ning üksi, nagu leinapaju maantee ääre mina, Kas tuled iialgi nii ilus veel su tulekut jäin kurtes ootama veel. kui jäänud sinust minu hinge mälestuse kõla. Jäi meelde veel kui muinasjutt su naiseline ilu ja simapilk, mil seisid keset teed. Su ümber õhtupäike sidus keed, siis läksid sa, jäi maha minu ümber öine vilu. Visnapuu 2003:23 Marie Under ● Sündinud 27. märts 1883. ● Ta isa oli Friedrich Under, ema Leena Under ja tal oli 4 õde-venda. ● 9. eluaastani käis ta väikelaste koolis. ● Hiljem õppis ta Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis. ● Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina ja lühikest aega ka paberikaupade poes müüjana. ● Aastal 1902 abiellus Carl Eduard Friedrich Hackeriga. ● 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga. Kevad
kliimale. Parasvöötme põhjaosas on talv pikk ja külm. Mandrite sisealadel esineb käredaid pakaseilmu, mil temperatuur langeb alla 40 oC. Sademete hulk aastas kõigub erinevates piirkondades 400 - 1000 mm vahel. Talvel sajab vähe, põhilised sademed on koondunud suvekuudele. Tänu rohketele sademetele ja vähesele aurumisele on taigas kujunenud tihe vetevõrk. Jõgedele on iseloomulik talvine jääkate ja kevadine suurvesi. Okasmetsa suuremad jõed on Ob, Jensissei ja Leena. Suuremad järved okasmetsas on Laadoga ja Äänisjärv. Nõrgalt arenenud rohustuga okasmetsade all kujunevad leedemullad. Kuna sademeid langeb rohkem, kui jõuab auruda, siis imbub vee ülejääk pinnasesse. Maasse imbuv vesi kannab sügavamale taimedele vajalikke huumuse- ja toiteaineid ning mulla ülaossa tekib tuhkjashall toitaine vaene leedehorisont ehk niinimetatud väljauhthorisont. Selle alla kujuneb tumedat värvi sisseuhtehorisont, kuhu jäävad
Jüri Gümnaasium Metsis Referaat Koostaja: Karita Kalmus Klass: 7.c Juhendaja: õp. Eda Selgis Jüri 2014 Sissejuhatus Mina kirjutan oma referaadis Euroopa suurimast kanalisest- metsisest. Ühtlasi on ta tuntud ka kui mõtus. Millest ta toitub? Kuidas ta paljuneb? Kus ta pesitseb? Milline on tema välimus? On ta ohtlik? Just nendele küsimustele saamegi selles referaadis vastused, lisaks saame metsise kohta teada ka muid huvitavaid fakte. Alamliigid Liiki kirjeldas esimesena Carl von Linné oma Systema Naturae 1758. aasta väljaandes tänapäevani kehtiva teadusliku nime all(Tetrao urogallus). Metsise lähisugulaseks on kivimetsis, kelle eluala on Siberis, Mongoolias ja Hiinas. Metsisel on kirjeldatud 10 alamliiki. Läänest ida poole liikudes on valdavalt valgete sulepartiide osakaalu suurenemine ni...
Kallis Mikael Lugesin Marja-Leena Tiaineni teost "Kallis Mikael", mis ilmus esimest korda 1999. aastal. Teos on pärit Avita kirjastusest, Teraviku sarjast. Teoses räägitakse teismeliste leevenduse otsimisest alkoholist ning narkootikumidest, süütundest ja üldistest probleemidest. Raamatusse põimub ka vanemate liigne ellu sekkumine. Põhiprobleemiks kujuneb tüdruku, kelle poisssõber on hiljuti surnud, varajane rasedus. Veel üheks raskeks probleemiks neiule osutub lahkunud poisi vanemate piire ületav abistamine. Mikael oli kuueteistkümne-aastane poiss, kes sai vahetult enne oma surma teada kohutava saladuse oma tüdruksõbra Roosa kohta. Ta istus purjus olekus rattale ning sõitis vastu parkimisautomaati. Teda jäid leinama Jape, kes tundis end süüdi ja mõtles enesetapule, Roosa, kes sai teada, et on rase, vanemad, vend Tuomas ja paljud sõbrad. Rasedusest te...
Kambja Põhikool Marie Under Referaat Autor: Helina Saar Juhendaja: Tiina Tiideberg Kambja 2014 Marie Under Marie Under on sündinud 27. märtsil 1883 Tallinnas ja suri 25.sept 1980. Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (1843–1930) ja Leena Under (sündinud Kerner) (1854–1934). Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. Ajavahemikul 4–9 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike- Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Õpetamine oli tasuline, mille eest sai ka päevas korra süüa. Kaua ta seal käia ei saanud, kuna vanematel ei olnud selle tasumiseks raha. Aastatel 1893–1898 õppis ta Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis. Kool oli nelja-, vahel ka viieklassiline. Need aastad süvendasid saksa ja vene keele tundmist ning lähendasid saks...
Oskar Luts ( 7. jaanuar 1887 - 23. märts 1953 Tartu) Elukäik. · Hindrik ja Leena Lutsu esimene laps sündis Tartumaal 7. jaanuar. 1887, Palamuse kihelkonnas Järvepera külas Posti talus · Vend Arno ja Theodor · Abiellus Valentina Krivitskajaga. · 11. aprill 1918 sündis poeg Georg. · Vestekirjanik ja prosaist
· "Langus" (La Chute; 1956; eesti keeles 1989; tõlkija Krista Soomere) · "Esimene inimene" (Le Premier homme; jäi lõpetamata; ilmus 1994; eesti keeles 2000; tõlkinud ja järelsõna kirjutanud Triinu Tamm) 6 Essee · "Pahupool ja päripool" (1937) · "Pulmad" (1939) · "Sisyphose müüt" (1942; eesti keeles 1972, 1989; tõlkija Henno Rajandi) · "Mässav inimene" (1951; eesti keeles 1996; tõlkija Leena Tomasberg) · "Suvi" (1954) Novellikogu · "Pagendus ja kuningriik" (1957); eestikeelne samanimeline aastal 2004 ilmunud kogumik sisaldab kogu Camus' lühiproosa: lisaks novellidele ka lüürilised esseed raamatutest "Pahupool ja päripool", "Pulmad" ja "Suvi" (tõlkijad Tanel Lepsoo, Henno Rajandi, Triinu Tamm ja Krista Vogelberg) Camus' looming Eesti teatris · "Caligula", lavastaja ja kujundaja Linnar Priimägi, nimiosas Hannes Kaljujärv,
Kuigi minu lemmik on Ott ei tulnud tal see päev väga hästi laulmine ja esinemine välja. Ainukesed, kes suutsid rahvameeleolu energiliseks teha olid Getter, Koit, Artjom ja Ott. Muidu oli rahvas üsnagi rahulik kaasa hakati elama alles viimaste lugude ajal. Eriti, mis mulle nende esitajate juures meeldis oli nende korrektsus ja puhtus. Eriline hääl oli aga Liis Lemsalul, mida läbi teleri vaadates ei kuule, vaid kuuleb ainult lives. Mulle meeldis veel Leena Kuurmaa näitleja- meisterlikus, mis meeldis ka minu isale kellega ma seal kontserdil olin. Eelmainitlut meeldis mulle kõige rohkem Getteri ja Koidu duos lauldud laul ,,valged ööd". See laul tekitas mulle kaasalaulmise himu ja tekitas üleva meeleolu, siis oli see laul veel mu lemmiklaul. See laul on tehtud Sven Lõhmuse poolt keda hüütakse ,,hiti meistriks" ja minu arust on ta ka ,,hiti meister",sest ta teeb tõesti häid laule. Ülejäänud olid laulud nagu laulud
MARIE UNDER ELULUGU Marie Under sündis 27. märtsil 1883. aastal Tallinnas ning suri aastal 1980. Tema vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under. Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Under käis aastatel 1893-1898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis. Aastal 1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga ning noorpaar kolis Kutišnosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Arturiga.
Kuigi minu lemmik on Ott ei tulnud tal see päev väga hästi laulmine ja esinemine välja. Ainukesed, kes suutsid rahvameeleolu energiliseks teha olid Getter, Koit, Artjom ja Ott. Muidu oli rahvas üsnagi rahulik kaasa hakati elama alles viimaste lugude ajal. Eriti, mis mulle nende esitajate juures meeldis oli nende korrektsus ja puhtus. Eriline hääl oli aga Liis Lemsalul, mida läbi teleri vaadates ei kuule, vaid kuuleb ainult lives. Mulle meeldis veel Leena Kuurmaa näitleja- meisterlikus, mis meeldis ka minu isale kellega ma seal kontserdil olin. Eelmainitlut meeldis mulle kõige rohkem Getteri ja Koidu duos lauldud laul „valged ööd“. See laul tekitas mulle kaasalaulmise himu ja tekitas üleva meeleolu, siis oli see laul veel mu lemmiklaul. See laul on tehtud Sven Lõhmuse poolt keda hüütakse „hiti meistriks“ ja minu arust on ta ka „hiti meister“,sest ta teeb tõesti häid laule. Ülejäänud olid laulud nagu laulud
MARIE UNDER ELULUGU Marie Under sündis 27. märtsil 1883. aastal Tallinnas ning suri aastal 1980. Tema vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under. Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Under käis aastatel 1893-1898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis. Aastal 1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga ning noorpaar kolis Kutisnosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Arturiga.
asus Kuremaa järve idakaldal, mitte järves, nagu kirjanik oma perekonnanimele vihjates on armastanud rõhutada. Ta oli peres esimene laps. Tema vend Arnold, kes sündis 1893. aastal suri vaid kolmeaastasena. Noorim vend Theodor, sündis 1896, jäädvustas end eesti kultuurilukku filmioperaatori ja lavastajana ning mõnede allikate kohaselt ka tantsuõpetajana. Kirjaniku isa Hindrik Luts abiellus 1886. aastal Posti talu noorima tütre Leena Jobsoga. Ta astus Palamuse kihelkonnakooli 1895. 1889 aastal läks ta Tartu Reaalkooli, kus ilmus kirjanduslik huvisuundi. Aastatel 1911-1913 õppis ta Tartu Ülikoolis apteekriks .Ta oma aja kohta suhteliselt korraliku hariduse ning meenutas hea sõnaga oma vene ja saksa keele ning kirjanduse õpetajaid. Mõlemat keelt valdas kirjanik vabalt. Lisaks luges ta raamatuid prantsuse, poola ja soome keeles. Oskar Lutsule kõige suuremat elamust pakkunud klassikud olid: Shakespeare, Molière, Racine,
Khi pappi vi muidu... Leena Lilleste. Peategelasteks selles loos on kaks 14 aastast poissi kelle nimed on Tommy ja Kribu.Koolivaheaeg on lbi ja poisid lhevad kooli arutades kui huvitav oli nende vaheaeg. Tommy oli lugenud pevi kuna kool algab kuna enne suvevaheaega oli ta saanud endale pruudi kes kis temaga samas klassis ,aga tdruk pidi olema suvel Hispaanjas kuna isa oli seal tl.Emelie oli Tommy tdruku nimi.Kribu oli ,aga terve suve veetnud oma no Bendiki juure Norras ja oli vaimustunud milline huvitav tegelane tema nbu on ja millise seiklused neil olid nii,et Tommyl tekis juba vahel kadetus kuidas tema parim sber saab nii vaimustunud olla kellestki teisest.Ka Kribul oli pruut nende klassist kelle nimeks oli Mathilda.Kooli juurde judes naad mrksid mingit vrast poissi pingil istuvat heleda peaga mustas nahtagis lbe ngu peas nagu kogu maail kuuluks talle.Poisi krval oli nende kooli tdruk Lydia kooli ilusaim tdruk ja ka hea pila...
Alamjooksul aeglustub vool ning vesi valgub laiali. Inimpegevuslikud põhjused Linna ehitamine jõe äärde, enne linna ehitamist valgus vesi pehmesse pinnasesse ja jõkke ei jõudnud nii palju vett, aga tänu asfaldile ei imbu vesi enam maasse. metsa raiumine kaldpindadelt ja mäenõlvadelt (Himaalaja nõlvadel). Suured üleujutused on Missisippil ja Niilusel, Ganges. Üleujutuste kaitseks ehitatakse jõgedele tamme. VEERIKKAMAD RIIGID Brasiilia (Amaznas), Venemaa (Volga, Leena, Jenissei, Ob, Amur), Kanada (Suur Orjajärv, Suur Karujärv), India, USA (Missisippi). Suurimad veekasutajad on põllumajanduslik niisutus, tööstus ja elanikkond. JÕGEDE TOITUMINE Jõed saavad oma vee sademetest, lume või liustiku sulamisvetest ja põhjaveest. SUURVESI JA MADALVESI on jõe veereziimi tavalised näitajad, mis toimuvad enamvähem kindlatel aegadel, sõltuvalt selle jõe toitumistingimustest. Peab arvestama: millises kliimaväätmes jõgi
Marie Under Marie Under sündis 27. märtsil 1883. a. Tallinnas Alimanni tänaval, praegusel Koidula tänaval. Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under (neiupõlvenimega Kerner). Nad olid hiidlased, aga enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis nelja-aastaselt lugema ning hakkas 13-aastaselt luuletama. Ta veetis oma lapsepõlve vaeses ümbruskonnas, Hiiumaale sattus ta esmakordselt 9- aastaselt. Koolis käis ta 1893-1898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste eraelementaarkoolis. Need aastad süvendasid saksa ja vene keele tundmist ning lähendasid saksa klassikalist kirjandust
Seljauim on pikk ja soomused on karplastele iseloomulikult suured. (http://www.miksike.ee/...) Haug elutseb põhjapoolkera mage- ja riimveekogude kaldapiirkonnas. (ENE 3, lk 332, Tallinn, 1988) Haug asustab peaaegu kõiki Eesti järvi ja aeglase vooluga jõgesid, kuid ta on võimeline elama ka nõrgalt soolases merevees. Ta on Eesti siseveekogudes levinuim kalaliik ning haug on levinud ka kogu Põhja-Euroopas. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/...) Euroopas on koger levinud Ida-Inglismaast kuni Leena jõgikonnani, elab ka Lõuna-Rootsis ja Soomes kuni Lõuna-Lapimaani ning Kaukaasias. Kokre on paljudesse riikidesse sisse viidud, sealhulgas ka Hispaaniasse ja Austraaliasse. Eestis on levinud rohkem Loode- ning Kagu-Eestis. Koger puudub Pärnu ja Kasari jõe vesikondades. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/...) Haugi elupaik on tihedalt seotud veekogude taimestikuvööndiga, kus ta saaki varitseb. On paikse eluviisiga, tegutseb ainult päeval ja elab üksikuna. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/..
10. klass Kätlin Unt LUULEKOGU ANALÜÜS „Mureliku suuga“ Marie Under 2014 Autorist ja üldiseloomustus luule kohta Marie Under (kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker, aastast 1924 Marie Adson) oli eesti luuletaja. Ta sündis 27. märtsil 1883 Tallinnas ja suri 25. september 1980 Stockholmis. Under kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita". Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under. Neil oli viis last. Ajavahemikul 4–9 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis. Aastatel 1893–1898 õppis ta Cornelia Niclaseni saksakeelses tütarlaste eraalgkoolis. Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Marie hakkas luuletama 14-aastaselt. Murranguliseks kujunes töötamine ajalehe "Teataja" talituses,
Nimeta Eestis jugasid? Esineb Põhja-Eesti jõgedel, nt. Jägala juga-kõrgus 8m, Keila juga 6m Kuidas tekib kanjon? Pika aja jooksul uuristab jõgi joa kohal oma sängi nii, et juga otsekui taganeb ja kujuneb sügav kanjonorg. Millal uuristab jõgi kõige rohkem oma külgi? Siis kui voolusäng on vähe kaldu ja seetõttu voolab vesi aeglaselt ja uuristab rohkem külgi. Nii tekib jõeorg. Nimeta mõned jõed, millel on delta- Leena jõel PõhjaJäämere juures, Doonaul, Volgal Euroopas, Niilusel Aafrikas Kuidas mõjutab maismaa piiri delta? Delta kasvamine, st. setete kuhjumine, täidab madalad mered ja maismaa laieneb. Milliseid pinnavorme tekitab vooluvesi? Jõesäng, jõeorg, delta, uhtorg Kus on Eestis uhtorge? Haanja ja Otepää kõrgustikus Millised on Eesti suuremad salajõed (vesi voolab edasi maa all) Jõelähtme, Kuivajõe, Erra ja Salajõe. Kus Eestis esineb karsti?
Hommikul leidis Kustas ennast võõra talu pahnalademelt. Peremees pakkus õlut ja tütarlapsed itsitasid. Kustas ei jäänud kauaks ja hakkas kodu poole minema, kuid ei peatunud kodutänavas vaid läks Võrkele, kus Peeter teda tervitas. Varsti istusidki Villem ja Kustas pahnal, õllekruus ja suitsukala kahevahel. Villem rääkis, et tahab varsti minna hülgeid jääle küttima, sest hülgepoegade nahad on kallid ja rasv maksab ka. Varsti jõudis tagasi Võrke Leena, kes oli läinud kohe pärast Kustase tulekut Tuisule ja oli kaasa toonud Kaarli, Lui, Tooni ja Juta koos kitarriga. Ka Villem häälestas oma mandoliini ja ka Kustas aitas oma bajaaniga kaasa. Uus aasta tuli külm ja selge. Kustas jõudis just öösel Mäekülast joobununa tagasi ja imestas, miks kõik veel jalul olid, kui teised seletasid, et Tooni sünnitab. Kustas läks aga magama. Hommikul ärkas ta murelike rääkimiste peale
Click to edit Master text styles Second level MARIE UNDER (1883-1980) Third level Fourth level Fifth level · Sündis 27.märtsil 1883. a Tallinnas · Vanemad - Friedrich Under ja Leena Under(sünd. Kerner) · Nad olid hiidlased, kuid vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna · 5lapseline pere Evangeline, Gottried, Marie, Berta ja Christfried · M.Under oskas eesti, saksa, prantsuse, inglise, vene ja soome keelt, oskas lugeda ladina keelt Click to edit Master text styles HARIDUSKÄIK Second level
üksteise ette tõttavad, tuisk jookseb võidu tuisuga, üksteist nad maha jätavad. ei teine teisest mööda saa. Mina valisin selle luuletuse sellepärast, et viimasel ajal tuiskab kogu aeg lund ning siis on näha, kuidas nad võidu jooksevad. Marie Under Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (18431930) ja Leena Under (sündinud Kerner) (18541934). Neil oli 5 last. Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis 4 aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14aastaselt luuletama. Ajavahemikul 49 eluaastani õppis Marie
...............................................................................................7 Under ja Ants Laikmaa...............................................................................................................8 Under ja Artur Adson.................................................................................................................9 Marie Underi lapsepõlv Marie Under sündis 27. märtsil 1883. aastal Tallinnas. Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under. Mariel oli kaks õde ja kaks venda. Evangeline, Berta, Gottried ja Christfried . Nad olid hiidlased. Tallinnasse kolisid nad alles vahetult enne Marie sündi. Marie oli pere kolmas laps. Juba väga noorelt ilmutas ta andekuse märke, õppides 4- aastaselt lugema. Ajavahemikul 49 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike- Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd
Ust ümbritsev maja esikülg oli värvitud kõige eredammaks siniseks. Kes oleks osanud sellist sinist kujutledagi? Lena kallutas pea kuklasse, pilvitu pärastlõuna taeva poole. Oh! ( lehekülg 40 ) Bapi keeras ukse lahti ja mamma kutsus nad lahkesti sisse. Carmen ja ta õde Effie läksid Kreekasse , oma esivanemate juurde. Terve sõidu lennujaamast koju oli Mamma ennast vana Fiati eesistmel keerutanud ja aina korrutanud kui ilus ikka Leena on. Mamma juhatas tüdrukud teisele korrusele. Seal näitas ta neile nende toad kätte. Carmeni vaade aknast oli võrratud. Allpool paistis linn mida nimetati Kreekas Calderaks - katlaks. "Minu nimi on Ducan Howe ja ma olen abijuhataja." Mees osutas jämeda tedretähnilise sõrmega plastikust nimesildile. ( lehekülg 43 ). Tibby ülesandeks sai vahekäigus nr2 hügeeniosakonna korrastamine. Ta pani kuulari pähe ja asus tööle. Laost andi talle
Tegelased: Katku Villu, Villu ema Villu isa Jüri Katku talu koer Neero Kõrboja Anna Kõrboja Anna isa Rein Kõrboja Anna tädi Madli Kõrboja Anna koer Mousi Mikk Liisa Leena Jaan KOKKUVÕTE: Raamat algas Villu vangist tulekuga, kus ta istus mehe tapmise eest. Öösel koju tulles läks Villu kohe lauda peale magama. Hommikul leidis ema ta sealt. Ning teatas ka, et Kõrboja Anna olla Kõrbojal.Villu tahtis kohe tööle hakata. Kuna tööga oli ta ju harjunud. Kuid enne kui ta tööle asus otsustas ta minna järve äärde ujuma. Kuna Villu oli varem uurinud kõiki Kõrboja kohalikke jälgi, tundis ta ära, et järveääres olid jalutanud Anna ja Mousi. Villu otsustas kindluse mõttes küsida ka emalt, kas see on tõsi ja oligi. Anna oli tõesti linnast Kõrbojale nelipühade ajaks tulnud. Oli ju teadatuntud tõde, et tähtsaimatel pühadel peeti järve ääres pidusid, nii ka nüüd. Kogu külarahvas oli kogunenud jaanilõkke äärde. Villu aga ei olnud pidutsemisest järve ää...
Loodusseadused rühmatööd Rait Rehemets 2008 Leonardo da Vinci "Inimese proportsioonid" "Loodus ei riku kunagi oma seadusi" Leonardo da Vinci ( 15.04.1452 -02.05.1519 ) Riigikogu ja Vabariigi Valitsus on kinnitanud hulgaliselt seaduseid ja määruseid , mis sätestavad meie toiminguid looduses. Nendest seadustest ja inimese tunnetusest sõltumatult toimivad aga looduses omad objektiivsed seadused. Sageli nimetatakse neid loodusseadusteks. Loodusteadused võimaldavad tunnetada loodusseaduseid. Seadus on üldine, objektiivne, püsiv ja paratamatu seos nähtuste või nähtuste külgede vahel. Seadusi saab avastada ainult praktika ja eksperimendi kaudu. Seadused on dünaamilised ( Newtoni seadused ) ja statistilised ( kvantmehhaanika). Loodustead...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool bioanalüütiku õppekava Leena Laur LIHTHERPES JA GENITAALHERPES Referaat Juhendaja: Taimi Taimsalu õppejõud-assistent Tallinn 2011 1 TEKITAJA Herpese viiruse tekitajaks on Herpes Simplex DNA-viirus. Herpesviirust on kahte liiki. · Herpes Simplex Virus 1 ehk Herpes Labialis nakatumisnähud ilmnevad enamalt jaolt vöökohast ülespoole ja on nn "külmavillide" põhjustajaks.
Ats Pedak EHITUSFÜÜSIKA KODUSED TÖÖD KODUSED TÖÖD Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI-32 Juhendaja: lektor Leena Paap Tallinn 2013 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Ehitusfüüsika kodutöö raames toimub etteantud seina-, põranda- ja katuslaetarindi soojusjuhtivuse arvutamine. Ette on antud erinevad näitajad nagu temperatuur, suhteline õhuniiskus, pinnase tüüp ja tarindi materjalid. Lisaks soojusjuhtivuse arvutamisele toimub arvutus ka seinatarindi niiskus- ning temperatuurireziimi osas. Seina soojusjuhtivuse arvutamise
SISEKLIIMA MÕÕDISTAMINE ARUANNE Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 31 Juhendaja: lektor Leena Paap Esitamiskuupäev: 22.09.2015 Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 1.OPERATIIV TEMPERATUURI ARVUTAMINE EVS-EN 15251:2007(2010)..............................5 2
"Igaühel oma patud" arvas Mari " Kes teise hinge näeb; igaüks tunneb ainult iseenda südant" Ta luges silmist etteheidet iseendale- tema ei suuda nii elada, et temaga oleks võidud rõõmus olla. Andrese avastus, kui ta märkas et ka Mari on temaga koos elades kurvaks muutunud. See probleem on kindlasti paljudel. Igaüks ise rumal, kui end sellega vaevab. "Ei, Roosit armastan rohkem kui pilli," seletas poiss, "Roosit armastan üle kõige" "Tema on ilusam, kui pill?" pilkas Leena. "Tema on kõige ilusam," kinnitas Jaagup. "Pill mängib nõnda ilusalt ainult sinuga, aga Roosi mängib ka teistega. Põle sind, siis on teised" "See on teine asi. Pill põle inime, tema põle nii ilus kui Roosi" "Ikka see vana: põle nii ilus, põle nii ilus! Nagu saaks seda ilu patta panna või pannil küpsetada!" hüüdis tüdruk vihaselt ja nagu meeleheitel. Armumise ja armastuskolmnurga ilu ja valu. Tammsaare sarnasus Shakespeare'iga: Ka tema võrdles inimest pilliga
Liiv suutis nappide sõnadega luua ilmekaid portreesid (nt teomehed Räpsi-Rein ja Veni-Villem). Samas on Murumäe mõisaga seotud tekstiosa puhul märgata veel romantilist kujutamislaadi, Liiv ei tundnud mõisaolustikku nii hästi, et seda tõetruult kujutada. Jutustus "Käkimäe kägu" (1883) kujutab üht Villu omale sarnast elusaatust. Külajutt "Nõia tütar" näitab ebausu raskeid tagajärgi, kuid peategelane, rahvaarsti tütar Leena leiab siiski oma õnne. Ilmekas kõrvaltegelane selles jutus on küla keelekandja Pärälärä-Leenu . 4 LUULE Juhan Liiv on üks eesti luuleklassika suuri nimesid. Ta ületas 19. sajandi lõpu epigonismi (jäljendamise) ja temast sai 20. sajandi luuleuuenduse eelkäija. Liiv hakkas luuletusi avaldama 1880. aastatel tol ajal levinud järelromantilises, epigoonlikus laadis.
presidendi ja parlamendi pooldajate vahelise relvastatud vastasseisuga.(lisa2) JÕED JA JÄRVED Jõed Venemaa pikimad jõed on Siberis, Kaug-Idas. Pikim jõestik Ob-Irtõs on 5410 km pikk ning kulgeb Lääne-Hiinast kuni Põhja-Jäämereni. Pikkuselt teine jõestik on Amuur-Shilka-Onon (4416 km) võtab alguse Põhja-Mongoolias, kulgeb piki Vene- Hiina piiri ning suubub Vaiksesse ookeani. Eraldi jõgede seas on kõige pikem Leena 4269 km, sellele järgneb Irtõs ja Ob, neljas pikkuselt on Volga 3690 km (Euroopa pikim jõgi) ning suuruselt viies Venemaa jõgi on Jenissei. Jenissei lisajõgi Angara võtab alguse Baikalist. Venemaa Euroopa osa tähtsamate jõgede seast, peale Volga, väärib märkimist veel Don riigi lõuna osas; Narva ja Lääne-Dvinaa, mis suubuvad Läänemerre; Põhja-Dvinaa, Mezen ja Oneega, mis suubuvad Põhja-Jäämerre; Aasovi merre suubuv Kuban ja Kaspia merre suubuv Terek.(lisa2)
Selles referaadis tahan ma teada saada nii tema isiklikust elust, kui ka tema teostest ja elutööst. Eesti ühest kuulsaimast naiskirjanikust oleks tore midagi rääkida ka osata, kui küsitakse. Lapsepõlv ja haridus Marie Under sündis 27.märtsil 1883.aastal Tallinna Alimanni uulitsas, mida tänapäeval tuntakse kui Koidula tänavat. Underi vanemad olid Friedrich (Priidu) Under ja Leena Under (neiupõlve nimega Kerner). Mõlemad Marie vanemad olid kirikuõpetajad. Enne Marie sündi elas perekond Hiiumal, kuid kolis hiljem Tallinnasse. Perekonnas oli kokku viis last, kellest Marie oli keskmine ehk vanuselt kolmas. Marie Under õppis isa juhendamisel juba 4-aastaselt soravalt lugema. 4-9 eluaastal õppis Marie Väike-Rootsikantsi tänaval
See tohutu ala piirneb mäestikega; lõunapiiril on end Musta ja Kaspia mere vahele sirutanud Kaukasuse mäed. Seal asub ka Venemaa Euroopa-osa ja kogu Euroopa kõrgeim tipp - Elbruse vulkaan (5642 m). Euroopa ja Aasia looduslikuks piiriks on Uuralid. Neist ida poole jääb Lääne- Siberi lauskmaa. Venemaa pikimad jõed voolavad Siberis ja Kaug-ldas. Obi-lrtõsi jõestik ulatub koguni Hiina lääneosast Põhja-Jäämereni. Venemaa pikim jõgi on Leena ning selle ja Jenissei vahel asub Kesk-Siberi kiltmaa. Leena jõest ida poole jäävad mõned mäeahelikud ja Ida- Siberi mägismaa. Huvitav on see, et mida edasi ida suunas, seda kõrgemaks ja järsemaks mäed muutuvad. Kamtsatka poolsaarel paikneb 120 vulkaani, neist 23 on tegevvulkaanid. Vulkaanide ahelik jätkub Kuriili saartel. Venemaal on palju järvi, eriti rohkesti võib neid leida riigi loodeosast. Siberis asub ainulaadne Baikali järv - maailma sügavaim mageveejärv
keeltes ja ka Eestis korduvalt suuri köiteid..........................................................................8 ..............................................................................................................................................8 ELUKÄIK............................................................................................................................8 Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (1843-1930) ja Leena Under (sündinud Kerner) (1854-1934). Neil oli 5 last - Evangeline (1880-1932?), Gottried (1881-1882), Marie (1883-1980), Berta (1885-1974) ja Christfried (1887-1934). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna...................................................8 Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama........................................................................................................................
Anna ootas eriti Katku Villut. Kui pidu algas, ei näinud Anna Villut. Ta mõtles, et ehk Villu ei tulegi. Kuid lõpuks jõudis ka Villu kohale. Villul paluti laste rakette, kuna ta pidi olema selles kõige osavam. Seda Villu tegigi. Ta läks koos Annaga paati, aerutasid järve keskele ning lasid seal rakette. Nad ei rääkinud tee peal üksteisega sõnagi. Kui nad kaldale jõudsid hakkas Oskar oma ,,vasikaga" mängima muusikat, mille saatel Villu Anna, Mikk Leena ja Jaan Liisaga tantsisid. Kuid Villu oli natuke jälle joonud ning ta komistas kellegi jala otsa. Villu kukkus ühe paari peale, kes omakorda kukkus veel kellegi peale ja järgminegi kellegi peale. Villu oli püha viha täis ning ta oleks soovinud veel kellegi teibaga ära tappa. Neli inimest hakkasid talle kallale tulema ning neil olid ka revolvrid vöödel. Kuid Anna läks kaklusele vahele ning ütles, et kui nad kakelda tahavad, siis kakelgu mujal ja ärgu sinna tagasi tulgu
Tegelased: Katku Villu ema ja isa Jüri Katku Neero Kõrboja Anna isa Rein ja tädi Madli Kõrboja Mousi Kõrboja eestegija Mikk Liisa Leena Jaan Kokkuvõte: Teos algab Villu vangist tulekuga, kus ta pidi olema ühe mehe tapmise pärast üle aasta. Niipea, kui ta vangist oli välja saanud, taasavastas ta kõik ilusa, mis maailmas on: lindude laulu, kase kohina jms. Ta võeti koju vastu nagu ta poleks kunagi vangis olnudki ja meest tapnud, aga ise ta nii ei tundnud. Villu tahtis kohe tööd tegema hakata, kuna ta oli seda õppinud ja harjunud töid tegema. Kuid ennem otsustas ta järvele minna, et linna tolmu endalt maha pesta. Järve ääres olles leidis Villu jäljed. Neid oli kaks paari. Ta sai varsti aru, kellega tegemist, kuna tal oli varem hobiks teiste jälgi uurida ja vaadata, kuhu nad läinud on. Need olid Kõrboja Anna ja tema koer Mousi. Kuigi tema otsus tundus talle kahtlasena, sest Anna polnud juba teab, mis ajast Kõrbojal k...
et Oskar Luts on siiski eestlane- eestlane, kes on m e i e klassik ja mitte rootslaste, prantslaste või ameeriklaste. Meie endi- lihtne, hingeline ja hea. 3 3. Elulugu Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887. aastal Tartumaal Palamuse kihelkonnas Kuremaa vallas Järvepere külas Posti talu vihusaunas. Kirjaniku isa, Kaarepere mõisakupja sulasest poeg Hindrik Luts, oli 1886. aastal abiellunud Posti talu noorima tütre Leena Jobsoga ning elatas oma peret puutööga, hiljem aga kingsepaametiga Palamuselt. Hindrik ja Leena Lutsul oli veel kaks poega: kolmeaastaselt surnud Arnold ja Theodor, kellest sai ärilist ettevõtlikkust ilmutav tantsuõpetaja ning kinooperaator (üks esimesi eestlasi). Lutsu lapsepõlv möödus Palamuse kirikualevis, kuhu koliti Oskari neljanda eluaasta paiku. Lutsud elasid Palamusel esialgu kehvas üürikorteris, hiljem enda ehitatud veski järveäärses majas. Õpinguid alustas Luts
Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 1932 1934 oli ta "Vanemuise" direktor. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898-1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. Teosed: ,,Toomas Nipernaadi" 1928, ,,Karge meri" 1938, ,,Klounid ja faunid" 1919.(2) Marie Under oli eesti luuletaja. Marie vanemad olid kooliõpetajad Friedrich Under ja Leena Under. Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis nelja-aastaselt lugema ning hakkas 13-aastaselt luuletama. Under käis aastatel 18931898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis. Pärast õpingute lõpetamist töötas ta raamatukaupluses müüjana. Vabal ajal kirjutas ta luuletusi saksa keeles. Aastal 1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl
''Kõrboja peremees'' Sisukokkuvõte Tegelased: Katku Villu ema ja isa Jüri Katku Neero Kõrboja Anna isa Rein ja tädi Madli Kõrboja Mousi Kõrboja eestegija Mikk Liisa Leena Jaan Kokkuvõte: Teos algab Villu vangist tulekuga, kus ta pidi olema ühe mehe tapmise pärast üle aasta. Niipea, kui ta vangist oli välja saanud, taasavastas ta kõik ilusa, mis maailmas on: lindude laulu, kase kohina jms. Ta võeti koju vastu nagu ta poleks kunagi vangis olnudki ja meest tapnud, aga ise ta nii ei tundnud. Villu tahtis kohe tööd tegema hakata, kuna ta oli seda õppinud ja harjunud töid tegema. Kuid ennem otsustas ta järvele minna, et linna tolmu endalt maha pesta. Järve ääres olles leidis Villu jäljed. Neid oli kaks paari. Ta sai varsti aru, kellega tegemist, kuna tal oli varem hobiks teiste jälgi uurida ja vaadata, kuhu nad läinud on. Need olid K...
näiteid. Liiv suutis nappide sõnadega luua ilmekaid portreesid (nt teomehed Räpsi-Rein ja Veni-Villem). Samas on Murumäe mõisaga seotud tekstiosa puhul märgata veel romantilist kujutamislaadi, Liiv ei tundnud mõisaolustikku nii hästi, et seda tõetruult kujutada. Jutustus "Käkimäe kägu" (1883) kujutab üht Villu omale sarnast elusaatust. Külajutt "Nõia tütar" näitab ebausu raskeid tagajärgi, kuid peategelane, rahvaarsti tütar Leena leiab siiski oma õnne. Ilmekas kõrvaltegelane selles jutus on küla keelekandja Pärälärä-Leenu. LUULE Juhan Liiv on üks eesti luuleklassika suuri nimesid. Ta ületas 19. sajandi lõpu epigonismi (jäljendamise) ja temast sai 20. sajandi luuleuuenduse eelkäija. Liiv hakkas luuletusi avaldama 1880. aastatel tol ajal levinud järelromantilises, epigoonlikus laadis. Luuletajakuulsuse tagasid talle aga eeskätt hilisemad, haigusaastail valminud luuletused
• ironian ja huumorin käyttö • ahdistavan maailman kuvaukset • liikkuminen todellisen ja harhamaailman rajamailla • naiskirjailijat naisen ihmissuhteiden ja kehitystarinoiden kuvaajina • maaseudun kuvaukset • dekkarikirjallisuus. • Kari Hotakainen (s. 1957) • Rosa Liksom (s. 1958)-laplasest maailmakirjandusse • Anja Kauranen, myöh. Snellman (s. 1954) • Antti Tuuri (s. 1944) • Jari Tervo (s. 1959) • Leena Krohn - Pelikanimees, ei sobitunud ühtegi suunda
Sissejuhatus Väärismetallid on haruldased metallid, millel on majanduslikult kõrge, suhteliselt stabiilne väärtus. Tänapäeval loetakse väärismetallideks kulda, hõbedat, plaatinat, pallaadiumi ja nende sulameid. Vahel loetakse väärismetallideks ka muid plaatinametalle.Järgmises tekstis saabki lugeda kullast, hõbedast, plaatinast ja pallaadiumist, mis on ühed tähtsaimad väärismetallid. Kuld Kuld oli juba iidsetest aegadest alates tuntud hiinlastele, hindudele ja teistele Aasia rahvastele. Kuld oli hästi tuntud ka muistse Mehhiko elanikele - asteekidele. Puhtast kullast valmistatud kettad olid selle rahva mõnedel suguharudel Päikese sümboliks, mida nad kummardasid. Juveliirid on läbi aegade armastanud kulda selle ilu ja töödeldavuse pärast. Kuld on piisavalt pehme - seda annab vormi valada, sepistada ja vormida, et talle soovitud kuju anda. Seda annab sulatada kokku ...
luulet on tõlgitud teadaolevalt vähemalt 26 keelde ja kes ise on tõlkinud maailma rahvaste luulet 16 keelest. Marie Under esitati Nobeli kirjanduspreemia kandidaadiks vähemalt paarikümnel korral." (1, 13) 3 ELUKÄIK "Marie Under (27. märts 1883 Tallinn - 25. september 1980 Stockholm) oli Eesti luuletaja." (5) "Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (18431930) ja Leena Under (sündinud Kerner) (18541934)." Perekonnas oli kokku viis last, kellest Marie oli keskmine ehk vanuselt kolmas. (5) Kuigi Marie Under sündis Tallinnas, olid ta vanemad hiidlased. Hiiumaale sattus ta aga alles 9-aastaselt. (1, 38, 48) "Marie Under õppis lugema juba kolme ja poole aastaselt. Priidu Under järgis laste lugema õpetamisel põhimõtet: "Niipea kui laps kõnelema hakkab, peab teda ka kannul varsti ja vähehaaval lugema õpetama
Puutumata jäi esialgu veel Mäe ja Aaseme, kuid ka sinna jõudis haigus. Andresel ja Maril surid Juku, Kata ja Anni. Arvati, et Juku ja Kata surid Jussi pärast. Anni suri nende kahe matusepäeval, käis lumehanges ning jäi haigeks. Pärast laste surma tehti suur puhastus tubades. Liisi ja Maret jutustasid poistele hanges käigust. XXIX Mõeldi ikka surnute peale. Juss ei tahtnud Maril kuidagi meelest minna ning see ei meeldinud Ale. Talus oli uus sulane Jaagup ja tüdruk Leena. Jaagup vaatas aina Põlluotsa Roosi poole, kelle juures enne tööl oli olnud. Leena üritas ikka Jaagupile silma teha, aga see mõtles ainult Roosist. Jaagup näljutas end, et mitte kroonusse minna. Käis ööseti seal ning sai sealsete poiste käest peksa, kuna nemad tahtsid Roosit endale. Nüüd ravis teda uus tüdruk Miina, kellele Jaagup ka lapse tegi. Mees hakkas salaja jälle sööma, et ikka kroonusse saada ning saigi. A viskas Miina
Karjus rähn,laulis lepalind,häälitses punaütt ja kukkus kägu. ,,Seeaasta möödus kiirelt,, mõtles Katku Villu. Enam nende tappide ja tabade taha ei naase ta kunagi. Ja kõik see oli tema poja ema, Kuusiku Eevi pärast,poleks tookord see paganama Künka Otto oma pussiga vehklenud oleks kõik teisiti ja Eevi ei elaks oma lapsega ema juures saunas. Kaua sedagi olla saab. Villu mõtteid katkestas ukse kriiksumine. ,,Ema,, mõtles Villu,ning teda tabas õrnusehoog. Neero oli ennast sättinud aidavahe väravate ette pikali,ja ema arvates tähendas see üht. Villu on kodus. Nagu taas väikse lapsena,jooksis Villu,seebitükk käes,järve poole.Hetkeks seisatas, et uurida võõraid naisterahva jalajälgi. See oli Villu jaoks nagu mäng,haiglane lõbu. Viivuks unustas ta isegi oma kohaloleku põhjuse. Kuid siiski järve poole sammudes, ei saanud ta enam mõtteist, kelle jäljed need olid. Kas tõesti on preili tagasi? Segaste aegade ning isa vanaduse tõttu on preilil ...
Tegelased: Katku Villu � ema ja isa J�ri Katku Neero K�rboja Anna � isa Rein ja t�di Madli K�rboja Mousi K�rboja eestegija Mikk Liisa Leena Jaan Kokkuv�te: Teos algab Villu vangist tulekuga, kus ta pidi olema �he mehe tapmise p�rast �le aasta. Niipea, kui ta vangist oli v�lja saanud, taasavastas ta k�ik ilusa, mis maailmas on: lindude laulu, kase kohina jms. Ta v�eti koju vastu nagu ta poleks kunagi vangis olnudki ja meest tapnud, aga ise ta nii ei tundnud. Villu tahtis kohe t��d tegema hakata, kuna ta oli seda �ppinud ja harjunud t�id tegema. Kuid ennem otsustas ta j�rvele minna, et linna tolmu endalt maha pesta. J�rve ��res olles leidis Villu j�ljed. Neid oli kaks paari. Ta sai varsti aru, kellega tegemist, kuna tal oli varem hobiks teiste j�lgi uurida ja vaadata, kuhu nad l�inud on. Need olid K�rboja Anna ja tema koer Mousi. Kuigi tema otsus tundus talle kahtlasena, sest Anna polnud juba teab, mis aj...
Nimi ja perekonnanimi EHITUSFÜÜSIKA KODUSED TÖÖD KODUSED TÖÖD Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI-32 Juhendaja: lektor Leena Paap Rapla 2013 SISSEJUHATUS Ehitusfüüsika kodutöö raames toimub etteantud seina-, põranda- ja katuslaetarindi soojusjuhtivuse arvutamine. Ette on antud erinevad näitajad nagu temperatuur, suhteline õhuniiskus, pinnase tüüp ja tarindi materjalid. Lisaks soojusjuhtivuse arvutamisele toimub arvutus ka seinatarindi niiskus- ning temperatuurireziimi osas. Seina soojusjuhtivuse arvutamise ja U arvu teada saamise eesmärgiks on teada kui palju soojust
a. Vene-Ameerika kompanii. Venelased hakkasid ehitama kindlusi, koole, koostama geograafilisi kaarte.Kuid Vene Ameerika oli väga kaugel. Vaat kuidas sõideti sinna Petergurist või Moskvast. Kevadel, aprillis-mais, sõideti hobustel ida suunas. Juunis ületati Volga, juulis sõideti üle Uraalide. Augustis jõuti pärale Obi jõe kallastele. Sõideti üle Obi, pärast üle Jenissei ja jõuti Irkutskisse. Irkutskis tuli oodata talve algust, istuda kelkudele ja sõita mööda Leena jõge Jakutskini. Jakutskisse jõuti jaanuaris ja jäädi seal kevadet ootama, sesttalviti oli Siberis võimatu rännata. Samuti ei saanud kevadel sõita, sest jõed tulid üle kallaste. Ja alles juunikuus sõideti põhjapõtradega egasi. Augustis jõuti Ohotskisse, linna Ohhoota mere ääres. Siit algas edasi merereis. Asuti laevadele, ületati Ohhoota meri ja jõuti Kamtsatkale. Kamtsatkal elati kuni suveni. Aga suvel sõideti laeval üle Beringi mere Ameerikasse. lk.7
Seal oli Nunn Jaan. Ta oli selline, kes kõigepealt hästi palju sõi, siis magas ja siis jälle otsast peale niimoodi. Illimar õppis ka seda, et kohustused ja töö ei ole meeldivad asjad. Küünlakuul oli suur torm ning peale seda läks ilm üha soojemaks ja soojemaks. Lumi hakkas sulama ja kassid hakkasid kontserte pidama. Hirmu Juhan puuris kahe kase sisse augud ja kogus siis kasemahla nii endale kui ka Illimari perele. Üks kord tuli ka Härja-Kaanu ning ütles et nüüd tulevad tema ja Leena pulmad. Kaanu pulmad olid munadepühadel ja Illimari ema oli ka pulma kutsutud. Illimar sai sellel päeval oma uhkeid kamasse kanda. Illimar mängis alatare juures ka munamängu ning võitis isegi sepaemandat. Peale pulma olevat toimunud isegi madin Kaanu ja Luut-karla vahel. Oli jüripäev ning mõisapargis mängiti ringmängu. Ka tädi Liisa läks sinna ning Illimar uudishimust samuti. Seal nägi Illimar üle pika aja Sohvit ning viimane tutvustas talle omale võetud tütart Martat
väärtustes ja normides. Seksuaalmoraal püüab reguleerida seksuaalkäitumist ning määrata, mis selle valdkonnas on õige ja mis väär. Seksuaalmoraali taustal on sageli traditsioonilised või usulised arusaamad, mistõttu see võib aja jooksul 4 muutuda. Subkultuurides võib valitseda valdavast kultuurist erinev seksuaalmoraal (Dan Apter, Leena Väisäla, Kari Kaimola 2006). · soostereotüübid sotsiaalselt vastuvõetud uskumused, et teatud omadused omistatakse indiviididele nende sookuuluvuse järgi, ehk soostereotüübid on lihtsustatud ning rõhutatud uskumused naiste ja meeste iseloomulikest joontest (Riikka Mäkinen, 1999). · seksuaalsus tähtis inimeksistentsi osa. See hõlmab seksuaalset arengut, bioloogilist sugu, sotsiaalset sooidentiteedi ja sellest tulenevat rolli, seksuaalset
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
