8.05.1945 saksa väed alistusid, liitlasvägede ülemjuhatus eesotsas Eisenhower'iga oli sellega saanud Saksamaa oma kontrolli alla. Dönitzi valitsust ei tunnustatud, 23. mail nii president kui kantsler arreteeriti. Selle asemel otsustati luua Liitlaste Kontrollnõukogu (Alliierter Kontrollrat), mille legitiimsus Saksamaa valitsemises määrati 5.06.1945 Berliini deklaratsiooniga. Liitlasriike esindasid nende armeede ülemjuhatajad: USA kindral Eisenhower, Briti feldmarssal Montgomery, NSV Liidu marssal Georgi Zukov ja Prantsusmaa kindral Lattre de Tassigny. 1.07.1945 jagati Saksamaa okupatsioonitsoonideks. USA sai Baieri, Hesseni, Baden-Württembergi põhjaosa ja Bremeni. Suurbritannia sai Schleswig-Holsteini, Hamburgi, Niedersachseni ja Nordrhein-Westfaleni....
On korralised ja erakorralised valimised(parlament näiteks saadetakse laiali) · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi. Valimistulemustest sõltub, millised erakonnad saavad võimule ja hakkavad valijate nõudmisi arutama, seadusi vastu võtma. · On rahva usalduse indikaator. Kõrge ja stabiilne osalus näitab demokraatia kindlust. Madal osalus, et võimu legitiimsus on väike jne · Hariv funktsioon. Jälgitakse rohkem uudiseid, erakonna programme jne. Totalitaarses riigis valimised mittedemokraatlikud: · Üksainus partei · Valimistulemusi sageli võltsitakse Vabade valimiste põhimõtted: 1. Valimisõigus on üldine. Valimisõigus on laienenud. 19.sajandil said valida valged majanduslikult kindlustatud kirjaoskajad mehed. 21. sajandil võivad valida kõik täiskasvanud va kriminaalkaristust kandvad ja teovõimetud isikud...
· Sotsiaalpsühholoogilised normid- tavad, kombed, mis eeldavad alluvate ausust. Omanik oli teavitanud mõlemat naist, et neilt nõutakse äärimselt ausat tööd. (Norm paigas aga normi täitmist ei kontrollitud) Legitiimsus- Varguse korral on see ametiga seotud ning organisatsiooni sekkumine on õigustatud. Olukord 1. Legitiimsus on kõrge. Probleemi lahendamine: Tuleb kontrollida alluvaid. Tuleks karistada, see oleks teistele hoiatuseks säärase tegutsemise eest. Ei saa enam usalda inimest, kes on rikkunud norme, kes on ettevõtet kahjustanud. Mida teha, et kahju korvata, et raha tagasi saada? Kas firma peaks andma töötaja kohtusse selle juhtumi puhul? Poleks kõige targem tegu töötajaga kohtusse minna, sest firmale võivad lisaks tekkida ka kohtu kulud kaotuse puhul....
Riigil on kolm põhitunnust: 1. Teritoorium! 2. Rahvas! 3. Suverääne riigivõim! Kõikidele riigivõimudele on iseloomulik: 1. Suveräänus 2. Kokkulepidud reeklite järgimine! 3. Omada õigust ja võimet luua seadusi ja neid teostada! 4. Legitiimsus : et võim kuulub võimukandjatele kooskõlas seadusega ja on vastavuses rahva kui kõrgeima võimu kandajatahtega. Riigikorralduse vormid: Unitaarriik ehk ühtne riik. Tsentraliseeritud riigivõimu ja valitsemis organitega ja ühtse seadusandlusega. Riigi teritoorium on jagatud haldusüksusteks kuid neid juhitakse keskvõimu poolt. Föderatsioon: Liit riik mis tekib konstutsiooni vastu võtmisel tulemusel. Tal on oma riigipea ja keskorganid kuid föderatsiooni osades kehtib oma õiguskord...
· Valimised võivad aset leida ka sagedamini, kuid seda ainult põhiseadusega määratud viisil- seda nim erakorralisteks. Erakorraliste valimiste tüüpiline põhjus on parlamendi laialisaatmine. · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi. · Valimised on ka rahva usalduse heaks indikaatoriks Madal osalusprotsent tunnistab, et riigivõimu legitiimsus tervikuna on madal, valitsuspartei lüüasaamine näitab kodanike eitavat suhtumist senisessse poliitikasse. Suhteliselt kõrge ja stabiilne osalemine valimistel annab tunnistust demokraatia kindlusest. · Valimistel on ka hariv funktsioon, kuna kampaaniaperioodil kasutavad inimesed rohkem poliitilist teavet, viivad end kurssi oma kodanikuõigustega ja erakondade vaadetega. Vabade valimiste põhimõtted...
Kõigi üksikute liikmete jõukus ja rikkused on tugevus. Inimeste turvalisus on selle eesmärk. Valitsusvormid: Monarhia, aristokraatia, demokraatia 1. Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo Moodne kriitika: demokraatia on ideal, mida tegelikult ei eksisteeri. Proletariaadi ekspluateerimine kapitalistide poolt. Majandusliku eliidi valitsemine. Hierarhilised struktuurid igapäevaelus. Klassikaline kriitika: Legitiimsus -> Kuningad on Aadama otsesed järeltulijad, seega tema poliitilise võimu õiguslikud pärijad. Kuningad on hõimupealike võimu legitiimsed pärijad. Efektiivsus: demokraatia instrumentaalses mõttes viletsam. Platon: võimed ja haridus -> kes peaks juhtima laeva. Autoriteeddi, sümboolse liidri vajdus. Isa-armastuse idée. Demokraatia toidab ambitsioone. Monarhias kõik ülejäänud alamad võrdsed. Monarhial ei ole erahuve monarhi huvi on riigi huvi. Ühishuve tagamine vs fraktsioonid....
Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo Moodne kriitika: demokraatia on ideaal, aga tegelikult tõelist "demokraatiat" ei eksisteeri. Kattevari V.I.Lenin (1870-1924): proletariaadi ekspluateerimine kapitalistide poolt Vilfredo Pareto (1848-1923): majandusliku eliidi (oligarhide) valitsemine Sotsioloogid: hierarhilised struktuurid igapäevaelus (nt töökohal) Monarhistlikud ideoloogiad: 1) legitiimsus monarhia on ainus õiguspärane vorm (teoloogiline argument kuningas on Aadama otsesed järeltulijad ja seega tema võimu pärijad; ajalooline argument kuningad on hõimupealike võimu legitiimsed pärijad); 2) efektiivsus: demokraatia on instrumentaalses mõttes viletsam. Inimeste võimed ja haridus. Platon: kes peaks juhtima laeva? Autoriteedi, sümboolse liidri vajadus. Ühendav printsiip Paternalismi (isa-armastuse) idee Vooruste probleem: demokraatia toidab ambitsioone...
ja - . Negatiivseks pooleks on see, et on keerukas ja erakondadel on suur mõju. Kipub hajuma saadiku isiklik vastutus. Plussiks on see, et valijate hääled ei lähe kaduma. Väikeparteidel on võimalus sisse saada. 5. Mida tähendab poliitiline kultuur ning, mis mõjutab selle arengut? Poliitiline kultuur poliitika ja riigivõimuga seotud teadmiste, oskuste ja käitumismallide kompleks. Mõjutab: Sotsiaalsed muutused, võimu legitiimsus , rahvastikuprotsessid, stihilised protsessid. 6. Milles seisneb sotsialiseerumine? Protsess, mille käigus kujundatakse ühiskonnaliikmetes väärtusi ja hoiakuid poliitilise süsteemi kohta....
Inimesed teevad mis tahavad, kuid siiski peavad järgima antud ühiskonnas kehtivaid norme ning seadusi. VÕIM JA JÕUETUS Sotsioloog Steven Lukes on soovitanud võimu käsitleda kolmel tasandil. 1. Otsuste tegemise protsess. 2. Poliitilised teemad, mida käsitletakse poliitilise süsteemi arutluste kaudu. 3. Võimude grupid, kelle huvid ei küündi läbirääkimiste tasememeni. IDEOLOOGIA JA LEGITIIMSUS Võimu legitiimsus on ühiskonnas väga oluline. Arenenud rahvad lähtuvad ideoloogiatest. Ideoloogiat on raske defineerida: ideology is that aspect of culture witch concerns how society ought to be organised; it concerns politics, rules and the distinction between right and wrong. OMISTAMINE VS SAAVUTUS Sahlins on võrrelnud kaht süsteemi. 1. Egalitaarne ehk sotsiaalse võrdsuse pooldamise süsteem on orienteeritud saavutustele. See tagab individuaalsuse. 2...
loeng) EUROOPA IDEEDE AJALOO PERIOODID Üldiselt : antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus (18.sajand), romantism Moraalifilosoofia üldine areng Objektivism iseloomustab antiik- ja keskaega Subjektivism iseloomustab varauusaega ja uusaega I. Taylor : arusaamas kõlbelisest käitumisest toimub pööre sissepoole ,,Loomuõigus" kui moraaliteooria alus. Antiik- ja keskajal tähendas jumala loodud maailmakorda. Hiljem hakati vaatama seda inimese loomusena (skeptiline/optimistlik inimesepilt). Mis on hea elu? (õnn) Antiigi nägemus : objektivistlik hea elu (eudaimonia) Platon : häälestumine kosmilise korra järgi, kirgede allutamine Aristoteles : loomutäiusele püüdlemine, saavutatav polises. Augustinus : reflektiivne pööre, ülim hüve tuleneb jumalast, aga jumal pole inimeseväline ning inimene peab...
ÜHISKONNA LIIKMETE KAITSMINE FÜÜSILISTE JA BIOLOOGILISTE OHTUDE NING TEISTE INIMESTE (ÜHISKONDADE) EEST. 5. VÄLJALANGENUD ÜHISKONNALIIKMETE ASENDAMINE (SOO JÄTKAMINE, SOTSIALISATSIOON). 6. ÜHISKONNA KINDLUSTAMINE TEMA LIIKMETE ÜHTEKUULUVUSE, SOLIDAARSUSE KAUDU. 7. KONTROLL ÜHISKONNA LIIKMETE TOIMIMISE ÜLE (EELMISTE ÜLESANNETE TÄITMISEKS, KONFLIKTIDE VÄLTIMISEKS, HÄLBIVUSE VÄHENDAMISEKS). II pool 1. Võimu määratlus, tüübid Weberi järgi, legitiimsus , autoriteet, erinevad võimud ühiskonnas VÕIM - VÕIMALUS MÕJUTADA (VASTUSEISUST HOOLIMATA) TEISTE INIMESTE TOIMIMIST, MUUTA SOTSIAALSEID SUHTEID JA SÜNDMUSTE KULGU OMA HUVIDEST LÄHTUVALT. Weber võim on ühe tegutseja võimalus viia antud sots tingimustes ellu oma isiklikku tahet, vaatamata vastupanule. Parsons see on ük võime mobiliseerida oma ressursid ettenähtud eesmärkide realiseerimiseks. Smelser võime suruda teisele poolele peale oma seisukohti ja ük võime...
Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste. Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e. mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja sul...
· Prantsusmaa päästis kõige hullemast pikaaegne välisminister ja osav diplomaat Talleyrand · Viini kongressi on rikkalike pidustuste tõttu nimetatud ka "tantsivaks kongressiks" · Töö käigus tuli lahendada väga tõsiseid vastuolusid võitjariikide vahel · Tülid "jahutas" ühine vaenlane, Elba saarelt tagasi tulnud Napoleon, kelle vastu ühiselt sõtta mindi · Uue poliitilise korralduse määramisel lähtuti järgmistest põhimõtetest: o legitiimsus e seaduslikkus (eesmärk taastada enne 1789. a-t valitsenud dünastiate võim ja valdused) o julgeolek (Prantsusmaa kui rahurikkuja ümber moodustada puhverriigid, et vältida uusi rünnakuid) o tasakaal (suurriikide vahel säilitada teatav võrdsus, et ükski ei muutuks teistest oluliselt võimsamaks) Kongressijärgset poliitilist korraldust Euroopas hakati nimetama Metternichi süsteemiks. Selle säilitamiseks loodi...
Samuti võib see olla takistuseks töötajate edutamisel, sest nad pole juhi vaateväljas. Seetõttu on tehnoloogiline protsess seotud inimeste sotsiaalsete ,, kuludega". 20. Inimese ja organisatsioonivahelised suhted (2 erinevat käsitlusviisi). Legitiimsus . Privaatsus. Inimese ja organisatsioonivahelised käsitlusviisid Esimese käsitlusviisi põhjal on organisatsioon süsteem, mis püüab alla suruda oma ohvreid, indiviide. Inimesed elavad oletatavasti tehiskeskkonnas, neilt on röövitud enesest lugupidamine ja nad järgivad kehtivaid norme pimesi. Puudub psühholoogilise eneseteostuse võimalus. Teise käsitlusviisi puhul arvestavad inimesed ja organisatsioon vastastikku üksteise huve ja tegutsevad harmooniliselt...
Viini kongress 1814-1815 NIMI ! 2011 Sisukord: 1. Algus 2. Osalejad 3. Elulugu 4. Restauratsioon 5. Legitiimsus 6. Restitutsioon 7. Euroopa jagamine 8. Nelikliit ja Püha Liit 9. Idaküsimus 10. Lõpuakt 10. Kokkuvõte Algus: Märtsi lõpul 1814 sisenesid Vene keiser Aleksander I ja Preisi kuningas Wilhelm III oma vägedega Pariisi . Napoleon I , kes oli sunnitud troonist loobuma , saadeti Elba saarele. Elba saarest sai tema eluaegne valdus. Kõikidel riikidel , kes Napoleoni vastu sõdisid, pidid oma probleemid lahendama...
Sellele lisandus veel tavaline sõjarüüste. Finnmarkis olid kahjud ulatuslikud suured piirkonnad olid hävinud sakslaste taganemisel kasutatud ,,põletatud maa" taktika tõttu. Paljud linnad ja asulad hävisid pommitamiste või süütamiste tõttu.Riik Riigikord Norras kehtib parlamentaarse valitsemissüsteemiga konstitutsiooniline monarhia.Riik on demokraatlik, seega on võimu allikaks rahvas ja selle legitiimsus pärineb rahvalt. Rahva võim väljendub eeskätt parlamendi (Storting), vallavalitsuste, ja maavolikogude (fyllkesting) valimistes. Norra praegusel kuningal, Harald V-l, puudub poliitiline võim. Storting Norra parlamendis on 169 liiget ning see koosneb kahest kojast Lagtingist ja Odelstingist. Storting valib pärast parlamendivalimisi välja ühe neljandiku saadikuid, mis moodustab Odelstingi. Ülejäänud liikmed moodustavad Lagtingi, mis jääb...
Ressursside ülekandmine. JÄTKUSUUTLIKKUS rahuldab praeguse plvk vajadused ja püüdlsued, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Rahvastikutaaste probleemid (vananeb ja väheneb-> võõrtööjõud, et tõsta maksulaekumust). Rahvastiku kvaliteet (tööpotentsiaal, kaasatus). Põhimõtted: keskkonnakaitse, elukvaliteet, lõhede vähendamine regioonide ja sots klasside vahel, kultuur- mitmekesisus, erinevate seisukohtade kuuldavus poliitikas. Võimu legitiimsus (rahvaga sama väärtuste jagamine). ÜRO "Agenda 21" üleilmne keskkonnastrateegia MAJANDAMINE MAJANDUSRESSURSID- tootmistegurid: maa (kliima, maavarad), inimkapital, kapital (reaalkapital, finantskapital) MAJ ARENGU PLANEERIMINE- Eesmärgid: täistööhõive, hindade stabiilsus, õiglane tulude ümberjaotamine, kõrge ja püsiv maj kasv RAHAPOLIITIKA raha stabiilsuse tagamine. Keskpanga ül madala inflatsiooni hoidmine....
Toimivad võrgustiku põhimõttel 4. Ajapkku on muutunud sarnasteks vanade sotsiaalsete liikumistega roheliste partei Mis mõjutab survegruppide mõjukust? 1. Grupi tunnused: sissetulek, suurus, org. tegevus, grupi ühtsus, sanktsioonide kasutamise võimalus, liidri omadused. 2. poliitiline keskkond : Insideri staatus2. avaliku arvamuse toetus, legitiimsus , seos pol. parteiga, teiste gruppide tasakaalustav jõud 3. n. üliõpilaste survegrupp, arstide survegrupp Mis tingimustes võivad survegrupid olla demokraatiale ohtlikud? 1. esindavad kitsast grupihuvi ning see võib domineerida avaliku huvi üle 2. sg võivad olla sisemiselt ebademokraatlikud 3. sg võivad oma liikmeskonnalt olla välistavad 4. puudub avalik vastutus 5...
Saksamaal olid kõik poliitilised parteid seisukohal, mille järgi tuli Versaille's sätestatud piire muuta. Levinud oli n-ö 'nuga selga' teooria, mille kohaselt Saksamaa kaotas sõja just nimelt kodurindel reeturite tõttu. Keisririik oli veel täies relvis ning vaenlase territooriumil. Seetõttu kannatas sotsiaaldemokraatide väljakuulutatud Weimari vabariigi legitiimsus , kuigi vaherahulepingule 1918. aasta novembris olid alla kirjutanud sõjaväelased. Esimese maailmasõja lõpuks oli Saksamaal blokaadi tõttu toiduainete puudus, erinevalt tema vastastest. Hitler võttis sellest õppust ning ei kehtestanud Teise maailmasõja ajal Saksamaal kordagi sõjamajandust ning 1941. aastal valmistus isegi minema tagasi rahumajanduse põhimõtetele. Natsionaalsotsialistliku partei (NSDAP) populaarsuse ning valimisvõidud tagas selle...
· Tõi kaasa vajaduse teatud tüüpi julgeolekukorralduse ("uue poliitilise korralduse") järele. · Keskseks saab just jõudude tasakaalu põhimõte Viini kongress: · Alustas tööd septembris 1814 · Esimene rahvusvaheline konverents pärast Westfaali rahu · Põhiprintsiipideks: legitiimsus (õiguslik järjepidevus), julgeolek ja tasakaal. · Igale ähvardusele peab leiduma potentsiaalne vastujõud Territoriaalsed muudatused: · Prantsusmaa pidi taanduma oma revolutsioonieelsetesse piiridesse · Holland sai endised Austria Madalmaad · Kesk-Poola läks Venemaale · Vähendati Saksamaa killustatust Viini kongressi tulemused: · Prantsusmaad ei koheldud liiga karmilt · Euroopa suurriigid jäid konkureerima, kuid olulistes julgeolekuküsimustes pidid...