Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"lehiste" - 41 õppematerjali

lehiste on leidnud, et eesti keeles on kaks silbiväldet: lühike ja pikk.
thumbnail
49
doc

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

3,5 cm pikad, hõõrudes lõhnavad rohu järele. Käbid: 2,5...4 cm pikad, umbes 2,5 cm läbimõõdus, tömbid, ebasümmeetrilised, noorelt rohelised, valminult pruunid, tihedalt roostekarvased. Kattesoomuste tipud ei ulatu seemnesoomuste tagant välja. Kasvuks sobivad enam lubjarikkad mullad, ei talu eriti liigniiskust. Noortel puudel võra kitsas, hiljem külgoksad kasvavad pikaks ja võra muutub kuhikjaks. Noorelt kiirekasvuline, puit omadustelt üks parimaid lehiste hulgas.. Siberi lehist on teada suurte eksemplaridena paljudes vanades mõisaparkides, märgime siinkohal Taagepera, Laatre, 8 Sangaste jne. Siberi lehis kui suureks sirguv metsapuu on sobiv suurematesse parkidesse ja haljasaladele. 9. Perekond mänd ja harilik mänd Perekond Mänd (Pínus L.) Pinus ­ vana ladinakeelne perekonnanimi. Männi perekonda kuuluvad igihaljad,...

Dendroloogia
266 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

Tants Eestis läbi aegade

Tants Eestis läbi aegade Koostas: Juhendas: 1 Sissejuhatus Tants on läbi aegade andnud erinevatele rahvastele võimaluse salvestada oma kogemusi, tundeid ja olemust. Inimene, kes oma keha tunnetab ja oskab tema vajadustega toime tulla, on ka ise rõõmsam ja teotahtelisem. Professionaalne ja heatasemeline tantsukoolkond rikastavad riigi kultuurielu ning tõstavad tema mainet maailma silmis. 2 Esimesed märgid 12.sajandil Esimene kirjalik vihje eesti tantsulaadsele liikumisele Saxo Grammaticuse kroonikas "Gesta Danorum", kus vihjatakse sõdalaste rituaalsele rütmilisele liikumisele tapluse eel. 1777 eesti geograafia, majanduse ja kultuurielu uurija A.W.Hupel on oma raamatus "Topograafilised teated" peale muu iseloomustanud ka eesti rahvatan...

Kehaline kasvatus
38 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Ülevaade eesti keele uurimisest

Läänemeresoome väikekeelte rahvusvaheline projekt. Tõlkida eesti kirjakeelde M. Hindi võrukeelne resümee. Sõnavara Fraseoloogia: Feliks Vakk 1970 ,,Suured ninad murdsid päid", Asta Õim, Katre Õim Asta Õim: fraseoloogia-, sünonüümi-, antonüümisõnastik. Paul Saagpakk: sünonüümisõnastik Langemets, Sutrop, Vainik Tuumsõnavara: Renate Pajusalu, Ilona Tragel, Ann Veismann Foneetika ja fonoloogia Veske, Ariste, Lehiste , Eek, Hint, Viitso 1973 M. Hint ,,Eesti keele sõnafonoloogia I" 1978 M. Hint ,,Häälikutest sõnadeni" Pire Teras, Karl Pajusalu Aktsent: Mart Rannut, Lya Meister Morfoloogia 1992 Ülle Viks ,,Väike vormisõnastik" Elmar Muuk, Paul Alvre, Mati Hint, Toomas Help, Kristiina Ross, Martin Ehala Süntaks: Lauri Kettunen, Huno Rätsep, Ellen Uuspõld, Henno Rajandi, Mati Erelt; Katrin Hiietam, Anne Tamm, Liina Lindström, Helle Metslang. Sõnamoodustus: Reet Kasik, Silvi Vare....

Eesti keel
35 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

Keeleteaduse loengu materjal

Jaan Ross, Pire Teras, Eva Liina Asu, Arvo Eek, Diana Krull, Ilse Lehiste , Einar Meister, Meelis Mihkla, Merike Parve, Mart Rannut. (2003). Tänapäeva eesti kirjakeele uurimine. Foneetika. Eesti keele uurimise analüüs. Emakeele Seltsi aastaraamat 48. Tallinn: 7-26. Paul Ariste "Eesti foneetika" (1946 ja kordustrükid) · Ariste annab ülevaate eesti keele foneetika uurimise ajaloost, inimese hääldusorganitest ja kuulmissüsteemi ehitusest, peamistest häälikutüüpidest, eesti keele häälikusüsteemist,...

Keeleteadus alused
65 allalaadimist
thumbnail
11
rtf

Foneetika konspekt

I välde ­ sisehäälikuteks lühike vokaal ja konsonant; II ja III välde ­ pikk diftong, vokaal või konsonantühend; 2) silbivälteteooria ­ põhiküsimus, kas käsitleda välteid binaarsete või ternaarsete vastandustena (kaheste või kolmeste st kas lühike ja pikk või lühike, pikk ja ülipikk). Binaarset käsitlust pooldavad Tauli, Hint, Ehala, Eek, Lehiste . Nende järgi lühike ja pikk silbivälde; pikad silbid erineva tõhususega: kergema või raskema rõhuga. Lühike kerge rõhuga ­ I välde, pikk kerge rõhuga ­ II välde, pikk raske rõhuga ­ III välde. Välde määratakse silbi alguskonsonandile järgneva osa järgi. 3) Taktivälteteooria ­ välde on kahe silbi järjendi tunnus. Esimese silbi ja teise silbi vokaali...

Eesti foneetika ja fonoloogia
209 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Sissejuhatus soome-ugri ja eesti keele uurimisse

V. Veski). Vt Aavik ja Veski. 17. Keele struktuuri uurimine: foneetika, fonoloogia, morfoloogia, süntaks, sõnamoodustus; olulisemad uurijad ja tööd. Foneetika ja fonoloogia ­ · Paul Ariste (1939 doktoriväitekiri ,,Hiiu murrete häälikud", 1946 ,,Eesti foneetika", 1950.-1970nd täiendatud kordustrükid ,,Eesti keele foneetika" · Arvo Eek - 2007 ,,Eesti keele foneetika I" (sissejuhatus, vokaalide kirjeldus) · Ilse Lehiste ­ esimene kõnesüntesaatoril loodud eestikeelne tekst; Välted kujunevad kahest opositsioonist: pikk ja lühike häälik ja pika silbi kaks silbipikkust. Koostöö Eesti foneetikutega. Eksperimentaalfoneetika praegu: Küberneetika Instituut (Einar Meister, Arvo Eek; Lya Meister, aktsent), Tartu ülikool (Karl Pajusalu, Pire Teras, Merike Parve; murded ja soome-ugri keeled; spontaanne kõne), Eesti Keele...

Eesti ja soome-ugri...
218 allalaadimist
thumbnail
105
xls

Kuues praktika töö diagrammid

Oksana Perova 13.11.2009 SEB 11. TARTU RATTAMARATON andmete allikas www.tartumaraton.ee 89 km tähestikuline /alphabetical koht N koht nr nimi elukoht aeg vanus_kl place L place s-nr name country time age group 796 2143 Aamisepp Arno Harju 03:46:10 M17 152 1451 Alamaa Siim-Erik Harju 03:07:02 M17 961 1275 Aloel Joosep Tartu 03:54:41 M17 943 2642 Altermann Madis Lääne-Viru 03:53:32 M17 953 2643 Altermann Mikk Lääne-Viru 03:54:05 M17 2219 2552 Arg Oliver...

Inseneriinformaatika
25 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Tõnu õnnepalu

Luulekogud · "Jõeäärne maja" (1985) · "Ithaka" (1988) · "Sel maal" (1990) · "Mõõt" (1996) · "Enne heinaaega ja hiljem" (2005) · "Kevad ja suvi ja" (2009) Tõlked: · "Truudusetu naine" (Albert Camus; 1985) · "Endise aja nooruk" (François Mauriac; 1991) · "Daam ja auto, päikeseprillid ja püss" (Sébastien Japrisot; 1992) · "Elu Picassoga: kümme aastat armastust" (Françoise Gilot, Lake Carlton; koos Salme Lehiste ja Kalju Uiboga; 1993) · "Punapäine tüdruk" (Antoine Chalvin; 1993) · "Kurja õied. Les Fleurs du mal" (Charles Baudelaire; 2000) · "Elu alles ees" (Romain Gary; 2001) Sel maal Päike võimutseb küll ja hirmutab lund mustade tüvede ümbert aga väljadelt põrkub tagasi ta võim...

Kirjandus
67 allalaadimist
thumbnail
13
doc

SLÄNG

Henn Saari on arvamusel (1987: 18), et laenamiseks nimetatakse tavaliselt teistest keeltest uute keeleelementide võtmist. On jaotatud ka välis- ja siselaenamiseks, viimase all eeldatakase laene sama keele allkeelest (nt murde- või slängisõna kirjakeelestumist) või keelesaarelt. Paratamatult laenamine toimub keelekontaktide vahedusel, mis on seotud interferentsi mõistega. Ilse Lehiste järgi tähendab interferents kakskeelsete isikute keeles esinevaid kõrvalekaldeid kummagi keele normidest (Lehiste 1988: 1-2, 94). Ilse sõnul, kakskeelseks võib nimetada isikut, kes on suuteline rohkem kui ühes keeles grammatiliselt õigeid lauseid moodustama. Interferents on järkjärguline ehk siis esineb kordkorraliselt ühelt etapilt teise. Interferents võib figureerida nii foneetikas, fonoloogias, morfoloogias, süntaksis, semantikas kui ka leksikas. (Lehiste 1988: 1-2, 94)...

Eesti keel
72 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Assesing good and bad points

Date: 29.11.2010 Introduction: The aim of this report is to describe a shopping centre''Lõunakeskus''in Tartu and asses its good and bad points. Location: A shopping centre ''Lõunakeskus'' is located in the main city.However, it is far from the central train and bus stations.There are a lot of parking. Yet, the car park is often crowded. Facilities: There are more than 16 diffrent shops and services.There are many men, woman´s, children´s, decorative´s, shoes shops..''Lõunakeskus'' has been rated leisure place for whole family. Here is full- size year-round working rink, AHHAA 4Dcinema experience, campus traffic elektric cars for children, sportclub.However in those services are no surveillance for children. Parents must do too all those attractions and children must later shop with parents.It could be easiler when there are surveillance for kids.Then...

Inglise keel
10 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Järvselja

Võimsa mulje jätavad ka Järvselja männid, mis on kohati 40 m kõrgused.Eriline vaatamisväärsus on KUNINGAMÄND ja seda mitte niivõrd oma kõrguse (33m), vaid massiivse tüve ja sügavarõmelise korba poolest. Puutüve mahuks on arvestatud 11 tm. Vanust on sel männil peaaegu sama palju kui Tartu Ülikoolil- üle 360 aasta. Järvselja keskusesse M. Maurachi ajal rajatud pargis on vanimate lehiste vanuseks tublisti üle 100 aasta.Kõrgust ühel Euroopa lehisel 39 m,kõrgeim ebatsuuga 33 m. 1930-ndail rajatud dendropargis kasvavad peamiselt erinevad okaspuud- kanada tsuuga, serbia kuusk, ajaani kuusk, hiigelelupuu, korginulg, hall nulg, rumeelia mänd jpm. Järvselja jahiloss 1912.a.ehitati Selgjärve kaldale Kastre mõisniku Nikolai von Esseni jahilkäikude peatuspaigaks jahiloss, mis oli alates 1921.a. kasutusel Tartu...

Ökoloogia
5 allalaadimist
thumbnail
20
doc

VÕRTSJÄRVE MADALIK

Vabakastelli tüüpi linnus rajati arvatavasti 1340. aasta paiku. Siin asunud Püha Risti kabelit mainitakse aastal 1413. Keskajal kuulus linnus Tödwenite suguvõsale. Linnuse purustasid orduväed 1558. a ja põletasid jesuiidid 1625. a. Säilinud on umbes veerandsajameetrine lõik idakülje välismüürist, kus asub ka peavärava ava. Lossimäge ümbritseb 12-hektarine park ilusate võimsate tammede, lehiste ja teiste põlispuudega. Aakre mõis Aastast 1557 on teateid Aakre mõisast, mis algselt kuulus vist Kaweritele. Ajalooliselt kuulus Aakre Tartumaa Rõngu kihelkonda. Endises mõisahoones tegutseb Aakre lasteaed-algkool, põnevaks vaatamisväärsuseks on mõisapark. Pargis on II Maailmasõja vennashaud mälestussambaga. Puka Teated Vana-Puka mõisast pärinevad aastast 1529, kui selle sai Michael Buxhöwden isa pärusmõisana. Puka nime sai mõis 16. sajandi II poolel omaniku v. Bocki järgi...

Geograafia
29 allalaadimist
thumbnail
23
doc

OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE

nigra (levinud mitme alamliigina väga suurel territooriumil Kesk- ja Lõuna-Euroopas Kollane mänd - P. ponderosa 3.4. Perekond lehis - Larix Lehiseid eristab teistest okaspuudest see, et nad on suvehaljad. Kõik lehiseliigid (perekonnas ca 20 + arvukad hübriidid) on suured laia kuhikja võra ja pikkade horisontaalsete okstega puud. Okkad 20 ... 45 ... 75 kaupa kimpudes. Okaste arv ongi üheks määramistunnuseks. Et aga lehiste käbikandvus algab väga vara, on palju paremaks tunnuseks nende käbid. Lehised on Eestisse toodud küllalt ammu ning neid leidub sageli vanades parkides ning endistes mõisametsades. Esimesteks sissetoodud liikideks olid euroopa lehis ja siberi lehis. Lehised on väga valgusnõudlikud liigid (valgusnõudlikkus võrdne hariliku männiga). Paremini kasvavad sügavapõhjalistel parasniisketel hea drenaazi ja õhustatavusega neutraalsetel saviliiv- ja liivsavimuldadel...

Dendroloogia
66 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Foneetika ja fonoloogia

I välde ­ sisehäälikuteks lühike vokaal ja konsonant; II ja III välde ­ pikk diftong, vokaal või konsonantühend; · Silbivälteteooria ­ põhiküsimus, kas käsitleda välteid binaarsete või ternaarsete vastandustena (kaheste või kolmeste st kas lühike ja pikk või lühike, pikk ja ülipikk). Binaarset käsitlust pooldavad Tauli, Hint, Ehala, Eek, Lehiste . Nende järgi lühike ja pikk silbivälde; pikad silbid erineva tõhususega: kergema või raskema rõhuga. Lühike kerge rõhuga ­ I välde, pikk kerge rõhuga ­ II välde, pikk raske rõhuga ­ III välde. Välde määratakse silbi alguskonsonandile järgneva osa järgi. · Taktivälteteooria ­ välde on kahe silbi järjendi tunnus. Esimese silbi ja teise silbi vokaali...

Eesti foneetika ja fonoloogia
119 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs.-vastused 2011

See väide pole tajukatsetes ega ka akustiliselt kinnitust leidnud. Probleem: ainuüksi esimese silbi kohta infot omades tehakse vahe vaid lühikese ja pika kestusastme vahel, kuid mitte kolmese välte vahel. Taktivälteteooria - Peamisteks esindajateks: Arvo Eek ja Einar Meister ning Ilse Lehiste . Välde on takti tugevast ja nõrgast osast moodustuv fonoloogiliselt oluline prosoodiline nähtus. Välted on leksikaalselt distinktiivsed. Välteeristus toimub kõnetakti ulatuses: rõhulise silbi tuuma, lõpu ja järgmise rõhuta silbi tuuma jooksul hüpotees ­ kuulaja võrdleb väldete identifitseerimisel järjestikuste häälikute kestusi takti kahe silbi jooksul; sõnaalguline konsonant ei kanna vältevastandust, küll võib aga selle kestuse järgi otsustada kõnetempo üle;...

Eesti foneetika ja fonoloogia
239 allalaadimist
thumbnail
8
doc

de Tolly elulugu

Varstu keskkool 10. klass Kadri Reiljan Michael Andreas Barclay de Tolly Referaat Juhendaja: Riho Lehiste Varstu 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 3. Temaga seotud tähtsad paigad Eestis 4. Kasutatud kirjandus 5. Lisad 2 Sissejuhatus Kes siis üldse oli Michael Andreas Barclay de Tolly? Miks ta meile- eestlastele ajalooliselt nii tähtis isik oli? Oma töös ei pööra ma eriti tähelepanu tema lähedaste elule kuigi samas arvan et tervikliku Tollyde dünastia uurimine aitaks meil paremini mõista tema- Michael...

Riigikaitse
6 allalaadimist
thumbnail
22
odt

Eesti murded Referaat

Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Eesti murded Referaat koostas Maia Kirillova juhendas õp. Silvi murulauk September 2011 Sisukord: 1.Sissejuhatus.............................................................................................. 2.Eesti murdeuurimine aastatel 1992-2002................................................. 2.1.Asutused,uurimisrühmad,uurijad.......................................................... 2.2.Andmekogud ja ainestiku publitseerimine............................................................................................ 2.3Uurimused...

Eesti keel
46 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Sissejuhatus eesti keele uurimisse

1938 ettekanne foneetikakongressil kvantiteedikeelest. Häälikute ja diftongide pikkuse eristavad tähendusi. 1939 doktoriväitekiri ,,Hiiu murrete häälikud", 1946 ,,Eesti foneetika" (sisaldab ka fonoloogiat) · Arvo Eek: häälikute kvantiteet eri silpides; rõhk; välte, rõhu ja intonatsiooni suhted. Eesti keel tsentraliseeritud keelena. 2008 ,,Eesti keele foneetika I" (sissejuhatus, vokaalide kirjeldus) · Ilse Lehiste : supersegmentaalide üldteooria, eesti keele kvantiteet, kõnesüntees. Esimene kõnesüntesaatoril loodud eestikeelne tekst. Fonoloogia: · Põhiprobleemid on prosoodias: välde, rõhk, palatalisatsioon. EKGs puudub foneetika-fonoloogia osa, praegu on alustatud foneetika ja fonoloogia tervikkäsitluse koostamist. · Valter Tauli: 1) maailma keelte muutumine, mitmed raamatud, 2) keelekorraldusteooria, 3) eesti keele uurimine ja korraldamine. ,,Eesti keele grammatika", I, II...

74 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Haug - Referaat

Referaat Haug Autor: Magnus Lehiste Kambja 2011 Sisukord 2 Sisukord 3 Sissejuhatus, kes on haug? 4 ll 5 Pilte havist 6 Kasutatud allikad 2 Haug Tunnused: Suure pea ja pika, pardinokka meenutava ninamikuga röövkala. Päraku ja seljauim on vastastikuse asetusega. Värvus ja muster on väga varieeruvad. Selg ja pea on enamasti mustjasrohelised, küljed heledamad oliivrohelised või kollaka varjundiga hallid. Kõht ja kurgualune hallikas või kollakasvalge. Mõõtmed: Emaskala on oluliselt suurem kui isane ja eluiga pikem. Suurim haug: 19.9k g, 17 aastat vana. Tavaliselt kuni 50cm pikad. Levik ja elupaik: Kõige laiema levikuga kalaliik Eesti sisevetes. Elab jõgedes, ojades, järvedes ning mere rikkaliku taimestikuga aladel. Eriti rohkesti Väinameres. Havisid võib elada ka turbaaukudes, karjäärides ja tiikides. Paikse eluviisi...

Bioloogia
13 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Nimetu

-1970nd. täiendatud kordustrükid ,,Eesti keele foneetika". Foneetikas 1960nd. uusi uurijaid, KKI eksperimentaalfoneetika labor: Georg Liiv, Arvo Eek, Mart Remmel. Häälikute akustilised uuringud. Remmel 1975 foneemisüsteemi kirjeldus. Hille Pajupuu: diftongid. Estonian Papers in Phonetics 1972-1985. Arvo Eek: häälikute kvantiteet eri silpides; rõhk; välte, rõhu ja intonatsiooni suhted. Eesti keel tsentraliseeritud keelena. Ilse Lehiste (Ohio): mitmed lingvistikavaldkonnad, eri keeled. Suprasegmentaalide üldteooria, eesti keele kvantiteet, kõnesüntees. Esimene kõnesüntesaatoril loodud eestikeelne tekst. Välde on silbi omadus, selle juures oluline rõhulise ja järgmise silbi kestussuhe Fonoloogia põhiprobleemid on prosoodias: välde, rõhk, palatalisatsioon. Kas välde on hääliku silbi, kõnetakti või sõna omadus? Kolmikopositsioon või binaarsed opositsioonid? Neljas välde? Kas eri kvantiteediga eri...

32 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun