"Leegitsev süda" analüüs "Leegitsev süda" on kirjutatud August Giliti poolt 20. saj alguses. Autoriks on Tartust pärit kirjanik. Peale "Leegitseva südame" kirjutas ta veel erinevaid romaane ja novelle. Raamat räägib külaelu pluss - ja miinuspooltest. Lugejani tuuakse elav pilt ajast, oludest ning suhetest, mis kujunevad keeruliseks. Teenijanna Anu sünnitab poja Joosepi, kelle rikas isa ei taha lapset kuuldagi. Poisist sirgub hoolimata sellest andekas ja kuulus artist. Viiuldaja läheb pärast ema surma maailma rõndama. Reisil olles kohtab mees oma lapsepõlve sõbrannaga, kellega ta hiljem ka kokku elama asub. Koos asutakse otsima kunsti tähendust, mis mõlemale armas on. Mida tähendab kunst erinevate inimeste jaoks?Kaiele annab tants leiva lauale. See on pigem töö kui meelelahutus. Uue katsetamine ja enese proovile panemine meeldib naisele. Ta tahab pääseda välja Eesti raamidet ja esineda suurele publikule...
LEEGITSEV SÜDA: Seemned, mis visatakse tormi, kanduvad soole ning neist ei kasva iialgi Issandale meelepärast tarbebuud. SUUR KUNST ON NAGU MAAILMA LOOMINE, TäIS VALU, RõõMU JA KõIKVõIMSAT PINGET, SEE ON NII LäHEDANE JUMALALE, ET SAGELI Võib neid hoopis ära vahetada. Mõistlik inimene võib isegi prõgihunnikust leida omaõnne. Geeniused on rahvale nagu kirjud hilbud, millega katab kinni oma alasti inetust. Kangem kui meie on siiski elu ise. Elu ei rühi oma arenemises heaolu poole, vaid hakkab oma katsetustega iga inimse juures üha otast peale. Nautija määrab teose väärtuse, sest teos ise on vaid hingetu skeem. Ainult usku peab olema, lootust ei tohi peenrahana maanteele kaotada. Ühed kouvad ja on õnnelikud ning teised loobivad ja on veelgi õnnelikumad. Kunst- nende püüd kaunima poole, kellele elu ise pole seda pakkunud Elu on suurem ja sisukam, et rakenduda härjana võõra saha ette ja teenida võrra tahtmise ning tuju järgi. Geenius on rahva...
A.Gailit ''Leegitsev süda'' kokkuvõte. Esimene osa: 1.Vana Anu Maarva elas Tuulemäel, vanas hütis. Teda käis vaatamas vaid vana Kanuska-eit, kes ta eest hoolitses.Anu oli valmis surema, ta käis pesemas ära ja pani ühked riided selga. Tal oli poeg Joosep, kes oli linnas tuntud viiuldaja. Ta käis vahest ema vaatamas. Koos kõpitseti ka Tuulemäe maja. Kui Anu ema oli kunagi surnud, jäi tema saatuse hooleks. Ta käis talust talusse ja keegi õieti ei tahtnud teda. Tema elu õnnelikumad aastad möödusid Taavet Rabaraua talus. Ta jäi Taavetist rasedaks. Taavet aga võttis naiseks Kai-Kadri. Anu ajas ta aga talust minema,et inimesed imelikke jutte ei hakkaks rääkima. Anul hakkas sünnitus pihta keset karjamaad ning talle tõttas õnneks appi Ann Anderva. Anu jäi tema juurde teenima. Korra käis Taavet teda vaatamas. 2. Anu nägi Kanuska-eite tulemas ja rääkis sellele , et tema hakkab nüüd surema. Kanuska-eit tahtis, et ka temale midagi jäetaks. Anu ol...
August Gaililt ,,Leegitsev süda" ,,Leegitsev süda" on raamat, mida võiksid lugeda igas vanuses olevad inimesed. Noortele annab see teos suurepärase ettekujutuse elust, mida elasid meie esivanemad. Vanematele inimestele, aga see-eest toob mälestused mõõdunud ajast. Küll aga sobiks see raamat eriti lugeda isikutel, kes mõistavad kunsti ja elu vahelist suhet, sest teose kohta on õeldud sellised laused: ,,Romaan "Leegitsev süda" on pühendatud elu ja kunsti suhetele. See on teos täis monoloogseid arutlusi, kunstifilosoofilisi mõtisklusi ja aforistlikke tähelepanekuid. Autor sedastab, et kunstiloomingu juured on rahva ekus ja saatuses." Kuid kuidas siis mõistavad raamatut nii mitte kunstimeelsed inimesed? Ma usun, et kui pingutada ja oma ajusid veidi ragistavad, saavad kõik selle raamatu põhimõttest aru. Teos võib sisaldada küll sügavamõttelisi arutlusi elu üle, kuid see ei muuda lugemist sugugi raskeks. ,,Gaili...
Leegitsev süda August Gailit Tegelased: Anu Maarva, Taavet Rabaraud, Kanuska-Eit, Joosep Maarva(Anu poeg), Kaie Skalle, Martin Vaar, Ane ja Madis jt. Sisukokkuvõte: Anu Maarva lapsepõlv oli raske, ta oli jäänud orvuks ning oli põlatud laps. Ta töötas siin ja seal, kuid igalt poolt aeti ta minema. Anu parimad aastad jäid Roniveresse, kus peremeheks oli Taavet Rabaraud. Anu täitis Roniveres isegi perenaise rolli. Taavet Rabaraud oli karm ja julm mees, kuid süda oli tal siiski hell. Anuga ei suutnud Taavet halvasti käituda, kuna Anu oli alandlik ega kaevanud millegi üle. Anu jäi Rabarauast rasedaks ning Rabaraud palus tal lahkuda, kuna kavatses abielluda rikka peretütre Kai- Kadriga.(Varem olid ikka tüdrukud Roniverest nutuga lahkunud). Anu viivitas kaua, kuid lõpuks, Rabaraua pulmapäeval, pidi ta siiski lahkuma. Anu jõudis vaid niidule kui laps tulema hakkas, ta karjus küll appi, kuid Rabaraud ei teinud välja. Kõrvaltalu(Kurma) perenain...
,,Leegitsev süda" Raamat räägib Anu Maarvast, kes jäi orvuks, sest tema ema suri haiguse tõttu. Terve tema lapsepõlv kulus rändamisele perest perre, teenides sandikopikaid. Ükski pere teda kasvatada ei tahtnud, sest ta oli vanemateta vallaslaps, kes armastas laulda ja lõõritada, viibida metsas või nurmel ja teha kõike, mis pani teda tundma vaba ning õnnelikuna, kuid samas oli ta väga töökas ning truu. Vanemaks saades läks ta, hoolimata Verilaiu külarahva hoiatustest, tööle Ronivere tallu Taavet Rabaraua juurde. Rabaraua maine oli väga kehv, sest ta kasutas ära noori teenijaid, kes sageli jäid rasedaks, ning ajas nad talust kurjade koerte abil minema. Sama lugu juhtus ka Anuga, kuid hoopis teisiti. Anu Maarva läks tööle arvates, et rikas Rabaraud ei hakka talle silma heitma. Rabaraud, suur, tugev ja noor mees võttis ta vastu ning Anu jäi tallu leiba teenima. Möödusid nädalad ja kuud ning Anu oli väga kuu...
Leegitsev Süda Romaanis on sõlmküsimuseks elu ja kunsti vahekord. Rahva elu ja saatuse seos kunstiloomingu sügavamate juurtega avaldub Anu ja Joosep Maarva, Taavet Rabaraua ja Kaie Skalle kaudu. "Jumal ja kunst oli logejaile ja täissöönuile, kes oma igavuses ei teadnud, kuhu end lõpuks toppida. Siis kujutlesid nad, et leiavad jumalas lunastust ja kunstis sügavaid elamusi. Sellega rahustasid nad oma kõverat südametunnistust ning suigutasid hinge kas järgmiseks pühapäevaks või
Keerulised armastuslood August Gailiti teosest ,,Leegitsev süda" (1945) Novell algas kurva looga tütarlapsest, Anu Maarvast, kes jäi orvuks, sest tema ema suri haiguse tõttu. Terve tema lapsepõlv kulus rändamisele perest perre, teenides sandikopikaid. Ükski pere teda oma kasvatada ei tahtnud, sest ta oli vanemateta vallaslaps, kes armastas laulda ja lõõritada, viibida metsas või nurmel ja teha kõike, mis pani teda tundma vaba ning õnnelikuna, kuid samas oli ta väga alandlik, töökas ning truu. Täiskasvanud neiuna läks ta, hoolimata Verilaiu külarahva hoiatustest, tööle Ronivere tallu Taavet Rabaraua juurde, kelle maine oli väga kehv, sest ta kasutas ära noori teenijaid, kes sageli jäid rasedaks, ning ajas nad talust kurjade koerte abil minema. Sama lugu juhtus ka Anuga, kui hoopis teisiti. Anu Maarva läks tööle arvates, et rikas Ronivere peremees ei hakka talle silma heitma, kuna ...
August Gailiti teosest ,,Leegitsev süda" (1945) Novell algas kurva looga tütarlapsest, Anu Maarvast, kes jäi orvuks, sest tema ema suri haiguse tõttu. Terve tema lapsepõlv kulus rändamisele perest perre, teenides sandikopikaid. Ükski pere teda oma kasvatada ei tahtnud, sest ta oli vanemateta vallaslaps, kes armastas laulda ja lõõritada, viibida metsas või nurmel ja teha kõike, mis pani teda tundma vaba ning õnnelikuna, kuid samas oli ta väga alandlik, töökas ning truu. Täiskasvanud neiuna läks ta, hoolimata Verilaiu külarahva hoiatustest, tööle Ronivere tallu Taavet Rabaraua juurde, kelle maine oli väga kehv, sest ta kasutas ära noori teenijaid, kes sageli jäid rasedaks, ning ajas nad talust kurjade koerte abil minema. Sama lugu juhtus ka Anuga, kui hoopis teisiti. Anu Maarva läks tööle arvates, et rikas Ronivere peremees ei hakka talle silma heitma, kuna tütarlaps pole selleks loodud. Raudraba, suur, tugev ja noor mees võttis ta vastu ...
Autorid A. Mälk A. Gailit Autorid August Mälk August Gailit Sündis Saaremaal Lümanda Sündis Valgamaal Sangaste vallas Kipi külas mõisa läheduses Kuiksillal. Kasvas kokku ranniku ja Üles kasvas ta Laatre mõisas. merega. Õppis Valgas läti kihelkonna- Õppis Lümanda ja linnakoolis ning Tartu ministeeriumikoolis, linnakoolis. Kuressaare linnakoolis. Kuulus kirjanike rühmitusse 1944.a lahkus Rootsi, kus viibis "Siuru". elu lõpuni. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. Tegevuspaik Teoste põhitegevus toimub ranna ääres. "Õitsvas meres" Saaremaal Atla lahe ümbruses. Kalurikülas mere lähedal. "Leegitsevas südames" põhjarannikul asuval Verilaiul, tuultest räsitud liivasel künkal, pisike hütt Tuulemäel. Peamõte Õitsev m...
Elukäik Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas. Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 19051907 Tartu linnakoolis. Aastatel 19111914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 19161918 Eestis. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 19321934 oli ta "Vanemuise" direktor. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898-1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. Looming Gailiti varane, rohke erootilise ainega proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni- ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas; valdab uusromantiline laad (romaanid "Muinasmaa" (1918)...
Aastatel 19321934 oli ta "Vanemuise" direktor ja dramaturg, hoolitses repertuaari eest. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga. Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. Kõige jubedam mälestus oli tallinna pommitamine 9. märts 1944. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. Oli väga kibestunud kodumaalt lahkumise tõttu. Hävitas kõik pooleliolevad teosed. Oma hauakivile lasi raijuda Tallinna poleva pildi ja lause "Üks leegitsev süda üle rahutu vee..". Lause koosnes kahe raamatu pealkirjadest. Alustas novellistina, debuteeris 1910, kui oli 19. Avaldas esimese novelli "Kui päike läheb looja". Suur ekspressiivsus, püüd erakordsuse poole, eksootilised piirkonnad, tegelased on sageli poolfantastilised, näitab inimeste loomalikke instinkte. Naised jõulised ja suured, mehed äbarikud ja väikesed.Gailiti varane, rohke erootilise ainega proosa on
ühendavas teoses "Kas mäletad, mu arm?" (3 köidet; Lund 1951–1959) kajastub kodumaa kaotamise traagika. • Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi, kus ta elukohaks sai Örebro lähistel olev Ormesta mõis. • Suri 5. novembril 1960 ja tuhastatud põrm on maetud Örebro põhjakalmistule. • Matusetalitus toimus 13. novembril Örebro Olaus Petri kirikus. Hauakivi (kus leegitseva Tallinna silueti alla on kirjutatud "Üks leegitsev süda / üle rahutu vee") kujustas E. Raudsepp.
August Gailit -Sündis 9. jaanuaril 1891 Sangaste lähistel Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas. -Ta oli eesti kirjanik. Ta kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följetone. -Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 19051907 Tartu linnakoolis. -Aastatel 19111914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 19161918 Eestis. -Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. -Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". -Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. -Aastatel 19321934 oli ta "Vanemuise" direktor. -Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898-1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. -Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. -Gailit suri 1960. aastal 5. novembril ning ta maeti Örebro Põhjakalmistule. Gailiti looming Lühiproosas 2 vil...
Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898-1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi, kus ta elukohaks sai Örebro lähistel olev Ormesta mõis. Suri 5. novembril 1960 ja tuhastatud põrm on maetud Örebro põhjakalmistule. Matusetalitus toimus 13. novembil Örebro Olaus Petri kirikus. Hauakivi (kus leegitseva Tallinna silueti alla on kirjutatud "Üks leegitsev süda / üle rahutu vee") kujustas E. Raudsepp Looming On öeldud, et Gailiti keelekasutus sarnaneb tema kodukoha, Lõuna Eesti vahelduva maastikuga: künkad, orud, käänulised teed, üksikud metsatalud ja samas avarad heinamaad. Kuigi Gailit on kirjutanud mitu romaani, võib teda Fridebert Tuglase ja Peet Vallaku kõrval pidada ennekõike sädelevaks novellimeistriks.
Ekke Moor A. Gailit Lk arv: 222 Illustraator: Aare Haug Tegelased: · Ekke Moor Neenu noorim poeg · Eneken Enge ja Toomase tütar · Enge Toomase naine ja Enekeni ema · Toomas Üüve Enge mees ja Enekeni isa · Aat Elme Neenu teine poeg · Neenu Aat Elme ja Ekke Moori ema ÜLESANDED: 1. Ennustamine Millest võiks Ekke Moori Ekke Moori Ekke Moori perest, rääkida? elust tegemistest sõpradest Millest Ekke elust Ekke Ekke tegelikult tegemistest tüdrukutest/naiste rääkis? st 3. Mõtted, mida see raamat peale läbisaamist tekitas. Rumal tegu poisi poolt, et teha laps ja kaduda peale seda....
Autor Teos Zanr Kirjanduslik vool Tegelased Märksõnad Fr. Tuglas ,,Inimese vari" novell impressionism Maret; võõras raisatud armastuse lugu ,,Suveöö armastus" armastusnovell Kustas ,,Toome helbed" novell Leeni Tammsaare ,,Kõrboja peremees" talupojaromaan realism Kõrboja Anna; Katku maa, Villu peremeheküsimus ,,Põrgupõja uus romaan Vanapagan Jürka; maapealne ebaõiglus vanapagan" Kaval Ants ,,Juudit" draama ...
August Gailit Cerle Siim 9.klass Elulugu · Sünninimi August Georg Gailit · Sündis 9. Jaanuaril 1891.aastal Sangastel · Suri 5.Novembril 1960. aastal Örebros, Rootsis · Oli eesti kirjanik · Ta kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följete Elukäik · Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal · Üles kasvas Laatre mõisas · 1899.aastast õppis Valgas Läti kihellonna- ja linnakoolis · 1905-1907.aastast Tartu linnakoolis · Aastal 1911-1914 töötas ajakirjanikuna · 1932.aastal abiellus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga. · Ajakirjanik tuhastati ja maeti Örebro põhjakalmistule Loomingud Romaanid Följetonid ja proosa · ,,Isade maa" (1935) · ,,Karge meri" (1938) · ,,Ekke Moor" (1941) · ,,Leegitsev süda" (1945) · ,,Üle rahutu vee" (1951) ...
VÄLISEESTI KIRJANDUSE ARVESTUSEKS Nimeta 10 väliseesti kirjanikku ja igaühe juurde mõni teos (v.a Ristikivi, Helbemäe, Viirlaid) 1. Bernard Kangro "Jäälätted" 2. August Gailit "Leegitsev süda" ; "Ekke Moor"; "Kas mäletad, mu arm" 3. August Mälk "Tee kaevule"; "Jumalaga, meri" 4. Elin Toona "Puuingel"; "Kaleviküla viimne tütar"; "Sipelgas sinise kausi all" 5. V. Uibopuu "Keegi ei kuule meid" 6. Helga Nõu "Kass sööb rohtu" 7. Ilmar Laaban "Oma luulet ja võõrast"; "Sõnade sülemid, sülemite süsteemid" 8. Johannes Aavik "Uute sõnade sõnastik"; "Keel kaunima kõlavuse poole" 9. Artur Atson " Lehekülg ajalooraamatust";"Luuletused" 10.Albert Kivikas "Lendavad sead"; "Lumimemm" Nimeta välismaal ilmunud ajalehti ja ajakirju Ajakiri Ajaleht Tulimuld B. Kangro Teataja Mana I. Grünthal ...
August Gailiti elu ja looming August Gailit sündis Valgamaal. Õppis läti kihelkonna- ja linnakoolis ning Tartu linnakooli). Peale õpinguid kolis Gailit 1911. aastal Riiga, kus asus tööle ajakirjanikuna. Enne seda avaldas oma esimese teose, jutustus ,,Kui päike läheb looja". Võttis aktiivselt osa Siuru tegevusest. 1919. aastal lahkus ta küll konfliktide tõttu koos H. Visnapuuga rühmitusest, aga Siuru periood oli Gailiti jaosk väga viljakas. Põhiliselt viljeles kirjanik sel ajal just novelle ja följetone. Peamised teemad: kunsti ja kultuurieluga seotud probleemid. 1922 läks Gailit reisima. Reisis Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias. Hoogustub tunduvalt ka Gailiti kirjavahetus Fr. Tuglasega. 1928. aastal ilmus Gailiti tuntuim romaan novellides- ,,Toomas Nipernaadi". See toob Eesti kirjandusse täiesti uue tegelaskuju- vagabundi ja romantilise seikleja. Aastatel 1932-1934 oli August Gailit ,,Vanemuise" direktor. Enne emigreerumist Rootsi 19...
Elukäik Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas. Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 19051907 Tartu linnakoolis. Aastatel 19111914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 19161918 Eestis. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 19321934 oli ta "Vanemuise" direktor. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898-1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. Looming Gailiti varane, rohke erootilise ainega proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni- ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas; valdab uusromantiline laad (romaanid "Muinasma...
Nipernaadi. 1935 Isade maa. Räägib traagika kõrval ka anekdootlikest sündmustest. 1938 Kerge meri. Kujutab arhailist keskkonda väiksel saarel.Kujutatakse ka saareelanike armusuhteid 1941 Ekke moor. Teoses kujutatakse Eesti olusid. 1945 Leegitsev süda. Räägib Eestis kehtivatest oludest sirgunud adekast viiuldajast, tema eneseotsinguist ja inimsuhetest. 1951 Üle rahutu vee. Teos kirjaldab ühe kirju seltskonna põgenemist 1944 a. Paadiga Rootsi. Reis on tormiline ja dramaatilisi
• Iraan, 3 saj. • Kurjuse, eksistentsi teooria • Heade ja kurjade jõudude tasakaal • Neoplatonism • Müstilised aspektid • Platooniline filosoofia + heebrea religioon • Inimlike kirgede teemad • Üksikisiku surematus PLATONISMI MÕJU • Augustinuse taust • Vihkab muutusi • Jumalariik ja Saatanariik • Teoloogide kaitsepühak • Maalidel kujutatakse: • Mitra ja ametisauaga • Must mungarüü • Leegitsev süda • Kolme noolega läbistatud süda ÕPETUS • Skolastika: • Keskaegne filosoofia • Loogiline arutlus • “koolifilosoofia”, “koolitarkus” KASUTATUD KIRJANDUS • http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/puehakud/kirikuisad/pFCha_augustinus.php • http://www.cliffsnotes.com/literature/s/st-augustines-confessions/st-augustine-biography • https://simple.wikipedia.org/wiki/Augustine_of_Hippo
August Gailit 1891-1960 Anete Oja ja Getriin Meister 9.A Võru Kesklinna Kool Elulugu · Sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal · Isa lätlane, ema saksastunud eestlane · Üles kasvas Laatre mõisas · Peres viis last · 1899 Valga läti kihelkonna- ja linnakool · 19051907 Tartu linnakool · 19111914 töötas ajakirjanikuna Lätis · 1916 Tallinna Teataja toimetuses Elulugu · 19171918 Postimehe toimetuses · Võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana · 19221924 elas Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias · Seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas · 19321934 oli Vanemuise direktor · Kuulus kirjanike rühmitusse Siuru · Tallinna Kirjanike Ühingu juhatuse liige · 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi August Gailit ja Henrik Visnapuu Henrik Visnapuu, August Gailit, Marie Under, Friedebert Tuglas, Art...
Novelle ,, Viimne romantik"(1925) ,, Laatsarus" (1923) ,, Nurjatum roim" (1925) ,, Punased hobused" (1926) ,, Üksindus" (1924) ,, Vastu hommikut" (1926) ,, Meri" (1926) ,, Tema Kuninglik Kõrgus" (1926) ,, Põhjaneitsi" (1927) ,, Taevaskoja asunik" (1927) Romaanid ,, Muinasmaa" (1918) ,, Purpurne surm" (1924) ,, Toomas Nipernaadi" (1928) ,, Isade maa" (1935) ,, Karge meri" (1938) ,, Ekke Moor" (1941) ,, Leegitsev süda" (1945) ,, Üle rahutu vee" (1951) Toomas Nipernaadi Eesmärk: Muuta inimesed õnnelikumaks. Sõnum: Elus tuleb armastada kõike ning midagi ei tohi maha magada. · Jutukas · Hea fantaasia Toomas Nipernaadi- ·
August Gailit (09.01.1891-05.11.1960) Elulugu · Gailiti vanemad tulid Lätist ja tema isa tuli siia Eestisse Sangaste lähedalt Kuiksillale. · Sündis Eestis · 1895 aastast sai Gailitite koduks Laatre mõis Tartumaa Edela nurgas. · 1899 alustab Gailit õpinguid Valgas Läti Kihelkonna koolis, seal samas jätkas õpinguid Valga linnakoolis. · Täiendas end Tartus võttes eratunde · 1911-14 tegutses ajakirjanikuna Riias · Töötas sõjakorrespontendina 1MS ajal. · 1918 kui algas Vabadussõda, algul töötas Tartus Postimehe toimetuses aga võtab osa ka Vabadussõjast sõjakorrespontendina · 1920 kui Vabadussõda saab läbi saadetakse Gailit ajakirjanduse ataseeks Riiga. · 1922 teeb ta väikese tiiru Euroopas ja elab seal kaks aastat. · 1924 asub ta elama Tartusse ja töötab seal kutselise kirjanikuna · 1932 saab Gailitist...
August Gailit ( 9. jaanuar 1891 5. november 1960) Taust · Sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal, üles kasvas Laatre mõisas · Isa oli lätlasest puusepp, ema Koiva taga asuvast Vana- Annemõisast. · Temas oli segunenud liivi, läti, saksa, eesti ja võimalik, et hollandi veri · Koduseks keeleks oli läti keel, vanavanematega räägiti saksa keelt, pere valdas vabal ka eesti keelt. Haridustee · 1899. a astus Gailit Valga läti kihelkonnakooli. · Valga linnakool, kuid ei lõpetanud seda · 19051907 käis Tartu linnakoolis, mille jättis samuti pooleli. · Võttis Treffneri gümnaasiumi õpetaja Nevzorovi juures eratunde ladina keeles ja üliõpilase Czapkovski juures kirjanduses ja teistes ainetes. · Ebasta...
Sügisvaheaeg Seda lühikest vaheaega, mis kestis vaid nädalaksese, ootasin ma juba pikalt, väga pikalt. Võiks öelda, et juba septembri algusnädalatest saati, sest mulle meeldib puhata. Vahepeal muutus asi väga kriitiliseks ning selle pingsa puhkuse järele ootamisega lugesin ma tunde ja päevi. Lõpuks saabus peale pikki kannatusi ja ootusi taaskord üks väiksem puhkus, mil sa võisid teha mida tahes ning ei pidanud õppimise pärast muretsema. Umbes nädalake enne selle kauni hetkeni, mil ma pidin viimast korda mõneks ajaks kooli kella kuulma, tundsin ma hirmu vaheaja ees. Ma ei teadnud veel täpselt kuidas seda sisustada ja planeerida. Harilikult ma asju ette ei planeeri ning kõik toimuv saab alguse viimasel minutil. Siiski oli mul üks kindle plaan. Käia tööl ning palk maha pidutseda. Vaheaeg algas siiski suure nurjumisega, mis jääb mulle pikaks meelde. Ma ei saanud esimesel nädalav...
August Gailit (9. jaanuar 1891 5. november 1960) oli eesti kirjanik. Ta kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följetone. Sündis Tartu maakonnas Sangaste lähistel. Õppis Valgas ja Tartus. Töötas Riias ja Tallinnas. Aastatel 19111914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 19161918 Eestis. Ta kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Gailit võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Aastatel 19321934 oli ta "Vanemuise" direktor. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898- 1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi, kus ta ka suri. Tema loomingut iseloomustavad ebaharilikud tegelased, sündmused. Eksootilised tegevuskohad. Tõi eesti kirjandusse hulkurtüübi Tema novellide stiil ä...
Mälk oli prosaist ja näitekirjanik. Populaarsuse saavutas ta rannaelu kujutavate romaanidega. Põhiliselt kirjutas proosasid, näitemänge, oma rannaelu kujutavatest romaanidest. Põhiidee: saavutada või kogeda elamise rahu. Mälku on peetud 1930a. menukirjanikuks, sest ta osales aktiivselt seltsi- ja kultuurielus ning oli populaarne rahvamees. Mälgu peateosed:"Rannajutud"-koosneb 5'st novellist "meeste vahel","Mere annid", "Aegunud õnn","Elamise rahu","Randlase surm". Tegelaste eluvaate ja käitumise määrab seotus merega. Kaluri elu tähendab enamasti riski,ohtu,võitlust. Keerulises olukorras säilitakse lootuse ja tegutsemisvõime viimse hetkeni. Rikkus on vaid vähestel eesmärgiks, põhiline on kogeda elamise rahu. August Gailit Sai tuntuks 1920 aastatel. Gailiti stiil oli ekspressionistlik-naturalistlik. Novellid on realistlikud. Olulisemad teosed: "Ekke Moor","Toomas Nipernaadi","Leegitsev süda","Kas mäletad mu arm?". "Toomas Nipernaadi" - ...
Tartus, hiljem Tallinnas · Oli abielus operetinäitlejanna Elvi Vahel Nanderiga · Neil oli üks tütar Aili · Gailit joonistas ka karikatuure · Oli paar aastat Vanemuise direktor, Tallinna Kirjanike Ühingu juhatuse liige. Alates 1945 oli Välismaise Eesti Kirjanike Liidu liige · 1944 põgenes koos perekonnaga Rootsi ning elas seal elupäevade lõpuni · ,,Libahunt" - tõlkis läti keelde · Suri Rootsis maksavähki 1960 ,,Üks leegitsev süda üle rahutu vee..." - hauakivil TEOSE ÜLESEHITUS: - varane, rohke erootilise ainega proosa on fantaasiaküllane - situatsiooni ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas - LOOMING: - ,,Kui päike läheb looja" (esimene raamat) - ,,Vastu hommikut" - 1926 - ,,Ristisõjad" - 1927 - ,,Toomas Nipernaadi" (koosneb 7 novellist) 1928 - ,,Ekke Moor" ,,TOOMAS NIPERNAADI" analüüs 1. Sisututvustus:
Modernism Modernism · Prantsuse keeles moderne 'uudne', 'nüüdisaegne' · Modernism on ühine nimetaja kirjanduse, kunsti jm ühiskondlik-kultuurilise tegevuse suundadele. · Kerkis esile valgustuse ideede jõudmisega üldisesse kultuuripraktikasse 19. sajandi teisel poolel. · Modernismi seostatakse moodsa ühiskonna ehk modernse ühiskonna ellurakendumisega. · Vahel kasutatakse terminit "modernism" ka uusaja sünonüümina. · Modernism kestis kuni II ms , teiste käsitluste järgi 1960. aastateni, mil hakkas üle kasvama postmodernistlikuks. Modernism kirjanduses 1 · Modernistlik kirjandus tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile. · Algselt luules, hiljem jõudis ka proosasse ja draamasse. · 20.saj keskpaiku oli modernistliku kirjanduse mõiste saanud üldvastuvõetavaks. · Kirjanduses kajastuvad nii langusmeeleolud kui ka püüd elu ja olemist mõtestada. · Märksõnadeks on mosaiiksus ja mitmetähenduslikkus...
Gailiti looming August Gailit (1891-1960) Isa oli lätlane, ema saksastunud eestlane.Peres oli viies laps Kodune keel oli läti keel. Rääkis veel saksa, eesti ja vene keelt. Gailit on tegutsenud ajakirjanduses nii Tallinnas kui ka Riias. Aktiivne oli Siurus. '32-34 oli Vanemuise direktor. Abiellub , sünnib üks tütar, Aili Gailit. 1944 põgeneb perega Rootsi, kus ta ka sureb. Räägib üldinimlikel teemadel, päevaprobleeme on vähe. Fantaasia põimub reaalsusega, sümbolid. Tegelastel on omapärased nimed. Gailiti looming sarnaneb Tuglase II perioodi loominguga. Gailiti looming jaguneb kolme perioodi. I periood. 1909-1924. Põhiliselt novellid, tol ajal valitseb uus-romantism, Gailit on selle suur trotsija, tema novellid on sünged, püüab lugejat sokeerida, tegelaskujuks on tihti saatan. Terav kriitika asjade kohta, millele eriliselt tähelepanu ei pöörata. Häving teema. Inimene on bioloogiline olen. Kummalised haigused, inimeste loomalik alge. I...
üle uinuva maa, suur on olemise piin. hinguse viivul, Rind on kale külm, ja lõpmata Valgud orgu, nõtku, soole, laotab end öö. jõe voolus mere poole, Uinuda nii tahaks, kustuda oled elu kõrve saares, Tähti igaviku sülesse, helgid ilul vikerkaares. leegitsev vöö, kõlana, täis kurbust otsata, ikka ja ikka, üle sügavikkude. Hiilgad kastes heledana, pikka, silmalaugel pisarana, kauguste hämaras süles, Kurb, nii kurb on meel ja elada olgu rõõm ehk lein su loonud, tõuseb ja vaob, on nii raske, raske piin, öö su rohu latva toonud
Minnes edasi läks kõik õudsemaks. Ma tundsin palavust ja kuumust. Me hakkasime jõudma sihtpunkti, sinna, kus möllavad tuleleegid. Eest leidsingi ma põrgukatla. See kees ja haises täpselt nagu hernesupp memme tagasihoidlikul stagnatsiooniaegsel pliidil. Kui ma olin jõudnud seal natuke ringi vaadata ilmus ootamatult keegi ühe kõrge kivi otsa. Ma ehmatasin tõsiselt. See oli Lucifer. Ta oli pikk, peas olid tal kaks suurt punase-musta kirjut sarve. Lõua otsas oli näha leegitsev habe ja tema naer oli kõrvulukustav ning hirmutav. Lucifer vaatas mind sellise himura pilguga nagu tahaks mind järgmiseks hooajaks ,,Tantsud tähtedega" paariliseks. Ma tõmbusin kohe Surmakuulutaja selja taha. Kuid ta rahustas mind ta ütles, et meid Lucifer ei puutu, ta hirmutab vaid neid, kes on selle väärilised. Seejärel tuli Lucifer meie poole. Ta tuli minu juurde ja vaatas mulle oma veripunaste leegitsevate silmadega otsa ja lausus: ,,Ära kunagi pööra end seaduste vastu
Maalis peamiselt usulisi pilte. William Holman Hunt "Lambakarjus" John Everett Millais (1829 - 1906) Preraffaeliit Imiteeris Madalmaade 17. sajandi meistrite pintslitehnikat. John Everett Millais "Must Brunswicker" Dante Gabriel Rossetti (1828 - 1882) Tuntuim preraffaeliit. Lõi omapärase, fantaasia- ja tundeküllase ilulaadi. Maale iseloomustavad müstiline, ekstaatiline ja luuleküllane meeleolu, peen lineaarne käsitlus ja sügav leegitsev koloriit. Tihti esineb töödes naisetüüp. Dante Gabriel Rossetti "Maarja kuulutus" Edward Burne-Jones (1833 - 1898) Hiliseim preraffaeliit. Tegutses rakenduskunsti alal. Lõi kavandeid klaasmaalile, vaipadele ja keraamikale. Töötas koos koos kunstkäsitöömeistri William Morris'ega (1834 - 1896). Edward Burne-Jones "Ingel" Teised tuntud kunstnikud: Frederick Leighton (1830 1896) Lawrence Alma-Tadema (1836 1912)
Soojusnähtused tulekahjus Põlemine toimuda vaid teatud tingimuste olemasolul. Hapniku olemasolu meid ümbritsevas keskkonnas on loomulik, mistõttu üks tingimus on täidetud peaaegu kõikjal. Samuti ei tule ei looduslikus ega ka tehislikus keskkonnas puudust põlevast materjalist. Niisiis otsustab igasuguse põlemise tekke peamiselt süüteallika olemasolu. On loodud spetsiaalsed süütevahendid tikud, tulemasinad jne, kuid lisaks nendele on süttimiseks olemas veel mitmed muud võimalused elekter, hõõrdumisel tekkivad sädemed, klaasikillud päikese käes jne. Sageli ei mõista me tulekahju ohtlikkust, sest puudub ettekujutus selle kohta, kui kiiresti tulekahju areneb. Alati tuleb meeles pidada, et põlemine võib alguse saada igal ajal, sest meid ümbritseb väga palju erinevaid materjale, mis on tulekartlikud puud ja puidust esemed, paber, bensiin, õlid, igasugused kemikaalid, paljud plastmassid jne. Nende süttimise võib p...
,,Leegitsev süda" August Gailit 1. Meespeategelase elu jooksul tehtud rängad vead, mis ei lasknud tal elu nautida. 2. Miks ta süda koguaeg valutas nähtamatult, isegi elu lõpul. Tõesta näidetega. 3. Kuidas naispeategelane kannatustele vastu suudab seista. 4. Kuidas õnnestus peategelaste laste kasvatamine. Võrdle! Kes kummagi lastest said? 5. Meeida roll kunstniku ,,loomisel" 6. Kultuurivaatlused, mõtted... Mis on aegunud? Mis tänapäevani? 1. Meespeategelasi oli samas kaks, Joosep Maarva ja Taavet Rabaraud. Kuid Taavet Rabaraud tegi elus päris mitmed vigu. Ta võttis endale teenjaid, kelle ta põhimõtteliselt ära kasutas ja paljud neist said lapsed, aga seda ta ei kahetsenud. Ta kahetses, et oli abiellunud Kai- Kadriga, rikka naisega, keda ta ei armastanud ja abiellus temaga raha eest. Tavaliselt kõik teenjad, ähvardasid meest kohtusse anda ja raha nõuda, kuid Anu oli täiesti teistsugune ...
Mõttes aretas plaane talu ülesse ehitamisest ja suurest saagist, selles hetkes, mis tegelikult eksisteeris, nägi ta ainult halba. A. Scopenhauer on öelnud ,, Me mõtleme harva selle üle, mis meil on, kuid oleme peaaegu alati mures selle pärast, mida meil ei ole." Selle tsitaadiga võibki iseloomustada Andrese, üldistades Eesti talupoegade mõtlemist. Eestlasi iseloomustav kangekaelsus ja kinnist iseloomu esineb ka A.Gailiti teoses ,, Leegitsev Süda", kus taluperemees Taavet Rabaraud ei kannatanud oma tegeliku poja ema Anu Maarva elamist tema lähedal, ei kiitnud heaks poisi kuulsust ning elukutset. Samuti surus peremees alla oma tunded teenijanna vastu, mis vähegi oleksid näidanud tegelikku armastust. Läbi erinevate aastate kirja pandud raamatute abil õpimegi mõistma ja teadma, kuidas elasid meie esivanemad ning kas ja kui palju on asjaolud aastatega muutunud.
Referaat Eesti Kirjanikud Koostaja: Klass: Juhendaja: 2010 Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................4 HENRIK VISNAPUU....................................................................................................................................5 LOOMING......................................................................................................................................................5 MUUD TEOSED..............................................................................................................................................6 AUGUST GAILIT...............................................................................................
· Teemadeks maastikud ja vaikelu · Maalis talusid ja külasid · Jättis tööd lõpetamata või hävitas need · Püüdis maalidel muutliku pealispinna alt tabada nende muutumatuna püsivat ehitust · Sai kuulsaks alles peale surma · ,,Suured Suplejad" · ,,Natüürmort sibulatega" · ,,Laud" · ,,Püha Antoniuse kiusatus" · ,,Marnei kallas" Vincent van Gogh 1853-1890 · Omapärane käekiri ( leegitsev pintslitõmme) · Sündis hollandis jõukas pastori peres · Töötas 6-aastaselt kunstikaupluses · Elas viletsat elu · Suhtles isa ja vennaga · Joonistama hakkas 26-aastaselt söekaevureid · Oli iseõppija ja väga ennastohverdav · 1886. aastal tuli Pariisi ning tutvus impressionistidega · Oskas näha looduse hinge ning tahtis avaldada tundeid värvide kaudu · 1888. aastal läks Lõuna-Prantsusmaale kus leidis koha ateljeeks
Olla nagu kõik või jääda iseendaks Kas on olemas inimesi, kes mäletaksid oma esimesi emotsioone? Karjusid nad koos palatikaaslastega nagu ärritunud kriitikud nõrkushetkel või lõid nagu kassid sohval nurru? Igatahes polnud tähtsust, kas su nimi oli Mats Mülgas või Don Quijote, sest ületundidest väsinud ämmaemanda ja õdede jaoks olid kõik lihtsalt väikesed tited. Paar aastat ilmasööja rolli täitnud, olid meie kõhud suuremad kui naaberrajooni lastel, kuid selle eest rippus meil taga pikem pats kui Rital, Mital või Brigital. Isegi siis tundus , et erineme oma parimatest sõpradest täielikult, sest mõtlesime erinevalt- meile meeldis vahest vaikuses konutada ja reaalsusest põgenemise plaane haududa. Kõik vajas loomulikult õiget aega ja tarkust, sest isegi kana jääb oma tibudest ülehaudumise tõttu ilma. Ent niipea kui saabuvad valusvalged juunikuuööd, haarab meid sõnuseletamatu rännuiha. Nüüd kuuluvad meile r...
Sakraalarhitektuur - religioosne arhitektuur (kirikud, kloostrid, baptisteeriumid jm) Nelitis - Pikihoone ja põikhoone ristumiskohta jääv ruudukujuline ruum Nelitistorn - nelitise kohal kõrguv torn Arkaadid - ümarkaared Empoor - rõdu kirikus Valgmik - kesklöövi seinas olev ümarkaareliste akende rida Travee - ristvõlviga kaetud lööviosa Profaanarhitektuur - ilmalik arhitektuur (elumajad, ametihooned jm) Portaal - kunstiliselt kujundatud sissekäik Krutsifiks - skulptuur, mis oli väljaraiutud rist koos ristilöödud Kristuse figuuriga Silindervõlv - vanim, juba Assüürias ja Egiptuses esinev poolsilindrikujuline võlvivorm Vööndkaar - võlvitud ruumikatte puhul toendeid (sambaid,piilareid või seinu) ühendav kaar, mis toetab võlvistikku ja liigendab teda võlvikuteks. Gootika - kunstistiil Euroopas 12.-16. sajandil. Nimetust, mis tuleneb gooti hõimunimest kasutati 16. sajandil Itaalias halvustavalt renessansile eelnenud keskaegse kunsti kohta; is...
visnapuuga siuru rühmituse, ta oli ka sõjakirjasaatja,vabakutseline kirjanik,oli ka vaenmuise direktor, 1944 põgenes rootsi, elas seal surmani. Tema esimene teos"kui päike läheb looja"1917 ilmus novellikogu"saatana karussel,sisaldavad impresonitliku novelli.stiil kohati värvikas,võikad pildid ja üllatavad võrdlused,sisu ebatavaline, ühe novlli pealiri oli august gailiti surm. Iseloomulik oli teoste ehk inetuste esteetika.(,,karge meri"isade maa" leegitsev süda"viljeles peamiselt romantilist proosat. nipernaadi,loodulähedane,ei ole labane,,august gailiti autobiogr.,ühe meh arngulugu areng kevadest sügisesse. Ristikivi-sündinud läänemaal,paadremavallas,käinud tartu ülikoolis,püsiv elukoht stockholmis,suri seal 1977,,kirjutas oma romaanid triloogiatena(ainulaadne eesti kirjandus)suurim eesti eepik,kõrge vaimukultuur ja loomingu filodoofia,,detaile ei
Autorist August Gailit (18911960) oli edukas novellist, romanist ja följetonist. Gailiti novellistikas on kaks voljakat perioodi. "Siuru"aastatel ilmusid novellikogud "Saatana karusell", "August Gailiti surm" ja "Rändavad Rüütlid". 1920. aastatel jõudsid lugejateni kogud "Vastu hommikut" ja "Ristisõitjad" Gailiti esimese loomingujärgu novellides on mõndagi ühist Tuglase teostega. Neis on tegevuskohtadeks ebamaised saared, mered või tundmatud maakohad; tegelasteks iseäralikud, haiglaste kalduvustega, müütilised või poolfantastilised olevused, keda juhivad üleloomulikud jõud ja juhtumused. Nende novellide maailm on täis õudu, kuritegusid ja tõbesid. Tegelased heitlevad ja prassivad elu agoonias ning moonduvad seeläbi elajateks, sinisteks kuraditeks või mustadeks kassideks, neid hävitavad fosfortõbi ja kollane hullumeelsus. Toetudes Spengleri Euroopa allakäigu filosoofiale, ennustab kirjanik inimkonna peatset hukkumist. Gailiti hilisem...
Kunst avab tee maailma mõistmisele Elan tohutult suures maailmas, kohas, mida ma ei tunne ega mõista kunagi täielikult. Millest ta koosneb ja mis värvi ta on? Elab seal veel minu sarnaseid, kes roomavad mõistmatuses, põgenevad tegelikkuse eest ja riskivad iga oma keharakuga, et leida kindlustunne ja rahulolu siin, meie maailmas? See koht koosneb arglikest kontuurjoontest, rämedatest värvilaikudest, mida olen püüdnud hüsteeriliselt kustutada, et pealtvaatajate silmi mitte ärritada. Tunnen, kuidas iga vale samm määrib mu eluportreed nagu jõuline pintslitõmme lumivalgel paberil. Vahest tundub maailm nii võlts ja küüniline nagu oleks ta meie suurim vaenlane, kes oskab enda teravaid hambaid vaid näidata. Ma ei tunne maailma veel täielikult, olen labürindi alguses, suures orus, kust ei näe ümbritsevat elu ega olu. Tihti tahaksin osata kõike, tunda elu nagu oma viit sõrme ja näha rohkemgi kui mõni maadeavastaja...
kosmoserakettidel. Kuid on ka erandeid nagu näiteks Concorde, mis on siiamaani kasutusel. Ülemisel pildil TU-144, mis kahjuks enam ei ole kasutusel Alumisel pildi Concorde 7 Raketindus&Kosmonautika Tänapäeval on reaktiivliikumisel suur tähtsus raketinduses. Raketinduses on reaktiivliikumine eriti hästi näha, sest enne starti hakatakse pritsima kütust või gaasi. Ja kui rakett hakkab õhku tõusma, siis tekib tohutu leegitsev tolmupilv ümber selle koha, kust väljuvad gaasid. Järgmisel hetkel sööstabki rakett tohutul kiirusel läbi õhu avakosmose poole. Kogu teekonna Kuuni võis jagada kolme etappi. Esimene etapp on eraldumine Maast sellise kauguseni, kus rakett võib tänu saavutatud kiirusele tunda end peaaegu vabana Maa külgetõmbest. See osa läbitakse pidevalt suureneva kiirusega. Kui see
natuke kohatu, hiiglane ei osanud rääkida kuid ometigi mõistis ta alati mis meremees öelda tahtis, ja seda kõike mõistis ta vaid ühest pilgust mida nad vahetasid. Hiiglane oleks justkui too mõtteid lugenud, kuid see poleks olnud ju võimalik, kas tõesti on siis võimalik, et piisab vaid silmadest, kas see ütlus oleks siis kohane, '' silmad on inimese hinge peegel''. Siinkohal pidas see paika, möödus aastaid, kuid, pika ajaga kasvasid nad üksteisest lahku, kunagi oli seal leegitsev ja pulbitsev armastus, kuid nüüd on järele jäänud vaid hirm ja kahetsus. Inimene õpib vigadest see on kindel, aga kas tõesti peab käima läbi sellise pika ja vaevalise tee, et siis lõpuks mõista, et tegelikult oli kõik koguaeg hästi lihtsalt ei osatud hinnata seda mis oli. Inimese loovuses on ennem tegutseda ning hiljem hakata juurdlema oma tegude üle, mis oleks võinud olla teisiti, mida oleks saanud teha paremini ja mida üldse poleks pidanud tegema
20. sajandi teatrivoole Anglo-iiri kirjanik George Bernard Shaw (1856 – 1950): Intellektuaalne teater, käsitles kalke sotsiaalseid probleeme „Caesar ja Cleopatra“ „Kuradi õpilane“ „Pygmalion“ „Androkles ja lõvi“ „Südamete murdumise maja. Fantaasia vene laadis“ Anton Tšehhovi näidendi „Kirsiaed“ mõjudega „Püha Johanna“ 1923 Shaw’ näidendid paistavad silma teatritehnika hea tundmisega Teatro Intimo Barcelonas Hispaanias José Echegaray (1832 – 1916): „Suur Galeoto“, „Don Juani järglane“ – Henrik Ibseni näidendite („Kummitused“) mõju Jacinto Benavente (Nob. Auhind 1922) „Huvid mängus“ – Shakespeare’i ja itaalia commedia dell’arte mõju Vennad Quinterod Martínez Sierra – sentimentalism Federico García Lorca (1898 – 1936) „Verine pulm“ (1932), „Yerma“ (1934), „Bernarda Alba maja“ (1936) Ramón María del Valle-Inclán (1866 – 1936) nimetas oma näidendeid „esperpentos“ („ehmatisteks“) Teatro Odescalchi Roomas Itaalias Rajajaks 1925. aa...
2.Renessanss. Madalmaad 15-16.saj Madalmaade renessanssi areng oli kiirem kui Itaalias;põhiliselt tahvelmaalid,Maalitit isiklike kogemuste põhjal; tähtsal kohal olid gobeläänid Miniatuurmaalid (14-15-saj) Keskuseks Pariis; sealse maali koolkonna rajasid vennad Jan van Eyckja Hubert van Eyck. Ühine suur töö oli Genti altar(avatud tiibadega altar;puutahvel, mis on maalitud õliga; koosneb 12 tahvlist,millest 8 on kaetud maalingutega kahelt poolt) ,,Arnoflini ja tema naise portree" Jan van Eyck valdab väga hästi valguse kasutamist;maal on täis sümboleid; Peegel väljenadb puhtust;süütus; tunnistaja juuresolek; Küünallühter ; küünal- pulmaküünlana süüdati tavapäraselt vast abiellunute kodus Koer-truuduse sümbol ,,Kantsler Rolini Madonna" maalis peenmaali tehnikas Roger van der Weyden(altaripildid, püüdis väljendada tundeid ja emotsioone) ,,Neitsi ja Luukas" ,,Naise portree" 3.Madalmaade maalikunst Hieronymus Bosch(ei too esile peategelase maa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
