Võim ja legitiimsus Võim on mehhanism, mille abil saavutada püstitatud eesmärke. Võim on oskus, panna inimesed tegema seda, mida nad muidu ei teeks. Võim kui ümberjaotav ja ülekantav „võim kellegi üle“ Võim kui struktuurne suutlikkus saavutada eesmärke ..võimustamine. Võim Max Weberi järgi: Võim on suutlikkus panna tegema kedagi midagi, mida ta muidu ei teeks. Domineerimine-tähendab võimalust leida kuulekust teatud korralduse suhtes antud isikute poolt, sõltumata sellest, millele selline võimalus rajaneb. Legaalsus: seaduslikkus, õiguspärasus Legitiimsus: tunnustatus, tunnetatakse õigustatuna. (tunnustatus võib olla rahva poolehoid, toetus ja leppimine) Tunnustus võib tugineda: 1. A-legitiimsus- tugineb seadustele 2. B-legitiimsus- tugineb rahva reaalsele poolehoiule Kolm erinevat autoriteedi ideaaltüüpi Weberil: 1. Inimesed alluvad sest on olemas selline traditsioon: harjumus. 2. Karismaatiline: ma ...
Nimi: Madli Sepp KODUÜLESANDED 2 (loengud 58) 1. Leia üks poliitiline teema ning paku välja erinevate ideoloogiliste positsioonide sõnavõtud sellel teemal. TEEMA: Sotesiaalne heaolu Konservatiivne Riik peaks toetama neid, kellel puudub perekond. Liberaalne Riik peaks toetaa vaid vaeseid ja puuetega inimesi. Sotsialistlik Kõik inimesed on võrdsed ja riik peaks toetama kõiki võrdselt. Kas saaks välja tuua ka mingeid konkreetsemaid ideoloogiavoole, mis antud teemaga haakuvad? 2. Missugus(t)esse erakonnaperekonda(desse) ja/või ideoloogiapärimus(tes)se liigitada Eesti suuremad erakonnad ja kuidas seda põhjendada? Reform IRL Kesk Rahvaliit SDE Roheli...
1. Kuidas defineerida poliitikat? · Poliitika saab alguse erinevatest huvidest, väärtustest,eelistustes, õieti ta sisaldab neid kõiki kolme. Avaldub indiviidi, grupi ja riigi tasandil. · Poliitika on ,,Acta Vita" ,elutegevus(H Arendt) · Poliitika on ühiskonna erinevuste loomulik peegeldus · Poliitika tähendab valiku tegemist olemasolevate alternatiivide hulgast. Valik peaks olema praktiline ja eetiline (Aristoteles) · Poliitika tähendab võimu ja võimusuhteid. · Poliitika eeldab avalikke poliitilisi otsuseid kohalike või üldriiklike organide poolt. · Poliitika on väärtuste jaotamine (D.Easton) · Poliitika on: Kes saab mida ,millal ja kuidas (H.Lasswell) · Poliitika (ratsionaalne ) on kompromisside kunst. · Poliitika on võimalikkuse kunst (N.Machiavelli) · Poliitika avaldub kõikides sotsiaalvaldkondades-kultuur, haridus, majandus, tervishoid jne. 2. Millest poliitika välja kasvab?...
ole sobivad. (vasak-ja parempoolsus). Poliitilise kultuuri osaks saab vaid selline tegevus, mis on laialt levinud ja mida tuleb ette korduvalt. Mis mõjutab poliitilise kultuuri arengut? Muutumine on väga pikk ja vastuoluline protsess. · Peavad esinema need sotsiaalsed muutused, mis on väga võimsad, pikaajalised ja ulatuslikud. ( kolooniate iseseisv. , NL-i kokkuvarisemine, tööstusühiskonna areng) · Tähtis on võimude legitiimsus ( üksmeel ) arengustrateegiate ja rahva osaluse suhtes. Kui legitiimsus puudub, tekib tavaliselt 2 kultuuri uus ja rahva seas populaarne. · Mida radikaalsemad on võimuvahetused, seda suuremad on muutused kultuuris. Kui kultuur muutub ülikiiresti võib kujuneda väärtusvaakum-vanad väärtused muutuvad antiväärtusteks. Stiihilised protsessid ( TV, arvutivõrgud) Rahvastikuprotsessid ( ränded ) Kultuuri õppimine ehk sotsialiseerumine
Organisatsiooninormid: · Suulised normid: seda näitab see, et omanik oli instrueerinud mõlemat naist rahaga ümberkäimises. · Sotsiaalpsühholoogilised normid- tavad, kombed, mis eeldavad alluvate ausust. Omanik oli teavitanud mõlemat naist, et neilt nõutakse äärimselt ausat tööd. (Norm paigas aga normi täitmist ei kontrollitud) Legitiimsus- Varguse korral on see ametiga seotud ning organisatsiooni sekkumine on õigustatud. Olukord 1. Legitiimsus on kõrge. Probleemi lahendamine: Tuleb kontrollida alluvaid. Tuleks karistada, see oleks teistele hoiatuseks säärase tegutsemise eest. Ei saa enam usalda inimest, kes on rikkunud norme, kes on ettevõtet kahjustanud. Mida teha, et kahju korvata, et raha tagasi saada? Kas firma peaks andma töötaja kohtusse selle juhtumi puhul? Poleks kõige targem tegu töötajaga kohtusse minna, sest firmale võivad lisaks tekkida ka kohtu kulud kaotuse puhul.
taotluse rahuldamisele. Poliitiline subjektsus eeldab nii välist kui ka seesmist suvenäärsust. Poliitika reaalseks subjektiks on vaid see, kes jätab poliitilisse ellu oma jälje, on suuteline kujundama poliitilisi suhteid ning määratlema nende sisu. 9.Poliitikasubjektide liigitamise alused? 1)subjektsuse tasandid 2)subjektsuse institutsionaalsus 3)subjekti legaalsus ja legitiimsus 4)subjekti tegevuse sisu ja suunitlus 10.Subjektsuse tasandid? a)Globaalne (maailma) tasand (nt. ÜRO, inimkond) b)Rahvusvaheline tasand (globaalse ja rahvuslik-riikliku vahel. Nt. NATO, EL jne) c)Rahvuslik-riiklik tasand (Nt. Eesti Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, Kaitseliit jne) d)Riigisisene piirkondlik (regionaalne) või kohalik (lokaalne) tasand. (nt. Viimsi vallavalitsus) 11.Subjektuse institutsionaalsus?
Alluvate infojaotus: • Tööjuhendid • Tagasiside ülesande täitmisest • Annab hinnangut tehtust • Aitab otsustada kuidas edasi tegutseda • Näitab teiste huvi • Tõstab inimese enesekindlust ja kompetentsitusetunnet • Parandab töössessuhtumist ja tegutsemise efektiivsust Potensiaalsed konfliktiallikad on • üldkehtivate normide eiramine • organisatsioonipoolse sekkumise õigustatut – legitiimsus • inimese õigus privaatsusele – elaelule • organisasiooni poolt kehtestatud dissipliininõuded tööl Kõrge Keskmine legitiimsus legitiimsus Väljaspool Keskminel Madal tööd egitiimsus legitiimsus Ametiga seotud Ametiga mitteseotud Privaatsusesse sekkumisse võimalikud tegevused • salajane jälgimine ja salajaste salvestuste tegemine
–suhtlus ettevõttega, motivatsiooni, distsipliiniprobleemid. 20.Legitiimsus. Privaatsus. Legitiimsus-võim on õiguspärane ja valitsetakse kehtivate seaduste põhjal. Töökorraldus– tööruum ja töötunnid (suhteliselt kõrge legitiimsus mõjutamiseks). Isiklikud tegevused väljaspool töökohta– millises kirikus keegi käib, millises pangas kontot omab, kus puhkusel käib (madal legitiimsus mõjutamiseks). Privaatsus on inimese õigus elada segamatult ja omaette, see on õigus eraelule. Privaatsuse õiguse põhjal on lubamatu sekkuda isiku eraellu ja levitada tema kohta salajast informatsiooni, mis võib teda emotsionaalselt kahjustada. 21.Distsipliin. Liigid. Rakendamine. Distsipliin on kindlaksmääratud kord. Iga organisatsioon püüab maksma panna oma norme ja standardeid. Juhtkonna tegevus võib olla seejuures olla kahesugune: takistav(alluvate ergutamine) ja olukorda
eesmärgiks on täita nn strukturaalne ülesanne ehk arengut takistavata institutsioondaalsete ba ühiskondlik kulluturiliste barjääride eemaldamine ning poliiitiline ülesanne - tagada vastavus arengubarjääridele. Eristame just majandusele vajalikke vältimatuid repressioone • Millises ulatuses on autori arvates demokraatia puudumine õigustatud? See on õigustatud selleni, kuni autokraatiatel on teatud faktorite tõttu oma kodumaal arvestatav legitiimsus. Sel juhul võib rääkida inimõiguste puudumisest mitte rikkumisest. Autor räägib, et jõhkrad ja süstemaatilised inimõiguste rikkumised pole seotud arengukiirusega ning need arengurepressioonid mis tähendabad massilist tsiviiil ja poliitiõiguste rikkumist ning ühiskondlike majanduslike õiguste piiramist ei aita kaasa riigi sisesele ega rahvusvahelisele stabiilsusele ning ei ole ka vajalikud majandusarenguks. • Milles on loomulike ja ebaloomulike autokraatiate erinevus?
tööstusrevolutsioon e tööstuspööre- üleminek põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule, seda isel. vabrikute levik, linnade kiire areng, töölisklassi ja kodanluse kujunemine primaarsektor e. hankiv tööstus (põllumaj, jahindus, kalandus, metsatööstus ja mäetööstus) sekundaarsektor e. töötlev tööstus ( energeetika, ehitus, gaasi-ja veevarustus) tertsiaarne sektor e. teenindus infoühiskond- ühiskond, kus kaustatakse igapäevaselt infotehnoloogiat teadmusühiskond- ühiskond, kus kasutatakse nii majanduses kui ka valitsemises teadusuuringute tulemusi, palju ülikoole ja haritlaste kõrge osakaal. sotsioloogia- teadus, mis uurib ühiskonna ja selle allsüsteemide toimimist ning inimeste ühiskondliku käitumise seaduspärasusi. heaoluriik- riik, mis sekkub turumajandusse ja tulude jaotamiss, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja toetuset abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. = ülekandeühiskond mudelid: · konservatiivne- sotsiaal...
inimene on organisatsiooni eesmärkide saavutamise vahendiks. Vastastikuse sotsiaalse toimimise käigus saab kumbki pool teiselt poolelt kasu oma panuse eest. Iga organisatsioon töötab välja kindlad suunad ja nõuded töötulemuste suhtes. Kui organisatsioon ja inimene määratlevad õigusliku mõju piirid erinevalt, on organisatsiooniline konflikt kerge tekkima. Kui seisukohad erinevad oluliselt, siis on efektiivsus häiritud. Organisatsioonilise mõjutamise legitiimsus Seni kuni mõlemad pooled ei lepi kokku reeglites, võib tekkida erinevaid arusaamisi organisatsiooni sekkumise legitiimsusest (seaduslikkusest). Näited organisatsioonilise mõjutamise valdkondadest ja nende legitiimsusest. Töökorraldus – tööruum ja töötunnid (suhteliselt kõrge legitiimsus mõjutamiseks). Isiklikud tegevused väljaspool töökohta – millises kirikus keegi käib, millises pangas kontot omab, kus puhkusel käib ( madal legitiimsus mõjutamiseks)
ja - . Negatiivseks pooleks on see, et on keerukas ja erakondadel on suur mõju. Kipub hajuma saadiku isiklik vastutus. Plussiks on see, et valijate hääled ei lähe kaduma. Väikeparteidel on võimalus sisse saada. 5. Mida tähendab poliitiline kultuur ning, mis mõjutab selle arengut? Poliitiline kultuur poliitika ja riigivõimuga seotud teadmiste, oskuste ja käitumismallide kompleks. Mõjutab: Sotsiaalsed muutused, võimu legitiimsus, rahvastikuprotsessid, stihilised protsessid. 6. Milles seisneb sotsialiseerumine? Protsess, mille käigus kujundatakse ühiskonnaliikmetes väärtusi ja hoiakuid poliitilise süsteemi kohta.
1)Heaoluriigi ülesanded:püüda parandada inimese toimetulekuvõimalusi, sekkudes majandusse ja tulude jaotamisse;täidab sotsiaalseid ül ning reguleerib majandust;pakub ühishüvesid-võttes enda kanda teenuseid ja riske millest turg pole huvitatud, tõstes sellega turumajanduse efektiivsust.(2)heaoluriigi meetmed eesmärkide täitmiseks: jagunevad 2-ks. teenused ja väljamaksed.teenused-pakubseda millest turg pole huvitatud, Väljamaksed- erinevad toetused riigieelarvest ja kindlustusväljamaksetest. (3) heaoluriigi 2 tunnust:*ressursside ülekandmine-kantakse ühest valdkonnast teise;*pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajaduseks.(4)Siirdeühiskond ning 3 ohtu- periood kus 1 valitsemiskord asendub teisega.*rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist.*võib populaarseks muutuda autiritaarne valitsemine.*ülemine ühelt valitsemiskorralt teisele toob kaasa majanduskriisi.(5) 5 demokraatia tunnust- kodanikuvabaduste tunnustamine,...
Eestis kehtib taoline valitsemine näiteks presidendi puhul. Võimul olev president allub Eesti Vabariigi seadusele nagu teisedki kodanikud ja lähtub oma tegevuses samuti konstitutsioonist. Samamoodi mõistetakse kohut isikute üle, võttes aluseks põhiseaduse. Nii tähendab presidendile vastu astumine hoopis vastu astumist kogu riigi süsteemile. 3. Traditsiooniline domineerimine Domineerimist nimetatakse traditsiooniliseks, kui selle legitiimsus tugineb ideelise korra ja võimu pühadusele. Sellisel juhul on võimukandja isand ja talle alluvad alamad. Seejuures määrab alamate suhte isandasse teenerlik truudus. Allutakse isandale, kes järgib traditsiooni ja kelle korraldused on legitiimsed kahel viisil: A) osalt traditsiooni alusel, mis määrab korralduste ootuspärase sisu ja ulatuse, mille ületamine võiks ohustada isanda enda traditsioonilist seisundit;
ÜHISKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS Rooma Klubi üks esimesi, kes väitis, et maailmamajanduse kasv ohustab kliimat ja loodust. Jätkusuutlik areng arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondadade samasuguseid huve. Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Jätkusuutlik valitsemine. · Rahvas peab pidama võimu legitiimseks ehk õiguspäraseks · Legitiimsus tugineb rohkem tunnetele kui mõistusele: diktaator võib ka rahva uskuma panna, et olemasolev valitsemiskord on parim · Hea valitsemine peab olema legitiimne, efektiivne, läbipaistev ja kodanike kaasav · Valitsemise efektiivsus näitab, kui hästi suudetakse rahuldada erinevate gruppide põhihuvisid · Äärmuslikke gruppe on kasulik valitsemissekaasata, sest see muudab nad tehtud otsuste suhtes kaasvastutajaks
– võrdsus seaduste ees • 1804 – Napoleon kuulutab end keisriks • 1806 – kontinentaalblokaad • 1812 – sõjakäik Venemaale • 6. apr 1814 – Napoleon loobub troonist • 1815 – 100 päeva Viini kongress I • sept 1814 – juuni 1815 • Venemaa – Aleksander I • Austria – K. L. W. von Metternich • Preisimaa – K. A. von Hardenberg • Suurbritaania – R. S. Castlereagh • Prantsusmaa – Ch. M. de Talleyrand Viini kongress II • legitiimsus – Bourbonid võimule Prantsusmaal ja Hispaanias, Habsburgidele osa Itaaliast, Paavstiriigi ja Šveitsi taastamine, Saksa- Rooma keisririiki ja Poolat ei taastatud, Rootsis uus dünastia • julgeolek – puhverriigid Prantsusmaa ümber: Madalmaade kuningriik, Šveits, Saksa ja Itaalia väikeriigid Viini kongress III • tasakaal – Inglismaale Küpros, Malta ja kolooniad, Saksamaa jäi killustatuks, Venemaale Soome, osa Poolat ja
a). Bourbonide II restauratsioon tagasi võimule Viini kongress (1815 1853 peaaegu 40 aastat rahu) Eesmärgid: taastada Euroopas rahu ja taastada vana kord ehk absolutism. Domineerivad riigid: Austria Metternich, Preisimaa Hardenberg, Venemaa Aleksander I, Suurbritannia Castelreagh Prantsusmaa Talleyrand. Põhimõtted: I legitiimsus seaduslikkus, tuli taastada endised dünastiad (Bourbonid Pr, Hisp, It; Habsburgid? Saksa Liit; Bernadotle Rootsi). II julgeolek puhverriikide süsteem III tasakaal suurriikide territoriaalsed nõudmised tagati, et poleks vaja kolooniate pärast sõdida. Rahvusvaheline olukord pärast Napoleoni sõdade ajajärku Viini kongress (1815-1853):
Teiseks on vabatahtliku sektori tegutsemisvõimekuse puhul oluline tegur inim- ja raharessursid, nagu riigi või kohaliku võimu rahaline toetus, aga ka inimeste soov vabatahtlikku tööd teha. Kolmandaks mõjutavad muutuvad reeglid ja eeskirjad vabatahtlike organisatsioonide tegevust, võimaldades teatud tüüpi tegevusi, kuid samal ajal teisi tegevusi pärssides. Neljandaks on väga tähtis nii esmajärguliseks peetavate sotsiaalsete probleemide ühiskondlik legitiimsus kui ka nendele sobivate lahenduste legitiimsus. Eelnimetatud põhjused võimaldavad selgitada, miks on vabatahtliku sektori ja riigi vahelised suhted komplekssed ja dünaamilised ning vajavad pidevalt ümbermõtestamist. AKTIIVNE ÜHISKOND TAANIS JA NORRAS Referaadis uurime ja vaatleme, kuidas muutused sotsiaalpoliitika programmilises struktuuris on seotud tööpuuduse probleemi aktuaalsusega, ning heita valgust aktiveerimispoliitika rakendamisele ja selle tulemustele kahes Põhjamaa
sisu enda pärast oma tegevuse aluseks Autoriteedi ideaaltüübid Weberil Domineerimine e autoriteet: traditsiooniline: harjumus karismaatiline: juhi isikuomadused ratsionaal-legaalne: mõistuskaalutlused Legitiimsele võimule allutakse vähemalt osaliselt, seetõttu, et (alluv) toimija peab seda teatud mõttes kohustuslikuks või ideaalseks Weber: legaal-ratsionaalse domineerimise ilmumine on moderniseerumise kaasnähe ja oluline alge Legitiimsus Legitiimsus: siduvana käsitlemise maine Legitiimsus (tunnustatus) erineb legaalsusest (seaduslikkusest) Tunnustatus võib olla: rahva poolehoid, toetus rahva vastuseisu puudumine, leppimine Kodakondsuse mõiste Seisund, mis põhimõtteliselt varustab inimesed poliitilises koosluses võrdsete õiguste ja kohustustega, vabaduste ja piirangutega, pädevuse ja vastutusega (Held 1995: 66) Avalikku isikut .... mis on loodud kõigi teiste isikute liitumise
Uusaeg X klass Uusaeg- aeg, pärast keskaega 16-19 saj Puritanism- katoliikluse vastane õpetus Inglismaal Predestinatsiooniõpetus-õpetus ettemääratlusest Bacon;Hobbes;Lock- vara uusaja filosoofid Vanausulised-usklikud, kes keeldusid reformitud usku tunnustamast Patriarh-õigeusu kirikupea Descartes;Voltaire;Montesquieu;Rousseau-Valgustajad Generaalstaadid-seisuste esinduskogu Prnts Richelieu-Prnt kardinal, Louis XIII ajal Louis XIII-Prnts kuningas Colbert-majandusteadlane, merkantilismi rajaja Louis XIV; XV; XVI-prantsusmaa kuningad, absolutismi kõrgperioodil 1642-1648-Inglise kodusõda, kuninga ja parlamendi vahel Charles I-Inglise kuningas kodusõja ajal Mihhail Romanov-Romanovite dünastide alusepanija Venemaal 1613-Romanovite dünastia algus Peeter I Vene tsaar 18.saj algul 1700-1721-Põhjasõda Katariina II-Valgustatud valitseja Vene 18.saj II pool Valgustatud absolutism-riiki valitseb haritud valitseja Gust...
*Nüüdisühiskond-tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes ning inimõiguste tunnustamine. Majanduslikult-liberaalne ühiskond Poliitiliselt- demokraatlik Sotsiaalselt-heaoluühiskond Ühiskonna struktuurilt- kodanikuühiskond Filosoofiliselt- postmodernne Tehnika/majandus- postindustriaalne *Demokraatia tunnsjooned: -vabad valimised -kodanikuvabaduse tunnustamine -õigusriik ja kõige võrdsus seaduste ees -võimuinstitatsioonide lahusus ja tasakaalukus -kohtusüsteemi ja teistekontrorganite poliitiline sõltumatus -vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vabaajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks -tsiviilkontroll relvajõudude üle -vähemuste õigustega arvestamine -lähtumine põhiseadusest(legitiimsus) -fluralism/polüarhia-arvamuste paljusus *Siirde...
A8varia UUSAEG 8.KLASSILE MITMESUGUST 1.maailmasõja tulemusena Saksamaa,Austria-Ungari,Venemaa,Türgi lagunenud 4 impeeriumi 8 uut riiki,mis tekkisid Soome,Eesti,Läti,Leedu,Poola,Tsehhoslovakkia,Ungari, 1.maaimasõja ajal(tulemusel) SHS (Jugoslaavia) Tartu rahulepingu 1.Tunnustati EV de jure. 2.Pandi paika Eesti-Vene piir. põhitingimised 3.EV sai 15 miljonit kuldrubla Vene tsaarid 19./20.sajandil Paul I (1796-1801),Aleksander I (1801-25),Nikolai I (1825-55),Aleksander II (1855-81),Aleksander III (1881-94),Nikolai II (1894-1917) 1.maailmasõja 1.positsioonisõda,2.tankid,3.mürkgaas,4.gaasimask, relvad/uuendused 5.allveelaevad,6.dirizaablid (tsepeliin),7.lennukid, 8.autod Sõjalised liidu...
Rahvuspühad Norralased tähistavad 17. mail rahvuspäeva, Norra põhiseaduspäeva. Mitmed inimesed kannavad rahvuslikke kostüüme ning (eriti lapsed) osalevad linnaparaadidel, mis võtavad aset üle kogu maa. Valitsusvorm Norra on parlamentaarse valitsemissüsteemiga konstitutsiooniline monarhia ja unitaarriik. Riik on demokraatlik:võimu allikas on rahvas ja selle legitiimsus pärineb rahvalt. Rahva võim väljendub eeskätt parlamendi Stortingi,maavolikogude ja vallavalitsuste valimistes. Kuningal puudub poliitiline võim. Kuningas Harald V. Usk Luterlus Ajad, punktuaalsus Ajakavast peetakse kinni. Kohtumised planeeritakse pikemalt ette. Kui keegi hilineb, siis vaadatakse talli otsa nagu ta oleks imelik.
rühmade (noored, vanad, töötajad, ettevõtjad, pensionärid jt) kõikvõimalike vähemuste (rahvus-, seksuaal-, allkultuuri-, stiili- jne), välistoimijate jt aktsepteerimine Usaldus ja legitiimsus Üldistatud usaldus, usaldus teiste oluliste toimijate suhtes, riigi (poliitilise süsteemi), avalike institutsioonide, erinevate toimijatüüpide (erakonnad, ühendused, ametnikud, kodanikud jne) ja erinevate toimijate
kohustuslik sõjaväekohustus, loodi Reini Liit. Üks negatiivne muutus oli see, et suruti peale kontinentaalblokaad, kuna Napoleon ei suutnud Inglismaad alistada. Pärast Napoleoni sõdade lõppu oli Euroopa senine poliitiline kaart segi paisatud ning seetõttu vajasid ka riikidevahelised suhted uuel tasandil korrastamist. 1814. aasta septembris tuli kokku Viini kongress, kus etendasid keskset rolli võitjariigid Venemaa, Preisimaa, Inglismaa ja Austria. Viini kongressi põhimõtted olid legitiimsus, julgeolek ja tasakaal. Rahvusvahelise koostöös oli Püha Liit(Venemaa, Austria, Preisimaa), mille ül oli kaitsta kristlike põhimõtteid, tegeles rahvuslike ja liberaalsete püüdluste mahasurumisega. Sinna kuulus ka Nelikliit(Suurbritannia, Venemaa, Austria, Preisimaa), mille ülesanne oli jälgida Viini kongressi ülesannete täitmist. Viini kongressi tulemused oli üsnagi positiivsed, näiteks hakkas välja kujunema tänapäevane Euroopa kaart.
kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. Poliitiline kultuur. Koosneb teadmistest, hinnangutest, väärtustest ning käitumismallidest. Kujuneb pika ajaloolise arengu jooksul; On omane suurele sotsiaalsele grupile (rahvusrühmale, kogu rahvale); On jäik poliitiliste muutuste suhtes; Suudab püsima jääda vaid pideva taastootmise korral. Mis mõjutab poliitilise kultuuri arengut? Olulist rolli mängib võimu legitiimsus ehk valitsejate ja alluvate üksmeel põhiväärtuste, ühiskonna arengustrateegiate ja rahva osaluse suhtes. Kultuuri teisendavad ka infotehnoloogiline areng ja rahvastikuprotsessid, eriti massilijne rahvastikuränne. Kultuuri õppimine ehk sotsialiseerumine. Protsess, mille käigus kujundatakse ühiskonnaliikmetes väärtusi ja hoiakuid poliitilise süsteemi kohta. Sotsialiseerumine toimub ühest küljest sihiliku õpetamisena. Nt koolis või kodakonduse taotlejale
Kaugtöötamise puudusteks on halvem ülevaade oma alluvate tegevusest ja nende sotsiaalse isoleerituse tunne, sest nad on ilma kolleegide intellektuaalsest mõjust, mitteametlikust suhtlemisvõrgust ja sotsiaalsest toetusest. Samuti võib see olla takistuseks töötajate edutamisel, sest nad pole juhi vaateväljas. Seetõttu on tehnoloogiline protsess seotud inimeste sotsiaalsete ,, kuludega". 20. Inimese ja organisatsioonivahelised suhted (2 erinevat käsitlusviisi). Legitiimsus. Privaatsus. Inimese ja organisatsioonivahelised käsitlusviisid Esimese käsitlusviisi põhjal on organisatsioon süsteem, mis püüab alla suruda oma ohvreid, indiviide. Inimesed elavad oletatavasti tehiskeskkonnas, neilt on röövitud enesest lugupidamine ja nad järgivad kehtivaid norme pimesi. Puudub psühholoogilise eneseteostuse võimalus. Teise käsitlusviisi puhul arvestavad inimesed ja organisatsioon vastastikku üksteise huve ja tegutsevad harmooniliselt
Venemaal. Agressiivsete diktaatorlike reziimide tõttu on puhkenud II maailmasõda, mis maailma ajaloos suurim. See oli üks halvim mõju Euroopa arengule. Pärast Napoleon' i sõdade lõppu oli Euroopa senine poliitiline kaart segi paisatud ning seetõtta vajasid ka riikide vahelised suhted uuel tasandil korrastamist. 1814. aasta septemberis tuli kokku Viini kongress, kus suuremat rolli mängisid võtjariigid Venemaa, Preisimaa, Inglismaa, Austria. Viini kongressi põhimõtted olid legitiimsus, julgeolek ja tasakaal. Rahvusvahelises koostöös oli Püha Liit Venemaa, Austria, Preisimaa, kelle ülesanne oli kaitsta kristlikke põhimõtteid ning tegeles rahvuslike ja liberaalsete püüdluste mahasurumisega. Rahvusvahelises koostöös osales ka Nelikliit Suurbritannia, Venemaa, Austria, Preisimaa ning nende ülesanne oli jälgida Viini kongressi ülesannete täitmis. Tänu Viini kongressile saabus Euroopale ajaloo pikim vaherahu 40 aastat.
vähenemine Kaugtöötamise puudused: halvem ülevaade alluvate tegevusest, töötajal võib tekkida sotsiaalne soleeritusse tunne, sest puudub mitteametlik suhtlus kolleegidega, kodus üks töötamisest võib tekkida stress, võib olla takistuseks edutamise puhul, kuna töötaja ei ole juhi vaateväljas. 20.Inimese ja organisatsioonivahelised suhted (2 erinevat käsitlusviisi). Legitiimsus. Privaatsus. Inimese ja organisatsiooni vahelisi suhteid käsitletakse kahel erineval viisil: Esimene käsitlus – organisatsioon on süsteem, mis püüab alla suruda indiviide. Inimesed elavad oletatavasti tehiskeskkonnas, neil puudub enesest lugupidamine ja nad järgivad kehtivaid norme pimesi. Puudub psühholoogiline eneseteostuse võimalus. Teine käsitlus – organisatsioon ja inimene arvestavad vastastikku üksteise huve ja tegutsevad harmooniliselt
· Sageli riigiülised, vahel üleilmse ulatusega. Sarnasused- · Esinedavad avaliku tähtsustomavaid huve. · Püüavad mõjutada poliitikat · Pakuvad alternative · Kasvatavad liidreid ja hoiavad ühiskonna pluralismi. 10)Mis on poliitiline kultuur, mis seda mõjutab? Poliitiline kultuur- poliitika ja riigivõimuga seotud teadmiste, oskuste ja käitumismallide kompleks. Mõjutavad- · Võimu legitiimsus ehk valitsejate ja alluvate üksmeel põhiväärtuste, ühiskonna arengustrateegiate ja rahva osaluse suhtes.
Avalik sektor-riigi-ja omavalitsusesindused Erasektor-eraettevõtted 3.sektor-mittetulundussektor, kodanikuühiskond-inimeste poolt vabatahtlikult moodustatud ühendus, et igapäevast eluolu parandada. Avalik sektor mõjutab erasektorit: riik hoolitseb selle eest, et ettevõtete vahel oleks konkurents, võitleb monopolide vastu. Riik kehtestab korra, mille alusel ettevõtted tegutsevad. Millised on erasektori ja riigi suhted? * Erasektor toodab kasumit, riigi sektor jaotab kasumi ümber (maksude näol) * Erasektor peab arvestama avaliku sektoriga, kuna avalik sektor kehtestab normid (kauplemisluba, keskkonnatingimused, ettekirjutused maksude osas * Sõltuvad üksteisest Millised on kodanikuhiskonna ja riigi suhted? * Sõltuvad üksteisest * Täiendavad üksteist * Kodanikuühiskond on riiki abistava funktsiooniga, mis ei kuulu riigi haldusalasse.Iga sektor säilitab oma põhifunktsioonid, mille järgi tekib ühiskonnas vajadus. Kodanikuühiskond ja erase...
Kordamisküsimused. Viini kongress. Revolutsioon 1.Viini kongress toimus sept1814-juuni1815. Miks- panna paika uus Euroopa süsteem, tagada riikidevaheline rahu, jagada ära maa. Riigid- Venemaa, Austria, Inglismaa, Preisimaa, Prantsusmaa. 2.Metternichi süsteem- Austria peaministri Metternichi põhimõtted, mille järgi Euroopat hakati ümber korraldama peale Viini kongressi. Legitiimsus pm- määras ära valitsemiskorralduse, dünastiad; võim läks tagasi revolutsioonieelsetele valitsejatele(v.a Rootsis uus dünastia); riikide taastamine(Saksamaa riiklik koosseis muutus, liitriike ühendati) Julgeoleku pm- puhverriigid ümber Prantsusmaa(Madalmaade Kuningriik, Sveits, Saksa ja Itaalia väikeriigid) Tasakaalu pm- maade jagamine võitnud riikide vahel enam-vähem võrdsena(Euroopa+asumaad) Saksa liit- 39 riigi liit, mis pidi säilitama väikeriikide dünastiad ja taksitama Saksamaa rahvuslikku ühendamist. Nelikliit-absolutismi, püsiva...
aastate algul ja 1929. aastal Ameerika Ühendriikide börsikrahhist alguse saanud ülemaailmse suure majanduskriisi. Saksamaal olid kõik poliitilised parteid seisukohal, mille järgi tuli Versailles's sätestatud piire muuta. Levinud oli n-ö nuga selga teooria, mille kohaselt Saksamaa kaotas sõja just nimelt kodurindel reeturite tõttu. Keisririik oli veel täies relvis ning vaenlase territooriumil. Seetõttu kannatas sotsiaaldemokraatide väljakuulutatud Weimari vabariigi legitiimsus, kuigi vaherahulepingule 1918. aasta novembris olid alla kirjutanud sõjaväelased. Esimese maailmasõja lõpuks oli Saksamaal blokaadi tõttu toiduainete puudus, erinevalt tema vastastest. Hitler võttis sellest õppust, ei kehtestanud Teise maailmasõja ajal Saksamaal kordagi sõjamajandust ja 1941. aastal valmistus isegi minema tagasi rahumajanduse põhimõtetele. Natsionaalsotsialistliku partei (NSDAP) populaarsuse ja valimisvõidud tagas
SOTSIAALTEADUSTE KLASSIKUD (Erkki Karo, Wolfgang Drechsler) 1. SISSEJUHATUS Ülevaade kursusest: Kursus keskendub sotsiaalteaduste arengut mõjutanud olulistele autoritele ja nende seisukohtadele, pealemisele panusele. Avalik haldus kui riigiteadus: HALDUS (kui enda või kellegi teise asja eest hoolitsemine) + AVALIK (kui riiki puutuv) = AVALIK HALDUS (kui riigi eest hoolitsemine). 1. Ühiskond. Riik, tuunus Uhiskond on indiviidide vaheliste suhete susteem. 2. Avalik haldus kui riigitesdus. Kuidas defineerida riiki, tunnus? Avalik Haldus on riigiteenistujate poolt teostatav riigi asjade eest hoolitsemine riigi täidesaatvas harus, mis hõlmab osaliselt halduspoliitikat. Riigi täidesaatev haru jagataksegi enamasti kaheks: halduspoliitikaks ja avalikuks halduseks Riigi tunnuseks on voimu kasutamise monopol mitte ainult võimu ja sunni kasutamine, vaid selle kasutamise potentsiaal, mis...
Valimiste funktsioonid: · Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. On korralised ja erakorralised valimised(parlament näiteks saadetakse laiali) · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi. Valimistulemustest sõltub, millised erakonnad saavad võimule ja hakkavad valijate nõudmisi arutama, seadusi vastu võtma. · On rahva usalduse indikaator. Kõrge ja stabiilne osalus näitab demokraatia kindlust. Madal osalus, et võimu legitiimsus on väike jne · Hariv funktsioon. Jälgitakse rohkem uudiseid, erakonna programme jne. Totalitaarses riigis valimised mittedemokraatlikud: · Üksainus partei · Valimistulemusi sageli võltsitakse Vabade valimiste põhimõtted: 1. Valimisõigus on üldine. Valimisõigus on laienenud. 19.sajandil said valida valged majanduslikult kindlustatud kirjaoskajad mehed. 21. sajandil võivad valida kõik täiskasvanud va kriminaalkaristust kandvad ja teovõimetud isikud
Seda saaks ületada vaid kunstlikul teel, inimeste omavaheliste lepingutega, mille teel loodaks ühiskond. Seega esitas Hobbes esimesena ühiskondliku lepingu teooria. See leping toimiks aga vaid siis, kui kõik inimesed annaks osa oma õigustest (sest ühiskonnata ehk loomuseisundis on igaühel õigus ja vabadus teha ükskõik, mida, seega ka igaüht kahjustada) ainuvalitseja ehk suverääni kätte. Siit tuleneb ka absolutismi legitiimsus, kuna rahvas ise on valitsejale piiramatu võimu andnud ning too peab nüüd seda selleks kasutama, et saavutada võimalikult suurt harmooniat, ühtsustunnet ja üldist heaolu. Riik ongi Hobbesi jaoks kunstlik moodustis, inimeste poolt loodud "surelik jumal", mis on loodud nende endi kaitseks iseenda eest. Suverääni võim lepinguga loodud ühiskonnas ehk riigis tagatakse sellega, et tema ei sõlmi inimestega lepingut, vaid võtab neilt antud võimu lihtsalt vastu, seega ei ole ta neile andnud
• “Oligarhia raudne seadus” ”- Kes ütleb organisatsioon, ütleb oligarhia, ja mida arenenum on organisatsioon, seda tugevam on oligarhia. • Uus avalik haldus- - (New Public Management, NPM) 1980-90 a:d: Tahetakse avaliku sektori (riik, KOV) juhtimisel matkida turumehhanisme – palk sõltuvusse tulemuslikkusest, tegevuste delegeerimine äriühingutele, konkurentsi tekitamine jne. • Legitiimsus -Tähendab juriidiliselt seda, kui võim on õiguspärane ja valitsetakse kehtivate seaduste põhjal. Legitiimsus tähistas algselt ametlikult abielus olnud vanemate lapsi. • Institutsiooni legitiimsus: kui võimustruktuurid valitakse korrektse menetluse teel. • Seadusloome legitiimsus: legitiimse institutsiooni menetluse teel saadud formaalne seadus, mida järgitakse. • Konformism- enda normide või väärtuste mugandamine nii et need ühtiks grupi omadega
Viini kongress 1814-1815 NIMI ! 2011 Sisukord: 1. Algus 2. Osalejad 3. Elulugu 4. Restauratsioon 5. Legitiimsus 6. Restitutsioon 7. Euroopa jagamine 8. Nelikliit ja Püha Liit 9. Idaküsimus 10. Lõpuakt 10. Kokkuvõte Algus: Märtsi lõpul 1814 sisenesid Vene keiser Aleksander I ja Preisi kuningas Wilhelm III oma vägedega Pariisi . Napoleon I , kes oli sunnitud troonist loobuma , saadeti Elba saarele. Elba saarest sai tema eluaegne valdus. Kõikidel riikidel , kes Napoleoni vastu sõdisid, pidid oma probleemid lahendama
Ei ole loodud huvirühmadena 4. Kaitserühmad: ametiühingud, seisab töötajate õiguste eest, kaitsevad kindla rühma huve, eesmärk riigivõimu mõjutamine. 5. Edendamisrühm- kes püüab mingit väärtust v elementi edendada laiemalt . . nt. naisühendused, rohelised. Huvirühmade mõjukus: Määrand poliitilise süsteemi iseloom: Pluralism, Korporatism,Kontrollitus/allutatus Huvirühma legitiimsus Liikmeskond Selle arvukus, esindavus, kui mõjukas, pühendumus Rahavõimaluste olemasolu Juurdepääs poliitik akujundamisele: Otsene, kaudne(avaliku arvamuse kaudu) Huvirühmade võime rakendada sanktsioone Surverühmad: Huvirühma baasik tekkiv organisatsioon, mille poleliikmeid, lobiorganisatsioon, mis tegeleb mingi huvide , esindajate tahtmise läbisurumisega. Lobbytöö
Abstraktne empiritsism – abstraktsetel kogemustel põhinemine. Sellisest“sotsioloogilisest“ perspektiivist vaadates on arvulised andmed ainult materjaliks, uurimuse esimeseks sammuks. Nad vajavad tõlgendamist,seadmist laiemasse konteksti. “Grand Theory” –üks ja üldine teooria, mis ühendab kõiki sotsiaalteadusi. Klassikaline teooria sotsioloogias Keskastme teooria – Robert Merton, kritiseeris suure teooria ideed arvas, et loomiseks pole aeg veel küps. Reeglid, mis kehtivad ühiskonnale tervikuna, peavad kehtima ka piiratud hulga inimeste suhtes. Tuleb luua vähem abstraktseid keskasme teooriaid , mis keskenudvad konreetsele valdkonnale.( religioon,poliitika ) „Verstehen“ – Weber. Verstehen mõistmine= antipositivism. Väärtused – ühiskonnaliikmete ühised arusamaad hea ja halva kohta, mis annavad standardid inimeste tegevusele. Väärtused on suhteliselt püsivad tunnetega seotud uskumused, osundavad peamistele elueesmärkidele ning nende eesm...
vastastikuses seoses olevate reeglite ja rutiinide kogud, mis defineerivad tegevust arvestades rollide ja situatsioonide suhteid, ja institutsioonidel on protseduuride programmistik ja kasutatakse reegleid, et protseduuride vahel valida. Institutsioone saab defineerida ka nende kestvuse ja mõjutamise võimekuse järgi, ehk kuidas suudetakse individuaalide käitumist mõjutada mitmeid generatsioone, ja institutsioonidel on justkui sisemine legitiimsus, mis paneb institutsiooni liikmeid teatud viisil käituma, isegi kui nii käitudes ollakse oma huvide vastu. (March, Olsen 1989 viidatud Peters 2005) ,,Ajalooline institutsionalism algab institutsioonidest ja küsib, kuidas nad osalejate käitumist, huvisid mõjutavad; institutsioon on relatiivne ja muutuv, teda mõjutab ajalooline taustsüsteem; rajasõltuvus kätkeb endasse nii institutsioonilise järjepidevuse kui võimaliku struktureeritud muutuse
Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke. Saksamaal olid kõik poliitilised parteid seisukohal, mille järgi tuli Versaille's sätestatud piire muuta. Levinud oli n-ö 'nuga selga' teooria, mille kohaselt Saksamaa kaotas sõja just nimelt kodurindel reeturite tõttu. Keisririik oli veel täies relvis ning vaenlase territooriumil. Seetõttu kannatas sotsiaaldemokraatide väljakuulutatud Weimari vabariigi legitiimsus, kuigi vaherahulepingule 1918. aasta novembris olid alla kirjutanud sõjaväelased. Esimese maailmasõja lõpuks oli Saksamaal blokaadi tõttu toiduainete puudus, erinevalt tema vastastest. Hitler võttis sellest õppust ning ei kehtestanud Teise maailmasõja ajal Saksamaal kordagi sõjamajandust ning 1941. aastal valmistus isegi minema tagasi rahumajanduse põhimõtetele. Natsionaalsotsialistliku partei (NSDAP) populaarsuse ning valimisvõidud tagas selle
annekteerimine riigi või maa-ala vägivaldne liitmine ilma otsese sõjategevuseta liidetava riigi sisemisi vastuolusid või väljapääsmatut olukorda kasutades atentaat tapmiskatse või tapmine, peamiselt poliitilistel motiividel autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi teatud piirkonna elanikele bolsevik enamlane, kommunist Venemaal desarmeerimine relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvistustamine dominioon Briti impeeriumi koosseisu kuuluv omavalitsusega asumaa eksport kaupade väljavedu feenid Iirima iseseisvust taotlenud poliitilise salaühingu liikmed 19. sajandil imperialism suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata impressionism kunstivool, mis püüdis jäädvustada põgusaid, looja eripärast, vaatenurgast ja hetkemeeleolust sõltuvaid muljeid ja meeleolusid industrialiseerimine suurtööstuse arendamine industriaalühiskond tööstu...
Isikupäratu kirjutamislaad puudub vajadus pakkuda esteetilist naudingut. Arusaadavus tagada ettekirjutustest arusaamine ja nende täitmine adressaatide poolt Adekvaatsus lause peab täpselt ja täielikult kajastama seda mõtet, mida väljendada soovitakse. Sõnastus peab olema üheselt mõistetav. Üldarusaadavus sätted tuleb sõnastada selliselt, et neid mõistaksid ka isikud, kes ei oma igapäevast kokkupuudet õigusdokumentidega. Üldarusaadavusega tagatakse ka legitiimsus. Lühidus (lakoonilisus) säte peab olema täpne ja täielik, kuid seejuures võimalikult napisõnaline. See tagab selgema arusaadavuse. Samasus (trafaretsus) samu mõtteid esitatakse samas sõnastuses, et vältida erinevaid tõlgendusi ja kahtlusi, et akti andja võis mõelda erinevat sõnastust kasutades erinevaid eesmärke või eeldada erinevat käitumist. Terminoloogiline järjepidevus ühe ja sama mõiste kohta kasutatakse ühte terminit järjepidevalt kõikides õigusdokumentides
Domineerimine tähendab aga ühe poole tahet mõjutada teise poole tegevust nii,et teine poole võtab korralduse sisu selle sisu enese pärast oma tegevuse aluseks. 1 Esita ja iseloomusta domineerimise ideaaltüüpe Weberi käsitluses. Autoriteedi ideaaltüübid Weberi äsitluses: 1)ratsionaal-sotsialistlik mõistuskaalutlused 2)tradiotsiooniline harjumuspärane 3)karismaatiline alluvad usuvad juhi erilistesse võimetesse 1 Mis on legitiimsus? Tutvusta selle erinevaid tasandeid ja suhet legaalsusega. Legitiimsus on tunnustatus. Legitiimsus pole sama mis legaalsus(seaduspärasus). Legitiimsus võib olla: 1)rahva poolehoidjad2)rahva vastupanu puudumine,leppimine 1 Tutvusta põhilisi rezhiimitüüpe tänapäevases käsitluses (kahetine üldjaotus ja kolmetine jaotus). Üldiselt jagunevad reziimid kas demokraatlikud või diktatuuriliseks. 1 Kuidas jagas rezhiime Aristoteles
Õiguse eelastmed Inimeste ja ümbritseva maailma suhted on mitmekesised ja keerulised ja seetõttu vajame korda, mis inimestevahelisi suhteid reguleeriks. Paljudel juhtudel põhinevad need reeglitele ja korrasüsteemidele. Eluta looduse valdkond kui üks fundamentaalne kord. Korra reeglid, mida inimene tahab luua, peab arvestama looduses kehtiva korraga. Inimvaim loob loodusele omaste seaduspärasuste üle oma korrad, kuhu kuulub ka õigus. MORAAL JA TAVA Läbi traditsioonide tekib meil ühiskonnas tava. Õigus on oma olemuselt sotsiaalne kord, sest ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Õigus ei ole esimene sotsiaalne kord. Tava ja moraal on õiguse eelastmed. Moraal ja tava vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad sotsiaalset käitumist. Moraal ja tavanormid on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Normid ei pea olema kirja pandud, need on inimmõistuses.Tava ja moraal olid ühiskonna jaoks alati kindla sisuga. Tava ja moraal kujundas a...
NÜÜDISÜHISKOND Mõisted 1. Agraarühiskond-vanim ühiskonnatüüp, millel on iseloomulik tööhõive hankivas sektoris ja võimusuhted tuginevad traditsioonidel (peam. monarhia). (3000 a. eKr) 2. Tööstusühiskond-tööstuspöörde tagajärjel kujunenud ühiskond, mida iseloomustab tööhõive tootvas sektoris ja võimusuhete demokratiseerumine. (19. sajand) 3. Teenindusühiskond-ühiskond, mida iseloomustab kõrgtehnoloogia kasutamine, paindlik ja sotsiaalne struktuur ja hõivatuse ülekaal on teenindavas sektoris. (20. sajand) 4. Infoühiskond-ühiskond, mida iseloomustab IKT kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus. NT: eelvalimised. (20.sajandi viimane veerand) 5. Teadmusühiskond-ühiskond, kus majanduses ja valitsemises kasutatakse teadmusuuringute tulemusi, hinnatakse paindlikkust ja innovaatilisust(meeldivust). 6. Heaoluühiskond-ühiskond, kus riik sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, e...
4. tarneahela juhtimise süsteemid e organisatsioonidevahelised infosüsteemid 10. Mis on EDI (elektrooniline andmevahetus) Logistika infosüsteemide ühildamine 11. EDIst saadavad eelised Vähendab käsitsitöö mahtu korduvad sisestamised Andemte töötlemine on aeganõudev - automaatne võrdlemine Andmevahetuse efektiivsus kasvab Vigade arv väheneb Kulude kokkuhoid -Tööjõukulu suureneb, IT ja sidekulud vähenevad Tagab stabiilsuse Dokumendi saatmise legitiimsus Dokumendi Kohalejõudmise kontroll Salvestab kõik dokumendid Võimaldab kontrollida ja vahetada infot erinevates formaatides Kesksüteemi kaudu saab suhelda globaalselt 12. Mis on vöötkoodi kasutamine tarneahelas Automaatne Optilise märgi tuvastamine. Koosneb mustadest ja valgetest erineva laiusega triipudest, mis esitab tähti, numbreid ja märke. Moodus esitada sümboleid kahendkoodides, loetakse optilise seadmega. Säästab aega ja vähendab vigu andmete sisestamisel
rohkem edu (Nt. edukas tudeng, kes jääb stipendiumist ilma võib võrrelda ennast kas kõikide tudengitega või ainult teiste edukate tudengitega) 19. In-grupp ja out-grupp: 20. “Oligarhia raudne seadus” Robert Michels oligarhia raudne seadus: valitseva vähemuse vältimatu võim organisatsioonis. Mida suurem ja bürokraatlikum organisatsioon, seda kõrgem on võimu kontsentratsiooni aste, mis kuulub väikesele arvule inimestele organisatsioonilise hierarhia tipus. Eliidi teke. 21. Legitiimsus: Legitiimsus tähendab juriidiliselt seda, kui võim on õiguspärane ja valitsetakse kehtivate seaduste põhjal. Max Weber võttis sõna "legitiimsus" kasutusele, et iseloomustada võimu populaarsust ning usaldusväärsust. Max Weber on võimu legitiimsuse alusel välja toonud kolm erinevat autoriteedi tüüpi ühiskonnas: 1.Traditsiooniline autoriteet. Vastavalt sellele autoriteedi tüübile on võim ühiskonnas seadustatud tavade, kommete ja traditsioonide alusel
sidemetega, kollektiivse identiteedi, ühiskonna mõju inimesele 3. Ühiskonna struktuur: Avalik sektor, Erasektor, Kolmas sektor 4. Jätkusuutlikkus: Praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamine tulevaste põlvkondade sarnaseid huve ohtu seadmata Jätkusuutlikuse dimensioonid: 1) demograafiline (et ühiskond ei sureks välja) 2) poliitiline, mis jaguneb omakorda kaheks: efektiivus (kaitseb inimeste huve) ja legitiimsus (seaduslikkus) 5. Ühishüve – ühiskonnaliikmetelt saadud maksuraha ja valimismandaadi abil korraldab demokraatlik valitsus oma tegevust, mis peaks kokkuvõttes aitama kaasa üldise heaolu kasvule ühiskonnas. Majanduslik ühishüve: riigimeedia; teed ja tänavad; ühistransport. Mittemajanduslik ühishüve: haridus ja tervishoid; politsei ja kaitsejõud; kohus. 6. Ühiskonnaliikmete bioloogiline erinevus- kaasasündinud erinevus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
