reageeri eelpool nimetatud happetega). II Rühma metallid(reageerivad kont. väävelhappega ja mistahes kont. Vesinikhappega, vesinikust paremale poole jäävad metallid võivad ka reageerida nende happetega). Reageerimine leelistega: Ainult metallid, millel on lisaks aluselistele omadustele ka happelised omadused (st amfoteersed metallid) reageerivad leelistega, tõrjudes välja vesiniku). I ja II rühma metallid reageerivad veega: moodustub vastava happe leelis ning tõrjutakse välja vesinik. P-ii metallid ei reageeri veega. Kuigi kõrgel temperatuuril võivad Fe, Al ja Cu reageerida veeauruga) 9. Redoksreaktsioonid. Redoksreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus üks aine redutseerub ja teine oksüdeerub, kusjuures esimese aine oksüdatsiooniaste suureneb ja teise oksüdatsiooniaste väheneb. Redutseerija on aine, mis loovutab laengukandjaid ning ise seejuures oksüdeerub. Oksüdeeruja on aine, mis seob laengukandjaid ning ise seejuures
61) Hape - on aine, mis annab lahusesse vesinikioone. 62) Happeline oksiid - hapnikhappele vastav oksiid, reageerib alustega. 63) Tugev hape - on hape, mis dissotsieerub vees täielikult. 64) *Tuntuimad tugevad happed: HI, HClO4 , HBr, HCl , H2SO4 , HNO3. 65) Nõrk hape - on hape, mis ei lahustu vees täielikult. 66) Alus - aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone. 67) Aluseline oksiid - hüdroksiidile vastav oksiid, reageerib hapetega. 68) Leelis - vees hästi lahustuv tugev alus.1A ja 2A rühma elemendid. 69) Neutralisatsioonireaktsioon - aluse ja happe vaheline reaktsioon, milles tekivad sool ja vesi. 70) Lahuse Ph skaala - 71) Sool - kristalne aine, mis koosneb aluse katioonidestja happe anioonidest. 72) Iooniline lahus - 73) Lahuse elektrijuhtivus - sõltub ioonide kontsentratsioonist, nende laengust ning liikumiskiirusest. ( Kui vees suureneb lahustunud ainete kontsentratsioon, siis tõuseb ka lahuse elektrijuhtivus.)
Keemia 1.*Oksiid: O , hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend metall hapnik Fe2O3 raud(III)oksiid mittemetall hapnik P2O5 difosforpentaoksiid ·metallioksiid-koosneb metallist ja hapnikust. Metall asub IA,IIA,IIIA rühmas. nt. Na2O – naatriumoksiid BaO – baariumoksiid Al2O3 – alumiiniumoksiid Metall asub B-rühmas, IVA, VA rühmas nt. Fe2O3 – raud(III)oksiid SnO2 – tina(IV)oksiid ·mittemetallioksiid-koosneb mittemetallist ja hapnikust. Indeksite asemel kasutatakse eesliiteid 2-di; 3-tri; 4-tetra; 5-penta; 6-heksa; 7-hepta; 8-oksa; 9-nona; 10-deka nt. CO2 – süsinikdioksiid P4O10 – tetrafosfordekaoksiid ·happelised oksiidid-mittemetallioksiid Happeline oksiid+vesi=hapnikhape nt. SO2 vääveldioksiid SO2+H2O=H2SO3 ·aluselised oksiidid-tavaliselt metallioksiidid nt. Al2O3 alumiiniumoksiid Alumiiniumhüdroksiid= 2Al+3(OH-)3=Al2O3+3H2O Tugevalt aluselised: aluselised (IA, IIA, Ca, Sr, Ba, Fe) reageerivad veega. ...
(Environmentally Sound) Kemikaalid on loodud selle jaoks, et meie elu kergemaks teha. Need aitavad vabaneda mustusest, haigustest ja bakteridest. Aga siiani ei teata, mida üks või teine kemikaal täpselt meie tervisele teeb ja paljud kemikaalid on loodud juba kahekümne aasta eest. (Femme 2005) Enne kosmeetikavahendi soetamist on vaja teada enda nahatüüpi. Seejuures tuleb veel arvestada vanusega, millises eas te olete. Normaalse nahaga inimesele sobib pesuvahend milles leelis aineid on rohkem. Kuiva nahaga inimesel on vaja nahka toita, seega sobib nahale seep, milles on rohkem rasva ja vaha. Sellise nahaga inimestel pole soovitatav endast seebitada tihedalt, sest niiviisi eemaldatakse naharasu ning võib tekkida nahapõletik. Rasusele nahale pole hea kanda peale erinevaid mineraalõlisid, mis ummistavad nahka liigse niiskusega. (Terviseamet 2012) 2.1 Kahjulikud kosmeetikatooted
Alused -> tugevad alused: lahustuvad vees: leelised; ja nõrgad alused: vees praktiliselt lahustumatud: kõik ülejäänud. Hüdroksiidioonide arvu valemis määrab ära metalli oksüdatsiooniaste. Kui metallil on püsiv o-a, siis nimetuses metalli o-a'd ei märgita, nt Ba(OH) 2 baariumhüdroksiid Kui metallil on muutuv o-a, siis märgitakse see nimetuses, nt Fe(OH) 3 raud(III)hüdroksiid NaOH naatriumhüdroksiid ehk seebikivi väga tugev leelis, valge tahke aine, lahustub hästi vees, seob tugevasti õhuniiskust, sellest saab seepi. Ca(OH)2 kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi CaO+H 2OCa(OH)2, lahustub vees suhteliselt vähe, lubjapiim vee ja kustutatud lubja segu; lubjavesi tugevate aluseliste omadustega lubjapiima filtraat; lubimört kustutatud lubja, liiva ja vee segu. NH3*H2O ammoniaakhüdraat ehk nuuskpiiritus Aluseline oksiid alusele vastav metalli oksiid.
Vesinik –, 1s1, esimesena sai Paracelsis, uuris Cavendish ja Lavoisier, maakoores massi järgi 0,87%, leviku poolest maal 9.kohal, universumis kõige rohkem. Saamine– suurtootmises looduslikest ja tööstuslikest gaasidest sügavjahutamise või katalüütilisel töötlemisel. Om - mõõduka aktiivsusega, lihtsaim ja kergeim element (14,5Xkergem kui õhk), o-a 1, 0, -1, molekul kaheaatomiline H2 , parim gaasiline soojusjuht, keemist 20,4K sulamist 14K, difundeerud kiiresti läbi paljude materj, lah halvasti vees ja org lahustes, raskesti poleriseeritav. Kasut – keemiatööstustes, raketikütustes, tuumaenergeetikas, termotuumapommis, keevitamisel. Ühendid – 1) hüdriidid (kui H o -a on -1), 2) vesi H2O – tähtsaim ja levinuim ühend, ¾ maa pinnast on vesi, lood vesi sis alati lisandeid (mered, ookeanid – kloriidid, mageveekogud – vesinikkarbonaadid), puhatatakse – destillatsioon, ioonvahetus, jää sulamisel ruumala väh 9%, soojusmahtuvus kasvab 2X, 3) deutee...
IA ja IIA rühma metallidest: leelismetallide hüdroksiidid - LiOH, KOH, jt. leelismuldmetallide hüdroksiidid Ca(OH)2, Sr(OH)2, Ba(OH)2 3. Tugevuse järgi Leelised on tugevad LiOH Vees mittelahustuvad alused on nõrgad Cu(OH)2 Keemilised omadused a) alus + happeline oksiid = SOOL + VESI Ca(OH)2 + CO2 = CaCO3 + H2O b) alus + hape = SOOL + VESI KOH + H2SO4 = K2SO4 + 2H2O c) leelis + sool = UUS ALUS + UUS SOOL 3KOH + FeCl3 = 3KCl + Fe(OH)3 d) Alused ei reageeri alustega va. amfoteersed hüdroksiidid Zn(OH)2 + KOH = KZn(OH)3 Cr(OH)3 + KOH = KCr(OH)4 Al(OH)3 + KOH = KAl(OH)4 või K3Al(OH)6 kaaliumheksahüdroksiidaluminaat Saamine: 2Na + 2H2O = 2NaOH = H2 Li2O + H2O = 2LiOH CuSO4 + 2NaOH = Cu(OH)2 + Na2SO4 6. SOOLAD
82. katioon pos. laenguga ioon 83. anioon neg. laenguga ioon 84. elektrolüüs elektrivoolu läbijuhtimisel kulgev redoksprotsess 85. vee kadedus kaltsiumi- ning magneesiumiioonide sisaldus vees 86. oksiid hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend 87. happeline oksiid hapnikhappele vastav oksiid 88. aluseline oksiid alusele(hüdroksiidile) vastav oksiid 89. hape aine, mis annab lahusesse vesinikioone 90. alus aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone 91. leelis vees lahuvtuv tugev alus(hüdroksiid) 92. sool kirstalne aine, mis koosneb (aluse)katioonidest ja (happe)anioonidest 93. vesiniksool 94. hüdroksiidsool 95. neutralisatsioonireaktsioon aluse ja happe vaheline reaktsioon, milles tekivad sool ja vesi. 96. lahuse ph skaala lahuse happelisuse(aluselisuse)skaala. Neutraalse lahuse pH=7, happelise lahus pH<7 ja aluselise lahuse pH>7. 97. amfoteersus aine võime reageerida nii hapete kui ka alustega 98
Magnetism 1 MAGNETILINE VASTASTIKMÕJU. MAGNETVÄLI. Magnetiline vastastikmõju laetud kehade vahel esinev vastastikmõju, mis on põhjustatud nende kehade liikumisest. Magnetväli magnetilist vastastikmõju edasiandev väli, mis ümbritseb vooluga juhte ja liikuvaid laenguid. Magnetvälja asetatud vooluga kontuurile (raamile) mõjub kontuuri pöörav jõumoment, mis orienteerib kontuuri kindlasse tasakaalulisse asendisse. Kontuuri pinna positiivse normaali suund selles asendis loetakse magnetvälja suunaks kontuuri asukohas. Kontuuri pinna positiivse normaali suund määratakse kontuuris kulgeva voolu suunaga "kruvireegli" järgi. suund tasakaaluasendis (magnetvälja suund) I n Kontuuri pöörav jõumoment...
MgCl2 + Ca(OH)2 Mg(OH)2 + CaCl2 Mg(OH)2 + 2HCl MgCl2 + 2H2O 7 ÜHENDID Magneesiumi ühendid on reeglina ioonilised. Magneesiumoksiid tekib Mg põlemisel, kuid sellisel viisil saadud MgO on saastunud nitriidiga. Puhta MgO saamiseks kuumutatakse magneesiumhüdroksiidi või karbonaati. MgO lahustub vees vähesel määral ja aeglaselt, ta on termiliselt väga stabiilne, hea soojusjuhtivusega ning halb elektrijuht. Magneesiumhüdroksiid on leelis, mis lahustub vees vähesel määral ja annab valge kolloidse suspensiooni. Seda kasutatakse muuseas mao happesuse alandamiseks. , mis tekib magneesiumhüdroksiidi neutraliseerimisel maos, on kõhulahtisti. Looduses on tähtsaim Mg- ühend ilmselt klorofüll. Magneesiumi ühendid on: Fluoriidid: MgF2 Kloriidid: MgCl2 Bromiidid: MgBr2 · 6H2O, MgBr2 Jodiidid: MgI2 Hüdriidid: MgH2 Oksiidid: MgO, MgO2 Sulfiidid: MgS Seleniidid: MgSe
3. Tsingi reageerimine leeliste ja metallisooladega · leelistega eraldub samuti H2 · Zn + 2NaOH + 2H2O Na2Zn(OH)4 + H2 · dinaatrium- · tetrahüdroksotsinkaat · lahustub ka NH3 ja NH4+- soolade lahustes · tõrjub endast elektropositiivsemad metallid · (asuvad temast pingereas paremal) nende soolade lahustest välja, näit. · Cu2+ + Zn Cu + Zn2+ 4. Kroomi hüdroksiidid · Cr(II)soolade lahused + leelis Cr(OH)2 - tugev redutseerija · kollase värvusega, reageerib hapetega · Cr(III)soolad + NH3.H2O Cr(OH)3 - sinine · amfoteerne: · CrCl3 + 3H2O Cr(OH)3 K3Cr(OH)6 · kaalium- · heksahüdroksokromaat(III) 5. Volframin kasutusalad · Kuni 50% volframist kasutatakse · vääristeraste (peam. tööriistateraste) tootmisel · - eriti kiirlõiketerased (8 - 20% W) · (säilitavad kõvaduse 1000 - 1100 C juures)
M(HT 18O) = 1+3+18 = 22 g/mol merevees on D aatomite suhe kõikidesse aatomitessse vees: D =1,56 *10-6 D+H Looduslik S: 4 isotoobi segu,massiarvudega 32 (üle 95%), 33, 34 (üle 4%), 36 Tihedus. = m/V Oksiidide omadused ja reaktsioonid X kl õpik I osa lk. 64 71 Happelised mittemetallide oksiidid ( ei ole N 2O, NO, CO) ja metalli o.a. kõrge Happeline oksiid + leelis CO2 tõestusreaktsioon ( lubkjavette Ca(OH)2 moodustub valge sade CaCO3 CO2 + Ca(OH)2 CaCO3 + H2O SO2 SiO2 peamine kvartsliiva koostisosa, ei reageeri veega CrO3 + H2O H2CrO4 kroomhape 2CrO3 + H 2O H 2Cr 2O7 dikroomhape Aluselised CaO põletatud ehk kustutamata lubi ,sest saadakse lubjakivi põletamisel lubjaahjudes ( 10000C) CaCO3 CaO+ CO2 Lubja kustutamine CaO + H2O Ca(OH)2 Ca(OH)2 kustutatud lubi, lubjavesi CO2 + Ca(OH)2 CaCO3 + CO2 + H2O Ca(HCO)3
Mürgid läbi aegade Referaat 1 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................3 Happed.....................................................................................................3 Erinevaid mürke........................................................................................6 Lisad......................................................................................................10 2 Sissejuhatus Mürk (ka mürkaine) on aine, mis võib ainevahetuse kaudu põhjustada organismi tervisehäire või surma.Organismi kahjustavaid viirusi ja baktereid ning muid elusolendeid ei arvata mürkide hulka, vaid neid nimetatakse haigusetekitajateks. Samuti ei loeta mürkideks aineid ja esemeid, mis kahjustavad organismi mehhaanil...
KORDAMISKÜSIMUSED: ( karboksüülhapped, amiidid, estrid). 1. Selgitada mõisted: karboksüülhape, ester, amiid, happe halogeniid, hüdroksühape, küllastunud hape, küllastumata hape, aminohape, halogeenhape, dihape, rasvhape, happe asendusderivaat, happe funktsionaalderivaat, laengu delokalisatsioon, hüdrolüüs, happeline katalüüs, leeliseline katalüüs. 2. Miks karboksüülhappel on happelised omadused? Kirjutada dissotsiatsioonivõrrand ja selgitada. R-COOH = R-COO- + H+ Karboksüülhappel on happelised omadused, sest tal on võime dissotseeruda ja anda lahusesse vesinikkatioone. 3. Võrrelda alkoholi ja karboksüülhappe happelisust. Põhjendada erinevust. Karboksüülhapped on miljardeid kordi happelisemad kui alkoholid, sest alkoholi happeline dissotsiatsioon on tugevalt vasakule nihutatud, kuid karboksüülhappe happeline dissotsiatsioon on tasakaalus. R-COOH + H2O R-COO- + H3O+ R-OH + H2O RO- + H3O+ 4. Võrrelda süsihappe ja etaanh...
OSKIID NB! Ei reageeri SiO2. (mittemetalli + ALUS vaata ALUS + HAPPELINE OKSIID oksiid) + ALUSELINE OSKIID SOOL SO2 + Na2O Na2SO3 ALUSELINE + VESI LEELIS Li2O + H2O 2LiOH OKSIID NB! Reageerivad ainult IA ja IIA(alates Mg) metallide oksiidid. (metalli oksiid) + HAPE vaata HAPE + ALUSELINE OKSIID + HAPPELINE OKSIID vaata HAPPELINE OKSIID + ALUSELINE OKSIID
OSKIID NB! Ei reageeri SiO2. (mittemetalli + ALUS vaata ALUS + HAPPELINE OKSIID oksiid) + ALUSELINE OSKIID SOOL SO2 + Na2O Na2SO3 ALUSELINE + VESI LEELIS Li2O + H2O 2LiOH OKSIID NB! Reageerivad ainult IA ja IIA(alates Mg) metallide oksiidid. (metalli oksiid) + HAPE vaata HAPE + ALUSELINE OKSIID + HAPPELINE OKSIID vaata HAPPELINE OKSIID + ALUSELINE OKSIID
dekolteepiirkonda. Kui rätt muutub rasvaseks on selge, et rasueritus kipub olema üle normi. Normaalse rasunäärmete töö korral ei taasta nahk pesemisjärgselt oma loomulikku kreemikihti täielikult enne kolme tundi. Ka liigne pesemine pole hea. Esmalt pead kindlasti revideerima oma pesemisreziimi ja -vahendeid. Liigleeliseliste pesemisvahendite kasutamine ja tihe pesemine võib kasu asemel hoopis kahju tuua. Nimelt eemaldab leelis nahalt kogu rasukihi, mitte ainult liigse, ja tekitab naha ülekuivuse. Kui kuivad perioodid tekivad ööpäevas tihti, on efekt loodetule vastupidine. Rasunäärmed proovivad liigkuivuse vastu võidelda veelgi intensiivsema töötamisega ja nahk läigib juba õige lühikese aja pärast. Muutunud rasu koostis tekitab omakorda tõsise ohu akne tekkeks. Ummistub massiliselt poore, nendest tekib rasust ja pisikestest sarvrakkudest koosnevaid korke, mis ei lase intensiivselt
KEEMIA PÕHIMÕISTED Aatom üliväike aineosake, mis ei teki ega hävi keemilistes reaktsioonides. Tuumalaeng aatomituuma positiivne laeng, mis võrdub prootonite arvuga tuumas. Elektronkate aatomituuma ümbritsev elektronide kihiline paigutus. Elektronide väliskiht kõige viimane elektronkatte kiht. Seal võib olla maksimaalselt 8 elektroni. Väliskihi elektronid määravad peamiselt ära elemendi keemilised omadused. Keemiline element kindla tuumalaenguga aatomite liik. Ioon aatomid, mis on liitnud või loovutanud elektrone. Kui aatom loovutab elektrone, tekib positiivne ioon e katioon. Kui aatom liidab elektrone, tekib negatiivne ioon e anioon. Molekul aatomitest koosnev väike aineosake. Aatommass e. massiarv = prootonite arv + neutronite arv Mool aine hulk, mis sisaldab 6,02 * 10²³ aineosakest. Molaarmass aine ühe mooli mass grammides. Aine hulk aine moolide arv. Tähistus: n....
sool 1) Sool + metall=uus sool+ vähemaktiivne RCOOMe metall(reageeriv sool peab olema vees lahustuv) CuSO4 + Fe = FeSO4 + Cu 2) sool + LEELIS = uus sool + uus alus(üks↓) (reageeriv sool ja alus peavad olema vees lahustuvad) FeCl3 +3 KOH = 3KCl + Fe(OH)3 ↓ 3) sool + HAPE = uus sool + nõrgem hape
Tehnovõrgud VESI Oluliseks oli Härjapea oja 14 saj. Annab ülemiste järv Tallinnale vett. 1867 alustati rekonst. Puittorud vahetati malmtorudeks. 1881-1883 laiendati ja ehitati Marina tänava pumpla ja Tõnismäele veetorn 1922 rajatakse 10,5 km pikkune kanal pirita jõe vee juhtimiseks Ülemistesse 1927 ehitatakse järve kaldale veepuhastusjaam 24000m3/d 1941 sügisel õhitakse venelaste poolt 1951 Taasatatakse ja jõudlus 36000m3/d, ja puhastati klooriga 1986 rekonst. Ja jõudlus 180000m3/d KANAL Vanim kanal 1422 Tallinn-Nunnakloostri vahel 19 saj. Alguses lubati tasu eest ka reovesi kanalisse.Ennem valati tänavale. Võis saada travi 1843 malm torud 1878 tehakse kanalit ka keraamisistest torudest 1882 alustati Toompea kanali ehitamist 1950 oli sada väljalaset ja 1960 keskpaiku hakkas ümbrus haisema 1968 alustati ja 1981 läks käiku puhastusseadmete 1etapp 1998 avati 2 etapp bioloogilised puhastusseadmed Muhv-toru,trossi või muu kahe detaili ühen...
OSKIID NB! Ei reageeri SiO2. (mittemetalli + ALUS vaata ALUS + HAPPELINE OKSIID oksiid) + ALUSELINE OSKIID SOOL SO2 + Na2O Na2SO3 ALUSELINE + VESI LEELIS Li2O + H2O 2LiOH OKSIID NB! Reageerivad ainult IA ja IIA(alates Ca) metallide oksiidid. (metalli oksiid) + HAPE vaata HAPE + ALUSELINE OKSIID + HAPPELINE OKSIID vaata HAPPELINE OKSIID + ALUSELINE OKSIID
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Saamismeetodid.......................................................................................................................... 4 Füüsikalised omadused............................................................................................................... 5 Keemilised omadused................................................................................................................. 6 Kasutusalad.................................................................................................................................9 Ohutusnõuded............................
või lihvitakse peegli jaoks. Nii saab armeeritud ja reljeefklaasi. Valuklaas sulaklaas tõm valtsi peale. Puhutud klaas. Pressimine ja stantsimine. Värvus oleneb lisanditest *lisatud sulamassile, *õhuke kiht piserdatakse peale, *keraamilise pigmendiga pinna katmine, maalimine. Optilised om olenevad klaasi koostisest ja tema töötlemisviisist. Püsivus norm ting on püsiv, kahjust tek leelis, fluor jafosforhape. Tugevus suurendamiseks lihvitakse klaasi servad, kõvadus 5-7 Vead võivad olla struktuuris, pinnakvaliteedis, ekspluatatsioonis. Liigid lehtklaas: läbipaistev, värvitu, kasut aknaklaasina Valuklaas läbipaistmatu, värviline, reljeefne, matt Floatklaas värvitu/line, kasut aknad, fassaadid, peeglid Karastatud klaas termiline: klaas kuum 650C jahut kiiresti suruõhuga. Omab suuremat püsivust tule temp, puruneb kildudeks, on kriimustatav
Kõik peale raua ja selle sulamite on värvilised metallid. Eririti head elekri ja soojus juhid on Ag, Cu, Al, Au, Fe Antiminon ja mangaan on kõige hapramad metallid, Teemand on väga hea soojus juht. Li, Na, K on veest kergemad metallid, ning kõige kergemad metallid seetõttu. Elavhõbe on kõige raksem metall, ning samas ka kõige madalama sulamsis temperatuuriga metall. Wolfram on kõige kõrgema sulamis temperatuuriga metall Kõige kvem metall on kroom. Kõige õrnemad on leelis metallid. Pehmemetallid on Sn, Pb Raud, koobalt ja nikkel on kõige magnetiseeruvamad metallid 2.Metallide keemised omadused: (pingerida 668, 314lk) Plaatina ja kuld on ainsad metallid, mis ei kattu õus kelmega Kui oksiidi ruumala on suurem kui metalli morlaar ruumala siis tekib metallile katkematu kelme, ning see tekib Al, Zn, Ni, Cr jt Metallid vees lahustuvuse jätgi on vees lahustuvad ja mitte lahustuvad N:K, Na, Mg, ning mitte lahustuva on Cu, Hg jne N:ZnSO4+Ni=Zn+NiSO4 toimub
Tartu Kivilinna Gümnaasium VESINIK- Tulest sündiv...vesi Koostaja: Kairit Linnaste Juhendaja: Helgi Muoni Tartu 2008 Sisukord Sisukord......................................................................................................................2 1 Üldiseloomustus..........................................................................................................3 Avastamine ja nime saamine...................................................................................3-4 Leidumine looduses..............................................
METALLID JA MITTEMETALLID Metallid Asukoht perioodilisussüsteemis ja aatomi ehitus Enamik nüüdisajal tuntud 118 keemilisest elemendist on metallid. Perioodilisuse tabelis asuvad nad vasak- ja keskosas ( tabeli parempoolse osa täidavad mittemetallid). Kui vaadelda perioodilisust süsteemi rühmade kaupa, siis esimene, teine ja kolmas(va. Boor) peaalarühm(A- alarühm) koosnevad ainult metallidest. Kuna peaalarühma (A- alarühm) number näitab ka välimisel elektronkihil olevate elektronide arvu, neis asuvate metallide oksüdatsioniaste ühendites on vastavalt +I, +II ja + III. Kõrvalalarühmades (B- alarühm) asuvate metallide välisel elektronkihihtidel on samuti peamiselt 1-2 elektroni. Siit järeldus- metalliaatomite välisel elektronkihil on peamiselt 1-3 elektroni. Eranditeks on Ge, Sn, Pb- väliskihil 4 elektroni; Sb, Bi- 5 elektroni. Liikumisel perioodis vasakult paremale suureneb tuumala...
Väärisgaasid Referaat Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Heelium 3 3. Neoon 4 4. Argoon 4 5. Krüptoon 5 6. Ksenoon 5 7. Radoon 6 8. Väärisgaaside üldiseloomustus 6 9. Kasutatud kirjandus 7 2 Sissejuhatus Väärisgaasid on keemilised elemendid, mis kuuluvad perioodilisussüsteemi VIIIA rühma. Nende elektronkatte väliskihis on 8 (heeliumil 2) elektroni. Väärisgaasid on väga madala keemistemperatuuriga värvitud gaasid, mis esinevad üheaatomilise lihtainena ning peaaegu kunagi ei astu keemilistesse reaktsioonidesse. Väärisgaasid on Heelium (He), Ne...
Anioonide kindlakstegemine Referaat Koostaja: Sisukord Anioonide kindlakstegemine....................................................................................................1 Referaat......................................................................................................................................1 Koostaja: ............................................................................................................................1 Sisukord.....................................................................................................................................2 Anioon........................................................................................................................................3 Anioonide jagunemine .............................................................................................................3 Ainete ja iooni...
Aatom - Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Keemiline element - Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. . Prooton - Prooton on elementaarosake, mis koosneb kvarkidest. Seega ei ole prooton mitte fundamentaalosake, vaid liitosake. Prooton on positiivse elektrilaenguga Neutron - Neutron on elementaarosake, mis koosneb kvarkidest. Seega ei ole neutron fundamentaalosake vaid ta on liitosake. Ei oma laengut. Elektron - Elektron on fundamentaalne elementaarosake (tähis e-).Negatiivse elektrilaenguga. Massiarv - Massiarv on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas. Isotoop - Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aatomite tüübid, mis erinevad massiarvu (A) poolest. Järjenumber ehk aatomnumber ehk laenguarv (Z) langeb neil kokku. Elektronkate - Elektronkate on aatomi tu...
+2 -2=0 + -2 liitiumoksiid LiO 2 mittemetallioksiid -2 SO vääveltrioksiid 3 Hüdroksiid ehk alus Näide +1 -1 NaOH naatriumhüdroksiid , vees lahustuv leeliseline +3 -1 Al(OH) alumiiniumhüdroksiid , vees ei lahustu Osad hüdroksiidid lahustuvad vees ja osad mitte. Leelisteks nim. vees lahustuvaid hüdroksiide. Leeliseline keskkond tähendab, et vees lahustunud aineks on leelis. 6 Hape +1 -2 väävelhape H2SO4 +2 +1 väävlishape H2SO3 lämmastikhape HNO3 +1 -2 süsihape H2CO3 vesinikkloriidhape HCl ehk soolhape Sool +1 -2 sulfaat Na2SO4 naatriumsulfiit Na2SO3 naatriumnitraat NaNO3 naatriumkarbonaat Na2CO3 naatriumkloriid NaCl Orgaanilised ained C +6| 2)4) Tänu 4b rühmale võib ta juurde võtta või ära anda. H-Cl O=O
1. mangaani tähtsamad oksiidid, valem, värvus, lahustuvus vees, leelistes, hapetes jt omadused. Tuntakse järgnevaid stabiilseid mangaanoksiide: MnO (hallikas-roheline), Mn2O3 (pruunikas-must), MnO2 (pruunikas-must), Mn3O4 (pruunikas-must), Mn2O7 (rohekas või pruunikas vedelik). Leiduvad looduses mineraalidena v.a viimane neist. MnO2 ehk mangaandioksiid on praktikas tähtsaim mangaani oksiid ja levinuim Mn ühend looduses. MnO2 on tugev oksüdeerija, mis juba nõrgal kuumutamisel vesiniku atmosfääris redutseerub: MnO2 + H2 MnO + H2O. MnO2 oksüdeerib ka ammoniaaki: 6MnO2 + 2NH3 3Mn2O3 + N2 + 3H2O. MnO2 on amfoteerne oksiid. Sulatamisel leelistega õhuhapniku juuresolekul moodustuvad manganaadid(VI): 2MnO2 + 4KOH + O2 2K2MnO4 + H2O Soojendamisel hapetega tekivad vaheühendina Mn(IV)soolad, mis kergelt redutseeruvad Mn(II)sooladeks: ...
Erituselundite süsteem. Erituselundite alla kuuluvad: · Kuseerituse elundid · Nahk · Osaliselt ka hingamiselundid ja seedeelundid Kuseelundite süsteem Kuseelnudid: · Neerud · Kusejuhad · Kusepõis · Kusiti Neerude funtksioonid; 1. Jääkainete eemaldamine uriiniga. Ainevehetuse jääkproduktid, oluline on kusihape ehk uurea. Jäägiks võib lugeda ka sapipigmente, annavad uriinilie kollaka värvuse (biliriubiin). Valkude ainevehtuse produktide eemadamine. 2. Uriini teke. 3. Stabiilse osmootse rõhu ja pH säilitamine. Ph säiltamine on happe-leelis tasakaalu säilitamine. Osmootse rõhu säilitamine toimub vee ja tähtsamate ioonide (Na, Cl) väljutamise reguleerimises. 4. Sisesekretoorne funktsioon. Produtseerivad aineid, mis lähevad verre: A. Erütrotsüütide teket mõjutavad erütropoetiinid- tekivad neerudes, on hädavajalikud punaliblede tekke...
välklambid, ekketesterite defineeritud meeter, luminestsentslampides. Sõnad tähesegadikus: a)Vertikaalselt: alkaloid, arseen, dubnium, duralumiinium, soolad, leutsiin, baarium, anood, amiid, osoon, radoon, molekul, nitraat, element, alkohol, antimon, labor, bensiin, kineetika, silaan b)Horisontaalselt: lantaan, krüptoon, astaat, leelis, indool, deuteerium, amoniaak, eeter, raud, molaarsus, lüsiin, klastrid, boor, gaas, lehter, ioon, keemik, vask, iood, triitium, seleniit, lakmus, aine 1. Marsi järel paiknevad planeedid on nn hiidplaneedid, millel on palju kaaslasi, väike tihedus ja mis on suured. Milline võiks olla Jupiteri koostis? · Liiv, kruus, savi · Metalliline vesinik ja heelium · Vesi, CO2 ja metaan · Põhiliselt raud · Heelium, argoon, krüptoon Naljajutt Mida teha selle
Üldine keemia 1. Aine ehitus Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Aatomi elektronkate jaguneb elektronkihtideks, need omakorda alakihtideks. 1. elektronkihis on üks alakiht, igas järgmises kihis on üks alakiht rohkem. Igas alakihis on kindel arv orbitaale. Orbitaal ruumiosa, kus elektroni leidumise tõenäosus on väga suur. salakihis on 1 orbitaal, palakihis on 3 orbitaali, dalakihis on 5 orbitaali jne. Üks orbitaal mahutab kuni kaks elektroni ehk ühe elektronipaari. 2. Aatomi ehituse seos perioodilisustabeliga Aatomiraadius suureneb rühmas ülevalt alla, sest kasvab elektronkihtide arv. Aatomiraadius väheneb Arühmades perioodis vasakult paremale, sest suureneb tuumalaeng ja seega tuuma mõju elektronegatiivsuse ja mittemetallilisuse kasv elektronkatte...
· kõige aktiivsemad mittemetallid on VIIA rühmas. · kõige vähemaktiivsemad (keemiliselt inertsed) on VIIIA rühma mittemetallid (väärisgaasid). 21. Alused. Alus on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse hüdroksiidioone. Kõige tuntumad alused on hüdroksiidid, nt. ammoniaakhüdraat (NH3 H2O) Hüdroksiid on mittemolekulaarne kristalne aine, mis annab dissotsieerumisel lahusesse metalli katioone ja hüdroksiidioone. Leelis on veel lahustuv tugev alus. Leelised on leelis- ja leelismuldmetallide hüdroksiidid, nt. NaOH, KOH, Ca(OH)2. Need on ioonsed ained, mille kristallvõre koosneb metalli katioonidest ja hüdroksiidioonidest. 22. Happed. Ainete happelisi omadusi seostatakse tavaliselt nende käitumisega vesilahustes. Hape on keemiline aine, mis annab (dissotsieerudes) vesilahustesse vesinikioone. Osa happeid (puhta ainena) on tavatingimustes vedelikud nt. väävelhape, lämmastikhape,
ALALISVOOL Elektrivooluks nim. laengute suunatud liikumist. q Voolutugevus näitab juhi ristlõiget ajaühikus läbivat laengu hulka: I = t 1C 1A = A-Amper 1kA = 10 3 A 1mA = 10 -3 A 1µA =10 -6 A (2-1) 1S Elektrihulga (laengu) ühikuks saame valemist 2-1 ka: q = I t 1C = 1 A s Kasutatakse ka ühikuid A h 1 Ah = 3600C = 3600 A s Voolu suund on kokkuleppeliselt võetud positiivsete laengute liikumise suund. Elektronid kui negatiivse laengu kandjad liiguvad vastupidi voolu suunale. Elektrivoolu saab kindlaks teha temaga kaasnevate nähtuste või toimete kaudu: - soojuslik toime (voo...
2) Kui suur on saadud lahuse mass? c) sool + leelis (vesilahuses) _____________________________ 3p 24 ______________________________________________________________________
Viies etapp: Seebi transport hulgilattu. Toimub samuti veokitega, olenevalt kauba kogusest valitakse transpordivahendi suurus. Kuues etapp: Seebi transport kauplusesse. Olenevalt kauba kogusest valitakse transpordivahendi suurus. Seitsmes etapp: Seebi müük kaupluses. Enne kosmeetikavahendi ostmist on vaja ära tunda oma nahatüüp. Seejuures tuleb arvestada ka oma vanust, sest vananedes muutub nahk kuivemaks. Normaalse nahaga inimesele sobib näiteks pesuvahend, milles leelis on ülekaalus. Kuiva nahaga inimesele on sobivam seep, milles on rohkem rasva ja vaha. Kõige õrnem nahk on beebidel, kuid ka suurematel lastel, nende jaoks on müügil laste seebid. Õrna ja kuiva nahaga inimestel ei ole soovitav end liiga sageli sisse seebitada, sest niiviisi eemaldatakse naharasu, võib tekkida nahapõletik. Nahk hakkab kihelema, punetama ja ketendama. Tuleb valida tundlikule nahale sobiv pesemisvahend
Aluselises keskkonnas värvub fenoolftaleiin vaarikapunaseks või roosaks. (Pildiallikas: autori erakogu) Tugevalt sööbivate omaduste tõttu peab nende kasutamisel olema ettevaatlik ja kasutama kaitseprille, kummikindaid ja muid kaitsevahendeid. Kindlasti peab vältima leelise sattumist silma, sest vastasel korral on oht jääda pimedaks. Kui siiski juhtub õnnetus ja leelis satub nahale, tuleb kahjustatud kohta pesta voolava vee all, kuni libedus kaob. Seejärel on tingimata vajalik kahjustatud koht neutraliseerida mõne nõrga happe (näiteks äädikhape) lahjendatud lahusega ning siis uuesti pesta veega. Enamik leelismetallide hüdroksiide kuumutamisel ei lagune. Ainult liitiumhüdroksid laguneb kuumutamisel liitiumoksiidiks ja veeks. Tugevate alustena nad reageerivad hästi happeliste oksdiidide ja hapetega, moodustades vastavaid sooli.
1. KEEMIA PÕHIMÕISTED Gümnaasiumi lõpetaja teab ainekavas esitatud põhimõisteid ja seaduspärasusi. Gümnaasiumi lõpetaja oskab neid rakendada keemiliste nähtuste kirjeldamisel ja seletamisel, arvutus-ning probleemülesannete lahendamisel. 1)Aatom on keemilise elemendi kõige väiksem osa. Aatom koosneb tuumast ja elektronidest. 2)Tuumalaeng on aatomi tuuma positiivne laeng. On määratud prootonite arvuga tuumas. 3) Elektronkate on aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. Väliselektronkiht on aatomituumast kõige kaugemal asuv elektronkiht, selle elektronide arv määrab elemendi omadused. 4)Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. 5) Ioon on laenguga osake. Positiivne ioon on katioon , negatiivne ioon on anioon. 6)Molekul on aine kõige väiksem osake. Molekul koosneb aatomitest. 7)Aatommass on aatomi mass aatommassiühikutes. 8)a)Mool on aine hulk, mis sisaldab sama pa...
Analüütilise keemia tähtsus ja rakendused-Analüütiline keemia- keemia haru, mis tegeleb proovi komponentide eraldamise, identifitseerimise ja määramisega; Traditsiooniliselt kuulub analüütilise keemia valdkonda ka keemiline tasakaal ja andmete statistiline töötlus. Jaguneb kvalitatiivne(identifitseeritakse, mis komponendid on proovis) ja kvantitatiivne(määratakse komponentide kogused(kontsentratsioonid)) analüüs. Kvantitatiivse analüüsi meetodite klassifikatsioon- Gravimeetria- meetodid põhinevad massi mõõtmisel; Tiitrimeetria- põhinevad ruumala mõõtmisel; Elektroanalüütilised meetodid- põhinevad potentsiaali, voolutugevuse, takistuse, laengu mõõtmisel; Spektroskoopilised meetodid- põhinevad analüüdi reaktsioonil elektromagnetkiirgusega; Ülejäänud meetodid- Kromatograafia- komponentide eraldamine tänu interaktsioonidele faaside vahel; Kemomeetria- andmete statistiline töötlus Kvantitatiivse analüüsi astmed-Enne kui hakata analüüsi teo...
Tasakaalud elektrolüütide lahustes 1. Millistel juhtudel nõrga elektrolüüdi dissotsiatsioonimäär suureneb? Miks? a) lahuse lahjendamine - kasvab. b) lahuse kuumutamine tasakaal nihkub H>0, diss. tugevneb, kasvab. c) HNO2 lahusele KNO2 lisamine väheneb. selle happe soola lisamine d) HNO2 lahusele HNO3 lisamine väheneb. happe lisamine tsakaal <- e) HNO2 lahusele KOH lisamine leelis seob ära osa prootoneid, tasakaal ->, kasvab. 2. Miks H2S dissotsieerub lahuses peamiselt I astmes? Kuna vesinikdisulfiidhape on nõrk hape, diss. lahuses anult osaliselt. 3. Reastage järgmiste ainete 0,1 M lahused pH kasvu järjekorras (põhjendage vastust): H3PO4 H2CO3 HNO3 CH3COOH NaOH NH3H2O Fe(OH)3 pH=0,5 pH=0,7 pH=1 pH=5,7 pH=13 pH=13 pH=13,4 4. Miks ammooniumpuhvri pH oluliselt ei muutu väikese koguse tugeva happe või aluse lisamisel
Reaktsioonide kirjutamine ja tasakaalustamine Reaktsioonide spikker Esmalt pead oskama eristada oksiide, happeid, aluseid ja soolasid Oksiidid: ühendis on AINULT kaks elementi, millest üks on hapnik. (Nt: CO2, NO2, NO, CuO, CaO, Na2O) Happed: hapetes on ühendi esimene element vesinik (H) ja teine pool on anioon, mille leiate lahustuvustabeli vasakpoolsest tulbast (see on olemas klassis seina peal ja nähtav ka töö ajal). OLULINE: tabelis on anioonide tulbas OH- ja katioonide reas H+, mis on erandid. OH- ei moodusta koos vesinikuga hapet (moodustab H2O ehk vee)! (Nt: HCl, HBr, H2S, H2SO4, H3PO4) Alused: koosnevad metallist (tabelis värvitud teistest erinevalt) ja hüdroksiidioonist (OH-). Metalliioon kirjutatakse ette ja OH lõppu. Kui metall kuulub IA või IIA rühma, siis on tegemist leelisega ehk väga tugeva alusega. (Nt: NaOH, Cu(OH)2, Cu(OH)3, Ca(OH)2, Hg(OH)2, Mg(OH)2) Soolad: Koosnevad metallist (n...
Anorgaaniline keemia Iseseisev töö 1. Temperatuuri mõju reaktsiooni kiirusele: temperatuuri tõusmisel reaktsiooni kiirus kasvab. See on tingitud asjaolust, et kõrgemal temperatuuril on aineosakestel suurem energia ja liikumiskiirus. Kontsentratsiooni mõju reaktsiooni kiirusele: mida suurem on reageerivate ainete kontsentratsioon, seda intensiivsemalt eraldub vesinikku, s.t seda suurem on reaktsiooni kiirus. Rõhu mõju reaktsiooni kiirusele: gaasiliste ainete puhul rõhu tõstmisel reaktsiooni kiirus suureneb, kuna rõhu tõstmisel suureneb gaasiliste ainete hulk ruumaalaühikus (s.t nende kontsentratsioon). Peensusastme mõju reaktsiooni kiirusele: mida suurem on reageerivate ainete kokkupuutepind, seda suurem on reaktsiooni kiirus. Katalüsaatori mõju reaktsiooni kiirusele: aktivatsioonienergia vähenemine katalüsaatori juuresolekul ongi reaktsiooni kiirenemise...
asendatud hüdrofoobsed, st lahustid, puuviljaessentsid, CH3COOC2H5 + KOH => CH3COOK + CH-OOCC17H33 alküülrühmaga. nad ei märgu ega karastusjookide ja kondiitri- C2H5OH lahustu vees. Küllastunud ester + leelis => sool + alkohol Rasvad toodete maitseainetena, vahad. CH2OOCC17H31 rasvhapetest (stear-, palmit- ja võihape) 1. Happeline hüdrolüüs CH2 O CO Looduslikke rasvu leidub
Li K Ba Ca Na Mg Al Mn Zn Cr Fe Cd Ni Sn Pb H2 Cu Hg Ag Pt Au · Metallide pingerida (paremalt vasakule) o Aktiivsus suureneb o Annavad elektrone kergemini, et positiivseid ioone moodustada o Roostetavad kergemini o Muutuvad tugevamateks redutseerijateks · Metallide füüsikalised omadused · Materjalide füüsikalised omadused: o Tihedus o Sulamistemperatuur o Korrosioonikindlus · Sulamid jagunevad: o Metalliline o Homogeenne o Heterogeenne · Miks eelistatakse sulameid puhastele metallidele? · Sulamite eelised: o Odavamad o Kõvemad o Tugevamad o Madalama sulamistemperatuuriga o Kuumakindlamad o Vastupidavamad o Korrosioonikindlamad · Joodis on madalama sulamistemperatuuriga metallisulam, mida kasutatakse metallide kokkujootmisel. · Joodise põhiliseks koostismetallideks on enamasti tina ja plii · Jootmiseks nimetatakse teh...
dissotseerima ioone. Mujal maailmas kasutatakse üldhappesuse määramiseks ka muid meetodeid. Nende vahel on tugev korrelatsioon mida madalam pH, seda kõrgem üldhappesus jne). 14. Mis on puhverdusvõime ja millest sõltub piima puhverdusvõime? puhverdusvõimet tingivad selle aluselised aminorühmad ja happelised karboksüülrühmad valgu- ja selle lõhustusproduktide molekulides. Lisatav hape või leelis muudab nende rühmade dissotseerumist ega lase aktiivhappesusel seetõttu oluliselt muutuda. Piima ja piimatoodete puhverdusvõime on seda suurem, mida rohkem on piimas valku. Piima puhverdusvõime on suurim pH vahemikus 4,5-6,5. 15. Milline piim on sobiv piimhappebakterite arenguks? Sobivad piimas on piisavalt toitaineid, see ei sisalda pidurdusaineid. Juustupiima hulka ei tohi sattuda ternespiima ega haigete lehmade piima (nt
* Hape aine, mis koosneb vesinikioonidest ja happeanioonidest. * Kütuste põlemisel tekivad oksiidid SO2, NO ja NO2. * Hapnikhapped vasavate oksiidide reageerimisel veega. * Hapnikku mittesisaldavad happed vastavate gaasiliste ainete vesilahused. * Nõrgad happed vastavate soolade reageerimisel tugevama happega. * Alused on ainsed, mis annavad vesilahusesse hüdroksiidioone tüüpilised alused on hüdroksiidid, mis koosnevad metalliioonidest ja hüdroksiidioonidest. -) Leelis vees lahustuv alus (ka vähelahustuv) ja nad on tugevad alused. -) Raskelahustuvad alused vees ei lahustu ja nad on nõrgad alused. * Soolad koosnevad aluse katioonist ja happe anioonist. * Lihtsoola happeanioonis puudub vesinik ja vesiniksoolas on vesinik, kristallhüdraatidesse kuuluvad ka vee molekulid. * Metall + sool = sool + metall sool lahustuv ja metall aktivsem kui soola koostises olev metall (metall ei tohi olla IA ega IIA Ca ja sellest allpool) - redoksreaktsioon
NaCl + AgNO3 = AgCl¯ + NaNO3 5.4 Oksiidide keemilised omadused. 5.4.5 Aluselised oksiidid. Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. Aluseliste oksiidide hulka kuulub enamus metallioksiide. Reageerimine hapetega - vahetusreaktsioon. Tekivad sool ja vesi. CuO + H2SO4 = CuSO4 + H2O Reageerimine veega ühinemisreaktsioon. Veega reageerivad ainult aktiivsete metallide oksiidid (IA ja IIA); tekib leelis. CaO + H2O = Ca(OH)2 Reageerimine happeliste oksiididega ühinemisreaktsioon. Tekib happelisele oksiidile vastava happe sool. CaO + CO2 = CaCO3 5.4.6 Happelised oksiidid. Happelised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad alustege, moodustades soola ja vee. Happeliste oksiidide hulka kuuluvad paljud mittemetallioksiidid (aga ka mõned kõrge o.-a.-ga B-rühmade metallide oksiidid CrO3, Mn2O7). Happeline oksiid Vastav hape CO2 H2CO3 SO2 H2SO3
"Keemia alused" 3. kontrolltöö Küsimused, mis on toodud kaldkirjas, ei tule kontrolltöösse, kuid võivad esineda eksamiküsimustes. Tudeng peab teadma erinevate rühmade elementide peamiste ühendite nimetusi, oskama kirjutama ühendile vastavat keemilist valemit või vastupidi. Tudeng peab oskama kirjutama erinevate rühmade elementide peamiste ühendite tekkereaktsioone ning neid tasakaalustama. 1. Tähtsamad perioodilised seosed aatomite omadustes. Selgitage, kuidas muutuvad aatomiraadius, ionisatsioonienergia, elektronafiinsus, elektronegatiivsus ja polariseeritavus perioodilisustabelis. Aatomiraadiused vähenevad perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülevalt alla. Aatomi raadius väheneb perioodilisuse tabelis vasakult paremale ja suureneb ülevalt alla. Igas uues perioodis lisanduvad uued elektronid järjest välimistele elektronkihtidele, mis asuvad aina kaugemal tuumast ja seetõttu suureneb raadius üleva...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
