6 2. Eksperimentaalne töö 2.1 Eksperimentaalne töö 1. NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus 2.1.1 Töö ülesanne ja eesmärk. Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. 2.1.2 Töövahendid. Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. 2.1.3 Kasutatavad ained. Naatriumkloriid segus liivaga (segu A). 2.1.3 Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad. Kuiva keeduklaasi kaaluti 5...9 g liiva ja soola segu (A) täpsusega 0,01 g. NaCl lahustati klaaspulgaga segades vähese koguse (~50 cm3) destilleeritud veega. Lahus filtreeriti. Jäägile keeduklaasis lisati NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel ~30-50
luminestsentslampides. Sõnad tähesegadikus: a)Vertikaalselt: alkaloid, arseen, dubnium, duralumiinium, soolad, leutsiin, baarium, anood, amiid, osoon, radoon, molekul, nitraat, element, alkohol, antimon, labor, bensiin, kineetika, silaan b)Horisontaalselt: lantaan, krüptoon, astaat, leelis, indool, deuteerium, amoniaak, eeter, raud, molaarsus, lüsiin, klastrid, boor, gaas, lehter, ioon, keemik, vask, iood, triitium, seleniit, lakmus, aine 1. Marsi järel paiknevad planeedid on nn hiidplaneedid, millel on palju kaaslasi, väike tihedus ja mis on suured. Milline võiks olla Jupiteri koostis? · Liiv, kruus, savi · Metalliline vesinik ja heelium · Vesi, CO2 ja metaan · Põhiliselt raud · Heelium, argoon, krüptoon Naljajutt Mida teha selle Vaikuse taktiga nendes triptühhonmonoloogides, üksildaste stereovalsside
ümara läbilõikega lõõri, mis lõpeb kraatriga. Selline vulkaanitüüp on maapinnal tavalisim ning nii enamik inimesi vulkaane ette kujutabki. Lõõrvulkaanid jaotatakse mitmesuguste tunnuste alusel veel kihtvulkaanideks (esineb nii laavat kui ka vulkaanilist tuhka, sageli kihiti), kilpvulkaanideks (koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest), slakikoonusteks (monogeneetilised suhteliselt väiksed valdavalt slakist koosnevad künkad), maarideks (plahvatuslik lehter, mille tekitab magmalise kuumutamise läbi paisunud põhjavesi) jne. -7- Pompeji häving 79 p. Kr. Vesuuvi purse 79. a. p. Kr., mis hävitas Pompeji, Herculaneumi ja veel mitu õitsvat Rooma linna, on arvatavasti ajaloo tuntuim loodusõnnetus. Pompeji mattus 5-8 m paksuse tuha- ja pimsskivikihi alla. Linna 20 000 elanikust hukkus umbes 2000.
V(substraat e. Sahharoosi lahus) = 25 mL 3. Aktiivsuse määramine 6 3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine Martin Tamm (121006YASB) Biokeemia protokoll Vajalikud töövahendid - Elektripliit kolbide kuumutamiseks - Püstjahutid lahuse kondenseerumiseks - 200 mL mõõtesilinder - Automaat pipett - Külm vesivann - Tiitrimise aparatuur - Lehter Vajalikud ained - 450 mL destilleeritud vett lahuste lahjendamiseks - 0,3 mL ehk 6 tilka mureksiidi lahust violetse tooni andmisteks kolbides olevates lahustes - Vasksulfaat Töö käik 1. Koonilised kolvid panna elektripliidi peale ja ära ühendada püstjahutitega. 2. Panna elektripliit tööle ja oodata millal kolvi sees olevad lahused hakkavad keema. Lasta lahustel keeda 10 minutit ja aega VÕTTA ALATES SELLES KUI LAHUSED KEEVAD! 3
Eesti Maaülikool Saaremaa maastik Referaat Viktor Skunov PK.0216 Esti loodusgeograafia Tartu 2011 1 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Demograafilised näitajad...................................................................................................2 ........................................................................................................................................... 3 Ajalugu................................................................................................................................... 3 ................................................................................................................................................3 Demograafilised näit...
Rakke Gümnaasium ÕPPEMATERJAL TALUPIDAMISEST Loovtöö Autor: Sten Lehter Juhendaja: Marika Tekkel Rake 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS 1 AJALOOST 2 RABA TALU KIRJELDUS 3 PÕLLUTÖÖD RABA TALUS 3.1 Randaalimine 3.2 Väetamine 3.3 Külvamine 3.4 Vilja koristus 3.5 Sõnniku laotus 3.7 Kündmine 4 LAMBAKASVATUS RABA TALUS KASUTATUD KIRJANDUS LISAD SISSEJUHATUS TÖÖ EESMÄRGID,TEEMA VALIKU PÕHJENDUS Kirjutasin loovtöö teemal „Õppematerjal talupidamisest algklassidele“. Valisin antud teema
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö 2020/2021 nr.3 Betooni täitematerjali katsetamine. Rühm: EAEI31 Andres Tärn 192614 Tanel Tuisk 2. november 2020 1. TÖÖ EESMÄRK Käesoleva töö eesmärgiks on läbi viia mitmed katsed, mille tulemusena saada teada liiva ja killustiku puistetiheduse, õppida määrata nendel täitematerjalidel terade tihedust, arvutada tühiklikkuse, määrata liiva terastikuline koostis, killustikul määrata plaatjate ja nõeljate terade hulga ja tugevusmärgi GOST’i meetodi järgi. 2. KATSETATUD MATERJALID Liiv, killustik. 3. KASUTATUD VAHENDID Elektriline kaal-mõõtepiirkond 6000g, täpsus 0,2g Pahtlilabidas silumiseks Lehter puistetiheduse määramiseks Mensuur mahu mõõtmiseks, skaala jaotis 5 cm3 Kühvel Ämber 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Puistetiheduse määramine. Puistetiheduse määramiseks kasuta...
Tallinna Tehnikaülikool Biokeemia I labor: 1.1 Valgud ja 1.2 süsivesikud Üliõpilane: Silvia Laiv 112429 KATB41 Juhendajad: Kaia Kukk; Priit Eek 1.1 Valgud ; 1.2 Süsivesikud 1.1 Valgud 1.1.1 Biureedireaktsioon Katse tõestab kahe või enama peptiidsideme esinemist ühendis. Antud tingimustele vastavad ühendid värvuvad Cu2+ ioonidega kompleksi moodustades violetseks. See on valkude üldreaktsioon. Cu2+ ioonid seostuvad peptiidsidemesse kuuluvate nelja lämmastiku aatomiga ning sellest on tingitud reaktsioonis toimuv värvi muutus. Värvi intensiivuss sõltub valgu kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahuses. Töö käik: Katseklaasi valasin u. 1ml munavalgu lahust, lisasin 1 ml 10%-list NaOH lahust ja 2 tilka 1%- list CuSO4 lahust. Loksutasin katseklaasi sisu. Värvuse muutus toimus suhteliselt kiiresti ning vesivannil soojendamist ei vajanud. Järeldus: Sellest katsest saab järeldada, et mu...
,,Klarnet on nagu Jack Nicolson, palju eriilmelisi karaktereid" Ivan Müller (pärit Eestist) arendas välja diatoonilise süsteemi. FAGOTT Fagotti eelkäijaks oli DULCIAN Albonesi leiutas pilli, nim PHAOGOTUS, pigem sarveline, torupill. 17.-18. saj vahetusel leiutati esimesed fagotid, mis käisid neljaks osaks lahti. Viimase 150 aasta jooksul on pilliarendus minimaalne. Fagotti osad: 1. S mille külge käib lesthuulik 2. väike toru 3. saabas 4. suur toru 5. lehter Fagotti perekond: Fagott in C Kontrafagott in C ( kõlab oktav madalamalt) Ulatus: (Suure oktavi) B1 a1(orkestri kõrgeim) e2 Fagotti registrid: Madal tume, puine, kärisev. mf ff Keskmine - matt, magus. pp f Kõrge pehme, intensiivne, õhuke. pp mf Probleemid samad, mis oboel. Ei saa mängida vaikselt madalas registris. Väga efektne on staccato (parem kui ob.). Orkestrikloun. Kõige madalam puupuhkpillide rühmas. SAKSOFON 1845(46) leiutaja belglane Adolphe Sax.
otsekohe ja energiliselt maha ei pesta. Tõsist terroristi see aine eriti ei huvita, vandaal aga võib sellega tõelise käki kokku keerata. Ka terrorist võib mõned tükike-sed paanika tekitamiseks rahvahulka loopida, sel juhul saab tõenäoliselt paar inimest vigastada, ehmatavad aga kõik, sest tilluke ja nähtamatu tükike teeb päris kõva paugu. Ammooniumtrijoodiidi kristalle saab valmi-tada järgnevalt: MATERJALID: VARUSTUS: kristalliline jood, puhas ammoniaak (ene- lehter ja filterpaber; paberkäterätid;kaks klaasnõu (mis hiljem setapijaile ammoniumhüdroksiid). ära visatakse). 1) Pange ühte klaasnõusse umbes teelusikatäis joodi. 2) Lisage piisavalt ammoniaaki, et jood oleks täiesti kaetud. 3) Asetage teise nõusse lehter ja lehtrisse filterpaber. 4) Lasnud joodil veidi ammoniaagis liguneda, valage lahus filterpaberiga varustatud lehtrisse. 5) Kuni lahus filtreerub, valage esimesse nõusse veel ammoniaaki, et järelejäänud kristallid kohe
on hakanud selles suhtes oma eitavat suhtumist selgelt väljandama. Osa naisi kardab määramist sünnituse ajal, et eelistab klistiiri. Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutus Pärasooleloputus Enne pärasooleuuringut või –operatsiooni tuleb fekaalid soolestikust eemaldada (klistiir, pärasooleloputus). Pärasooleloputuse puhul viiakse pärasoolde suurediameetriline kateeter, välisotsas on lehter. Lehtri kaudu valatakse vesi pärasoolde ja seejärel lehtri ostsa allapoole lastes ja põrandale asetatud pange kallutades väljutatakse vesi pärasoolest. Korratakse seni, kuni väljuv vesi on puhas ja ei sisalda enam roojaosakesi. Võib aega võtta kuni 1 tund. Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutus Seedetrakti puhastus suu kaudu. 1970. aastal hakati rakendama. Pudelist, milles olev vedelik sisaldab kas füsioloogilist lahust või mannitooli.
LINNUKASVATUS. Linnu kasvatus saadused: munad, linnuliha. Kõrval saadused: suled ja sõnnik. Linnu sõnnik on lämmastiku rikkas ja töödelduna söödetakse nuum pullidele. Linnu liha osatähtsus on maailmas tõusun ja moodustab kogu liha toodangust üle 25%. tervislik toitumine näeb ette päevas üks kanamuna. Munad sisaldavad kergesti seeduvaid valke, mineraal aineid ja vitamiine ja seepärast eriti väärtuslik dieet toitlustamisel. Linnu liha toodetakse a). välja prakeeritud kanade arvelt. b). broileri liha otstarbel üles kasvatatud lind. c). kalkuni partide ja hanede üles kasvatamine. Majanduslikud kasulikud omadused. 1. varavalmivus.- seotud munemis algusega tootmise seisukohalt jagunevad kolme rühma 1. muna kanad. 2. Liha muna kanad. 3. Lihakanad. Kõige vara valmivamad on muna kanad. Kes võivad munema hakkata 4-5 kuu vanuselt alguses on munad väkesed. Pidamis tingimuste a...
b. Hüdroksühapetest tekkivad laktoonid c. Di-, tri- ja polüoolide tsükliseerumine d. Tert-allüül alkoholide veetustumine ja ümberkorraldus e. Tioolide, amiinide ja aldehüüdide reaktsioonid aroomi kontsentratsioonis f. Disulfiidide alanemine Maillard'i reaktsiooni reduktoonide tõttu g. Vesinikperoksiidide killustumine/fragmenteerumine Destilleerimine, ekstraheerimine Destillatsiooniaparaat 1 - Lehter 2 - Destillatsioonikolb 3 - Destillaatoripealis 4 - Vastuvõtja 5 Dewar'i kolb Likens-Nickerson'i aparaat 1 vesivannil olev kolb koos vedela prooviga 2 vesivannil olev kolb koos lahustiga 3 jahuti 4 kondensaadi eraldaja: ekstrakt on ülemine ja vesi alumine faas Gaas-ekstraktsioon Inertgaasiga läbipuhumisel: 1) N2 2) CO2 3) He Adsorbeerides lenduvad ained poorsele, granuleeritud polümeerile: 1) Tenax GC 2) Porapak Q 3) Chromosorb 105
N osakeste arv [molekuli; aatomit jne.] NA 6,02 * 10 23 [molekuli/mol] V aine ruumala [dm3] Vm 22,4 [dm3/mol] PEATÜKID: 1. laborivahendid katseklaas, piirituslamp, keeduklaas, koonilinekolb, seisukolb, ümarkolb, uhmer koos nujaga, spaatel, mõõtesilinder, klaassilinder, statiiv, portselan kauss, mesuur, tiigel, tilgapipett, lehter, jatuslehter. ohusümbolid mürgine tuleohtlik söövitav oksuteeriv kahjulik plahvatuohtlik keskkonnaohtlik segude lahustamine koostisosadeks 1 destillaat 2 jahutusvesi 3 destileeritav lahus
Lindude majanduslikult kasulikud omadused ja linnukasvatussaaduste tootmise kiire kasvu soodustegurid Suur sigivus Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna, 85%-lise koorumise puhul saadakse 255 tibu. Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lihapartidelt, kalkunitelt ja hanedelt saadakse aastas vastavalt 160, 80 ja 40 tibu. Erinevate linnuliikidega saavad konkureerida sigivuses vaid küülik ja siga, kes annavad aastas vastavalt ka kuni 60 ja 25 järglast. Emise aastatoodangu, 25 tapaküpse peekonsea elusmassi (2500 kg) katavad aga 6 lihakana tibud. Lühike tootmistsükkel Munakanad hakkavad munema 140...150-päevaselt, vutid 45-päevaselt. Koos hautamisega kulub uue põlvkonna munemahakkamiseni kanadel 161...171 ja vuttidel 61 päeva. Munakanalt saab kaks, vuttidelt 5 põlvkonda aastas. Tapaküpseks saavad kana- ja vutibroilerid 42-päevaselt. Kunstlik hautamine Linnuloote emaväline arenemine on kogu tööstusliku linnukasvatu...
Õpetaja on sotsiaalse toetuse oluline lüli, edastades informatsiooni, mis aitab õpilasel kohaneda ning kooli (õppimise) kaoses korda luua. Stressis õpetaja, kes on oma probleemidega hõivatud, ei ole aga hea läbirääkija (2). 2.1 Kooli vaimne keskkond Õpilase heaolu ja võime stressi ära hoida sõltub palju kooli vaimsest keskkonnast. Koolis peaks toimuma partnerikeskne mõtlemine, kus õpetaja on partner (kes püüab õpilast aidata), mitte autoriteet . Õpilane ei ole kui lehter, kuhu kõike kallatakse, vaid kui subjekt, kellega suheldakse. Õpilaste koolist eemale hoidmise ja seal ennast ebamugavalt tundmise üheks põhjuseks võib olla koolivägivald. Uurimuse ,,Lapsed Eestis" käigus selgus, et regulaarselt on koolikiusamise ohvriteks 8,3% õpilasest. Kui võtta aluseks, et Eestis on kokku umbes 190 000 üldharidust omandavat õpilast, on ohvrite koguarv aukartust äratav 16 000. Tõsidust lisab see, et tegemist on veel regulaarse kiusamise ohvritega.
Millega tegeleb keemia Keemia teadus, mis uurib aineid ja ainetega toimuvaid muundumisi. Puhas aine koosneb ühte liiki aineosakestest (molekulid, aatomid või ioonid). Kindel koostis ja kindlad omadused. Nt, keedusool(NaCl), suhkur( C12 H 22 O11 ), kuld(Au), vask(Cu). Ainete segu koosneb mitme aine osakestest. Kindel koostis puudub. Omadused sõltuvad koostisest. nt, õhk, looduslik vesi, muld, pronks. Ainete füüsikalised omadused: Värvus, lõhn, maitse iseloomulikud omadused, mille järgi saab aineid kergesti eristada. Agregaatolek aine võib tavatingimustel olaa tahke(kindel kuju), vedel(voolav, võtab anuma kuju) või gaasiline(levib kogu ruumi ulatuses). Tihedus näitab, kui suur on kindla ruumalaga ainekoguse mass Tähis (roo). Valem =m/V. Mõõtühikud: kg/m 3 ; g/cm 3 ; kg/dm 3 . Tugevus aine vastupidavus painutamisele, venitamisele või survele. Kõvadus aine vastupidavus kriimustamisele või lõikamisele. Sulamis- ja keemistempe...
Tulemused: 1. Loksutades esimeses katseklaasis hakkasid kristallid tekkima, mis tähendab, et lahus on üleküllastunud ja üleliigsest ainest tekkib sade. 2. Teises katseklaasis visatud kristallitükk hakkas kasvama. See samuti tähendab et lahus on üleküllastunud ja üleliigne aine liitub kristallitükiga. Järeldus: Naatriumtiosulfaadi üleküllastunud lahus on ebapüsiv. Katse 7: Naatriumkloriidi protsentsisalduse määramine liiva-soola segus Töö vahendid: lehter, filtripaber, keeduklaas, elektripliit, mõõtetsilinder, areomeeter. Töö reaktiivid: Naatriumkloriid Töö Kirjeldus: 1. Kaalume liiva ja soola segu 2. Asetame liiva ja soola segu filtrile, mis asub lehtris. 3. Loputame segu veega eraldades liiva soolast. 4. Saadud soola lahuse valame mõõtetsilindrisse ning jahutame 20oC 5. Asetame lahusesse areomeetri ning mõõdame soola lahuse tiheduse 6. Teen arvutused Saadud katseandmed: msoola liiva segu = 2,29 g
Sisu Sisu.............................................................................................................................................................1 NOAD........................................................................................................................................................1 LÕIKURID ja ABIVAHENDID LÕIKAMISEL......................................................................................4 KÄÄRID....................................................................................................................................................5 G/N NÕUD................................................................................................................................................7 PANNID.................................................................................................................................................. 11 KEEDUNÕUD..............................
Eksamiküsimused õppeaines ,,Betooniõpetus" EPM 0030 (2012/2013 õppeaasta) 1. Tähtsamad daatumid betooni ajaloos Esimene betoonileid ~5600 a enne meie ajaarvamist: jahionni põrand lubjast, liivast ja kruusast. Suure Hiina müüri ehitusel mineraalsed sideained. Rooma Pantheoni müürikivide vahel betoonisegu(Rooma impeeriumi ajal: 300 eKr...500 pKr). 19. sajandil suur murrang betoonitööstuses: portlandtsement, raudbetoon, tsemenditehased, betooni survetugevuste arvutused ja seosed tsemendi ja vee ja täitematerjalidega. Betooni teooria. 20. sajandil paljud ,,esimesed"(tee, pilvelõhkuja, sild jne). 2. Betoonide põhiterminoloogia standardi EVS-EN 206-1 järgi Betoon: materjal, mis saadakse omavahel segatud tsemendist, jäme- ja peentäitematerjalist ja veest ning millele võib lisada keemilisi ja peenlisandeid, kusjuures betooni omadused kujunevad tsemendi hüdratatsiooni tulemusena Betoonisegu: valmissegatud betoon, mis on...
1 Munade koostis * makrotoitained (vesi, proteiin, aminohapped, rasv) * makromineraalained (kaltsium, fosfor, magneesium, naatrium, kaalium, kloor, väävel) Mikromineraalained (vask, tsink, seleen, koobalt, mangaan, raud), vitamiinid ning rasvhapete sisaldus varieerub sõltuvalt nende sisaldusest söödas. Munade vitamiinisisaldus (eriti A, D ja mõned B rühma) oleneb otseselt nende imendumisest lindude seedetraktis Kui sööt sisaldab liigselt küllastunud rasvhappeid, siis väheneb küllastamata rasvhapete (linool- ja linoleenhape) ladestumine munasse ja halveneb embrüonaalne areng. Haudemunade saamiseks peavad karjad olema vabad: 1. nakkushaigustest 2. munajuhahaigustest 3. sooltrakti probleemidest, mis võivad mõjutada toitainete imendumist ja seega ka toitainete sisaldust munades 4. respiratoorsetest haigustest, mis mõjutavad vere pH ja selle kaudu toitaine...
Peajalgsed Limused ehk molluskid on väga rikas selgrootute loomade hõimkond; umbes 120 000 liiki. Peamised limuseklassid on teod, karbid ja peajalgsed. Peajalgsed (Cephalopoda) kuuluvad merelimuste klassi. Nüüdisajal on peajalgseid peaaegu 800 liiki. Peajalgsete hulka kuuluvad kalmaarid, seepiad ja kaheksajalad elavad soolastes meredes. Neid elutseb kõigis merekihtides, ka süvameres. Väljasurnud liike on üle 11 000. Enamik peajalgseid on kojata, koda on ainult laevukestel ehk nautilustel. Peajalgsed on kotikujulise kehaga ning neil puudub jalg. Nende keha on jaotunud pea ja kereosaks. Osal neist (nt. kalmaaridel ja seepiatel) on seljaosas naha all õhuke plaatjas sisemise toes. Jalg on muundunud suu ümber paiknevateks pikkadeks, iminappadega varustatud kombitsateks ehk haarmeteks. Nendega nad püüavad saaki. Kombitsatel paiknevate meelerakkude abil tunnevad peajalgsed väga hästi lõhna ja maitset. Nad leiavad saagi üles ka ilma seda nägem...
Linnukasvatus Linnukasvatussaaduste tootmine maailmas Linnuliha kogutoodang maailmas on viimasel kümnendil kasvanud ligikaudu 2 miljonit tonni aastas. Prognoosi kohaselt suureneb linnuliha tarbimine 2020. a 151 miljoni tonnini (40% kogu lihast). Linnuliha tarbitakse rohkem kui veiseliha ja sealiha. Kanamunade kogutoodang: 1998. a – 52 miljonit tonni 2002. a – 55 miljonit tonni 2004. a – 58 miljonit tonni 2005. a – 59 miljonit tonni Kanamune toodetakse: Aasias 36 milj tonni Euroopas 10 milj tonni L-Ameerikas 3 milj tonni P-Ameerikas 8 milj tonni Aafrikas 2 milj tonni Lindude majanduslikult kasulikud omadused ja linnukasvatussaaduste tootmise kiire kasvu soodustegurid Suur sigivus Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna, 85%-lise koorumise puhul saadakse 255 tibu. Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lihapartidelt saadakse 160, kalkunitelt 80 ja hanedelt 40 tibu aastas. ...
talitle ning naine saab ikkagi järglasi? 16.6. Millises joonise osades on tegu haploidsete, millises diploidsete rakkudega? 16.7. Mis oleks joonisel teistmoodi, kui viljastumist ei toimuks? Missugused muutused nendes kehaosades niisugusel juhul järgneks? Kommentaar Paljunemine 16. 16.1. Joonisel kujutatud munaraku küpsemist (ovogeneesi), viljastumist ning sügoodi lõigustumist kuni loote kinnitumiseni emaka limaskesta. 16.2. Joonisel on viidatud (vasakult): munajuha lehter, munasari, emakas (emakasein). 16.3. Ovogenees toimub munasarjas; ovulatsioon on munaraku väljumine folliikulist; viljastumine on seemne- ja munaraku ühinemisprotsess; lõigustumine on sügoodi jagunemine (viljastatud munarakust moorula teke); Graafi folliikul on nn III astme folliikul, millest eraldub küps munarakk; moorula on kobarloode, see on tekkinud sügoodi lõigustumisel; emaka limaskest on emakaseina pindmine (sisemine) kiht, mis
Pudemesööjatel on väga rikkalik toidulaud aga toit ise on väga madalakvaliteediline ja omastavad toitu väga halvasti. Detriit sisaldab keem ühendeid, et keegi neid ei sööks. Paljudel sessiilsetel organismidel on ka keem kaitsemehhanismid, kuid maksavad lõivu kaotatud energia näol. Org suurus on kriteerium, mis määrab, kuidas org-d sobivad toiduvõrkudesse. Mikroobid Eksisteerib mikroobne silmus ehk mikroobne ling – see on toiduvõrgu osa. Orgaanilist ainet endasse neelav lehter. Vabastab orgaanilisest ainest toitaineid, mis lähevad uuesti ringlusesse. Mikroobide pooldumisaeg võib olla mõni tund kuni mõni päev. Tema primaarne produktsioon võib olla u 20%. Nad ei ole ideaalsed energia edasikandjad. Nende kogutoodang on 2x suurem kui puhastoodang=> hingamisel kasutavad ära 50%. Bakterite osatähtsus on suurem kui fütoplanktonil. Mida sügavam vesi, seda suurem tähtsus bakterite produktsioonil on. Heterotroofid võivad lahustada org materjali keskkonda (DOM).
munasarjale - anteflexio – emakakeha ettepaine emakakaela pikitelje suhtes Asend ja kulg SEINA EHITUS - kitsenenud osa kulgeb emakast kuni vaagnaseinani horisontaalselt Endometrium – limaskest - ampullaarosa tõuseb mööda vaagna külgseina (munasarjast eespool) üles - ühekihiline silinderepiteel (emakaõõnes ripsmetega) - lehter pöördub munasarja ülaotsa kohalt taha alla - lamina propria SEINA EHITUS - puudub lamina submucosa - Tunica mucosa - sile, näärmete tõttu paks ja kahekihiline (pars basilaris et functionalis) ühekihiline rips- ja limarakkudega epiteel - kaelakanalis on palmkurrud – plicae palmatae
Kippi aparaat koosneb kolmeosalisest klaasnõust. CO 2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse paekivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse, millest see voolab läbi toru alumisse nõusse ja edasi läbi kitsenduse, mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse. Puutudes kokku lubjakiviga algab CO 2 eraldumine vastavalt reaktsioonile Kippi aparaat koosneb neljast osast: reservuaariga reageerimisanum, pika toruga lehter, kraaniga gaasiärajuhtimistoru ja vedeliku, tavaliselt happe aurude püüdmisseadis. Alumine reservuaar on ette nähtud selleks, et gaas katse ajal lehtri kaudu ei eralduks. Tal on väljalasketoru, mis on suletud soveldatud klaaskorgiga ja mille kaudu vedelik pärast katse lõppu välja lastakse. Alumine reservuaar ja reageerimisanum on omavahel eraldatud sõelaga. Selle kaudu läheb alumisse reservuaari lehtri toru.
4.24.1. Enne töö alustamist: 4 - kontrollida masina kinnitust alusel; - kontrollida riivketta kinnitusi; - kontrollida laadimiskolu olemasolu; - kontrollida maanduse korrasolekut, maandusjuhtme ja ühtmiku tervust. 4.24.2. Töö ajal: • Töö ajal ei tegeleta kõrvaliste asjadega ega vestelda kõrvaliste isikute või töökaaslastega. • Kartulikoorimismasinale peab olema paigaldatud lehter kartulite laadimiseks. Ilma lehtrita töötada ei tohi. • Masina töötamise ajal ei tohi kätt panna tööseadisesse. • Kinnijäänud kartulid tohib välja võtta alles pärast masina seiskumist. • Riivketta eemaldamiseks ja paigaldamiseks peavad olema vastavad konksud • Masin tuleb välja lülitada: - ajutisel lahkumisel töökohalt; - elektrivoolu ajutisel katkemisel;
LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE MAAILMAS Linnuliha kogutoodang maailmas on viimasel kümnendil kasvanud ligikaudu 2 miljonit tonni aastas 1997. a tarbiti maailmas 58 miljonit tonni linnuliha (28% liha kogutoodangust) Prognoosi kohaselt suureneb linnuliha tarbimine 2020. a 151 miljoni tonnini (40% kogu lihast) Juba 1996. a tarbiti linnuliha rohkem kui veiseliha, 2010. a prognoositakse, et linnuliha tarbimine on suurem sealiha omast Kanamunade kogutoodang: 1998. a – 52 miljonit tonni 2002. a – 55 miljonit tonni 2004. a – 58 miljonit tonni 2005. a – 59 miljonit tonni Kanamune toodetakse: Aasias 36 milj tonni (Hiinas 26 milj t) Euroopas 10 milj tonni L-Ameerikas 3 milj tonni P-Ameerikas 8 milj tonni (USA-s 5 milj t) Aafrikas 2 milj t Kanamunade tootmise olulist suurenemist Euroopa Liidus kuni 2012. a ei prognoosita Linnukasvatussaaduste tootmine 2001–2010 Näitajad ...
mängida. Keskaegses Euroopas peeti trompetit nii tähtsaks, et see oli lubatud vaid aristokraatidele. Hiljem sai sellest ratsaväe pill, sest ratsaväkke võeti algul vaid aadlikke. Seal puhuti trompetiga signaale ja tõsteti võitlusvaimu. Tsink Tsink pärineb vähemalt 9. sajandist, kui augud puuriti lehma- ja kitsesarvedesse, et nendel saaks viise mängida. 13. sajandini oli tsingil 5 sõrmeava ja loomasarvest lehter. Hilisemal versioonil oli pealpool 6 sõrmeava ja alumisel küljel 1 pöidlaava. Sellel oli eraldi huulik, mis valmistati harilikult vandlist, luust või sarvest. Keskaja tsinke, mida on liigitatud ventiilideta trompetiteks, valmistati nii sirgeid kui ka kumeraid. Tsinke kasutati koos tromboonide ja orelitega koorisaateks. Kõrgemas registris sarnanes kõla trompetiga, madalamas trombooniga. Plokkflööt 11. sajandi Prantsuse miniatuuril on näha kitseneva avaga pikiflööt
ühesugune. Tähelepanu! Kontrollige kord nädalas, et stabilisatsioonisüsteemi trosside pinge on ühesugune. Seda nõuet eirates muutub tõstmisliigutus ebaühtlaseks. Trossid tuleb alati reguleerida nii, et kui turvalukud on rakendatud, on nende pinge ühesugune. Jõupuldi kinnitamine 1. Kinnitage jõupult vooluallika poolse posti külge, kasutades komplektis olevaid osi. Täitke paak hüdraulikaõliga. Paagi täitmiseks kasutatav lehter peab olema täiesti puhas. Vahetage õli kevadeti ja talviti. Hüdraulikavoolikute paigaldamine 1. Paigaldage hüdraulikavoolikud joonisel näidatud viisil. Jälgige hoolikalt, et voolikud on alati puhtad. 2. Juhtpult Tõstuki liikumist juhitakse juhtpuldist. Kui te tõstukit ei kasuta, lukustage juhtpult. Lülitage toide välja ja lukustamiseks keerake võtit.7 Kontrollige seadet kokku pannes, et silindri otsas olev hammasratas on korralikult silindrivarre otsas kinni. Tõstevarred
Peamised tekkeallikad tööstus ja põllumajandus. (d) termaalne e. soojuslik saastumine on vee temperatuuri tõus. Peamiselt toimub see nähtus põhjavees, mille saastumine võib toimuda maasisesoojuse arvel. Vee temperatuuri tõus toob kaasa ainete parema lahustumise vees. · 58. [1 p.] Mis on suurlinnades ja tööstuspiirkondades põhjavee taseme alanemise põhjuseks? · 59. [1 p.] Mis on depressioonilehter? · 58. Eelkõige liigne tarbimine · 59. Depressiooni lehter on veevarude ammendamise tagajärjel veest tühjaks jäänud setete tihenemise tagajärjel vajunud maapind. · 60. Loetle olulisemaid joogiveega seonduvaid probleeme. · 60. Joogivee kättesaadavus, selle puhtus, saastumise eest kaitsmine, kvaliteet, puhastamine, tekkiva reovee kanaliseerimine ja puhastamine. VII Biogeokeemilised tsüklid · 61. [1 p.] Millisel viisil sisenevad enamus toitaineid biogeokeemilise tsükli bioloogilisse faasi? · 62. [1 p.] Mis on elusaine
..) ning selle pärast pole seda eesti keelde tõlgitud. ,,Jumalik komöödia" on lugu sellest, kuidas hing peale surma edasi elab ja kuhu ta lõpuks jõuab. Sellel on kolm osa, põrgu, puhastustuli ja paradiis. Igas neist on 33 laulu, koos sissejuhatusega on see kokku 100 laulu. 100 on 10, mis tol ajal oli täiuslikkuse number. See on kirjutatud mina-vormis. Tema teejuhiks põrgus oli Vergilius (=mõistus) ja puhastustules Beatrice (=usk). Põrgu asus põhjas, see oli 9 ringist koosnev sügav lehter. Puhastustuli oli sümmeetriline mägi lõunas, millel oli 9 tasandit. Paradiis koosnes 9 liikuvast taevast ja kümnendast taevast, mis sümboliseeris täiuslikkust. Enne põrgusse jõudmist tuli neile tee peal vastu lõvi vägivald, panter himurus ja hunt reetlikus. Põrgus asusid sügavamal rängemad patud. 1. ringis olid süütud lapsed ja antiikajal elanud inimesed, kes ei tundnud Jumalat. 2. ringis olid abielurikkujad Helena ja Paris. Seal puhus külm ja must tuul, mis
tajumisega seotud reflekse ja emotsionaalseid reaktsioone lõhnadele. Hüpotalamuse funktsioonid tervikuna on väga tugevasti seotud meeleolu ja emotsioonide 18 regulatsiooniga. Hüpotalamus on homöostaasi ja endokriinsüsteemi kontrolli peamine keskus Hüpotalamuse põhimikust suundub allapoole lehterjas moodustis, mille otsas on hüpofüüs. Lehter on otseses ühenduses neurohüpofüüsi e. hüpofüüsi tagasagaraga. Reguleerides hüpofüüsi hormoonide sekretsiooni kontrollib hüpotalamus praktiliselt kogu endokriinsüsteemi. Aferentsed signaalid, mis saabuvad hüpotalamusse, lähtuvad: siseorganitelt maitseretseptoritelt keelel limbilisest süsteemist naha kindlatest piirkondadest (näit rinnanibud, välised suguorganid) suuraju prefrontaalsest korteksist, mis on seotud meeleoluseisundite regulatsiooniga.
Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga raku...
Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse Kordamisküsimused EKSAMIKS · Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. · Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. · Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tsellulo...
Üle 2000 mikromeetrised isendid kuuluvad makrozooplanktoni hulka (kalamari, kalalarvid ja ka sültjad organismid - meduusid, salbid ehk meretünnikud). Järvedes suurimateks organismideks, kes planktonisse kuuluvad on surusääse vastsed (larvid). Lisaks kuulub planktonisse ka detriit ehk surnud füto- ja zooplanktoni kehad, kõrgtaimestiku osad. Kõige suurem zooplankton on toiduks pelagiaalis (ehk avavesi) elutsevatele kaladele, eriti noorjärkudele. Mikroobne lehter ehk mikroobne ling on bakteritest ja viirustest läbiminev produktsiooni vool. Fütoplanktoni toiteväärtus on suhteliselt madal, eriti ränivetikatel (suurem osa liiv), aga on siiski võimeline ära toitma zooplanktonit, kuna on kiire paljunemisega. Maismaataimedel on biomass aga püsivalt kõrge, biomassi ja produktiooni suhe on alati väiksem kui 1, kuna puitunud ehk surnud osa on nii palju. Fütoplanktonit kaitsevad väike mõõde, arvukus ja kiire kasvukiirus.
Enne tuleb sisestada ruumi või korruse kõrgus. Selliste arvutuste efektiivsuse juures ? Võrreldes traditsioonilisega saadakse kuni 5-x ajavõit. Kui ruumide arv on väga suur, siis on efekt suurem. Kui keerulisemad ruumid, siis ka ajaline efekt suurem. Mõõdist. lauaga saadud tulemused kantakse otse üle tabeliarvutusprogrammi nt. Excel. Tagatud on tulemuste mitukordne kontroll ja arvutuse õigsus. Õigsuse kontroll 1)Visuaalne kontroll mõõt. f-ni käivitades värvub mõõt. tüübi lehter punaseks. Tulemuste kuvades vea puhul asendub see must- valge lehtriga. Programmi kasut. aknas on väli, kuhu mood. kontuurjoonena see kujund, mida mõõdame. Mõõdetava ala piirjooned on näha sellel graafilisel väljal ja on võimalik jälgida, kas see on õigesti sisestatud. leht 28 (2 .pool) 2) Keeleline kontroll iga mõõdetava ala nurga või kaarepunkti sisestamisel peab olema kuulda plõks. Speedy call 4 kiire, turvaline, mõõtmistulemused otse tabelisse . Saadud tulem kohe
korda päevas. Isalindude testised paiknevad kõhuõõnes, enamasti on vasak testis suurem kui parem, lisasugunäärmed ja osadel linnuliikidel ka peenis puuduvad ning sperma väljutatakse kloaakide kokkuviimisel. Kuke ejakulaadi maht on 0,5 ml, spermide kontsentratsioon 4 mljr/ml, kalkunil vastavalt 0,25-0,35 ml ja 8-12 mljr/ml. Kodulindude munajuha on pikk, 70-80 cm, ja lõpeb kloaagis. Eristatakse 5 funktsionaalset piirkonda: lehter, valguosa, kitsus, emakas ja tupp. Munajuhas liikudes kattub munarebu munavalge proteiini, kiudkesta ja koorega. Lehtri osas moodustub keeriskiht ja seesmine vedel kiht, valguosas munavalge proteiini sisaldav osa, kitsuses munakestad ja emakas lisandub munavalgele vedelikku ning moodustub lubikoor. Muna liikumine munajuhas kestab 25-26 tundi, sellest kõige kauem veedab muna emakas - 20 tundi. Viljastatud munarakk hakkab munajuhas lõigustuma ja areneb kuni embrüonaalketta staadiumini.
Isalindude testised paiknevad kõhuõõnes, enamasti on vasak testis suurem kui parem, lisasugunäärmed ja osadel linnuliikidel ka peenis puuduvad ning sperma väljutatakse kloaakide kokkuviimisel. Kuke ejakulaadi maht on 0,5 ml, spermide kontsentratsioon 4 mljr/ml, kalkunil vastavalt 0,25-0,35 ml ja 8-12 mljr/ml. Kodulindude munajuha on pikk, 70-80 cm, ja lõpeb kloaagis. Eristatakse 5 funktsionaalset piirkonda: lehter, valguosa, kitsus, emakas ja tupp. Munajuhas liikudes kattub munarebu munavalge proteiini, kiudkesta ja koorega. Lehtri osas moodustub keeriskiht ja seesmine vedel kiht, valguosas munavalge proteiini sisaldav osa, kitsuses munakestad ja emakas lisandub munavalgele vedelikku ning moodustub lubikoor. Muna liikumine munajuhas kestab 25-26 tundi, sellest kõige kauem veedab muna emakas - 20 tundi. Viljastatud munarakk hakkab munajuhas lõigustuma ja areneb kuni embrüonaalketta staadiumini.
3. Keep-alive taimer - Et olla kindlat, et teine osapool on “elus”, küsitakse iga mingi aja tagant kinnitust. 4. Time-waited taimer - Seotud ühenduse sulgemisega, kui ühendus lõpetatakse, siis tegelikult on see veel mingi määratud aja lahti, et korjata paketid, mis veel ülekandmisel. 23. TCP voo juhtimine Saatja ei koorma vastuvõtjad üle, saates liiga palju liiga kiiresti (Nt kallad bensiini ühest kanistrist teise ja paned lehtri vahele. Kallad sellise kiirusega, et lehter üle ei hakkaks ajama, muidu puhver umbes ja paketid lähevad kaduma). Selle jaoks on nt speed-matching, mis tagab selle, et saatja saadab andmeid sellise kiirusega, millise kiirusega vastuvõtja suudab neid lugeda. Et tagada flow control, sunnib TCP hoidma saatjal muutujat nimega “receive window,” mille abil on tal aimu sellest, kui palju on vastuvõtjas puhvriruumi. Kuna TCP on full-duplex, säilitavad mõlemal pool ühendust olevad saatjad selge vastuvõtuakna (receive window-i).
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väit...
LUUA METSANDUSKOOL METSABOTAANIKA KOOSTAS: EVELIN SAARVA LUUA 2003 EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused mää...
luuletaja Vergiliuse vaim (luule ja antiikkultuuri, aga ka inimliku tarkuse sümbol), kes juhib ta läbi põrgu ja puhastustule õndsate asupaika paradiisi. Edasi viib teda Beatrice (jumaliku armu ja tarkuse sümbol), kellega koos jõuab luuletaja lõpuks jumala palge ette. Dante lõi poeemile uue värsi tertsiini (aba bcb cdc jne). Poeemi 100 laulu (14000 värssi) jagunevad kolme ossa "Põrgu", "Purgatoorium" (puhastustuli) ja "Paradiis", igas 33 laulu, + sissejuhatus. Põrgu on 9 ringiga lehter põhjapoolkeral, on ka eelpõrgu ausatele ja usklikele, kes on natuke kahelnud Jumalas ja seetõttu sääskede ja parmude piinata. 1. ring: antiigi suurmehed ja süütud lapsed, kes ei tundnud kristlikku ainujumalat.; 2. ring: abielurikkujad ja himurad ja hõljuvad põrgutules; 3. ringis, mida valvab kolmepäine Kerberos, on prassijad, mõõdutundeta inimesed; 4. ringis ihnsad ja pillajad; 5. ringis tigedad, uhked, kadedad; 6. ringis ketserid põlevates puusärkides; 7
keelde tõlgitud. ,,Jumalik komöödia" on lugu sellest, kuidas hing peale surma edasi elab ja kuhu ta lõpuks jõuab. Sellel on kolm osa, põrgu, puhastustuli ja paradiis. Igas neist on 33 laulu, koos sissejuhatusega on see kokku 100 laulu. on 10, mis tol ajal oli täiuslikkuse number. See on kirjutatud mina-vormis. Tema teejuhiks põrgus oli Vergilius (=mõistus) ja puhastustules Beatrice (=usk). Põrgu asus põhjas, see oli 9 ringist koosnev sügav lehter. Puhastustuli oli sümmeetriline mägi lõunas, millel oli 9 tasandit. Paradiis koosnes 9 liikuvast taevast ja kümnendast taevast, mis sümboliseeris täiuslikkust. Enne põrgusse jõudmist tuli neile tee peal vastu lõvi vägivald, panter himurus ja hunt reetlikus. Põrgus asusid sügavamal rängemad patud. 1. ringis olid süütud lapsed ja antiikajal elanud inimesed, kes ei tundnud Jumalat. 2. ringis olid abielurikkujad Helena ja Paris. Seal puhus külm ja