metsavendade salkadest moodustunud üksused. Sõjaväe võimude alluvuses olid nn idapataljonid, politseivõimudel politseipataljonid. Kuna 1942.-l aastal ei andnud vabatahtlike värbamine Eesti SS-leegionisse tulemusi, sest natsliku Saksamaa poliitika tekitas eestlastes suurt pahameelt, asendati see osaliste sundmobilisatsioonidega. 1944. aasta 31. jaanuari üldmobilisatsiooni toetasid ka eesti rahvuslikud ringkonnad kartes Punaarmee naasmist. 1944. aasta suvel osalesid moodustatud leegion ja piirikaitserügemendid lahingutes Punaarmee vastu, andes tõhusa panuse Eesti kaitsmisesse. Enamik väeosadest hävis septembris Punaarmee suurpealetungi käigus. Kuid 1944/45. aasta talvel eesti sõjameestest moodustatud 20. Eesti SS-diviis aitas peatada Punaarmee rünnakuid. Peale Saksamaa kapituleerumist langes enamik Punaarmee kätte vangi, vähesed jõudsid Inglise ja Ameerika okupatsioonitsoonidesse.
Riigikorraldus Rooma riik oli ametlikult endist viisi res publica. Augustus võttis omale princepsi ("esimene") aunimetuse, mis oli kõige auväärsema senaatori tiitel. Provintside asevalitseja ja väepealikuna kandis ta aga imperaatori("käskija") tiitlit. Mõiste keiser tuleb Caesari nimest. Rooma sõjavägi Juba varase vabariigi ajal panid roomlased suurt rõhku oma amee võitlusvõimele ja selle täitustamine jätkus kuni keisririigi perioodini välja. Peamine väeüksus oli leegion, mis koosnes umbes 5000 mehest. Põhiosa moodustasid raskerelvastuses jalaväelased. Ühtlasi pidasid roomlased vägatähtsaks sõjatehnika täiustamist ja olid tänu sellele ka oma aja parimadkindlusepiirajad.
tungiga Poolasse. Eestisse jõudis see 18. oktoobril 1939. aastal, mil siia toodi Nõukogude sõjaväebaasid. Kas eestlastel oli valikuid või ei olnud? Paljud mehed mobiliseeriti sõja ajal NSVL või Saksa vägedesse. Kuulumine Saksa või NSVL armeesse sõltus paljudest asjaoludest: asukoht, paiknemine, vanus jne. Need mehed, kellel oli võimalus läksid üle Saksa armeesse. Saksa sõjaväes oli koguni 50 000 Eesti meest. Saksa armee koosseisu kuulus eestlastest moodustatud Eesti Leegion. Taheti Eestit vabastada kommunistliku võimu alt ja arvati, et Saksamaa lubab taastada Eesti Vabariigi. Saksa väejuhid kasutasid sõja alguses vaid vabatahtlikke, need olid minu arvates enamasti mehed, kes tahtsid venelastele kätte maksta. Hiljem läksid ka sakslased üle sundmobilatsioonile, mis vähendas Eesti meeste vaba valiku võimalusi veelgi rohkem. Punaarmeesse sattunud olid üldiselt need, kes olid mobiliseeritud Vene armeesse,
Seda on seostatud mustanahalise märterpühaku Mauritiusega. Mauritius on vennaskonna kaitsepühak ning teda on kujutatud ka Mustpeade vapil. Püha Mauritiuse ja tema kaaslaste austamispäev on 22. september. Seda päeva peeti (küll sõltumata mustpeadest) keskmisest pidulikumaks ka dominiiklaste ordus. Umbes 445. aastast tuntud pärimuse järgi kuulus 3. sajandi lõpul elanud Mauritius Egiptusest pärit Rooma leegioni, nn. Teeba leegioni, mille leegionärid olid kristlased. Leegion saadeti teenistusse tänapäeva ?veitsi alale, kus leegionärid korraldasid mässu. Ühe versiooni järgi põhjustas vastuhaku korraldus osaleda paganlikes riitustes, teise versiooni järgi aga käsk nuhelda kristlasi (Rooma riigis kuulutati ristiusk lubatuks alles 325. aastal ning riigiusuks 381. aastal). Julgustatuna Mauritiuse ja veel kahe leegioni ohvitseri eeskujust, keeldusid sõdurid kristlastele vastuvõtmatuid korraldusi täitmast, mispeale kogu leegion hukati.
Roomas oli ka orjanduslik ühiskond, neid kasutati peaaegu kõigis eluvaldkondades. 7. Rooma armee- Rooma armee peamise osa moodustas raskelt- relvastatud jalavägi, mis värvati peamiselt talupoegade seast. Jalaväelased olid relvastatud lühikeste kaheteraliste mõõkadega ja pika viskeodaga. Kaitseks oli neil soomusrüü, kiiver ja suur kilp. Rooma sõjaväe peamiseks väeüksuseks oli ~5000 mehest koosnev leegion. Leegionid muutsid roomlaste taktika paindlikuks. Roomlastel oli võimas sõjalaevastik. Olid parimad kindluste piirajad. 8. Rooma õigus- Rooma riik toimis seaduslikul alusel. Kõik Rooma kodanikud olid seaduse kaitse all. Neid ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista ega karistada, kõigil oli õigus edasi kaevata kõrgemale seadusandjale. Seadusandlus sai alguse kaheteistkümne tahvli seadusest.Karistused polnud väga karmid
Jakob Westholmi Gümnaasium Referaat Minu lemmik artist Enn T. Tedre 8a Klass 2008 Henry Kõrvits (Toe Tag, A-Rühm) Henry Kõrvits räpparinimega G-Enka on Eesti räppar ja muusik. Räppimist alustas G-Enka juba 1996. aastal. DJ ameti võttis enda peale DJ Paul Oja. Varsti liitus grupiga Revo, kellega nad moodustasid bändi Toe Tag. Toe Tag on 1996 aastal, Kalamaja linnaosas loodud hip-hop-projekt. Esimene kontsert anti 1996. aasta oktoobris, klubis Bel Air. Edasi soojendati juba No Big Silence'i ja esineti kõikvõimalikel hip-hop üritustel. 1997. aasta detsembris anti välja kauao...
vastu. ÜLDMOBILISATSIOON 31.jaanuaril 1944 kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilisatsiooni. See hõlmas kõiki 1904-1923 sündinud mehi, hiljem võeti teenistusse ka 1926-1928 sündinud poisid. Sõjaväeteenistusse mindi nüüd meelsamini, sest kardeti Punaarmee naasmist. Kokku mobiliseeriti sellel ajal 40 000-50 000 meest. Põhiosa neist koondati piirikaitserügementidesse, osa neist kasutati Eesti leegioni täiendamiseks. Nii leegion kui ka piirikaitserügemendid andsid suure panuse Eesti kaitmisesse, osaledes lahingutes Punaarmee vastu 1944.aasta suvel.
metsavendade salkadest moodustunud üksused. Sõjaväe võimude alluvuses olid nn idapataljonid, politseivõimudel politseipataljonid. Kuna 1942.-l aastal ei andnud vabatahtlike värbamine Eesti SS-leegionisse tulemusi, sest natsliku Saksamaa poliitika tekitas eestlastes suurt pahameelt, asendati see osaliste sundmobilisatsioonidega. 1944. aasta 31. jaanuari üldmobilisatsiooni toetasid ka eesti rahvuslikud ringkonnad kartes Punaarmee naasmist. 1944. aasta suvel osalesid moodustatud leegion ja piirikaitserügemendid lahingutes Punaarmee vastu, andes tõhusa panuse Eesti kaitsmisesse. Enamik väeosadest hävis septembris Punaarmee suurpealetungi käigus. Kuid 1944 ja 1945. aasta talvel eesti sõjameestest moodustatud 20. Eesti SS-diviis aitas peatada Punaarmee rünnakuid. Peale Saksamaa kapituleerumist langes enamik Punaarmee kätte vangi, vähesed jõudsid Inglise ja Ameerika okupatsioonitsoonidesse.
valikut! 8. Nimetage kreeklaste kultuurilisi saavutusi järgmistes valdkondades, tooge näiteid: 1) teater 2) sport 3) filosoofia 4) matemaatika 5) ajalookirjutus 6) arhitektuur II. Vana-Rooma. 1. Mõisted: Kapitoolium, foorum, senat, konsul, vabariik, keisririik, patriits, plebei, rahvatribuun, veto, Piibel, Vana-Testament, Uus-Testament, Rooma õigus, leegion, triumf, gladiaator, term 2. Kes oli, mida tegi: Romulus, Hannibal, Caesar, Kleopatra, Augustus, Constantinus Suur, Jeesus, Peetrus, Paulus 3. Millist mõju avaldasid geograafilised olud Rooma ühiskonnale? 4. Selgitage ütlused: 1) Haned päästsid Rooma 2) Pyrrhose võit 3) Liisk on langenud 4) Tulin, nägin, võitsin 5) Ka sina, Brutus 6) Jaga ja valitse 5
1944 aastal kuulutati välja üldmobilisatsioon Saksa armeesse, kuna Punaarmee oli juba mitmes kohas üle Narva jõe tulnud. Erinevalt varasematest väkkekutsetest asusid Eesti rahvuslikud ringkonnad nüüd mobilisatsiooni toetama: Loodeti, et eestlastest koosnevate vägede toel avaneb võimalus iseseisvuse taastamiseks. Samuti sooviti end Nõukogude Liidu okupatsiooni eest kaitsta. Punaarmeega võitlemiseks moodustati Eesti SS- leegion, mis oli Saksa väeosa 1942. aasta augustist 1943. aasta maini. IV valik Väga paljud Eesti mehed põgenesid Saksa mobilisatsiooni eest Soome, kus astuti Soome armeesse. Eestlastest loodi Soome armees omaette väeosa. Kokku teenis Soome vägedes ligi 3400 eestlast. 1944. aasta 2. augustil otsustas Eesti Vabariigi Rahvuskomitee rügemendi Eestisse kutsuda. Osa eestlastest, kokku 1800 meest, tuligi 1944. aasta augustis kodumaale tagasi. Eestis killustasid sakslased rügemendi.
1. Iseloomusta I Nõukogude okupatsiooni Eestis (muudatused majanduses, poliitikas, kultuuris) 1940 17 juuni 1941 juuli Majanduses: riigistamine, ettevõtete natsionaliseerimine, eraomanduse kaotamine, krooni asemel rubla, kaupade defitsiit, Venemaaga seotud rasketööstus. Poliitikas: Võim kommunistidele, Eesti ametnikud vabastati, võeti vastu uus nõukogude põhiseadus, Riigikogu muutus Ülemnõukoguks, Valitsuse uueks nimeks Rahvakomissaride nõukogu, vallad muutusid täitevkommiteedeks, maakonnad muutusid rajoonideks, muutus kohtuvõim, ainult EKP. Kultuuris: ülirange tsensuur, juhi kultus, Vene ajalugu, kultuur, sotsialistlik realism, EV kultuuri väärtuste hävitamine, monumentide lõhkumine (160), Nõukogude ajalpidi olema kultuur sisult sotsialistlik vormilt rahvuslik, ateistlik kasvatustöö. 2. Iseloomusta Saksa okupatsiooni Eestis (poliitika, majandus, kultuur) juuli 1941-22. Se...
õppetool. 1934. aastal kirjutati alla Eesti-Läti-Leedu koostöölepingule. 1944. aastal taasiseseisvumis katse. Toimus vahemikus 28 septembrist kuni 24 novembrini. Juhtivateks isikuteks olid Otto Tief, Jüri Uluots ja Johann Pitka. Ei õnnestunud kuna eestlastel oli vähe abiväge ja sakslased viibisid Tallinnas. Millistesse armeedesse kuulusid Eestlased II MS ajal? Nõukogude Liitu Eesti armee nimeks oli Eesti Laskurkorpus. Saksamaale mille nimeks oli Eesti Leegion Soome Jalaväerügemend 200 (JR200) Vaikivaajastu tunnused: *Riigikogu ei kutsutud kokku. *Isamaaliit ainuke partei. *Tsensuur *Riigikontroll *puudus sõnavabadus. vabadussõjalased ehk vapsid. 1929. aastal tekkis nende keskliit majandus kriisi põhjusel. Eesmärk majandusliku olukorra parandamine, vabadussõja aegse vaimsuse säilitamine ehk Eesti aatelisus, vabadussõja mälestusmärkide rajamine. Balti Liit loodi 1934. aastal
Iga inimene tahab jõuda hingerahuni. Seda soovis ka Faust. Tema elu oli olnud külm, üksildane ja tume. Ta oli valmis mürki võtma. Faust tahtis teada, mis on tema elu mõte- miks ta oli siia ilma sündinud? Fausti teekond elu mõtte leidmiseni oli raske ja ta pidi palju kannatama. Tänu temale kannatasid ka teised inimesed. Teose alguses puudus Faustil hingerahu: ,,Küll on mu kõrval õpipoisid, kõik papid ja leegion kirjapoisid; vaim mind tõkke ees ei tõrgu, mind ei kohuta isegi kurat ja põrgu. Kuid iial ka rõõm ei täida rinda." Faust on oma elust tüdinenud. Ta teab, et endalt elu võttes, läheks ta otsejoones põrgusse, kuid see ei kohuta teda. Ta on meeleheitel ja ei looda enam kunagi tunda rõõmu. "Ma oma teadmisi ei hinda, ei arva, et võiksin inimsoole teed näidata paremuse poole." Faust ei leia, et
Eesti II maailmasõja ajal Eesti saatuse määras teises maailmasõjas 23. augustil 1939. aastal sõlmitud MRP(Molotov-Ribbentropi pakt), mille salajane protokoll määras ära Euroopa jagunemise Saksamaa ja Venemaa vahel. Eesti jäi Venemaa huvisfääri. Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa tungis Poolasse. Kui sõda algas soovis jääda Eesti neutraalseks, kuna ei soovitud sõda. Eesti sõlmis Nõukogude Liiduga vastatikuse abistamise pakti. Tänu sellele sai NL tuua Eestisse oma sõjalaevad. Loodi ka baaside leping(28. september 1939), mis lubas tuua NL sõjamehed Eesti piiridesse. Üldiselt kaitseti mere äärseid alasid sakslaste eest, selline põhjus toodi nende vajalikusele. 14. juunil esitati Eesti ultimaatum, nõudes uute Punaarmeede sisse lubamist. Vastupanu oli mõttetu ja nii ka juhtus. 21. juunil koguneti Tallinna Vabaduse väljakule, kus Vene võimu pooldavad protestija...
Millised olid eestlaste valikud Teised maailmasõjas Teises maailmasõjas osalunud eestlased olid peamiselt Saksa, Vene ja Soome relvajõudude kooseisus, kuid eestlasi leidus ka teiste riikide armeedes. Punaarmees koosnes peamiselt nendest eestlastest, kes sinna sunniviisiliselt mobiliseeritud olid, ehkki see oli ebaseaduslik. 1941. aastal loodud hävituspataljonid olid erandiks, sest nende eesmärgiks oli võidelda metsavendadega. Metsavendade hävitamiseks kasutati rangeid meetmeid, mille käigus suri ka palju tsiviilisikuid ja kariloomi. Hävituspataljonid koosnesid peamiselt inimestest, kes tegid tööd okupatsioonivõimudega. Hävituspataljonid purustati Saksa vägede poolt. Punaarmee poolel võitles ka 22. territoriaane laskekorpus, mis oli loodud Eesti Vabariigi sõjaväe baasil ning koosnes ainult eestlastest, mis ajapikku vähenes. Punaarmee viis selle laskekorpuse 1941. aastal Venemaale, kus eestlastest hukkus ja sai vigast...
Küllap valitseks diktatuur ja kõrgemal seisvate inimeste ülemvõim alamate kihtide üle, ilma, et nood midagi selle ülekohtu vastu teha saaksid. Märgata võib mõlema kunagise riigi puhul ka sõjaväelisi uuendusi. Nii Kreeka kui ka Rooma leiutasid ja võtsid kasutusele uusi armee lahingu formatsioone ja sõjapidamis tehnikat. Kreeka poolt on kindlasti kuulsaim sõjaalane uuendus nende lahingurivi faalanks. Rooma sõjaväest on meile tuntud rohkem mõisteid, nagu leegion või maniipul. Üleüldse olid roomlased sõjaväeliselt kõrgemal tasemel kui Kreeka ja seda mitmel põhjusel. Esiteks olid nad väga vallutuste janulised, mistõttu uuendasid ja parandasid nad pidevalt oma piiramistehnikat ja üleüldist sõjapidamis taktikat. Teisalt oli neil vaja ka juba vallutatuid ja riigile juurde liidetud alasid kaitsta ülestõusude või välississetungijate vastu. Tänu kõigele sellele oligi roomlastel vaja koguaeg oma sõjatehnikat uuendada.
sedavõrd sügavat pahameelt, et nüüd soovisid vaid vähesed minna võitlema Suur-Saksamaa eest. Kuna vabatahtlikke värbamine ei õnnestunud, siis asendati see osalise sundmobilisatsiooniga. Punaarmee lähenedes kuulutas Eesti Omavalitsus 1944. Aastal välja üldmobilisatsiooni. Kartes Punaarmee naasmist mindi sõjaväeteenistusse nüüd meelsamini. Põhiosa mobiliseeritutest koondati piirikaitserügementidesse, osa aga kasutati Eesti leegioni täiendamiseks. 1944. Aasta suvel osalesid nii leegion kui ka piirikaitserügemendid lahingute Punaarmee vastu, andes suure panuse kodumaa kaitsmisse. Enamik Saksa poolel sõdinud Eesti väeosadest hävis septembris 1944 Punaarmee suurpealetungi käigus. Paljud taganesid Saksamaale ning neist loodi uus , 20. Eesti SS-diviis. Jaanuari lõpul 1945 aitas see peatada Punaarmee rünnakuid Oppelni lõigus. Kui Saksamaa kapituleerus, langes enamik ellujääjaid Tšehhimaal Punaarmee kätte vangi,
vallutusretke jaoks loodud, kasutatud sõjakäikudes ja siis laiali saadetud. Pärast Mariuse reforme hakkas värvatud talumeeste armeest kujunema vabatahtlikest professionaalidest leegion. Leegionitele omistati oma kotkaga vimpel (aquila) mis lubas kujundada korpuse identiteeti (espirit de corps) ja aretas patriotismi, iga leegioni tähistas piduliku festivaliga oma loomise aastapäeva. Varajases vabariigis koosnes leegion segamini ratsaväest ja kergejalaväest, Mariuse reformide käigus aga kaotati kodanike ratsavägi ja kergejalavägi, jättes leegioni homogeenseks raskejalaväeks. Abiväed moodustusid ratsaväest (alae) ja kergejalaväest. Alae oli eliitvägi ja nautisid kõrgemat palka kui jalaväelased. Nad olid enamasti jagatud 500-mehelistesse salkadesse. Teenistusaja ära teeninud erru läinud auxilia sõdurid said Rooma kodakondsuse. Pärast
kuulutati välja üldmobilisatsioon Saksa armeesse, kuna Punaarmee oli juba mitmes kohas üle Narva jõe tulnud. Erinevalt varasematest väkkekutsetest asusid Eesti rahvuslikud ringkonnad eesotsas Eesti viimase peaministri Jüri Uluotsaga nüüd mobilisatsiooni toetama: loodeti, et eestlastest koosnevate vägede toel avaneb võimalus iseseisvuse taastamiseks. Peamine oli loomulikult tahe end Nõukogude Liidu okupatsioonireziimi vastu kaitsta. Moodustati Punaarmeega võitlemiseks Eesti SS- leegion (Estnische SS-Legion), mis oli Saksa Waffen-SS väeosa augustist 1942 maini 1943. Väga paljud Eesti mehed põgenesid Saksa mobilisatsiooni eest Soome, kus astuti Soome armeesse. Eestlastest loodi Soome armees omaette väeosa, 200. jalaväerügement. Kokku teenis Soome vägedes ligi 3400 eestlast. 1944. aasta 2. augustil otsustas Eesti Vabariigi Rahvuskomitee rügemendi Eestisse kutsuda. Lõviosa eestlastest, kokku 1800 meest, tuligi 1944. aasta augustis kodumaale tagasi
2. Vastane siinpool Peipsit ... 3. MeerapaluJõepera kaksiklahing 4. Kaks päeva puhkust 5. Rindesõduri pilk tagalasse 6. Samal ajal Narva rindel · LÄÄNE JA IDA PIIRIPOSTIL 1. Tartust Riigiküla vallutamiseni 2. Vepsaküla lahing 3. "Narva jõe läänekallas on puhas!" 4. "Võitmatuid"punaarmeelasi 5. Narva hävitamine ... 6. Võitlusest NarvaAuverePutki ruumis 7. "Me leegion sammub" 8. Läbi rahutu suve · PUNASE LAVIINI VASTU 1. Viimased minutid vaikust 2. Auvere lahing 3. Nii langes Narva 4. Sinimägedelt Tartu rindele 5. Soomepoisid tulevad 6. "Võitlusgrupp Admiral Pitka" ... 7. Läbi taandvate vägede ja põleva maa 8. Viimane vastupanu Lisa: Vastupanuliikumise kaksikpale
Sargon I oli Akadi riigi looja.Ta muutus Mesopotaamias ideaalse valitseja sümboliks, olles seega analoogne Karl Suure staatusega keskajal. Memphis oli vanakreeka mütoloogia tegelane, kes koos oma abikaasa Epaphosega olevat asutanud Memphise linna Vana-Egiptuses. Satraap oli kuninga määratud asevalitseja võimu all olev piirkond Pärsia suurriigis. Kükloop oli Odüsseias kirjeldatud Poseidoni poeg Polyphemos. Minerva oli tarkusejumalanna. Killukohus oli Ateena rahvakoosolek,kus iga kodanik kirjutas savinõu killule. Anu(sumeri An) oli Mesopotaamia taevajumal ja teiste jumalate isa. Gilgames oli Sumeri poolmüütiline valitseja, kes on Gilgamesi eepose nimikangelane. Hattusa oli Hetiidi riigi pealinn. Periklest peetakse väga sageli Ateena kõige edukamaks juhiks, kes kindlustas lõplikult demokraatia võidu polises ning kelle ajal oli Ateena oma õitsengu tipul. Efoor - riigiametnik Sparta linnriigis. Paabeli torn ehitati 3500 eKr Kesk-Mesopotaamia...
allus Sakslastele, madalamad juhtimisastmed olid eestlastest ohvitseride käes. Punaarmee lähenedes Eesti piirile kuulutas Eesti Omavalitsus 31.jaanuaril 1944 välja üldmobilisatsiooni. Kartes Punaarmee tagasitulekut, asusid mobilisatsiooni toetama ka eesti rahvuslikud ringkonnad ja sõjaväeteenistusse mindi nüüd meelsamini. Põhiosa mobiliseeritutest koondati piirikaitserügementidesse, osa aga kasutati Eesti leegioni täiendamiseks. 1944.aasta suvel osalesid nii leegion kui ka piirikaitserügemendid lahingutes Punaarmee vastu, kaitstes niimoodi Eestit. Juba Talvesõja ajal läks Soome eesti noormehi, kes tollal rindele ei jõudnud. 1941.aastal moodustati Erna luuregrupp, mis tegutses Suvesõja päevil koos metsavendadega kodumaa pinnal. Ulatuslikum põgenemine Soome algas märtsis 1943, et pääseda Saksa mobilisatsioonist. Põgenikega tegelev Eesti Büroo seadis sihiks luua Soome
juunil 1941. a. Selle käigus deporteeriti üle 10 000 inimese. Täisealised mehed arreteeriti, naised ja lapsed saadeti Kirvoi ja Novosibriski oblastitesse. 7) Lend-lease`i süsteem materjalide trantsportimine vaid Priti ja Prantsuse laevadega. 8) Leningradi blokaad Leningradi linna (Peterburi) piiramine Saksa sõjaväe poolt. 1941-1944. Paljud inimesed surid nälga. 9) Eesti Leegion Saksa Riigi Relva-SS väeosa. 10) Eesti Laskurkorpus - Punaarmee rahvuslik väekoondis, mis asutati 25. augustil 1942. 11) Holokaust - Tegu, mille eesmärk on mingi rahvusliku, etnilise, rassilise või usulise ühenduse osaline või täielik hävitamine. 12) Jalta konverents Aeg: 1945 veebruar, Osalejad: Churchill, Roosevelt, Stalin, Sisu: ÜRO loomine, Saksamaa purustamine, sõjajärgne maailmakorraldus.
Eestisse, kuid eestlase ei võtnud väga midagi ette*Annektreerimine riik liidab enda külge territooriumi, mis eelnevalt on kuulunud teisele riigile*Okupeerimine võõras sõjavägi hõivab teise riigi maaala*Ultimaatum ilma läbirääkimisdeta esitatud nõue/nõuded*Eesti Leegion Eesti väeosa Saksa armee koosseisus*Omakaitse vabatahtlike kaitseorganisatsioon Saksa okupatsiooni ajal*Riiklikud Kunstiansamblid Nõukogude tagals moodustatud ansambel, mis pidi oma esinemistega sõdurite moraali üleval hoidma*Ehituspataljon mobiliseeritus eestlase Nõukogude tagalas*Hävituspataljonid tapsid, purustasid tööstushooneid, põletasid talusid, hävitasid raudteid
Mered-Vahemeri,Joonia ja Türreenimeri. Mäed-Alpid,Apeniinid. Saared-Sitsiilia,Korsika. Jõed- Po,Tiberi. Rahvastik:etruskid,itaalikud(latiinid,samniidid)+kreeklased+foniiklased. Elanike arv Roome riigi õitsengul:90 milj, elanikke Rooma linnas 1-1,5 milj.Kuningate aeg 753-509 eKr,Vabariigiaeg 509-265eKr,Keisririigiaeg 30 eKr-395pKr.Roome linna asutamine-21.04.753 eKr.Rooma impeeriumi jagamine kaheks-395 pKr,Lääne-Roome lõpp-476 pKr Saavutused ehituskunstis-korruselamud,kirikute ja kuplite ehitamine,lubjamört.Veevarustus-purskkaevud, akveduktid(varustasid linna joobiveega)kanalisatsioonisüsteem.Pesemiskultuur-Termid,odrajahuga pesti,h-naised,õ-mehed.Teede ehitamine-Kõik teed viisid Rooma,kivist teed ja sillad, Via Appia- 195 km, kokku 372 teed e. 83 000km. Patriitsid- kodanik, kes kuulus eliitperede hulka ja kes võis astuda riigiametisse. Plebed- neid loeti vabadeks, kuid neil puudusid kodanikuõigused-ei võtnud osa rahvakoosolekutest,ei te...
allus Sakslastele, madalamad juhtimisastmed olid eestlastest ohvitseride käes. Punaarmee lähenedes Eesti piirile kuulutas Eesti Omavalitsus 31.jaanuaril 1944 välja üldmobilisatsiooni. Kartes Punaarmee tagasitulekut, asusid mobilisatsiooni toetama ka eesti rahvuslikud ringkonnad ja sõjaväeteenistusse mindi nüüd meelsamini. Põhiosa mobiliseeritutest koondati piirikaitserügementidesse, osa aga kasutati Eesti leegioni täiendamiseks. 1944.aasta suvel osalesid nii leegion kui ka piirikaitserügemendid lahingutes Punaarmee vastu, kaitstes niimoodi Eestit. Juba Talvesõja ajal läks Soome eesti noormehi, kes tollal rindele ei jõudnud. 1941.aastal moodustati Erna luuregrupp, mis tegutses Suvesõja päevil koos metsavendadega kodumaa pinnal. Ulatuslikum põgenemine Soome algas märtsis 1943, et pääseda Saksa mobilisatsioonist. Põgenikega tegelev Eesti Büroo seadis sihiks luua Soome
parem geograafiline asupaik (parem kaitsta) tähtsamad kaubandus- ja käsitöökeskused Mõisted proletaarid - vaene Rooma kodanik, kes oli vabastatud sõjavekohustusest. Foorum turu-ja koosolekuplats akvedukt veejuhe gladiaator - orjaseisuses või vaba elukutseline mõõgavõitleja, kes esines Vana-Roomas peetud avalikel mängudel. Augur - riigi poolt määratud preester, kes tegeles ennustamisega. Janus uste, alguste ja lõppude jumal leegion - Rooma sõjaväe peamine väeüksus. Pontifix maximus - ülempreester, tähtsaim preester
ametiaeg möödus, said neist koheselt senaatorid. Rahvakoosolekul oli riigi juhtimises väga väike osas. Enamasti see vaid kinnitas senati otsuseid. Riigi tegelik juhtimine oli senati ja konsulite käes. Rooma mehed pidid sõja puhkedes kogunema armeesse. Ainult kõige vaesemad olid sõjakohustustest vabastatud. Relvastuse pidi hankima igaüks ise. Rikkad roomlased moodustasid ratsaväe, vaesed aga võitlesid kergerelvastuses vibuküttide ja lahinguheitjatena. Roomlaste peamine väeüksus oli leegion, kus oli kokku umbes 5000 meest. Algul oli roomas ainult kaks leegioni, kumbagi neist juhtis konsul. Hiljem leegionite arv suurenes. 5.Puunia sõjad. Sõna Puunia sõda tuleb sellest, et kartaagolasi nimetati puunlasteks. Kartaago oli suur ja võimas riik Põhja-Aafrikas Vahemere lõunarannikul. Rooma ja Kartaago tahtsid ülevõimu Vahemerel ning seepärast puhkesid 3 sõda. 1.264eKr-241eKr Roomlased võtsid ning said omale Sitsiilia ja hävitasid Kartaago laevastiku. 2
1. Vana-Kreeka ürgjumalused Hemera-päev Aither-õhk Oroi-mäed Gaiast sündis Uranos, kes sai võimule. Kaosest sündis Gaia. 2. Olümpia jumalad 12 jumalat. Peajumal Zeus, kes oli peajumal. Hera-Zeusi naine ja õde. Abielu kaitsja. Poseidon-merede valitseja Hades Zeusi ja Poseidoni vend, surnuteriigi valitseja. Athena-Zeusi tütar, kes hüppas välja tema peast. Apollon-Zeusi poeg. Poeesia ja lüürika. Artemis-Apolloni kaksiküde Aphrodite-armastusejumalanna ja ilu jumalanna. Hermes Zeusi käskjalg. Ares-sõjajumal. Hephaistos-Tulejumal Hestia-Zeusi õde. Kodukolde jumalanna. 3. Muusad Ilma muusadeta ei toimunud ühtegi pidu. See keda muusa õnnistas, sai temast luuletaja või valitseja. Muusa-kunstide, teadmiste jumalanna. Muusa-inspiratsiooni allikas. Orhpeios oli kuulasm järeltulija. Muusad oli Apolloni lummuses. 4. Heeros Heeros olid kangelased. Nt Herkales. Thoros-võitlus Melotaurusega. Achilleos-Homerose ja Iiliase kange...
Peale selle õõnestasid vabariiklust kodusõjad Mariuse ja Sulla, Pompeiuse ja Caesari ning Antoniuse ja Octavianuse vahel. Vabariigi lõpuks peetakse 30 eKr, kui Octavianus ühendas kõik Vahemeremaad oma ainuvõimu alla. 2. Vana-Rooma sõjaväekorraldus Vabariigiajal koosnes sõjavägi kodanikest ja liitlasest, kes kutsuti tarviduse korral kokku. Pärast Mariuse reformi asendati see elukutselise palgaväega. Peamine väeüksus oli leegion, kuhu kuulus umbes 5000 meest. Selle põhiosa moodustasid raskerelvastuses jalaväelased. Leegion rivistus ristkülikutena. Väga tähtsaks peeti sõjatehnika täiustamist ja olid tänu sellele oma aja parimad kindlusepiirajad. Alaline sõjavägi koosnes 25 leegionist, mis paigutati keisririigi piiridele. Keisririigi ajal tugevdati reservväge, mida saaks suunata ükskõik millisele piirile. Suurenes ka raskerelvastuses ratsaväe osatähtsus.
võimalikult realistlik mälestus. Riietus ja soeng pidi reljeefidel vastama ajastule. Äratuntavad on kindlused, relvaliigid jms. Reljeefide juures kasutasid roomlased perspektiivi. Ratsa monumendid- Maailma esimesed ratsaniku kujud, mis kujutasid keisreid. Nii hobused kui inimesed olid väga realistlikud. Säilinud on vaid 1 ratsa figuur Marcus Aureliuse monument. 22. Selgita: foorum, proletaar, klient ja patroon, patriits, plebei, rahvatribuun, leegion, triumf, aatrium, Panteon, cloaca maxima, akvedukt, term, amfiteater, hipodroom, Circus Maximus, gladiaator, Colosseum, metseen, nuumen, laar, geenius, saturnaal, Vesta neitsid, kahe näoga Janus, "jaga ja valitse". Foorum- turu ja koosolekuplats Vanas-Roomas. See oli linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus, mis omandas pidulikku välisilmet. Proletaar- Vaene Rooma kodanik, kelle ainsaks rikkuseks olid tema lapsed.
Asutati sovhoose ja kolhoose EV juhid tapeti, lühidalt likvideeriti 6. Miks halvenesid Eesti – Soome suhted peale punaarmee baaside toomist Eestisse? Kuna Helsingit rünnanud lennukid startisid Eesti pinnalt siis pmst aitas Eesti Soomet vallutada 7. Mis riikide sõjaväeosades võitlesid eestlased II maailmasõja ajal ja miks? Soome – JR200 Sakamaa – Eesti leegion N.Liit - Eesti laskurkorpus 8. Miks valis N.Liit Balti riikide okupeerimiseks just sellise aja? Maailm jälgis sel ajal Saksamaa vallutusi ega pannud tähele mida tehakse Ida- Euroopas. © Siimo Lopsik 2014 8 9. Nimeta etappidena kuidas Eesti Vabariigist sai Nõukogude impeeriumi osa? 10. Milline oli eestlaste valdav suhtumine sakslastesse 1941.a.? Miks?
Kontrolltöö nr 6. 14. Eesti II maailmasõja ajal. 14.a. Eesti mehed II maailmasõja rinnetel 1. Miks nimetatakse 28. septembril 1939. a. Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud vastastikuse abistamise pakti baaside lepinguks? Kuna see leping lubas Eestisse luua Punaarmee baasid. 2. Mis andis NSVLile ettekäände nõuda baasidelepingu sõlmimist? Et osutada üksteisele vastastikust abi. 3. Kas Poola allveelaeva Orzel põgenemine Tallinnast oli ajend või põhjus, et Punaarmee nõudis omale Eestis baase? Miks sa nii arvad? Ajend, sest Poola ei tahtnud NSVL-ga sõtta sattuda jälle. 4. Millal okupeeris Punaarmee Eesti? 17. juuni 1940 5. Põhjenda kahe näitega, et Eesti ei astunud 1940. aasta suvel NSVLi vabatahtlikult! 1)Baasideleping oli NSVL poolt pealesurutud. 2)Keeldumise puhul oleks meile sõda tehtud ja me oleks nagunii kaotanud ning selle koosseisu läinud. 6. Millised muudatused tõi Nõukogude okupa...
Stoiline rahu - Roomas Senat - Valitsev riiginõukogu, provints (Gallia, Albion, kuhu kuulusid tähtsamate Germaania - Ibeeria, Lusitaania) sugukondade vanemad vallutatud ala väljaspool Itaaliat Rex - kuningas sabiinitarid roomlaste röövitud Regaalid valitseja võimu noored ilusad naised Kesk-Itaaliast tunnuse (nt kroon, valitsuskepp) leegion V-R armee üksus Seniilne - gladiaator elukutseline Konsul - kahevõitleja pontifeks maximus - maniipul leegioni allüksus, patroon - Vana-Roomas rikas ja lahingurivistus malelaua- mõjukas isik, kes võttis kliendid rivistusena oma kaitse alla latifundium - põhiliselt orjatööl klient - vaene inimene, patrooni põhinev suurmaavaldus
Mis kuupäeval tähistati Nõukogude Liidus (ja praegu Venemaal) Suure Isamaasõja lõppu? (kuupäev, kuu) 09.05 Mis aastal toimus Saksamaa lõplik lõhenemine kaheks erinevaks riigiks? 1949 Millal tehti katse taastada Eesti riiklik iseseisvus, kui sakslaste kaotus II maailmasõjas oli ilmne? (kuu, aasta) 09.1944 Mis aastal toimus liitlasvägede juhtide Teherani konverents? 1943 Mis aastal toimus Ungari ülestõus? 1956 Mis aastal loodi NATO? 1949 Mis aastal loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu? 1949 Mis aastal loodi Euroopa Söe- ja Teraseliit, millega pandi alus Euroopa Liidule? 1952 Millal kapituleerus Jaapan II maailmasõjas? (kuupäev, kuu, aasta) 02.09.1945 Millal heideti ameeriklaste poolt aatompomm Hiroshimale? (kuupäev, kuu, aasta) 06.08.1945 Mis aastal toimus liitlasvägede juhtide Potsdami konverents? 1945 Mis aastal loodi Varssavi Lepingu Organisatsioon? 1955 Millal kapituleerus Saksamaa II maailmasõjas? (kuupäev, kuu, aasta) 08.05.1945 M...
Sõjaväes pidid teenima kõik mehed alates 17. eluaastast. Sõjaväe peamise osa moodustas raskeltrelvastatud jalavägi, mis koosnes isikliku varustusega teenistusse tulevatest Rooma kodanikest, peamiselt talupoegadest. Sõjaväes pidi iga talupoeg endale relvastuse ja kaitsevarustuse soetama, kes olid rikkamad, ostsid endale ratsaväe varustuse, kes olid vaesemad, need jalaväe oma. Rooma sõjaväe peamine löögijõud oli leegion. Leegionis paiknesid väeosad nagu ruudud malelaual, vajadusel sai neid välja vahetada. Selline sõjaväerivistus andis Roomlastele suure eelise Kreeklaste faalanksi ees, sest Roomlased said nii ka mägisel pinnal võidelda. Esialgu oli kõigi Rooma kodanike maakaitsevägi jagatud kahte leegioni, üks kummagi konsuli juhtimisel. Enamus ajast oli Roomal 25 leegionit tegevteenistuses. Leegioni kõrgemateks ohvitserideks olid sõjatribuunid, kelle algul nimetasid
Usuti, et riigi edu ja hüve sõltub jumalate heasoovlikkusest ja st austati neid palju. Preestrid korraldasid pidustusi, pidasid riiklikute tähtpäevade üle arvestust, hoidsid kalendrit korras. Mõisted: proletaarid vaesed kodanikud, foorum turu- ja koosolekuplats, akvedukt veejuhe/veesüsteem, gladiaator - kutseline elu ja surma peale võitleja Vana-Rooma võitlusmängudel, augur - ennustaja, Janus - , alguste, lõppude jumal, pontifex maximus - ülempreester, leegion suur sõjaväeüksus, basileus e imperaator, impeeriumi võimukandja, patriarh - sugukonna esiisa v. vanem, kirikulõhe - lõhenemine katoliku v. õigeusu kirikus, patroon mõjukas kaaskodanik Kristlus Rooma riigis Sai alguse Palestiinast (1. saj pKr), usku levitasid rändjutlustajad e apostlid. Peetrus pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele. Paulus käis misjoniretkedel ja võitis pooldajaid. Kristluses oli hea see,
Rooma võimust söltumatult. Varsti kaotasid lääneprovintside keisrid täielikult võimu oma provintside üle ja nende asemele tõusid germaani soost väepealikud. 476. aastal kuulutas germaani väepealik Odoaker tollase Lääne-Rooma keisri võimu kõrvaldatuks, ja ei tunnistanud Ida-Rooma kesrit kui riigipead. See südmus märgib nii Lääne-Rooma kui ka vanaaja lõppu. Rooma sõjavägi Leegioni ülesehitus Vabariigi ajal moodustati leegionid vastavalt vajadusele, välja arvatud I kuni IV leegion, mis olid konsulite leegionid (kaks leegionit konsuli kohta). Varajases vabariigis koosnes leegion tavaliselt 4200 jalamehest ning 300 ratsanikust, seega kokku 4500 meest. Jalavägi jagunes veel kergeks (umbes 1200 meest) ning raskeks jalaväeks (umbes 3000 meest). Esimeses liinis võitlesid kõige nooremad, vähe kogenud sõdurid, hastati (enne ümberkorraldusi 4.sajandil eKr olid nad teiseks liiniks). Teises liinis võitlesid kogenenumad (hilistes kahekümnendates, varajastes
Lääneprovintsid Põhja- Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia- nad jäid jõukuselt idamaadele alla, suuremad linnad dtekkisid alles pärast Rooma võimu alla minekut ja olid seega algusest peale roomalikud. Rooma armee Neil oli võimas laevastik, roomlased olid oma aja parimad kindluste piirajad, kasutades selleks katapulte, müürilõhkujaid ja piiramistorne, millest sõjamehed võisid otse rünnatava kindluse müürile tungida. Rooma sõjaväe peamine väeüksus oli leegion, mis koosnes 5000 mehest, peamiselt raskerelvastusega jalaväelastest. Rooma leegion rivistus väiksematesse malelaua ruutudena asetatud allüksustesse. Leegionäri relvastusse kuulusid, kiiver, rinna-, küünarvarre- ja põlvekaitsmed, kilp, viskeoda ja sirge mõõk. Rooma õigus Kõik Rooma kodanikud olid seaduse kaitse all. Neid ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista ega karistada. Rooma seadusandlus sai alguse kaheteistkümne tahvli seadustest.
Neptunus. Seega usuliselt on minu arvates maailmale Kreeka rohkem andnud. Ka sõjaväelisi uuendusi võib mõlemate puhul märgata. Nii Kreeka kui ka Rooma leiutasid ja võtsid kasutusele uusi armee lahingu formatsioone ja sõjapidamis tehnikat. Kreeka poolt on kindlasti kuulsaim sõjaalane uuendus nende lahingurivi faalanks. Aga see on ka ainuke kõige silmapaistvam leiutist nendelt. Samas Rooma sõjaväest on meile tuntud rohkem mõisteid, nagu leegion või maniipul. Ja üleüldse olid roomlased sõjaväeliselt kõrgemal tasemel kui Kreeka ja seda mitmel põhjusel. Esiteks olid nad väga vallutuste janulised, mistõttu uuendasid ja parandasid nad pidevalt oma piiramistehnikat ja üleüldist sõjapidamis taktikat. Teisalt oli neil vaja ka juba vallutatuid ja riigile juurde liidetud alasid kaitsta ülestõusude või välississetungijate vastu. Kõik see pani roomlasi paratamatult üha uusi asju proovima
MÕISTED Kuningate aeg aeg, mil kokku valitses 7 kuningat, etruskide hiilgeaeg Itaalias Puunia sõjad Rooma ja Kartaago vahel peetud 3 sõda, roomlased kutsusid kartaagolasi puunialasteks Hadrianuse vall tugev kindlusevöönd Põhja-Inglismaal, keiser Hadrianuse rajatud Kapitooliumi emahunt müüt sellest, kuidas emahunt imetas kahte hüljatud kaksikvenda Romulust (Rooma riigi rajaja) ja Remust, nüüd etruskide pronksskulptuur Kapitooliumis Proletaarid riigi kõige vaesemad kodanikud Patriitsid suursuguste suguvõsade liikmed Plebeid ülejäänud kodanikud, enamuse moodustasid talupojad Patroon kliendi eestkostja Klient patroonist sõltuv kaitsealune Res publica nimetus, mida roomlased kasutasid oma riigi kohta, kuna kogu rahvas võis riigi valitsemisest osa võtta, avalik asi Populus romanus Rooma kodanikkond e Rooma rahvas, moodustasid patriitsid, plebeid (kõik roomlased) Nobiliteet valitsemises osalev perekond Magistraadid ig...
,,Ajaks, mil Laidoner asus Eesti rahvusliku relvajõu etteotsa, oli sõjalis- poliitiline olukord Eestis muutund äärmiselt keeruliseks. Kokku oli diviisis 750 ohvitseri ja 35 000 sõdurit, väljaspool diviist mitmesugustes asutustes ja komandodes veel 250 ohvitseri ja 150 00sõdurit." Laidoner oli kindralmajoriks. Läbiti üldtuntud operatsioon, mille käigus meie väeosad võtsid võimu üle kogu maal ja kuulutati välja Eesti vabariik. Laidoneril tuli mõte luna leegion, kus eesti võitleb koos liitlastega. Peale oli veel Laidoneril suur anne luurata. Ega Laidoner ei istunud käed rüpes vaid valmistus ette aktiivselt võistlust idavenelastega. 23. detsembril nimetati Laidoner sõjavägede ülemjuhatajaks ja tema kätte koondati diktaatorlik võim Eesti päästmiseks. Ülemjuhatajana alustas Laidoner sõjaväes ülemkujundamist. Sellega seosed ta saavutas nii mõndagi head. Ülemjuhatajana tal oli Eesti päästmiseks palju uusi
Etruskid. Ei olnud kreeklaste ega itaalikutega . Maakond,kus nad elasid kandis nende järgi nime Etruuria. Etruskide ajalugu ja kultuuri tunneme eeskätt arhioloogiliste leidude ning Kreeka ja Rooma autorite teoste kaudu. Nad olid suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid. Võib arvata ka seda,et etruskide käsitöö , eriti metallitöötlemine, oli kõrgelt arenenud. Silmapaistvamad etruskide mälestised on kaljusse raiutud või kiviplokkidest laotud hauakambrid,mida on teitud tuhandeid. (Nekropolis- surnute linn). Naiste positsioon ühiskonnas oli küllalt kõrge.Surnute hauakambril oli märgitud nii isa ,kui ka ema nimi. Roomlased arvasid, et etruskid on jumalakartlikud.Jumalaid oli neil väga palju ning mõned olid kreeklaste omad. Jumalike ennete tõlgendamise kunst. !! Ennetusse suhtuti väga tõsiselt .Väga oluline oli loomade siselunditega ennustamine,eriti maksa põhjal, mida etruskid olid õppinud foiniiklaste rahvastelt. Hauakambreid kaunistat...
veebruar 1918.a Eesti Vabadussõda! 28.novembril 1918 punaste pealetung Narva all , millele järgnes 5 nädalane taandumine. 1919.a jaanuar alustati vastupealetungi. Kuperjanov,Sakala, Scontspataljon Juhan Pitka poolt loodud soomusrongid. 1919.a 23 jaanuar saavutati võit Landesweri üle ja sellega anti panus Läti vabariigi loomisele. 2 veebruar 1920.a sõlmiti Tartu rahu. Vabadussõjas sai surma üle 5000. 1939.a sõlmiti MRP, määrati eesti saatus. 1942 .a formeeriti sakslaste poolt Eesti leegion, kuna vabatahtlikud,-välismaalased ei tohtinud teenida Wehrmachi-is. Loodi mitmeid piirikaitse rügemendid. 80 000 meest oli Saksa mundris. Augustis tuli rügement Eestisse ja osales mitmel pool kaitselahingutes ( eriti vahvalt Emajõe ääres) 4-meest on pälvinud maailma ühe auväärsema ordeni Alfons Rebane,-Harald Riipalu, Paul Maitla,Harald Nugiseks. Alfons Rebane sündis 1908.a. 1942 määrati ta 658. Idapataljoni ülemaks.1944.a jaanuar osales Volhovi-Novgorodi piirkonnas
Ajaloo KT kordamine Rooma Keisririigi aeg 1. Keisririigi ajaloo perioodid: Varajane keisririik- 30 eKr-234 (235) pKr Sõdurkeisrite aeg- 234-284 pKr Hiline keisririik- 284-476 pKr 2. Printsipaat- Varajase keisririigi periood, tuletatud sõnast princepis (näitab seiust) ! Dominaat- Hilise keisririigi periood, tuletatud sõnast dominus (isand) ! kolonaat- talupoja ja suurmaaomaniku vaheline sõltuvusvorm, mille kohaselt rentija ei tohtinud elukohta vahetada monoteism- usk ühte jumalasse ! edikt- otsus valitseja pool 3. Igal aastal valiti magistraate ja senat, mis kujunes valitseja nõuandvaks organiks, pidas regulaarselt istungeid. Tegelik võim kuulus ühele isikule. Senaatoriseisuse moodustasid Rooma riigi ülikud, senaatoriperekonnad. Nad olid kõrgemates riigiametites. Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlase...
Vana- rooma 1. Kuidas ja kuhu tekis Rooma linn? Legendi järgi? Rooma linn asus Itaalias Apenniini ps. tekkis Latiumi mk ja muutus kõige suuremaks riigiks maailmas. Legendi järgi rajas rooma linna Romulus, selle järgi tuli nimi Roma. 2. Kuningate aeg. 753-509 eKr. Roomas oli 7 kuningat, 3viimast olid väga kõrge tasemega, aga viimane oli türann ja ta kukutati. Rooma oli maakeskne. Vanad hõimusidemed olid tähtsad. Kuninga võim ei olnud piiramatu. 3. Vabariik 509-265 eKr. Riiki valitses senat ja valitsevad riigiametnikud. Paljud sõjad alistati. 3 sõda Kartaagoga- Puunia sõjad. Kart.hävitati. Vahemere äärsed maad alistati ja Rooma võim laienes. 4. Kodusõdade aeg. 133-30 eKr. Sõjad toimusid erinevate sõjapealikkude vahel Pompeius ja Caesar. Kodusõjad jätkusid Oktavianuse ja Antoniuse vahel. Oktavianus võitis. Oli orjade aeg. 5. varane keisririik 30eKr-235 pKr. Siin valitses Augustus ja oli rahu aeg. Peale teda oli suur segadus ja mõrvad. Väg...
VanaRooma 1) Millal ja kuhu tekkis Rooma linn? Kirjelda Rooma linna tekkimisega seotud legendi! 10 saj eKr rajati asula Palatiumi künkale Tiberi vasakule kaldale. Teiste allikate alusel 21.04 753 eKr ja rajajaks Romulus. Legend räägib, et Romulus ja Remus visati korviga Tiberisse. Kaldale uhutud poisid sattusid emahundi hoole alla, kes neid imetas. Hiljem aga kasvatas nad üles kohalik karjus. Suureks saades kukutasid nad oma vanaisa võimult ja asusid uut linna rajama. 2) Iseloomusta lühidalt I, II ja III Puunia sõda! I Puunia sõda 264-241 eKr. Tänu tugevale laevastusele ja merelahingute sportlastele saavutasid roomlased mitu võitu ja Kartaagol tuli oma valdusi roomlastele loovutada. II Puunia sõda 218-201 eKr. Kartaagolaste väepealik Hannibal purustas küll Rooma väe Cannae lahingus kuid roomlased sundisid ta kodumaale taanduma ja Põhja- Aafrikas toimunud lahingus said kartaagolased lüüa. III Puunia sõda 146 eKr. Tänu eelnevale k...
Rahvatribuunid-(10) kaitsesid lihtrahva huve.Armee:R armee tegi ajaloo jooksul läbi olulisi muutusi. Alates1. Puunia sõjast oli roomlastelvõimas sõjalaevastik.Võtsid üle hellenistlike riikide saavutusi.Kaitsesid sõjalaagreid kiiresti vallide ja kraavidega.Keisririigi ajal pidi sõjaväga vallutamise asemelüha enam piire kaitsma.Itaalias paiknes vaid keisri ihukaitsevägi. Sõjaväkke värvati itallaste kõrval üha enam ka provintside elanikke. R sõjaväe peamine väeüksus oli leegion, mis koosnes peamiselt 5000 mehest, raskerelvastusega jalaväelastest.Ühiskond ja eluolu:Enamik talupojad. Paljudes piirkondades kujunesid ulatuslikud, orjatööl põhinevad suurmaavaldused-latifundiumid.Kõrgelt arenenud linnad. Suur osa rikkaid elas linnas. Roomas oli orjanduslik ühiskond.Orjatöö tähtsus oli väga suur. Nad olid pärit eri rahvusest ja ühiskonnakihtidest.Omanik võis orjaga teha mida tahtis,ainult tapa ei tohtinud.(varem oli ka see lubatud).Sageli lasti orje vabaks
inimest). Tasu ei makstud. Kõrgeimad - kaks konsulit. Juhtisid sõjaväge. Preetorid - õigusemõistjad, võisid vajadusel ka sõjaväge juhtida ja konsuleid asendada. Vabariiklik korraldus ei vastanud enam suurenenud Rooma riigi nõudmistele. Mariuse sõjaväereformiga pandi alus palgasõjaväele, senat hakkas oma tähtsust kaotama. Rooma imp. rajatud relva jõul.Võitlusvõime täiustamine kuni keisririigi perioodini välja. Palgasõjavägi. Peamine väeüksus leegion - u 5000 meest. Põhiosa raskerelvastuses jalaväelased (kiiver, rinna-, küünarvarre-, põlvekaitsmed, kilp, visekoda, mõõk). Ratsavägi teisejärguline. Väikesed ristkülikud, maleruudustik. Tähtis ka sõjatehnika täiustamine. Parimad kindlusepiirajad - katapuldid, müürilõhkujad, piiramistornid. Sõjaväelaagrid kindlustatud muldvallide, palktaraga. Augustuse ajast saati alaline sõjavägi 25 leegionit - piiridel. Värbama hakati ka provintside elanikke
MRP - mittekallaletungileping Saksamaa ja NSVL vahel, 23.08.1939 kirjutasid Moskvas alla NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop. BAASIDELEPING 28.09.1939 kirjutas Eesti alla vältimaks sõda. Punaarmee sai mitu baasi Lääne-Eesti saartel, rannikul ja ka sisemaal JUUNI 1940 Venemaa nõudis Eesti, Läti ja Leedu valitsuse väljavahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist nende pinnale. Sõjaline vastupanu oli lootusetu, Venemaa sai oma tahtmise ja okupeeris Leedu 15.06, Eesti ja Läti 17.06. Mõni päev hiljem korraldas Moskva Eestis ,,TÖÖRAHVA REVOLUTSIOONI" ja seadis ametisse kuuleka ,,rahvavalitsuse", etteotsa pandi Johannes Vares-Barbarus. Juulis järgnesid Riigivolikogu ,,valimised, ,,valida" sai ainult Moskvas kinnitatud kandidaate ENSV kuulutas välja Riigivolikogu, 06.08.1940 võeti ENSV vastu NSVL koosseisu. Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati NSVL seadused ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
