Nõukogudeaegne ajuloputus, mahavaikimine ja lihtsalt aeg olid teinud oma töö. Tekkis uus, traditsioonidele ja kultuurilisele järjepidevusele mittetuginev majanduseliit. Selle tõttu on praegu valdavalt tegemist uue, tekkiva eliidiga, kelle kohta rahvas sageli kasutab ilmekat väljendit “tõusikud”. Mehhanismid, millega tippu jõutakse, on avalikkuse silmis kahtluse all. Seetõttu puudub praegu mis tahes Eesti eliidil legitiimsus või see on väga nõrk. Müütidena käibivad ähmased ettekujutused Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) ja Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva (EÜE) vahelisest teelahkmest tänase eliidi kujunemisel. Rein Ruutsoo Soomes kaitstud doktoritöö (üks väheseid sotsioloogilisi eliidikäsitlusi) näeb Eesti viimase kahe aastakümne ajalugu järgneva kolme eliidigrupi võimuvõitlusena: 1960
1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultu...
mai seaduse või Eesti järgnevate normatiivaktidega; 4. Eesti ja NSVL suhted otsustati rajada Tartu rahulepingu kehtivusele; 5. riik kohustus tagama Eesti kõigi elanike õigusi, mis tulenevad rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidest. 5) 16. mail: ÜN otsus oma tegevusprogrammist üleminekuperioodil ja valitsemise ajutisest. Otsuses detailiseeriti 16. mai seadust. Põhisisu: 1) ENSV konstitutsiooni alusel moodustatud Ülemnõukogu tõdes, et tema legitiimsus on oluliselt kasvanud tänu rahva poolt antud mandaadile esmakordselt pärast okupatsiooni toimunud demokraatlikel valimistel; 2) Ülemnõukogu lõpetab oma tegevuse põhiseaduslike võimuorganite tegevusse rakendumisel; 3) määratleti Ülemnõukogu ja Eesti Kongrassi vahekord üleminekuperioodil. Nad tegutsevad iseseisvate esinduskogudena.
kohustust kellegi teise ees, nagu ka neil pole sinu ees), ei ole seadust, midagi ei ole. Ainus, mis on, on hirm. Sellises olukorras on inimese elu "üksildane, vaene, vastik, loomalik, ja lühike". Hobbes ütleb, et sellises olukorras on kõikide sõda kõigi vastu (bellum omnium contra omnes) ning inimene on inimesele hunt (homo homini lupus est) (teoses De Cive). Surmahirm on võtmeküsimus. Surmahirmu tõttu tahavad inimesed luua poliitilist võimu ja sellele alluda. Võimu legitiimsus tuleneb hirmust. Iga ratsionaalne isik peab arvestama ka võimalusega, et ta võib surra enneaegselt... "Lahkuda vara". Surm on lakkamatu oht, kuna juba inimloomusest tulenevad vastastikkuse hävitamise tingimused. Vaid tugev poliitiline võim suudab hoida meid üksteist tapmast. Mida teevad inimesed sõja ajal? Kas sa pole vihahoos ette kujutanud, kuidas lõpetad teise inimese elu...? Homo sum, humani nihil a me alienum puto... (seda on sootuks teises
Neljandas artiklis määrasid riigi rajajad kindlaks süsteemi, milles ühte osa võimust teostatakse liidu tasemel, teine osa kuulub osariikidele ja ülejäänud võimuvolitused jagatakse eraldi + ülimuslikkuse klausel. 5. art põhiseaduse parandamise menetlus, 6. art eelnevad võlad, föderaalne ülimuslikkus ja ametivanded, 7. ratifitseerimine. 1. seadusandlik kogu, 2. täidesaatev kogu, 3. kohtuvõim, 4. osariikide suhted 4.1. Põhiseaduse preambula Sellest tuleneb USA valitsuse legitiimsus. Koostajad teevad vabariigile selgeks võimu allikad. Põhiseadus ei jäta kahtlustki, et keskvalitsuse õigus teostada võimu selle seadusandlus tuleb otse rahvalt ja mitte osariikidelt. 4.2. Põhiseaduse printsiibid 4.2.1. Rule of Law Pole põhiseaduses kusagil mainitud, kuid 1 tähtsamaid legitiimsuse raamistuid. Seaduse ülimuslikkuse põhimõtte võime leida paljudest põhiseaduse sätetest, mis piiravad nii kogu riigi kui ka osariigi valitsuse võimu
Kalev, Ott Lumi, Rein Ruutsoo, Tõnis Saarts, Georg Sootla, Anu Toots, Raivo Vetik koostatud Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi kõrgkooliõpikus ,,Poliitika ja valitsemise alused", esitatakse riigi osas (vt lk 79) alljärgnev kokkuvõte. " Riik on riigiaparaadi ja kodanikkonna koostoimes kujunev terviklik võimukorraldus ühiste eesmärkide määratlemiseks ja teostamiseks. Riiki iseloomustavad avaliku võimu eristumine erasfäärist, suveräänsus ja legitiimsus. Inimühiskonnad on selle saavutanud pika arengu tulemusel, mille käigus on varastest linnriikidest ja andamile tuginenud impeeriumidest feodalismi, seisuseriigi ja absolutismi kaudu jõutud modernse rahvusriigini. Tänapäeva riik on kodanikeriik, kus avalik võim on kodanike teenistuses ja kodanike valitud. Ka kodanikeriigis struktureerib avalik võim riigi toimimist ning selle tegevus mõjutab oluliselt riigi konkurentsivõimet ja inimeste heaolu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
