Raku ehitus ja talitlus 3.1 Tsütoloogia kujunemine Robert Hook vaatles valgusmikroskoobiga korgilõike ja nägi kambrikesi (taimeraku kesta). Tema võttis kasutusele raku mõiste. (1665. a.) K. E. von Baer avastas imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust (1826. a.) samuti koostas evolutsioonipuu. 1831. a. jõuti rakutuuma kirjeldamiseni ning arusaamiseni, et see on iga raku oluline koostisosa. A. Von Leeuwenhoek uuris ainurakseid ja baktereid (17. saj II pool). M. Schleiden avastas et taimed on rakulise ehitusega ja T. Schwann avastas, et loomad on rakulise ehitusega. Koos lõid nad rakuteooria I põhiteesi: Kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega. (1839. a.) Rudolf Virchow rakuteooria II põhitees: Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel. (1858. a.). Rakuteooria III põhiteess: Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas.
Rakuõpetuse kujunemine. 16. Sajandi keskpaik Robert Hooke valmistas valgusmikroskoobi ning võttis kasutusele mõiste ,,rakk". 17. Sajandi II pool Anton van Leeuwenhoek uuris ainurakseid ja baktereid. Vaatles ka seemnevedelikku. 1826 Baer avastas imetaja munaraku. Järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. 1838 Schleiden jõudis järeldusele, et taimed on rakulise ehitusega. 1839 Theodor Schwann leidis, et ka loomad on rakulise ehitusega. Sõnastas teesi: nii taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega. 1858 Rudolf Virchoiv: iga rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakuteooria põhiseisukohad:
ÕPIKUS LK. 49 ERINEVAD KOE TÜÜBID, LK.52 LOOMARAKK, LK. 54 RAKUTUUM, LK.56 RAKUMEMBRAAN, LK. 58 TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK, LK. 59 GOLGI KOMPLEKS, LK 61 MITOKONDER, LK. 63 TSENTROSOOM, LK. 64 TAIMERAKK PALUN PALUN PALUN KES SOOVIB HINDEKS 4 VÕI 5 SIIS VAADAKE JA ÕPPIGE NEED SELGEKS :) Rakuteooria kujunemine Robert Hook - valgusmikroskoobi leiutamine 17.saj. Keskpaik Antony van Leeuwenhoek üheläätseline mikroskoop, ainuraksete, bakterite ja seemnevedeliku uurimine 17.saj. teine pool K. E. von Baer avastas imetaja munaraku loomorganismi areng saab alguse munarakust 1826 Matthias Schleiden kõik taimed on rakulise ehitusega 1838 Theodor Schwann taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega 1839 Rudolf Virchow iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel Rakuteooria põhiseisukohad
· DNA molekul (Tuum) valk (tsütoplasma) · 3 tüüpi RNA milekule · Trantsport RNA (tRNA) · Informatsiooni RNA (mRNA) · Ribosoomi RNA (rRNA) Raku ehitus ja talitlus Tsütoloogia Uurib raku ehitust, kuidas see toimib jne. R. Hook (1665) esimene kes uuris ise tehtud microskoobiga raku kesta ning ehitust Cellula rakk (ladina keeles, kasutusele võttis Hook) A. Van Leeuwenhoek vaatles esimesena elusrakke, kirjeldas mitmesuguseid mikroorganisme (algloomi, vererakke) 1848a. rakuteooria põhiseisukohad · M. J. Sschleiden · Th. Schwavnn · R. Vizchow Rakuteooria põhiseisukohad: · Kõik organismid koosnevad rakkudest · Raku ehitus ja talitlus on omavahel seotud · Uued rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemisel Ühikud mida kasutatakse rakkude juures: · 1 mm (mikromeeter) 1*10-3mm=0,001mm · 1nm=1*1o-6mm
selgitamine 1953 1) 1590 - esimese primitiivse liitmikroskoobi leiutamine hollandlastest vendade Janssenite poolt. 1625 võttis termini “mikroskoop” kasutusele Faber (micros – väike; skopea – vaatama) 2) 1665 – esmakordne raku kirjeldus. R. Hooke, uuris surnud korgirakke ja andis nende esmakirjelduse. Ta märkas kambrikesi ja võttis kasutusele mõiste “rakk” (cellula). 3) 17. saj.II pool – A. van Leeuwenhoek, täiustas mikroskoope, uuris mitmeid erinevaid rakke – ainurakseid, baktereid, erütrotsüüte, spermatosoide, aga ka plastiide. Oli iseõppija, kellel oli piisavalt raha ja uudishimu. Embrüoloogilistelt vaadetelt animalkulist – arvas, et organism on valmiskujul spermatosoidi peas olemas. 4) 1862 – K.E.von Baer avastas imetaja munaraku ja järeldas, et organismi areng saab alguse munarakust. - Meetodid ja tehnikad: 1) Kloonimine 2) PCR
3. Üldiselt spetsiifilisemaks-liigutused muutvad järjest enam, kognitiivsed 4. Diferentseerumine/ eristumine liigutused ( motoorika) hakkab omandama konkreetset ülesannet. Liigutusmustrid eristuvad. 5. Integreerumine/ühtselt funktsioneeriv tervik laps hakkab juhtima oma liigutusi läbi psüühika ja ta suudab oma liigutusi koordineerida. Alguses on need refleksid ja lõpuks peaks olema liigutused oma vahel integreeritud. Seemnerakk Esimesena kirjeldas seemnerakku Antony von Leeuwenhoek. Ennem tema avastust ei teatud, kuidas toimub viljastumine. Tema kirjeldas seda metafüüsilistes arenguteooriates, et spermatosoidi peas on üks inimene, kes on kvantitatiivselt täielikult arenemata aga kvalitatiivselt on tal kõik olemas. Kirjeldas homunkuluse, ehk siis et spermatosoidi peas on pisike inimene olemas, täielikult arenenud, ainult kasvama peab. Ja seda ta siis teeb emaüsas. Sellega naise roll piirdus.
J. Locke A. Van leeuwenhoek J. J. Rousseau K.E. Von Baer Charles Darwin E. Haeckel 1632-1704 1632-1723 1712-1778 1792-1876 1809-1882 1834-1919 Tabula rasa. Omistab palju Täiustas mikroskoopi, lõi Räägib, et inimene sünnib Munaraku avastaja 1859 lõi Arendas oma edust sellele, et oli eelduse mikrobioloogia heana. Looduse ja 1826. Rääkis, et evolutsiooniteooria, embrüoloogilisi ümbritsetud endast targemate tekkeks. Nägi ja kirjeldas inimühiskonna mõjud areng toimub mis pani aluse arengu mõtteid. inimestega. 1671 alustas ja esmakordselt üherakulisi vastandlikud. Lastel o...
Eripind ja bakteri kuju. Suurimad, suured ja väikseimad bakterid. Thiomargarita, Thioploca, nanobakterid, mükoplasmad, klamüüdiad. Suurte bakterite eripinna probleem ja selle lahendamine. Bakterite kirjeldamisel ja määramisel kasutatavad ehituslikud (morfoloogilised) ja mitteehituslikud tunnused. Oska nimetada vähemalt kümme tunnust kummastki rühmast. Mis on bakteri genoom? Kuidas saab genoomseid andmeid kasutada bakterite kirjeldamisel ja iseloomustamisel? Antonie van Leeuwenhoek, Louis Pasteur, Robert Koch, Sergei Vinogradski, Alexander Fleming, Craig Venter, Joseph Lister jt olulised mikrobioloogia. Delfti koolkonna mikrobioloogid. Kochi postulaadid. Louis Pasteur’i katse kurekaelaga kolviga. Bakterite kujuvormid. Oska nimetada ja joonistada bakterite põhilisi kujuvorme ja kokkide (kerabakterite) agregaate. Too näiteid vastavate agregaatidega bakteritest. Mida tead aktinobakteritest, müksobaktertest, klamüüdiatest ja mükoplasmadest?
Väikesed (200-400nm)Tegelikult siiski bakterid. Parasiteeruvad eukarüootides nagu ka mükoplasmad. Kõva ppaks kest, kaks eluvõrmi- vastupidav väliskeskkonnas ja paljunev raku sees. Ei suuda ise ATPd sünteesida- energiaparasiidid. Suurte bakterite eripinna probleemid ja nende lahendamine. Sisaldised rakus vähendavad tsütoplasna aktiivruumala ja suurendavad seega kaudselt eripinda. Suuurtel bdel nt suured gaasivakuoolid. Louis Pasteur, Robert Koch, Antonie van Leeuwenhoek, Sergei Vinogradski, Alexander Fleming jne. Kochi postulaadid. Louis Pasteur'i katse kurekaelaga kolviga. Pasteur: kristallograafia rajaja, kääritamise avastaja. Avastas pastöriseerimise ja vaksineerimise. Kurekaelaga kolvis keedetud puljongis ei hakanud bd paljunema, kui kael maha võtta siis hakkasid kuna bdel oli taas ligipääs. Koch: Tõestas et bakterid põhjustavad antraksit mitte vastupidi. Uuris ka koolera- ja tuberkuloositekitajaid
RAKUÕPETUS Mõisted: tsütoloogia, ainurakne, hulkrakne, prokarüoot, eukarüoot, karüoplasma, homoloogilised kromosoomid,, histoonid, nukleosoomne fibrill, aktiivne transport, transportvalgud, osmoos, difusioon, plastiidid, klorofüll, karotinoid, tsentraalvakuool, turgor, heterotroof, hüüf, mütseel, viljakeha, mükoriisa,, plasmiid, gaasivakuool,, piilid 1.Rakuteooria põhiseisukohad. 2.Milline osa on tsütoloogia arengus Baeril, Hookil, Leeuwenhoekil? 3.Millega on võimalik uurida rakke? 4.Kuidas jaotatakse organismid ehitusplaani alusel? 5. Milline on väikseim ja suurim rakk? 6.Tsütoplasma koostis ja ülesanded. 7.Rakutuuma ehitus ja ülesanded. 8.Tuumakese ülesanded. 9.Rakumembraani ehitus ja ülesanded 10. Tsütoplasmavõrgustiku tüübid ja nende ülesanded.11.Ribosoomide ülesanne. 12.Lüsosoomide ehitus ja ülesanded. 13.Golgi kompleksi ehitus ja ülesanded. 14.Mitokondri ehitus ja ülesanded. 15.Tsütoskeleti ehitus ja tähtsus. 16.Taimerakule iselo...
Darwin väidab oma peateoses "Liikide tekkimisest loodusliku valiku teel", et arengu aluseks on looduslik valik. 1871. aastal avaldas Darwin oma teise raamatu "Inimese põlvnemine", milles ta väitis, et inimene on tekkinud loomariigist pika evolutsiooni järel. Viidates inimese sarnasusele ahviga, väitis ta, et inimene ja ahv põlvnevad ühisest esivanemast. Arstiteadus 1676. aastal avastas Anthony van Leeuwenhoek bakterid, kuid alles hiljem hakati baktereid seostama haigustega. Desifitseerimisele pani aluse inglise kirurg Joseph Lister. Ta oli esimene, kes hakkas uurima, miks haavad mädanema lähevad.Probleem muutus tõsiseks kirurgia kasvava tähtsusega. Leeuwenhoek järeldas, et õhus leidub midagi, mis satub haava peale, ning põhjustab mädanemist. Kui prantsuse teadlane Louis Pasteur esitas 1865. aastal teooria bakterite kui haiguste kandjate kohta, prooviti haavu puhastada
· Rakuteooria on bioloogia üks nurgakive. · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. See avaldub selles, et teatava talitlusega organite ja kudede rakkudel on neile iseloomulik kuju ja ehitus. · Kõik organismid on rakulise ehitusega. · Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. · Hans ja Zacharias Janssen leiutasid liitmikroskoobi. · Anton van Leeuwenhoek mikroskoobimeister. Nägi esimesena baktereid. · Tänapäeval on binokulaarsed mikroskoobid (preparaati saab vaadata kahe silmaga). · Stereomikroskoop on suuremate objektide vaatlemiseks. · Mikrotoom masin, mis lõikab uuritava objekti üliõhukeseks ühe raku paksuseks preparaadiks. · Elektronmikroskoobiga saab vaadata imepisikesi objekti. Leiutati 1931. aastal. · Rakus toimuvate biokeemiliste protsesside uurimiseks kasutatakse radioaktiivseid
Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia e. rakuteaduse sünniks loetakse 17. sajandi keskpaika (Hook), · 1665.a leiutas Robert Hook valgusmikroskoobi. Edasine areng seondub eelkõige mikroskoobi täiustamisega. Võttis kasutusele mõiste ,,rakk"-cell-tühjus. · 17.saj teisel poolel tegeles ka Anton van Leeuwenhoek mikroskoopide valmistamisega ja tema oli esimene, kes on joonistanud ja kirjeldanud baktereid. · 1826.a. avastas loomade embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. · 1838.a. jõudis taimede kudede ehitust uurinud Matthias Schleiden järelduseni, et kõik taimed on rakulise ehitusega. · 1839.a. leidis Theodor Schwann, kes oli tegelenud loomakudede uurimisega, et ka
põimuvalt erinevaid klassifikatsioone (nt. organisme võib klassifitseerida biosüstemaatikast või ökonisist lähtuvalt). Elu põhineb elusorganismidel. Väljaspool organisme esinevad elu nähtused vaid ajutiselt ja passiivselt. ELUSORGANISMIDE peamised tunnused: 1. Paljunemine: õnnetused 2. Arenemine: ammendumine 3. Aine- ja energiavahetus. Organismid on poolavatud süsteemid seotud enda keskkonnaga. Reageerivad välisele. 4. Rakuline ehitus. R Hooke 1665. Leeuwenhoek. Schleiden ja Schwann: rakuteooria. Viimased 40 a: elektronmikroskoopia peened sisestruktuurid. 5. Homeostaas sisekeskkonna säilumine ELU omadused veel: 6. Pidev, aga poolkonservatiivne: DNA Watson, Crick 1953. 7. Iga organiseerumise tase lisab oma võimalused (rakk pole "organellide kott"). Tervikut pole võimalik seletada ainult lihtsa elementide seletamiste summana tervikul lisanduvad uued funktsioonid. 8
kes kohanevad muutuvate elutingimustega. 1871. aastal avaldas Darwin oma teise raamatu "Inimese põlvnemine", milles ta väitis, et inimene on tekkinud loomariigist 17 pikaajalise arengu-evolutsiooni teel. Viidates inimese sarnasusele ahviga, väitis ta, et inimene ja ahv põlvnevad ühisest esivanemast. Arstiteadus 1676. aastal oli hollandlane Anthony van Leeuwenhoek avastanud mikroskoobi abil bakterid, kuid läks veel kaua aega, enne kui tuldi mõttele, et bakteritel võib olla mingi seos haigustega. Varem kasutasid arstid ühtesid ja samu tööriistu, ilma et oleks neid peale ühe patsiendi ravimist pesnud või desifitseerinud. Desifitseerimisele pani aluse inglise kirurg Joseph Lister.Olles alustanud 1852. aastal arstipraksist, puutus ta kokku küsimusega,miks haavad mädanema lähevad.Probleem
Bioloogia 1. kursus II osa Erinevate rakkude ja kudede töötlemine erinevate värvidega Erinevad rakustruktuurid värvuvad erinevalt Rakuteooria Rakuteooria põhiteesid 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega Schwann 1839. a – uuris looma- ja taimekudesid 2. Uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel Virchow 1858. a Rakud tekivad ainult rakkudest Uued rakud tekivad ainult jagunemiseteel Organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel 3. Rakkude talitlus ja ehitus on omavahel kooskõlas A. van Leekwenhork – valmistas 17. saj II poolel mikroskoope ja uuris ainurakseid. Arvatavasti esimene, kes nägi mikroskoobis baktereid K. E. von Baer – avastas imetaja munaraku ja järeldas, et sellest saab alguse loomorganismi areng Schneider – uu...
o Makromolekulide järjestused geenide ja valkude järjestused Bakteri genoom Organismi kõik geenid kokku, temas kodeeritakse kõik organismi omadused. Bakteri liigi määratlemine DNA homoloogia kaudu ühte liiki kuuluvatel tüvedel on DNA homoloogsus 70% või enam. Kui see homoloogsus on madalam, siis ei kuulu võrreldavad tüved samasse liiki. Ühte perekonda kuuluvatel liikidel peaks DNA homoloogsus olema 40%-60% 5. Antonie van Leeuwenhoek, Louis Pasteur, Robert Koch, Sergei Vinogradski, Alexander Fleming. Delfti koolkonna mikrobioloogid. Kochi postulaadid. Louis Pasteur'i katse kurekaelaga kolviga. A von Leeuwenhoek valmistas üheläätselisi mikroskoope mille suurendus oli 200-300 korda; kirjeldas hallitust, algloomi, vetikaid, pärme, baktereid; avastas punased verelibled ja spermatosioidid; 1683 a avaldas esimese joonistuse bakteritest; pipraleotise katse ja teised katsed bakteritega ( äädikahape, kuum
metabolismiskeemi. Geen on DNA järjestus, mis kodeerib kas valku v RNAd. Valke kodeerivate geenide DNA järjestuselt on võimalik tuletada valgu aminohappeline järjestus. Määratud DNA järjestusi ja valgujärjestusi säilitatakse andmebaasides, mis on enamasti avalikud ja veebi kaudu kättesaadavad. 27. Bakteri liigi määratlemine DNA homoloogia (sarnasuse) kaudu. Tüvedel vähemalt 70% homoloogia. V 28. Antonie van Leeuwenhoek Bakterite esmavaatleja. Leeuwenhoeki mikroskoop suurendas 200-300 korda. Esimeses kirjas kirjeldas ta hallitust. Leeuwenhoek kirjeldas oma kirjades kõiki põhilisi ainuraksete loomade esindajaid: algloomi, vetikaid, pärme, baktereid. Ta avastas ka punased verelibled ja spermatosoidid, ning vaatles oma mikroskoobiga verekapillaare. 29. Louis Pasteur. Louis Pasteur'i katse kurekaelaga kolviga.
Vt 18. 20. Bakteri liiki määratlemine DNA homoloogia (sarnasuse) kaudu Ühte liiki kuuluvatel tüvedel on DNA homoloogsus 70% või enam. 21. Kaasaegne prokarüootide süsteem: 29 hõimkonda bakteritel ja 5 hõimkonda arhedel. Domeen Archaea: 1. Hõimkond Crenarchaeota 2. Hõimkond Euryarchaeota 3. Hõimkond Korarchaeota 4. Hõimkond Nanoarchaeota 5. Hõimkond Thaumarhaeota 22. Louis Pasteur, Robert Koch, Antonie van Leeuwenhoek, Sergei Vinogradski, Alexander Fleming jne. Kochi postulaadid. Louis Pasteur'i katse kurekaelaga kolviga. · Louis Pasteur tõestas, et elu ei saa tekkida eimillestki. Kurekaelaga kolvis kuumutatud puljong jäi steriilseks, kuigi hapnik pääses kolbi. Välisõhul sisalduvad mikroorganismid sadenesid kolvikaelas. Kui kolbi kallutada ja pesta kaelas sadenenud mikroobid puljongisse või kael lõhkuda, algas puljongis kohe kiire rakkude paljunemine
Vana-Egiptus Egiptuse ajalugu: vana riik, keskmine riik, uus riik Meditsiin oma aja kohta kõrgel tasemel. Keskmisest ja uuest riigist säilinud meditsiini papüürused. Kõige vanemad papüürused pärinevad V dünastiast kuningas Neferirkare hauasambalt. Vanimast 10st papüürusest kogum ,,Kahuni papüürused." Kirjeldab empiirilisi ravimeetodeid ja ravi soovitused on reaalsed (ei põhine religioonil ega müstikal). ,,Kahuni papüürustel" kaks osa sünnitusabi ja veterinaaria. Hilisematel religioon ja müstika haiguse põhjustab deemon ja jumala tahe. Vanast riigist ,,Ebersi papüürus" See on raamat ravimite valmistamisest kõigi kehaosade ravimiseks. 900 retsepti. Printsiip pealaest jalatallani ja lihtsatest vigastustest raskemani. Egiptuse ravi uurimine, diagnoosimine, ravi. Arstil ja kirurgil suur vahe. Meditsiinile tuli kasuks religioon, mis uskus, et inimese elu jätkub pärast surma. Surnukehi kon...
Selles väitis ta, et inimene on tekkinud loomariigist pikaajalise arengu ehk evolutsiooni teel. Viidates inimese sarnasusele ahviga, väitis Darwin, et inimene ja ahv põlvnevad ühisest esivanematest. Darwini evolutsiooniteooria sai kiiresti tuntus ja igal pool kasutatavaks. Ainult kirik tunnetas, et see õõnestab neid ja asus selle vastu võitlema kuid asjata. 7 1676. aastal oli hollandlane Antony van Leeuwenhoek avastanud mikroskoobi abil bakterid, kuid läks veel väga kaua aega, kuni tuldi mõttele, et neil võiks olla mingi seos haigustega. Desinfitseerimisele pani aluse inglise kirurg Joseph Lister. Olles alustanud 1852. aastal arstipraksist, puutus ta kokku küsimuseg, miks haavad mädanema hakkavad. Probleem oli eriti aktuaalne seoses kirurgia tähtsuse kasvuga pärast seda, kui oli kasutusele võetud patsientide tuimastamine kloroformiga
E., Schneider K. R. Preventing Foodborne Illness: Bacillus cereus and Bacillus anthracis. University of Florida, USA. 2004 Cousin, M. A. Sporeforming Bacteria in Foods. Department of Food Science, Purdue University, West Layfayette, IN. 2003 Doyle, M. P., Beuchat, L. R. Food Microbiology: Fundamentals and Frontiers. 3rd Edition. ASM Press, Washington, 2007. lk 35-37; 445-452. Giffel, M. C., Wagendorp, A., Herrewegh, A., Driehuis, F. Bacterial spores in silage and raw milk. Antonie van Leeuwenhoek, 2002, 81, lk 625. Lampel, K. A. Bad Bug Book, Foodborne Pathogenic Microorganisms and Natural Toxins. 2nd Edition. FDA, USA. 2013, lk 83 – 86; 109 – 110. Murray, P., Pfaller, M., Rosenthal, K. Medical Microbiology. 7th Edition, Saunders, Elsevier. 2012, lk 209 – 215; 327 – 337. Ray, C. G., Ryan, K. J. Sherris Medical Microbiology. 6th Edition. McGraw-Hill Education, USA. 2014, lk 483 – 487. Roasto, M., Breivel, M., Dreimann, P. „Toiduainetööstuse tootmishügieen“
andmine,pärandus,keegi hoolitseb(vanadus),koha täitmine,paarisuhte klapp, tööjõud(nii peres kui ühiskonnas),helluse jagamine, instinkt _ - tänapäeval ka oluline Inimene kui imetaja Imetajatele on keskmiselt iseloomulik 80% edukus ühes paljunemise tsüklis Inimestel on aga ühe paljunemise tsükli edukuseks hinnatud 25-30% Rasestub iga kolmas naine. Inimene muretseb järglase kasvatamise eest Rasedus: Seemnerakud: Hollandi mikroskopist Antony van Leeuwenhoek oli esimene inimene,kes omavalmistatud mikroskoopi kasutades kirjeldas mitmeid erinevaid rakutüüpe, kaasa arvatud inimese seemnerakke. Munarakk Munaraku avastamise au kuulub Eestist võrsunud baltisaksa loodusteadlasele Ernst von Baerile 1862.a Kõige suurem rakk..koeral avastas 1875. aastal demonstreeris embrüoloog ja tsütoloog Oskar Hertwig,et viljastumise käigus tungib spermatosoid munarakku.Merisiili peal tehtud katse.
Bioloogia 10 klass 1.Nimeta 5 tunnust, mis iseloomustavad kõiki elusorganisme. o Ainevahetus o Hingamine o Paljunemine o Rakuline ehitus o Kasvamine ja arenemine o Reageerib keskkonnatingimustele o (homöostaas- sisekeskkonna stabiilsena hoidmise võime) 2.Eluslooduse organiseerituse tasemed(nimeta, too näited, tunne ära). 1. Biomolekul- DNA; RNA, valk, süsivesik, 2. Rakk- munarakk, sperm, erütrotsüüt 3. Kude- sidekude, epiteelkude, lihaskude, närvikude 4. Organ e elund- süda, maks, kops 5. Elundkond- seedeelundkond (magu, jämesool jne.), närvisüsteem, vereringeelundkond 6. Organism e isend- inimene, hobune, karu, võilill 7. Liik- harilik mänd, 8. Populatsioon- ühel kindlal maa-alal üht liiki isendid 9. Kooslus- mitu populatsiooni ühel elualal 10. Ökosüsteem- elukooslus+ eluta loodus 11. Biosfäär- kogu elu maal 3.Bioloogia alajaotused ja teadus...
Arstide asemel kasutati ämmaemandate, nõidade, samaanide ja habemeajajate abi, sest vaid nemad suutsid aidata probleemide korral ning sedagi vähesel määral. Keskajal olid suurimaks inimkonna nuhtluseks rõuged ja muud nakkushaigused. 18. saj suurimaks meditsiiniliseks läbimurdeks arvestataksegi rõugete kaitsepookimise avastamine Edward Jenneri (1749-1823) poolt, sest just see aitas päästa lugematu hulga inimelusid. Juba aastal 1676 oli A. Van Leeuwenhoek avastanud mikroskoobi abil bakterid, kuid keegi ei tulnud mõttele, et neil võiks olla mingit seost haigustega. Desinfitseerimisele pani aluse inglise kirurg Joseph Lister (1827-1912). Ta jõudis oma uuringutes järeldusele, et õhus leidub midagi. Mis paneb haavad mädanema. Sellest tulenevalt hakati haavu enne puhastama ja desinfitseerima kui neid raviti, mis omakorda vähendas mädanemise hulka.
arvati, et valutundlikkus puudub (protseduure tehti ilma valuvaigistiteta). Inimeste tervisenäitajad hakkasid halvenema ja hakati uurima, kuidas muuta rasedust turvalisemaks. Milline on järglase saamise tähendus olnud inimesele läbi aegade? Pärandus, bioloogiline tung, abistamise ja toetamise roll (töökäsi feodaalajastul), surematus mis saavutatakse läbi laste, elukutse edasi andmiseks, soov jagada hellust ja soojust. Seemnerakud Hollandi mikroskopist Antony van Leeuwenhoek (1632-1723) oli esimene inimene, kes omavalmistatud mikroskoopi kasutades kirjeldas mitmeid erinevaid rakutüüpe, ka inimese seemnerakke. Seniajani ei teatud kuidas toimub viljastumine. Tema kirjeldas seda metafüüsilistes arenguteooriates, et spermatosoidi peas on üks inimene, kes on kvantitatiivselt täielikult arenemata aga kvalitatiivselt on tal kõik olemas. Ta peab lihtsalt kasvama- naise roll oli ainult paiga pakkumine. Tänapäeval teavad kõik, et pole olemas ,,väikest
1. RAKUÕPETUSE KUJUNEMINE I periood - algab mikroskoobi leiutamisega · Jannsenid, Mezius, Lippersheim, Galilei. Termin mikroskoop Faberi poolt 1625 a. (mikros väike; skopea vaatama). Algselt oli see läätsedest kombineeritud suurendusvahend. · Inglise matemaatik R. Hook kirjeldas I korda rakku. Kasutas oma konstrueeritud mikroskoopi. Kõigepealt kirjeldas taimeraku kesta ja 1665 andis korgirakkude esmakirjelduse raamatus "Micrographia". · II kirjeldaja oli A. v. Leeuwenhoek. Ta oli täielik iseõppija. Oma läätsed lihvis ta kõik ise (tal oli piisavalt raha) ja ta oli piisavalt uudishimulik. Vaatas rakke ja mikroorganisme nende loomulikus keskkonnas (I korda) 1. Bakterite ja ainuraksete esmakirjeldaja (vaatas veetilgas); 2. Vaatas ka hambakaabet; 3. Avastas erütrotsoidid ja spermatosoidid. Oma embrüoloogilistelt vaadetelt oli animalkulist s.t arvas, et organism on valmiskujul spermatosoidi peas olemas. 1676..
1. RAKUÕPETUSE KUJUNEMINE I periood - algab mikroskoobi leiutamisega Jannsenid, Mezius, Lippersheim, Galilei. Termin mikroskoop Faberi poolt 1625 a. (mikros väike; skopea vaatama). Algselt oli see läätsedest kombineeritud suurendusvahend. Inglise matemaatik R. Hook kirjeldas I korda rakku. Kasutas oma konstrueeritud mikroskoopi. Kõigepealt kirjeldas taimeraku kesta ja 1665 andis korgirakkude esmakirjelduse raamatus "Micrographia". II kirjeldaja oli A. v. Leeuwenhoek. Ta oli täielik iseõppija. Oma läätsed lihvis ta kõik ise (tal oli piisavalt raha) ja ta oli piisavalt uudishimulik. Vaatas rakke ja mikroorganisme nende loomulikus keskkonnas (I korda) 1. Bakterite ja ainuraksete esmakirjeldaja (vaatas veetilgas); 2. Vaatas ka hambakaabet; 3. Avastas erütrotsoidid ja spermatosoidid. Oma embrüoloogilistelt vaadetelt oli animalkulist s.t arvas, et organism on valmiskujul spermatosoidi peas olemas. 1676..
1. Aretusõpetuse ajalugu kuni 1900 William Harvey (1578...1657)- Hüpotees: elusorganismid arenevad munast, mida elustab isase seeme. Sellega tehti lõpp hüpoteesile, et elu tekib ise. Antony van Leeuwenhoek (1632...1723)- Avastas aastatel 1671...1682 täiustatud mikroskoobi abil ainuraksed, sealhulgas spermid. Ta jälgis isegi spermi tungimist munarakku. Middendorff veendus, et tõuomaduste kiiremaks parandamiseks on vaja sisse tuua teistest piirkondadest tõuveiseid ja neid kasutada kohalike veiste ristamiseks. Lähtudes oma veendumustest tõi ta 1862 Hellenurme ja Pööravere mõisatesse Põhja-Saksamaalt 21 angli tõugu veist. Sellega algas eesti punase tõu aretus.
seetõttu terava maitsega, et pipral on küljes väikesed ogad ja need torkavad keelt. Et seda uurida, pani ta pipraterad mõneks nädalaks vette, et neid pehmendada. Pipraleotises nägi ta hiljem väga palju mikroorganisme, kes olid seal paljunenud. Tegi katse äädikhappe ja kuuma kohviga, loputas nendega oma suud. Hook - 1660. a. (25 aastaselt) konstrueeris uut tüüpi kaheläätselise mikroskoobi, millel oli olemas nii objektiiv kui ka okulaar. NB! Hook tegi enda mikrokoobi varem, kui Leeuwenhoek. L. sai inspiratsiooni Hooke´i töödest ja tegi ka endale töövahendi! 17. sajandi suurim eksperimentaator ja leiutaja. Võttis kasutusele mõiste rakk. Alguses arvati, et mikroobid tekivad lagunevast orgaanilisest ainest, kuna neid sealt leida oli võimalik. Paljud progressiivsed teadlased aga arvasid, et ka mikroobid tekivad endasugustest. Pasteur - Parima tõestuse mikroobide isetekkimise võimatuse kohta annab Louis Pasteur, kasutades kurekaelaga kolbe.
avalikud ja veebi kaudu kättesaadavad. Kuidas saab genoomseid andmeid kasutada bakterite kirjeldamisel ja iseloomustamisel? 16S rRNA järjestuse sarnasust/erinevust saab kasutada just kõrgema järgu taksonite eristamiseks, kuna näiteks liikide eristamiseks ei ole tal piisavalt ,,lahutusjõudu. Bakteri liigi määratlemine DNA homoloogia (sarnasuse) kaudu. Tüvedel vähemalt 70% homoloogia. Louis Pasteur, Robert Koch, Antonie van Leeuwenhoek, Sergei Vinogradski, Alexander Fleming jne. Kochi postulaadid. Louis Pasteur'i katse kurekaelaga kolviga. Vt. Vihikust. Bakterite kujuvormid. Oska nimetada ja joonistada bakterite põhilisi kujuvorme ja kokkide (kerabakterite) agregaate. Too näiteid selliste agregaatidega bakteritest. Kerabakterid e. Kokid Halococcus, Veillonella Diplokokk rakud poolduvad ühes tasapinnas Streptococcus Pneumoniae, Neisseria meningitidis, Moraxella cattarhalis
VARAUUSAEG (1517 1792) Euroopa tsiv allutas enda valdusse teisi mandreid. 16. saj oli suurriikide ajajärk. Põhja-Euroopas domineerisid Taani ja Rootsi. Ida-Euroopas hakkas domineeris Venemaa, kes hakkas murdma Lääne-Euroopasse ning käsitama end Bütsantsi õigusjärglasena. Venemaa hakkas koloniseerima ka ida-alasid. Venemaa suurimaks konkurendiks sai Poola-Leedu. Liivi sõjas likvideeriti Liivi ordu. Kagus kujunes suurriigiks Osmanite impeerium. Osmanid vallutasid Põhja- Aafrika ning vallutasid 1526 Ungari. 1529 rünnati Viini. Vahemere idaosas domineeris Türgi laevastik. Lääne-Euroopas olid tugevaimad absoluutliku monarhiaga Inglismaa ja Prantsusmaa ning esile tõusis ka Hispaania, mis sai üle pol killustatusest (Aragoni- Kastiilia personaalunioon). Hispaaniale kuulus ka Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia ning võideldi aktiivselt türklaste vastu. Hispaania troonile tõusid Aust...
Liigutusmustrid eristuvad. 5. Integreerumine/ ühtselt funktsioneeriv tervik- laps hakkab juhtima oma liigutusi läbi psüühika ja ta suudab oma liigutusi kordineerida. Alguses on need refleksid ja lõpuks peaks olema liigutused omavahel integreeritud. Osad jälgivad bioloogilist poolt, teine pool räägib rohkem motoorikast, kuidas see pool peaks välja nägema. Seemnerakud- Hollandi mikroskopist Antony van Leeuwenhoek (1632-1723) oli esimene inimene, kes omavalmistatud mikroskoopi kasutades kirjeldas mitmeid erinevaid rakutüüpe, ka inimese seemnerakke. Seniajani ei teatud kuidas toimub viljastumine. Tema kirjeldas seda metafüüsilistes arenguteooriates, et spermatosoidi peas on üks inimene, kes on kvantitatiivselt täielikult arenemata aga kvalitatiivselt on tal kõik olemas. Ta peab lihtsalt kasvama- naise roll oli ainult paiga pakkumine.
parlamentääri v rahvuslippu, vastase vormi, Punase Risti tunnuseid, hävitada eraomandit. 1907. a Haagi konventsioon tegeleb ka neutraalsete riikidega. Neil tekivad kohustused. Konventsioonides kajastus õiglase sõja ideoloogia vahettegemine ja proportsionaalsus. Arstid Ilma Piirideta 5. LOENG Rakuteooria eelkäijad (mikroskoop) Rakuteooria algus on seotud mikroskoobi leiutamise ja arenguga Antonie van Leeuwenhoek (1632-1723) näeb mikroorganisme, mis liiguvad (viimast omakorda pidas elu tunnuseks) ning võtab kasutusele mõiste animalkulid. Avaldab oma avastuse 1676. Raku esmakirjeldaja (korgis) siiski väidetavalt juba 1665. a Robert Hooke (Micrographia), kes võtab kasutusele termini cell. Itaallane Marcello Malphigi (1628-1694) käis peatselt välja idee, et kõik taimede lehed ja juured koosnevad rakkudest. Rakkude avastamine andis mõneks ajaks tuge teooriaile, mis nähes
eraldatud. Lapse areng on seotud nii keskkonna kui ka bioloogiaga. Arenguteooriad aitavad organiseerida fakte ja interpreteerida neid. Fakt iseenesest ei tähenda midagi. On põhimõtteliselt kontrollitavad. Enamik psühhoanalüütilisi teooriaid on halvasti kontrollitavad. on üldistavad ehk teooria seletab inimese olemuse neid omadusi, mis on üldiselt enamustel. Preformatsiooniteooria: (17.-18.sajandil) Antony van Leeuwenhoek - spermatosoidis on väike inimene, kui inimene on valmis olema spermatosoidis, siis edaspidi toimub ainult kasvamine Nicolaas Hartsoeker On olemas alge John Locke - (tabula rasa) rääkis lapse arengust, enne püüdis ta kirjeldada sündiva lapse olemust ja loovust. Meeleline kogemus on kõikide teadmiste allikaks. Keskkondliku lähenemise esindaja - inimese arengut mõjutab kõige enam ümbritsev:
elusorganismid arenevad munast, mida elustab isase seeme. sellega tehti lõpp hüpoteesilie, et elu tekib ise. Kapitalimiperiood tõi kaasa palju avastusi bioloogias. XVII sajandi alul leiutati mikroskoop, millega jälgiti erinevate liikede mune.Rainer de Graaf (1641....1673) kirjeldas ovulatsiooniprotsessi. graafi foliikulit peeti ekslikult munarakuks. Karl ernst von baer (1792....1876) Selgituse tõi alles 1826. aastal tuntud eesti loodusteadlane: munarakk on foliikulis.Antony van Leeuwenhoek (1632...1723) avastas aastatel 1671....1682 täiustatud mikroskoobi abil ainuraksed, sealhulgas spermid. ta jälgis isegi spermi tungimist munarakku. viimast pidas küll spermi arenemise keskkonnnaks. peaaegu sajandi kestis sõda ,,ovistide" ja ,,spermistide"vahel tõestamaks kumbas asub tegelikult organismi alge. Georges de buffon (1707...1788) Töötas välja prantsusmaal ristamismeetodi koduloomade väärtuse parandamiseks.Caspar Friedrich Wolff (1733...
Bioloogia SKT kordamisküsimused 1. Rakubioloogia ajalugu: nimeta 3 olulisemat isikut ajaloos ja kirjelda lühidalt nende panust Robert Hooke aastal 1665 (ajakirjas Micrographia) alustas sõna cella ('kambrike') kasutamist, Antoni van Leeuwenhoek Alates 1674 esimesed mikroskoobid, avastas suu- ja soolebakterid, ainurakseid ja spermatosoidid. Matthias Schleiden väitis 1838, et kõik taimed koosnevad rakkudest. Theodor Schwann v äitis 1838-39, et kõik loomad koosnevad rakkudest. Avastas rakumembraani ja Schwanni rakud Louis Pasteur 19. sai töötas välja pastöriseerimise, vaktsiini marutõve, Siberi katku vastu Karl Ernst von Baer kirjeldas 1827 esmakordselt imetaja munarakku 2
DNA JA RNA VÕRDLUS Raku ehitus ja talitus Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia ehk rakubioloogia on teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitust. Mikroskoopide leiutamine 17.sajandi alguses võimaldas näha mikroskoopilist elu. Esimese mikroskoopi valmistasid 16.sajandi lõpus Hollandi prillmeistrid Hans ja Zacharias Janssen. Esimese valgusmikroskoopi valmistas inglane Robert Hook, võttis kasutusele RAKU mõiste. Anton van Leeuwenhoek uuris mitmesuguseid ainurakseid ja baktereid. Karl Ernst von Baer avastas imetaja munaraku 18.s ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust Rakuteooria põhiseisuskohad: Kõik organismid koosnevad rakkudest Iga uus rakk saab alguse olemas olevast rakust, selle jagunemise teel Rakkude ehitus ja talitus on vastastikkuses kooskõlas Rakkude mitmekesisus. Rakutuuma ehituse alusel jagatakse rakud kaheks:
MIKROBIOLOOGIA I KONSPEKT Sisukord ELU TEKE MAAL .................................................................................................................... 3 MIKROBIOLOOGIA AJALUGU ............................................................................................. 5 KOCHI-HENLE POSTULAADID ........................................................................................ 6 PROKARÜOODID ELUSLOODUSES, SUURUS JA NIMETAMINE .................................. 8 PROKARÜOOTIDE KIRJELDAMISEL JA SÜSTEMATISEERIMISEL KASUTATAVAD TUNNUSED ......................................................................................... 10 BAKTERITE KUJURÜHMAD ............................................................................................... 12 RAKUKUJUD JA NENDE EELISED NING PUUDUSED KESKKONDADES ............. 12 Kokid- kerakujulised bakterid. ......................
naist ja kirjeldas esmakordselt emakat ja loodet selle sees. 19 1675.a. andis prantsuse arst Nicolaus Wenet välja illustreeritud seksuoloogiaraamatu "Abielulise armastuse pildid", kus ta kirjeldas suguelundite anatoomiat, suguelu ja hügieeni. Raamat konfiskeeriti. 1672.a.avastas hollandi anatoom R.de Graaf munasarjas follikuli, pidades seda ekslikult imataja munaks. 1677.a. avastas A. van Leeuwenhoek koos L.van Hamiga oma 300 korda suurendava mikroskoobiga inimese spermatosoidid. 1826.a. sai Eestimaal viibivale K.E. von Baerile auks avastada munarakk. 4. 19.saj. keskpaik kuni tänapäev Uue epohhi avas Charles Darwin 1859a. ilmunud "Liikide tekkimisest loodusliku valiku teel". Oli pandud alus evolutsiooniteooriale, mis näitas, et suguline valik on see jõud, mis on olnud aluseks kogu arengule. Ühed esimesed arvestatavad eksperimentaal-seksuoloogilised uurimused maalimas on
Baktereid on mitmesuguse kujuga. Väliskuju põhjal eristatakse kerabaktereid, pulkbaktereid, spiraalseid baktereid, jätketega baktereid ja niitjaid baktereid. Väliskuju on üks tunnus, mille järgi saab baktereid määrata. Ehkki paljud bakterid võivad olla hulgakaupa koos (näiteks niitjad bakterid), pole nad hulkraksed. Pildid: Kerabakterid, pulkbakterid, spiraalsed bakterid. Lisa Esimesena vaatles endavalmistatud mikroskoobiga baktereid hollandi looduseuurija A. van Leeuwenhoek, kes elas ja töötas XVII sajandil. Kui ta näitas perenaistele mikroskoobis veiniäädika tilka, mis kubises elavatest olestest (bakteritest), loobusid paljud kohkunud perenaised äädika tarvitamisest üldse. --- 67 Mis iseloomustab bakterirakku? Bakterite ehitus on tunduvalt lihtsam kui päristuumsetel rakkudel. Membraanidega ümbritsetud rakuosi, nt mitokondreid, nagu on päristuumsetel, bakteritel ei ole. Bakterirakku ümbritseb jäik rakukest ja rakumembraan ning osal ka limakapsel.
3. Kõik rakud pärinevad olemasolevast rakust. 4. Rakud sisaldavad geneetilist informatsiooni, mis pärandatakse põlvkondade vahetuse käigus. 5. Rakk on elu väikseim ühik. 6. Rakud on biokeemiliselt ja metaboolselt sarnased. Rakuteooria on niisiis kontseptsioon, mille kohaselt kõik elusorganismid koosnevad rakkudest ja nende elutegevuse produktidest. Rakuteooria algus on seotud mikroskoobi leiutamise ja arenguga Antonie van Leeuwenhoek (1632-1723) näeb mikroorganisme, mis liiguvad (viimast omakorda pidas elu tunnuseks) ning võtab kasutusele mõiste animalkulid. Avaldab oma avastuse 1676. Raku esmakirjeldaja (korgis) siiski väidetavalt juba 1665. a Robert Hooke (Micrographia), kes võtab kasutusele termini cell. Itaallane Marcello Malphigi (1628-1694) käis peatselt välja idee, et kõik taimede lehed ja juured koosnevad rakkudest. Rakkude avastamine andis mõneks ajaks tuge teooriaile, mis nähes
lüsogeensest tsüklist nende sõnaline kirjeldus joonise baasil. Kuulutati välja gripiepideemia: kaks tegevust, kuidas väldid nakatumist? Töötate raamatukogujuhatajana ja teie juurde tuleb alluv, kes teatab, et on HIV positiivne, mida teete? II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS) Loeng 5 Ajalugu: R. Hook 1665. ,,Micrographia" korgilõik rakukestad (40 kordne suurendus). Ta võttis kasutusele sõna cellula. Eestikeelse sõna ,,rakk" juurutas Kreutzwald. A. van Leeuwenhoek 1692. ,,Looduse saladused". Esmakirjeldus: bakterid, ainuraksed, spermid, erütrotsüüdid Rakuteooria 21 XIX sajand.; Schwann; Schleiden; Virchow; 1839-1857 Kõik organismid koosnevad rakkudest ja nende elutegevuse saadustest Eri organismide rakud on sarnased ehituselt ja talitluselt Rakk tekib rakust. K. E. von Baer 1826. a. Inimese munaraku avastamine
miljardit aastat tagasi. Sarnaseid biofilmi struktuure võib leida ka tänapäeva hüdrotermaalsetest keskkondadest, nagu nt kuumaveeallikad ja süvamere hüdrotermilised lõõrid. Ürgaegkonnas võimaldas biofilm prokarüootidel tekitada enda ümber kaitsev, homostaatiline keskkond, mis kaitses füüsikaliste tingimuste suurte kõikumise eest algsel Maal (ekstreemsed temperatuurid, pH ja UV-kiirgus). 12.1. Biofilmi uurimise ajalugu Biofilmi esimeseks uurijaks oli Antonie van Leeuwenhoek, kes 1674. aastal kirjeldas oma algelise mikroskoobiga hambakatus elavaid nn väga väikeseid animalculi'eid. Esimene teaduslik artikkel bakterite biofilmi moodustamisest avaldati 1933. aastal. Artikli autor Henrici väitis, et ilmselgelt pole vees leiduvad bakterid vabalt ringi ujuvad organismid, vaid kasvavad hoopis kinnitunult veealustel pindadel (Henrici AT 1933, J Bact.). Veel isegi 1987. aastal kujutati biofilmi kui maatriksi plaati, milles liikumatud bakterid paiknevad enam-vähem
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
