elementi juhitakse pidevalt elektrokeemiliselt aktiivseid aineid vastavalt nende ärakasutamisele. Sel viisil tagatakse elektrienergia pidev genereerimine elemendis. (Karik, Palm, Past, 1981:210) See on ka peamine omadus, mille poolest erineb kütuseelement galvaanielemendist. Kütuseelementides, nagu tavalistes galvaanielementideski, on elektroodid, millele juhitakse redutseerija (kütus) ja oksüdeerija, eraldatud ioonjuhtivusega elektrolüüdi abil (happed või leelised, sulatatud soolad jne). (Ahmetov, 1974:200) Elektroodid (1, vaata lisadest joonist 4) on poorsed ja sisaldavad tavaliselt katalüsaatorit, mis lagundab kütust ja aktiveerib hapnikku. Elektroodide vahel on elektrolüüt (2) niisiis lahus või sulatis, vastavalt elemendi töötemperatuurile, mis võib ulatuda toatemperatuurist 1000°C ja suuremakski. Kütusena lisatakse H 2 või vesinikurikkaid gaase (CH4 jt madalamad alkaanid), CO ning mõnikord ka vedelkütuseid
LOENGUMATERJAL METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE TEHNOLOOGIA ABC TTK AT / TI rühmadele Õppejõud: Mihkel Laurits 2012 / 2013 AINE SISU / maht 16 ak. h · EELTEADMISED METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISEKS 1 AJALOOST, ARENGUETAPID 2 METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE EESMÄRK JA SISU 3 MIS ON VAJALIK DETAILI VALMISTAMISEKS 4 ERINEVAD METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE VIISID 5 TREIPINGI PÕHIOSAD 6 TREIPINGI RAKISED 7 FREESPINGI PÕHIOSAD 8 FREESPINGI RAKISED JA TARVIKUD 9 TÖÖRIISTAD METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISEL 10 TREITERA OSAD JA GEOMEETRIA (servad, tahud, nurgad) 11 LÕIKERIISTADE JAOTUS 12 SPIRAALPUURI OSAD JA GEOMEETRIA 13 LÕIKERIISTA PURUNEMINE, PÕHJUSED 14 MÕÕTERIISTAD ERINEVATE PINDADE MÕÕTMESTAMISEKS 15 HÄLBED, TOLERANTSID ja ISTUD (ava ja võlli järgi) 16 TÄPSUSKLASSID ISO286 järgi (28 erinevat tolerantsivälja) 17 PI...
Näiteks, keskkonna kõrge pH takistab alumiiniumi ning tsingi passiveerimist, madal pH või kloori ioonide olemasolu mõjutab roostevaba terast ning kõrge temperatuur titaani, kuna kõrgel temperatuuril oksiid lahustub pigem titaani, mitte elektrolüüti. Tinatamine Väävelvesinik ja väävelhappe vesilahus tina ei kahjusta. Õhu käes tina kattub tinaoksiidiga ja õhuga edasi ei reageeri. Leelised kahjustavad tina pinda ja reaktsiooni tulemusena eraldub keskkonda vesinik. Tina kiht ei kaitse terast korrosiooni eest, kuna on terasele katoodiks. Tinaga kaitstakse vaske väävli kahjuliku mõju eest. Galvaanisel teel metalli pinnale kantud kiht ei ole eriti vastupidav ja seetõttu on soovitav tina pind üle kuumutada. Tina pinna parendamiseks tuleb galvaaniliselt kaetud pind või ese üle kuumutada glütseriinis 250…270°C. Heade omadustega on tina- vismuti sulamist kaitsekate
aluselistele omadustele ka happelised omadused (amfoteersus): Al, Zn Sealjuures tekib kuumalise koostisega sool, mis meenutab valemilt alust. Koosneb kahest metallist ja OH rühmast. Lähteainena võtab osa lisaks vesi Metallide reageerimine veega IA rühma metallid (leelismetallid) 2Na + 2H2O > 2NaOH + H2 IIA rühma metallid Ca + 2H2O > Ca(OH)2 + H2 Alates Ca allapoole jäävate metallide omadused on sarnased ja neid nim. Leelismuldmetallideks. Reaktsiooni käigus tekkinud leelised on vees vähem lahustuvad kui leelismetallide puhul. Reageerimine hapete lahustega on aktiivsem kui reageerimine veega 7 Mg + 2HCl > MgCl2 + H2 P-metallid ja siirdemetallid ei reageeri aktiivselt veega, osa neist (Al, Zn, Fe) võivad kõrgel temperatuuril reageerida veeauruga, tõrjudes välja vesiniku, tekib vastava metalli oksiid 3Fe + 4H2O > Fe3O4 + 4H2
· Keemilised põletused · Kiirguspõletused 1. Tulised vedelikud(vesi, kohv, supp, aur, inhalatsioonivedelikud) 2. Leek (tulekahju, lõke, grill, süttivate vedelike plahvatus) 3. Kontaktpõletus(triikraud, tuline ahjuuks, saunakeris, sumbuti) Madalpingekahjustus: organismi üldseisundi häired, väiksemad koekahjustused Kõrgepingekahjustus: ulatuslikud koekahjustused, põletused mis on tekkinud kokkupuutest kaarleegiga. Keemilised põletused: · Kontsentreeritud leelised seebikivi · Kontsentreeritud happed akuhape, torusiil, kontsentreeritud äädikas · Kaaliumpermanganaat · Taimsed mahlad sosnovski karuputk Kiirguspõletused: · Päikesepõletus · Solaarium · Kvartslambid Esmaabi termiliste põletuste korral: · Kiiresti jahutada ülekuumendenud koed, peatada koekahjustuste süvenemine. · Jahutamiseks kasutada jahedat (18kraadi) vett või vett spetsiaalseid esmaabigele. · Siduda haav puhtalt
Klaaskiuga tugevdatud plastplaatidel on väga hea paksuse ja tugevuse suhe. Läbipaistvad plaadid kinnitatakse sarnaselt teistele laineplaatidele. Seepärast on nende plaatide kasutamine katuse katmiseks lihtne ja efektiivne. [6] Tehnilised andmed [6]: Kasutustemperatuur: -40...+140 °C; Valguse läbilaskvus: 80% ; Keemiline vastupidavus: Tööstuslik õhk, nõrgad happed, nõrgad leelised, pesuvahendid, alkohol ; Tihedus:1,4 g/cm3 (ASTM D-792) ; Pikisuunaline soojuspaisumine: 2,7x106 cm/cm °C (ASTM D-696) ; Veeimavus: 0,18 +0,25% mg/cm2 (ASTM D-570) ; Jäikus: E 91 (ASTM D-695) ; Survetugevus: 2200 kg/cm2 (ASTM D-695) ; Pikenemise määr: 760 kg/cm2 (ASTM D-638) ; Paindejäikus: 1400 kg/cm2 (ASTM D-790) ; Soojusjuhtivustegur: K=ca. 5 Kcal/m2 h°C ; Soojusjuhtivuskoefitsient: =0,22 Kcal/m2 h°C.
Eraldatakse primaar-,sekundaar-, tersiaar- ja kvarternaarstruktuuriga valke. Valke saadakse transkriptsiooni protsessi käigus. Valgu kõrgema struktuuri lagunemist nimetatakse denatureerimiseks(eristatakse pöörduv ja pöördumata denatureerimist). Valgu hüdrolüüs omaette on peptiidsidemete lagunemine. Valgu s on 20 erinevat aminohapet, mida nimetatakse proteogeenseteks(eristakse poraarsed, apolaaarsed, happelised ja leelised aminohappeid). Mõnikord velkudes leitakse ebaharilikke aminohappeid ning on olemas ka need aminohapped mis ei ole valgus. Me saame teha valgu kondlaks kasutades kvantitatiivseanalüüsi meetodeid. Peptiidsidemete tuvastamiseks kasutame värvusreaktsioone; dentureerimise, valkude eraldamise uurimiseks kasutame väljasadestamine; valgufraktsioonide lahustamiseks kasutame v'ljasoolastamine. On ka kvalitatiivsed reaktsioonid valkudega, neid on kaks tüüpi
1. I A RÜHMA METALLID 1.1 I A rühma metallide üldiseloomustus I A rühma metallideks on liitium, naatrium, kaalium, rubiidium, tseesium ja frantsium. I A rühma metalle nimetatakse ka leelismetallideks. Ajalooliselt tuleneb sõna leelismetall sellest, et nende metallide hüdroksiide tunti juba ammu ja neid nimetati leelisteks. Tänapäevane selgitus võiks olla lihtsalt selline, et nende metallide veega reageerimisel tekivad leelised. Leelismetallid on kõige metalsemad elemendid. Aatomi ehituselt kuuluvad nad s-elementide hulka, kuna nende aatomite välisel orbitaalil on üks elekt- 1 ron. Sellest tulenevalt on kõikide leelismetallide aatomite väliskihi elektronvalemiks ns ja oksüdatsiooniastmeks ühendis +I. Kuna leelismetallidel on väliskihis ainult üks elektron, siis seetõttu nad loovutavad selle erakordselt kergesti
(vih. valem 1) 2. Veega (vih. valem 1.2) 3. Alustega Neutraliseerivad teineteist, tulemuseks on sool ja vesi. (vih. harjutus) 2HCl + CuO -> CuCl2 + H2O H2SO4 + CuO -> CuSO4 + H2O (vih. valem 1.3) (vih. harjutus) Alused ja hüdroksiidid 1. Ettevaatusabinõud leelistega töötamisel 2. Aluste mõiste (hüdroksiidid ja leelised) 3. Näited tuntumatest leelistest 1. Kuna leelised söövitavad, ei tohi nendega töötades seda sattuda riietele, nahale, suhu ega silma. Nahale sattudes tuleb nahka pesta seni, kuni see ei tundu enam libedana, ning seejärel niisutada lahjendatud äädik- või sidrunhappe lahusega. 2. Alused on ained, mille vesilahustes esinevad hüdroksiidioonid. Hüdroksiidid on liitained, milles metalli katioon on seotud hüdroksiidiooniga. Hüdroksiidid jagunevad lahustuvuse järgi vees lahustuvateks e
1. KEEMIA PÕHIMÕISTED Gümnaasiumi lõpetaja teab ainekavas esitatud põhimõisteid ja seaduspärasusi. Gümnaasiumi lõpetaja oskab neid rakendada keemiliste nähtuste kirjeldamisel ja seletamisel, arvutus-ning probleemülesannete lahendamisel. 1)Aatom on keemilise elemendi kõige väiksem osa. Aatom koosneb tuumast ja elektronidest. 2)Tuumalaeng on aatomi tuuma positiivne laeng. On määratud prootonite arvuga tuumas. 3) Elektronkate on aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. Väliselektronkiht on aatomituumast kõige kaugemal asuv elektronkiht, selle elektronide arv määrab elemendi omadused. 4)Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. 5) Ioon on laenguga osake. Positiivne ioon on katioon , negatiivne ioon on anioon. 6)Molekul on aine kõige väiksem osake. Molekul koosneb aatomitest. 7)Aatommass on aatomi mass aatommassiühikutes. 8)a)Mool on aine hulk, mis sisaldab sama pa...
survetugevusest (enamik kivimaterjale, malm jne). 5 Ehitusmaterjalid lektor MSc Sirle Künnapas 2012 1.4. MUUD EHITUSMATERJALIDE OMADUSED Keemiline püsivus on materjali võime mitte kaotada oma omadusi mitmesuguste keemiliste ainete mõjul. Ehitusmaterjale võivad kahjustada happed, leelised, soolad, gaasid jne. Keskkonna saastumine on muutnud selle probleemi tunduvalt teravamaks. Keemiliselt agressiivses keskkonnas tuleb kasutada keemiliselt püsivamaid materjale või katta neid vastavate kaitsekihtidega. Kiirgustiheduse all mõistetakse materjali võimet neelata raadioaktiivset kiirgust. Matrejali kiirguse neelavus on seda suurem, mida suurem on tema tihedus ja mida rohkem ta sisaldab vesinikku. Vesiniku sisalduse suurendamiseks tuleb materjalisse viia võimalikult palju
silikaatkivil 8x10-6 m/oC Alumiiniumi temperatuuripikenemine +20o - +100o vahemikus 23,8x10-6 /Co. Termilise pikenemise koefitsient kuni 100o C on terasel 1,2 mm/m, vasel 1,7 mm/m, alumiiniumil 2,4 mm/m Temperatuuripaisumine 1/oC EHITUSMATERJALID 9 PÜSIVUS HAPETES JA LEELISTES Puit laguneb leeliste ja hapete pikaajalisel toimel. Nõrgad leelised on puidule kahjutud (pH<11). Puidu kahjustumine algab siis, kui happelise keskkonna pH<2. PUIDU TUGEVUS Puidu mehaanilised omadused ei ole eri suundades ühesugused. Tema tugevust mõjutavad ka kasvuvead, niiskus, temperatuur, koormamise kiirus, koormuse kestvus. Temperatuuri tõustes puidu tugevus väheneb, temperatuuri alanedes suureneb. Seejuures muutuvad tugevuse liigid erinevalt. Külmunud toores puit on staatilisel survekatsel ligi 30% tugevam, dünaamilisel koormamisel aga kuni
elementi juhitakse pidevalt elektrokeemiliselt aktiivseid aineid vastavalt nende ärakasutamisele. Sel viisil tagatakse elektrienergia pidev genereerimine elemendis. (Karik, Palm, Past, 1981:210) See on ka peamine omadus, mille poolest erineb kütuseelement galvaanielemendist. Kütuseelementides, nagu tavalistes galvaanielementideski, on elektroodid, millele juhitakse redutseerija (kütus) ja oksüdeerija, eraldatud ioonjuhtivusega elektrolüüdi abil (happed või leelised, sulatatud soolad jne).Anoodile juhitakse pidevalt kütust, katoodile oksüdeerijat. Gaasiliste ainete kasutamisel valmistatakse elektroodid tavaliselt õõnsate torude või plaatidena. Voolu tekitav protsess toimub elektroodi ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. (Ahmetov, 1974:200) Elektroodid (1, vaata lisadest joonist 4) on poorsed ja sisaldavad tavaliselt katalüsaatorit, mis lagundab kütust ja aktiveerib hapnikku. Elektroodide vahel on
potensiaalid. Spetsiifilised muutused: kokkutõmbed lihastes; mitmesuguste ainete eritumine näärmetes (seedemahlad, higi, lima hormoonid jne) 3. Kuidas jagunevad ärritajad? Ärritajaks võib olla ükskõik millist energia liiki, mis on võimeline elusaid kudesid viima erutusseisundisse. Üldised kutsuvad ärrituse esile paljudes erinevates kudedes (elektrivool, mehhaanilised mõjutused / rõhk, soojus /, keemilised ained/happed, leelised, soolad/) Spetsiifilised e. adekvaatsed ärritajad põhjustavad ärrituse ainult nendes retseptorites, mis on kohanenud kindla energialiigi tajumiseks (valgus silma võrkkestale, heli sisekõrva teo retseptoritele jne.) 4. Kuidas jagunevad ärritajad tugevuse järgi? Läviärritus e. künniärritus minimaalne ärritustugevus, mis on suuteline erutusprotsessi esile kutsuma.
110...150 °C, kuid seda ei tohi ületada, sest nailon hakkab siis sulama. Nailonesemete puhastamiseks sobivad õige mitmed lahustid, kuid sellega peab olema ette- vaatlik, sest näiteks atsetoon lahustab nailonit. 11 12. SAHHARIIDID (LK 7172) 2. Värvust, lahustuvust ja maitset võid ise uurida. Oksüdeerijad Redutseerijad Happed Leelised hüdrolüüsub mono- sahhariidideks; Sahharoos võivad lagundada ei toimi ei toimi konts happed võivad dehüdraatida
toru): *reovesi (ohustavad keskkonda ja tervist) *erijätmed (nende tööstusettevõtetest *munitsipaalreovesi kõrvald nõuab erimeetmeid) puhastusseadmetest *linna sademetevesi *soe vesi Kodumajapidamises ohtlikkud jäätmed: patareid, soojuselektrijaamadest *loomafarmid *laevad jne. akud, Hg, õlijäätmed, medikamendid, vanad ravimid, Hajureostusallikad: *põllumajandus *metsamajandus päevavalgustuslambid, happed, leelised värvid, lahustid, *kaevandused *asulate vimavesi *prügimäed lakid, putukamürgid *tööstusettevõtted jne. Jäätmete keskkonnaprobleemid: A) Heitvee teke ja ärajuhtimine 1)Õhu saastumine: *HCl, raskemetallid (Cd, Hg) *Org. 1. heitvesi jaguneb: *Olme- ja majandusheitvesi Keskkonnamürgid 2)Vee reostamine: *Toitained
1kt TD mõisted Termodünaamiline süsteem süsteem, mida saab ümbritsevast keskkonnast kuidagi eraldada ja eksperimentalselt uurida. Olekuparameetrid suurused, millega saab td. süsteemi olekut iseloomustada (U, H, S, G, F) Olekuvõrrand süsteemi olekut iseloomustav parameetrite omavaheline sõltuvus (ideaalgaasi olekuvõrrand, reaalgaasi olekuvõrrand) Olekufunktsioon suurus, mis sõltub ainult süsteemi olekust, aga mitte selle oleku saavutamise viisist. Z = f(x, y) on olekufunktsioon, kui tema lõpmata väike muudatus dZ on täisdiferentsiaal: Z Z dZ = dx + dy x y y x Protsessifunktsioon süsteemis toimuvat protsessi iseloomustav suurus, sõltub protsessi läbiviimise viisist, tähistatakse väiketähega (töö w, soojushulk q) Homogeenne süsteem süsteem, mille omadused on tema kõigis osades ühesugused või muutuvad ühest kohast teise üleminekul pidevalt. Heterogeenne süsteem süsteem, mis...
HAPETE TABEL Valem Nimetus Soola Aniooni nimetus valem Tugev * HCl Soolhape ehk Kloriid Cl - vesinikkloriidhape Tugev* HBr Vesinikbromiidhape Bromiid Br - Tugev * HI Vesinikjodiidhape Jodiid I- Tugev * HF Vesinikfluoriidhape Fluoriid F- Tugev HNO3 Lämmastikhape Nitraat NO3 - Tugev H2SO4 Väävelhape Sulfaat SO4 2- Nõrk H2CO3 Süsihape Karbonaad CO3 2- Nõrk H2SO3 Väävlishape Sulfit SO3 2- Nõrk H2S Divesiniksulfiidhape ...
NH3*H2O NH3 + H2O 2. See on nõrk alus ja dissotseerub vähesel määral ja andes lahuselle ammoonium ja hüdreksiidioone: NH3*H2O HN4+ + OH 3. ammoniaakhüdraadi reageerimisel hapetega tekivad ammooniumsoolad: NH3*H2O + 2 H2SO4 (NH4)2SO4 + 2 H2O 4. kuumutamisel lagunevad kergesti ammoniaagiks ja happeks (ammooniumkloriid) NH4Cl NH3 + HCl 5. leelised tõrjuvad ammooniumsooladest välja ammooniumhüdraadi, abiks ammooniumioonide tõestamisel lahuses: NH4Cl + NaOH NH3 *H2O + NaCl 6. see laguneb soojendamisel kergesti: NH4Cl + NaOH NH3 + H2O + NaCl · Samal reaktsioonil põhineb ka ammoniaagi laborataarne saamine Kasutamine · Nuurkpiirituse koostises vähestes kogustes mõjub ergastavalt (minestuse korral kasutatakse 10% lahust) · Ammooniumvesinikkarvonaati või ammooniumkarbonaati ( põdrasarvesoola ) kasu-tatakse
hapnik ja lämmastik Hapnikku saadakse veelagundamisel, maagaasist, rauamaagi kuumutamiselja vedela õhu destillatsioonil. Hapnik on kerge gaas selletõttu kogutakse seda anumasse millel in ava allapoole. Lämmastik on raske gaas. 6. happed, alused, soolad happed:üheprootonilised ja mitmeprootonilised. tugevad happed ja nõrgad happed. leelised: tugevad, lahutuvad vees, söövitavad. 7. lahuste pH pH on suurus mis näitab vesinikioonide sisaldust lahuses. 8. reaktsioonivõrrantite tasakaalustamine ja koostamine. METALLID 1. Alumiinium. Hõbevalge, kerge, plastiline, pehme metall. Looduses levinuim metall (O ja Si järel) · Kasutatakse kööginõude, pakkefooliumi, elektrijuhtmete ja kergete, kuid
Kõvadust hinnatakse jälje raadiuse või sügavuse järgi. • Tänapäeval tuntumad meetodid selliste määramiste teostamiseks on Rockwelli (HR) ja Brinelli (HB) meetod. KUUMSIN 14 KEEMILISED OMADUSED KEEMILINE PÜSIVUS Keemiline püsivus on materjali võime mitte kaotada oma omadusi mitmesuguste keemiliste ainete mõjul. Ehitusmaterjale võivad kahjustada happed, leelised, soolad, gaasid jne. Keskkonna saastumine on muutnud selle probleemi tunduvalt teravamaks. Keemiliselt agressiivses keskkonnas tuleb kasutada keemiliselt püsivamaid materjale või katta neid vastavate kaitsekihtidega KUUMSIN 15
•On madala sulamistemperatuuriga pehmeid aineid, aga ka väga kõrge sulamistemperatuuriga ülimalt tugevaid ja vastupidavaid aineid (teemant). 21.Alused. Alus on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse hüdroksiidioone. •Koige tuntumad alused on hüdroksiidid, nt. ammoniaakhüdraat (NH3 ∙H2O) Hüdroksiid on mittemolekulaarne kristalne aine, mis annab dissotsieerumisel lahusesse metalli katioone ja hüdroksiidioone. •Leelis on veel lahustuv tugev alus. Leelised on leelis- ja leelismuldmetallide hüdroksiidid, nt. NaOH, KOH, Ca(OH)2. Need on ioonsed ained, mille kristallvõre koosneb metalli katioonidest ja hüdroksiidioonidest 22. Happed. Ainete happelisi omadusi seostatakse tavaliselt nende käitumisega vesilahustes. Hape on keemiline aine, mis annab (dissotsieerudes) vesilahustesse vesinikioone. Osa happeid (puhta ainena) on tavatingimustes vedelikud – nt. väävelhape, lämmastikhape, metaanhape ja etaanhape
tarvitatakse lehtrit (3)ja filterpaberit. (4) Tahkeid aineid segatakse ja tehakse peeneks uhmriga.(5) Aurutamiseks kasutatakse portselankaussi. Vedelike ruumala määratakse mensuuriga. (6) 1 2 3 4 5 6 Enamik keemilisi aineid on mürgised ja sööbivad. Neid ei tohi suhu mitte mingil juhul toppida. Kui nuusutata hoidke pudelit ninast eemal ja viipavate liigutustega tõmba õhuvoolu enda poole. Happed ja leelised on väga sööbivad. Kui nad nahale satuvad tekitavad need raskesti paranevaid haavandeid. Kindlasti kui aine satub nahale, tuleb see kiiremas korras ära pesta. Pärast pöörduda spetsialisti poole. On aineid mis on ka tule-ja plahvatusohtlikud. Neid tuleb hoida leegist kaugel. Mõned ained võivad süttida ja plahvatada juba nende segamisel peenestamisel. Sellepärast ongi vaja katsetel järgida eeskirju. Ja alati tuleb kanda kaitseprille. Töökoht tuleb hoia puhas ja korras
Muutused on seda suuremad, mida suurem on puidu niiskusprotsent. · Aurutamise mõju Rõhu suurenemisel 1,5 atm. alandab 1...2 tunni jooksul mehaanilisi omadusi survetugevuse korral piki kiudu ja paindetugevusel 6 %. Aurutamisel väheneb puidu hügroskoopsus. · Vee mõju pikaajaline puidu vees oleks viib alla tugevusomadused, sest toimub puidu kiudude leostumine ja hüdrolüüs. · Hapete, leeliste, gaaside mõju happed ja leelised vähendavad puidu mehaanilisi omadusi kuni 50 %. Gaaside pikaajaline toime hävitab järk-järgult puu puit muudab värvi ja hakkab pudenema. Puidurikked mitmesuguste tegurite mõjul puidus tekkinud muudatused ja kõrvalekaldumised puidu normaalsest ehitusest, mis alandavad puidu kvaliteeti või teevad puidu osaliselt/täielikult kasutuskõlbmatuks. Tavalised puidurikked : · Puu kasvamisel tekkinud kõverus, kaldkiulisus, salmilisus, kasva või
mürgituse tunnused ilmuvad järk-järgult. Sageli ei ole võimalik teada saada, mis on selle põhjustanud, sest kannatanu võib olla teadvusetu ning läheduses ei ole märke selle kohta, kust mürk on pärit. Samuti on raske väikelastega, kes ei oska öelda, mida nad on suhu pannud jne. Mürgi või oletatava mürgi jäägid ja taara tuleb hoida alles kiirabi saabumiseni! Mürkide toimeviisid: · ärritavad mürgid, näiteks happed, leelised, kloor ja ammoniaak; põhjustavad ärritust, põletust või söövitust nahal, silmades, limaskestadel või hingamisteedes · üldmürgid takistavad rakkude hapnikukasutust, mis võivad kiiresti põhjustada surma; näiteks süsinikmonooksiid e vingugaas, vesiniktsüaniid ja väävelvesinik · elundimürgid toimivad teatud elunditele ja nende talitusele, sageli just närvisüsteemile; näiteks bensiin, seatina, elavhõbe, mangaan, kaadmium, antimon,
· hapniku sisalduse järgi: hapnikku sisaldavad e. hapnikhapped HNO3, H2SO4 hapnikku mittesisaldavad happed HCl, H2S · tugevuse järgi: tugevad happed H2SO4, HNO3, HCl nõrgad happed H2CO3, H2S ALUSED (hüdroksiidid) on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone. Hüdroksiidid koosnevad metallioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH-). Hüdroksiide liigitatakse vees lahustuvuse järgi: · vees lahustuvad hüdroksiidid e. leelised (tugevad alused) aktiivsete metallide hüdroksiidid: (NaOH, KOH ) · vees lahustumatud hüdroksiidid (nõrgad alused) enamuse metallide hüdroksiidid. (AlOH3) SOOLAD on kristalsed ained, mis koosnevad (metalli) katioonidest ja (happe) anioonidest). Vesiniksoolad sisaldavad happeaniooni koostises vesinikku (näiteks NaHSO4). Sooli liigitatakse lahustuvuse järgi: · lahustuvad (NaNO3-salpeeter) 4 · vähelahustuvad (CaCO3) · praktiliselt mittelahustuvad
55. hapete aluste ja soolade elektrolüütiline dissotsiatsioon vesilahuses. Ioonsed ained ka tahkes ja sulas olekus ioonidena (NaCl), kui panna vette lagunevad ioonid ükshaaval lahusesse, sest vesi nõrgendab nende sidemeid. Polaarsed koovalentsed ained N: H+Cl- ... vesi kisub jälle laiali...mida polaarsem on lahusti, seda tugevamini. Puhas HCl on koovalentne ja koosneb molekulidest, mitte ioonidest. Tugevad el . lüüdid: tugevad happed (HCl, HBr), enamik soolasid, leelised (LiOH, KOH, NaOH), leelismullad (Br(OH)2, Sr(OH2)). Nõrgad el. lüüdid: nõrgad happed (H2S, H2CO3), org. happed (CH3COOH), mõned soolad (HgCl2), nõrgad alused (Cu(OH)2, Al(OH)2), keskmised happed (HF, HNO2, H2SO3). 56. ainete keemiliste valemite koostamine lahustuvustabeli alusel. Saan hakkama ka ilma kordamata. 57. elektrolüütide dissotsiatsioonimäär. Tugevad ja nõrgad elektrolüüdid.
Vesi võib muuta ka kiu plastseks, see tähendab, et materjali saab märjalt venitada ja vormida. Samuti mõjub ka veeaur. Veeauru kasutatakse ka viimistlemisel, just plastsuse andmiseks materjalile selle kokkutõmbumisvastasel ja pehmendaval viimistlemisel. Tsellulooskiud muutuvad veega kokku puutudes plastseteks. Vastupidavus välismõjudele Kandmisel alluvad tekstiiltooted mehaanilistele, keemilistele ja füüsikalistele mõjudele: õhk, vesi, aur, valgus, päikesekiirgus, happed, leelised, hõõrdumine, kuumniiske töötlemine, pesemine, keemiline puhastus. Kiudude vastupidavusest välismõjudele oleneb nende kandmiskestus. 1. Termiline püsivus /heat sensitivity/ kirjeldab kiudude reageerimist kuumusele. Kiud peavad püsima muutumatutena kõigil kasutus-, töötlus- ja hooldustemperatuuridel. Üldiselt peab tekstiilmaterjal olema vastupidav kõikidele tavaliselt esinevatele temperatuuridele. See peaks jääma temperatuurivahemikku -30ºC (-
Enamik mittemetalle on halvad elektri-ja soojusjuhid Kõige aktiivsemad mittemetallid on VIIA rühmas Kõige vähemaktiivsemad (keemiliselt inertsed) on VIIIA rühma mittemetallid (väärisgaasid) 21. Alused. Alus on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse hüdroksiidioone Kõige tuntumad alused on hüdroksiidid, nt. ammoniaakhüdraat (NH 3 x H2O) Leelis on veel lahustuv tugev alus. Leelised on leelis- ja leelismuldmetallide hüdroksiidid, nt NaOH, KOH, Ca(OH) 2. Need on ioonsed ained, mille kristallvõre koosneb metalli katioonidest ja hüdroksiidioonidest. 22. Happed. Ainete happelisi omadusi seostatakse tavaliselt nende käitumisega vesilahustes Hape on keemiline aine, mis annab (dissotsieerudes) vesilahustesse vesinikioone Osa happeid (puhta ainena) on tavatingimustes vedelikud – nt. väävelhape, lämmastikhape, metaanhape, etaanhape
Metallide asend perioodilisuse süsteemis ja aatomi ehitus Metallideks nimetatakse metallilisi elemente lihtainetena.Metalle iseloomustab metalne läige, nad on head elektri- ja soojusjuhid ( parim hõbe). Suur osa metallidest on plastilised, neid saab sepistada,valtsida, jne.Kõige plastilisem on kuld.Paljude füüsikaliste omaduste poolest erinevad metallid üksteisest oluliselt Kõvadus: Kroomil 9 (Mohsi järgi) ; tseesiumil 0.2 ( pehme vaha) Sulamistemperatuur: -390 elavhõbedal ; 34100 volframil Tihedus: 0.53 g / cm3 liitiumil ; 22,4 - 22,5 g / cm3 osmiumil ja iriidiumil Mendelejevi tabelis paiknevad metallid Perjoodides - eespool ja rühmades - allpool Kõige aktiivsemad metallid on all vasakul (Cs ja praktiliselt mitteeksisteeriv Fr) kõige aktiivsem mittemetall on ülal paremal - fluor Sinisega on ligikaudu kujutatud ala mille "hõlmavad" metallid, kollasega mittemetallid ja poolmetallid. Silmaga on näha, et metallilisi elemente on märgat...
Millega tegeleb keemia Keemia teadus, mis uurib aineid ja ainetega toimuvaid muundumisi. Puhas aine koosneb ühte liiki aineosakestest (molekulid, aatomid või ioonid). Kindel koostis ja kindlad omadused. Nt, keedusool(NaCl), suhkur( C12 H 22 O11 ), kuld(Au), vask(Cu). Ainete segu koosneb mitme aine osakestest. Kindel koostis puudub. Omadused sõltuvad koostisest. nt, õhk, looduslik vesi, muld, pronks. Ainete füüsikalised omadused: Värvus, lõhn, maitse iseloomulikud omadused, mille järgi saab aineid kergesti eristada. Agregaatolek aine võib tavatingimustel olaa tahke(kindel kuju), vedel(voolav, võtab anuma kuju) või gaasiline(levib kogu ruumi ulatuses). Tihedus näitab, kui suur on kindla ruumalaga ainekoguse mass Tähis (roo). Valem =m/V. Mõõtühikud: kg/m 3 ; g/cm 3 ; kg/dm 3 . Tugevus aine vastupidavus painutamisele, venitamisele või survele. Kõvadus aine vastupidavus kriimustamisele või lõikamisele. Sulamis- ja keemistempe...
Ensüümid .. on bioloogilised katalüsaatorid, mille peamiseks ülesandeks elusorganismis on keemiliste reaktsioonide kiirendamine. .. on valgud ..ei saa käivitada termodünaamiliselt võimatut protsessi .. ei mõjuta reaktsiooni kulgemise suunda Ometi ensüümid kontrollivad ainevahetusprotsesside üldist suunda, sest nende aktiivsus sõltub organismi vajadusest ja ühed reaktsioonid ei kesta kogu aeg vaid muutuvad. Ensüümide katalüüsivõime aluseks on nende omadus alandada reaktsioonide aktivatsioonienergiat. Aktivatsioonienergia on energia, mis on vajalik reageerivate ainete ergastamiseks. Ensüümidele on iseloomulik spetsiifilisus: Stereokeemiline spetsiifilisus (eristatakse D- ja L-isomeere) Sidemespetsiifilisus (ensüümid võivad katalüüsida ainult teatud sidemete tekkimist ja lagunemist nt a1,4 glükosiidside) Rühmaspetsiifilisus (kindla funktsionaalse rühmaga toimuvad reaktsioonid) Absoluutne spetsiifil...
Hõõrdumistunne on tugev isegi siis, kui puru on silmas vaevaltmärgatav. Vahel esinevad kaebused isegi tagantjärele. Esmaabi: 1) Silma ei tohi hõõruda. 2) Puru eemaldamiseks loputa silma jooksvas või muidu puhtas vees ning samal ajal pilguta silma. 3) Pärast loputamist otsi silma pinnalt või lau alt puru. 4) Juhul kui puru on jäänud kinni, jäta selle eemaldamine arstile. SILMA PRITSINUD KEMIKAALlD Kõik silma sattunud kemikaalid (happed, leelised, pesemisvahendid jms.) võivad kahjustada silma. Eriotstarbelisi kemikaale kasutatakse sageli mitmete tööde tegemisel ning need võivad tekitada silmavigastusi. Eriotstarbeliste kemikaalide omadused ja sellele vastav esmaabi peab töökohtadel teada olema. Tegutsemine silma sattunud kemikaali korral: 1) Loputa silma kiiresti leige veega 15-30 minuti jooksul. 2) Vii kannatanu haiglasse ka siis, kui loputamise tulemusena silmaärritus lakkas.
surmavat doosi. 8. Nimetage Maa sfäärid ning nende roll. 1. Magnetosfäär- maalähedane alla, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega. 2. Atmosfäär- Maad ümbritsev õhuke gaasikiht, tänu millele on võimalik elu teke ja olemasolu Maal. 3. Hüdrosfäär- koosneb veest ning vesi on väga oluline ja laialdaselt kasutatav aine: - reagent erinevate oluliste ühendite tootmiseks (nt alkoholid, leelised, happed) tootmiseks. -vee toimel taduvad sideained -vesi on tööstuslike protsesside tehnoloogiline komponent (nt keetmine, lahustamine, kristallimine) -vesi on energia- ja soojuskandja (nt auruküte), töötav keha ja võimsuse edastaja (nt hüdrojaam). 4. Biosfäär- seal toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine. Samuti leiab seal aset kivimite mõjustamine orgaanilise aine poolt. Biosfäär mõjutab tugevalt teisi keskkonna osasid ja on ise nende poolt mõjutatav. 5
Keskkonnakaitse olemus, taotlused ja ülesanded.+ Looduskaitse ja keskkonnakaitse: Looduskaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed. Globaalsed keskkonnaprobleemid (rahvastiku kasv:pere planeerimine, välistavad vahendid, naiste olukorra parandamine laste suremuse vähendamine, sest üldreegli kohaselt muretsetakse seda rohkem lapsi, mida suurem on nende suremus, abiellumisea tõstmine, loodusvarade kasutamine ja nende ammendumine: taastuvad, taastumatud, toiduainete tootmise areng, vee säästmine, abinõud vee reostumise vastu, materjalide säästmine, korduvkasutus looduse mitmekesisus: mitmekesisus jaotub maakeral ebaühtlasel...
Neutraalne oksiid + O2 = kõrgema oksüdatsiooniastmega oksiid Rahvapärased nimetused: CaO- pöletatud lubi, kustutamata lubi; Fe2O3- punane või pruun rauamaak; Fe3O4- rauatagi, magnetiit; Al2O3- boksiit, korund, rubiin, safiir, smirgel; SiO2- liiv; CO2- süsihappegaas, CO- vingugaas; N2O- naerugaas Alused Alused koosnevad metallioonist ja hüdroksiidioonist. Alused on ained, mis liidavad prootoni (H+). Liigitus: Vees lahustuvad alused e. LEELISED Vees lahustumatud alused Amfoteersed alused NaOH, KOH, Ba(OH)2 enamus alustest( vt. lahustuvuse tabelit) Al(OH)3, Zn(OH)2, Fe(OH)3, Cr(OH)3 Keemilised omadused: Saamine: I leelis + HAPE = sool + vesi I Leeliseid saadakse: leelis + HAPPELINE OKSIID= sool+ vesi a)
68° C vesi tekitab lapsel sügava põletuse 1 sekundiga. • Leek, plahvatused – tulekahjud, lõkked, grilliplahvatused, plahvatavad vedelikud, pulbrid. • Kontaktpõletus – triikraud, kaminad, radiaatorid, pliidiuksed, mootorite osad, saunakeris. Keemiline põletus: • Kontsentreeritud happed – akuhape, torusiil, kontsentreeritud äädikas. Tekib kuiv nekroos. • Kontsentreeritud alused ehk konts. leelised (seebikivi, värske betoon). Tekib märg nekroos. Aluselised ained reageerivad naharasvaga ning reaktsioon on kestev ja tekib söövitus. • Toksiliste taimede mahlad – ülane, karuputk. Keemilise põletuse korral tuleb aine kiiresti nahalt eemaldada, kasutades selleks ohtralt voolavat vett. Mitte otsida esmaabiks neutraliseerivaid aineid. Pind katta kuiva sidemega. Elektripõletus Väliselt on kahjustus väike, tegelikult aga esineb ulatuslik kudede kahjustus. Kuna
plaatinametallide tihedus on umbes 12 000 kg/m³, siis rasketel plaatinametallidel on see peaaegu kaks korda suurem (umbes 22 000 kg/m³). Rasked plaatinametallid osmium (Os), iriidium (Ir) ja plaatina (Pt) on ainulaadse keemilise püsivusega ja mitmete eriomadustega. Sinaka helgiga osmiumitükki ei mõjuta ükski hape ega leelis. Kollaka helgiga läikiv iriidium on habras (tugeva vasaralöögiga võib metallitüki purustada kildudeks), talub aga õhus kuumutamist kuni 2300 °C. Temasse ei mõju leelised, happed ega isegi kuningvesi, mis kergesti viib lahusesse kulla. Ka hõbevalge plaatina on püsiv hapete suhtes, ainult kuningvesi suudab teda lahustada. Avastamine Eheplaatina oli inimkonnale tuntud juba kauges minevikus. Muinas-Egiptuse XII dünastia ajast pärinevates kuldesemetes on kõrge plaatinasisaldus. Vanas Roomas arvati plaatina olevat plii erim (Plumbum candidum). 1557. a nimetas itaalia poeet Julius Caesar Scaliger plaatinat hispaaniakeelse plata (= hõbe) järgi hõbedakeseks e
ka happelised omadused (amfoteersus): Al, Zn. Sealjuures tekib kummalise koostisega sool, mis meenutab valemilt alust. Koosneb kahest metallist ja OH rühmast. Läheainena võtab osa lisaks vesi: 2Al + 2NaOH +6H20 => 2Na[Al(OH)4] + 3H2 Reageerimine veega IA rühma metallid (leelismetallid): 2Na + 2H2O => 2NaOH + H2 IIA rühma metallid: Ca + 2H20 => Ca(OH)2 +H2 Alates Ca allapoole jäävate metallide omadused on sarnased ja neid nim. leelismuldmetallid. Reaktsiooni käigus tekkinud leelised on vees palju vähem lahustuvad kui leelismetallide puhul. Reageerimine hapete lahustega on aktiivsem kui reageerimine veega: Mg + 2HCl => MgCl2 + H2 P-metallid ja siirdemetallid: Ei reageeri aktiivselt veega, osa neist (Al, Zn, Fe) võivad kõrgel temperatuuril reageerida veeauruga, tõrjudes välja vesiniku, tekib vastava metalli oksiid: 3Fe + 4H20 => Fe304 + 4H2 Väheaktiivsed metallid ei tõrju veest vesinikku välja ka kõrgel temperatuuril (nt Ni, Pb, Cu, Ag) 15. Redoksreaktsioonid.
jookides. Elektrolüüdid ja mitte elektrolüüdid Elektrolüüdid on ained mille vesilahused juhivad elektrit, nende lhustes on ioonid. Sinna hulka kuuluvad alused, happed ja soolad. Elektorlüüte jaotatakse tugevad elektrolüüdid, happed: väävel happe, Leelised ehk vees lahustuvad hüdrooksiidid. LiOH, KOH, Ca(OH)2, NaOH. Soolad, mis lahustuvad vees, kõik ülejäänud on nõrgad elektrolüüdid. Kõik ülejäänud happed, alused ja sooland on nõrgad elektrolüüdid Tugev elektrolüüd, nõrk elektrolüüt või mitteelekolüüt. N2O ei kuulu loetelusse AgCl nõrk CaSO4 tugev CaSO3 tugev Ba(OH)2 tugev Cl2 mitte elektrolüüt FeCl3 tugev. NaOH tugev HNO3 tugev H2S nõrk
Keskkonnakaitse olemus, taotlused ja ülesanded.+ Looduskaitse ja keskkonnakaitse: Looduskaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed. Globaalsed keskkonnaprobleemid (rahvastiku kasv:pere planeerimine, välistavad vahendid, naiste olukorra parandamine laste suremuse vähendamine, sest üldreegli kohaselt muretsetakse seda rohkem lapsi, mida suurem on nende suremus, abiellumisea tõstmine, loodusvarade kasutamine ja nende ammendumine: taastuvad, taastumatud, toiduainete tootmise areng, vee säästmine, abinõud vee reostumise vastu, materjalide säästmine, korduvkasutus looduse mitmekesisus: mitmekesisus jaotub maakeral ebaüh...
Sellega seoses on defineeritud rahvusvaheline standard, nn. standardne merevesi SMOW (Standard Marine Ordinary Water) selle D/H = 1,5576 . 10-4 Anomaalselt füüsikal. omadustelt sarnaneb D2O H2O-ga, erinevused on väga väikesed. Kasutatakse: tuumaenergeetikas (neutronite aeglustaja ja soojuskandja), teaduses jm. Avastatud 1932, puhtal kujul eraldatud 1933, toodang praegu mõnituhat tonni aastas 3. Leelismetallid Per.-süst. I rühm: Li Na K Rb Cs Fr Leelismetallid: veega Leelised (tugevad, lahustuvad alused) - tüüpilised s-elemendid välis-elektronkihi konfiguratsiooniga s1, o.-a. alati I - tüüpilised metallid Aktiivsus kasvab koos raadiuse kasvuga : Li Fr Paiknevad pingerea alguses (kõige tüüpilisemad metallid) Reageerivad energiliselt paljude ainetega juba toatemperatuuril - tormiliselt Hal-ga, hapetega kolm kõige aktiivsemat süttivad õhus spontaanselt 3 Avastamine
· kõige vähemaktiivsemad (keemiliselt inertsed) on VIIIA rühma mittemetallid (väärisgaasid). 21. Alused. Alus on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse hüdroksiidioone. Kõige tuntumad alused on hüdroksiidid, nt. ammoniaakhüdraat (NH3 H2O) Hüdroksiid on mittemolekulaarne kristalne aine, mis annab dissotsieerumisel lahusesse metalli katioone ja hüdroksiidioone. Leelis on veel lahustuv tugev alus. Leelised on leelis- ja leelismuldmetallide hüdroksiidid, nt. NaOH, KOH, Ca(OH)2. Need on ioonsed ained, mille kristallvõre koosneb metalli katioonidest ja hüdroksiidioonidest. 22. Happed. Ainete happelisi omadusi seostatakse tavaliselt nende käitumisega vesilahustes. Hape on keemiline aine, mis annab (dissotsieerudes) vesilahustesse vesinikioone. Osa happeid (puhta ainena) on tavatingimustes vedelikud nt. väävelhape, lämmastikhape, metaanhape ja etaanhape.
4. Väheohtl. (reovee setted, desinfitseeritud haiglajäätmed). Ohtlikud jäätmed: Plahvatusohtlikud ja kergestisüttivad ained Toksilised ained Kansorogeensed ained Sööbivad ained Nakkust tekkitavad Mutageensed ained Teratogeensed ained Ökotoksilised (keskkonnaohtlikkud) ained Kodumajapidamises ohtlikkud jäätmed: Patareid, akud Elavhõbetermomeetrid Õlijäätmed Medikamendid, vanad ravimid Päevavalgustuslambid Happed, leelised Värvid, lahustid, lakid Putukamürgid Jäätmete keskkonnaprobleemid: · Õhu saastumine HCl, raskemetallid (Cd, Hg) jt. Ühenditega Org. keskkonnamürgid · Vee reostamine Toitained Orgaanilised ained Raskmetallid, Hg, Cd, Pb, Zn, Cu, Cr jt. Mikroobne reostus · Müra · Närilised, linnud Jäätmekaitluse strateegia 1. Jäätmete tekke vältimine 2. Jäätmete koguse ja ohtlike jäätmete minimiseer. 3. Jäätmete käitlemine · Otsene taaskasutamine
Kat. CH3 CH2 CH3 H2 + CH3 CH = CH2 (propeen) IV KASUTAMINE Eteeni kasutatakse etanooli, polüetüleeni ja kloroeteeni tootmiseks. Eteeni ja õhuhapniku sissehingamine kutsub esile narkoosi. Õhus, mis sisaldab eteeni valmivad puuviljad kiiremini. Tetrafluoroeteeni (CF2 = CF2) polümerisatsiooni toodetakse väärtuslikku plastmassi teflonit, millesse ei toimi keev lämmastikhape, sulatatud leelised ega kontsentreeritud väävelhape isegi 300°C juures. Alkadieenid ALKADIEENID on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides on 2 kaksiksidet. Tähtsaim esindaja on butadieen. I LEIDUMINE JA KASUTAMINE Kuuluvad loodusliku kautsuki koostisse ja eralduvad kautsuki depolümerisatsioonil, samuti leidub neid ka utte- ja krakkgaasides. Tööstuslikult toodetakse butadieeni: 1) Etanooli katalüütilisel muundamisel katalüsaatorite manulusel:
IV KASUTAMINE Created by Riho Rosin 16 13666324649407.doc.doc Eteeni kasutatakse etanooli, polüetüleeni ja kloroeteeni tootmiseks. Eteeni ja õhuhapniku sissehingamine kutsub esile narkoosi. Õhus, mis sisaldab eteeni valmivad puuviljad kiiremini. Tetrafluoroeteeni (CF2 = CF2) polümerisatsiooni toodetakse väärtuslikku plastmassi teflonit, millesse ei toimi keev lämmastikhape, sulatatud leelised ega kontsentreeritud väävelhape isegi 300°C juures. Alkadieenid ALKADIEENID on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides on 2 kaksiksidet. Tähtsaim esindaja on butadieen. I LEIDUMINE JA KASUTAMINE Kuuluvad loodusliku kautsuki koostisse ja eralduvad kautsuki depolümerisatsioonil, samuti leidub neid ka utte- ja krakkgaasides. Tööstuslikult toodetakse butadieeni: 1) Etanooli katalüütilisel muundamisel katalüsaatorite manulusel:
- Ei tohiks olla suuri valguserinevusi. Kertu AV11 8 vesi roheline, aur punane, suruõhk hall, põlevad gaasid kollane, mittepõlevad TULE- JA PLAHVATUSOHTLIK PROTSESS peale tuleohu ka plahvatuse oht. gaasid must, happed oranz, leelised lillad, põlevad vedelikud pruun, mittepõlevad TUO KUJA tule leviku tõkestamiseks kehtestatud minimaalne ehitustevaheline kaugus. vedelikud must, hapnik sinine TUO MÄRK siseministri poolt kehtestatud nõuetelevastav tule- ja plahvatusohu eest
(Fe - Sn) korrudeerub Fe. (Fe - Cu) korrudeerub Fe. Kõikidel juhtudel korrudeerub metallide pingereas eespool asuv metall. Biokorrosioon -ist võivad osa võtta bakterid, seened, vetikad jm. Rauabakterid toituvad anorgaanilise päritoluga süsinikuühenditest, peamiselt süsinikdioksiidist. Elutegevuseks vajaliku energia ammutavad nad raud(II)ühendite oksüdatsiooniprotsessist raud(III)ühenditeks. Mikroorganismide elutegevusvajadused (happed, leelised, peroksiidid jm.) suurendavad keskkonna mõju metallidele. Raua korrosioon Raua pinnale moodustuvad õhus mitmesugused korrosiooni saadused, mille koostis sõltub temperatuurist, õhuniiskusest, õhus sisalduvatest lisaainetest ja tegureist. Rooste koostis avaldatakse harilikult valemiga Fe2O3 x nH2O. Urbne ning poorne, ei nakku metallipinnaga tugevalt ega takista raua edasist korrosiooni. Vase korrosioon Õhus omandavad vask ja pronksesemed sinakasrohelise värvusega, kattuvad nn paatinaga
LOODUSKIVIMATERJALID *Mineraal on ühtlane anorgaaniline mass. Igal mineraalil on kindel keemiline koostis, värvus, kõvadus, tugevus jne. Mineraale tuntakse ca 2000 ümber. *Kivimid –mineraalide kogumid; jagatakse survetugevusklassidesse *Kivimite klassifikatsioon. Geoloogilise päritolu järgi liigitatakse kivimid: 1) tardkivimid 2)settekivimid 3) moondekivimiteks. Igaüks neist jaguneb veel alaliikidesse. 1.TARDKIVIMID Tekkinud on tardkivimid vedela magma hangumisel. a)süvakivimid on tekkinud sügaval Maa koore all suure rõhu jusees; aeglasel ja ühtlasel magma b)purskekivimid - on tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel c)Sõmerad tardkivimid - on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. Näiteks pimsskivi d)Tsementeerunud tardkivimid - on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. *Graniit on kris...
(amfoteersus): Al, Zn. Sealjuures tekib kummalise koostisega sool, mis meenutab valemilt alust. Koosneb kahest metallist ja OH rühmast. Läheainena võtab osa lisaks vesi: 2Al + 2NaOH +6H20 => 2Na[Al(OH)4] + 3H2 Reageerimine veega IA rühma metallid (leelismetallid): 2Na + 2H2O => 2NaOH + H2 IIA rühma metallid: Ca + 2H20 => Ca(OH)2 +H2 Alates Ca allapoole jäävate metallide omadused on sarnased ja neid nim. leelismuldmetallid. Reaktsiooni käigus tekkinud leelised on vees palju vähem lahustuvad kui leelismetallide puhul. Reageerimine hapete lahustega on aktiivsem kui reageerimine veega: Mg + 2HCl => MgCl2 + H2 P-metallid ja siirdemetallid: Ei reageeri aktiivselt veega, osa neist (Al, Zn, Fe) võivad kõrgel temperatuuril reageerida veeauruga, tõrjudes välja vesiniku, tekib vastava metalli oksiid: 3Fe + 4H20 => Fe304 + 4H2 Väheaktiivsed metallid ei tõrju veest vesinikku välja kõrgel temperatuuril (nt Ni, Pb, Cu, Ag) 19. . Redoksreaktsioonid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
