Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"leena" - 219 õppematerjali

leena - 4300 m Venemaa impordib:  Masinaid  Toiduaineid  Keemiatooteid  Tekstiili ja nahka  Metalle Venemaa ekspordib:  Naftat  Maagaasi  Maake ja metalle  Keemiatooteid  Ehituspuitu Kasutatud kirjandus: 1) Axis Geograafia entsüklopeedia 2) Illustreeritud lasteentsüklopeedia 3) http://www.grammarstation.com/flagquiz/russia.gif 4) http://www.grida.no/db/maps/collection/eastern/russia.jpg
Leena

Kasutaja: Leena

Faile: 0
thumbnail
33
odt

11. klassi kirjanduse eksam

Menninguga. 1903 "Rätsep Õhk" 1915 "Kosjasõit" 1923 "Neetud talu" 1918 "Enne kukke ja koitu" tragikomöödia. Lavastus Vanemuises. ("Laseb käele suud anda" Jaan Tooming)sai 1960ndate teatriuuenduse alguseks. 1906 "Tuulte pöörises" armastus- ja ideedraama, käsitleb 1905 sündmusi. Armastuskolmnurk kirgliku aga vägivaldse sulase Jaanining lõpuks kõlbeliselt tugevama peremehe Kaarli vahel Soosaare Leena pärast. Leena hoiab alguses Jaani, kuid lõpuks ikkagi Kaarli poole. Tegelased keeruka hingeeluga, tegudele tõukavad vastukäivad ajendid. Vanemuise kui kutselise teatri avaetendus. 1912 "Libahunt" 5-vaatuseline tragöödia. Esietendusega 1911 avati kutselise teatrina Endla. Film rez. Leida Laius. Kahe vastandliku ellusuhtumise kokkupõrge pärisorjuseaja (19.saj) olustikus. Tiina- kirglik, vabadust armastav, ta on erand. Mari- traditsioone hindav, püsimist väärtustav hoiak

Kirjandus → Kirjandus
399 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Pärandkoosluste loomastik

terrestris) on hamsterlaste sugukonda kuuluv väike poolvee-eluline näriline, mügri perekonna ainus liik. Mügri on mõõtmetelt rotisuurune. Karvastiku värvus varieerub hallikaspruunist mustani (noored on alati hallid). Saba moodustab tüvepikkusest umbes poole või pisut rohkem. Kõrvalestad on lühikesed ja ulatuvad karvastiku seest vaevu välja. Tüvepikkus on 12­24 cm, kehamass 80­180 (harva kuni 300) g. Ta on levinud Euraasias Atlandi ookeani rannikult Leena paremkalda ja Baikali järveni. Lõunas ulatub levila Väike-Aasia, Kesk-Kasahstani ja Loode-Mongooliani, põhjas metsatundrani. Eestis on vesirott tavaline. Eriti sage on ta saartel, laidudel ja Lääne-Eesti rannikul. Mügri ei kuulu looduskaitse alla. Kui kiskjad tema arvukust ei kontrolli, paljuneb ta massiliselt ja võib tekitada olulist kahju, uuristades kogu mullapinna oma käike täis ja süües ära kõigi taimede juured. Mügri elab peamiselt veekogude läheduses, ta on hea ujuja

Maateadus → Pärandkooslused
21 allalaadimist
thumbnail
55
doc

Kirjanduse eksam

vaid tugevdab alati stseeni kunstilist mõjukust. Põhiprobleemid : · Kas Tiina on tegelikult libahunt? · Kas armastuse nimel on kõik lubatud? · Miks osutus Marguse puhul kodust ja vanematelt päritud elutunne tugevamaks? · Kas põgenemine on lahendus? ,,Kauka jumal" Osades: Mogri Märt Tema naine Mari Nende poeg Märt Nende tütar Milli Millli 5-aastane poeg Mäidu Masa Ants tema tütar Leena Peeter Pärn Anu Marjapuu Urjandik See on keskendunud rahavõimu ja sellest lähtuva inimliku hoolimatuse hukkamõistule. Vägivaldsest ja jõhkrast taluperemehest Mogri Märdist, kes nii võõraid kui omakseid kohtleb varjamatu brutaalsusega ja toetub oma rahapungale otse naiivselt küünilise avameelsusega, on saanud ­ ehkki mõnevõrra üheplaaniliselt ­ suure sotsiaalse üldistusjõuga karakter. Kõike seda jälgitakse külaühiskonnas ja eraelulistes suhetes.

Kirjandus → Kirjandus
84 allalaadimist
thumbnail
38
doc

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö

11 3.2 Matemaatikaõpik kui sõnumikandja Vaatluse alla on võetud Tallinnas Eesti Riiklikus Kirjastuses aastatel 1955- 1958 ilmunud õpikuseeria "Aritmeetika. Õpik algkooli I- IV klassile." (Ptsolko, A., Poljak, G.) Eripärad: Y Kõik koha- ja isikunimed on Venemaalt. Arvutatakse kaugusi nt Moskvast Vladivostokki läbi Stverdlovski, Novosibirski ja Irkutski. Y Ka kõik jõed ja mäed on pärit Venemaalt (Ob, Leena, Amuur, Kazbek, Elbrus, Stalini mäetipp) Y IV klassi raamatus on ajaarvamise ülesanded 804- 810, kus arvutatakse A. M. Gorki, L. N. Tolstoi, A. S. Puskini ja I. V. Mitsurini eluiga. Osa lapsi kannab siiski eesti nimesid. Y Ajaloosündmustest on mainitud Moskva asutamine, Kulikovo lahing, dekabristide ülestõus, Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon ja raadio leiutamine A. S. Popovi poolt.

Ajalugu → Ajalugu
116 allalaadimist
thumbnail
120
pdf

Õpetajaraamat

Mida isa annab mardisandile? · Õpetaja palub lapsel osutada esemetele pildil: Näita, kus on uks. Näita, kus on lamp, tool, torn jne. Käeline tegevus Laps värvib pildi. Teema kordamisel kasutab laps dialoogis enda valmistatud mardimaski. Mäng · Dialoog: Tere, mina olen mardisant. ­ Tule sisse! Palun võta kommi! ­ Aitäh. Head aega. · Õpetaja sosistab ühele lapsele kõrva tegevuse, mida laps hakkab imiteerima, teised lapsed arvavad ära, mis tegevus see on: Leena tantsib. Sergei kutsub jne. 66 Õpetajaraamat TÖÖLEHT 8. MINU PÄEV Kuulamine Hommikul tõuseb ema ja hommikul tõusen mina. Ema kutsub: "Aili, tule sööma!" Mis on laual? Lapsed, mida Aili sööb? Ema läheb tööle. Temal on tööpäev. Mina lähen õue. Minul on puhkepäev. Ema töötab terve päeva. Tal on palju tööd. Ta kirjutab arvutiga. Tal on uus arvuti.

Eesti keel → Eesti keel
72 allalaadimist
thumbnail
27
odt

Maateaduste alused (kordamisküsimused)

Levib jõe suudmest ülesvoolu. Küljeerosioon. Muudab jõesängi laiust ja kuju. Tekivad oru- ja sängilooked. Erosioonibaas ­ tase, milleni erosioon saab toimuda (punkt millest algab uhtumisprotsess). Nt. mere, järve või peajõe pind. Baeri seadus ­ Coriolisi jõudude tõttu uhuvad põhjapoolkera jõed rohkem paremat ja lõunapoolkera jõed vasakut kallast. Avaldub vaid suurtel jõgedel, nt. Dnepr, Niilus, Leena, Volga. 8.Maailma suurimad jõed, Eesti jõed. Niilus (Kageraga) ­ 6650 km Amazonas (Ucayali ja Apurimaciga) ­ 6400 km Jangtse ­ 6300 km Mississippi (Missouri ja Jeffersoniga) ­ 6275 km Jenissei (Angara ja Selengega) ­ 5539 km Eesti: Võhandu (Pühajõega) ­ 168 km Pärnu - 144 km 9.Järvede teke, levik ja liigitused. Järv ­ veega täitunud looduslik maismaanõgu, mis ei ole otseses ühenduses merega.

Maateadus → Maateadus
32 allalaadimist
thumbnail
41
docx

Maa kui süsteem

Amasoonia ehk Amazonase madalik on madalik Lõuna-Ameerika põhjaosas; kõige suurem madalik maailmas (pindala üle 6 900 000 miljoni km²). Madalik paikneb Andidest kuni Atlandi ookeani rannikuni, piirneb Guajaana mägismaaga põhjas ja Brasiilia mägismaaga lõunas. Madalikul asub Amazonase jõgikond. · Kesk-Siberi kiltmaa Kesk-Siberi kiltmaa on kiltmaa Aasia idaosas. Kesk-Siberi kiltmaa asub kogu ulatuses Venemaal Leena ja Jenissei jõe vahel. Kesk-Siberi kiltmaal paiknevad Jakuutia, Krasnojarski krai ja Irkutski oblast. · Mehhiko kiltmaa Mehhiko kiltmaa on kiltmaa Põhja-Ameerika lõunaosas, mis hõlmab Mehhiko suurt osa. Kiltmaa piirneb Ida-Sierra Madre, Lääne-Sierra Madre ja Lõuna-Sierra Madrega. Kiltmaa pindala on umbes 1200 tuhat km². · Ida-Aafrika kiltmaa Ida-Aafrika kiltmaa on kiltmaa Aafrika idaosas, mis hõlmab suurt piirkonda

Geograafia → Geograafia
74 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Maateaduse aluste kordamisküsimused

t. materjali. ­Põhjaerosioon. Muudab jõgede sügavust. Levib jõe suudmest ülesvoolu.Küljeerosioon.Muudab jõesängi laiust ja kuju. Tekivad oru- ja sängilooked. ·Erosioonibaas ­ tase, milleni erosioon saab toimuda (punkt millest algab uhtumisprotsess). Nt. mere, järve või peajõe pind. Baeri seadus ­ Coriolisi jõudude tõttu uhuvad põhjapoolkera jõed rohkem paremat ja lõunapoolkera jõed vasakut kallast. Avaldub vaid suurtel jõgedel, nt. Dnepr, Niilus, Leena, Volga. 8. Järvede teke, levik ja liigitused. Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.Järved tekivad maapinnal olevate nõgude täitumisel pinnaveega. Järvede vesi võib olla nii mage kui ka soolane. 9. Järvetüübid, troofsus. ·Troofsus e. toitelisus ­ väljendab veekogu aineringe tüüpi ja intensiivsust määravate ühendite

Maateadus → Maateadus
108 allalaadimist
thumbnail
36
docx

ONOMASTIKA ARVESTUS

1. Nimeteooria. Nime mõiste, definitsioon ja tunnused. Nimi keeleteaduses ja loogikas. Nimed, numbrid ja terminid. Nimeteooria sai alguse Vana-Kreekast (2500a tagasi), kus üritati leida vastust küsimusele, mis on nimi. Tänaseni ei teata, mis nimi täpselt on. Nimi grammatikateoorias on segane: räägitakse üld- ja pärisnimest ning lisaks veel lihtsalt nimest. Nimi ja pärisnimi on enamasti sünonüümid. Vastuolu: üldnimi pole nimi. Kreeka k on termin onoma, mis tähendab nii nime kui ka sõna. Kreeka k onoma prosegorikon ehk ladina k noomen appelativum on üldnimi. Pärisnimi on kreeka k onoma kyrion ja ladina k nomen proprium. Termin onoma, mis on ka sõnas „onomastika“ on ka vastuoluline: uuritakse nimesid ja mittenimesid. Kui küsida „kuidas asja X nimetatakse?“, siis mõeldakse selle üldnime, mitte pärisnime. Filosoofid, loogikud ja lingvistikud on nimeteooriaga seotud. Vaieldakse, kas läheneda nimele loogikaliselt või lingvistiliselt. Va...

Filoloogia → Foneetika
8 allalaadimist
thumbnail
21
doc

NIMEKORRALDUS koondkonspekt

NIMEKORRALDUS 06.09.2013 Mis nimi on? Kuidas me nimesid eristame? Õppides õigekirjareegleid, on reegel, et nimed kirjutatakse suure algustähega. Nimeteoorias on see, et mida nimetatakse nimeks ei kattu sellega, mis õigekirjareeglites nimedest rääkida. Lõpuks sõltub kavast ja reeglitest, mitte niivõrd teooria alusest. Sellest hoolimata tuleb seda tunda. Mis on nimi? Esmalt silme ette tüüpilised nimed: isikunimed, kohanimed, planeetide nimed, edasi ilmastikunähtuste nimed, kalliskivide, ordenite nimed, ka raamatutel on nimed (pealkirjad). Onomastika on leksikoloogia haru, oma uurimisobjekti järgi määratletud. Kooliõpikute seletus: nimisõnad jagunevad üldnimedeks ja pärisnimedeks. Üldnimed märgivad olendeid, esemeid, liigi järgi: inimene, klass, olend, mees, puu jne. Pärisnimed on üheainsa olendi nimed ­ Kalevipoeg, Moskva, Kohtla-Järve, ,,Tasuja" jne. Üldnimi ja pärisnimi ­ üldnimi e apellatiiv ­ termini lähe on kreeka keeles kus apellati...

Eesti keel → Nimekorraldus
14 allalaadimist
thumbnail
47
pdf

Võru linna juubelipidustused

Töörahva Elu, lk 2. 34 Värviline tulevärk, algselt kasutuses kui sinise signaalina. 35 Linna 150 a. juubelipidustused 19. aug. (7. juuni 1934. a.). Wõru Teataja, lk 1. 12 juua, toimusid kotisjooksud ja linna olid püstitatud ronimislatid/postid, mille tippu jõudes võis võita auhinna.36 Võru linna 150. juubelipidustuste puhul ilmunud artiklis ,,Wanad Wõrulased jutustavad" kirjeldab 1934.aasta Võru vanim elanik 95-aastane Leena Wõsu 20. augusti pidupäeva järgmiselt: ,,Ilm olnud ilus ja rahwast rohkelt koos. Aga siiski mitte nii rohkelt, kui nüüdsel ajal suurteks pidustusteks koguneb. Turuplatsil mängis maa-moosekandid, kuna linnas orkestrit veel polnud. Lõbustusi oli rahwale aga palju ­ õlut wõidi juua turuplatsil nii palju kui keegi tahtis. Põrsail lastud turuplatsil joosta, ja nende püüdmine kotis olnud kunst. Ka olla turuplatsile ülesse jäetud suur post

Ühiskond → Ühiskond
4 allalaadimist
thumbnail
149
xlsx

Informaatika I arvestustöö 2014 TTÜ

ARVESTUS T Küsimustele vastata kirjalikult. Salvetada faili kujul: Nimi.Perenimi_matrnumber_arvestus Saada emaili-le: [email protected] STUS TÖÖ a kirjalikult. atrnumber_arvestustöö.xlsx TTÜ TÖÖTAJATE KAHETASEMELINE VALIDEERIMINE Lehel TTÜ on ülikooli teaduskondade nimekiri ja tabel, kus igale tead kabinetinumbritega ja telefoninumbritega. Looge kahetasemeline valideerimine, kus kasutaja saab esimesena v vaid aktiivse teaduskonna töötajate vahel (Mis funktsiooni kasutate? kasutades tema kabinetinumber ja neljandasse samamoodi telefonin NB! Andke kõik õiged nimed ÜLESANDE TEINE OSA - ANDMETE IMPORTIMINE Variandinumbri arvutamiseks sisestage oma tudengikood töölehele M kõrvalt "Töötaja otsing". Otsige teie variandile vastavat õppetooli nim halva vormindusega. Kopeerige sealt tabelist välja vaid õppetooli töö Special->Values käsku, et saadud tulemused oleks tavalise vormindu vormindusega tabel kustutage. Tehke sama oma variandi...

Informaatika → Informaatika
90 allalaadimist
thumbnail
69
docx

Uurimustöö eesti-, tori- ja eesti raskeveohobusest

PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM Kristi Tiido G2C EESTI OHUSTATUD HOBUSETÕUD Aastatöö Juhendaja Aita Luts PÄRNU 2014 SISSEJUHATUS Teema valiku põhjuseks on soov saada ülevaade eesti hobuse, tori hobuse ja eesti raskeveohobuse arenemisest tänapäevani, nende kasutusaladest ja tähtsusest inimesele. Samuti on osa uurimusest keskendund erinevatele teemadele: eesti hobune kui tähtis pool- looduslike koosluste säilitaja ja tori hobuse aretamiseks loodud riigikasvandus. Aastatöö eesmärgiks on saada vastused küsimustele: millised on Eestis aretatud hobusetõud? Kuidas on toimunud hobuste tõuaretus? Milline on hobuse tõugude seisukord tänapäeval? Missugused on nende hobuste kasutamise võimalused? Valitud teema sobivust kinnitab tõsiasi, et kõigi kolme tõu jaoks on tehtud suuri jõupingutusi, et need säiliks, loodud kasvandusi ja tõuraamatuid, seetõttu saab öelda, et kõ...

Bioloogia → Bioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
49
doc

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

Ei talu otsest pealtvarjamist (istutamist suurte puude alla), edenedes paremini siiski avatud kasvukohtadel. Kääbus-seedermänd (Pinus púmila [Pall.] Regel) Pumilus ­ kääbusjas; kääbuskasvuline. Kääbus-seedemänd nagu ütleb nimetus, on kääbuskasvuline seedermändide esindaja, kasvades 2...3 (4) m kõrguse üsna tihedavõrselise, tõusvate okstega põõsana. Tsoon III. 1817. Areaal: Kodumaaks on Ida-Siber, kasvades Baikali järvest ja Leena jõest läänes kuni Ohhoota mereni idas, samuti Kamtsatka, Sahhalini ja Kuriili saared, Jaapan, Kirde-Hiina ja osaliselt ka Korea poolsaar. Võrsed: 1. aastal rohekad, 2. aastal hallikaspruunid, tugevad, lühikesed, peenkarvased. 12 Pungad: silindrilised, lühidalt teritunud tipuga, 10 mm pikad, väga vaigused. Okkad: 5-kaupa, väga tiheda asetusega, 4..

Metsandus → Dendroloogia
266 allalaadimist
thumbnail
61
doc

Kirjanduse eksami materjal

unenägu". Kirjaniku hilisluulet on ilmunud kogus "Tuli ja tuul" (1950). Lisaks luulele on ta avaldanud kaks esseekogu: "Sihid ja vaated" (1906) ning "Noor-Eesti nõlvakult" (1931) ning kirjanduslikke uurimusi eesti kirjandusloost (eeskätt Friedrich Reinhold Kreutzwaldist). Suitsu tööde loetelu sisaldab üle tuhande nimetuse 5)M.Underi elu ja looming. (27. märts 1883 Tallinn ­ 25. september 1980 Stockholm) oli eesti luuletaja. Elulugu- Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under (sündinud Kerner). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis nelja-aastaselt lugema ning hakkas 13-aastaselt luuletama. Under käis aastatel 1893­1898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis. Pärast õpingute lõpetamist töötas ta raamatukaupluses müüjana. Vabal ajal kirjutas ta luuletusi saksa keeles. Aastal 1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga ning

Kirjandus → Kirjandus
480 allalaadimist
thumbnail
58
doc

Kirjanduse eksam

suuda; kuna kuulub Märdiga tegelikult ühte leeri. Pärna soovid ulatuvad kaugemalegi, kuid arvestused ei taba märki. Noort Märti näeme tegevuse käigus sümpaatse, kuid loiuvõitu tegelasena. Otsustava sammu asemel otsib ta lepitust. Hoopis järjekindlama ja temperamendikama karakterina esineb tütar Miili. Meeldejäävalt on kujutatud Masa Antsu, kes oma seisundile vaatamata esineb väärikalt. Autori sooja suhtumist tunnetame ka perenaise, Marjapuu ja Leena puhul, kes on usutavalt kujutatud tagasihoidlikud isiksused. Põhiprobleemid: 1 Kas raha eest saab kõike? 2 Kas raha nimel tasub hüljata perekond? 3 Miks peetakse raha kõige aluseks? 2 Kas isa tahtmise vastu tasub hakata? 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast Enamasti alustavad kirjanikud oma loominguteed luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja keerukamatele zanritele. Betti Alveri looming on näide vastupidisest arengust

Kirjandus → Kirjandus
221 allalaadimist
thumbnail
73
doc

Dendroloogia

'Blue Shag'; 'Brevifolia'; 'Fastigiata'; 'Minima'; 'Pendula'; 'Torulosa'; 12. Alpi ja kääbusseedermänd Kääbus-seedermänd (Pinus púmila [Pall.] Regel) Pumilus ­ kääbusjas; kääbuskasvuline. Kääbus-seedemänd nagu ütleb nimetus, on kääbuskasvuline seedermändide esindaja, kasvades 2...3 (4) m kõrguse üsna tihedavõrselise, tõusvate okstega põõsana. Tsoon III. 1817. Areaal: Kodumaaks on Ida-Siber, kasvades Baikali järvest ja Leena jõest läänes kuni Ohhoota mereni idas, samuti Kamtsatka, Sahhalini ja Kuriili saared, Jaapan, Kirde-Hiina ja osaliselt ka Korea poolsaar. Tähtsamad määramistunnused: Võrsed: 1. aastal rohekad, 2. aastal hallikaspruunid, tugevad, lühikesed, peenkarvased. Pungad: silindrilised, lühidalt teritunud tipuga, 10 mm pikad, väga vaigused. Okkad: 5-kaupa, väga tiheda asetusega, 4...10 cm pikad, jäigad, saagja servaga, pealkülg

Metsandus → Dendroloogia
53 allalaadimist
thumbnail
258
xlsx

Informaatika 1 - tekstikorpuse analüüs

TTÜ TÖÖTAJATE KAHETASEMELINE VALIDEERIMINE Lehel TTÜ on ülikooli teaduskondade nimekiri ja tabel, kus igale teaduskonna kabinetinumbritega ja telefoninumbritega. Looge kahetasemeline valideerimine, kus kasutaja saab esimesena valida tea valideerimisega valida vaid aktiivse teaduskonna töötajate vahel (Mis funktsio kuvatakse funktsiooni VLOOKUP (!!!) kasutades tema kabinetinumber ja nelja NB! Andke kõik õiged nimed ÜLESANDE TEINE OSA - ANDMETE IMPORTIMINE Variandinumbri arvutamiseks sisestage oma tudengikood töölehele Majandus Valige otsingu kõrvalt "Töötaja otsing". Otsige teie variandile vastavat õppeto Excelisse - esialgu tuleb see halva vormindusega. Kopeerige sealt tabelist vä parema-nupu menüüs asuvat Paste-Special->Values käsku, et saadud tulemu nimed jäävad ka lõpptulemuseks - halva vormindusega tabel kustutage. Tehke sama oma variandile vastava teise õppetooliga. E s igale teaduskonna nimele järgneb nimekiri selle töötajatega, ...

Informaatika → Informaatika
50 allalaadimist
thumbnail
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

neid kasutades lisanud ka viite vastava selgitusega. Arvukalt intervjuusid (põhiliselt Rootsi vanema põlve džässmuusikutega) on toimunud telefoniintervjuudena, millest litereerisin lühikokkuvõtted. Suur osa intervjuudest on läbi viidud eesti keeles, Rootsi džässmuusikute ja džässiuurijatega inglise keeles8 , E. Lindströmi ja Soome džässiuurijatega soome keeles. 8 Rootsikeelsetest trükistest arusaamiseks olen kasutanud Leena Marandi ja Lars Westini asjatundlikku abi, mille eest olen väga tänulik. 15 Järeldusteni jõudmiseks on kasutatud valdavalt faktikriitilist induktiivset analüüsi – saadud ainestiku mitmekülgset ja üksikasjalikku läbitöötamist. Tänu töö autori aastakümnete pikkusele kogemusele džässmuusikuna on paljude järeldusteni jõutud puht kaemuslikult.

Muusika → Muusika ajalugu
10 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun