Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"leegion" - 242 õppematerjali

leegion – peamine väeüksus, koosnes umbes 5000 mehest, põhiosa moodustasid raskerelvastuses jalaväelased, seal olid ka ratsaväeüksused – kaitsesid külgedelt, käisid luurel, jälitasid vaenlast; võitluse algul heideti vaenlase pihta oda ja siis hakati mõõgaga võitlema; rivistuti väiksemate ristkülikutena, asetsesid nagu malelaua ruudud; sõjaväes oli 25 leegioni, mis olid riigi piiridel.
leegion

Kasutaja: leegion

Faile: 0
thumbnail
3
doc

10.nda klassi ajaloo õpiku Vana-Rooma osa kontrolltöö kordamine.

Caesarist sai sõja tulemusena Rooma ainuvalitseja, kuid senaatorid polnud rahul sellega ning tapsid ta. Uus kodusõda puhkes Caesari pooldajate Antoniuse ja Octavianuse vahel. Actonius sai lüüa ning Octavianus hõivas Egiptuse. Vabariigi lõpuks loetaksegi Octavianuse poolt kõigi Vahemeremaade ühendamist oma ainuvõimu alla. 8. Rooma sõjavägi muutus elukutseliseks palgaväeks. Peamine väeüksus oli leegion , mille moodustasid peamiselt raskerelvastuses jalaväelased. Nende varustus koosnes kiivrist, kaitsetest, kilbist, viskeodast ja lühikesest mõõgast. Sõjas kasutasid roomlased katapulte, müürilõhkujaid ja piiramistorne. Sõjatehnika arendamist peeti väga oluliseks. 9. Kuigi väliselt oli keisririigi ajal Rooma siiski vabariik, kuulus võim ühele isikule. Tal polnud küll ainuvalitseja õigust, kuid tal oli mitu ametit, mis tegid võimu suureks - ta...

Ajalugu
78 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Eesti mehed II maailmasõjas

Referaat Eesti mehed II maailmasõjas Vaiko Vaher Lähte Ühisgümnaasium 11H Sisukord LK 1 Metsavendlus LK 2 Saksa sõjavägi LK 3 Punarmee LK 4 Soome armee LK 5 Kokkuvõte LK 6 Kasutatud kirjandus Metsavendlus Termin ,,metsavennad" tuli Balti regioonis esmalt kasutusele 19. sajandil, mil selle all mõeldi Vene sõjaväest kõrvale hoidjaid, kes ennast metsas varjasid. 1905. aasta revolutsioonis viitavad erinevad allikad metsavendadele kui ,,mässavatele talupoegadele" või kui ,,metsast varju otsivatele kooliõpetajatele Tänapäeva mõistes olid aga metsavennad mehed ja naised, kes aastatel 1940-1941 ja alates 1944. aasta septembrist, mil Eesti oli okupeeritud venelaste poolt, sõdisid relvastatult okupatsioonivõimu vastu. Metsavendade võitluse eesmärk oli kaitsta oma perekondi ja iseennast võõrvõimu vägivalla vastu....

Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Rooma Sõjavägi ja sõjaväekorraldus

Enamasti hoiti leegione riigipiiride läheduses. Leegionid muutusid püsivateks alles pärast Mariuse reforme. Pärast Mariuse reforme hakkas värvatud talumeeste armeest kujunema vabatahtlikest professionaalidest leegion. Leegionitele omistati oma kotkaga vimpel mis lubas kujundada korpuse identiteeti ja aretas patriotismi, iga leegion tähistas piduliku festivaliga oma loomise aastapäeva. Abiväed moodustusid ratsaväest ja kergejalaväest. Ratsavägi oli eliitvägi ja nautisid kõrgemat palka kui jalaväelased. Nad olid enamasti jagatud 500-mehelistesse salkadesse. Teenistusaja ära teeninud erru läinud abiväe sõdurid said Rooma kodakondsuse. Pärast kodanike ratsaväe laiali saatmist Gaius Mariuse poolt muutus vallutatud aladelt värvatud abivägi hädavajalikuks lisandiks kodanikest moodustatud leegionitele....

Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Ajaloo kokkuvõtte-Roomast

Armee:R armee tegi ajaloo jooksul läbi olulisi muutusi. Alates1. Puunia sõjast oli roomlastelvõimas sõjalaevastik.Võtsid üle hellenistlike riikide saavutusi.Kaitsesid sõjalaagreid kiiresti vallide ja kraavidega.Keisririigi ajal pidi sõjaväga vallutamise asemelüha enam piire kaitsma.Itaalias paiknes vaid keisri ihukaitsevägi. Sõjaväkke värvati itallaste kõrval üha enam ka provintside elanikke. R sõjaväe peamine väeüksus oli leegion , mis koosnes peamiselt 5000 mehest, raskerelvastusega jalaväelastest.Ühiskond ja eluolu:Enamik talupojad. Paljudes piirkondades kujunesid ulatuslikud, orjatööl põhinevad suurmaavaldused-latifundiumid.Kõrgelt arenenud linnad. Suur osa rikkaid elas linnas. Roomas oli orjanduslik ühiskond.Orjatöö tähtsus oli väga suur. Nad olid pärit eri rahvusest ja ühiskonnakihtidest.Omanik võis orjaga teha mida tahtis,ainult tapa ei tohtinud.(varem oli ka see lubatud).Sageli lasti orje vabaks...

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...

Ajalugu
202 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Rooma

Muistne itaalia: Itaalia asub Apenniini ps. Põlluharimiseks sobivaid piirkondi rohkem kui Kreekas, meresõiduga vähem. Latiinid- Latiumi elanikud, kõnelesid ladina keelt. Itaalias räägiti ladina keelt, tähestiku kujutati Kreeka Alphabeedi eeskujul. Etruskid: Etruskid elasid Apenniini ps kesk-ja põhjaosas, Etruuria maakonnas. Nad olid väga head meresõitjad, metallitööd, ehituskunst, ennustuskunst olid nende peamised tegevusalad. Nad ennustasid ohverdatud loomade siseelundite järgi, linnude lennu järgi. Nende päritolu ei ole teada. Nad olid Itaalia võimsaim rahvas 7-6 saj. eKr. Nende hiilgeaeg langeb 6 saj lõpus, kuna etruski valitseja aeti roomast minema. Rooma linn: Tekkis Kesk- Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Kapitoolium- küngas, kuhu rajati kindlusehitis, Kreeka akropol. Ostia sadam- Rooma sadamalinn Ostia, seal oli palju odavaid puust, kivist tehtud üürimajad vaesemate majutamiseks. Foorum- turuplats 2.Rooma linna...

Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rooma

Geenius-perekonna kaitsevaim Metseen- rikas kunsti ja kultuurisoosija Apostlid-kristlikud usukuulutajad 4. Augustus e auväärne, vabariigi taastaja, princeps e esimene, provintside asevalitseja ja väepealikuna kandis ta Imperaatori e käskija tiitlit, caesari lapsendatud pojana kandis ta kasuisa nime, millest sai tiitel keiser. 3.Rooma sõjavägi: peamine väeüksus leegion -u 5000 meest. põhijõuks raskerelvastusega jalaväelased. külgedelt kaitses ratsavägi, mis käis ka luurel ja jälitas vaenlasi. leegion rivistus väiksemate ristkülikena, mis asetsesid nagu malelaual ruudud. kasutati katapulte, müürilõhkujaid, piiramistorne. õpiti sõjaväe laagreid kiiresti muldvalli ja palktaraga kindlustama. keisririigi armee koosnes 25-st leegionist. 5.Rooma seisused: 1. kõrgeimal astmel senatiaristokraatia - senaatorid olid suurmaaomanikud...

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Eesti ajalugu

sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri,...

Ajalugu
194 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vana-Rooma 10. klassi ajaloo konspekt

Teiste allikate alusel 21.04 753 eKr ja rajajaks Romulus. Legend räägib, et Romulus ja Remus visati korviga Tiberisse. Kaldale uhutud poisid sattusid emahundi hoole alla, kes neid imetas. Hiljem aga kasvatas nad üles kohalik karjus. Suureks saades kukutasid nad oma vanaisa võimult ja asusid uut linna rajama. 2) Iseloomusta lühidalt I, II ja III Puunia sõda! I Puunia sõda ­ 264-241 eKr. Tänu tugevale laevastusele ja merelahingute sportlastele saavutasid roomlased mitu võitu ja Kartaagol tuli oma valdusi roomlastele loovutada. II Puunia sõda ­ 218-201 eKr. Kartaagolaste väepealik Hannibal purustas küll Rooma väe Cannae lahingus kuid roomlased sundisid ta kodumaale taanduma ja Põhja- Aafrikas toimunud lahingus said kartaagolased lüüa. III Puunia sõda ­ 146 eKr. Tänu eelnevale k...

Ajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kumb on andnud maailmale rohkem, kas Kreeka või Rooma

Märgata võib mõlema kunagise riigi puhul ka sõjaväelisi uuendusi. Nii Kreeka kui ka Rooma leiutasid ja võtsid kasutusele uusi armee lahingu formatsioone ja sõjapidamis tehnikat. Kreeka poolt on kindlasti kuulsaim sõjaalane uuendus nende lahingurivi ­ faalanks. Rooma sõjaväest on meile tuntud rohkem mõisteid, nagu leegion või maniipul. Üleüldse olid roomlased sõjaväeliselt kõrgemal tasemel kui Kreeka ja seda mitmel põhjusel. Esiteks olid nad väga vallutuste janulised, mistõttu uuendasid ja parandasid nad pidevalt oma piiramistehnikat ja üleüldist sõjapidamis taktikat. Teisalt oli neil vaja ka juba vallutatuid ja riigile juurde liidetud alasid kaitsta ülestõusude või välississetungijate vastu. Tänu kõigele sellele oligi roomlastel vaja koguaeg oma sõjatehnikat uuendada....

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kumb on andnud maailmale rohkem, kas Kreeka või Rooma [2ver]

Seega usuliselt on minu arvates maailmale Kreeka rohkem andnud. Ka sõjaväelisi uuendusi võib mõlemate puhul märgata. Nii Kreeka kui ka Rooma leiutasid ja võtsid kasutusele uusi armee lahingu formatsioone ja sõjapidamis tehnikat. Kreeka poolt on kindlasti kuulsaim sõjaalane uuendus nende lahingurivi ­ faalanks. Aga see on ka ainuke kõige silmapaistvam leiutist nendelt. Samas Rooma sõjaväest on meile tuntud rohkem mõisteid, nagu leegion või maniipul. Ja üleüldse olid roomlased sõjaväeliselt kõrgemal tasemel kui Kreeka ja seda mitmel põhjusel. Esiteks olid nad väga vallutuste janulised, mistõttu uuendasid ja parandasid nad pidevalt oma piiramistehnikat ja üleüldist sõjapidamis taktikat. Teisalt oli neil vaja ka juba vallutatuid ja riigile juurde liidetud alasid kaitsta ülestõusude või välississetungijate vastu. Kõik see pani roomlasi paratamatult üha uusi asju proovima...

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Vana-Rooma mõisted, isikud

Ent tegelik võim kuulus nüüd siiski vaid ühele isikule. 7) Milline oli Rooma sõjaväe ülesehitus, relvastus ja taktika? Rooma impeerium oli loodud relva jõul ning ka tema püsimise tagas suurel määral Rooma sõjaväe üleolek oma vastastest. Roomlased panid suurt rõhku oma armee võitlusvõimele ja selle täiustamisele. Peamine väeüksus oli leegion , mis koosnes umbes 5000 mehest. Leegioni põhiosa ja seega kogu sõjaväe peajõu oodustasid raskerelvastuses jalaväelased. Lisaks kuulusid sinna ka ratsaväeüksused. Jalaväelase varustus koosnes kiivrist, rinna-, küünarvarre- ja põlvekaitsetest, nelinuksest kumerast kilbist, üsna raskest viskeodast ja lühikesest sirgest mõõgast. Võistluse algul heitsid leegionärid paarikümne sammu kauguselt vaenlase pihta oma oda ja astusid seejärel mõõgaga lähivõitlusse...

Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti II maailmasõja eel. Kordamisküsimused vastustega

14. Eesti II maailmasõja ajal. 14.a. Eesti mehed II maailmasõja rinnetel 1. Miks nimetatakse 28. septembril 1939. a. Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud vastastikuse abistamise pakti baaside lepinguks? Kuna see leping lubas Eestisse luua Punaarmee baasid. 2. Mis andis NSVLile ettekäände nõuda baasidelepingu sõlmimist? Et osutada üksteisele vastastikust abi. 3. Kas Poola allveelaeva Orzel põgenemine Tallinnast oli ajend või põhjus, et Punaarmee nõudis omale Eestis baase? Miks sa nii arvad? Ajend, sest Poola ei tahtnud NSVL-ga sõtta sattuda jälle. 4. Millal okupeeris Punaarmee Eesti? 17. juuni 1940 5. Põhjenda kahe näitega, et Eesti ei astunud 1940. aasta suvel NSVLi vabatahtlikult! 1)Baasideleping oli NSVL poolt pealesurutud. 2)Keeldumise puhul oleks meile sõda tehtud ja me oleks nagunii kaotanud ning selle koosseisu läinud. 6. Millised muudatused tõi Nõukogude okupa...

Ajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Rooma vabariigi langemine ja varajane keisririik

Riigikorraldus Rooma riik oli ametlikult endist viisi res publica. Augustus võttis omale princepsi ("esimene") aunimetuse, mis oli kõige auväärsema senaatori tiitel. Provintside asevalitseja ja väepealikuna kandis ta aga imperaatori("käskija") tiitlit. Mõiste keiser tuleb Caesari nimest. Rooma sõjavägi Juba varase vabariigi ajal panid roomlased suurt rõhku oma amee võitlusvõimele ja selle täitustamine jätkus kuni keisririigi perioodini välja. Peamine väeüksus oli leegion , mis koosnes umbes 5000 mehest. Põhiosa moodustasid raskerelvastuses jalaväelased. Ühtlasi pidasid roomlased vägatähtsaks sõjatehnika täiustamist ja olid tänu sellele ka oma aja parimadkindlusepiirajad....

Ajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rooma 20-28 ptk spikker

ROOMA. Geograafiline: Apenniini ps, paljud piirkonnad mägised, põlluharimiseks kõlblik, paremad eeldused ühtseks riigiks, itaallased foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju all, 8-6saj eKr rajasid kreeklased palju linnu: nt Tarentum itaalias ja Sürakuusa sitsiilias. Itaalia keskosas Lakoonia maakonnas 8saj Rooma linn-latiinid,rääkisid ladina keeles. Roomlased alistasid Vahemere maad, ld keel üle maa, kultuur kreekast. Kronoloogiline: 2at-indoeuroopa itaalikud-roomlaste esivanemad. 1at eKr-Rooma asula- 8-5saj-etruskide linnriigid. 1.Kuningate aeg Roomas 753-509eKr : *753a Rooma linna asutamine * Essa kuningas Romulus* kokku 7 kuningat, viimased 3 etruskid* 510a kukutati viimane etruski kunn* kehtestati vabariik. 2.Varane vabariik 509-265eKr: *senat ja 2 konsulit riigiametnike seast* 5saj sõjad etruskidega* 390a gallid tungisid Rooma* roomlased maksavad lunaraha, kuid sõdivad palju ja lõpuks võidavad tagasi* 265aastaks terve Itaalia R...

Ajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Rooma ajalugu

Naine osales mehe kõrval avalikus elus (visiidid, külaliste vastuvõtmine) ning tegeles ka majapidamise korraldamisega. Abielu sõlmiti tavaliselt 20-40 aastates mehe ning vaevalt murdeeast väljunud neiu vahel ning abielulepinguga läks neiu oma isa eestkoste alt oma mehe (või selle isa või vanaisa) eestkoste alla. Rooma sõjavägi Rooma sõjaväe põhiüksuseks oli leegion (5000 meest, hilisemal ajal 4500 ja impeeriumi lõpus 7000 meest). Leegion jagunes maniipuliteks ning tsentuuriateks (1 tsentuuria = 100 meest), hilisemal ajal kohortideks ning tsentuuriateks. Enamus ajast oli Roomal 25 leegionit tegevteenistuses. 2 Rooma ajalugu konspekt nr. 1...

Ajalugu
52 allalaadimist
thumbnail
15
odt

Teine maailmasõda

Ülaltoodut võib pidada aksioomiks. Aga kõigega ei pruugi nõustuda: Hispaania jaoks algas sõda juba 1936. aastal verise kodusõjana, ent sõdijaid toetasid relvastuse, lendurite, lahingu-instruktorite ja muuga Saksamaa ja Itaalia ning teisalt NSV Liit, hilisema suure sõja ,,kandvad osapooled". Riigina jäi Hispaania 1939.­1945. aastal neutraalseks, ent hispaanlased sõjast ei pääsenud. Nii näiteks löödi 20 000-meheline nn Sinine leegion puruks NSV Liidus. Hiina jaoks algas sõjategevus juba 1927. aastal, mil Jaapan alustas sõjalist interventsiooni. Samamoodi on erinevaid lähenemisi seoses sõja lõpuga. Sõja lõpp Vaiksel ookeanil ei tähendanud veel Teisest maailmasõjast otseselt tulenevate suurte relvakonfliktide lõppu. Kodusõda Kreekas jõudis finisisse 1949. aasta oktoobris. Veidi hiljem, detsembris lõppes Hiinas guomindanglaste taganemine Taiwani saarele, ehkki Hiina Rahvavabariik kuulutati välja samuti oktoobris...

Ajalugu
74 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Sõjaväekorraldus Vanaaja Roomas

eluaastast. Sõjaväe peamise osa moodustas raskeltrelvastatud jalavägi, mis koosnes isikliku varustusega teenistusse tulevatest Rooma kodanikest, peamiselt talupoegadest. Sõjaväes pidi iga talupoeg endale relvastuse ja kaitsevarustuse soetama, kes olid rikkamad, ostsid endale ratsaväe varustuse, kes olid vaesemad, need jalaväe oma. Rooma sõjaväe peamine löögijõud oli leegion . Leegionis paiknesid väeosad nagu ruudud malelaual, vajadusel sai neid välja vahetada. Selline sõjaväerivistus andis Roomlastele suure eelise Kreeklaste faalanksi ees, sest Roomlased said nii ka mägisel pinnal võidelda. Esialgu oli kõigi Rooma kodanike maakaitsevägi jagatud kahte leegioni, üks kummagi konsuli juhtimisel. Enamus ajast oli Roomal 25 leegionit tegevteenistuses. Leegioni kõrgemateks ohvitserideks olid sõjatribuunid, kelle algul nimetasid...

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Eesti ajalugu

Majandus allutatud kellegi teise kasuks töötamisele 19.05.09 Eestlased erinevates vägedes 1. Saksa ­ mobilisatsioon, vabatahtlikult. Esialgu paigutati neid idapataljoni ja politseipataljoni, mis olid mõeldud tagalas kasutamiseks. Lõpuks moodustati Eesti SS leegion . Mobiliseeriti ja vabatahtlikult kokku sai umbes 60 000 meest. 2. Soome ­ põgeneti, et mitte Saksa sõjaväkke. Neist moodustati JR 200, kuna neid oli päris palju (2300). Kui Soome sõlmis vaherahu, siis nad tulid tagasi. Nad lootsid Eesti pinnal sõdida, kuid nad jaotati Saksa vägede vahele ära. 3. Nõukogude Liit ­ mobilisatsioon (mõni ka vabatahtlikult), Eesti sõjaväest moodustati 22....

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti II maailmasõjas 1939-1944

Kuidas iseloomustada Saksa vägede 1941.a. rünnakul N.Liitu? Saksa väed olid tohutult edukad, umbes 2 nädalaga jõuti Eestini, kus algas Eesti vabastamine. 3 päevaga vabastati umbes pool Eestist, sakslasi toetasid ka metsavennad 9. Mis riikide sõjaväeosades võitlesid eestlased II maailmasõja ajal ja miks? *N-Liidu punaarmee (pm vägisi, valik oli kas surra või tulla armeesse) * Saksa armee (SS- diviis ja Eesti Leegion , sest pigem usaldati sakslasi kui venelasi, olukord oli ka leebem) © Siimo Lopsik 2009 * Soome poolel, sest olukord Eestis muutus hulluks( punaarmee saabumine) * või üldse ära põgeneda lääneriikidesse (Rootsi, Kanada jne) 10. Miks valis N.Liit Balti riikide okupeerimiseks just sellise aja? Maailm jälgis sel ajal Saksamaa vallutusi ega pannud tähele mida tehakse Ida-Euroopas. 11...

Ajalugu
149 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun