3. Kuidas iseloomustada 1970-ndail oma muusikalise käekirja leidnud Tormise, Pärdi, Tambergi muusikat? Nende iseloomulikumad ja tunnustuse pälvinud teosed. Eino Tambergi muusika on kirglik, tunde ja intellekti koosmõju. Ta on kirjutanud teoseid peaaegu kõigis zanrites, kuid tähtsaim koht tema loomingus on sümfoonilisel muusikal.. 1965 aastal esietendus ooper ,,Raudne kodu". 1976 aastal jõudis lavale Tambergi menukaim ooper ,,Cyrano De Bergerac" - see oli Eesti esimene lavateos, tema muusikas ,,inimene või tema psüühika kõige olulisemad"mis jõudis suure rahvusvahelise auditooriumini. Olulisel kohal Tambergi loomingus on ka kammrmuusika, ning ta on kirjutanud ka muusikat filmidele. Sajandivahetusel ja 21.sajandi alguses loodud teostes muutub Tambergi väljenduslaad ökonoomsemaks. 2003. aastal lõi kantaadi ,,Armastuse antoloogia". Eino Tambergi loomingus on palju rõõmu ja mängulusti, tema enda sõnade järgi on
Sümfooniline muusika Orkestriteoste arv on tagasihoidlikum, kaalukamad 2 sümfooniat ja 13 sümfoonilist poeemi (üheosaline programmiline teos sümf orkestrile, selle loojaks ongi Liszt). ,,Prelüüdid" sümfooniline poeem. Võrdleb inimese eluetappe kui erinevaid prelüüde (eelmänge), millele lõppakordi mängib surm. ,,Kas pole meie elu vaid üks prelüüd sellele olematule, mille avaakord kõlab alles surmahetkel?" ROMANTILINE OOPER Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike (tantsu, muusikat, näitlemist, kirjandust, kunsti-dekoratsioonid, lavakujundus). Ooperi teksti, mille alusel lavastaja loob lavastuse, nimetatakse libretoks (it. k. raamatuke). Ooper algab avamänguga. Seda esitab sümfooniaorkester. Avamängus kuuleme tavaliselt kõige tähtsamaid muusikalisi teemasid ooperis. Avamängule võib järgneda proloog (veel üks sissejuhatus, kus tegelased tutvustavad toimuva hakkavat).
· Heliloojana kirjutas kõikides zanrides. Loomingu põhiosa moodustavad ooperid, koorid- ja orkestrimuusika Looming: · Orkestrimuusika: Kõige populaarsem teos ,,Variatsioonid ja fuuga Purcelli teemale". On tuntud ka nime all ,,Teejuht noortele orkestri juurde". Selle teose läbi tutvustab noortele sümfooniaorkestri pille. · Ooperid (15tk) · Tema peamine lavateos on ooper ,,Peter Grimes" · Vokaalsümfooniline looming ,,Sõjareekviem" Oliver Messiaen (1908-1992) · Prantsuse helilooja · Tunnustus tema loomingule ei tulnud kiirelt. · Maailmakuulsuse tõi teos ,,Kvartett aegade lõpust" · Muusikaline traktaat ,,Minu helikeele tehnika" Muusika pärast II maailmasõda. Avangardism · Eksperimenteerimine ebatavalise pillikoosseisudega ja kompositsioonitehnikatega.
Väga mitmekülgne: komponist, silmapaistev dirigent, erakordselt hea mängutehnikaga pianist. Heliloojana kirjutas kõikides zanrides. Loomingu põhiosa moodustavad ooperid, koorid- ja orkestrimuusika. Looming Orkestrimuusika Kõige populaarsem teos "Variatsioonid ja fuuga Purcelli teemale". On tuntud ka nime all "Teejuht noortele orkestri juurde". Selle teose läbi tutvustab noortele sümfooniaorkestri pille. Ooperid ( 15 tk.) Tema peamine lavateos on ooper "Peter Grimes". Vokaalsümfooniline looming "Sõjareekviem" Olivier Messiaen 1908 1992 Prantsuse helilooja Tunnustus tema loomingule ei tulnud kiirelt. Maailmakuulsuse tõi teos "Kvartett aegade lõpust". Muusikaline traktaat "Minu helikeele tehnika". Charles Ives (1874-1954) Esimene USA süvamuusika suurkuju/ eksperimentaator. Kasutas loomingus atonaalsust, klastreid, kobarakorde oli oma ajast ees! Looming Orkestrimuusika
või instrumendi ühehäälne laul või mäng). Virtuoos- mis tahes oskuste meisterlikud valdajad Vokaalmuusika- muusika liik, kus heliteos esitatakse lauldes. Harmoonia- õpetus homofoonilise muusika funktsionaalsetest järgnevustest. Tempo- heliteose esitamise kiirus. Rütm- helivältuste organiseeritud järgnevus. Zanrid ja vormid: Avamäng- uvertüür, lavateost või vokaalsümfoonilist teost sissejuhatav orkestriteos; ka iseseisev orkestriteos Ballett- tantsukunstile põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse tantsus ja orkestrimuusikas Concerto grosso- esimene orkestrizanr.See koosneb kolmest osast: kiire, aeglane ja kiire. Gregooriuse koraal- roomakatoliku kiriku ühehäälne ladinakeelne liturgiline laul Kantaat- mitmeosaline teos koorile ja/või solistidele, harilikult pillide saatel Kvartett- heliteos neljale pillile või häälele, nelja esitajaga ansambel Kvintett- heliteos viiele pillile või häälele, viie esitajaga ansambel
seda endale lubada vähesed õukonnad. 1637.a. avati Veneetsias esimene ooperiteater. Kujunes välja kaks barokkooperi koolkonda: Veneetsia ja Napoli. Veneetsia ooper oli dramaatiline ja vaatemänguline. Ooperis palju tegelasi, lavaefektid, süzee pärit mütoloogiast. Napoli koolkond keskendus muusikale ja laulule, mille ideeks oli kõrge laulukultuur. Draama jäi siin tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Barokkooperit iseloomustab: · Hiilgav õukondlik lavateos · Toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon · Muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline · Pealiskaudne väline hiilgus oli ühendatud sügava väljendusrikkusega · Numbriooper · Rohkelt tantsunumbreid · Tegelaskujudeks rikkama klassi esindajad või antiiksete müütide tegelased Instrumentaalmuusika, tähtsamad instrumentaalvormid 17. sajandi alguse pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esile kerkimine ansambli ja soolopillina
MUUSIKAAJALUGU 11. KLASS BAROKK Barokk kunsti ja muusikastiilina tekkis 16.18. sajandil. Sõna barrocco on pärit portugali keelest, kus ta tähendab ebakorrapärast pärlit. 18. sajandi keskel sai sõnast pilkenimi, mis väljendas järgmisi hinnanguid: ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav jne Muusikastiili nimetusena võeti sõna barokk kasutusele 19. sajandil. Muusikalist barokki on kõige lihtsam piiritleda aastatega 16001750. Täpsemalt saab barokkmuusikat jaotada kolmeks perioodiks: · varane periood 15801630 · keskmine periood 16301680 · hiline periood 16801740 Ühtset barokkstiili muusikas pole, erinevatel maadel olid erinevad stiilid. Barokkmuusika oli õukonnakeskne õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise, ja tasustas muusikuid. Muusika muutus koos musitseerimise objektist kuulamisobjektiks arenes kontsertstiil. Tekkis profesionaalsete muusikute klass. Muusika ja kunsti ees...
Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chopin(16 klaveri poloneesi) Ooper- Ooper on muusikaline lavateos. Mille sisu antakse edasi lauldes. Ooper põhineb mõnel kirjanduslikul tekstil ehk libretol.Ooperi sünd 17saj. Itaalia. Etüüd- instrumentaalpala mingi mängutehnilise võtte omandamiseks,ka virtuoosne kontsertpala. Dies Irae- on liturgilise muusika zanr, mis võib olla osa reekviemist või ka iseseisev heliteos. Ekspositsioon- Ekspositsioon on muusikalise peateema ja kõrvalteema esmakordne esitus.
Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chopin(16 klaveri poloneesi) Ooper- Ooper on muusikaline lavateos. Mille sisu antakse edasi lauldes. Ooper põhineb mõnel kirjanduslikul tekstil ehk libretol.Ooperi sünd 17saj. Itaalia. Etüüd- instrumentaalpala mingi mängutehnilise võtte omandamiseks,ka virtuoosne kontsertpala. Dies Irae- on liturgilise muusika zanr, mis võib olla osa reekviemist või ka iseseisev heliteos. Ekspositsioon- Ekspositsioon on muusikalise peateema ja kõrvalteema esmakordne esitus.
Sissejuhatus Ballett on muusikaline lavateos, kus on terviklikuks kunstiteoseks ühendatud mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik süzee ning kujutav kunst lavakujunduse, valguse ja kostüümide näol. Balletis antakse teose sisu edasi tantsu ja pantomiimiga. Selle aluseks olev kirjanduslik süzee on tavaliselt muusikaga lahutamatult seoses. Muusika kajastab etenduses toimuvaid sündmusi ning tegelaste tundeid ja areneb vastavalt vajadusele kõigi dramaturgiareeglite järgi. Balletietenduste ja tantsude loomise kunsti nimetatakse koreograafiaks. Ballettmeister aga loob teose sisule ja muusikale vastava liikumise ja tantsud. Ballett koosneb nii soolo-, kahe tantsija pas de deux`st- kui ka väiksemate tantsurühmade-kordeballeti esinemisest. Muidugi esitatakse seal ka karaktertantse. Klassikalises balletis kasutatakse sajandite jooksul väljakujunenud tantsutehnikat, mida iseloomustab rangelt fikseeritud kehahoid ja jalgade väljapoole pöörat...
Lavamuusikat kirjutas ta peamiselt elu lõpul, pärast 1690.aastat. Sellest ajast on pärit ka viis semiooperit, mille muusikalised stseenid on sama ulatuslikud ja kaalukad kui sõnalisedki. Semiooperites leidub tõelise ooperi väärilisi ansambli- ja kooristseene, suurem osa on aga aariatel, millest paljud pole dgaamaga kuigi tihedalt seotud ning on väga populaarsed omaette soololauludena. Purcelli ja kogu inglise barokkmuusika tähtsaim muusikaline lavateos on Vergiliuse eepose "Aeneis" ainetel loodud ooper "Dido ja Aeneas" (1689). Muusikaliselt on see lühike, tund aega kestev kolmevaatuseline ooper ainulaadne segu prantsuse ja itaalia eeskujudest ning inglise maskimuusikast. Ooperi lõpustseenis olevat Dido aariat peetakse barokiajastu üheks parimaks ja mõjuvamaks kaebeaariaks. Purcell nagu Mozartki elas vaid 36-aastaseks. Kuid juba kaasaegsed kutsusid teda
Tööpäev oli pikk, õpingud toimusid ka pühapäeviti. Rusuv, vaimupime kiriklik õhkkond ja isa kodune türannia mürgitasid Schubert elu. Kuid kõigest hoolimata ei loobunud ta oma muusikalisest tegevusest. Lisateenistuse eesmärgil andis ta vabal ajal eratunde. Suure vaevaga saavutab ta isa nõusoleku õpingute jätkamiseks Salieri juures. Samal ajal loob ta palavikuliselt, uskumatu viljakusega. 1814. a. valmivad tema esimene lavateos "Saatana lõbuloss", tema esimene Mess Fa-maoor, 3 keelpillikvartetti, 17 laulu (sealhulgas "Grete vokil"), hulk väikseid instrumentaalpalu jm. Järgmine aasta (1815) hämmastab oma toodangu mahuga: 2. ja 3. sümfoonia, viis ooperit, kaks messi ja teisi suuri vokaalteoseid ja klaveripalu ning lõpuks 146 laulu, millest mitmed on ulatuslikud. Viimaste hulgas on selliseid meisterteoseid nagu "Metshaldjas", "Nõmmeroos" jt. Kaheksa laulu kannavad 15.okt. ja 7 laulu 19.okt. kuupäeva. Schubert
Alustas imp- ressionistina, kuid läbi fantastika ja rafineerituse leidis uusi jooni. "Vetemängud" 1901 on üks paremaid impr. klaveriteoseid. Ema poolt hispaanlane (bask), seetõttu armastas hisp. rütme ja meloodiaid: "Hispaania rapsoodia" 1908 , ooper "Hispaania tund" 1911, "Bolero" 1928. "Bolero" mõeldud algselt lavateostena (ballet). Võrreldes Debussyga on Ravel selgema meloodia, rütmi ja vormiga. Tema orkestri- käsitlust iseloomustab erakordne värviküllus. Tähtsaim lavateos on ballett "Daphnis ja Chloe" 1912. Olles ise silmapaistev pianist kirjutas 2 klaverikontserti 1931, üks neist vasakule käele. Teose tellis Paul Wittgenstein, kes kaotas sõjas parema käe. Ekspressionism sai alguse 20. saj. esimestel aastakümnetel. Selle esimesed ilmingud avaldusid juba eelmise sajandi lõpul Mahleri ja R.Straussi teostes. Erinevalt impressionismist, kus antakse edasi muljet, on ekspressionismis oluline äärmuslike tunnete väljendamine (expressio ladina k
Samas võis see tingitud olla Wilhemi seisundist, nimelt ülejoomisest ning ka kodusõja aeg Liivimaal oli küllaltki närviline. Legend on legend, millel pole ajaloolist tagapõhja. Aegade jooksul on muutunud sisu, lisatud elemente. Legend on pidevad muutuses. Inimesed tulevad Haapsallu, vaatavad etendust ning sõidavad tagasi koju ja räägivad nähtust. Etendus etenduseks, kuid muistsest Läänemaa ajaloost annab lavateos küll täiesti väära pildi. Siinkohal üks näide: vaevalt oli Noarootsi poolsaar tol ajal üldse asustatud, nii et Pürksi vanema poeg ei sannud Jürnas kuidagi olla. -Töörahva lipp, Nr. 97, Vikrot Nelik arvamuslugu Legendi fenomen. 10 4.1. Kas müüt või tegelikkus ? Valge Daam on saanud kõigile eestlastele, eriti haapsalastele, nii enesestmõistetavaks ja äraräägitud looks
l küll väga suur osa, aga dramaatiline tegevus anti edasi peamiselt kõnedialoogides. Üks esimesi inglise omapäraseid ja läbinisti muus.sse komponeeritud lavateoseid oli John Blow' "Venus ja Adonia" (Blow nimetas maskietenduseks), mis oma olemuselt oli väike pastoraalne ooper. H. Purcelli ooper "Dido ja Aeneas" Barokiajastu suurim inglise helilooja oli Henry Purcell (1659-1695). Tema ja kogu inglise barokkmuus. tähtsaim muus.line lavateos on Vergiliuse eepose "Aeneis" ainetel loodud ooper "Dido ja Aeneas" (1689), teos jutustab Kartaago lesestunud kuninganna Dido ja Trooja sõja kangelase, Veenuse poja Aenaese traagilise loo. Muus.liselt on see lühike, tund aega kestev kolmevaatuseline ooper ainulaadne segu prantsuse ja itaalia eeskujudest ning inglise maskimuus.st. Teosel on tüüpiline prantsuse avamäng ning ka
Lavamuusikat kirjutas ta peamiselt elu lõpul, pärast 1690.aastat. Sellest ajast on pärit ka viis semiooperit, mille muusikalised stseenid on sama ulatuslikud ja kaalukad kui sõnalisedki. Semiooperites leidub tõelise ooperi väärilisi ansambli- ja kooristseene, suurem osa on aga aariatel, millest paljud pole dgaamaga kuigi tihedalt seotud ning on väga populaarsed omaette soololauludena. Purcelli ja kogu inglise barokkmuusika tähtsaim muusikaline lavateos on Vergiliuse eepose "Aeneis" ainetel loodud ooper "Dido ja Aeneas" (1689). Muusikaliselt on see lühike, tund aega kestev kolmevaatuseline ooper ainulaadne segu prantsuse ja itaalia eeskujudest ning inglise maskimuusikast. Ooperi lõpustseenis olevat Dido aariat peetakse barokiajastu üheks parimaks ja mõjuvamaks kaebeaariaks. Purcell nagu Mozartki elas vaid 36-aastaseks. Kuid juba kaasaegsed kutsusid teda
kutsumust, osutus talle masendavaks, väljakannatamatuks orjuseks. Tööpäev oli pikk, õpingud toimusid ka pühapäeviti. Rusuv, vaimupime kiriklik õhkkond ja isa kodune türannia mürgitasid Schubert elu. Vastumeelselt andis Schubert isa kooli nooremates klassides laulutunde. Ise kuulas aga muusikat ja komponeeris. Valmisid laulud, kooriteosed, kvartetid, sonaadid, sümfooniad. Meloodiad täitsid teda nii, et ta ei suutnud neid kõiki üles kirjutada.1814. a. valmis tema esimene lavateos "Saatana lõbuloss", tema esimene Mess Fa-maoor, 3 keelpillikvartetti, 17 laulu (sealhulgas "Grete vokil"), hulk väikseid instrumentaalpalu jm. Järgmine aasta (1815) hämmastab oma toodangu mahuga: 2. ja 3. sümfoonia, viis ooperit, kaks messi ja teisi suuri vokaalteoseid ja klaveripalu ning lõpuks 146 laulu, millest mitmed on ulatuslikud. Viimaste hulgas on selliseid meisterteoseid nagu "Metshaldjas", "Nõmmeroos" jt. Kaheksa laulu kannavad 15.okt. ja 7 laulu 19.okt. kuupäeva
Battle of EST'i on korraldatud 10 korda Eesti Breiktantsu Liidu ja Tallinna Tantsuakadeemia poolt. Viimati toimus see 2010. aastal Tartus Vanemuise kontserdisaalis. Break tantsuga tegelevad tantsustuudiod Eestis: Deep Freeze Break-tantsu trupp, Break Beats Break-tantsu trupp, Knightstyle Crew Breiktantsu klubi, D.r.e.a.m. Studio ja Zenter Breiktantsu klubi. Ballett Ballett on koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse tantsu ja muusika abil. Klassikaline ballett üldistab ja reeglipärastab inimkeha liikumist, siin kasutatakse sajandite jooksul väljakujunenud tantsutehnikat. Klassikalist balletti iseloomustab fikseeritud kehahoid ja jalgade väljapoole pööratus, mis on vajalik liigutuste suurema ulatuse saavutamiseks. Ballett kujunes välja Prantsusmaal. Eesti balleti ajalugu Nõukogude okupatsiooni periood
eri esitajatele. Kõik osad on esituslikult nõudlikud ning solistidele tõeliseks meisterlikuks proovikiviks. Lavamuusika Berio on kirjutanud 5 ooperilaadset muusikalist lavateost. ,,La vera Storia" (,,Tõestisündinud lugu") (1981. Esimene teos on 3-vaatuseline ,,Opera" (1970) muusikaline näitemäng, kus põimuvad 3 surmateemaga seotud süzeeliini esimene ja ainus täielik läbikukkumine Beriol, esietendus vilistati välja. Viimane lavateos on 1-vaatuseline lühiooper ,,Ühe paiga kroonika" (1999). Iannis Xenakis (1922-2001) Iannis on Rumeenias sündinud Kreeka päritoluga helilooja, kes tegutses põhiliselt Prantsusmaal. Enne muusikaõpinguid ja muusikasse süvitsi süvenemist õppis ta Ateena Polütehnikumis arhitektuuri. 1947. põgenes ta valepassiga Kreekast Prantsusmaale, kus tal õnnestus saada tööd Pariisi arhitektuurbüroos Le Corbusier. Mõned aastad hiljem töötas Xenakis juba isikliku
Alustas imp- ressionistina, kuid läbi fantastika ja rafineerituse leidis uusi jooni. "Vetemängud" 1901 on üks paremaid impr. klaveriteoseid. Ema poolt hispaanlane (bask), seetõttu armastas hisp. rütme ja meloodiaid: "Hispaania rapsoodia" 1908 , ooper "Hispaania tund" 1911, "Bolero" 1928. "Bolero" mõeldud algselt lavateostena (ballet). Võrreldes Debussyga on Ravel selgema meloodia, rütmi ja vormiga. Tema orkestri- käsitlust iseloomustab erakordne värviküllus. Tähtsaim lavateos on ballett "Daphnis ja Chloe" 1912. Olles ise silmapaistev pianist kirjutas 2 klaverikontserti 1931, üks neist vasakule käele. Teose tellis Paul Wittgenstein, kes kaotas sõjas parema käe. Ekspressionism sai alguse 20. saj. esimestel aastakümnetel. Selle esimesed ilmingud avaldusid juba eelmise sajandi lõpul Mahleri ja R.Straussi teostes. Erinevalt impressionismist, kus antakse edasi muljet, on ekspressionismis oluline äärmuslike tunnete väljendamine (expressio ladina k
"Vetemängud" 1901 on üks paremaid impr. klaveriteoseid. Ema poolt hispaanlane (bask), seetõttu armastas hisp. rütme ja meloodiaid: "Hispaania rapsoodia" 1908 , ooper "Hispaania tund" 1911, "Bolero" 1928. Traagilise alatooniga sümfoniseeritud tantsud "Valss", "Bolero" mõeldud algselt lavateostena. Võrreldes Debussyga on Ravel selgema meloodia, rütmi ja vormiga. Tema orkestri- käsitlust iseloomustab erakordne värviküllus. Tähtsaim lavateos on ballett "Daphnis ja Chloe" 1912. Olles ise silmapaistev pianist kirjutas 2 klaverikontserti 1931, üks neist vasakule käele. Teose tellis Paul Wittgenstein, kes kaotas sõjas parema käe. ,,Peegeldused", ,,Öine viirastus". Ekspressionism 20.saj.algus sai alguse 20. saj. esimestel aastakümnetel. Selle esimesed ilmingud avaldusid juba eelmise sajandi lõpul Mahleri ja R.Straussi teostes. Erinevalt impressionismist, kus antakse edasi
Tööpäev oli pikk, õpingud toimusid ka pühapäeviti. Rusuv, vaimupime kiriklik õhkkond ja isa kodune türannia mürgitasid Schubert elu. Kuid kõigest hoolimata ei loobunud ta oma muusikalisest tegevusest. Lisateenistuse eesmärgil andis ta vabal ajal eratunde. Suure vaevaga saavutab ta isa nõusoleku õpingute jätkamiseks Salieri juures. Samal ajal loob ta palavikuliselt, uskumatu viljakusega. 1814. a. valmivad tema esimene lavateos "Saatana lõbuloss", tema esimene Mess Fa-maoor, 3 keelpillikvartetti, 17 laulu (sealhulgas "Grete vokil"), hulk väikseid instrumentaalpalu jm. Järgmine aasta (1815) hämmastab oma toodangu mahuga: 2. ja 3. sümfoonia, viis ooperit, kaks messi ja teisi suuri vokaalteoseid ja klaveripalu ning lõpuks 146 laulu, millest mitmed on ulatuslikud. Viimaste hulgas on selliseid meisterteoseid nagu "Metshaldjas", "Nõmmeroos" jt. Kaheksa laulu kannavad 15.okt. ja 7 laulu 19.okt. kuupäeva
Armastatud seltskonnatantsuks sai romantismiajastul valss. 1) sümfooniline poeem- emotsionaalselt pingestatud üheosaline programmiline teos sümfooniaorkestril 2) programmiline sümfoonia- on 4 osaline teos sümfooniaorkestrile millel on sõnaline sisuseletus 3) operett- on meelelahutus zanr kus erinevalt ooperist on suur osa sõnal. Teemaks on tavaliselt õnneliku lõpuga armastuslugu kuid ta võib olla ka ajakajalin 4) ballett- muusikaline lavateos kus teose sisu antakse edasi tantsides. Niccolo paganini-itaalia 1782-1840 Franz scubert-austria 1797-1828 Carl maria von weber-saksamaa 1786-1826 Hector berlioz-prtantsusmaa 1803-1869 Robert schumann-saksamaa 1810-1856 Felix mendelssonn-saksamaa 1809-1847 Fryderyk chopin-poola 1810-1849 Ferenc liszt-ungari 1811-1889 Giuseppe verdi-itaalia 1813-1901 Richard wagner-saksamaa 1813-1883 Johannes brahms-saksamma 1833-1897 Georges bizet-prantsusmaa 1838-1875 Mihhail glinka-venemaa 1804-1857
Eestisse võistlema palju andekaid tantsijaid ja mitmeid maailmakuulsaid breigimeeskondi. Battle of EST'i on korraldatud 10 korda Eesti Breiktantsu Liidu ja Tallinna Tantsuakadeemia poolt. Viimati toimus see 2010. aastal Tartus Vanemuise kontserdisaalis. Break tantsuga tegelevad tantsustuudiod Eestis: Deep Freeze Break-tantsu trupp, Break Beats Break-tantsu trupp, Knightstyle Crew Breiktantsu klubi, D.r.e.a.m. Studio ja Zenter Breiktantsu klubi. Ballett Ballett on koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse tantsu ja muusika abil. Klassikaline ballett üldistab ja reeglipärastab inimkeha liikumist, siin kasutatakse sajandite jooksul väljakujunenud tantsutehnikat. Klassikalist balletti iseloomustab fikseeritud kehahoid ja jalgade väljapoole pööratus, mis on vajalik liigutuste suurema ulatuse saavutamiseks. Ballett kujunes välja Prantsusmaal. Eesti balleti ajalugu Nõukogude okupatsiooni periood Nõukogude võim katkestas Eesti kokkupuuted moderntantsu arenguga
vähesed õukonnad. 1637.a. avati Veneetsias esimene ooperiteater. Kujunes välja kaks barokkooperi koolkonda: Veneetsia ja Napoli Veneetsia ooper oli dramaatiline ja vaatemänguline. Ooperis palju tegelasi, lavaefektid, süzee pärit mütoloogiast. Napoli koolkond keskendus muusikale ja laulule, mille ideeks oli kõrge laulukultuur. Draama jäi siin tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Barokkooperit iseloomustab: · Hiilgav õukondlik lavateos · Toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon · Muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline · Pealiskaudne väline hiilgus oli ühendatud sügava väljendusrikkusega · Numbriooper · Rohkelt tantsunumbreid · Tegelaskujudeks rikkama klassi esindajad või antiiksete müütide tegelased · Barokkooperi rajajaks peetakse esimest suurt ooperikomponisti, Itaalia heliloojat Claudio Monteverdi`t. 1607.a
Armastatud seltskonna tantsuks sai valss. Uued muusikazanrid: 1. Sümfooniline poeem emotsionaalselt pingestatud üheosalin programmiline teos sümfoonia orkestrilt. 2. Programmiline sümfoonia nelja osaline teos sümfoonia orkestrile millel on sõnaline sisuseletus. 3. Operett meelelahutus zanr kus erinevalt ooperist on suur osa sõnal, teemaks on tavaliselt õnneliku lõpuga armastuslugu, kuid ta võib olla ka ajakajaline. 4. Ballett muusikaline lavateos kus teose sisu antakse edasi tantsides. Heliloojad romantikud 1. Niccolo Paganini Itallia (1782-1840) 2. Franz Schubert Austria (1797-1828) 3. Carl Maria von Weber - Saksamaaa (1786-1826) 4. Hector Berlioz - Prantsusmaa (1803-1869) 5. Robert Schumann - Saksamaa (1810-1856) 6. Felix Mendelssohn - Saksamaa (1809-1847) 7. Fryderyk Chopin Poola (1810-1849) 8. Ferenc Liszt Ungari (1811-1889) 9. Giuseppe Verdi Itaalia (1813-1901) 10
mõnikord koori ja vokaalsoliste (nt. 2., 3., 13. ja 14.). Sümfooniline läbikomponeeritus iseloomustab samuti helilooja kahte viiuli-, kahte tšello- ning kahte klaverikontserti. Suurtsükli „24 prelüüdi ja fuugat“ (1951) klaverile on võrreldav Hindemithi teosega „Ludus tonalis“. Šostakovitš on kirjutanud ka kaks väljapaistvat ooperit – „Nina“ (1928) ja „Katerina Izmailova“ (1934). Esimene neist on ekstsentriliselt satiiriline lavateos, teine on aga oma vägivaldse ning rusuva tegevustikuga ekspressiivne isikudraama. Loominguline käekiri pole Šostakovitšil üheselt määratletav, kõige lähemal seisab see neoklassitsistlikule suunale. Täheldatav on Šostakovitši puhul lähtumine klassikalistest vormiskeemidest, mida helilooja küll mõnevõrra muudab ja laiendab. Šostakovitšit ja tema muusikat iseloomustab filosoofilises plaanis
Muusikaajalugu http://klassikaraadio.err.ee/kuularhiiv?saade=83&kid=109 Uus Viini Koolkond 20nda sajandi esimestel aastakümnetel ilmus Euroopa kunstiellu ekspressionism. Erinevalt impressionismist, kus jäädvustatakse muljeid, sai oliliseks kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine. Muusikas avaldusid esimeses ekpressionistlikud tendentsid juba Mahleri sümfooniates ja Straussi ooperites, kuid täielikult pääses ekpressionism mõjule Arnold Shönbergi loomingus. Ta on Stravinski kõrval teine helilooja, kes muutis 20nda sajandi esimese poole muusika arengulugu. Uueks Viini Koolkonnaks kutsutakse kolme heliloojat: A. Shönberg, A. Berg ja A. Webern. Shönberg Looming jaotub neljaperioodi: · Tonaalne helikeel · Üleminek tonaalselt atonaalsele · Seeriatehnika periood · Hiline periood mitmete stiilide koostoime ajajärk I periood Muusika lähtub veel Saksa hilisromantismist. Mõjutused Wagnerilt, Mahlerilt ja Straussilt. Kuid ...
Henrik Ibsen, B. Bjørnson (1832 1910), J. Lie (1833 1908) ja A. Kielland (1849 1096) tegi norra kirjanduse maailmakuulsaks. Rootsi näitekirjanduse tegi maailmakuulsaks August Strindberg (1849 1912), kelle loomingusse kuulub umbes 60 draamateost. Läbimurde rootsi kirjandusse tõi reformatsiooniajastu sündmusi käsitlev realistlikus laadis ajaloodraama ,,Meister Olof" (1872). See oli esimene lavateos, mis käsitles Rootsi ajalugu, sündmusi 16. sajandil. Paljud tema draamad kujutavad kodanliku ühiskonna varjatud külgi, pahelisi instinkte, hukatuslikke kirgi, perekonnas valitsevat usaldamatust ja vihkamist. Armastust käsitleb Strindberg kui mehe ja naise võitlust ülemvõimu pärast, mistõttu tema abieludraamad lõpevad enamasti traagiliselt. Neist tuntumad on ,,Isa" ja ,,Surmatants". Strindbergi abielud ebaõnnestusid
l küll väga suur osa, aga dramaatiline tegevus anti edasi peamiselt kõnedialoogides. Üks esimesi inglise omapäraseid ja läbinisti muus.sse komponeeritud lavateoseid oli John Blow' "Venus ja Adonia" (Blow nimetas maskietenduseks), mis oma olemuselt oli väike pastoraalne ooper. 1.4.1. H. Purcelli ooper "Dido ja Aeneas" Barokiajastu suurim inglise helilooja oli Henry Purcell (1659-1695). Tema ja kogu inglise barokkmuus. tähtsaim muus.line lavateos on Vergiliuse eepose "Aeneis" ainetel loodud ooper "Dido ja Aeneas" (1689), teos jutustab Kartaago lesestunud kuninganna Dido ja Trooja sõja kangelase, Veenuse poja Aenaese traagilise loo. Muus.liselt on see lühike, tund aega kestev kolmevaatuseline ooper ainulaadne segu prantsuse ja itaalia eeskujudest ning inglise maskimuus.st. Teosel on tüüpiline prantsuse
Nimetage ja defineerige muusikateatri peamised zanrid. · Ooper draamateksti ettekanne ühe või mitme kostüümidesse riietatud laulja poolt koos saateinstrumentidega · Operett (it k operetta - väike ooper) - koomilise sisuga muusikaline teos, kus laulud vahelduvad dialoogide ja tantsudega. Kõrgema klassi elust. Praeguse meelelahutusliku tähenduse saanud 19. sajandil. · Muusikal - kergema sisuga muusikaline lavateos, kus dialoogil, tantsul ja laulul enam-vähem võrdne kaal. Nö tavainimeste elust. Popmuusika. Muusikal on kommertsteatri zanr. 31. Ballett, modernballett, moderntants ja kaasaegne tants kuidas erinevad üksteisest? · Ballett on range, kinnistatud tantsutehnika, lugu või teema. Tantsuga rõhutatakse tantsijate kergust ja õhulist liikumist. Põhinevad sageli muinasjuttudel.
suhteid. Ooperis ei kõnelda. Reeglid on välja arenenud konkreetsete teatrite juures. Ooperid on kirjutatud konkreetsele teatrile: - Opera seria - Opera buffa - Tragedia lyrique - Opera comique b) Operett koomilise sisuga lihtne muusikaline teos. Laulud vahelduvad dialoogide ja tantsudega. Omased on mängulisus, vähem tõsine muusikaline pool. Operetis kõneldakse. c) Muusikal kerge sisuga muusikaline lavateos. Dialoogil, tantsul ja laulul on kõigil võrdne kaal. d) Rokk-ooper rock'il põhinev muusikaline lavateos. Sisu tõsisem kui muusikalil. Nt ,,Jesus Christ Superstar" Tantsuteater klassikaline ballett, modernballett, kaasaegne tantsuteater, nüüdistants. Mõiste võeti kasutusele 1970ndatel seoses Bauschiga. See on etenduskunsti suund, kus tantsu ja liikumist kasutatakse teiste väljendusvahenditega võrdselt, kuid mitte peamise märgisüsteemina
Puccini Hilisromantism on kõrgromantismi järellainetus, mis oli eriti tugev Austrias ja Saksamaal. Wagner on suureks mõjuks hilisromantismile. Selle ajastu muusika iseloomulikud jooned: hiigelkoosseisud, vaskpuhkpillide meeletu osatähtsus, kromatisme täis harmoonia, ebapüsivà, tonaalsuse (laulja laulab, aga puudub helistik) täielik puudumine. Hilisromantism on aluseks hiljem tekkinud ekspressionismile. Emich Wolfgang Korngold 1897-1957 Isa oli Viini mõjukaim muusikakriitik. Kuulsaim lavateos „Surnud linn“ („Die tote stadt“). Sümbolistlik kirjanik Georges Rodenbach avaldas 1892 lühiromaani "Bruges-la-Morte", mille pealkirja võiks tõlkida kui "Surnud linn Brugge". Lisaks sellele, et see on sümbolistliku kirjanduse tüüpnäide, on see esimene fotodega illustreeritud ilukirjandusteos. Selle lühiromaani põhjal kirjutas Erich Wolfgang Korngold 1920 ooperi"Surnud linn". • Esiettekanne Hamburgis, Kölnis. 1921 esitati New Yorki Metropolitani ooperis.
Armastati ka suuri tempokontraste. P - piano vaikselt f - forte valjult pp - pianissimo õige vaikselt ff - fortissimo väga valjusti ppp- piano pianissimo äärmiselt fff- forte-fortissimo ülivaljusti vaikselt mp - mezzopiano poolvaikselt mf- mezzoforte poolvalju Algusesse tagasi Barokkooper Barokkooper oli hiilgav õukondlik lavateos toretsevad dekoratsioonid, uhked kostüümid... Aariad (ooperilaulud) olid väga keerulised. Need keerulised käigud võimaldasid lauljal näidata meisterlikkust hääle ilu ja pikkust. Retsitatiivset ooperit (kõnelaul) peeti aegunuks ja igavaks. Nii hakatigi oopereid üles ehitama üksikute viisirikaste numbrite, peamiselt aariate ahelikuna. Tekkis nn numbriooper. Barokkooperi võluv külg oli meloodia rikkus. Muusika oli ainuvalitseja.
„Valküürid“ Ta rajas Bayreuthi linna oma ooperiteatri. Paigutas esimest korda orkestri lavaauku, et saavutada hea tasakaal orkestri ja solistide vahel. Paistuas orkestri varasest suuremaks lisades eriti vaskpille. MK Valküüride lend ooperist „Valküürid“ filmides Palverändurite koor ooperist „Tanhäuser“ Hitleri lemmik, algab vaikselt, koor Operett Tekkis 19.saj Prantsusmaal meelelahutusliku lavažanrina. Operett=väike lavateos Operett on peaaegu alati lõbusa tujuga, kergesti meeldejäävad meloodiad, erinevalt ooperist kus ainult lauldakse on operettis ka teksti laulude vahel. Ooperis on vahel balletti numbreid, mida esitavad eraldi tantsijaid, operettis peab laulja oskama ka tantsida, tantsitakse seltskonnatantse. Esimese operetti kirjutas prantslane Jacques Offerbach „Orpheus põrgus“ MK „Orpheus põrgus“ tants kankaan, kabaree 19. saj keskpaigas sai operetti pealinnaks Viin
1 FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2015, Kurvet-Käosaar KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle's, ka viimane konspekt ,,Postkolonialism" ja ,,Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned" ja ,,Modernistliku proosa tunnusjooned") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135 (ÕIS). T. Hennoste, ,,Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3? id_article=201 (ÕIS) T.Hennoste. Kaanon. Kaanan. Teoses ,,Eurooplaseks saamine". TÜ kirjastus, 2003, lk 178-182 (ÕIS). KORDAMISKÜSIMUSED Kuidas on mõiste 'kirjandus' tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste 'ilukirjandus' eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda ni...
nimetatud etendused vaatajate arvu poolest eesotsas. Anketeeritud teatripubliku arvamusel on Rakvere Teatri parim näitleja Ülle Lichtfeldt. Järgnesid Üllar Saaremäe ja Tarvo Sõmer. 2. Ankeetküsitluse vastustest selgus, et eelistatuim etenduse zanr on komöödia. Teatrilt ootavad inimesed eelkõige head meelelahutust ja professionaalset teatrit. Teatripublik põhjendas oma valikut etenduse zanri suhtes sellega, et lavateos on lõbus ja naljakas. Etendus peab olema samas ka sisukas ning kõnetama publikut. Hinnatakse näitlejate professionaalsust ja usutavust. Oluliseks peeti veel etenduse meelelahutuslikku külge, kergust, inimsuhteid, huumorit, nostalgiat ja etenduse köitvust üldiselt. 3. Käesolevast uurimistööst selgus, et kõige suurem anketeeritute hulk käib teatris üks kuni kolm korda aastas. Üle kümne etenduse külastab aastas kaks uuringus osalenut. Üle poole
Sellega sarnanevas, kuid Hispaaniaainelises lavatükis "Petlik lubadus" võib taas näha "teatrit teatris". Pateetiline vaheldub koomilisega ja triviaalsega näidendis "Ardenne'i armukadeduse maja ja metsad". "Kaheksast komöödiast" üks terviklikumaid ja samas rahvuslikumaid on "Pedro de Urdemalas".Kui Cervantese kõik säilinud täismahulised näidendid on värsivormis, siis intermeediumeis valitseb proosa. Intermeedium on ühevaatuseline lavateos, sellesse mahub enamasti vaid üksainus koomiline situatsioon, ulatuslikumat seiklust zanr ei luba. Suurim tähtsus on kõnel. Enamik palasid lõpeb värssidega (romansi või glossiga), mida laulavad muusikud. Neid mahlakaid rahvalikke tänavapilte ja igapäevaseid elustseene on tavaliselt enamgi hinnatud kui Cervantese "pärisnäidendeid". Cervantese huumor on heasoovlik, ka tema iroonia ei ole kunagi tige. Õige mitmes intermeediumis peegeldub keskmisest madalam
said seda endale lubada vähesed õukonnad. 1637.a. avati Veneetsias esimene ooperiteater. Kujunes välja kaks barokkooperi koolkonda: Veneetsia ja Napoli. Veneetsia ooper oli dramaatiline ja vaatemänguline. Ooperis palju tegelasi, lavaefektid, süzee pärit mütoloogiast. Napoli koolkond keskendus muusikale ja laulule, mille ideeks oli kõrge laulukultuur. Draama jäi siin tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Barokkooperit iseloomustab: · Hiilgav õukondlik lavateos · Toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon · Muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline · Pealiskaudne väline hiilgus oli ühendatud sügava väljendusrikkusega · Numbriooper · Rohkelt tantsunumbreid · Tegelaskujudeks rikkama klassi esindajad või antiiksete müütide tegelased · Pillid ja instrumentaalmuusika, tähtsamad instrumentaalvormid 17. sajandi alguse pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esile kerkimine ansambli ja soolopillina
kannatusi, õukonna intriige jne. Zanriteks said instrumentaalminiatuurid. Eksprompt, rondo, scherzo - muusikalised monumendid varietuurid jne. Populaarsuse võitsid klaveritsüklid ja sümfioonilised poeemid. Edasi kopaneeriti sümfooniaid, oopereid ja soolokontserte. Lavale jõudsid aga uutena balletid ja operetid. Balletis toimub tegevus liikudes orkestri saatel. Operett on lõbusa sisuga elurõõmus muusikaline lavateos, milles vahelduvad laul, kõne ja tants. 19. saj keskel hakati ehitama Euroopas muusikakatreid, kus orkester viidi lavaauku. Heliloojad: F.Schubert (1797-1828) oli austria helilooja. Oma lühikese elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1500 erineva teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas. Schubert oli sõbralik, heatahtlik ja tagasihoidlik. Tema muusika on siiras ja südamlik. Ta tõi muusikasse palju uut: soololaulud muutusid kontsertteosteks, instrumentaalloomingus oli
Seetõttu eelistab ta näitlejana jääda teenima vaimset vabadust. Oma kõnes räägib ta esteetilisest rutiinist, vastandab seda teistsugusele teatrile, sellisele, mida esindab "Pedro de Urdemalas" ise: näidendi süzee jääb "kokku tõmbamata", avatuks mõtetele, valikuvabaks nagu elu. Kui Cervantese kõik säilinud täismahulised näidendid on värsivormis, siis intermeediumeis valitseb proosa. Intermeedium on ühevaatuseline lavateos, sellesse mahub enamasti vaid üksainus koomiline situatsioon, ulatuslikumat seiklust zanr ei luba. Suurim tähtsus on kõnel. Enamik palasid lõpeb värssidega (romansi või glossiga), mida laulavad muusikud. Neid mahlakaid rahvalikke tänavapilte ja igapäevaseid elustseene on tavaliselt enamgi hinnatud kui Cervantese "pärisnäidendeid". Cervantese huumor on heasoovlik, ka tema iroonia ei ole kunagi tige. Õige mitmes intermeediumis peegeldub
+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana traditsiooni, aluseks Vana Testamendi lauluraamat, sisaldab 150 heebreakeelset vaimulikku laulu (psalmi),seostatakse juudi kuninga Taavetiga (1000aastat eKr)ja osa laule ongi nii vanad. Psalmitekstid on vaba ehitusega värssides ning seetõttu ühel toonil lauldavad lõigud lühemad ja vormelite vaheldumine korrapä...
w:val="et-EE"/>
Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi Esiajalugu U 13 000–11 Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode 000 eKr poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh 9000–5000 Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning eKr vähesed kvartsist ja tulekivist esemed. Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest U 8700 eKr korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi. Kesk-Eesti neisse piirkondadesse, kus leidus kohalikku looduslikku tulekivi, rajati U 9000–7000 mitu asulat. Omaaegsed eluasemed kerkisid Navesti jõe ääres Jäleveres ja Lepakosel,...
Aida, Radamese ja etiooplaste, osalt ka oma tundeis lõhestatud Amnerise kannatuste kõrvale seab Verdi "Don Carlose" inkvisiitorlikkusega muusikalises suguluses olevate preestrite inimvaenulikkuse. Stiliseerimisest ja arhaiseerimisest kauged ooperikangelased jäävad kaasaegselt tegutsevaiks ja tundvaiks inimesteks. Ehkki "Aida" dramaturgilises ülesehituses esineb mitmeid "suure ooperi" eripärasusi, pole see enam tinglik lavateos, vaid tegevustikult nõtke ja tõepärane muusikaline draama. Haarab "Aida" psühholoogiline usutavus, kangelaste sisemaailma filigraanne väljatöötamine ja teksti plastilisus. Köidab isoleeritud numbrite asendumine dramaatiliste stseenidega. Ja nii iseloomustabki "Aidat" Verdi loomingu kahe erineva tendentsi suure heroilise ja intiimse lüürilispsühholoogilise ooperi omalaadne süntees. Suur on orkestri dramaturgiline osatähtsus. Kui Verdi viiekümnendate aastate oopereis
Polüfooniline muusika oli oma kõrgtasemel, selle asemele hakkas tulema monoodiaBarokkmuusika helikeel on eriskummaline, ülepaisutatud, rõhutatult kaunistuslik, efektne ja emotsionaalne. Püüti imiteerida loodust ja inimtundeid. Armastati tempo- ja dünaamikakontraste. Nii vokaal- kui instrumentaalteoste harmoniseerimisel kasutati valdavalt generaalbassi tehnikat, seepärast on barokki nimetatud ka generaalbassi ajastuks. Ooperi sünd ja areng: Ooper on muusikaline lavateos, mis esitatakse lauldes. Ooperi eelkäijad olid vanakreeka tragöödiad, keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid, renessansiaegsed õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad. Ooperi idee sündis 16. sajandi lõpus Itaalias, Firenzes. Esimese ooperi ,,Daphne" kirjutas Jacopo Peri 1597, esimene säilinud ooper on sama autori ,,Eurydike".Esialgu oli tähtsaim tekst, muusika ainult ilmestas seda. Laul oli retsitatiivne (kõnetaoline), esines ka madrigalilaadseid koore.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
