teistest helistiku ja karakteri poolest (ABA-vorm) 17. sajandi lõpul valitsev vokaalzanr (aaria ajal kogu tegevustik seiskub) Retsitatiiv- kõnelähedane laul. Teinekord on sellel ka saade (saatega retsitatiiv). Kantaat- vokaalteos, mis on pikem ja arendatuma vormiga aaria või duett. (Kirikukantaat- vaimulike, piiblist võetud või kiriku lauluraamatu tekstidega). Oratoorium- kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile. Puudub lavastus. Passioon- oratooriumi alaliik, Jeesuse kannatuste lugu. Tekst pärit Uuest Testamendist, tähtis osa on kooril, kes laulavad hulga tegelaste repliike. Ooperi kujunemine- ooper kujunes välja keskaegsetest tragöödiatest ja õukonnapalletist, kus mõlemas oli laulul tähtis koht ning edasi anti mingi lugu. Claudio Monteverdi- ,,Orpheus" 1637. a avati Veneetsias esimene avalik ooperiteater Teatro San Cassino; Napol.
loomusega poisikese ema surm. Lisaks tuntud ballettidele on ta loonud ka sümfooniaid, oopereid, klaverikontserte ja –teoseid, viiulikontserdi ning palju muud. Kuulsaimad teosed Tšaikovskilt on „Pähklipureja“, „Luikede järv“, „Romeo ja Julia“, „Aastaajad“ jt. Ballett on etendatud muinasjutuvestja E. T. A. Hoffmanni tuntud muinasjutu „Pähklipureja ja Hiirekuningas“ järgi, mis esmakordselt ilmus 1816. aastal muinasjuttudekogumikus. Lavastus algab jõuluõhtuga, mil tüdruk Klara võtab vend Fritzi ja ema-isaga vastu külalisi. Kinke jagades tuleb salapärane härra Drosselmeier välja erilise kingitusega Klarale – puust nukk Pähklipureja. Kuid kadedusehoos lõhub Fritz nuku, kuigi Drosselmeister parandab selle jälle hetkega. Pidu saab läbi ning perekond heidab magama. Kell lööb just 12, kui hiireke äratab Klara. Hetk hiljem on hiiri terve kari ja nad on tüdrukut ründamas, kuid tema kaitseks astub välja
Casanova Vivian Ruumet Heliloojad Lavastuses on kasutatud Mozarti, Vivaldi, traditsioonilist araabia muusikat jm. Wolfgang Amadeus Mozart oli Austria helilooja, kes komponseeris oma esimesed palad juba 5-aastaselt. Antonio Vivaldi oli Itaalia helilooja ja viiuldaja, kes küll 15-aastaselt pandi õppima preestriks, kuid asjaolude kokkulangemisel sai temast tunnustatud muusik. Araabia muusika on väga elav ning iseseisev Lavastaja ja koreograaf David Sunnenbluck on lavastaja ja tantsija Ta on õppinud nii Click to edit Master text styles tantsuakadeemiates kui ka Second level balletikoolides Third level Oma karjääri esimesel poolel Fourth level tegi ta kaasa paljudes Fifth level l...
sinna suurepäraselt. Kunas see oli minu esimene ooperikülastus, ei oska ma seda teiste ooperitega võrrelda. Aga see ooper oli päris hea, mulle see meeldis. Et suuta ooperis peaosa hästi täita, on ikka vaja annet, sest üldjuhul paljud seda ei suuda. Kokkuvõttes aga oli etendus haarava ja põneva sisuga. Mulle meeldisid enamus paladest ning mõned jäid isegi hiljem mõttes kummitama. Lavastus oli hästi korraldatud, ning näitlejad täitsid oma rolli väga hästi. Mulle meeldis see ooper, ning kes pole käinud seda vaatamas, siis soovitan väga minna, sest see on vaatamist ja kuulamist väärt.
Uus kogemus Meie klass käis 18.märts Estonias E.Loewe muusikali "Minu veetlev leedi" vaatamas. Dirigent oli Lauri Sirp ning peaosades olid Janne Sevtsenko, Rene Soom, Priit Volmer, Riina Airenne, Helgi Sallo ja Mart Laur. Lavastus ja tantsulised liikumised olid Ago-Endrik Kerge poolt, lavakujundus Liina Keevallik'u, kostüümid olid Liina Pihlak'i poolt valitud ning tantsuseaded Eduard Korotin'i. Etendus toimus kahes vaatuses. Muusikal oli meeldiv ja minu jaoks uus kogemus, kuna käisin esimest korda muusikali vaatamas. Esinejad tegid oma tööd hästi ja vahepeal oli väga naljakaid kohti. Kahjuks ei saanud ma alati kõigest aru, mida esinejad ütlesid. Nad kas ei rääkinud piisavalt selgelt või ei kostunud
vaatluses. Näitemäng etendatakse Haapsalu lossipargis ning see toob vaatajatele üsnagi tõese pildi tollasest ajast ja sündmusest. Terve etendus toimub müüride vahel, kus on kõik päris: nii inimesed, loomad, tunded kui ka müüritav neitsi. Legend mõjub vaatajatele alati draamatiliselt ning paljudel on pisaradki silmis. Kuigi on seda etendatud juba 1979. aastast ei väsita seda jälle kordamast ja vaatamast. Igal suvel saab alguse uut moodi lavastus, kuhu haaratakse nii kohalikke kui teise maakonna ning nii tuntud kui vähemtuntud inimesi. Aastatega vahelduvad ka etenduse lavastajad. Esmakordselt lavastas legendi Paul Kilgas, mis võitis kohe vaatajate südamed. Näitemäng etendakse aga ikkagi "Randlase" poolt. Siiani on lavastatuid kolmkümend kaks hooaega ja kümne käsikirja järgi. Etendus kantakse ette kolmel päeval ning enamasti üks või üks ja pool tundi enne südaööd, sest
Mõisted (kirjandus) mõiste=selgitus, mitte ühesõnaline vaste. Commedia dell' arte rahvakomöödia. Dialoog - ehk kahekõne on kahe või enama isiku kõnelus. Dialoogi aluseks on enamasti olukord, kus tegelastel on erinev info või erinevad vaatepunktid, nii et neil tekib vajadus kõnelemiseks. Draama - välisvormiliseks tunnuseks on dialoog ja põhielemendiks tegelased. Dramaatikat iseloomustavad olevikuline tegevus ja pingsalt dünaamiline sündmustik, mille kaudu karaktereid avatakse. Põhizanrid ajalises järjestuses on tragöödia, komöödia ja draama. Dramatiseering eepilise teose draamavormis ümbertöötus. Eepiline teater Etendus sõna- v. muusikalavastuse, tsirkusenumbrite vms. esitus vaatajaskonnale. Farss jämekoomiline lühinäidend, jant. Happening improviseeritud ühekordne etendus, mis hõlmab kujutava kunsti, muusika, tantsu ja sõnakunsti sugemeid. Intriig - kirjandusteose sündmuste kulg, mis põhi...
Sajandi esimesel poolel tegutsesid siin ooperiteatritena Pariisi Ooper (tõsise ooperi esitamiseks), Koomiline Ooper ja Itaalia Teater, kus oli nii tõsise kui ka koomilise ooperi trupp ja itaalia lauljad esitasid itaalia heliloojate oopereid. Sajandi teisel poolel lisandus muusikaline teater, kus oma muusikalisi draamasid tõid lavale Gounod ja Massenet. Pariisi Ooperis kulutati palju aega ning raha ooperi lavale toomiseks, prooviperiood kestis 2-3 kuud (Itaalias oli see 2-3 nädalat). Iga uus lavastus varustati uute dekoratsioonidega ning kostüümidega, mis teistes Euroopa teatrites oli harv nähtus, sest enamasti kombineeriti raha kokkuhoidmiseks vanu dekoratsioone. Pariisi Ooperis olid ka suurepärased lavatehnilised võimalused, kuulsaks sai näiteks päikesetõusu kirjutamine elektri abil Meyerbeeri ooperis "Prohvet" (1849). Esindusžanr oli grand opera (suur ooper), lavale oli seatud ansamblid, koorid ja ballett. Tavaliselt oli seal 5 vaatust ning suured koori & baletti tseenid
Julia ja Romeo Žanr: teatritükk. Ilmumisaasta: 18. oktoobril 2015. aastal Draamateatris. Lavastus: rühmatöö. Kunstnik: Inga Vares. Tõlkinud: Maimu Berg. Näitlejad: Kersti Kreismann, Martin Veinmann. Sisukokkuvõte: Näidend räägib sellest, kuidas oleks Julia ja Romeo elutee kulgenud, juhul kui suremine vahele jätta, ning transportida nad kaasaega. Paar abiellus noorelt, sai lapsed, lahutas ning eemaldus üksteisest. Ootamatult, 25 aastat pärast viimast kohtumist komistatakse üksteise otsa uuesti rongiterminalis, kus kunagine armastuspaar hakkab tooma üles vanu vigu ning arutama juhtunud teemasid. Rongi depoos on toimunud ka rike, mistõttu ükski rong ei välju kahe tunni jooksul. Tänu sellele on Julial ja Romeol palju aega üksteise kallal norida ja heietada. Vestluse käigus selgub, et Romeo on vahetanud mitu korda naisi ning töötab ärialal. Julial aga on olnud pika perioodi vältel vaid üks poissmees, k...
Mina käisin 6. märtsil vaatamas operetti „Tsirkusprintsess“. Etendus toimus Rahvusooper Estonias. Operetti heliloojaks oli Imre Kalmani. Dirigentiks oli Kaspar Mänd. Lavastajaks oli Saksamaalt pärit Thomas Mittmann. Orkester ja koor olid Rahvusooper Estonia enda koor ja orkester. Peaosatäitjad olid: Helen Lokuta, Andres Köster, Andero Ermel, Mart Laur, Väino Puura ja Hanna-Liina Võsa. Lavastuse koreograafiks oli Marina Kesler. Marina Kesler töötab RO Estonia balletiartisti ja koreograafina ning Tallinna Balletikoolis õppejõu ja koreograafina. Ennast on Marina iseloomustanud mitmete märksõnadega: ahne loomingu järele, nõudlik, aus, enesekriitiline, egoistlik ning valmis eluaeg õppima. Operetti keskmes on romantiline intriig ja värvikas tsirkuseelu. Vürstinna Fedora Palinska tõrjutud kosilane palkab kättemaksuks salapärase tsirkuseartisti Mister X-i kehastama aadlikku ja paluma vürstinna kätt. Põnevate sündmuste keerises selgub, et Mist...
Robert Annus Robert Annus on sündinud 19.mail 1984 Tallinnas, ta on eesti näitleja ja lavastaja. Robert õppis Tallinna Muusikakeskkoolis klaverit ja oboed ning lõpetas aastal 2008 Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia lavakunstikooli (23. lennu) lavastaja õppesuunal. Ta töötas Vanemuise teatris näitleja ja lavastajana, aastatel 2008-2013. Ta oli ansambli Chupacabra solist ja ETV saatejuht.Tema elukaaslane on näitleja Maria Soomets, kes sündis 21.veebruaril 1979 ning ta on Eesti näitleja. Neil on tütar Noora, kes sündis 5.juunil 2010.Robert Annus tunnistas, et kuigi tal oli valida nii näitlemise kuimuusiku karjääri vahel, valis ta lavakunstikooli astudes esimese tee."Klassikalise muusiku elus on rohkem üksindust, teater on oma olemuselt kollektiivsem, kuid meistriks saamisel määrab tegelikult ikka harjutatud tundide hulk - kui palju oled pilli harjutanud," arvas Annus Kroonikale antud int...
kui ma olin arvanud. Kõiki näitlejaid olin ma varem näinud ainult vaid televiisori vahendusel ning seda enam oli huvitav näha neid päris laval. Kõik näitlejad tegid suurepärase esinemise ning mängisid oma karaktereid väga loomutruult välja, mis sellel väikesel laval nii ehedana tundus. „Persona” on etendus, mida läheksin heameelega uuesti vaatama ning mis on nii elulähedane ja milles nii mõnigi leiab midagi sarnast enda elust. See lavastus näitas väga hästi 21. sajandi perekonda, kus ühte tuppa kokku saadakse heal juhul õhtul ning siis tegelevad ka kõik omas maailmas oma asjadega. See näidend jääb mulle meelde kui väga heade ja veidrate maskidega, suurepärase näitlejatööga ning et ma sain etendust nautida näitlejatari Maarika Vesipuu-Veebeliga samas reas istudes.
Ebakindlus pole aktsepteeritav! Kirjutaja arvestagu lugejaga, kel ei pruugi kirjutajaga sarnased teadmised olla. Ei saa eeldada lugejalt spetsiifilisi teadmisi. Lavastuse struktuur on artikli ülesehituse teenistuses. Mitte vastupidi. Ei pea alustama nähtud etenduse algusest ja ühes artikli lõpuga käsitlema ka lavastuse lõppu. Rollikirjeldus ja näitlejatöö on erinevad kategooriad. Keskenduda tuleks näitlejatööle. Näidend - kirjutatud tekst paberil. Lavastus - lavastaja, näitlejad, kunstnik loob selle näidendist. Etendus - lavastuse esitus. Näidis teatrilavastuse arvustus Kasutatud allikad http://www.opera.ee/noorte-ja-teatriblogi/kuidas-kirjutada-arvustust/ http:// www.e-ope.khk.ee/ek/2013/meedia_ja_mojutamine/meediazanrid/arvamus_j a_arvustus.html http://24tundi.ee/kuidas-kirjutada-arvustust/ http://vana.oppekava.ee/index.php/LINK_75._Arvustuse_kirjutamine http://www.draamateater.ee/kirjutamisnipid http://
lühikokkuvõte: On lugu, tekst & jutustamine. Hiljem ei tohiks ära unustada, et on jutustamine & fokusseerimine. 6. SLAIDSHOW Draama (ehk dramaatika) näidend - tekst, mis kuulub kirjanduse alla, suhestub teatriga, teatri naaberteemadega lavastus/etendus - on seotud teatriga, lavastuse seisukohalt näidend on invariant (olen lavastaja - minu variant), variante tekitav teisendus / tõlgendus. näidend realiseerub lavastusena.; muutub iseseisvaks kunstiteoseks. lavastus on teatri kavas, etendus on konkreetne variant (ühel õhtul teatris) dramaturiga kindlasti ei ole kirjanudse põhiliik (ei tohi segi ajada draamat & dramaturgiat. dramaturgia on lavateose lavastamisteooria, filmide alus, on seotud pigem lavastamise kui proosaga. Olulised dramateerimised. Lavastus teatris kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jt loodud teos. Lavastuse aluseks on tavaliselt näidend, kuid lavastus ei ole näidendi esitamine teatris, vaid enamasti näidendi
7 Kasutatud kirjandus lk.8 2 Sissejuhatus Priit Võigemast on väga andekas ja väga suure potetnsiaaliga näitleja. Ta on mänginud rohkemas kui 20 erinevas rollis ja proovinud ka lavastaja ametit. Raske uskuda ,et Priit on ainult 25 aastat vana. Eesti rahval on ilmselt kõige eredamalt meeles tema peaosa suurfilmis "Nimed marmortahvlil". Teatrist on meeles roll tippmuusikalis "Grease" või Ugala lavastus "Nipernaadi" mis toimus Viljandi järve ääres. Isegi lapsed teavad kes ta on - just tema mängis Buratinot ETV lastesaates. Elulugu Noorena elas Priit Rapla lähedal Alul. Oli väga aktiivne ja õppis koolis neljadele-viitele. Keskkoolis muutus käitumine «rahuldavaks» ja reaalained viletsateks. Algas puberteediaeg. Teda peeti kõige üldisemas mõttes tavaliseks noormeheks: Kuulas Red Hot Chilli Peppersit, käis Rapla muusikakoolis
lavale). Teatri jagunemine institutsioonidesse sõltub ka sellest, kas institutsioonil on püsitrupp või palgatakse iga uue lavastuse tarvis uued näitlejad: 1) repertuaariteater (suurem osa Eesti teatritest Draamateater, Vanemuine jne) 2) projektiteater (Von Krahli Teater kuigi on ka väike püsitrup) Oluline roll teatri institutsionaalsuse juures on ka majal (hoonel). See on prestiizi küsimus. 5. Defineerige mõisted mõisted näidend, etendus, lavastus. Näidend on teatris esitamiseks mõeldud kirjalik tekst (nt William Shakespeare'i ,,Hamlet") Lavastus on lavateos, mis on loodud lavastaja, näitlejate, kunstniku jt poolt; sageli on lavastuse aluseks näidend (nt Lembit Petersoni lavastus ,,Hamlet" teatris Thetrum, aastal 2003) Etendus on lavastuse üks esituskord (nt ,,Hamleti" etendus kindlal kuupäeval). Lavastusega antakse teatud hulk etendusi, mille seast eristub esietendus esmakordne esitus publikule. 6
,,Tõde ja õigus. Teine osa" A. H. Tammsaare Käisin 16. Septembril Tallinna Linnateatris vaatamas etendust ,,Tõde ja õigus. Teine osa". Etendus oli küll pikk kuid minu arvates oli see väga huvitav ja vaheajad olid hästi sätitud ja iga vaatus oli oma moodi üless ehitatud. Religioon on selle loo üks tähtsaid osasid mida Indrek lahendama ja kogema hakkab. Etendus algab sellega, et Indrek Paas tuleb härra Mauruse eestikeelsesse kooli õppima. Alguses peab Indrek kohanema tema jaoks uue eluga linnas ja kuna Indrek on harjunud, et koguaeg peab tõtt rääkima tekib tal raskusi arusaamisega keda usaldada ja keda mitte. Härra Maurus teeb Indrekule selgeks, et selles koolis on ta võrreldav jumalaga ja miski ei pääse tema silme eest ja kuna Indrek on ainus aus mees nimetab Maurus ta messiaks. Sammuti ei ole onu Maurus heal arvamusel juutidest mida ta mitmel koomilisel viisil selgeks tee...
2008. aastal Pulitzeri preemia. Lavastuse esietendus oli 7. märtsil 2010. aastal suures saalis. Tükis mängivad Lembit Ulfsak, Ita Ever, Ülle Kaljuste, Tõnu Oja, Marta Laan, Kaie Mihkelson, Hilje Murel, Maria Klenskaja, Ain Lutsepp, Taavi Teplenkov, Viire Valdma, Martin Veinmann ja Tõnu Kark. Lavastaja ja muusikaline kujundaja on Priit Pedajas, kunstnik Pille Jänes ja valguskunstnik Kaido Mikk. Draamateatri populaarne lavastus ,,Augustikuu" on publikule pakkunud huvi juba kaks ja pool aastat. Lavastuses avaneb tänapäeva maailm, kus Oklahoma osariigi pereisa saladuslik kadumine toob suure perekonna üle pika aja ühe katuse alla kokku. Näidendile annavad erilise tähenduse egoistlikud tegelased, kes erinevad üksteisest nii iseloomude kui ka saatuste poolest. Kõigil peretütardel on kaasas oma probleemid, mida on aastaid varjatud, kuid enam
kes olid väga tõetruult räbalaisse riietatud. Kohati aga muutus kahjuks lavaline tegevus väga segaseks ning raske oli jälgida, mis täpselt toimub. Üldiselt jäin etendusega rahule nagu ka kõik teised saalisolijad, kes lõpus tänasid tantsijaid, orkestrit ja teisi tehnikuid tormilise aplausiga. Soovitan ka teistel nii balletihuvilistel, kui ka neil, kes väga ei hooli balletist, seda vaatama minna, sest see on väga omapärane ja loomutruu lavastus, mille teostuses peame profesionaalidele tänulikud olema, kes selle imelise loo meile tantsides jutustavad. Külmaks ei tohiks see ballett küll kedagi jätta.
MARIE UNDER Leon Kann 12.B Marie Under-kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker,aastast 1924 Marie Adson Marie Under kuulus kirjandusrühmitustesse Siuru ja Tarapita. Sündis: 27. märts 1883, Tallinn Suri: 25. september 1980, Stockholm, Rootsi Abikaasa: Artur Adson (abiell. 1927) Vanemad Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (1843–1930) ja Leena Under (sündinud Kerner) (1854–1934). Neil oli 5 last – Evangeline (1880–1932?), Gottried (1881–1882), Marie (1883– 1980), Berta (1885–1974) ja Christfried (1887–1934). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Hariduskäik Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. 4.–9. eluaastani õppis Marie väikelaste koolis, mis asus Väike-Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastel...
ükskõik, millist teost. Heaks näiteks on Kaur Kenderi „Untitled 12“, mis on tõeliselt tülgastav jutustus. Võrreldes tänapäevast ja aastatetagust kunsti on see muutnud väga palju. Koomik Seth Macfarlane on öelnud: „Mis erinevus on kunstil ja pornograafial... valitsuse luba!“ Kunstil ei ole piire, tehakse ükskõik mida. Kunstnikud oleksid nõus ka lavale pornograafiat tegema minema kui vaid tähelepanu saaks. Näiteks palju kõneainet saanud hiljutine lavastus „Kõnts“. Seal on väga palju pornograafilisi stseene. Arvustajad on selle tembeldanud häbimärgiks Eesti kunstis. Tahes-tahtmata tekib tunne, et kunstiinimesed on valmis tegema ükskõik mida, et saada publiku tähelepanu, ükskõik, kas heast või halvast vaatevinklist. Kunstil peaksid olema selged piirid, sest kui seda vaadata, peaksid tekkima meeldivad emotsioonid, mitte tülgastavad. Kui lugeda ka kunstiks seda, kuidas
,,Musta pori näkku" Kultuuriürituse arvustus Käisin vaatamas etendust ,,Musta pori näkku". Etendus on Mihkel Raua samanimelise raamatu põhine. See on mokumentaalne* talkshow lauludega kahes vaatuses. Esietendus oli 10. novembril 2012 Vanemuise suures majas. ,,Musta pori näkku" lavaelu ja keelekasutus oli tavaelust pisut kangem ning usun, et päris külmaks ei jätnud etendus kedagi. Lavastus ning tekstid on teinud Andres Noormets, kunstnik on Maarja Meeru, videokujunduse autor on Taavi Varm, valguskunstnik on Margus Vaigur ning muusikalise kujunduse on teinud Andres Noormets, Mihkel Raud, Alari Piispea, Margus Tammemägi ja Ele Sonn. Osades on Andres Mähar, Martin Kõiv, Ott Sepp, Kais Adlas, Riho Kütsar, Margus Jaanovits, Priit Strandberg ning Marianne Kütt. Nagu ka eespool mainitud, siis etendus põhineb Mihkel Raua raamatul ,,Musta pori näkku"
Operett Silva Etendus toimus 20. novembril kell 19:00 Estonia rahvusooperis. Esitati etendust noorest kõrtsi lauljatarist nimega Silva. Õhkkond oli rahulik, kuid muhe. Etendus oli jagatud kolmeks vaatuseks ja kestis kolm ja pool tundi ning sellel oli kaks vaheaega. Näitlejate nimesid ma kahjuks ei tea. Mulle meeldis etendus väga, sest see oli huvitavalt teostatud ja esitatud. Esinejad elasid väga oma rolli sisse ja lisasid sinna omamoodi särtsakust. Kõik laulud olid väga elegantselt esitatud. Kõik sõnad olid ilusti välja hääldatud ja kõigest oli aru saada ka ilma subtiitriteta. Võimsad kõlavad hääled olid kõigil esinejatel.Orkester saatis enamus laule ja mängis suurepäraselt. Teose muusikasse on sulanud nii valsi-, tšaardaši- kui ka foksirütmid. Etendus räägib ülitalendikast kõrtsilaulikust Silvast. Tema mänedžer Boni on hankinud talle ja ka endale töökoha Ameerika Ühendriikides. Lahkumise õhtul ...
Ooperifantoom on muusikal. Muusikal- muusikaline lavateos, mille sisu avatakse laulu, tantsu ja kõnedialoogide kaudu Zanr on seotud igapäevaeluga ja seda mõjutavad hetkel moes olevad muusikastiilid. Lavastuse ajalugu romaaan ,,Ooperikummitus'' Andrew Lloyd Webber loodud muusikal, esietendus 1986. aastal Originaalpeaosatäitjad: Fantoom- Michael Crawford, Christine Daaé- Sarah Brightman Aasta 1925 tehti tummfilm On võitnud palju auhindu Broadway kõige pikemalt mängitud lavastus läbi aegade Sisukokkuvõte Chagny vikont Raoul on oksjonil ja teeb pakkumise mängutoosile, mis seostub talle mingi erilise mälestusega. Edasi toimub muusikali sündmustik minevikus, siis kui Raoul veel noor oli. On aasta 1890 ja käivad uue ooperi Hannibal proovid. Primadonna Carlotta on valmis esitama aariat, kuid äkitselt kukub dekoratsioon stangedelt ja Carlotta pääseb napilt surmast. Otsustatakse, et teda hakkab esialgu asendama Christine Daaé.
kerge. Võime teha nägu nagu oleme uues kohas kergelt enda koha leidnud, aga nagu ka lavastuses välja toodi, ei ole lihtne elu uuelt lehelt alustada, ikka jääb sisse see koduigatsus, aga samas kartus, et kui tagasi pöördud pole sa mitte millegagi hakkama saanud. Ei ole kerge jätta oma kodumaad, kus eluaegsed sõbrad ja pere. Muidugi on see mõnele kergem kui teisele. Nõustun Margus Mikomäe kujundliku pildiga etendusest, mis ka mulle endale pähe kippus: lavastus on seotud ronimisega, mida kõrgemale sa ronid, seda rohkem sa näed, aga seda valusam on alla kukkudes. Läbivat rolli lavastuses mängib Freddie Mercury. Tuntud Queeni laulude järgi seatud tantsuline liikumine ei olnud nauditav: Ben(Kristo Viiding) sai end neil hetkedel küll vabaks lasta ning koos temaga koges seda ka publik, kuid isiklikult ma Mercury lavastusse sisse toomist ei nautinud. Freddy
,,Nii on meil moes" esietendus 21. novembril 1934. aastal Broadway Alvin Theatres ja seda mängiti 420 korda! Seejärel etendus see Londonis ja 1962 see muusikal taastati. Nimetatud teost on peetud George Gershwini ,,Porgy ja Bessi" kõrval tolle aja tähtsündmuseks. Cole Porteri meloodiad on lummavad oma kromatismide ja kaasakiskuvad jazzrütmikusega. Muusikali süzee on küllaltki triviaalne, kuid suhted inimeste vahel nii tüüpilised ning finantsprobleemide käsitluski äärmiselt aktuaalne börs, aktsiate tõus ja langus ning maffia tegutsemine. Cole Porteri muusikalidest ,,Suudle mind, Kate" ja ,,CanCan" on osa saanud ka meie publik. Esimene oli Estonia laval 1966. aastal Udo Väljaotsa lavastuses Georg Otsaga peaosas (ülipopulaarseks sai tema esituses laul ,,Päevalööl" ja muidugi eri kooslustes duett ,,Wunderbar") ning 1992. aastal Neeme Kuninga lavastuses Tõnu Karguga peaosas, kuid juba linnahallis. Teine neist Endrik Kerge l...
Kuna mees tõepoolest uurib oma vaateväljas olevaid naisi , tõenäoliselt ka prostituute , kes tavaliselt kogunesid teatritesse, siis on tema tegu kõlvatu ja petislik , eriti sellepärast, et see toimub tema kaaslase selja taga. Niisugune ülesehitus suurendab tähelepanu, mida vaataja vaataja pildil osutub loozis istuvale naisele- otsekui põõraksime meie naisele tähelepanu, mida too pälvib ja mida talle ei osuta ta mühakas ja tundetu kaaslane- See läbimõeldud lavastus tõstatab mitmeid küsimusi, millest tähtsam on see, miks Renoir üldse vaevub vaataja pilgule õigustust andma. Vastuse saame siis, kui uurime pilti veelgi põhjalikumalt- asi on ilmselt selles, et sel ajal kui vaataja pildil naist silmitseb , ei vaata naine teda, ja sellest ka tema veidi looritatud pilk. (isegi kui naisel oleks teatribinokkel , ei sõendaks ta seda vaatajale suunata.) Vaataja vaatamisviisis on seega tunda võimu kujutatud naise üle.
Tuuliku Abruka lugudes. 7. Marie Liiv/ Helve Õnnis- meie kooli vundament. 8. Erinevate põlvkondade filmi(muusika vm) eelistused. 9. Mida loevad noored tänapäeval? 10. Noored ja religioon. 11. Saarlased välismaal. 12. Mati Kuntro Vilsandi kirjanik ja kunstnik. 13. Murdekeele säilimisest Saaremaa külades. 14. Saaremaa talunimede päritolu. 15. Minu koduküla släng. 16. Saaremaa looduse kujutamine eesti lüürikas. 17. Kirjandusliku teose või selle osa lavastus. (praktiline töö) 2. Keemia, geograafia, bioloogia 1. Modifikatsiooniline muutlikkus võilillel. 2. Kuressaare rahvastikupüramiid 2012. 3. E- ained minu toidulaual. 4. Maasikate paljundamine seemnetega. 5. Erinevate (puhastus)vahendite võrdlus ja mõju. 6. Energiajookide tarbimine. 7. Kohvijoomisharjumused ja kohvi mõju tervisele. 8. Püsiühendusega seotud probleemistik. 3. Ajalugu 1. Minu kodukoha : a)küla b)ettevõtte või c)arhitektuuri mälestise ajalugu.
,,Luisa Miller" ,,Rigoletto" ,,Trubaduur" ,,Traviata" ,,Sitsiilia verepulm" ,,Maskiball" ,,Saatuse jõud" ,,Don Carlos" ,,Aida" ,,Othello" ,,Falstaff Ooper "Rigoletto" Verdi ise hindas "Rigolettot" kõrgelt, nimetades seda oma parimaks ooperiks. Ooper "Rigoletto" on kirjutatud Victor Hugo näidendi "Kuningas lõbutseb" järgi See draama sai 1832. a. tohutu skandaali osaliseks Tükk sai lavastuskeelu ning Hugo kaebas Prantsuse valitsuse kohtusse Järgmine lavastus toimus alles 50 aastat hiljem. Ooper "Rigoletto" Verdi lugu on Rigolettost, kes teravkeelse kojanarrina südametu hertsogi juures leiba teenib Rigoletto ainsaks aardeks on tema tütar Gilda, keda ta palavalt armastab ning püüab kiivalt maailma kurjuse eest kaitsta Ooperi dramaturgiline külg ongi Rigoletto tragöödia Ooper "Rigoletto" Ooperi koosneb peaaegu täielikult duettidest ,,Rigolettos" saavad kokku vana ja uus maailm traditsiooniline itaalia ooper ning tulevikus
Sülfiid (La Sylphide. The Sylph of the Highlands) Käisin 28. märtsil Rahvusooper Estonias vaatamas August Bournonville'i balletti. Bournonville on Taani balletitraditsiooni looja, ta stiil on bravuurikas ja väljendusrikas. ,,Sülfiidi" peetakse esimeseks romantiliseks balletiks. Kuigi autor oli taanlane, siis sündmuspaik oli Soti mägedes. Balleti alguses mängis tükk aega orkester, suletud kardinatega. Orkestri koosseisus oli palju erinevaid pille: pasunaid, flööte, viiuleid, harf ja ka teisi. Lugu rääkis sellest, kuidas üks Soti noormees James pidi abielluma oma kihlatuga, kuid eelneval õhtul oli tuppa ilmunud ilus tütarlaps, kellel oli seljas valge õhuline kleit, õrnõhukesed tiivad olid seljal ning malbe naeratus näol. Ta tantsis väga graatsiliste liigutustega, poolvärisevalt, et ta paistaks võimalikult õrn ja hõljuv ta oli Sülfiid. Sülfiid tähendas hinge, un...
lõbusa meloodia tõttu ning näitlejad esitasid seda väga oskuslikult. Lugu tõi minusse väga rahuliku ja rõõmsa enesetunde, sest meloodia üksinda oli juba väga eriline. See sobis ülejäänud tükis esitatud paladega, sest kõik esitatud lood olid rõõmsa meloodiaga ning kaasahaaravad. Muusikal ,,Mary Poppins" oli väga originaalne ja andis positiivse teatrielamuse. Näitlejad ja orkester said hakkama väga professionaalselt ning suurepärane lavastus Georg Malviuse poolt, andis mulle ühe elu parima teatrikogemuse. Georgi poolt oli kõik väga hästi korraldatud ning laita millegi kallal ei saa. Mulle meeldis see etendus väga ja ning soovitan seda ka oma kaaslastele. 14.04.2012
Tänaseni enim ostetud filmimuusika plaatide esikümnes Billboard'i edetabeli esiviisikus 244 järjestikust nädalat Arvustused http:// maaleht.delfi.ee/news/uudised/kultuur/greaseuuestilaetudjaglamuurivaba.d?id= http://sehkendaja.wordpress.com/2013/05/07/greasevanemuises/ http:// tartu.postimees.ee/1227988/efektsedmuusikalinumbridvarjutasidlabivaloo Minu arvamus Ma olen seda isiklikult vaatamas käinud ja olin vägagi rahul, kuigi isiklikult meeldis 2004 aasta lavastus rohkem, kus peaosades olid Priit Võigemast ja Liisi Koikson. Goreograafia ja lava kujunus oli super. Häiris natuke see, et liiga vähe mängis nais peaosatäitja (Getter Jaani). Sellised lavatused tõmbavad suure hulga publiku endani ja üldse ei imesta, kuna etendus teeb tuju heaks ja jääb veel kauaks meelde. http://www.youtube.com/watch?v=Tu86SQ3Lus
Malvius, kunstnik oli Ellen Cairns ja dirigent Erki Pehk. Peaosades astusid üles Meribel Müürsepp või Nele-Liis Vaiksoo (Kim), Koit Toome või Mikk Saar (Chris), Marko Matvere või Sepo Seeman (insener), Lauri Liiv või Erik Meremaa (John), Kaire Vilgats või Ele Raik (baaritüdruk Gigi) ning Maarja-Liis Ilus või Janika Sillamaa (Ellen). Muusikal ei pälvinud arvustustes just ülistavaid hinnanguid - heideti ette näiteks "parim enne" möödumist ("Postimees"). Sellegipoolest oli lavastus menukas, linnahallis mängiti seda ligi 20 korda. Aasta pärast Eesti lavastust tuli muusikal lavale ka Helsingi Linnateatris, kus osalesid samades rollides Koit Toome ja Lauri Liiv, neile lisaks koorilauljatena veel ka Evelin Samuel ja Mikk Saar. Suvel 2003 etendas Eesti trupp "Miss Saigoni" ka Saksamaal ja Luxembourgis, kuid enamik peaosalisi oli neil etendustel siiski teistest riikidest. Aida
mujalgi. Tallinnas asutas Kotzebue 1784. aastal koos kohalike mõttekaaslastega Tallinna asjaarmastajate teatri. Avaetenduseks oli Kotzebue 5-vaatuseline burlesk ,,Igal narril oma müts" ja teise osana Lessingi ,,Aare". Seejärel esitas Kotzebue epiloogi, milles selgitas teatri püüdu olla südame ja vaimu harijaks. Kogu etendustest saadav sissetulek annetati vaestele. Piletitele oli kirjutatud teatri moto: Pühendatud heategevaks otstarbeks. Häbi sellele, kes halvasti mõtleb. Esimene lavastus tehti ilma naisnäitlejateta, sest kardeti sokeerida avalikku arvamust, kuid juba järgmistes lavastustes osalesid ka naised. (Rändtruppides olid naised tegelikult juba varem üles astunud, kuid provintslikus Eestis oldi alati pisut alalhoidlikumad.) Kotzebue juhtis Tallinna ajaarmastajate teatrit 1790. aastani. Samal ajal kirjutas ta näidendeid, lavastas neid ja mängis ise kaasa. Eesti keel ja eestlane ilmusid esimest korda teatrilavale 1789. aastal Kotzebue ühevaatuselises
sündmuseks ja mida mitte. Kaljundi mainib 1950. aastatel Milton Singeri poolt käibele võetud „kultuurietenduse“ mõistet, mida selgitab G. Geertzi uurimusega, kus viimane väitis, et kultuuri kui sümboolse märgisüsteemi toimimisel on oluline koht ka igapäevaellu kätketud sümbolismil, näiliselt triviaalsel rutiinil ja argirituaalidel, millel on omakorda oluline koht erinevate maailmavaadete, eluhoiakute ja tähenduste loomise, edasiandmise ja säilitamise juures. Lavastus „Life Is Very Hard“ põhinebki iseenesest suuresti just väga rutiinsetel toimingutel, sest mis võiks olla argisem, kui inimestevaheline vestlus täiesti suvalistel teemadel. Kuigi konkreetses lavastuses etendatud vestlused olid loodud performatiivsusele mõeldes, olid need sellegipoolest oma algkujul siirad ja spontaansed. See asjaolu paljastab vähemalt osaliselt argisuse performatiivsuse. Kaljundi väljatoodud uurimustest on eriti vähenõudlik John Langshaw Austini käsitlus
Vaatamata kõikidele intriigidele, püüdis Charles olla oma naisele parim mees. Ta seljatas teise tõe selle kohta, et tema naine petab teda. Gustave Flaubert'i romaan ,,Madame Bovary" tõdeb, et asjaolud võib alati viia erinevatesse huvisfääridesse. Emma mõistis alles siis, kui valesti ta oma elu elanud on, kui ta sai tunda tagasilööki. Leidub ka armastusele toetuvaid tõdesid nagu praegu Pärnus etenduv kirglik lavastus ,,Tuulte pöörises". See räägib kahest mehest ja nende vahel olevast naisest, kes keset ümbritsevaid muutusi püüavad ennast ning oma tõde ja armastust leida. Naine on kahe tõe vahel ning ei suuda otsustada kumba meest valida. Tihtilugu oleme kahe variandi vahel ning ei suuda otsustada kumb variant võiks olla tõesem. Nii ka armastuses, naisterahval oli raske valik teha kahe täiesti erineva mahe vahel ning keeruline selgust leida kumba valimine võib osutuda õigemaks.
Così fan tutte, ossia La Scuola degli amanti Nii teevad kõik ehk Armastajate kool W. A. Mozart Ooperi looja Mozart on kõigi aegade geniaalseim helilooja. Mozart sündis Salzburgis, kus tema isa oli õukonna kapellmeister, viiuldaja ja muusikapedagoog. Isalt sai ta oma muusikalise hariduse ja tema korraldas esinemisi Euroopa tähtsaimates keskustes ning toimetas trükki esimesed Mozarti teosed. 4-aastaselt hakkas Mozart klaverit mängima, 5. eluaastast andis ta esimese kontserti. Lapsepõlv möödus reisides mööda Euroopat ja kõrgeimates seltskondades esinedes.Viini klassikutest oli Mozart kõige itaaliapärasem. Mozarti loomingus oli vaimuliku muusikat üsna vähe. Tema tähtsaim vaimulik teos ,,Reekviem" jäi surma tõttu pooleli ja lõpetas õpilane Franz Süssmayr. Mozart kirjutas 19 ooperit, väljapaistvamad lõi 10 viimasel eluaastal. Neis on tunda Itaal...
miski, mis oleks mind üllatanud, hämmastanud. Üldiselt jäin kontsertiga rahule. Kõige enam meeldis selles etenduses Igor Stravinski lugu " Petroska". See on teos, mis on rikas nii struktuurilt, helilaadilt kui ka kõlalt. Igorit peeti 20.sajandil üheks mõjukaimaks heliloojaks. Ta on kuulus oma kolme balleti poolest: "Tulilind", "Petruska", "Kevadpühitsus". Stravinski lõi "Petroska" balleti 1910-11. aastal, mille esietendus toimus Pariisis. Lavastus oli edukas, kuid publik oli jahmunud- etendus oli rabe, terav. Kuid rahvas polnud rahul, nad ootasid midagi enamat. Esituse tase on hea, sest esitatud lugudest oli see just kõige kaasahaaravam. See lugu oli täis üllatusi, kui algas see rahulikult ja vaikselt, siis oli ootamatuid kohti, kus muusika valjenes, ning muutus kiiremaks ja traagilisemaks, süngemaks. See oli teos, mis jäi meelde ning meeldis mulle. Tekitas tunde, et seda lugu võiksin ma pikemalt
purjeregatt ja sellega seoses ka üldlaulupidu. Üldtantsupidu lükati aasta võrra edasi). Viimane üldtantsupidu toimus 3.-5. juulil 2009. aastal. Enamik üldtantsupidudest on toimunud nõukogude võimu perioodil. Ideoloogiline surve oli tantsupidude puhul võrreldes laulupidudega oluliselt nõrgem. Esiteks polnud deklaratiivseid Leninit ja parteid ülistavaid tantse, mida saanuks kavasse suruda, teiseks olid korraldajad piisavalt nutikad. Kuna üldtantsupidu on terviklik lavastus ning staadioni väikese mahutavuse tõttu antakse publikule 3-5 etendust oli võimalik loobuda avakõnest. Kõne asendati selleks puhuks loodud luuletekstiga. Eredaimaks näiteks on Vladimir Beekmani tekst: "Eesti, mu südame kodu, visade isade maa. Teist nii armast ei ole ja iialgi olla ei saa.". Kohustuslikus korras pidid kavas olema nn vennasrahvaste tantsud. Tantsiti läti, leedu, vene, valgevene, moldaavia, aga ka ungari, saksa jt rahvatantse, küll süitidena, küll eraldi
Luuletusi 1943–1954 1928 – HÄÄL VARJUST. Luuletusi 1923–1927 1963 – ÄÄREMAIL. 10 algupärast luuletust ja 36 tõlget 1928 – RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. 1981 – MU SÜDA LAULAB. Luuletusi 1923–1927 1944. aasta septembris põgenes ta perega Rootsi. Marie Under on maetud Skogskyrkogårdeni kalmistule. Underi ja Adsoni hauakivi MUUD 20. novembril 2006 esietendus KUMU-s lavastus "Under", mis valmis luuletaja kirjade, päevikute ja mälestuste põhjal. Teatritüki lavastas Merle Karusoo ja Raimo Pass. Osades Katrin Saukas (Marie Under), Ago-Endrik Kerge, Raivo Trass, Sten Zupping ja Egon Nuter. Roosikasvataja Mart Ojasalu on aretanud roosisordi `Marie Under`, mida esitleti 17. juulil 2009 Tallinna Botaanikaaias. Aastast 2008 annab kultuuriministeerium välja Marie Underi nimelist stipendiumi, millega toetatakse üliõpilaste tööd eesti kirjanduse uurimisel
jalgpallifännide hõiskeid ja kisa. See andis etendusele palju juurde. Valgus oli peamiselt lava ees olevale võrgule suunatud ja seetõttu jäi ruum võib-olla liiga tumedaks. Tegelased olid õnneks hästi valgustatud, et neid veelgi rõhutada. Vaatemäng õnnestus minu arvates hästi, igaüks olid näinud vaeva ning mulle meeldis ,,Kartulimoos ehk Chelsea win" väga. Lavastaja- ja kunstnikutöö oli kiiduväärt. Etendus oli äärmiselt tore ja lavastus õnnestus eriti tänu osavatele näitlejatele, kes olid oma rolli hästi sisse elanud. Mulle meeldis näitemäng väga, sest nägin inimesi elu keerdkäikudes, mida saatsid tragöödia ja komöödia samaaegselt.
LOE, MÕTLE JA TÄIDA LÜNGAD! Tragöödia sünd. Dramaatika olemus Tragos sokk+ ode laul (sokk autasuks või sokuohvrite järgi?) Dr on 1 kolmest ilukirjanduse põhiliigist. Draamateos kirjut tavaliselt teatris 6. sajandi keskpaigas eKr lisas poeet Thespis Dionysose pidustustel kooriettekandeile lavastamiseks, seega realiseerub kirjaniku, lavastaja, näitlejate, näitleja. See asus kooriga kahekõnesse dramaturgiline element! ...................................... ....................................................ühistegevuses. Koorilaulu ülev-pidulilest lauludest kujunes tragöödia, lõbusailmelistest komöödia. Kasutada on siis ka lavalised väljendusvõimalused, dekoratsioonid,...
Broadwayl 15. märtsil 1956. aastal ja on tagantjärele kujunenud muusikali väärtuse ja menukuse omamoodi etaloniks. Esietendusel laulsid peaosi Julie Andrews (Eliza Doolittle), Rex Harrison (professor Henry Higgins), Stanley Holloway (Alfred P. Doolittle, Eliza isa), Robert Coote (kolonel Pickering, Higginsi sõber). Rahvusooperis Estonia esietendus muusikal 3. aprillil 2008. aastal. Dirigendiks oli Mihhail Gerts, lavastus ja tantsulised liikumised: Endrik Kerge, lavakujundus: Liina Keevallik, kostüümid: Liina Pihlak, valguskunstnik: Neeme Jõe, tantsuseaded: Eduard Korotin. Peaosades olid Hanna-Liina Võsa, Raivo E. Tamm, Väino Puura, Riina Airenne, Helgi Sallo, Madis Milling. Tükk oli meeleolukas, üsna rõõmsameelne ja vaimukas. Võrreldes mõndade teiste etendustega, mida ma Estonias vaatamas olen käinud, siis see oli
hõredamaks. Villem on tihti kahevahel ning tahab sõita üle mere ise vennale külla, kuid neid plaane ei vii ta kunagi ellu. Jakob jääb ka lõpuks paikseks ning võtab omale ameeriklannast naise. Vennad ei kohtu kunagi uuesti, kuid jäävad hinges alati teineteisega. Autori mõte selle näidendi teostamisel oli tuua vaatajateni kahe venna vahelised emotsioonid, mis läbi saadetud kirjade olid niivõrd ehedad, et jäi tunne, nagu kogu see sündmustik toimukski reaalajas siinsamas. Lavastus kajastas erinevaid probleeme. Üheks neist noorte lahkumine Eestist, et leida paremaid elutingimusi välismaalt. See on probleem riigile endale, sest talendikad noored lahkuvad ning asemele ei pruugi üldsegi sama tublid ja töökad inimesed tulla. See esines minevikus ja seda esineb eriti palju ka praegu, sest varem olid võimalused riigist lahkuda palju rohkem piiratud kui need on praegu. Lisaks valgustab autor meid tagataustal ka kahe
Üldtantsupidu lükati aasta võrra edasi). Viimane üldtantsupidu toimus 3.-5. juulil 2009. aastal. Enamik üldtantsupidudest on toimunud nõukogude võimu perioodil. Ideoloogiline surve oli tantsupidude puhul 1 võrreldes laulupidudega oluliselt nõrgem. Esiteks polnud deklaratiivseid Leninit ja parteid ülistavaid tantse, mida saanuks kavasse suruda, teiseks olid korraldajad piisavalt nutikad. Kuna üldtantsupidu on terviklik lavastus ning staadioni väikese mahutavuse tõttu antakse publikule 3-5 etendust oli võimalik loobuda avakõnest. Kõne asendati selleks puhuks loodud luuletekstiga. Eredaimaks näiteks on Vladimir Beekmani tekst: “Eesti, mu südame kodu, visade isade maa. Teist nii armast ei ole ja iialgi olla ei saa.”. Kohustuslikus korras pidid kavas olema nn vennasrahvaste tantsud. Tantsiti läti, leedu, vene, valgevene, moldaavia, aga ka ungari, saksa jt rahvatantse, küll süitidena, küll eraldi
NO78 ,,Kes kardab Virginia Woolfi?" Etendus toimus 16. veebruaril 2010, kell 19.00 teatris NO99, mis asub Sakala 3, Tallinn. Lavastus oli ühe vaheajaga ja kestis umbes 3 tundi ja 10 minutit. Autoriks on Edward Albee, lavastaja, kunstniku ja muusikalise kujundaja rollis olid Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper. Mängivad Hendrik Toompere jr (külalisena Eesti Draamateatrist), Marika Vaarik, Sergo Vares ja Mirtel Pohla. Esietendus 7. novembril 2009 Teatris NO99. See oli minu esmakordne külastus mainitud teatrile, mis jättis mulle nii võrd hea esmamulje, et sellest kasvas suur armastus NO99 ja tolle kollektiivi vastu. Teater ise, kui selline, jääks muidugi Estonia või millegi suurejoonelisemaga võrdluses alla, sest lavakujundus, mis iseenesest koosneb vaid lauast ja mõnest muust dekoratsioonist võib tekitab veidi segadust. Seinu katab kangas, saal on täidetu...
Saaremäel, Harriet Toompere, Raimo Pass, Kristo Viiding ja legendaarne Ita Ever. Vaatemäng oli tohutult kaasahaarav, sest see oli võimsalt etendatud, justkui oleks ise laval kaasa löönud. Näitlejad sulandusid oma rolli imelise kergusega ja haarasid publiku endaga kaasa, rahvast sai sündmuskäikude tunnistaja. Mulle väga meeldis vaadatud etendus, sest tegelaskujud olid huvitavad ning tore oli jälgida probleemi, mida loo arenedes hakati lahendama. Lavastus oli traditsiooniline ja tõi vaatajateni üsnagi realistliku ja tõetruu jutustuse. Negatiivseid muljeid mul etendusest ei jäänud. Näitlejate osavust oli imeline vaadata ja seda sai aru ka pealtvaatajate süvenemisest. Igal tegelasel oli midagi sarnast oma osatäitjaga. Välimus ja hääl jäi pea kõigil näitlejal enda omale sarnaseks, vaid Mait Malmstenile oli pähe antud apelsinikarva parukas. Liikumine oli tavaline, vahepeal tantsiti, kuid
Järje- kogu maailmas, sest mul on ... minu naer.“ kordse kihlveokatse läbi saab Timmist maailma rikkaim inimene – laevale saabub telegramm, et parun Taruk on surnud ja Timm on tema pärija. Jonnyl tekib hulk küsimu- si ja ta tõotab Timmi aidata. Laevale ilmub Taruki kaksik- Vormikirjeldus: vend (tegelikult Taurk ise), kellest saab Timmi eestkostja Lavastus on üldjoontes lavastatud draama- ehk sõnateat- ja kes võtab poisi endaga kaasa. ri vormis. Lisaks on kasutatud nuku- ja visuaalteatriele- ·1· LISAMATERJAL · Timm Thaler ehk müüdud naer · www.nuku.ee mente: maskid, traditsioonilise käpiknukuteatri-stseen, James Krüss kasvas üles
Etenduse analüüs ,,Kõik aias" Edward Albee 1. Etendus oli küllaltki huvitav ja tegevustik oli tihe. Näidend jättis väga postiivse mulje. Lavastus meeldis just sellepärast, et oli üpriski humoorikas. Nalja jagus terve etenduse vältel. Otseselt midagi ebameeldivat polnud. Varasemate kogemustega võrreldes on see näidend kindlasti üks nendest, mis jääb pikaks ajaks meelde. Lavastuse sidus tervikuks näitlejate hea koostöö ja oskus näidendi mõttet publikuni edasi tuua. 2. Laval oli kujutatud tagaaeda, mis oli väga hoolitsetud. Aed kuulus perekonnale, kelle ümber kogu näidend üldiselt tiirles
1862 poja. Ta ütles üles õpetaja kohast konservatooriumis ja oma unistusest saada kontsertpianistiks. Aastal 1863 kutsus Opéra-Comique teatri director teda tööle, loomaks ooperi "Les pêcheurs de perles" Bizet tegi selle valmis nelja kuuga ja seda mängiti esmakordselt septembri kuus.Ooper sai suhteliselt jaheda vastuvõtu osaliseks täna oma tasakaalutusele ja jäikusele. Kuni detsembrini 1867, kui lavastus tema uus ooper "La jolie fille de Perth", tuli tal elitist teenida klaveritunde andes ja teiste heliloojate teoseid korrekteerides. Ooper sai suhteliselt sooja vastuvõtu, kuigi seda lavastati kõigest 18 korda. Bizet´i elu viimased aastad tähendasid talle järjekordseid probleeme. Ta tervis oli kehv ja 1870ndal aastal pidi ta sundviisiliselt sõjaväkke minema tänu Prantsuse Preesimaa sõjale. Sõjaväeteenistuses leidis ta väheke aega oma teoste jaoks. Ta töötas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
