näiturite valmistamisel; valgustjuhtivate elementide elektroodid; raadiotehnikas ja elektroonikas: elektrikontaktid (kinnitub hästi klaasiga jt. materjalidega); eriklaasides, mis neelavad soojusneutrone. [Ge kristalli ühendatud Inkihiga kaetud kontakttraat see ongi pooljuhtdiood. Tallium: Avastas sp ektraalanal üü sig a William Crook e s ; W.Crook e s (1832 1919) väga kuulus ingl. ke e mik ja füüsik . Tl: nii ele m e n di kui lihtainena me e n uta b ühelt poolt leelis m et alle, teisalt pliid . Räni: Maakoor e s leviku poole st on Si ele m e ntid e sea s 2. kohal. Ehedat räni loodu s e s ei leidu . SiO 2 (ränidioksiid) palju erinevaid teis end eid (üle 10 polüm orfs e modifikatsiooni), tähtsa m a d neist kvarts, 6 kristobaliit, tridümiit jt. neist igal 2 erin. Kristallvormi ;Nend e kristallvormid e baa sil loodu s e s üle 200
KEEMIA PÕHIMÕISTED AATOM- üliväike aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest. AATOMI MASS- aatomi mass massiühikutes (grammides). AATOMMASS- ehk suhteline aatommass; aatomi mass aatommassiühikutes, tähis Ar . AATOMMASSIÜHIK(amü)- suhteline ühik, mille abil väljendatakse aatomite jt. aineosakeste massi. 1/12 süsiniku (massiarvuga 12) aatomi massist, 1 amü = 1,66054 10 -27 kg. AATOMNUMBER- prootonite arv aatomi tuumas, võrdub tuumalaenguga. Tähis Z. AATOMI ELEKTRONKATE- aatomituuma übritsev elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest ja määrab aatomi mõõtmed. AATOMITUUM- aatomi keskmes olev osake, millesse on koondunud põhiosa aatomi massist. Koosneb prootonitest ja neutronitest. AATOMORBITAAL- aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem. ADSORBENT- tahke keha, mille pinnale kogunevad gaasi või lahuses oleva aine osakesed. AGREGAATOLEK- aine füüsikaline olekuvorm (tahke, vede...
Metallide pingereas eespool asuv metall on galvaaniahelas anoodiks (-), tagapool asuv katoodiks (+). 112. Nernsti võrrand Elektroodpotentsiaal näitab, mil määral elektrokeemilises ahelas eksisteerivad kontsentratsioonid erinevad nende tasakaalukontsentratsioonidest. RT (C ) c ( D) d E E0 ln nF ( A) a ( B) b 113. Keemilised vooluallikad: kuivelement (tavaline, leelis ja Hg patareid), Pb aku, kütuselement (vesinik-hapnik) Tavaline kuivelement: E = 1,5 V , anoodiks tsinkpurk, katoodiks süsinikvarras. elektrolüüdiks NH4Cl, ZnCl2 ja MnO2 segutärklisekliistris Hg patarei: kasutatakse kellades, kalkulaatorites jm Pb aku: anoodiks Pb plaadid, katoodiks PbO2, pakitud metallplaadi sisse, elektrolüüdiks H2SO4 vesilahus (~40%). Laadimisvoolu toimel kulgevad mõlemad reaktsioonid vastassuunas.
puhastatakse koorest,röstitakse ja jahvatatakse.Tôruseid kasutatakse ka piirituse valmistamisel. ISLANDI SAMBLIK Islandi samblik sisaldab 44% lahustuvat tärklistlihheniinija 3% suhkrut.Islandi samblikku kogutakse aasta läbi,talvel kaevatakse teda lume alt välja.Enne,kui tarvitada teda toiduks, tuleb kôrvaldada temast kibeollus.Selleks leotatakse samblikut 24 tundi kas soodavôi potasevees (ühe liitri vee kohta vôtta 5 grammi soodat vôi potast).Kui soodat ei ole ,siis vôib teda leelis mida saadakse tuhast.Leelis saadakse,kui leotatakse 50 grammi tuhka ühes liitris vees.Ühe kilogrammi sambliku leotamiseks on vaja 8 liitrit leelist,lahjendatult aga 16 liitrit leelist. Samblik mida on 24 tundi leotatud soodavôi leelise lahuses loputatakse veega ja jäetakse veel üheks ööpäevaks seisma puhtasse vette.Pärat seda taim kuivatatakse ja peenestatakse jahuks,mida siis leiva valmistamisellisatakse rukkijahu hulka.kui peenestatud samblikku keeta 1
moodustatud lihtsate ja keeruliste kehade omadused asuvad perioodilises sõltuvuses nende aatomkaalust. Kaasaegne PS - Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ning liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust (järjenumbrist) Mendelejevi perioodilisusseaduse peamine puudus: ei olnud sügavamat teaduslikku põhjendust, oli vaid konstateering. Põhjendus selgus alles seoses aatomi siseehituse tundmaõppimisega. s-elemendid (H, He, leelis ja leelismuldmetallid + Be, Mg tüüpi elemendid) p-elemendid (halogeenid, väärisgaasid jt (va He)), d-elemendid (siirdeelemendid) f-elemendid (lantanoidid, aktinoidid, reasisesed elemendid) Oksüdatsiooniaste = aatomi formaalne laeng ühendis korreleerub hästi perioodilisussüsteemiga. (Tavaliselt ühtib elemendi maksim. oksüdatsiooniaste tema rühma numbriga) Litosfäär (maakoor) - Suhteliselt õhuke (5 - 70 km) - siit saab
ELLUJÄÄMIN E Põhiteadmised ellujäämisest 2016 TOIT Toit ja vesi on eksisteerimiseks hädavajalikud. Inimene vajab päevas keskmiselt 2,5l vett. Higistades tunduvalt rohkem , sest veekadu tuleb tasandada. 3% veekaotus vähendab jõudu 20 %. Vältige janu kustutamist lumesöömisega. Pidage meeles, et higistades kaotate ka soolasid. Lumesulavesi ei sisalda sooli, mis on tavalises joogivees, seega tuleb leida lahendus soolade taastamiseks organismis. Higistamise vältimiseks riietuge nii, et saaksite liikumisel vastavalt vajadusele riideid lisada või vähendada kerge vaevaga. Loodusest võetud joogivett tuleb puhastada. Korralik toit tugevdab organismija kosutab jõuvarusid, ning aitab toime tulla raskete vintsutustega. Sooja toitu söö ka siis , kui pole isu. Ei või kunagi teada kuna saad sooja toitu järgmine kord. Lahingu ajal ole ole valmis sööma igal kellaajal, sest korrapärane toitlustamine on raske. Väljastatud kuivtoidua...
tiitrimiseks kulunud 0,1-n NaOH kogus milliliitrites. Aktiivhappesuse määramisel juustus on mõõtühikuks ühes grammis tootes sisalduva vesinikioonide arvu negatiivne logaritm, mida tähistatakse pH. 4. Mis on puhverdusvõime ja millest sõltub piima puhverdusvõime? Puhverdusvõime ioonide sidumise võime ilma pH muutuseta. Valgu puhverdusvõimet tingivad selle molekulide aluselised NH 2 rühmad ja happelised COOHrühmad. Lisatav hape või leelis muudab nende rühmade dissotseerumist ega lase aktiivhappesusel oluliselt muutuda. Järsem pH- muutus toimub alles pärast valgu happe- või leelisrühmade täielikul neutraliseerimist. Piima ja piimatoodete puhverdusvõime on seda suurem, mida suurem on valgusisaldus. Piimavalgud on reeglina neg. laetud s.t. piimas on enam AH, milledel happeline COOH rühm. 5. Mis toimub tänu puhverdusvõimele? Tänu puhverdusvõimele võivad mikroobid piimas areneda vaatamata kõrgele
headust. Kõrgema summaarse pinge saamiseks võib alati ühendada mitu elementi järjestikku (näiteks 9 V patareid sisaldavad tüüpiliselt 6 elementi elektromotoorjõuga 1,5 V). Konkreetse vooluallika klemmipinge on aga seotud temasse jäänud energiahulgaga. Seda seost kasutatakse näiteks mobiiltelefoni aku laetuse indikaatorites. Leeliselement (,,alkaline" patarei) Erinevus on elektrolüüdis, milleks on tugev leelis, näiteks KOH Eelised: suurem erimahtuvus (ained kasutatakse täielikumalt ära); pikem säilivusaeg (leelis ei korrodeeri tsinki sama tugevasti kui happeline NH4Cl); ühtlasem klemmipinge kasutamisel (OH kontsentratsioon on püsiv). Puudused: keerukam toota (ranged nõuded lekkekindlusele); kallim. Liitiumelement (liitiumpatarei) _ Eelised: kerge (liitiumi tihedus on väike), väga pika säilivusajaga. Sobib kasutamiseks kohtades, kus voolutarve on väike, aga voolu on vaja pika aja vältel
Mg olulisemad ühendid (MgO, Mg(OH) 2): nende kasutamine ja kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. · Mg-ühendid on reeglina ioonilised. · Magneesiumoksiid tekib Mg põlemisel, kuid sellisel viisil saadud MgO on saastunud nitriidiga. Puhta MgO saamiseks kuumutatakse magneesiumhüdroksiidi või -karbonaati. · MgO lahustub vees vähesel määral ja aeglaselt, ta on termiliselt väga stabiilne, hea soojusjuhtivusega ning halb elektrijuht. · Magneesiumhüdroksiid on leelis, mis lahustub vees vähesel määral ja annab valge kolloidse suspensiooni. Seda kasutatakse mao happesuse alandamiseks. MgCl2, mis tekib magneesiumhüdroksiidi neutraliseerimisel maos, on kõhulahtisti. · Looduses on tähtsaim Mg-ühend ilmselt klorofüll. 18. Iseloomustage üldiselt kaltsiumiühendeid. Ca olulisemad ühendid (CaO, Ca(OH) 2, CaCO3, CaC2): nende kasutamine ja kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid.
1 Alalisvool 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa- niliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks. Igal elektriseadmel on juhtmete ühendamiseks vähemalt kaks klemmi. Lüliti on seade vooluringi sulgemiseks...
1 Alalisvool 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa- niliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks. Igal elektriseadmel on juhtmete ühendamiseks vähemalt kaks klemmi. Lüliti on seade vooluringi sulgemiseks...
1 Alalisvool 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa- niliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks. Igal elektriseadmel on juhtmete ühendamiseks vähemalt kaks klemmi. Lüliti on seade vooluringi sulgemiseks...
CH3CH2CH2CH3 → CH3CH(CH3)CH3 7. Allotroopne muundumisreaktsioon sellel juhul tekivab ühest lihtainest teine lihtaine. 3O2 = 2O3 18. Keemilised reaktsioonid metallidega. Metallide reageerimine hapetega, leelistega ja veega. HCl ja lahjendatud H2So4, kõik mis vasakul H2 st reageerivad, paremal poole ei reageeri, mida rohkem vasakul pool seda aktiivsem. Kontsentreeritud H2So4 ja Hno3 reageerivad kõigega. ( vesiniku ei teki) Metall + leelis Reageerivad ainult hüdroksiididega, millel on lisaks aluselisele ka happeline omadus: Al, Zn Reaktsiooniks vaja ka VETT! Metall + vesi I ja II A rühma metallid annavad OH P metallid ja siirdemetallid annavad oksiidi Vähemaktiivsed ei tõrju veest vesiniku välja ka kõrgel temperatuuril. 19. Redoksreaktsioonid. Redoksreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille juures elektronid lähevad üle
Edasise põletamise eesmärk on põletada ära Laastu pesemine (reovesi, puhastus, biomuda) orgaanika, toota soojust ja veeauru ning taastada Pestakse liiva ja kivitükkide eemaldamiseks, mis esialgsed kemikaalid nende taandatud olekus. kahjustavad ketasveskite tööpindu. Pestakse Ettekuumutatud kuni 120 °C-ni kontsentr. must leelis kaabitsseparaatoris, kust laast ja pesuvesi suunatakse pihustatakse põletusahju kuivatustsooni . tigukonveier-separaatorisse. Pesuvesi läbib puhastuse ja Lahuses olev vesi aurustub momentaalselt ning tekib retsirkuleeritakse. Pestud laast läheb aurutamisele. süsi, millest osa jääb algul ahju seinte külge. Sealt Laastu aurutamine langeb sade ahju põhja, kus on taandavad tingimused
Sisukord Sisukord............................................................................................................................................... 1 Rasked plaatinametallid.......................................................................................................................2 Kerged plaatinametallid - kolmanda aastatuhande väärismetallid.......................................................6 Kasutatud kirjandus :......................................................................................................................... 11 Rasked plaatinametallid Kuus plaatinametalli jagunevad kaheks kolmeliikmeliseks triaadiks. Muude erinevuste kõrval eristab neid triaade teineteisest metallide tihedus. Kui kergete plaatinametallide tihedus on umbes 12 000 kg/m³, siis rasketel plaatinametallidel on see peaaegu kaks korda suurem (umbes 22 000 kg/m³). Rasked plaatinametallid osmium (Os), iriidium (Ir) ja plaat...
Nernsti võrrand E=E0- (RT/nF) * ln a E - elektroodi potentsiaal, E0 - elektroodi standardpotentsiaal, R - universaalne gaasikonstant (8.314 J/(K·mol)), F - Faraday konstant (96485 C/mol), T temperatuur kelvinites, n määratava iooni laengu absoluutväärtus või reaktsioonis osalevate elektronide arv ning a - potentsiaali määrava iooni aktiivsus. 113. Keemilised vooluallikad: kuivelement (tavaline, leelis ja Hg patareid), Pb aku, kütuseelement (vesinik-hapnik). Kuivelement: galvaani või leclanche element, mille vedel elektrolüüdilahus on muudetud voolamise vältimiseks pastaks või geeliks. anoodiks tsinkpurk; katoodiks süsinikvarras; elektrolüüdiks NH4Cl, ZnCl2 ja MnO2 segu tärklisekliistris; anood: Zn - 2e- ® Zn2+; katood: 2NH4+ + 2MnO2 + 2e- ® Mn2O3 + 2NH3 + H2O Hg patareid: kasutatakse kellades, kalkulaatorites
määratava iooni laengu absoluutväärtus või reaktsioonis osalevate elektronide arv ning a - potentsiaali määrava iooni aktiivsus. n CuSO4 lahuse elektrolüüsil peaks katoodil redutseeruma vask (vastavalt reeglile 3) anoodil aga oksüdeerub vesi (reegel 4): 110. Keemilised vooluallikad: kuivelement (tavaline, leelis ja anood: 2H2O ® O2 + 4H+ + 4ekatood: Hg patareid), Pb aku, Cu2+ + 2e- ® Cu(t) |*2 n summaarselt: kütuseelement (vesinik-hapnik). 2H2O + 2Cu2+ ® O2 + 4H+ + 2Cu(t) Kuivelement:
ioniseeruvad täielikult lahustudes vees. Näiteks: HCl, HBr, HI, HClO4, HNO3, H2SO4 leelis ja leelismuldmetallide hüdroksiidid:NaOH, KOH, Ca(OH)2 tugeva happe ja aluse reaktsioonil tekkinud soolad. 60. Kolloidlahused. Nõrgad: Kolloidlahused lahused, kus lahustunud aine osakesed on palju suuremad l Lahustamisel vees mittetäielikult ioniseerunud (dosake ~2200 nm).
isoleeritud ruumiosa. i. Avagadro arv 6,02·1023 näitab osakeste arvu 1 moolis aines. j. Hapeteks nim. ühendeid, mis vesilahustes vabastavad H + iooni. Alusteks nim. neid ühendeid, mis vesilahustes vabastavad OH iooni. Mida rohkem happed ja alused dissotseeruvad seda tugevamad nad on. Hapete ja aluste reaktsioonivõime ei ole otseselt seotud nende tugevusega. Tugev hape on nt. HCl, nõrk (COOH)2. Tugev leelis on nt. NH3 ning nõrk alus on nt. NaHCO3. k. pH on negatiivne kümnendlogaritm vesinikioonide kontsentratsioonist [mol/l]. Seda mõõdetakse indikaatorite abil ning kasutatakse keskkonna happelisuse või aluselisuse hindamiseks. Kui pH on 7, siis on tegemist neutraalse lahusega. Mida madalam on pH seda happelisem on keskkond ning mida kõrgem on pH, seda aluselisem on keskkond
kaaliumhüdroksiidi lahusega. Keedusoola lisamisel jaguneb seebimass kaheks: ülemine kiht on seebituum ehk seebikiht, mis koosneb rasvhapete naatriumsooladest (kuni 65%) ja veest. Alumist kihti nimetatakse soobaks ehk veekihiks ning sisaldab 1, 2, 3- propaantriooli, naatriumkloriidi ja liigset leelist.Pärast kuivamist lõigatakse saadud mass laastudeks, segatakse soovitud lisanditega ja vormitakse tükkideks. Normaalsele nahale sobib seep, milles leelis on väikses ülekaalus. Kuivale nahale on sobivam seep, milles on rohkem rasva ja millele on lisatud lanoliini või spermatseeti. Lasteseepidele lisatakse lanoliini ja boorhapet. Õrna ja kuiva nahka ei ole soovitav liiga sageli seebiga pesta, sest pesu käigus eemaldatakse naharasu täiesti ja võib tekkida nahapõletik, mis väljendub naha kiheluse, punetuse ja kestendusena. Saun. Eestlane on saunas käinud juba ajast aega, nautides soojust ja higistamist. Teatakse, et
veega. Kätele sattunud alust ei tehta kahjutuks mõne tugeva happe abil, kuna ka happed on tervisele ohtlikud. Alus on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone. Kõik alustele iseloomulikud omadused, nagu sööbiv toime, võime muuta indikaatorite värvust ning libedus on tingitud nende lahuses esinevatest hüdroksiidioonidest. Leelised on vees lahustuvad söövitava toimega tugevad alused, mis muudavad indikaatorite värvust. Naatriumhüdroksiid (NaOH) on tugev leelis. Ta on valge tahke aine, mis lahustub väga hästi vees, eraldades seejuures palju soojust. Samuti seob ta õhu käes seismisel õhuniiskust. Aluselisteks oksiidideks nimetatakse metallioksiide, mis vastavad mingile alusele (metalli oksüdatsiooniaste on sama). Ba(OH)2 -> BaO . Osa metallioksiide reageerib veega, osa mitte. Reageerivad aktiivsete metallide oksiidid. Hüdroksiidid jagunevad kuumutamisel aluseks ja veeks
a) Tsinkelektrood lahustub: Zn Zn2+ + 2e- Aktiivsem metall oksüdeerub ehk loovutab elektrone ehk läheb lahusesse b) Vask sadestub elektroodi pinnale: Cu2+ + 2e- Cu Elektronid liiguvad anoodilt katoodile Elektrivool ongi elektronide suunatud liikumine 1. Galvaanielemendi elektromotoorjõu leidmine (osata arvutada standardpotentsiaalidest). 2. Keemilised vooluallikad: kuivelement (tavaline, leelis ja Hg patareid), Pb aku, kütuseelement (H- O) Kuivelement - elektrokeemilised alalistoiteallikad, mille elektromotoorjõud (emj) on tavaliselt 1,5 V ja sisetakistus suurusjärgus 1 oom. Patareid on tavaliselt jadamisi ühendatud kuivelementide või akumulaatorite kogumid Mn-Zn element - · anoodiks tsink · katoodiks süsinikvarras ja MnO2 · elektrolüüdiks NH4Cl, ZnCl2 ja MnO2 segu tärklisekliistris
71. Elektrolüüdi mõiste, näited, nõrgad ja tugevad elektrolüüdid. - ühendid mis lahustudes vees moodustavad ioone. Põhjustavad elektrijuhtivust. AaBb↔aAb+ + bBa- Elektrolüüt on aine, mille elektrijuhtivus põhineb ioonide vabal liikumisel. Kõige tüüpilisem elektrolüüt on ioonne lahus, kuid elektrolüüt võib olla ka tahke või vedel aine, näiteks metall. HCl, HBr, HI, HClO4, HNO3, H2SO4, Leelis ja leelismuldmetallide hüdroksiidid: NaOH, KOH, Tugeva happe ja aluse reaktsioonil tekkinud soolad Nõrgad elektrolüüdid: lahustamisel vees mittetäielikult ioniseerinud, põhjustavad vähest elektrijuhtivust (H3PO4↔H3O+ + H2PO4- ) Vesi, ammoniaak NH3 Soolad: HgCl2 Enamus orgaanilisi happeid: etaanhape, oblikhape, metaanhape Happed: HF, H2S, HCN, H2SiO3, H3PO4 Tugevad elektrolüüdid: ioniseeruvad täielikult lahustudes vees
Leida reaktsiooni lahteainete mass. kilogrammist naatriumkloriidist? 160. Mitu grammi naatriumbromiidi oli lahuses, kui hõbenitraadi lahuse lisamisel tekkis 197. Mitu kuupdetsimeetrit süsinikdioksiidi tuleb juhtida 180 grammi 16%-lise 0,250 grammi hõbebromiidi? naatriumhüdroksiidi lahusesse, et leelis oleks täielikult neutraliseeritud? 161. Mitu kuupdetsimeetrit vääveltrioksiidi tekib 12,8 grammi vääveldioksiidi reageerimisel 198. Mitu kuupsentimeetrit 57%-list lämmastikhappe lahust (=1351 kg/m3) kulub 32,8 6,4 grammi hapnikuga. grammi kaltsiumnitraadi saamiseks? 162. Mitu kuupdetsimeetrit süsinikdioksiidi tekib 1,00 kilogrammi põlevkivi põletamisel, 199
1. Keemiline element teatud kindel aatomite liik, mida iseloomustab tuumalaeng. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Molekul koosneb mitmest aatomituumast (samasugustest või erinevatest) ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Ioon koosneb ühest või mitmest aatomituumast ja elektronist, omab pos (katioon) või neg (anioon) laengut. 2. Aatomi mass aatomi mass grammides. Näiteks 10-24 g Ühik: g Molekuli mass molekuli mass grammides. Ühik : g Aatommass keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü). Molekulmass ühe molekuli mass aatommassiühikutes (amü) ehk süsinikuühikutes (sü). Molaarmass ühe mooli aine mass grammides. Ühiks: g/mol 3. Aine - *üks aine esinemisvormidest; *kõik, millel on olemas mass ja mis võtab enda alla mingi osa ruumist; *koosneb aatomites, molekulidest või ioonidest. Lihtaine keemiline aine,...
1. Keemiline element – teatud kindel aatomite liik, mida iseloomustab tuumalaeng. Aatom – koosneb aatomituumast ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Molekul – koosneb mitmest aatomituumast (samasugustest või erinevatest) ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Ioon – koosneb ühest või mitmest aatomituumast ja elektronist, omab pos (katioon) või neg (anioon) laengut. 2. Aatomi mass – aatomi mass grammides. Näiteks 10-24 g Ühik: g Molekuli mass – molekuli mass grammides. Ühik : g Aatommass – keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü). Molekulmass – ühe molekuli mass aatommassiühikutes (amü) ehk süsinikuühikutes (sü). Molaarmass – ühe mooli aine mass grammides. Ühiks: g/mol 3. Aine - *üks aine esinemisvormidest; *kõik, millel on olemas mass ja mis võtab enda alla mingi osa ruumist; *koosneb aatomites, molekulidest või ioonidest. Lihtaine – keemiline aine,...
Tahkete ainete ja vedelike lahustuvus üldjuhul suureneb t° tõusuga. 5. LAHUSED Kui nii lahusti kui lahustunud aine on vedelikud kasut. mõisteid segunevad ja Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev mittesegunevad vedelikud homogeenne süsteem. Kui jõud osakeste vahel lahustunud aine sees on suuremad jõududest lahusti ja Ainete agregaatolekute baasil saab eristada järgmisi lahuseid: lahustunud aine osakeste vahel, siis lahustub vähesel määral ainet ja protsess on gaas-gaas (õhk) endotermiline. Kui aga jõud lahusti ...
Metallide pingereas eespool asuv metall on galvaaniahelas anoodiks (-), tagapool asuv katoodiks (+). 107. Nernsti võrrand Elektroodpotentsiaal näitab, mil määral elektrokeemilises ahelas eksisteerivad kontsentratsioonid erinevad nende tasakaalukontsentratsioonidest. RT (C ) c ( D ) d E E0 ln nF ( A) a ( B ) b 108. Keemilised vooluallikad: kuivelement (tavaline, leelis ja Hg patareid), Pb aku, kütuselement (vesinik- hapnik) Tavaline kuivelement: E = 1,5 V , anoodiks tsinkpurk, katoodiks süsinikvarras. elektrolüüdiks NH4Cl, ZnCl2 ja MnO2 segutärklisekliistris Hg patarei: kasutatakse kellades, kalkulaatorites jm Pb aku: anoodiks Pb plaadid, katoodiks PbO2, pakitud metallplaadi sisse, elektrolüüdiks H2SO4 vesilahus (~40%). Laadimisvoolu toimel kulgevad mõlemad reaktsioonid vastassuunas. Järjestikku on tavaliselt ühendatud
O O R C OR' + NaOH R C ONa + R'OH Happelise hüdrolüüsi korral katalüüsib sama katalüsaator ka pöördreaktsiooni, s.o estri moo- dustumist. Leeliselise hüdrolüüsi saadused ei ole võimelised omavahel reageerima. 5. Hape on katalüsaator mõlemal juhul, kuid amiidi hüdrolüüsil ta seotakse saadusega ning seepä- rast hape kulub nii nagu reagent. Leelis on küll ka üksiti katalüsaator, kuid kuna ta seotakse mõ- lemal juhul, kulub ta reaktsiooni käigus nii nagu reagent. 6. Estrite ja amiidide hüdrolüüsil on happeline katalüsaator vajalik estri elektrofiilsuse suurenda- miseks, et vee kui nõrga nukleofiili rünnak oleks tulemuslik (vt lk 33). Estri sünteesimisel peab katalüsaator tagama karboksüülhappe elektrofiilsuse alkoholi kui nukleofiili rünnaku tarvis.
BIOMEDITSIIN | DMK0041 KORDAMISKÜSIMUSED | MIHKEL HEINMAA | TTÜ kevad 2010 1. Biomeditsiini mõiste; meditsiini alusteadused ja nende tähendus. Biomeditsiin on teaduste kogum, mis uurib inimese bioloogiat ja haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi. Meditsiini alusteadused: Morfoloogia õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest. Füsioloogia on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus. Patoloogia haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest. Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, kude (histo) ja tsüto (rakkude) tasandil. 2. Inimese ontogenees; organismi ehitus ja talitus: tasemed; inimese organsüsteemid. Ontogenees ehk isendi individuaalne areng. Inimese ontogenees jaguneb: (1) sünnieelne e embrüonaalne e üsasisene prenataalsene e antenataalne. (2) sünnijärgne e postembrüonaalne e üsaväline postnataa...
Lora Sulg, Proviisor II, sügis 2010 1. OPTILISED MEETODID. Optiliste meetodite korral kasutatakse aine võimet mõjutada valguskiirguse omadusi, nagu intensiivsus, sagedus, levimiskiirus, polarisatsioonitasand. Valguskiirgus- elektromagnetkiirguse diapasoon, kuhu kuuluvad ultravioletkiirgus (1-400nm), nähtav kiirgus (400-800nm), infrapunakiirgus (800-1000000nm). Farmatseutilises analüüsis kasutatakse kõige enam vahemikku 190-400 nm. Valge värv on kogu spektri värvuste segu. Sinine, roheline ja punane on põhivärvused ja nendest sünteesitakse kõik värvused. Purpurpunane ja taevassinine on täiendvärvid, millest tinglikult sünteesitakse must värvus. Mida väiksem lainepikkus, seda rohkem energiat. 1.1 REFRAKTOMEETRIA. Valguskiirguse levimise suuna muutumine ehk murdumine ehk refraktsioon on põhjustatud valguse levimiskiiruse muutumisest üleminekul ühest...
SISUKORD SISSEJUHATUS 1. AKVAARIUMI LOOMINE JA HOOLDUS 2. AKVAARIUMI OSAD 3. AKVAARIUMI VESI NING AKVARISTIKA MINEVIKUST 3.1 Gaasid vees 3.2 Akvaristikas kasutatavad veeliigid 3.3 Ebasobiv veetemperatuur 3.4 Mis meetodidel varem veekaredust muudeti? 4. VEE KAREDUS 4.1 Vee kareduse bioloogiline tähtsus 4.2 Vee kareduse määramine 5. VEE KEEMILISE KOOSTISE MÄÄRAMINE 6. VEE pH MÄÄRAMISE TEHNIKA 7. VEE ANALÜÜS 8. KÜSITLUS 9. AKVAARIUM MILLE MINA LUUA SOOVIKS 10. KOKKUVÕTE 11. KASUTATUD KIRJANDUS SISSEJUHATUS Valisin uurimistöö teemaks akvaariumi vee, sest mul pole endal kunagi akvaariumi olnud ja ma tahaksin selle kohta rohkem teada saada. Uurin akvaariumivee kohta üldiselt ning ka täpsemalt selle kohta, milline peaks olema akvaarium minu kodule ning milliseid kalu ja taimi ma sinna soovin. Samuti loodan ma teada saada, kuidas kunagi akvaariumivett uuriti ning kuidas praegu. Akvaarium on mahuti, mille vähemalt üks külg on läbipaistev, ja...
1. Kehaosad ja regioonid: Keha koosneb peast, kaelast, kerest, sabast ja jäsemetest. Pea — ajuosa ja näoosa. Kael — ühendab pead kerega. Kere — jaotatakse: rinnaks, seljaks, kõhuks ja vaagnaks. Jäsemed — põllumajandusloomadel keha kandjad ja maad kaudu edasviijad, nimetatakse jalgadeks. Võivad olla ka tiivad, loivad Eesjäsemepiirkonnad: Kere küljes olev osa, kerest väljaulatuv osa Tagajäsemepiirkonnad: sama 2. Topograafilised mõisted: Kehaosade ja organite paigutuse ning suuna kirjeldamisel lähtutakse looma normaalsest seisuasendist. Mediaantasand — keha sümmeetrilisi külgpooli (paremat ja vasakut) eraldav tasand. Horisontaal e. frontaaltasand — asetseb paralleelselt pinnaga Mediaantasandipoolset organi osa nimetatakse mediaalseks (keskmiseks) ja sellest kaugemal seisvat lateraalseks (külgmiseks). Horisontaaltasandi suhtes kõneldakse dorsaalsest (selgmisest, maapinnast eemalduv) ja ventraalsest (kõhtmisest, maapinnapoolne) asendist. Kr...
autoklaavi. Etüleeni konversiooni aste on ca 10-30%. seebi keetmine): Vajalik on hea segamine ning soojusläbikanne, kuna (C17H35COO)3C3H5 + 3NaOH = 3C 17H35COONa + reaktsioon on tugevalt eksotermiline. Reageerimata C3H5(OH)3 etüleen eraldatakse polymeerist kõrgsurveseparaatoris Glütserüülstearaat Leelis Naatriumstearaat ja retsirkuleeritakse (Joonis 25a). Kuum PE lastakse labi Glütseriin ekstruuderi graanulitena külma vette, kuivatatakse ja (oleotristeariin) pakitakse. Kõrge tihedusega PE (HDPE) tootmine Tuntakse mitmeid kommertsiaalseid protsesse. Enamik kasutab mõõdukaid rõhkusid ning ka madalamaid temperature, kui LDPE tootmisel. Ziegler-protsess kasutab pehmeid tingimusi, 2-4 at ja 50-75 C, et
see on ketserlik ja samuti kardeti õnnestumist. 12. Mis on 3 printsiipi, mille tõid alkeemia põhimõtetesse araabia alkeemikud? Mida need printsiibid iseloomustasid? Metallilisuse printsiip- elavhõbe Põlevuse printsiip - väävel Kõvaduse printsiip- sool 13. Milliseid araabia alkeemikute poolt kasutusele võetud termineid tuntakse ja kasutatakse ka tänapäeval (tooge näiteid)? Alkohol, alkali- leelis, tsirkoon, naphta- petrooleeter 14. Millised olid Euroopa-perioodi alkeemikute tegevuse peamised eesmärgid ja saavutused? See, mis alkeemial oli ühist keemiateadusega (ainete saamine, nende omaduste uurimine, reaktsioonide tundmine), polnud alkeemiale eesmärgiks, vaid ainult vahendiks, Alkeemiku tegevus sarnanes jumala tegevusele ta püüdis olla jumalaga võrdväärne looja. Transmutatsioon sümboliseeris nii inimese vaimset täiustumist kui ka jumalasõna
KONTROLLTÖÖ III Veri. Süda ja vereringe. Ainevahetus. Hormoonid AINEVAHETUS Ainevahetus e. metabolism kui organismi elutegevuse tähtsaim alus: AV on biokeemiliste protsesside kompleks, mille kaudu organism on seoses ümbritseva keskkonnaga ning mis võimaldab tema kasvamist, säilimist, uuenemist ja paljunemist. Organismi AV-s kulgeb 2 täiesti vastupidist, kuid lahutamatut protsessi: anabolism ja katabolism. Anabolism ehk assimilatsioon on organismis asetleidvate ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Protsessi käigus vajatakse energiat ja aine. (rohelistel taimedel põhineb anabolism fotosünteesil, mis lähtub lihtsaist anorgaanilistest ühenditest CO", H2O, NH3; loomadel, seentel, väiksemal osal taimedest aga pms toiduga saadavatest valmis, kuid kehavõõrastest orgaanilisest ainest, mis paljudel juhtudel pärast esialgset teatava tasemelist lagundamist, kasutatakse orga...
Tahtma Müüma Uurima Kurk Kardin Nägu Laul Kriit Tv h 64 Nälg, raad, kõndima, soiguma, kargama, vähkrema, tahtma, siht, jõud, kiht Tv h 65 Piiksuma (vv)ü, muhv (vv)a, koogama (vv) ü, oigama (lv) a, siirupine (av_), litsuma (vv)a, kuus (lv) a, kõhklema, (lv) ü, siplema (vv) ü, kärvama (vv) ü, kaun (vv)a, tõusma (vv)a, jootma (vv)a, vahuta (av_), joon (vv)a, naerma (vv)a, õnnal (lv) ü, vaevlema (vv), jõgi (lv) a, protestima (vv)a, vormima (vv)a, leelis (av_), ehmuma(av_), rulluma (av_), vallatsema(av_), salenema (av_), võrsutama (av_), vagu (lv) a, sirama (av_), tögama (av_), vöö (av_), vormistik (vv) a, tatar (vv) ü, arhiiv (vv) a, oode (vv) ü, kägu (lv) a, mesi (lv)a, taplus (Av_) 70 Lapselik vv, aadlik vv, perekondlik vv, inimlik vv, kaeblik vv, naiselik vv, usklik vv, sisalik vv, Välte ebavaheldus Välte ebavaheldus on sõnavälte reeglipäratu vaheldumine sõna erinevates vormides. 1
dekolteepiirkonda. Kui rätt muutub rasvaseks on selge, et rasueritus kipub olema üle normi. Normaalse rasunäärmete töö korral ei taasta nahk pesemisjärgselt oma loomulikku kreemikihti täielikult enne kolme tundi. Ka liigne pesemine pole hea. Esmalt pead kindlasti revideerima oma pesemisreziimi ja -vahendeid. Liigleeliseliste pesemisvahendite kasutamine ja tihe pesemine võib kasu asemel hoopis kahju tuua. Nimelt eemaldab leelis nahalt kogu rasukihi, mitte ainult liigse, ja tekitab naha ülekuivuse. Kui kuivad perioodid tekivad ööpäevas tihti, on efekt loodetule vastupidine. Rasunäärmed proovivad liigkuivuse vastu võidelda veelgi intensiivsema töötamisega ja nahk läigib juba õige lühikese aja pärast. Muutunud rasu koostis tekitab omakorda tõsise ohu akne tekkeks. Ummistub massiliselt poore, nendest tekib rasust ja pisikestest sarvrakkudest koosnevaid korke, mis ei lase intensiivselt
Eesti ala terrigeenne läbilõige Skandinaavia, Läänemere, Baltimaad, Kirde- 8. Mis on suidumine? arengus väljasuremised jne 1. Kuidas moodustuvad Poola, ja kogu Ida-Euroopa lauskmaa kuni terrigeensed setendid, miks? Uurali ja Kaukasuse mäestikuni. Geoloogilise ehituse noorima osa moodustab On teatud geoloogilises läbilõikes ühe sette v Tekivad, kui füüsikalisel murenemisel kantakse kvaternaarne pinnakate, mille kujunemise kivimikihi ‚välja kiildumine’ ehk kihi lateraalselt liiva/ kruusa/ saviosakesi basseinidesse, kus peamised mõjurid olid mandrijäätumine ja sujuv õhemaks muutumine kuni kadumiseni nad settivad (Nt kruus, liiv, savi). Aja möödudes sellega kaasnevad protsessid ning hiljem ka nad muunduvad eri kivi...
1. Mis on aatom? Millest see koosneb? (Kirjelda naatrium aatomi näitel) Aatomiks (vanakreeka sonast (atomos) 'jagamatu')nimetatakse vaikseimat osakest, mis sailitab talle vastavakeemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid voivad aines esineda uksikuna voi molekulideks liitununa. · Keemia seisukohast on aatom jagamatu, fuusikalistevahenditega aga saab teda lahutada elementaarosakesteks. Aatomi ehitust voivad muuta looduslikud radioaktiivsed protsessid ja aatomite pommitamine elementaarosakestega. · Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituumast, mida umbritseb negatiivselt laetud elektronkate ehk elektronkest. Viimane jaguneb elektronkihtideks, mis omakorda koosnevad negatiivse elementaarlaenguga elektronidest. Aatomi tuum annab 99,9% kogu aatomi massist; aatomi elektronkate maarab ara aatomi labimoodu. Vahima aatomi mass on suurusjargus 10-27 kg ja labimoot suurusjargus 10-10 m (ehk uks ongstrom). · Prootonite arv = jä...
TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja terviseteaduste instituut Bioloogia INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ÕPPIMAPP Juhendaja: Saima Kuu Tallinn 2016 SISUKORD 1Sissejuhatus...............................................................................................................................6 1.1Mõisted...............................................................................................................................6 1.2Rakk...................................................................................................................................7 1.3Koed...................................................................................................................................7 1.4Elundkonnad........................................................................................
Kui on ilus, tuleb välja võtta. Liiga kaua keedetud puna tuleb lõngalt maha. Mina pole üle 10-15 minuti kunagi keetnud. Selles samas vedelikus saab paar korda veel lõnga värvida. Viimane täis aga sünnib siis ainult sukakordadele, sest sinna sünnivad kehvemad värvid. Kõige ilusama punasega kootakse üed.Värvi ilu sõltub ka villast ja taarist. Alati ei pruugi ilusat värvi saada. Värvi toooni muudavad tumedamaks veel kuum vihmavesi, lehtpuutuha leelis ja taar. Madarajuuri on parem korjata liivaselt maalt, siiis annavad need paremat värvi. See on vana Kihnu tava käia laidudel madarul. Värviks sobivat madarat on kaht sorti: nelja lehega, valge õiega on värvimadar. Tuttmadar on peaaegu samasugune, kuid ühe varre all on juuretutt. Ka nende juured on erinevad. Tuttmadara juur on läbipaistev nagu marmelaad. Tuttmadarat kasutatakse suka, üe ning kjõnda punaseks, sest see teeb ilusamat värvi ja annab rohkem punast
tagapool asuv katoodiks (+). 112. Nernsti võrrand. Elektroodpotentsiaal näitab, mil määral elektrokeemilises ahelas eksisteerivad kontsentratsioonid erinevad nende tasakaalukontsentratsioonidest. RT (C ) c ( D) d E E0 ln nF ( A) a ( B ) b 113. Keemilised vooluallikad: kuivelement (tavaline, leelis ja Hg patareid), Pb aku, kütuselement (vesinik-hapnik). Keemilised vooluallikad on patareid ja akud. Tavaline kuivelement: E = 1,5 V , anoodiks tsinkpurk, katoodiks süsinikvarras. elektrolüüdiks NH4Cl, ZnCl2 ja MnO2 segutärklisekliistris Hg patarei: kasutatakse kellades, kalkulaatorites jm Pb aku: anoodiks Pb plaadid, katoodiks PbO2, pakitud metallplaadi sisse,
süsivesiniku ahel on pikk. 2) Lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites (bensiin, eeter). 3) Rasval on kindel sulamistemperatuur. 4) Küllastunud rasvhapped on toatemperatuuril tahked, küllastumata rasvhapped võivad olla pehmed või isegi vedelad. · Keemilised omadused: 1) Leeliselisel hüdrolüüsil tekivad rasvhapete soolad, mida nimetatakse seepideks. tristearaat leelis glütserool seep (rasv) (seebikivi) 2) Seep on detergent. Seebi molekulis on pikk hüdrofoobne süsivesinikahel ja polaarne hüdrofiilne karboksülaatrühm. 3) Küllastumata rasvad oksüdeeruvad õhu toimel ja moodustuvad aldehüüdid, karboksüülhapped või teised hapnikuühendid. 4) Rasvade rääsumine rasvade lagunemine mikroobide toimel.
44. Keemiliste elementide perioodilisus seadus perioodilisustabel ja selle rakendus keemiliste elementide omaduste iseloomustamisel. keemiliste elementide ning neist moodustatud liht ja liitainete omadused on perioodiliselt sõltuvuses aatomnumbrist (aatomituuma langust, järjenumbrist). Elemendi sümboli ees on järjenumber (aatominumber) sulgudes aatomi mass. Elemendid järjestuvad tuumalaengu kasvu järjekorras. Perioodilisussüsteemi osadeks on perioodid rühmad ja lahtrid. Lahter. Iga element on paigutatud lahtrisse millesse on märgitud elemendi sümbol nimetus järjenumber ehk aatominumber(tuumalaeng) ja aatomimass. Periood. Periood on elementide rida mis algab leelismetalliga ja lõpeb väärisgaasiga. Süsteemis on 7 perioodi. Neist esimesed 3 perioodi on väikesed perioodid milles on 2 või 8 elementi. Järgimised 4 perioodi on suured perioodid, neis on 18 või 32 elementi. Viimane 7.periood on lõpetamata periood. Perioodi 32 el...
Esitatud on ka mõned kangaste omadused, kuna need on vajalikud eelteadmised materjaliõpetuse sisukamal õppimisel. Kvaliteetse lõnga saamiseks peavad tekstiilkiud olema pikad (vähemalt 10 mm, et kiust saaks lõnga kedrata), peened, tugevad, venivad, elastsed, vastupidavad välismõjudele (hõõrdekindlad, kergesti puhastatavad, taluma niiskust, temperatuuri, argiseid keemilisi mõjutusi - lahja hape, leelis, orgaanilised lahustid), ökonoomsed. Tekstiilkiududele esitatakse veel palju muudki nõudeid nagu painduvus, viimistletavus, hallituskindlus, tervislikkus, keskkonnasäästlikkus. Et kiud sobiks tekstiilkiuks, peab ta olema: 1. sobiv vajaliku tekstiiltoote valmistamiseks - (kiu pikkuse ja jämeduse suhe peab olema vähemalt 1000 : 1). See võimaldab kiudusid üksteise ümber keerata ning keeru andmise ja väljavenitamisega tekstiiltooteid (lõnga ja kangast) valmistada.
Polarisatsioonitasandi pöördenurk on määratud valemiga: c aine kontsentratsioon l valguse poolt läbitava lahusekihi paksus [] - eripöörang, iseloomustab ainet - polarisatsioonitasandi pöördenurk (o) Elektrokeemilised meetodid (pH staat, hapnikuelektrood): · pH-staat: Kasutatakse reaktsioonide puhul, millede käigus tekib H+ või OH-. pH-staat hoiab lahuse pH konstantsena, lisades sõltuvalt reaktsioonist kas leelist või hapet. Lisatud leelis või hape neutraliseerib reaktsioonil moodustuva happe või leelise. Kuivõrd lahuse pH hoitakse konstantsena, siis on reaktsioonikiirus võrdne leelise (happe) lisamiskiirusega. pH-staati kasutatakse peamiselt hüdrolaaside aktiivsuse määramiseks (tundlikkus kuni 50 nmooli). · Hapnikuelektrood: Hapnikuelektrood võimaldab mõõta hapniku kontsentratsiooni lahuses. Seega saab hapnikuelektroodi abil saab mõõta selliste ensüümreaktsioonide
Metabolism- rakkus kulgevate keemiliste reaktsioonide kogum Metaboolsed reaktsioonid jaotatakse anaboolseteks ja kataboolseteks Anaboolne- Keerukamate ühendite biosüntees lähtudes lihtsamatest komponentidest. Energiat tarbiv Kataboolne- Degradatiivne rada. Keerukamate orgaaniliste ühendite lagundamine lihtsamateks. Energiat genereeriv. Vastavalt kasutatavale süsiniku allikale jaotatakse organismid autotroofideks heterotroofideks Vastavalt energiaallikale saame organismid jaotada kemotroofideks fototroofideks Kataboolse metabolismi staadiumid Esimene staadium Makromolekulide lagundamine monomeerideks. Kasulikku energiat ei vabane Teine Esimese staadiumi produktide oksüdatsioon AcCoA-ks. Vabaneb limiteeritud hulk energiat Kolmas AcCoA oksüdatsioon CO2 ja H2O-ks. Suure hulga energia vabanemine Katabolismi esimene staadium Toidu hüdrolüüs Varupolüsahhariidide ja rasvade lagundamine ...
süsivesiniku ahel on pikk. 2) Lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites (bensiin, eeter). 3) Rasval on kindel sulamistemperatuur. 4) Küllastunud rasvhapped on toatemperatuuril tahked, küllastumata rasvhapped võivad olla pehmed või isegi vedelad. · Keemilised omadused: 1) Leeliselisel hüdrolüüsil tekivad rasvhapete soolad, mida nimetatakse seepideks. tristearaat leelis glütserool seep (rasv) (seebikivi) 2) Seep on detergent. Seebi molekulis on pikk hüdrofoobne süsivesinikahel ja polaarne hüdrofiilne karboksülaatrühm. 3) Küllastumata rasvad oksüdeeruvad õhu toimel ja moodustuvad aldehüüdid, karboksüülhapped või teised hapnikuühendid. 4) Rasvade rääsumine rasvade lagunemine mikroobide toimel.
süsivesiniku ahel on pikk. 2) Lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites (bensiin, eeter). 3) Rasval on kindel sulamistemperatuur. 4) Küllastunud rasvhapped on toatemperatuuril tahked, küllastumata rasvhapped võivad olla pehmed või isegi vedelad. · Keemilised omadused: 1) Leeliselisel hüdrolüüsil tekivad rasvhapete soolad, mida nimetatakse seepideks. tristearaat leelis glütserool seep (rasv) (seebikivi) 2) Seep on detergent. Seebi molekulis on pikk hüdrofoobne süsivesinikahel ja polaarne hüdrofiilne karboksülaatrühm. 3) Küllastumata rasvad oksüdeeruvad õhu toimel ja moodustuvad aldehüüdid, karboksüülhapped või teised hapnikuühendid. 4) Rasvade rääsumine rasvade lagunemine mikroobide toimel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
