H. Tammsaare epopöa ,,Tõde ja Õigus" Edukad kirjanikud olid veel A. Gailit ja M. Metsanurk, H. Raudsepp (draama) prosaistid A. Mälk ja K. Ristikivi. See oli romaani kõrgaeg, mil senine olustikuline realism asendus psühholoogilise realismiga. o Teater ja muusika Leedu o Ooperite- ja draamateatrite avamine Kaunases, mis hiljem ühendati Riiklikuks teatriks. 31.dets 1920 nägi publik esimest professionaalset ooperilavastust C. Verdi ,,Traviatat". Lavastuse juht oli laulja K. Petrauskas. 1925 etendus esimene ballett. Läti o 1919.a avati Riias Rahvusteater. Samuti hulk teisi teatreid. Kutselised teatrid olid peaaegu kõigis suuremates linnades. Rahvusvahelise tuntuse pälvis dirigent T. Reitersi juhitud Riia Ooperiteater, millest sai alguse nii läti algupärane ooper kui ka ballett. Eesti o Teatrielu keskuseks kujunes Tallinn, koos kolme suure kutselise teatriga Estonia,
Dionüüsiad kestsid 6 päeva, viimased 3 päeval toimusid draamaetendused. Tragöödiaid lavastati alates aastast 534; 480. aastail lisandusid neile komöödiad. Etendused toimusid võistluse korras ning võistlustele lubati 3 autorit uute näidenditega. Igaüks esitas kolm tragöödiat (triloogia) ja ühe saatürdraama, mis kokku moodustasid tetraloogia. Autor oli lisaks tekstile ka muusikalise ja tantsulise osa looja, näitejuht ja, eriti varasematel aegadel, ka näitleja. Lavastuse kulud kandis mõni rikas kodanik. Võistlus toimus kolme autori, kolme koreegi ja kolme protagonisti (esimese näitleja) vahel. Paremuse üle otsustas 10-liikmeline zürii. Kõik osalejad said auhindu. Teatri põhilisteks osadeks olid orkestra, pealtvaatajate kohad ja skeene (telk). Orkestra oli väike väljak Dionysose altariga keskel ja kahe külgmise sisskäiguga. Skeene oli algselt näitlejate ümberriietumiseks mõeldud ruum. Hiljem sai see dekoratsiooniks.
muljed. Moskva Kunstteatri tegel külastasid ka stuudiot ja andsid mõne tunni endised näitlejad. Ka välismaal käigud - Kalmet käis Berliinis ja Pariisis kogemusi saamas1923 1924 lõpetas esimese lennuga. Asutati oma teater, Kalmet polnud kambas. Juhiks Engelberg (realismi pooldaja- sügav sisemine psühholoogiline analüüs ja selle kaudu kuju siseelu igakülgne avamine). Avatükiks Vilde Pisuhänd, kuhu võeti ka Kalmet- mängis Sanderi osa (järelikult polnud päris andetu) Lavastuse Kriitika – kas üldse on nii palju teatreid vaja. (vrdl stuudioga) 1924 Oma teater saksa teatri ruumides. Esimene hooaeg ei õnnestunud. Katsetati ekspressionismiga Kitzbergi Tuulte pöörises, Kaiseri Gaas II. Suured majanduslikud raskused Kui vana Draamateater 1924 suleti võttis Draamastuudio vabaõhuetendused üle ja muutsid oma traditsiooniks. Üks silmapaistvamaid Antigone 1928, massistseenid. Laulupidude osana. Majanduslikult kasulikud.
Euroopas, eriti renessansiajast alates kuni tänapäevani välja. kreeka tragöödias avaldub tihe seos oma kaasaegse mõttelaadiga. Näiteks kirjeldab Herodotos Kreeka-Pärsia sõjasündmusi tragöödiale omasel toonil. Hellenismiaeg Kreekas tõi kaasa tragöödiate filosoofilise uurimise koos tekstide kommenteerimise, interpreteerimise ning lavastuse üksikasjade selgitamisega. Tänu sellele on tänapäeval andmeid tragöödiate sisu ja vormi kohta, ilma milleta oleks teoste mõistmine palju keerulisem. Kolmik Aischylos, Sophokles, Euripides olid riiklikult heakskiidetud tragöödialoojad. Tragöödia ei piirdunud ainult Kreekaga, vaid levis juba 5.saj e. Kr. Itaaliasse ja Sitsiiliasse. Lõuna Itaaliast jõudis tragöödia ka roomlasteni. Draamazanr võeti üle, seda kohandati kohalike olude ja maitsetega
need rändaja eluhooned. Viiteid Liivile ja tema luulele leidub nii kaudselt kui ka otseselt väga paljude poeetide loomingus: V. Luik, D. Kareva, P. E. Rummo. Ka E. Mihkelsonil on luuletusi, mis viitavad kaudselt Liivi ,,Rändajale" või tema luulepärandile tervikuna. Liivi luule üldiselt mitte konkreetselt just ,,Rändaja" on olnud aluseks ka NO99 teatris lavastatud etendusele ,,Iga eht südamelöök". Lavastuse jaoks on olnud väga olulised tunded, emotsioonid, mõtted ning kujundid, mida Liiv kasutas, kuid seda mitte konkreetselt luule pärast. Antud lavastuses on need emotsioonid ja kujundid asetatud tänapäeva konteksti. Jättes kõrvale ,,Rändaja" ja tulles tagasi kogu Liivi luule kui tüviteksti juurde, siis näeme, et ka paljude heliloojate jaoks on Liivi tekstid olnud suureks inspiratsiooniks. Anneli Unt toob
KUNSTITEOSE VAATAMINE JA ANALÜÜS KUI ÕPPEVAHEND Anneli Porri Eesti Kunstiakadeemia külalisdotsent Sissejuhatus Kunstiteose vaatamine ja sellega seotud mõtete ning emotsioonide väljendamine on lihtne, käepärane ja suurt naudingut pakkuv võimalus osaleda visuaalse kultuuri protsessis. Avalik ruum on silmale ülimalt mitmekesine: meedia, muuseumid ja tänavapilt koondavad erinevate zanride visuaalseid sõnumeid, mis on pärit erinevatest ajastutest ning kannavad erinevaid eesmärke ja taotlusi. Visuaalsete kujutiste maailma võib võrrelda keelega, mis ümbritseb meid kõikjal. Kunstiteose vaatamine ja arutelu kunstiõpetuse tunnis valmistab seega õpilast ette igapäevase visuaalse teabega edukaks toimetulekuks. Üldine seaduspära on, et vaadates me näeme ainult seda, mida teame, st vaatajana mõtestame nähtavat oma elukogemuse või varasemalt õpitu põhjal. Kunstiteos...
käitumist ja ühiskonnas toimuvat. 1. värssdraama - värsivormis 2. monodraama monoloogi vormis 3. lugemisdraama 4. filmistsenaarium 5. libreto - ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. 6. kuuldemäng 23. Millised on draama ja jutustava proosa peamised erinevused? näidend - tekst, mis kuulub kirjanduse alla, suhestub teatriga, teatri naaberteemadega lavastus/etendus - on seotud teatriga, lavastuse seisukohalt näidend on invariant (olen lavastaja - minu variant), variante tekitav teisendus / tõlgendus. näidend realiseerub lavastusena.; muutub iseseisvaks kunstiteoseks. lavastus on teatri kavas, etendus on konkreetne variant (ühel õhtul teatris) dramaturiga kindlasti ei ole kirjanduse põhiliik (ei tohi segi ajada draamat & dramaturgiat. dramaturgia on lavateose lavastamisteooria, filmide alus, on seotud pigem lavastamise kui proosaga. Olulised dramateerimised.
otsingute teele. Hesse varasemate teoste eneseotsijad on kujutatud küllaltki traditsiooniliselt ning nende varjatud poolustes pole midagi hämarat, Harry Halleri puhul aga on inimloomuse peidetumad ja inetumadki sügavused ausalt nähtavale kistud: pole võimatu, et iga inimese alateadvuses peitub samasugust seksuaalset agressiivsust, loomulikkust ja hävituskirge nagu Stephundis. Samasugune ausus kehtib ka sotsiaalse lavastuse kohta: Harry Halleri võõrandumise kaudu näitab Hesse 20. aastate väikekodanluse sovinismi ja eneseimetlust. Tähtsaim kodanluse esindaja teoses on professor, kes kehastab enesega rahulolu ja militarismi kombinatsioon, mis oli Hessele eriti vastukarva. Just konflikt professoriga tõukab Harry Halleri lõplikult kodanlikust lahti ütlema. Kuna Hesse ise paranes hingehaavadest tänu Jungi psühhoanalüüsile, veetakse ka kangelase vaim läbi
24 .juunil 1870 esietendus ,,Vanemuises'' Koidula lavastuses teatrimäng ,,Saremaa onnopoeg''(,,Saaremaa onupoeg''),millega pandi alus rahvuslikule teatritegevusele. Koidula oli saksa näitekirjaniku T.Körneri värssjandi alusel loonud olustikulise rahvatüki Eesti oludest, rõhutades seejuures eriti armastusabielu olulist ning hariduse vajalikkust. Koidula lisatud laulud-kupleed ning kaasaja kooliolude kriitika väärtustasid märgatavalt T.Körneri jantlikku kosjalugu. Esikteose ja selle lavastuse erakordselt hea vastuvõtt tiivustas Koidulat ning juba sama aasta sügisel tõi ta lavale oma uue näidendi komöödia ,,Marret ja Mina ehk Kosja-kassed''. "Kosjakaskede''aluseks on J.V.Jannseni tõlkelaenuline külajutt ,, Naabre tütred''. Koidula dramatiseeringus olid tulipunkti tõstetud taas armastusabielu ja hariduse probleemid, kuid olulisemgi oli ärkamisaja radikaalsemate ideede kuulutamine. Kodukülla naasnud Tõlla-Hans oli mõnda aega linnas
,,Prelüüdid" sümfooniline poeem. Võrdleb inimese eluetappe kui erinevaid prelüüde (eelmänge), millele lõppakordi mängib surm. ,,Kas pole meie elu vaid üks prelüüd sellele olematule, mille avaakord kõlab alles surmahetkel?" ROMANTILINE OOPER Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike (tantsu, muusikat, näitlemist, kirjandust, kunsti-dekoratsioonid, lavakujundus). Ooperi teksti, mille alusel lavastaja loob lavastuse, nimetatakse libretoks (it. k. raamatuke). Ooper algab avamänguga. Seda esitab sümfooniaorkester. Avamängus kuuleme tavaliselt kõige tähtsamaid muusikalisi teemasid ooperis. Avamängule võib järgneda proloog (veel üks sissejuhatus, kus tegelased tutvustavad toimuva hakkavat). Ooperi tegevus on jaotatud kõigepealt vaatusteks. Vaatused omakorda jaotatud piltideks. Pildid stseenideks. Vaatuste lõpus on vaheaeg.
1Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Üliõpilaste kirjalike uurimus- ja kraaditööde nõuded (Prof. Urve Lippuse juhendi põhjal töödelnud ja praktiliseks kasutamiseks täiendanud Kristel Pappel) EMTA uurimis- ja kraaditööde liigid tulenevad õppekavade nõuetest ja võivad muutuda koos õppekavade muutustega. Jooksvalt täpsustatud nõuded tööde kirjutamiseks kasutatava aja ja tööde mahu kohta leiab õppekavadest ja ainekataloogist. Üldiselt jagunevad üliõpilaste kirjalikud tööd referaatideks, esseedeks ja uurimuslikeks töödeks. Käesolev juhend puudutab uurimuslikke töid. Uurimuslik töö tähendab mingi probleemi püstitamist, seda puudutava kirjanduse ja materjali tundmaõppimist ning probleemile oma lahenduse pakkumist. Uurimuslikku tööd eristab esseest see, et essee jaoks piisab väitest ja arutlusest ning järeldustest, stiil on vabam ja kirjanduslikum. Aga ka esseel peab olema uurimisprobleem, eesmärk jms ning ta peab demonstreerima valitud teema ...
aastapäeva teatrietendusega. Teatrimõtte realiseerimiseks tuli Koidulal endal nii muretseda repertuaar kui ka lavastada.24 .juunil 1870 esietendus ,,Vanemuises'' Koidula lavastuses teatrimäng ,,Saremaa onnopoeg''(,,Saaremaa onupoeg''),millega pandi alus rahvuslikule teatritegevusele. Koidula oli saksa näitekirjaniku T.Körneri värssjandi alusel loonud olustikulise rahvatüki Eesti oludest, rõhutades seejuures eriti armastusabielu olulist ning hariduse vajalikkust. Esikteose ja selle lavastuse erakordselt hea vastuvõtt tiivustas Koidulat ning juba sama aasta sügisel tõi ta lavale oma uue näidendi komöödia ,,Marret ja Mina ehk Kosja-kassed''. "Kosjakaskede''aluseks on J.V.Jannseni tõlkelaenuline külajutt ,, Naabre tütred''. Koidula dramatiseeringus olid tulipunkti tõstetud taas armastusabielu ja hariduse probleemid, kuid olulisemgi oli ärkamisaja radikaalsemate ideede kuulutamine. 3.juunil 1871. a esietendus ,,Vanemuise'' seltsis Koidula lavastuses tema algupärane
Olen üsna sage raamatukogu külastaja. Seda põhiliselt küll õppimise eesmärgil, kuid leian, et minu puhul on hariv ja meelelahutuslik eesmärk põimunud. Peamiselt laenutan erialast kirjandust ja mulle endale kõige huvitavamat: eesti kirjandusklassikat. Teatris käin ma paar korda aastas. Kuigi mulle meeldib teatris käia, siis paraku on tihti puudus ajast ja rahast. Kindlat teema- või zanrieelistust mul teatri puhul ei ole. Tavaliselt püüan ära vaadata mõne menukama lavastuse. Kinos käin üsna harva, kuna jällegi aeg ja finantsolukord ei luba. Samuti tuleb mängu faktor, et filme on üsna kiiresti pärast nende linastumist võimalik internetist alla laadida. Ka filmide puhul ei ole mul kindlat zanrieelistust, kuid väärtfilme vaatan kõige meelsamini. Eelnevalt kirjeldatu moodustab minu teabevälja operatiivse kihi (O kihi), mis on fundamentaalsest ja spetsialiseeritud kihist palju suurem. Minu operatiivne kiht koosneb
,,Tabamata imes" (1912) on kesksel kohal eesti kunstikultuuri jõudmine Euroopasse. Peategelane on Leo Saalep, kes tuleb pärast pikki aastaid tagasi Eestisse. Ta saab kaasatoodud kiitvate kontserdiarvustuste paistel ka kodumaal kiita. Siis läheb ta aga naise Lilli Ellertiga tülli, kes siis paljastab, et reklaam oli kinni makstud ning kuulsus võlts. Vaimselt kokkuvarisenud kunstnik otsib lohutust teiselt naiselt. Teoses on kujutatud kõmunäljast seltskonda. Näidendi lavastuse ja Vilde aastaauhinnast ilmajätmise ümber tekkis kirjanduslik skandaal. Arvati, et tegelastel on mitmed prototööbid ning sellist teost ei tahetud väärtustada. LOE VILDE ENDA KOMMENTAAR TEOSE ILMUMISELE!!!!! "Tabamata ime" Eduard Vilde Autorilt "Tabamata ime", oma dramaatilise esikteose, kirjutasin Kopenhaagenis 1912. a. esimesel poolel, raamatuks valmis ta sama aasta novembris Tallinnas "Maa" kirjastusel. Näidendi idee pookis mulle
Dramaturgiline tekst mingile teisele tekstile põhinev draamateos. Kuuldemäng kuulamiseks ja raadios esitamiseks mõeldud draamateos Libreto muusikalise lavateose tekst või tantsulavastuse lühike sisukirjeldus Stsenaarium filmi või saate kirjanduslik alustekst, ka soriginaallooming või kirjandusteos dramatiseering Lavastus kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike poolt loodud teos. Iga lavastus on oma tõlgendus teosest, seega on igaüks eraldi kunstiteos. Etendus lavastuse ühekorde esitus, iga etendus on ainukordne. Tragöödia, komöödia, draama Tragöödia näitekirjanduse traagiline tekst, mille juured ulatuvad Vana- Kreekasse. Kunagi olid tragöödia keskmeks jumalad ja sangarid, nüüdseks on keskmes inimelu üldistav käsitlus. Klassikalise tragöödia: Kangelane, eriline inimene, enamasti jumalus või ülik (Hamlet, Oidipus) Kangelase eetilisus (Hamleti eetiline dilemma)
Tragöödia "saatürlikust" iseloomust kõneleb Aristoteles pisut ebamääraseis väljendeis, kuid mõte on nähtavasti see, et tragöödial oli kunagi saatüridraama vorm. Ateena türanni Peisistratose poolt asutatud "Suurte Dionüüsiate" pidustustel esinesid peale lüüriliste kooride, kes kandsid ette Dionysose kultuses kohuslikku ditürambi, ka traagilised koorid. Antiikne traditsioon nimetab Ateena esimeseks traagiliseks poeediks Thespist ja mainib 534. aastat esimese tragöödia lavastuse daatumina "suurte dionüüsiate"ajal. Zanri nimetus ise "tragöödia" (tragoidia) täpses tõlkes tähendab "sokulaulu" (tragos "sokk, sikk", oide "laul"). VI ja V sajandi piiril oli tragöödia Ateenas juba teoseks kreeka müüdi kangelaste kannatuste teemal, ja koor ei kandnud mitte "sokkude" või saatürite maski, vaid isikute maski, kes olid süzheeliselt seotud nende kangelastega. Tragöödia muundumine ei toimunud mitte ilma vastupanuta
saades niimoodi iseendaks. See nõue sundis dramaturge minema süvitsi psühholoogiasse. Racine ongi kaasaegses mõttes esimene psühholoogilise teatri looja. Sunnitud selleks, kuna kaotanud kõik välised vahendid, hakkas tegelema sisekonfliktidega. Teater oli saavutanud oma arengus mingisuguse tipu laadaplatsilt jõudnud lossi. Racine'i ajal ei olnud veel teatril oma mehhaanikuid, õmblejaid jne. Miks see lavastusala lavastuse juurde siis üldse tekib? Sest teatri lavastusala osa on vajalik, et lahendada lavaruumiprobleemi. Tühja ruumi probleem lavastusala, selle personal, mehhanismid jne peavad täitma selle tühja ruumi probleemi. Näitlejateatris sellist probleemi ei eksisteeri. Näitleja ei mõtle sellises kategoorias nagu terve lava. Tema mänguruum, see ruum mida ta suudab füüsiliselt endaga täita enda ümber. See ruum on tal alati täidetud
sellega ka vabalt ümber käia teksti kärpides, tõlgendades või midagi lisades. LIBRETO muusikalise lavateose tekst või tantsulavastuse lühike sisukirjeldus. STSENAARIUM filmi või saate kirjanduslik alustekst LAVASTUS kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jt loodud teos. Aluseks tavaliselt näidend, kuid lavastus ei ole näidendi esitamine teatris, vaid enamasti ikka näidendi tõlgendus, see tähendab iseseisev kunstiteos. ETENDUS lavastuse ühekordne esitamine REPLIIK ühe tegelase kõnevoor, vastulause REMARK tegelaskõnet kommenteeriv ja täiendav märkus, mis on enamasti pandud tekstis sulgudesse. Selle ülesanne on täpsustada visuaalset pilti (lavakujundust, tegelaste välimust, käitumist), täpsustada dialoogi ja helitausta (tegelase intonatsiooni, pause, muusikat), kommenteerida tegelase käitumist või autori suhtumist. Lisaks remarkidele kuuluvad remarkteksti hulka ka autori nimi , teose pealkiri,
impressiivsemaid. Verdi taotluste ja tinglike ooperitavade vahelised vastuolud, milliseid selles ooperis veel osati leidub, ilmnevad kõige kujukamalt leedi partiis. III vaatuse duetis ja uneskäimise episoodis avab Verdi seevastu Macbethide võika fanaatilisuse ning hirmust ja kahetsustundest muserdatud naise traagika sügava elamuslikkusega. Ooperi kolmandast kesksest tegelasest kooridest on eriti haaravad soti pagulased, mõrtsukate triviaalne koori-staccato ning spetsiaalselt Pariisi lavastuse jaoks kirjutatud ülev võidukoor. Libreto koostamise ja muusika loomise kõrval tungis Verdi ka lavastuslikesse küsimustesse. Uurides nägemuste kujutamise tehnilisi võimalusi, saatis ta vastava järelepärimise Londonisse, tellis sealt kostüümide eskiisid, tutvus üksikasjaliseit soti ajalooga, soovitas teatril võtta kasutusele Itaalias uudiseks olnud laterna magica jne. Macbethi osatäitjale Felice Varesile
Vana-Kreeka teater. Dionüüsiad kestsid 6 päeva, viimased 3 päeval toimusid draamaetendused. Tragöödiaid lavastati alates aastast 534; 480. aastail lisandusid neile komöödiad. Etendused toimusid võistluse korras ning võistlustele lubati 3 autorit uute näidenditega. Igaüks esitas kolm tragöödiat (triloogia) ja ühe saatürdraama, mis kokku moodustasid tetraloogia. Autor oli lisaks tekstile ka muusikalise ja tantsulise osa looja, näitejuht ja, eriti varasematel aegadel, ka näitleja. Lavastuse kulud kandis mõni rikas kodanik. Võistlus toimus kolme autori, kolme koreegi ja kolme protagonisti (esimese näitleja) vahel. Paremuse üle otsustas 10-liikmeline zürii. Kõik osalejad said auhindu. Teatri põhilisteks osadeks olid orkestra, pealtvaatajate kohad ja skeene (telk). Orkestra oli väike väljak Dionysose altariga keskel ja kahe külgmise sisskäiguga. Skeene oli algselt näitlejate ümberriietumiseks mõeldud ruum. Hiljem sai see dekoratsiooniks.
Keskajal korraldati nii kiriklikke kui ka ilmalikke näitemänge. Kiriklikud etendused arenesid välja jumalateenistuses. Et jumalateenistust rahvale arusaadavamaks teha, lülitati sellesse piibliteemalised sõnalised või muusikalised vahepalad. Järk-järgult kasvas siit välja kiriklik näitemäng müsteerium. Algul kandsid selliseid näitemänge ette preester ja kooripoisid kirikud altari ees. Aja jooksul hakati ka koguduseliikmeid tegelastena kaasa tõmbama. Nii jäi kirik suuremate lavastuse jaoks kitsaks ja neid hakati etendama kirikuesisel väljakul. Näitemängude teemad olid võetud piiblist. Etendati maailma loomist, kus peaosalisteks olid Jumal, põrguvürst Lucifer, Aadam ja Eeva. Kõige levinum oli aga lavastus Kristuse kannatustest ristil ja tema ülestõusmisest. Seda nimetati kannatusmänguks. Pilet 7. 1) Feodaalide elu keskajal ( 6 ) Kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega, moodustasid rüütliseisuse ehk aadli
ja Luige elus. Armastuslugu, mis toimub suurte poliitiliste sündmuste taustal. Mõlemad teosed annavad väärika retseptsiooni. ,,Varjuteater" (2010) - ilmub pika pausi järel. Zanrimääratus segasem. Dokumentaalkirjanduslikus võtmes Luige elust. 14. Mati Undi proosa ja näidendid. Tartu 8. KK kirjandusõpetaaja Vello Saage õhutusel ilmus esimene raamat (kooli almanahhi erinumbrina). 1960ndate lõpu poole kujunes temast näitekirjanik. Enda suuri lavastuse katsetu oli vähe, need kuulsaks ei saanud. Teatriuuenduse üks ideoloog, kujundades seda. 1970ndate algus on Undi elus kriisiaeg, mida oskas loominguliselt ära kasutada. Mati Undi teoste välja andmine polnud lihtne. ,,Hüvasti, kollane kass" (1963) realistlik põhi, noorusromantiline põhimõte. Armastuslugu, eneseotsimine, kooliromaan. Esimene eraldi raamat (varajane tulek, 18a), suhtus sellesse kriitiliselt, sest see sisaldab 1960ndate valesid ning on
Draama jagunes tragöödiaks, komöödiaks ning saatürdraamaks. Olulisim oli algul tragöödia. Süzeed olid seotud Dionysose-kultusega, hiljem saadi ainest kogu kreeka mütoloogiast. Harva olid tekstid kaasajast, kuid see kuulus mütoloogiliste süzeede juurde. Põhiküsimuseks oligi, kuidas kaasaeg segada kõigile tuntud müütidega. Suurte dionüüsiate ajal toimusid draamavõistlused, kus konkureerisid kolm kirjutajat. Kirjutaja pidi looma muusikalise saate, koreograafia, lavastuse, sageli oli ka näitleja. Algul oli üks näitleja ja koor, hiljem kolm näitlejat; koori osakaal vähenes. Algul kandsid näitlejad maske, näitleja võis olla vaid mees. Tähtsamad draamazanri uuendajad olid Aischylos, Sophokles ja Euripides. Komöödia võeti alles hiljem omaks. Sitsiiliast on pärit nii miim kui ka draamakirjanik Epicharmos. Atika perioodil sai populaarseks proosa: ajalooline, filosoofiline ning poliitiline (kõned).
aastate lõpust: Auber (üliedukas opéra comique'i komponist, meenutage: "Fra Diavolo") kirjutas suurte kooride ja lavaefektidega ooperi "Tumm Porticist" (La muette de Portici; 1828), mille libretist oli Eugène Scribe. Selle peosa on tumm neiu Fenella (ooperis!) -- pantomiiline roll. Tema karakter, reageeringud, osalemine sündmustikus antakse edasi muusika kaudu ja muidugi pantomiimina laval. On selge, et koos niisuguse teosega kasvasid publiku ootused lavastuse visuaalse külje ja tegelaste liikuvuse osas. Ooperi autorid soovisid pealinna suurt publikut jahmatada ka eriefektidega eriti kuulsaks sai Vesuuvi purse ooperi viimases vaatuses. Teine oluline g.o. 1820. aastate lõpul oli Rossini "Wilhelm Tell" (Guillaume Tell; 1829; Schilleri draama järgi; ühtlasi Rossini viimane ooper). (Rossini oli suundunud Pariisi 1824. aastal, kirjutades Pariisi Itaalia Teatri jaoks.) 1830 tähistab olulist murdejoont ooperiloos
Õpetaja ettelugemise järel (ainealane tekst, lõikhaaval) annab lühidalt edasi kuuldu oluliste mõistete ja seoste leidmine. Kuuldud tekstist sisu; lühikokkuvõtte sõnastamine. Kuuldud teabe väljendab end rühmitamine skeemi, märksõnade jm alusel. suhtlusolukordades selgelt Tekstide kriitiline kuulamine (fakti ja fantaasia ja arusaadavalt koolis, eristamine jms). Lavastuse, kuuldud proosa-, luule- ja avalikus kohas, ainetekstide sisu ümberjutustamine. eakaaslastega, Visuaalsed ja tekstilised infoallikad, nende täiskasvanutega suheldes; usaldusväärsus. Fakt ja arvamus. esitab kuuldu ja nähtu kohta küsimusi; Sõnavara avardamine ja täpsustamine, töö sõnastikega. väljendab oma arvamust,
Kunstiteos võib valmida mistahes kunstialasse kuuluvas tehnikas (ka peformance, kuhu on kaasatud liikumine), samuti võib lisaks kaasata IT vahendeid. Eesmärk ühendada võimalikult palju kunstiliike, kandmaks teose ideed. Ajalugu Ajastud ja kunstivoolud Kasutada ära ajalootundides õpitavat, näiteks 7.klassi keskaja teemat ja lavastada koos muusika, kirjandusnäidetega mõni lõik õpitavast materjalist. Samuti võib luua ise eraldiseisva lavastuse, kasutades fantaasiat kostüümide, lavakujunduse, tolle ajastu inimese väljenduslaadi ja mõttemaailma kujutamisel. Abiks lisaks ajaloo käsitlusele: muusika, kirjandus, ladina keel, usuõpetus, käsitöö, kunst. Erinevate ajastute kohta võib näiteks koostada ajalehe ,,Kiviaja Teataja", ,,Keskaja Sõnumid" või mõnel muul teemal, kus vaatluse alla võetakse tolle ajastu mõned sündmused ja probleemid ning kajastatakse neid, aimates tolle ajastu stiili, kombeid arusaamu, sündmusi jne.
traditsioonivaese linnakodanluse elulaadi ja selle kujunemist. Rajas eesti näitekirjanduses linna- ainestikulise psühholoogilise näidendi, mis oli kujutluslaadilt lähedane uusima aja näitekirjandusele Euroopas, käsiteles eelkõige eesti intelligentsi suhtumist ja osa rahvusliku kultuuri arengus. "Tabamata ime" (1912) - eneseuhkete tõusikute kultuurpoltiika, kaasaegse kultuurielu pahupool, omakasupüüdlik sahkerdamine kunstiga. "Tabamata ime" ja selle lavastuse ümber puhkenud skandaal inspireeris kirjutama uut näidendit "Pisuhänd" (1913) - eesti kirjanduse paremaid komöödiaid. Ideeline põhieesmärk on tõusiklikuse mentaliteedi mõnede erikülgede avamine, jõukuse- ja kuulsuseiha esiletoomine teatud ringkonna eestlaste, laiemalt kunsti- ja seltskonnasuhete temaatika raames. Vilde erakordselt mahukas looming on eesti kirjanduse ajaloos erakordse tähendusega ja tähtsusega.
¾ Kelle planeet see on? Need spetsiifilised tulnukad peavad end pärismaalasteks (Native Terrans). Nad on iidne rass, humanoidi ja reptiliani liikide kadunukesed, kes tegid ristsugu primitiivsemate Uni-Terrestriali (samamaiste) ellujääjatega. Nad on mitteusaldusväärsed omakasupüüdlikud agendid teisest maavälisest kultuurist, "The Draco's", kes naasevad Maale, mis oli nende iidne eelpost enne originaalsete Uni-Terrestrialide tulemist. Nad püüavad Maad kasutada lavastuse piirkonnana, mis ei ole üldse lihtne, sest kõik ülejäänud 170 erinevat tulnukate liiki tahavad oma osa Metagene saladustest. Need tulnukate kultuurid on omavahel konfliktis selle üle, et kelle reeglistikku peaks siin planeedil järgitama. Samal ajal kasutatakse selleks, et hoida inimesi kontrolli all, kunstlikku mõistusekontrolli eriti alates 1940-datest. Dulce baas on USA valitsuse ja tulnukate ühine baas. See ei ole esimene, mis ehitati koos tulnukatega
Kuulsust veel ei toonud. Hakkavad esinema Pariisis ja M. kirjutab "Naeruväärsed eputised". Leppis isaga ja '60 andis talle uue vande. '62 abiellus Madeleine'i tütrega (19), hiljem arvataxe, et on hoopis viimase isa. Pole eriti õnnelik abielu, mõlemad pojad surevad noorelt, kuid naine jäi mehe surivoodil tema kõrvale. Suure edu tõid "Meestekool"(1661) ja "Naistekool"(1662). '64 tood lavale 3 vaatust "Tartuffe'ist", kuid kunn ei anna luba kogu lavastuse lavale toomisex: Tartuffe tuleb jõukasse ja jumalakartilkku majja igavasex kostilisex ning sunnib peremeest oma soove täitma. Lõpux pannaxe kõrgema võimu sekkudes T. vangi. Komöödia "Don Juan"(1665) on järgmine, mängiti 15x. 1666"Misantroop", 1668"Ihnus", 1672"Õpetatud naised". M. saab õiguse nimetada oma näitetrupp "kuninglikux". "Kodanlasest aadlimees", "Scrapier'i kelmused", viimane teos "Ebahaige"(1673)
lfilm "Yung Lean: In My Head" toob meieni noore räpistaari täiskasvanuks saamise loo, mida saada st, mis salvestatud otse Londoni West Endi lavalaudadelt. Chichester Festival Theatre'i täielikult väl usega Manrico rolli laulab tenor Yonghoon Lee, tema rivaalina astub üles bariton Dmitri Hvorostovs mastatud muusika saatel esitatavas loos annab uus tähtsolist Margarita Shrainer täiuslikult edasi Ma õidab printsessi südame. Franco Zeffirelli vaimustava lavastuse dirigent on Paolo Carignani. Salves du, palume pöörduda meie infomeilile: [email protected] ning Piletilevist ostetud piletite suhte d meie keskel ja lendavad mõnikord hästi kõrgel lennukite kõrval. Olete märganud? Nagu meil, on k ulevaid kummalisi, seletamatuid ja sünge kõlaga helisid. Filmis saadetakse väike seltskond teadlasi Adlon, Lovie Simone, Zoey Luna, Nicholas Galitzine, Michelle Monaghan ja David Duchovny. Blumho
Draamateatrist vallandatud. Unt maeti Metsakalmistule teatrirahva puhkepaika. Unt sai oma loomingu eest kokku viisteist erinevat auhinda ja tunnustusavaldust, sealhulgas Poola Vabariigi Kultuuriteenete orden(1990), Eesti Vabariigi Valgetähe III klassi orden(1999) ning ENSV teenelise kirjaniku aunimetus(1980). Peale kirjutamise tegeles ta väga aktiivselt ka lavastamisega, lavastades nii eesti kui ka välismaa autorite teoseid. Kokku tegi ta üle 80 lavastuse. Ta on lavastanud palju tuntud teoseid nagu näiteks Shakespeare`i ,,Suveöö unenägu", D.H Hwangi ,,Madame Butterfly" ja G. Boccacio ,,Dekameron". Mati Unt elas teatrile. Aasta peale tema surma ilmus raamat ,,Undi-jutud", mis sisaldab mälestusi paljudelt inimestelt, kes temaga elu jooksul kokku puutusid. Raamat on koostatud Kalev Kesküla poolt. Looming: Mati Unti võib nimetada geeniuseks juba 19-aastaselt sai ta hakkama ehk oma kõige kuulsama teose ,,Hüvasti, kollase kassiga"
kunstis. Ülem-Austria pealinnal oli siis üldsegi mitte halb teater. Seal mängiti peaaegu kõike. 12-aastaselt nägin ma laval esimest korda stseeni "Wilhelm Tell" ist. Mõne kuu möödudes tutvusin oma elu esimese ooperiga "Loengrin". Olin äärmuseni haaratud. Minu nooruslik entusiasm ei tundnud piire. Nende teoste juurde tõmbab mind kogu elu ja ma tunnetan ka praegu veel õnne sellest, et provintsliku lavastuse tagasihoidlikkus andis mulle võimaluse hilisematel teatri-külastustel leida alati midagi uut ja veelgi ülevamat. Kõik see tugevdas minus sügavat vastumeelsust niisuguse elukutse vastu, mille minu isa minu jaoks välja valis. Tulin üha enam veendumusele, et riigiametnikuna ei saa ma kunagi õnnelikuks. Minu otsus saada kunstnikuks tugevnes veelgi enam peale seda, kui minu võimekust joonistamise alal tunnustati reaalkoolis. Nüüd ei suutnud ei palved ega ähvardused enam midagi muuta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
