osakond. Tegeles aktiivselt Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. 1917-29 töötab muusikaõpetajana Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis ( NB! Praegune Miina Härma gümnaasium). Annab välja mitmeid koorilaulu kogumikke. Looming: jaotatakse kaheks, varasem ja hilisem. Põhiosaks koorilaulud, neid on üle 200. paljud neist kuuluvad püsirepertuaari. On kirjutanud soololaule ja ühe kantaadi ,,Kalev ja Linda". I muusikaline lavateos ,,Murueide tütar". Natuke on loonud ka puhkpillimuusikat. Varajane looming- domineerivad lüürilised laulud, enamasti tekst on Eesti naisluuletajatelt, eriti Anna Haava. Nt: ,,Kui sa tuled, too mul lilli," ,,Küll oli ilus mu õieke", ,,Ööbiku surm,". Kirjutab mõned väga populaarsed isamaalised laulud, nt ,,Meeste laul," ,,Enne ja nüüd" . III grupp laule on rahvaviisi seades, mida on tal sadakond. ,,Lauliku lapsepõli". ,,Ei saa mitte vaiki olla"
Klassikaliste muusikateoste aluseks on kindle korrapärane vorm. Ooper: Ooperit said lubada rikkamad ja Ooper: Sajandi algul valitses tõsine kõrgema klassiga inimesed. ooper, pärast tuli asemele laulumängud 2 barokkooperi koolkonda: Veneetsia ja ja koomiline ooper- Napoli Barokkooperi iseloomustus: Barokkooperi iseloomustus: 1. Hiilgav õukodlik lavateos 1. Ooperit kärbitakse kõvasti 2. Väljapaistvad kostüümid ja 2. Erilised efektid muutuvad vähem lavadeokaratsioon tähtsaks 3. Rohkelt tantsune 3. Aariates saab juhtivaks faktoriks 4. Tegelaskujudeks rikkama klassi meloodia esindajad või antiiksete müütide 4. Ooper peab olema vaimuliselt ja tegelased moraalselt ühendav. 1637
12.Loodus Tallinna Nõmme Gümnaasium Käisin 10.Märtsil 2018 Rahvusooper Estonias vaatamas balletti "luikede järv". Etendus oli pühendatud endisele priimabaleriinile ja pikaaegsele silmapaistvale balletipedagoogile Tiiu Randviirle 80.nda juubeli puhul. Nii nagu ooper, on ka ballet muusikaline lavateos. Ühendatud oli mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik süzee ning kujutav kunst lavakujunduse ja kostüümide näol. Kava mida esitati oli huvitav ja koosnes vaid klassikalisest muusikast. Kava oli 2h40min pikk ja oli 1 vaheajaga. Kava kuulates ja vaadates ei hakanud kordagi igav ning nautisin esitust kuni selle lõpuni. Hindasin endise profitantsijana kogu graatsiat ja tantsukavaga mängimist vastavalt muusikale.
muusikat. Kaanon - heliteos või selle osa, milles sama meloodia on erinevates häältes ajaliselt nihutatud. Krummhorn- renessansiaegne puupuhkpill Lauto - näppekeelpill, mandlikujulise kaanega kõlakorpus Madrigal - itaalia polüfooniline lauluzanr, mille sisuks on armastus või loodus Martin Luther - saksa kristlik teoloog ja augustiini munk Missa - traditsiooniline armulauaga jumalateenistus Motett - vaimuliku sisuga ja ladinakeelse tekstiga Ooper- muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes Oratoorium- koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süzeel põhinev heliteos. Orlandus Lassus- renessansshelilooja. Ta oli Madalmaade koolkonna viimane suur meister. Passioon - vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil Renessanss - Itaaliast alguse saanud ning 14.-16. saj, Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas.
OOPER Ooper (itaalia keeles oopera tähendab: töö, teos) e. lauldud draama on lavateos, mis ühendab paljusid kunstiliike. -kirjandus (ooperi sisu e. süzee) -näitekunst (lavakujundus) -tants -muusika Kõnelemise asemel lauldakse, sest: -muusika suurendab sõnade mõju -muusika on seotud ooperi sisuga, mis on teose sõnaliseks aluseks -muusikal on osa tunnetel ja sündmustel -muusika areneb koos sisuga Ooperis on vaja: -sisu e. LIBERTO, kirjutaja LIBERTIST -HELILOOJA, kes liberto alusel loob muusika -LAVASTAJA, kes liberto alusel ja ooperi koondnooti e
Retsensioon A. H. Tammsaare ,,Ma armastasin sakslast" 14. oktoobril külastasin Kuressaare Linnateatrit, kus etendus Anton Hansen Tammsaare samanimelisel romaanil põhinev näidend ,,Ma armastasin sakslast". Lavateos oli kirjutatud noorpaari pidevalt mänglevale armastusele, mille tingisid eri rahvus ja seisused. Näidend lõpeb traagiliselt naise surmaga. Romaani kirjutas ümber näidendiks Rünno Saaremäe, lavastajaks oli Raivo Trass. Saaremäe leiab, et on isegi hea, et Tammsaare ei ole käsitlenud teoses konkreetset ajalist perioodi, tänu millele võib tegevuse paigutada erinevatesse ajahetkedesse 20 30.ndatel aastatel
vokaalsuurteos surnute mälestuseks Luteri koraal- Saksa protestantlik kirikulaul Madrigal- Klassikaline Itaalia luulevorm. 16.saj kõrgstiilis teksti ja muusikaga polüfooniline laul Kapell- Instrumentaalansambel, väike orkester, algselt kirikukoor Homofoonia- Mitmehäälsus, kus üks (harilikult ülemine) hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad selle harmoonilise saate Polüfoonia- Mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest Ooper- Muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine, instrumentaalmuusika, näite-, tantsu- ja kujutav kunst Retsitatiiv- Kõnelaul, kõnemeloodiat jäljendav laulmine Passioon- Evangeeliumitekstil põhinev ulatuslik helitöö, mille teemaks on Kristuse kannatused ja ristisurm. Oratooriumižanri alaliik Süit- Mitmest iseseisvast osast (nt eri karakterites tantsudest) koosnev helitöö Oratoorium- Mitmeosaline dramaatiline v eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile
saj esimesel poolel Ameerika Ühendriikides. See sarnaneb operetiga, kuid laul, tants ja näitlemine on siin võrdselt tähtsad. Ballett on muusikateatri liik, kus tähtsaimateks väljendusvahenditeks on muusika ja tants. Klassikaline ballett kujunes välja 17. saj Prantsusmaal. Balletil on palju eelkäijaid: antiikajastu tantsud, mida esitasid kutselised tantsijad miimid; keskaegsed tantsud, mida esitasid rändmuusikud; renessansiajastu õukonnaetendused. Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas mitut kunstiliiki: kirjandust, muusikat, näitekunsti, kujutatavat kunsti ja tantsu. Ooperi muusika on lahutamatult seotud süzeega, mison teose sõnaliseks aluseks. Muusika ei ole pelgalt taustaks, vaid sellel on määrav osa sündmuste ning tunnete kajastamisel. Ooperi loomine algab sellest, et helilooja valib huvitava teema. Seejärel pöördub ta libretisti poole, kes kirjutab ooperi süzee lahti libretoks. Helilooja ja libretisti koosööna valmib partituur
Koostöös Lev Ivanovi (1834-1901) ja Marius Petipaga (1819-1910) lõi oma meistriteoseid Pjotr Tsaikovski (1840- 1893).Maailmakuulsuse saavutas priimabaleriin Anna Pavlova (1881-1931), kelle tantsitud "Surev luik" C.Saint-Saänsi muusikale on muutunud balletiajaloo legendiks. Klassikaline ballett säilib ja areneb edasi ka tänapäeval. Selle peamised keskused on Moskva, Peterburi, Pariis, London, Milano, Kopenhaagen ja New York. Ballett on muusikaline lavateos. Balletis on terviklikuks kunstiteoseks ühendatud mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik süzee ning kujutav kunst lavakujunduse ja kostüümide näol. Balletis antakse teose sisu edasi tantsuga. Balletis avatakse tantsu ja pantomiimi abil tegelaste tundeid ja mõtteid. Balleti aluseks olev kirjanduslik süzee on muusikaga lahutamatus seoses. Muusika kajastab etenduses toimuvaid sündmusi ning tegelaste tundeid ja areneb vastavalt vajadusele kõigi dramaturgiareeglite järgi
Romantismiajastu lemmik pill oli klaver. Uued puhkpillid olid inglisarv, tuuba 3. Nimeta romantismiajastu uusi muusikazanre (5). Programmiline muusika, soololaul, sümfooniline poeem, kammerlikud väiketeosed klaverile, ballaad. 4. Sümfooniline poeem selgita mõiste. Sümfooniline poeem on sümfooniaorkestrile kirjutatud üheosaline teos, mis kajastab mingit filosoofilist või poeetilist ideed. 5. Operett selgita mõiste. Lõbusa sisuga elurõõmus muusikaline lavateos, milles vahelduvad laul, kõne ja tants. 6. Nimeta rahvusromantilisi koolkondi Euroopas (vähemalt 5) ja üks helilooja sellsest koolkonnast. Taani rahvusromantiline koolkond C.Nielsen Poola rahvusromantiline koolkond F.Chopin Soome rahvusromantiline koolkond- J. Sibelius Itaalia rahvusromantiline koolkond- G. Verdi Norra rahvusromantiline koolkond- E. Grieg 7. Nimeta 5 Wagneri ooperit. ''Lendav Hollandlane'' ''Haldjas'' ''Tristan ja Isolde'' ''Parsifal'' ''Armastuse keeld'' 8
Koori ja orkestri osalus, orkestrimuusika erinevus ooperis ja operetis. Operetisorkestrimuusika toetab süzee arengut, kuid mitte nii dramaturgiliselt kui ooperis ning operett on lihtsakoelisem. Ooperis koori ülesandeks osaleda massistseenides ja väljendada rõõmu ja kurbust. Operetis seovad laule, ansambleid ja kooriosi omavahelised kõnedialoogid. Tuntumad operetid: Johann Strauss. Nahkhiir, Viiniveri, Imre Kalman- Silva Muusikal 1. Mis on muusikal ? Muusikal on muusikaline lavateos, mille sisu avatakse laulu, kõnedialoogide ja tantsu kaudu. 2. Millal ja kus tekkis? 20. Sajand Ameerikas. 3. Mis maalased on enamik muusikaheliloojad? ameeriklased 4. Millal levis muusikal Euroopasse? Pärast teist maailmasõda läbi meediakanalite. 5. Millest on muusikal välja kasvanud? Operetist, koomilisest ooperist ja prantsuse meelelahutuslikest muusikalavastustest. 6. Mis muusikastiilid on mõjutanud muusikali helikeelt? Parasjagu
Age Oks ja Toomas Edur Mis on ballett? Ballo tähendab itaalia k "tantsin", ballett kindla meeleoluga muusika episood Balleti aluseks on libreto Ballett on koreograafial põhinev lavateos, kus avatakse tegelaste tunded, mõtted, karakterid Klassikalist balletti iseloomustab fikseeritud kehahoid ja jalgade väljapoole pööratus Klassikalises balletis kasutusel viis lähtepositsiooni jalgade asendite fikseerimiseks Koreograafia, koreograaf, priimabaleriin Balleti ajalugu Esimesed balletietendused toimusid 16.sajandil Itaalias ja Prantsusmaal 1661. a rajas Louis XIV Pariisis Kuningliku Tantsuakadeemia 18. sajandil suurenes oluliselt muusika roll tantsuetenduste sisu
Ämbliknaise suudlus Käisin 30.märtsil Tartu teatris Vanemuine vaatamas muusikali ,,Ämbliknaise suudlus". Muusikali aluseks oli Argentiina kirjaniku Manuel Puigi 70-ndate lõpus ilmunud samanimeline romaan. Lavateos kujutab endast valjuhäälset protesti ühiskondliku terrori, rõhumise ja meeleavalduste vastu. ,,Ämbliknaise suudluse" tegevus toimub kongreetsel ajaloolisel taustal, kui peale Juan Peroni surma haarasid sõjaväelased kindral Jorge Rafael Videta juhtimisel võimu. Lugu räägib kahest täiesti erinevast mehest, Molinast ja Valentinist, kes on Ladina-Ameerika nimetus vanglas. Molina on selline mees, kes viibib tihti unistustemaailmas; Valentin aga seevastu
endale lubada vähesed õukonnad. 1637.a. avati Veneetsias esimene ooperiteater. Kujunes välja kaks barokkooperi koolkonda: Veneetsia ja Napoli Veneetsia ooper oli dramaatiline ja vaatemänguline. Ooperis palju tegelasi, lavaefektid, süzee pärit mütoloogiast. Napoli koolkond keskendus muusikale ja laulule, mille ideeks oli kõrge laulukultuur. Draama jäi siin tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Barokkooperit iseloomustab: hiilgav õukondlik lavateos, toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon ,muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline, pealiskaudne väline hiilgus oli ühendatud sügava väljendusrikkusega, numbriooper, rohkelt tantsunumbreid, tegelaskujudeks rikkama klassi esindajad või antiiksete müütide tegelased. Barokkooperi rajajaks peetakse esimest suurt ooperikomponisti, Itaalia heliloojat Claudio Monteverdi`t. 1607.a. valmis tal 5-vaatuseline ooper "Orpheus", mille tellis hertsog Gonzaga oma karnevalipidustusteks.
loodud tsükliline heliteos (harilikult 5- või 6-osaline). ● Trubaduur - rüütlilaulik keskaegsel Lõuna-Prantsusmaal. ● Luteri koraal - saksa protestantlik kirikulaul. ● Homofoonia - mitmehäälsus, kus üks (harilikult ülemine) hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad sellele harmoonilise saate. ● Polüfoonia - mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest.(kaanon) ● Ooper - muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine, instrumentaalmuusika, näite-, tantsu- ja kujutav kunst. ● Passioon - oratooriumižanri alaliik, mille teemaks on Kristuse kannatused ja ristisurm. ● Oratoorium - mitmeosaline dramaatiline või eepiline heliteos vokaalsolistile, koorile ja orkestrile. ● Kammermuusika - ansamblile või sooloesitajale loodud instrumentaal- või vokaalmuusika. 3. Iseloomusta renessanssi- ja barokiajastut. Kirjuta ajastust 10-lauseline kokkuvõte.
hakkab 1h Helilooja Orlandus Lassus (IT ) Flandrea ( It. München) Giovanni per Luigi da palestina( Palestina) Barrokk Tõlkes tähendab ebakorrapärast . Sai alguse Itaaliast. Ülistati kangelaslikkust. Arhitektuuris olid ümmargused kuplid, väänlevad sambad. Inimene oli maine. Muusikas oli viisirikkus ülemises hääles. Dramaatiline , koloratuurne meloodia. Valitses liikumisenergia. Oli mitmeosaline. 1.kiire 2, aeglane Barrokk ooper Õukondlik lavateos, uhkete dekoratsioonidega ja kostüümidega. Lavaefektid, purskkaev, puud, aiad, jumalad. Oli numbri ooper. Sisu ei olnud tähtis vaid hoopis muusika. Kuulsaim Itaalia ooperi looja Claudio Monterverdi. Juhtivad muusikamaad Itaalia- Kõige tähtsam. Eeskujuks Euroopale. Ooper, laul, inst.m., viiulivirt. Prantsusmaa- Ooper, ballett, Kunstiliik Rokokoo. Iseloomustab teokarbid igalpool. Muusika nooruslik, mänglev , peen, graatsiline, heledad toonid . Palju meloodia kaunistusi
OOPER Ooper on muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tegevus lauldes. Ooperis kasutatakse lavakujundust ja kostüüme ning teatrivahendeid. Ooperis näideldakse. Laulu saadab instrumentaalmuusika, mille koosseis võib ulatuda sümfooniaorkestrini. Oooperis kasutatakse kaht laulmisviisi: retsitatiivi ja aariaid. Retsitatiivi kasutatakse tavaliselt dialoogides ning süzee arendamisel. Aariate laulmise ajal süzee tavaliselt peatub ning lauljad keskenduvad ühele teemale, laules täie häälega. Lühemaid
"Maskiball" Giuseppe Verdi Käisin kolmapäeval, 20. mail 2009 Rahvusooper Estonias vaatamas Giuseppe Verdi ooperit "Maskiball". Giuseppe Fortunino Francesco Verdi sündis 9. või 10. oktoobril (täpne sünnikuupäev pole teada) 1913. aastal Le Roncole külas (praegu Roncole Verdi, Busseto vald) Parma lähedal. Ta oli 19. sajandi üks tuntumaid Itaalia heliloojaid. Tema muusika oli itaallaste jaoks erilise tähendusega ja seotud vabadusvõitlusega. Ta oli rahvuskangelane, keda rahvas austas ja armastas. Lemmikzanriks oli tal ooper. Muusikas pidas Verdi kõige tähtsamaks meloodiat. Tema meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Tema lood on hästi meeldejäävad. Verdi suri 27. jaanuaril 1901 Milanos. Verdi "Maskiballi" tegevuse aluseks sai Rootsi kuninga Gustav 3. mõrvamise lugu 1792. aastal teatris toimunud maskiballil. Ooper jutustas sellest, et Amelia, peaministri naine, kes käis nõia juures abi palumas, armus kuningasse,...
õpinguid mis kujunevad tema jaoks hallideks ja igavateks. Impressionistina ei tunnista ta teisi stiile. Pettunult naaseb ta tagasi. Edasine elu on täis loomingut, esinemisi kohtumisi. Looming Põhiosamoodustavad instrumentaal-teosed, kus olid omal kohal ka vokaal partiid. Sammsammult vabastab ta akordid ettemääratusest. Tema loomingus omandasid need nagu kaaluta oleku ja olid küllastatud helilaikudest. Väga kuulsad on ,,Meri", ,,Fausti pärastlõuna" ,,Meri". Tema tuntud lavateos on ,,Pelleas ja Melisande". Tuntud oin ballett ,,Märg", muusika W.Shakespeare tragöödiale ,,Kuningas Leare", kantaat ,, Kadunud poeg" jne. Hulgaliselt on kirjutanud kammermuusikat.Teine hinnatud loomuingu tahk on klaverimuusika. See koosneb tsüklitest ja üksikutest paladest. ,,Laste nurk" , ,,Kujundid" , ,,Bergamon"jne. Igas tüklis on tuntud klaveripala. ,,jalutuskäik" ,,Aiad vihmas" ,,Peegeldused vees". Maurice Ravel 1875-1937 Ravelli peetakse Debussy traditsioonide jätkajaks
Barokktrio- viiul, vioola, tsello(basspill). Barokkorkester- kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioolade rühm ja basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusele mitme pilliga, nt. Tsello, kontrabass, fagott jm. Homofoonia- mitmehäälsuse alaliik, kus hääled jagunevad juhthääleks ja saatehäälteks. Polüfoonia- mitmehäälsus, kus korraga kõlab mitu iseseisvat meloodilist liini. Monofoonia- kõik pillid ühehäälselt. Ooper- muusikaline lavateos, kus tegevus antakse edasi orkestri saatel lauldes ja näideldes. Tekkis Itaalias 16. ja 17. sajandi vahetusel. Claudio Monteverdi- esimene suur ooperihelilooja. Teatro San Cassiano- Veneetsia esimene avalik ooperiteater. Veneetsia ooper- tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga, palju tegelasi, suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid. Napoli ooper- valitses 18.saj I poolel enamikus Euroopa maades. Süzee samuti ajaloo-
võrdseteks pooltoonideks.( Klaviir ehk klaverikoondis on muusikas üks partituuri erivorme, orkestriteose transkriptsioon klaverile.) 8.Courante-3-osaline süidi tants 9.Klaviirimuusika- barokiajal klahvpillidele kirjutatud muusika 10.Afetiõpetus- õpetus inimese tundeseisundist 11.Monoodia- stiil,mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias, kaasas harmooniaseade 12.Generaalbass- muusikat pidevalt saatev bassihääl,millele ehitataksesaateharmoonia 13.Ooper- lavateos, milles on ühendatud vokaal-ja instrumentaalmuusika, kirjandus, näite-ja kujutav kunst 14.Oratoorium- ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile, orkestrile. Seda antakse edasi lavastusteta. Tekkis 1600.a Roomas. ,,Hinge ja keha etendus" 15.Concerto grosso- suur kontsert (hästi palju pille koosseisus) 16.Süit- eri karakteris tantsude aga ka instrumentaalpalade tsükkel 17.Gigue-soti hüppetants (süidi tants) 18.Fuuga- polüfooniline teos. Aluseks selge karakteriga
Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike : kirjandus (süzee), näitekunst, kujutav kunst ( lavadekoratsioonid, kostüümid ), tants, muusika jne. Olenevalt sisust võivad ooperid olla koomilised, lüürilised, ajaloolised, muinasjutulised, traagilised jne. Libreto ooperi tekst, mille alusel lavastaja asub partituuri järgides lavastust looma. 17.sajandil pidi avamäng looma lihtsalt üleva meeleolu, et häälestada kuulajaid soodsalt ooperi nautimiseks. Edaspidi sai loomulikuks , et avamängus peab olema ooperiga ühine atmosfäär, veel hiljem hakati seal ka ooperis kõlavaid tähtsamaid teemasid tutvustama. Ooper jaguneb vaatusteks, vaatused piltideks, pildid tseenideks. Aaria ühe tegelase muusikaline iseloomustus, millele võib eelneda retsitatiiv; soolonumber. Retsitatiiv jutustav kõnelaul. Ansambel- mitme tegelase üheaegne laul. Duett- kahe inimese kooslaulmine Tsertset- kolmeliikmeline asnambel Kva...
,,Peer Gynt" Käisin 18ndal novembril 2006. aastal Vanemuise suures majas vaatamas. balletti "Peer Gynt". See oli Hendrik Ibseni samanimelise värssdraama ainetel põhinev lavateos Eduard Griegi, Claude Debussy ja Savantage'i muusikale. Dirigent oli Toomas Vavilov. Minu arvates sai ta orkestri juhtimisega suurepäraselt hakkama. Päris meeldiv üllatus oli see, kui keset sümfooniaorkestri mängu hakkas äkitselt kõlama elektrikitarri pala. Muusika poole pealt olid väga tähtsal kohal löökriistad, mis tõid etendusele põnevust juurde ning tegid seda reaalsemaks. Mulle meeldis mängitud tugudest kõige rohkem "Mäekuninga koopas".
kristlik stiil jätkas pisut vabamal kujul polüfoonilist kirjaviisi kui see oli keskajal.2. Kammerstiil, mis hõlmas sooloaariaid ja duette.3. eatraalne stiil, mis oli kõige uudsem ja julgem, rõhutatult tundeline, · Milline keelpill sai tähtsaks nende laulude saatel. ? · Oratoorium mitmeosaline dramaatilisel süzeel põhinev heliteos kuulsaim oratoorium- Georg Friedrich Händel. Ooper-muusikaline lavateos,kogu tekst esitatakse lauldes,ooperiteater.laulu saadab instrumentaal muusika.? Esimene kõige kuulsam ooperihelilooja. Claudio Monteverdi. Millal ja kus avati esimene avalik ooperiteater?- 1637. a. avati Veneetsias maailma esimene avalik ooperiteater.Mis tähendab, et avalik?- · Milline Itaalia linn on tuntud oma kuulsate keelpillimeistrite poolest, nimeta kuulsad pillimeistrid · Millisele tänapäeva pillile sarnaneb viola da gamba
Ma isegi ei oodanud sellelt etenduselt midagi väga suurt. Algus tundus mulle igav ning arvasin, et lavastus jätab mulle negatiivse mulje. Võlanõudjatest jäi kõige rohkem meelde kohtuistung. Ilmselt sellepärast, et see oli üks meeleolukamaid seikasid terves etenduses. Kõige enam mõjus Marta Laan'e väga hästi välja mängitud invaliidist doktori roll. Laan oskas selle rolli väga imekalt välja mängida. Arvan, et nii nagu mulle, meeldis ka ülejäänud publikule see lavateos. Näitlejad olid suurepärased, lavastaja oli teinud head tööd ning etendus jättis väga hea mulje. Ise seda ilmselt teist korda vaatama ei läheks, aga ühe korra soovitaks selle teistel kindlasti ära vaadata. Olen kindel, et see on õpilastele palju parem lahendus kui raamatu lugemine. Juba sellepärast, et selle loo mõttest saab niimoodi paremini aru ning jälgimine pole keeruline.
Kuid miks nii kiire ja kindel vastus? Aga sellepärast, et ooper on mulle tundunud alati igav ning üksluine. Minu meelest seal vaid lauldakse arusaamatus keeles, mille sõnadest meie emakeeleski on keeruline aru saada. Teisalt on minus tekitanud küsimuse paljud tuttavad, kes suve keskel oma sammud Saaremaa Ooperipäevadele seavad. Mis neid ooperis köidab? Koolitundidest olen saanud teada, et ooper tuleneb itaaliakeelsest sõnast opera. Nagu arvata võib, on see lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes. Nagu etenduste esitamisele kohane, siis kasutatakse ka ooperi esitamisel teatri vahendeid - lavakujundust, kostüüme ja näitlemist. Laulu saadab instrumentaalmuusika, mille koosseis ulatub kammeransamblist sümfooniaorkestrini. Ooperi idee sündis 16. sajandi lõpul Firenzes. Esialgu oli tähtis tekst, mida ilmestas muusika. 17. sajandi ooper oli juba eelkõige muusikateos, milles voolavat meloodiat kaunistasid rohked
4.Vene klassikalise muusika rajaja on …? Iseloomusta tema muusikat! Vene klassikalise muusika rajaja on MIhhail Glinka. Tema muusikas kõlavad sageli rahvamuusika intonatsioonid ning inspiratsiooniks heliloojale olid episoodid rahva elust ja ajaloost, legendid ja muinasjutud, kombed ning olustik. Ta valdas hästi kompositsioonitehnikaid, kuid oli iseõppija. 5.Kaks esimest vene ooperit on? Millest nad räägivad? esimeseks oli muusikaline lavateos "Ivan Sussanin" teose sisuks on lugu vene talupojast, kes sooritab kangelasteo, eksitades vaeblase väed sohu. 6.“Võimsa rühma“ moodustasid Venemaal muusikaelus….? Bussorgski, Balakirevi, Ceasar Cui, Aleksander Borodin, Nikolai Rimski-Korsakov 7.Modest Mussorgski tuntuimad ooperid on? „Boriss Godunov“ ja „ Hovanštšina“ 8. Mida muutis Mussorgski ooperižanris? Mida ta tõi uut? Oli novaator, tema harmoonia oli uudne ja julge, helikeel piltlik ja kõnekas. Pani
Instr. teos mitme osaline, lühem kui oratoorium, algselt koosnes paarist retsitatiivist ja aariast. Teos solistile ja solistidele ja/või koorile, a) scarlatti b)bach 4. Oratoorium vok. Inst. Suurteos solistidele koorile orkestrile, koosneb enamasti mitmekümnest numbrist, süzee enamasti vaimulik aga ka ajalooline, tähtsamad heliloojad: handel, 5. Passioon kristuse kannatuslugu, oratoriaalne teos, 6. Ooper muusikalis dramaatiline lavateos, miles õühinevad erinevad kunstiliigid, tekst, muusika, tants, kujutav kunst, kostüümid, kõike ühendab muusika, ooperi liigid: opera buffa, opera seria tõsine ooper, ooper sündis itaalias 1597.a esimene suur ooperi looja Monteverdi, A. scarlatti, Vivaldi, Lully, prantusse ooper oli omanäoline, tähtis koht tantsul, inglise ooper: purcell, handel, saksa: telemann, 7. Sonaat mängimiseks, instr
Umbsest Fokstrott tants Moodsa Paharet paha vaim, kurat Jalgsi Barakk vana elamu Erksa Pankrot maksejõuetus Valdkond Kvartett helitöö 4 pillile Vargsi Parkett põrandakate Argsi Operett muusikaline lavateos Nüüdse Kusett lamamisdiivan Doos Annus Saslõkk liha Blokk Sõjaline ühendus Kompott puuvilja+kompott Plokk Ehitusdetail Liliput kääbus inimene Diisel Mootor Etikett käitumisreeglid Geiser Kuumaveeallikas Piiskop kiriku pea Bass Meeshääled: Barett peakate
OOPER Muusikaline lavateos , mis ühendab endas paljusid KUNSTIRIIKER : KIRJANDUS , NÄITEKUNST , TANTSU JA MUUSIKA KUNST . Ooperis ei ole muusika ainult taustaks vaid tal on määrav osa . Sündmuste ja tunnete kajastamisel . MÕISTED: LIBRETO muusikaline lavateose sisu . Ooper algab insturmentaalse avamänguga . 17. sajandil pidi avamäng looma publikul üleval meeleolu . PROLOOG - kus tegelased hakkavad tudvustama toimuva hakkavat . Vaatluste vahel on vaheajad . EPILOOG Järelesitus . AARIA Soolaul .
Barokki kujunemine.Barokk tekkis 16. Saj teisel poolel.Sõna barocco on pärit portugali keelest ja tähendab lopergust pärlit.18 saj sai sõnast pilkenimi,mis tähendas ebaloomulikkust, kummalisust,liialdust.Muusikastiili nimetusena võeti kasutusele 18 saj.Muusikalist barokki piiritletakse 1600-1750Perioodid :1)varajane-1580-16302)keskmine 130-16803)hiline 1680-1740. Levinumad stiilid baroki ajastul:1)kiriklik stiil2)kammerstiil 3)teatraalne stiil.Afektiõpetus mõjutas barokki.Tunnete väljendamine muutus väga tähtsaks. Kontsert-(barokk)koosmäng, üheskoos mängimiseks, kaasalaulmine ja tantsimine,pilliantsambel.(tänapäev) avalik muusika ettekandmine, kindla muusikazanri esitamine.Kolm barikkiajastu levinumad stiilid- kiriklik stiil- jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. kammerstiil- hõlmas sooloaariaid ja duette. Väikesed pilliantsamblid .teatraalne stiil- kõige uudsemja julgem,tundeline, kirglik väljendusla...
Ta on mänginud filmides "Vasha" ja "Vasaku jala reede" ning kaasa löönud kahes TV3 sarjas. 2014. aastal võitis ta TV3 saate "Su nägu kõlab tuttavalt". Oma suhte kohta teatriga on mees öelnud nii: „Ma elan ja hingan teatrit ning suurema osa aastast teen tööd.” Tema suuremad rollid teatris on nimiosa "Väikeses Gavroche'is" ja Gregor Samsa roll "Metamorfoosis“ ning nüüdsest ka tema monoetendus „Mees metsas“. Minu ootused etenduse suhtes olid suuremad, kui lavateos ise oli. Enne näitemängule minemist ei viinud ma ennast kurssi, selle arvustustega ega vaadanud lavatüki tutvustust. Kui lavale astus sarvedega ja nahk pükstes Mart Müürisepp, kellele olid pandud võltstuharad ja kelle ülakeha katsid rakmed, ei osanud ma enam seisukohta võtta. Väga hästi oli aru saada, et suurt rõhku on pandud liikumisele ja muusikale. Näitlejal tuli vahvalt välja
OOPER ja OPERETT OOPER • Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike: kirjandust, näitekunsti, kujutavat kunsti, tantsu ja muusikat. • Ooper algab instrumentaalse avamänguga. • Ooperi teksti nimetatakse libretoks. • Tegevus on jaotatud vaatusteks, vaatused piltideks ja need omakorda stseenideks. • Ooperisolist näitab oma vokaalset meisterlikkust ooperilaulus- aarias, mille kaudu väljendab tegelane oma tundeid. • Aariale eelneb jutustav kõnelaul- retsitatiiv.
Jäi noorelt vaeslapseks. Hakkas varakult ise teenima. 18-aastaselt Hamburgis viiuldaja, hiljem helilooja ja interpreed. Õppis 22-aastaselt Itaalias. Kuulus juba eluajal, kuid jäi kolm korda pankrotti. Suri pimedana. Looming: 40 ooperit, 30 oratooriumi, 20 orelikontserdit, 6 concerto crosso't orkestrile ja 12 keelpillidele, orkestrisüite, kantaate, koorihümne, sonaate. 17. Mõisted. Kastraat: kohitsetud mees, lapseliku häälega. Ooper: muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes. Kammerlaul: sooloaaria ja duett bassocontinu saatel, basso ostinatole ülesehitatud, palju kasutatti da-capo-aaria vormi. Passioo(n): vaimulik oratoorium, põhineb evangeeliumi tekstil. Kantaat: mitmeosaline muusikateos koorile või koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel. Oratoorium: koorile, solistile või sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosalin dramaatilisel süzeel põhinev heliteos.
Barokk 1637 Veneetsia, Esimene ooperiteater maailmas Mis on ooper? Lavateos, kus tegevustik antakse edasi lauldes. Sünteeskunst, sest seal esine lavakujundus, butafooria. Igal ooperil (lavateosel) on libretto ja libretist Libretto- kirjanduslik, tekstiline materjal Libretist see, kes kirjutab librettot · Primadonna - naispeategelane · Primo nono meespeategelane Ooperis on samuti duetid, tertsetid, kvintetid ... Vaatuste vahel kasutati intermeediumit (näitlejad) ja internetsot (orkester) Numbriooper koosnes muusikaliselt terviklikest numbritest. Oooperi eelkäijad on kindlasti : antiiktragöödia, liturgiline draama ja müsteerium Napoli koolkond, esindaja Alessandro Scarlatti (1600 1625), jagunes 1. Operia seeria, tõsine 2. Opera buffa, koomiline Opera buffas kasutati bel canto stiili, tõlkes ilus stiil. Esimest korda tulevad ka kastraatlauljad(kõige rikkama...
Paljud kooorilaulud said rahvusliku liikumise ajal väga populaarseks. Tuntumad neist "Kungla rahvas", "Oh, laula ja hõiska", "Minge üles mägedele", "Süda tuksub", "Munamäel", "Isamaa mälestus" jt on kooride ja laulupidude kavas tänini. Hermanni loominut iseloomustavad lihtne ja ilmekas meloodia, muretu optimism, kerge lõbusus, aga ka lihtsameelne ilutsemine. Oma elu lõpul katsetas Hermann ka ooperiga 1908. aastal jõudis ettekandele muusikaline lavateos ( nn. lauleldus) "Uku ja Vanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvad". Tunnustused 1901 valiti ta Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlaseks. Karl August Hermanni kunagisele elupaigale Tartus Veski tänaval (tollasel Piiri tänaval) on paigaldatud mälestustahvel. Tartus Tähtveres kannab tema nime Karl August Hermanni tänav. Karl August Hermanni mälestussammas asub Põltsamaa lossipargis (Alfred ZolkLeius, 1934). MUUSIKA http://www.youtube.com/watch
kastraat meeslaulja, kes kõrge poisihääle säilitamiseks on enne murdeiga kastreeritud; opera seria Itaalia stiilis tõsine ooper; opera buffa Itaalia stiilis koomiline ooper; intermeedium meelelahutuslik vahemäng tõsises ooperis OOPER: zanri üldnimetus: vokaalne lavamuusika; iseloomulikud tunnused: solistid, koor, süzee, lavaline tegevus, tegelased, nais ja mees peategelane, dekoratsioonid, aariad, retsitatiivid, saateorkester ooper lavateos, milles on ühendatud vokaal ja eriinstrumentaalmuusika, kirjandus, näite ja kujutav kunst kammerlaul sooloaaria v duett, mida lauldi generaalbassi v väikese ansambli saatel; KANTAAT: zanri üldnimetus: vokaalinstrumentaalne suurvorm; iseloomulikud tunnused: solistid, koor, saateorkester, väljendab tundeid ja elamusi, süzee puudub; N: Bach ,,Kohvikantaat", ,,Talupojakantaat", M. Härma ,,Kalev ja Linda"; Kantaat mitmeosaline pidulik v eepilise
Operetimuusika on tavaliselt huumoorikas, tihti päevakajaline või ka satiiriline. Operett kujunes välja 19. sajandi keskel Prantsusmaal ning on üks kuulsamaid lavazanre. Helilooja Jacques Offenbach on kirjutanud üle saja opereti. Tuntuimad operetid Jacques Offenbach'i ,,Orpheus põrgus" Johann Strauss noorema ,,Nahkhiir", ,,Viini veri" Ferenc Lehari ,,Lõbus Lesk" BALLETT Muusikaline lavateos, milles on ühendatud tants, muusika, kirjandus ja kujutav kunst. Klassikalise balleti kujunemisel oli tähtis osa Prantsuse õukonna tantsukultuuril. See on üheks põhjuseks, miks tänaseni kasutatavad tantsuterminid on Prantsuse keeles. Balleti aluseks on kirjanduslik sisu. Ideid balletide loomiseks on võetud müütidest, legendidest, luulest, näitekirjandusest, muinasjuttudest kui ka biiblilugudest. Muusika alusel kavandatakse tantsud ning lavaline liikumine.
Muusika Dramaatiline Motoorne-marsi ja tantsu meloodiad Mõisted: Concerto grosso- Tõlge suur kontsert Väike rühm soolot mängivaid pille võistles, Orkestriga Fuuga - Kahe kuni viiehäälne, teema kordus kõigis häältes, fuugameistriks peetakse Bachi, orel, fuuga D minoor Prelüüd- Fuuga sissejuhatus, Vaba ja improvisitsiooniline Oratoorium- Kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile ,ilma lavastuseta, Aluseks varasem pühakirja tekstide esitamine Ooper- muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes. mõni barokk ajastu tants – Allemande ( saksa ), Courante (prantsuse), Saraband ( hispaania ) Heliloojad ja peamised teosed: Palestrina – peamiselt vaimulik muusika, kirjutas palju missasid ja motette, kui ka madrigale, Cloria, Missa Papae Marcellus Orlando Di Lasso – kirjutas peamiselt madrigale ja motette, Müncheni õuekomponist ja õuekapelli (ansambli) juht, Psalmi Davidis Poenitentiales, Matona
Gioacchino Rossini- 19 saj (romantismiajastu) ooperi helilooja Gaetano Donizetti- 19 saj 1 poole ooperi helilooja Vincenzo Bellino- ooperihelilooja, Romantismiajastu Giuseppe Verdi- ooperi helilooja, 19.saj Ciacomo Puccini- 20saj ooper Ottorino Respighi- 20saj 1 pool, sümfooniline muusika Luciano Berio- 20saj tuntuim nüüdismuusika autor OOPER Ooper on lauldud drama Ooper tähendab Itaalia keeles töö, teos Lavateos, mis ühendab kunstiliike- kirjandus(ooperi sisu ehk šüžee), näitekunst, kujutav kunst(lavakujundus), tants ja muusika Ooperi olemasoluks on vaja - Sisu ehk teksti- LIBERTO, mille kirjutaja on LIBERTIST - Muusikat mille loob HELILOOJA Ooperis kõnelemise asemel lauldakse sest muusika suurendab sõnade mõju, muusika on lahutamatult seotud ooperi sisuga mis on teose sõnaliseks aluseks, muusika ei ole
OOPERIFANTOOM Zanri mõiste Ooperifantoom on muusikal. Muusikal- muusikaline lavateos, mille sisu avatakse laulu, tantsu ja kõnedialoogide kaudu Zanr on seotud igapäevaeluga ja seda mõjutavad hetkel moes olevad muusikastiilid. Lavastuse ajalugu romaaan ,,Ooperikummitus'' Andrew Lloyd Webber loodud muusikal, esietendus 1986. aastal Originaalpeaosatäitjad: Fantoom- Michael Crawford, Christine Daaé- Sarah Brightman Aasta 1925 tehti tummfilm On võitnud palju auhindu Broadway kõige pikemalt mängitud lavastus läbi aegade Sisukokkuvõte
karakteersed muusikalõigud, mis ideaalis jäävad kuulajale meelde juba esimesel kõlamisel ja korduvad alati, kui tegelane ilmub või tähtsale objektile (näiteks mõõgale "Nibelungides") viidatakse. Wagneri harmoonia, mis "Tristanis ja Isoldes" hakkas omal müstilisel moel kuulutama atonaalsust, avaldas hilisematele heliloojatele ülisuurt mõju. Tema ooperid on ajaloosündmused ka orkestratsioonis. 7. Opereti ja ooperi erinevused? Ooper on lavateos solistidele, koorile ja orkestrile, koosneb vaatustest, mis jagunevad piltideks, need stseenideks. Algab avamänguga. Muusikalised numbrid jagunevad: Retsitatiiv - kõnelähedane laulmine, mis viib sündmustikku edasi : Aaria - soololaul orkestri saatel, näitab tegelase tundeid, Ansambel - mitme solisti koos laulmine, Koor - esindab ooperis rahva arvamust. Erinevalt ooperist on operetil tähtsamal kohal sõnad, operetis kasutatakse lavakõnet, on eksootiline ja ebareaalne
esimene tõeline virtuoosiaaria ooperimuusika ajaloos. Prantsusmaa oluliseks barokkooperi komponistiks on Jean-Baptiste Lully (1632 - 1687), kes alustas oma karjääri toapoisina. Ta oli ka andekas viiuldaja, kes hiljem nimetati õukonna heliloojaks. Ta asutas 16 mängijast koosneva õukonnaorkestri, oli kuningaperekonna muusikaõpetaja. 1672.a. sai õiguse luua ooperiteater, temast sai ka ooperijuht. Inglismaa - Henry Purcell, G. F. Händel Barokkooperit iseloomustab: Hiilgav õukondlik lavateos Toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon Muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline Pealiskaudne väline hiilgus oli ühendatud sügava väljendusrikkusega Numbriooper Rohkelt tantsunumbreid Tegelaskujudeks rikkama klassi esindajad või antiiksete müütide tegelased. Baroki heliloojad: Itaalia - Claudio Monteverdi, Domenico Scarlatti, Antonio Vivaldi Prantsusmaa Jean - Baptiste Lully, Jean Pilippe Rameau Inglismaa - Henry Purcell, Georg Friedrich Händel
kabanoss viineriga sai nüanss varjund biograafia elulugu suši riisisöök stuudio kunstniku tööruum revanš tasa tegema petank pallimäng šokolaad kõva, magus tahvel ballett tantsuline lavateos giid reisijuht duur helilaad batuut hüppevõrk elegantne stiilne, maitsekas keiser valitseja biskviit magus küpsis artikkel (arutlev)lugu akvalang vee all kasutatav hingamisaparaat detektiiv salapolitseinik
Lavamuusikat kirjutas ta peamiselt elu lõpul, pärast 1690.aastat. Sellest ajast on pärit ka viis semiooperit, mille muusikalised stseenid on sama ulatuslikud ja kaalukad kui sõnalisedki. Semiooperites leidub tõelise ooperi väärilisi ansambli- ja kooristseene, suurem osa on aga aariatel, millest paljud pole draamaga kuigi tihedalt seotud ning on väga populaarsed omaette soololauludena. Purcelli ja kogu inglise barokkmuusika tähtsaim muusikaline lavateos on Vergiliuse eepose "Aeneis" ainetel loodud ooper "Dido ja Aeneas" (1689). Muusikaliselt on see lühike, tund aega kestev kolmevaatuseline ooper ainulaadne segu prantsuse ja itaalia eeskujudest ning inglise maskimuusikast. Ooperi lõpustseenis olevat Dido aariat peetakse barokiajastu üheks parimaks ja mõjuvamaks kaebeaariaks. Purcellil oli erakordne fantaasia, mida ta kasutas soololaulude loomisel teksti ja muusika ühendamisel
Retsensioon P. Pedajas ,,Kõik on täis" 22. oktoobril külastasin Kuressaare Linnateatrit, kus etendus Priit Pedajase lavastatud näidend ,,Kõik on täis". Lavateos kajastas restoranis töötava administraatori tavalist rasket tööpäeva, mis nõuab head suhtlemisoskust ja rahulolu säilitamist. Näidend algab tegelase tööle tulekuga ja lõpeb sealt lahkumisega. Teose lavastaja Priit Pedajas on silma paistnud oma väga hea staaziga, olles lavastanud palju näidendeid alates juba 1979. aastast ja samas pälvinud palju preemiaid. Minu arvates oli lavastaja töö väga hea ja nauditav. Kriitika poole pealt ei oska midagi kommenteerida
Barokkmuusika on barokiajastul (17. sajand kuni 18. sajandi I pool) loodud muusika.17. sajandi alguses toimus Euroopa muusikas suur pööre. Tüüpiline renessanssmuusika ei olnud mõeldud lihtsalt kuulamiseks, vaid oli liturgilise eesmärgiga, tantsumuusika või kooslaulmiseks mõeldud seltskonnalaul. Barokiajastul hakati looma teoseid ka ainult kuulamiseks. Tekkisid esimesed elukutselised muusikud, professionaalsed kapellid, kujunesid välja esimesed instrumentaalmuusikazanrid. Algas solistilise vokaal- ja instrumentaalmuusika võidukäik, barokk oli virtuoosse soololaulu kuldajastu. Polüfooniline muusika oli oma kõrgtasemel, selle asemele hakkas tulema monoodia. Barokkmuusika helikeel on eriskummaline, ülepaisutatud, rõhutatult kaunistuslik, efektne ja emotsionaalne. Püüti imiteerida loodust ja inimtundeid. Armastati tempo- ja dünaamikakontraste. Nii vokaal- kui instrumentaalteoste harmoniseerimisel kasutati valdavalt generaalbassi tehnikat, se...
Soololaul on vokaalmuusika alla kuuluv muusikazanr, kus heliteos esitatakse ühe laulja (solisti) poolt, tavaliselt klaveri või muu instrumendi saatel. Operett on lõbusa sisuga elurõõmus muusikaline lavateos, milles vahelduvad laul, kõne ja tants. Lied (laul sks.k) on läbikomponeeritud soololaul, mille terviku moodustavad vokaal- ja saatepartii. Vokaal zanr Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, pühenduse, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Monotematism kõik teemad lähtuvad ühest teemast
teatraalsuse ja sageli äärmusliku tundelisuse. 2. Monoodia- ühehäälne meloodia 3. Polüfoonia- mitmehäälsus muusikas, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega 4. Aaria- soololaul või duett, mida esitati lauto või pilliansambli saatel 5. Retsitatiiv- kõnelaul 6. Avamäng- lavateost või vok- sümfoonilist teost sissejuhatav orkestriteos; ka iseseisev orkestriteos 7. Mis on ooper? Millistest osadest koosneb? Ooper- muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine, instrumentaalmuusika, tants, näitekunst ja kujutav kunst. Ooper algab instrumentaalse vahemänguga. Tegevus liigendatakse vaatusteks, mis jagunevad piltideks, need omakorda stseenideks. Vaatuste vahel on intermezzo’d ehk instrumentaalsed vahemängud. 8. Võrdle kantaati, oratooriumi ja passiooni. kantaat - mitmeosaline teos vokaalsolistidele ja/või koorile , harilikult pillide saatel
Giovanni, teisalt tema teener Leporello, talupoegade hulgast pärit Zerlina ja tema peigmees - lihtsameelne Masetto. Nad kõik koonduvad tegevuse käigus ühisleeriks, et don Giovannile tema tegude ja ülbuse eest kätte maksta. Selles ooperis, mida Mozart ise nimetas lõbusaks draamaks (dramma giocosa) on kõige huvitavamalt ühendatud opera buffa, opera seria ja Singspieli tüüpilsed jooned ning tulemuseks on väga haarav koomilis- traagiline lavateos. Mozarti viimane ooper ,,Võluflööt" on Singspiel, milles on ka opera seriale ja buffale omaseid jooni. See on muinasjutt-ooper, kus on vastandatud Öökuninganna kurjuse ja pimeduse ning targa ja õiglase valguseriigi valitseja Sarastro maailmad, milles elavad lihtsat inimlikku õnne igatsevad looduslähedased tegelased Papageno ja Papagena, prints Tamino ja Öökuninganna tütar Pamina, kes püüdlevad kõrgemate ideaalide poole. Nende saavutamiseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
