päris isa. Kuid ema päevikust lugedes tuli välja, et valiku hulgas on kolm kandidaati. Sagimist oli pulmakorraldamistega ning ema reaktsiooni oli suur, oma kunagisi armastusi jälle nähes ja veel enne nii stressirohket ja tähtsat sündmusi. Lõpus otsustas Sophie mitte abielluda ja olla oma elukaaslasega vaba ning ringi rännata, aga tema ema hoopis abiellus ühe oma kunagise armastusega, sest Donna mõistis, et ta oli temast valesti aru saanud. Muusikal on muusikat ja tantsu sisaldav lavateos, milles laul, tants ja kõnelus on võrdse tähtsusega. Nüüdisaegne muusikal pärineb New Yorgist Broadaylt, kus see hakkas kiiresti arenema 1920.aastatel. Esimesteks Eestis etendunud moodsateks muusikalideks võib pidada lavateoseid "Minu veetlev leedi" (1963), "West Side´i lugu" (1964) ja "Suudle mind, Kate" (1966). Muusikal on seotud maailmakuulsa bändiga ABBA, ühe nende kuulsaima hittiga "Mamma Mia", laulul ja bändil saatis eriline edu Austraalias, kus vallandus lausa
müsteeriumid Esimene ooper "Daphne" etendati 1597.a. Firenzes. Varane ooper oli eelkõige aadlike privileeg, sest kuna ja ooperietendus oli väga kulukas, said seda endale lubada vähesed õukonnad. Napoli koolkond keskendus muusikale ja laulule, mille ideeks oli kõrge laulukultuur. Draama jäi siin tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Barokkooperit iseloomustab: Hiilgav õukondlik lavateos Toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon Muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline Pealiskaudne väline hiilgus oli ühendatud sügava väljendusrikkusega Numbriooper Rohkelt tantsunumbreid Tegelaskujudeks rikkama klassi esindajad või antiiksete müütide tegelased V – prelüüd ja fuuga Prelüüd on tavaliselt fuugale sissejuhatavaks osaks, aitas kuulaja ette valmistada fuuga meeleoluga. Fuugad on tätsad muusikazanrid
tahtma maagilisi omadusi printer - arvutist väljatrüki seade nüanss - varjund produkt - toode, saadus; tulemus O professionaalne - elukutseline, meisterlik prohvetlik - ettenägev oimetu - teadvuseta, meelemärkuseta pronoomen - asesõna ooper - muusikaline lavateos psühholoogia - hingelaad, hingeelu; teadus, operett - lõbusa sisuga muusikaline lavateos mis uurib psüühikat (hingeelu) orb - vanemateta laps publitseerima - trükis avaldama ordu - munkade või rüütlite ühing pupill - silmaava, silmatera orienteeruma - asukohta kindlaks määrama putku panema - ära jooksma päitsed - hobusele pähe pandav juhtimis- või
Töö oli *Tulid esile motoorsed rütmid, tempo kontrastid. õnne alus. *Juhtivaks muusikamaaks oli Itaalia. *MUUSIKA: Muusikas valitsesid *Kunst oli kättesaadav vaid rikastele, see väljendas ranged vormiskeemid. jõukust. ABA vorm algus ja lõpp ühesugused *OOPER: rajas Claudio Monteverdi RONDO vorm(e. ringmäguvorm) üks *Õukondlik lavateos, uhkete dekoratsioonidega. osa koguaeg kordub, uute osade *Tegelasteks olid ülikud või jumalad. vahel. *Barokk ooperis oli väga tähtsaks osaks muusika VARIATSIOONI vorm(A1,A2,A3,A4...) kuid sisu võtakse üks viis ja hakatakse seda ei omanud ültse tähtsust(tekst polnud oluline) järjest muutma. *Barokk ooperi eripäraks oli ballet. SONAADI vorm 1.Sissejuhatus,
kantaat – kammermuusikažanr, viiulit; oboe, plokkflööt) ja basso mis koosneb 2-3 retsitatiivi ja aaria continuo (tšello või fagott; paarist klavessiin, orel või lauto), lisati - kirikukantaat – tekst põhineb täitehääli (vioolahääl) piiblil, ülesehitus keerulisem aja barokkorkester – neljahäälne koosseis suurem kui kantaadil orkester, milles juhtivaks kaks ooper - muusikaline lavateos, milles võrdse tähtsusega viiulirühma, enamasti esitatakse kogu tekst vioola(d) ja basso continuo lauldes soolokontsert – eristuvad üks või - opera seria - vältisid seoseid mitu solisti, kes mängivad oma igapäevaeluga, tegelased olid soololõike vaheldumisi ansambli või pärit antiikmütoloogiast või orkestriga ajaloost - concerto grosso – tavalisele
Ballett ,,Onegin" Ballett Onegin toimus 13.novembril 2008 Tartus teater Vanemuine. Ballettis osalesid Vanemuise Sümfooniaorkester ja Vanemuise ballettitrupp. Vanemuise Ballettitruppi kuulusid: Mantas Daraskevicius, Hayley Jean Blackburn, Mai Kageyama, Ilja Mironov, Raminta Rudzionyte, Svetlana Danilova, Guy William Burden, Colin Thomas Maggs, Kristina Markeviciute ja palju teisi tantsijaid. Lavastuses kasutati erinevaid Pjotr Tsaikovski teoseid. Lavastuses mängitakse Onegini ja Tatjana keerukat armulugu, milles kord üks osapool kord teine ei ole rahul toimuva olukorraga. Lavastuse muusika läheb väga hästi kokku lavastuses toimuva sündmustikuga. Balletis Onegini osa mänginud näitleja M. Daraskevicius on pärit Leedust, Vilniusest. Ta on sündinud 4. detsembril 1986 aastal. 2006. aastal lõpetas ta Vilniuse Balletikooli, peale seda oli ta Leedu Rahvusliku Ooperi- ja Balletiteatri tantsi...
peab enda jaoks ise, omal sundimatul viisil avastama. Esimese ooperi külastusena on ooperi peaproovi vaatama minek küllaltki halb idee. Kogu mõte läheb kaotsi, sest meeleheitlik üritus asjasse südamega suhtuda on iga natukese aja tagant mõne pealtnäha tähtsusetu, kuid siiski silmariivava pisiasja poolt häiritud. Rigoletto loos on palju pisiasju, mis haaraksid endaga kaasa ning annaksid ka ooperivõhikule positiivseid emotsioone. Ooper täiskomplektina tundub olevat tore lavateos, mille klassikuid võiks aegajalt vaatamas käia.
raskustesse. Õnneks leidis ta aga tööd kinos, improviseerides tummfilmidele saatemuusikat. Ta lõpetas konservatooriumis kaks eriala, klaveri ja kompositsiooni. 20. sajandil mõjutasid maailmas muusika arengut mitmed tegurid. Näiteks sõjad, revolutsioonid ning isegi mooda arhitektuuri saavutused. Ka vene helilooja käisid mooda kuntsiga kaasas. KATRE ETTEKANNE! Muusikal on muusikat (avamänge, vahemänge, soololaulu, koore jne) ja tantsu sisaldav lavateos, milles laul, tants ja kõnelus on võrdse tähtsusega ja veavad igaüks omal moel tegevustikku edasi. Nüüdisaegne muusikal pärineb New Yorgist Broadwaylt, kus see hakkas vodevillidest kiiresti arenema 1920. aastatel. Muusikal sai kiiresti ülipopulaarseks ning sundis taanduma 19. sajandi operetti. Üle maailma tuntud muusikaliteatrid on tänapäeval ka West Endis Londonis ning paljudes teisteski metropolides.
1637.a. avati Veneetsias esimene ooperiteater. Kujunes välja kaks barokkooperi koolkonda: Veneetsia ja Napoli · Veneetsia ooper oli dramaatiline ja vaatemänguline. Ooperis palju tegelasi, lavaefektid, süzee pärit mütoloogiast. · Napoli koolkond keskendus muusikale ja laulule, mille ideeks oli kõrge laulukultuur. Draama jäi siin tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Barokkooperit iseloomustab: · Hiilgav õukondlik lavateos · Toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon · Muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline · Pealiskaudne väline hiilgus oli ühendatud sügava väljendusrikkusega · Numbriooper · Rohkelt tantsunumbreid · Tegelaskujudeks rikkama klassi esindajad või antiiksete müütide tegelased Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Barokkmuusika http://ak.rapina.ee/eda/barokkmuusika/
saateakorde; nende tausta mängis(id) meloodiapill(id). Moodustasid barokktrio (trio tähendab kolme partiid; pille rohkem). Oluliseks pilliks nii ansambli- kui orkestrimuusikas sai viiul. (Cremona pillimeistrid Guarneri, Amati, Stradivari). Puhkpillidest olid meloodiapillidena tähtsamad flööt, oboe ja fagott. Uue klahvpillina tuli kasutusele haamerklaver. Armastatumaks muusikavaldkonnaks sai OOPER - hiilgav õudkondlik lavateos uhkete kostüümide ja dekoratsioonide ning virtuoossete aariatega. Tähtsamaks ooperikeskuseks Itaalia. Esimesi oopereid etendati õukondades 1637.a. avati Veneetsias esimene ooperimaja Teatro San Cassiano. Teatro San Cassiano Barokkooperi rajajaks Claudio Monteverdi (1567-1643) 1607.a. kirjutatud ,,Orpheus" on esimene ooperizantri terviklik teos. Monteverdi võttis kasutusele avamängu, juhtmotiivid, tema orkestri kõlavärve dramaturgia osana
1. KEEL-, PUUPUHK JA VASKPUHKPILLID Keelpillid Heli tekib keele võnkumise teel. Jagunevad poogen- ja näppepillideks. Tämber mida suurem on pill, seda madalam on tämber. Viiul kõrge ja särava tämbriga; kõlal on sära, sest viiuli kaela pikkus ja kõlakast on kuldlõikelises vastavuses Altviiul madalama kõlaga; tämber on tuhm, sest kaela pikkus ja kõlakast ei ole kuldlõikelises vastavuses Tsello madala ja särava tämbriga, sest kõlakast ja kaela pikkus on vastavuses Kontrabass madalaim poogenpill, kasutatakse enamasti saatepillina Puupuhkpillid Helid tekivad õhusamba võnkumisel toru sees. Valmistati algselt puust, tänapäeval metallist, plastmassist, klaasist, eboniidist. Ehitus sirge toru + sõrmeavad, mis võivad olla kaetud klappidega. Vaskpillidest mahedam tämber. Flööt kõrgeim, 1) plokkflööt 2) põikflööt 3) piccolo Klarnet 1x lesthuulik, nasaalne tämber Oboe 2x lesthuulik, kõrihäälne tämber Fagott 2x lesthuulik, madala...
OOPER Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike: kirjandust, näitekunsti, kujutavat kunsti, tantsu ja muusikat. Ooperi muusika on seotud süzeega , mis on teose sõnaliseks aluseks. Libreto on ooperi tekst, mille alusel lavastaja loob lavastust järgides partituuri. Lavastaja töötab iga osatäitjaga, otsib igale episoodile sobiva väljenduslaadi, loob terviku. Ooper algab instrumentaalse avamänguga. Avamängule võib järgneda tegevusega seotud proloog- sissejuhatus, kus tegelased
Lauto, klavessiin tsello, bagott 11. Renessans Kirikus, pere ringis, jumalateenistustel. Barokk Meelelahutuseks nt balletidel. Muusika oli teatraalne, tekkis kantaat. 12. Oratoorium tekkis umbes 1600.aastal Roomas. Kui ooperis edastatakse sisu vaatajani muusika ja lavastusega, siis oratooriumis antakse teatraalne sisu edasi vaid muusikaliste vahenditega. Autorid: Händel, Bach, kiriklik oratoorium- Shütz 13. Ooper- lavateos, milles on ühendatud vokaal- ja instrumentaalmuusika, kirjandus, näite- ja kujutav kunst. Tekkis 1600.aastal. Ooperi idee sündis Firenze Camatras, vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. ,,Euredyke", ,,Daphne" Jacopo Peri. ,,Orpheus" Monteverdi. 14. Kantaat- mitmeosaline teos ja/või koorila, harilikult pilli saatel. Autorid: Scarlatti, Bach. Kantaadi areng 1. Soololaul (basso continuole põhinev) 2
kantaat vokaalinstrumentaalteos solistidele ja väikesele saateansamblile.alati mitmeosaline. klaster kobarakord kontsert mitmeosaline sonaadivormis teos soolopillile ja orkestrile. kvartett neljast mängijast või lauljast koosnev ansambel või neile mõeldud helitöö. libreto ooperi,opereti või muusikali tekst missa katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm ja sellele vastav mitmeosaline muusikateos. ooper lavateos, milles on ühendatud vokaal- ja instrumentaalmuusika, kirjandus, näite-ja kujutav kunst. oratoorium vaimuliku sisuga vokaal-instrumentaalne suurteos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile. passioon heliteos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile, mis jutustab Kristuse kannatustest ja ristisurmast. polüfoonia mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on meloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad. programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud
Lüürilised hetked on pigem põgusad. Sagedasti kuuleme (enese)irooniat, paroodiat, klounaadi. Kuigi Kangro teostes võib kohata ka tumedaid tundetoone, on ta muusika valdavalt elurõõmus, tulvil Kangro ja muusikateater Kangro loomingus on väga olulisel kohal lavamuusika, kus eri zanreis töid on tal üle kümne. 1982. aastal sai ta üleliidulise preemia muusikateatrialase tegevuse eest. Laiemat tähelepanu äratas juba tema esimene lavateos, 1974. aastal "Vanemuises" esietendunud ooper "Imelugu" (Boccaccio "Dekameroni" ainetel; ooperist on tehtud ka telefilm). "Imeloo" muusika on rütmiergas ning sisaldab levimuusika elemente. Lavateosena meenutab see sundimatult mänguline teos koomilist ooperit. Väga edukas oli ka koos Andres Valkoneniga kirjutatud rokkooper "Põhjaneitsi", mis esietendus "Vanemuises" 1981. aastal - see oli üldse esimene sellelaadne teos eesti muusikas. Sümfooniaorkestriga oli siin ühendatud rokkansambel;
Olulisimad ooperid: J. Peri "Daphne", Monteverdi "Orpheus", "Odysseuse kojutulek", Händel "Rinaldo", "Julius Caesar" Barokiajastu vokaalmuusikazanrid: · Kammerlaul muusikapala solistile või väikesele koorile ja ansamblile · Kantaat mitmeosaline suurteos solisti(de)le, koorile ja /või orkestrile, mis sarnaneb väikese ooperistseeniga. Sisu on ilmalik või vaimulik. Näide: J.S.Bach "Talupoja kantaat" · Oratoorium lavateos, kus puudub näitlejategevus; sisu aga antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega. Oratoorium tekkis Roomas u 1600.a. Kuulsamad oratooriumiloojad on Ciacomo Carissimi ("Jefta") ja Alessandro Scarletti. Tänapäevasem helilooja, kelle loomingusse kuuluvad oratooriumid on Rudolf Tobias ("Joonase lähetamine") · Passioon Jeesuse kannatuslugu, mida kannab ette tenorsolist (jutustavalt), saateks koor. Barokiajastu instrumentaalmuusika:
Muusika ajalugu 10. klass Muusikastiilid: Gooti 13-16 saj. Renessanss 14-17 saj. Barrokk 17-18 saj. Klassitsism 18 saj. II pool - 19 saj. Romantism 19 saj. Modernism praegune aeg Vanaaja muusika: Väga kõrge arengutaseme saavutas muusikakultuur juba muistsetes orjanduslikes riikides nagu Egiptus, Babüloonia, Hiina, India, Süüria ja Palestiina. Vanaajal oli muusikal väga suur tähtsus, seda võrreldi jumalate keelega. Ka jumalaid peeti muusikuiks. Antiikaja rahvaste muusika kultur oli erinev. Egiptuses armastati suursugusust ja väärikust, Idamaades aga eelistati eeskätt lärmakat muusikat.Vaatamata kõigele on antiikaja rahvaste muusikal ka palju ühiseid jooni. Muusika kuulus tavaliselt tantsu ja luule juurde. Selline luule ja tantsurütmidega seotud muusika oli tavaliselt ühehäälne. Täiuslikul kujul esines antiikmuusika 5-4 saj. e.Kr Kreekas, kus omistati muusikal...
Korralik ja viisakas tüdruk pettub Dannys ning püüab sõbruneda Roosade Leedide sõpruskonnaga. Danny omakorda otsustab näidata, et temas on ka sügavamat sisu, ning ta hakkab oma sõprade imestuseks ja pahameeleks sporti tegema. Muusikali lõpus muudab Sandy täiesti oma imidzit ning muutub samuti ülbeks ja litsakaks Roosade Leedide liikmeks ning võtab Danny tagasi. Minu arvamus: ,,Grease" on üks lavateos ,mis kuulub mul lemmikute hulka. Käidud sai seal küll juba ligi 6 aastat tagasi, kuid siiamaani on meeles see lõbus ja kaasakiskuv tükk. Üldjuhul meeldibki mulle käia kõige rohkem muusikale kuulamas ning vaatamas. Näitlejad olid väga palju vaeva näinud ning sobisid enda osadesse ideaalselt. Just see, et see muusikal sobib igas vanuses inimesele, muudab selle nii edukaks ning heaks. Vanust on sellel muusikalil juba küllalt, kuid siiamaani räägitakse sellest, ning ei
kunstiliselt teostuselt jäi siiski mõnevõrra "Kuningas Taaveti" varju. Oratooriumizanri juurde pöördus Honegger hiljem veel tagasi. 1930. aastatel tekkis Prantsuse haritlasringkondades süvendatud huvi keskaja ja renessansi vastu. Selles õhkkonnas valmis Honeggeril ja librettist Paul Claudelil grandioosne oratoorium "Jeanne d` Arc tuleriidal" ("Jeanne d` Arc au bcher", 1935). Ooperid Honeggeri kahest ooperist on täispikk lavateos "Kotkapoeg" ("L` aiglon", 1937), mille kaasautor on Jaques Ibert (1890- 1962). Teise, tunniajalise lühiooperi "Antigone" (1927) libretto kirjutas Sophiklese tragöödia ainetel Jean Cocteau. Ajaliselt langes teose kirjutamine kokku Stravinski "Kuningas Oidipuse" valmimisega, kuid Honegger läks Stravinskiga võrreldes täiesti vastupidist teed. Stravinski püüdis taaselustada Händeli suurte oratooriumide traditsiooni ning
Tema Liedid on olnud eeskujuks teistele suurtele romantismiajastu laululoojatele. 11. Mida uut tõi 19.sajand balletižanri arengusse? Balletis vastab sellisele tundelisusele baleriini tõusmine varbaotstele, varvaskingade kasutuselevõtt ja vastava tantsutehnika rakendamine. Baleriinikostüümiks sai valge kahar tüllkleit. Balletis muutus nüüd sisu, muusika ja koreograafia ühtsus eriti oluliseks. Algas baleriinikultus. 12. Nimeta ooperi ja opereti olulisemad erinevused. Ooper on lavateos solistidele, koorile ja orkestrile, koosneb vaatustest, mis jagunevad piltideks, need stseenideks. Algab avamänguga. Muusikalised numbrid jagunevad: Retsitatiiv - kõnelähedane laulmine, mis viib sündmustikku edasi ; Aaria - soololaul orkestri saatel, näitab tegelase tundeid; Ansambel - mitme solisti koos laulmine ;Koor - esindab ooperis rahva arvamust. Operetis kasutatakse lavakõnet, on eksootiline ja ebareaalne. Olulisim on laul. Helikeel - klassikaline, tavaline teatriorkester.
sissesõiduhoovid, mille õuel oli lava, publik rõduddel ja seinte ääres, lavakonstruktsioon keerukas, dekoratsioone vähe, palju lava efekte. Hiilgeaeg Elizabeth I ajal. Marlowe blankvärss(proosaline värss) , linna teatrid- avalikud ja erateatrid, esimene avalik Burbagei The Theatre. Etendused ilma vaheajata tegevuspaiga ja ajakohta andis infot dialoog, etendused päeval, samal kellal, kuni 2,5 h, lavateos ei anna elamust vaid esitab poeetilist tõde, naiste osas noored poisid, loozid ja rõdud
Madalmaade Ooperistuudios ja Itaalias Carlo Bergonzi eraakadeemias. Ta on alates 2010.aastast Rahvusooper Estonia solist. Lisasks on ta teinud sopranipartiisid vokaalsümfoonilistes suurvormides ning tegutsenud kammerlauljana. Ta on pälvinud Eesti Muusikanõukogu interpretatsiooni preemia (2007) ning Eesti teatri aastaauhinna (2009). Henri Meilhaci ja Ludovic Halévy näidendil põhinev libreto inspireeris Johann Straussi sedavõrd, et valmis tema parim muusikaline lavateos ,,Nahkhiir", mis on ka üks populaarsemaid operette maailmas. Operett oli kolmes vaatuses, kuid oli ainult üks vaheaeg. Opereti põhimotiiviks on erootiiste seikluste otsimine. Keegi tegelastest ei ole rahul enda eluga, sest erinevaid probleeme on nii palju ning soovivad olla keegi teine. Ning neil see ka õnnestub, sest neid kutsutakse peole, kus peavad nad kehastama kedagi hoopis teist. Kogu see pidu ja maskeerimine toimub aga sellepärast, et dr. Falkel soovib kättemaksta oma heale
Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike (muusika, kirjandus, tants, kujutav kunst, näitekunst). Libreto ooperi tekst, tuleneb itaaliakeelsest sõnast libretto, mis tähendab raamatukest. Ooper algab avamänguga (sissejuhatus ooperile, orkester koos dirigendiga, kõlavad peamised motiivid ooperist). Võib järgneda vajadusel proloog (tegelased tutvustavad toimuma hakkavat). Ooperi tegevus on jaotatud vaatusteks, vaatused piltideks ja pildid stseenideks. Viimasele vaatusele võib helilooja soovil järgneda epiloog (järelselgitus). Solisti keerukas ooperilaul orkestri saatel on aaria. Kui laval laulab mitu inimest (12) korraga, siis on see ansambel. 2 inimest duett; 3 inimest tertsett; 4 inimest kvartett; 5 inimest kvintett; 6 inimest sekstett; 7 inimest septett; 8 inimest oktett; 9 inimest nonett Koor etendab rahvahulka. Orkester saadab lauljaid, annab edasi emotsioone, aitab lahti mõtestada lavateg...
Kirjandus- teravad kontrastid, ülim voorluslikkus, väga keerukas Maailkunst- ajaloolised teemad, väljendati tantsulisi kirgi, suured seinamaalid ja portreed 18. Defineeri mõisteid: monoodia ja basso continuo. Monoodia- ühehäälne meloodia Basso continu- barokkmuusikas iseloomulik improvisatiooniline harmooniasaade, mis lähtus üleskirjutatud bassihäälest 19. Mis on ooper, millal tekkis, kuidas on seotud rühmituse Firenze Camerataga? Nimeta ooperi heliloojaid. Ooper- lavateos, milles on ühendatud vokaal- ja instrumentaalmuusika, kirjandus, näite- ja kujutav kunst, see tekkis 17. saj Kuna ta püüdis taaselustada atiiktragöödiat Jacopo Peri, Claudio Monteverdi 20. Mis on oratoorium, kantaat, passioon? Võrdle neid. Oratoorium- mitmeosaline dramaatiline või eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile Kantaat- mitmeosaline teos vokaalsolistidele ja/või koorile, harilikult pillide saatel
osutus talle masendavaks, väljakannatamatuks orjuseks. Tööpäev oli pikk, õpingud toimusid ka pühapäeviti. Rusuv, vaimupime kiriklik õhkkond ja isa kodune türannia mürgitasid Schubert elu. Kuid kõigest hoolimata ei loobunud ta oma muusikalisest tegevusest. Lisateenistuse eesmärgil andis ta vabal ajal eratunde. Suure vaevaga saavutab ta isa nõusoleku õpingute jätkamiseks Salieri juures. Samal ajal loob ta palavikuliselt, uskumatu viljakusega. 1814. a. valmivad tema esimene lavateos "Saatana lõbuloss", tema esimene Mess Fa-mazoor, 3 keelpillikvartetti, 17 laulu (sealhulgas "Grete vokil"), hulk väikseid instrumentaalpalu jm. Järgmine aasta (1815) hämmastab oma toodangu mahuga: 2. ja 3. sümfoonia, viis ooperit, kaks messi ja teisi suuri vokaalteoseid ja klaveripalu ning lõpuks 146 laulu, millest mitmed on ulatuslikud. Viimaste hulgas on selliseid meisterteoseid nagu "Metshaldjas", "Nõmmeroos" jt. Kaheksa laulu kannavad 15.okt. ja 7 laulu 19.okt. kuupäeva.
Tallinna Tehnikagümnaasium Muusikal Grease Retsensioon Õpilane : Merilin Anijärv Klass: 9b Juhendaja: Merle Adelman Tallinn 2013 Sissejuhatus Mis on muusikal ? Eesti esimesed muusikalid Oma retsensiooni kirjutan Jim Jacobsi ja Warren Caseyi muusikalist Greaseist, mida ma külastasin 11.10.2013 Nokia Kontserdimajas. Muusikal (inglise keeles musical) on eelkõige muusikat ja tantsu sisaldav lavateos, (tantsu ja kõnen osa on võrdse tähtsusega ). Seda peetakse teatrivaldkonna populaarsemaks žanriks. Muusikali žaner omaette on suhteliselt hiljutine nähtus. Kui ballett ja ooper olid algupärased õukonna meelelahutused, mida toetasid võimukad patroonid, kuningad ja aadlikud üle terve Euroopa, siis muusikaline komöödia on alati pidanud ise end ära õigustama , ning ligi meelitama publikut kesk – ja alamklassi hulgast. Nüüdisaegne muusikal pärineb New Yorgist Broadwaylt, kus see
...........Ühisgümnaasium Referaat Barokk muusika Koostas: ............. Õpetaja:............... 2011 Sisukord Sissejuhatus barokkmuusikasse Renessansiga lõppes üks ajastu (keskaeg) ja ennustas järgmise ajastu sündi, mis sai nimetuseks uusaeg. Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaja sisse barokkmuusika. Uusaja muusika oli mitmeti keskaja muusika vastand. Sõna "barocco" on pärit portugali keelest ja tähendab ebakorrapärast lopergust pärli. 18. sajandil sai sõnast "barokk" pilkesõna, mis väljendas mitmeid hinnanguid/omadusi: kummaline, liialdav, ebaloomulik, väärnähtus jms. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana, nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Jätkus vaimuliku koorimuus...
instrumentaal- või vokaalmuusika) kujunesid välja klaverisaatega soololaulud, mida hakati koondama tsüklitesse. Samuti hakati kirjutama erinevaid väikevorme klaverile ja tekkis sümfooniline poeem (programmiline heliteos, mille keskmeks on mõni tuntud kangelane või kirjanduslik süzee). Lavamuusikas kujunes välja operett (lavamuusika meelelahutuslik zanr) ning arenesid välja klassikalise balleti traditsioonid (koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse tantsu ja muusika abil). Populaarseks muutus programmiline muusika (muusika, mis põhineb kindlal teemal või süzeel, mida peegeldab helitöö pealkiri), mille aine võeti ajaloosündmustest, kirjandusteostest või oli sündmustiku autoriks helilooja ise. 19. sajandit iseloomustab nn virtuoosikultus, kus ettekande keskmeks sai instrumendi täiuslik tehniline valdamine. Elavaks legendiks kujunes
1834 suri Glinka isa Mihhail Glinka 1836. aastal esietendus patriootiline ooper ,,Ivan Sussanin´´ 1842. aastal ,,Ruslanja Ludmilla´´ (külm vastuvõtt) Lahkus Venemaalt ning suri Berliinis Looming Rahvuslikkus ilmnes nii helikeele kui ainestikus Inspiratsiooni sai: orahva elust ja ajaloost olegendidest ja muinasjuttudest okommetest ning olustikust Suurepärane kompositsioonitehnika kuigi oli ise õppinud Looming ,,Ivan Sussanin´´ (oli esimene proffesionaalne muusikaline lavateos Vene muusikas) ,,Ruslan ja Ludmilla´´ (oli pikka aega Vene heliloojatele eeskujuks muinasjutuliste ja eepiliste loomingute kirjutamisel) https://www.youtube.com/watch?v=Bj5ZaukB-EA Modest Mussorgski (1839-1881) Sündis Pihkva kubermangus mõisniku perekonnas Esimesed klaverimänguoskuse sai emalt 1852. aastal läks kadettide kooli Heliloojana debüteeris 1860. aastal Muusikalisi oskusi täiendas Balakirevi juhendamisel Kui 1861 aastani sai Mussorgski rahulikult loomingule
OOPERI KUJUNEMINE 17. SAJANDI ITAALIAS SISUKORD Ooper (itaalia sõnast opera 'teos') on muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes. Mõnikord nimetatakse ooperiks ka ooperiteatrit ehk ooperimaja. Ooperi esitamisel kasutatakse teatri vahendeid, sealhulgas lavakujundust, kostüüme ja näitlemist. Laulu saadab instrumentaalmuusika, mille koosseis ulatub kammeransamblist sümfoonia- orkestrini. Traditsioonilises ooperis kasutatakse kaht laulmisviisi: retsitatiivi ja aariaid. retsitatiivi kasutatakse tavaliselt dialoogides ja süzee arendamisel. Aariate laulmise ajal
tutvustatakse teemat põhihelistikus (dux - juhthääl). Järgnevalt kõlab sama teema kvindi võrra kõrgemalt või kvindi võrra madalamalt (comes saatehääl). Järgneb töötlus, kus teema arendamine ja muutmine, varieerimine. Teose kõrgpunktiks on kulminatsioon. Lõpuosa repriis, kus teema esitatatkse algkujul. Tähtsaimad heliloojad: Bach, Händel. Prelüüd on tavaliselt fuugale sissejuhatavaks osaks, aitas kuulaja ette valmistada fuuga meeleoluga. Ooper muusikaline lavateos, milles esitatakse kogu tekst lauldes. Laulu saadab intstrumentaalmuusika. Kasutatakse kaht laulmisviisi: retsitatiiv ja aaria. Ooperid: Beethooven ,,Fidelio", Debussy ,,Bellias ja Melisande" Monteverdi ,,Orpheus" Jacopo Peri ,,Euridice" Cherubini ,,Medeia". Barokkmuusika Prantsusmaal: Prantsuse barokkmuusika teosed pärinevad peamiselt hilisbarokist, 18.saj algusest.Muusika väljenduslaad erines oluliselt Itaalia omast: laulev meloodia, prantsuskeelne laul
Reekviem-Leinamissa surnute mälestamiseks. Fuuga-Polüfooniline 2-5 häälne teos, millel on kolm osa. Programmiline muusika-Instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd-Sissejuhatus muusikalisele teosele. Nokturn-Instrumentaalpala ööst ja armastusest. Aaria-Saatega vokaalmuusika zanr. Libreto-Vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees-3/4 taktimõõdus Poola rahvatants. Ooper-Muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes. Ekspositsioon-Kunstiteoste, näituse-või muuseumieksponaatide väljapanek Oratoorium- Koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline heliteos. Concerto grosso-Esimene orkestrizanr. Kontsert-Muusikateose ettekanne. Zanr-Kunstiloomingu sisu iseloomust tingitud kirjutamisvorm. Vorm- Teose ülesehitus, struktuur või liik. Polüfoonia-Mitmehäälsus, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega.
klass Jaanuar 2012 Rakke Sisukord lk 3 Mis on muusikal? 1 lk 4 Hüljatud lk 5 Miss Saigon lk 6 Aida lk 7 Vampiiride tants lk 8 Ämbliknaise suudlus lk 9 Fame lk 10 Kasutatud materjal Mis on muusikal? Muusikal on muusikat (avamänge, vahemänge, soololaulu, koore jne) ja tantsu sisaldav lavateos, milles laul, tants ja kõnelus on võrdse tähtsusega ja veavad igaüks omal moel tegevustikku edasi. Erinevus operetist on tinglik, kuid operetis on sageli laulu- või tantsunumbreid, mis loo arengu seisukohast ei oma suurt tähtsust, vaid pakuvad publikule võimalust puhata ja elada sisse teose atmosfääri. Samas, muusikalizanri arenedes on 2 operetlikke tantsuosi või kooripartiisid lisandunud ka muusikalides, nii et kahe zanri piir on
ooper,kastraatlaulja,juhtmotiiv,libretist,libreto,retsitatiiv,kankaan,ahelvalss,operett Kammerlaul ehk lied-klaverisaatega soololaul;laulutsükkel-temaatiliselt või mõne muu tunnuse põhjal kokku kuuluvate teoste seeria.;väikevorm- laul,klaveripala,viiulipala;pedaliseerimine-pedaaliga akordide ühendamine;etüüd-tehnika harjutamiseks mõeldud lühiapala sooloinstrumendile;ooper-muusikaline lavateos,milles on ühendatud laulmine,instrumentaalmuusika,näite-,tantsu-ja kujutav kunst;kastraatlaulja- kunstlikult sälilitatud kõrge poisihääl täiskasvanud meeslauljal;juhtmotiiv-tegelast iseloomustav lühike sissejuhatus;libreto-ooperi või mõne muu suurema vokaalhelitöö tekst;libretist-ooperiteksti kirjutaja;retsitatiiv-kõnelaul,kõnemeloodiat jäljendav laulmine;kankaan-kabaree tants;ahelvalss-mitmest valsist kokku pandud popurii;operett-
Rakke Gümnaasium Ballett Referaat Koostaja: Siim Kruustok Rakke 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Balletti ajalugu 4 3. Tuntud Balletitantsijad 5 4. Tuntud Ballettmeistrid 7 Sissejuhatus Ballett on muusikaline lavateos. Balletis on terviklikuks kunstiteoseks ühendatud mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik süzee ning kujutav kunst lavakujunduse ja kostüümide näol. Balletis antakse teose sisu edasi tantsuga. Balletis avatakse tantsu ja pantomiimi abil tegelaste tundeid ja mõtteid. Balleti aluseks olev kirjanduslik süzee on muusikaga lahutamatus seoses. Muusika kajastab etenduses toimuvaid sündmusi ning
monoodia on ühehäälsus meloodias motett on mitmehäälne vokaalteos, mis arenes välja organumist 13. sajandi prantsuse muusikas muzike on muusade kunst ehk lauldes ettekantud luule muusikaline draama on ooper, milles muusika ja dramaatiline sündmustik on tihedasti põimunud nokturn on ööpala numbriooper on ooper, mille muusikaline ülesehitus koosneb üksikutest lõpetatud etteastetest ehk numbritest ood on ülistus- või mälestuslaul ooper on muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine, instrumentaalmuusika, näite- , tantsu- ja kujutav kunst oratoorium on mitmeosaline dramaatiline või eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile; nimetatakse ka vaimulikuks ooperiks organum on keskaegne mitmehäälne liturgiline laul, mis koosneb Gregooriuse laulust ja ühest või mitmest saatehäälest orkester on muusikariistadel (dirigendi juhatusel) helitöid esitav paljuliikmeline muusikute kollektiiv paiaan on vana-kreeka kiidulaul
Imre Kalman. ,,Silva", ,,Bajadeer", ,,Krahvinna Mariza", ,,Montmartre´i kannike" Ferenc Lehar. ,,Lõbus lesk", ,,Krahv Luxemburg" Florimond Herve. ,,Mamzelle Nitouche" PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Page 4 of 9 Õppeaine: Muusikaõpetus Klass:9 Teema: Muusikaieater: operett, muusikal 1. MUUSIKAL Muusikal (inglise keeles musical) on muusikaline lavateos, mille sisu avatakse kõnedialoogide ja tantsu kaudu. Lavateoses on esindatud avamäng, vahemängud, soololaulud, koorilaulud, kõnedialoogid ja erinevad tantsud, milles laul, tants ja kõnelus on võrdse tähtsusega ja veavad läbi etenduse igaüks omal moel tegevustikku edasi. Erinevus operetist on tinglik, kuid operetis esitatakse sageli laulu- või tantsunumbreid, mis loo arengu seisukohast ei oma suurt tähtsust,
lavastuse tarvis uued näitlejad: 1) repertuaariteater (suurem osa Eesti teatritest Draamateater, Vanemuine jne) 2) projektiteater (Von Krahli Teater kuigi on ka väike püsitrup) Oluline roll teatri institutsionaalsuse juures on ka majal (hoonel). See on prestiizi küsimus. 5. Defineerige mõisted mõisted näidend, etendus, lavastus. Näidend on teatris esitamiseks mõeldud kirjalik tekst (nt William Shakespeare'i ,,Hamlet") Lavastus on lavateos, mis on loodud lavastaja, näitlejate, kunstniku jt poolt; sageli on lavastuse aluseks näidend (nt Lembit Petersoni lavastus ,,Hamlet" teatris Thetrum, aastal 2003) Etendus on lavastuse üks esituskord (nt ,,Hamleti" etendus kindlal kuupäeval). Lavastusega antakse teatud hulk etendusi, mille seast eristub esietendus esmakordne esitus publikule. 6. Teatrikunsti definitsioonid (Bentley, Book) 1) Eric Bentley: ,,Teater on see, kui A esitab B-d, kuna C vaatab."
Sisukord SISSEJUHATUS............................................................................................................ 3 OPERETT MÕISTENA.................................................................................................. 4 OPERETI AJALUGU...................................................................................................... 6 KOKKUVÕTE................................................................................................................. 8 KASUTATUD MATERJALID.......................................................................................... 9 LISAD.......................................................................................................................... 10 2 SISSEJUHATUS Valisin oma uurimistöö teemaks opereti, kuna tundsin, et sellest muusikazanrist ei räägita piisavalt ning see kipub tiht...
zizzle 19.sajandi lõpp. Esimesed kõrgharidusega muusikud. Eesti muusikas oli 19.sajandi lõpuni valitseval kohal rahvusliku koorilaulu harrastus. Vaatamata sellele,et sajandi viimasel kümmnendil korraldatud kolme üldlaulupidu kammitses venestamispüüd, pakkusid laulupeod rahvale tohutult moraalset tuge. IV üldlaulupeol 1891.aastal Tartus osalesid esimest korda ka segakoorid. Kavas oli laule peaaegu kõigilt tollastelt eesti heliloojatelt ( A.Kunileid, A.Thomson, F.Saebelmann. K.A.Hermann, M.Härma,J.Kappel, A.Lätte jt). Esimest korda esinesid pasunakoori kõrval ühendatud viiulikoorid, sellega täitus K.A.Hermanni soov näha viiuldajaid üldlaulupeol. ( Just sel eesmärgil oli ta välja andnud oma viiulimängu õpiku.) V üldlaulupeol , 1894.aastal Tartus esinesid eesti külaliskoorid Riiast, Pihkvast ning Peterburi ümbrusest. Üldjuhid olid K.A.Hermann, J.Kappel ning K.Türnpuu. VI üldlaulupeost, 1896.aastal Tallinnas võttis osa lausa rekordarv inimes...
Oli näha, et Lill tundis end oma rollis hästi ning see peegeldus ka publikule. Lille repertuaari kuuluvad Carmen ja Mercédès (Bizet' ,,Carmen"), Brangäne (Wagneri ,,Tristan und Isolde"), Cornelia (Händeli ,,Julius Caesar"), Siébel (Gounod' ,,Faust"), Tsaikovski rollidest Filipjevna, Olga (,,Jevgeni Onegin") ja Krahvinna (,,Padaemand"), Tangolita (Ábrahámi ,,Savoy ball") jpt. Operett on teadupärast lõbusa sisuga elurõõmus lavateos, milles tähtsaimal kohal on muusikalised etteasted. Seepärast tahaksin ma siinkohal veel korra kiita solistide poolt ettekantud kauneid laulunumbreid, mille esitamine nõudis pikka ja pingelist ettevalmistust ning võimet panna sõnadesse oma tõelised emotsioonid, kaasata sellesse killuke oma hingest. Laule, mis mulle operetist ,,Savoy ball" eredamalt meelde on jäänud, on mitmeid. Neist esimesena tooksin välja Märt Avandi esitatud
Wagneri ulatuslikem teos on saksa eeposel põhinev ooperitetraloogia ,,Niebelungide sõrmus" (1848-1874) , mis koosner ooperitest ,,Reini kuld" , ,,Valküürid" , ,,Siegfried" ning ,,jumalate hukk" Tuntumad Wagneri ooperid on veel ,,Lendav Hollandlane" , ,,Tannhäuser" ,,Lohengrin" , ,,Tristan ja Isolde" , ,,Nürnbergi meistrilauljad" , ,,Parsifal" Operett Operett on komöödialiku sisuga muusikaline lavateos, milles kõneldav tekst vaheldub laulu ja tantsuga. Peagi tuli romantilise ooperi kõrvale klassikaline operett. Oma olemuselt on operett meelelahutus-zanr. See on muusikaline näitemäng, kus suur osa on sõnal. Operetid on lõbusasisulised. Opereti eelkäijateks on prantsuse koomiline ooper ja vodevill (laulu ja tantsuga muusikaline lühikomöödia). Opereti muusikas on pearõhk laulul, mis on lihtsa ning meeldejääva viisiga. Operetis tantsivad tavaliselt osalised ise
Mis on ooper? Ooper on muusikaline lavateos, kus tegelased oma mõtteid ja tundeid väljendavad lauldes sümfooniaorkestri saatel. Seal on ühendatud muusika (lauljad, orkestrandid), draama (näitlemine, kirjanduslik süzee), kujutav kunst (dekoratsioonid, kostüümid). Kirjandusliku teose põhjal kirjutab libretist libreto ehk ooperi sisu, millele helilooja teeb muusika. Ooperis lauldakse ja kasutatakse kõnelähedast laulu ehk RETSITATIIVI. Ooperis laulavad solistid (AARIA), ansamblid ja koorid. Ansamblite nimetused tulenevad kooslauljate arvust. (duett 2, tertsett 3, kvartett 4, kvintett 5, sekstett 6 inimest. Sekstetid ja neist suuremad ansamblid esinevad ooperis vaid erandjuhtudel.) Kooriliigid on ooperites samad, mis kontsertkooride puhul. Neid liigitatakse mees-, nais-, laste- ja segakoorideks. Etendus koosneb: vaatused stseenid pildid. Ooperis võivad esineda ka balletinumbrid, samuti orkestrivahemängud. Ooperi tegevusele eelneb tavalisel...
· Robert Schumann (1810 1856) "Lastestseenid", "Karneval". · Franz Schubert (1797 1828) "Ilus mölrineiu", "Talvine teekond". · Fryderyk Franciszek Chopin (1810 1849) "Revolutsiooniline etüüd" - uued zanrid: etüüd, prelüüd, nokturn. Tantsudest: masurka, valss, polonees · Pjotr Tsaikovski (1840 1893) "Aastaajad", "Lastealbum". MUUSIKATEATER Tähtsamad punktid · Ooper lavateos, mis põhineb teksti, vokaal- ja instrumentaalmuusiak, näite- ja kujutava kunsti (sageli ka koreograafia) ühendusel. Ooperi eelkäijaks on mitmesugused, vaimuliku sisuga renessansiajastu müsteeriumid. Tekkis XVI saj. lõpus. · Operett XIX saj. Prantsusmaal tekkinud koomilise ooperi uus vorm. Operetis kõneldav tekst vaheldub laulude ja tantsudega.
küll täiesti uus, kuid tal on olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid: 1. vanakreeka tragöödia, milles oli oma osa ka kooridel, kes esitasid osa ettenähtud monolooge lauldes 2. muusikalised etendused (liturgiline draama - jumalateenistuse osa, mille tekst esitati lauldes), mis olid küll peamiselt seotud kirikuga, kuid hilisel keskajal kujunesid välja väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid Barokkooperit iseloomustab: · Hiilgav õukondlik lavateos · Toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon · Muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline · Pealiskaudne väline hiilgus oli ühendatud sügava väljendusrikkusega · Numbriooper · Rohkelt tantsunumbreid · Tegelaskujudeks rikkama klassi esindajad või antiiksete müütide tegelased Barokkooperi loojad Itaalias: Alessandro Scarlatti (1660-1725) Prantsusmaal: Jean Baptiste Lully (1632-1687)
tekkimisest. Seoses inst. Muusika tekkega said nüüd populaarseks omaette esitatavad tantsupalad ja laulude seaded ning ka improvisatsioonid. Eriti väljendusrikkaks peeti vibreerivat kõla. XVI saj. loodigi pill mille hääl oli teistest paremini võomeline vibreerima viiul. Renesansiajastul tekkisid ka esimesed mitmeosalised muusikateosed missad, reekviemid passioonid. Loodi ka esimne ilmaliku muusika suurteos ooper. Ooper on lavateos, mille tegelased väljendavad oma tundeid ja mõtteid lauldes sümfooniaorkestri saatel. Üksiku tegelase laul soolo. Kooslaul ansambel või koor. Ooperis on erivad koorid: mees-, nais-, laste- ja segakoor. Ooperis on suur tähtsus stseenidel, mis on vaba ülesehitusega episoodid. Renessantsooperit tuntakse peamiselt "Eurydike kaudu". Esimeste ooperite loomisel olid eeskujuks Vana.Kreeka tragöödiad. Eriti silmapaistvaks saavutuseks oli esimeste ooperite muusika, kõlasid painduvalt
1. Esimesed andmed mitmehäälse koorilaulu harrastamise kohta pärinevad 18.saj lõpust ning on seotud vennastekoguduse tegevusega. Tänu kihelkonnakoolides edenevale muusikaõpetusele,koorilauluharrastusele ja väheste haritud meeste suurele algatustahtele hoogustus koorilaulu areng. Heal tasemel lauldi neljahäälselt nt Kanepi kihelkonnakoolis. Kõrgel tasemel toimus muusikaõpetus ka Laiuse kihelkonnakoolis (isa ja poeg Jannaud). Muusikaalane õpetus sisaldas seal nii eesti- kui saksakeelset kirikulaulu, oreli ja viiulimängu, lisaks kirjutati ümber noote. Juba 1828a tegutses seal meeskoor, kelle repertuaaris oli nt Bachi ja Händeli looming, seal lauldi juba nootide järgi. 2. 18.saj lõpul kasutati laulude saatmisel viiuleid, flööte ja klarneteid, hiljem metsasarvi. 19.sajandi keskel tekkis Eestis kaks arvestatavat orkestrit: 1 848.a Torma pillikoor Adam Jakobsoni juhtimisel ja 1839.a Väägvere pillikoor isa ja poeg Wirkhausid. Väägvere kon...
tõekspidamiste vastu · Seisukoht oli : ,,Kunstnik peab minema ellu, toas kasvavad ideed harva" · Propageeris ajakirjas kaasaegset muusikat, kus ta ülistas Beethoven'i ja Chopin'e loomingut, juhtis esimesena tähelepanu vähetuntud noortele heliloojatele: Chopin, Berlioz, Brahms ja Liszt · Kirjutas soololaulutsükleid ... eeskujul ,,poeedi armastus" ,,naise elu ja armastus" · Populaarseim lavateos ,,Karneval" FRENC LISZT(1811-1866) · Kõigi aegade suurim klaverikunstnikke · Tema üle vaidlevad 3 maad: Saksamaa, Ungari ja Prantsusmaa. · Esimene kontsertturnee 9-aastaselt · Mustlaste muusika omapärased rütmid ja viisikäänud tõid loomingusse rahvuspära · Õppis Viinis · Tegutses rohkem Saksamaal Weimaris 1848-1861 ja 1869-1886 · Weimanni ooperiteatri ja sümfoonia orkestri dirigendina ja pedagoogina muutis ta selle linna
Kaks suunda: teoreetiline (antropoloogid, Antoine Artaud, Richard Schechner) ja praktiline (Peter Brook, Eugenio Barba jt). Argielu teater rituaal. Erinevad etendamispraktikad. Teatrikunsti liigid: · Muusikateater o Ooper - dramaatilise teksti ettekanne ühe või mitme kostüümidesse riietatud laulja poolt koos instrumentaalse saatega. Sai alguse 16.sajandil Itaalias (N: Verdi, Wagner, Ernesaks) o Operett- muusikaline lavateos, kus dialoogid vahelduvad laulude ja tantsudega, sai praeguse tähenduse 19.saj (N: Strauss) o Muusikal Kergesisuline muusikaline lavateos, võrdne roll on dialoogil, lauludel ja tantsul. Arenes 19.saj lõpul (N: Webber, Vinter) · Sõnateater Dramaatika o Tragöödia iseloomustavad kangelane, kangelase eetilisus, traagiline situatsioon, positiivse lahenduseta olukord, õnnetu lõpp, värsskõne (N:
annavad tunnistust Haydni tohutust töömahust sel perioodil. Tema töö kvaliteedile annab hinnangu keisrinna Maria Theresia 1773. aastal öeldud kuulus lause: "Kui tahan head ooperit kuulata, siis lähen Eszterházasse." Suur osa Haydni enam kui 20 lavateosest ongi loodud Eszterháza trupile. 1768. aastal avati uus ooperimaja Haydni ooperiga Lo speziale (Apteeker). Järgmise kümnendi jooksul valmis heliloojal igal aastal vähemalt üks lavateos Eszterházyde vürstliku seltskonna meelelahutuseks. Haydni koomilise ooperi Il mondo della luna (Elu kuu peal) esiettekanne toimus 1777. aastal Eszterházas krahv Esterházy ja krahvinna Weissenwolfi abiellumise puhul. Kuul maandunud utoopilist ühiskonda kujutava ooperi aluseks on Goldoni libreto, mida on samanimelise ooperi kirjutamisel kasutanud ka mitmed teised heliloojad. Kui libreto varasemad versioonid mõistavad hukka kuuloos kujutatud sotsiaalse ja poliitilise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
