· 1917 kirjutas propagandat Punaarmeele · 1922 ,,Ingel" · Katsetused luules, pseudonüüm · 30-dad, 40-dad stalinistlik tsensuur · Põhiliselt romaanid, ka näitekirjandus · Kirjanikud on inimhinge insenerid Teoseid · Kadedus () 1927 Poeetiline, satiiriline stiil Teravmeelitseb nõukogude ideaalide kallal · Kolm paksu ( ) 1924 Esimene nõukogude revolutsioonimuinasjutt Räägib kolme paksu mehe ülemvalitsusest Ooper, lavastus, kuuldemäng, ballett Allikad (vaadatud 14.03.2013) http://en.wikipedia.org/wiki/Three_Fat_Men http://en.wikipedia.org/wiki/Yury_Olesha http://ru.wikipedia.org/wiki/_ http://www.kirjasto.sci.fi/olesha.htm http://en.wikipedia.org/wiki/Engineers_of_the_human_soul
Muusika tõi hästi välja meeleheite ja lootuse, üksilduse ning kurbuse. Muusikat palju ei olnud ainult võtmekohtades. Helilooja andis sellele näitemängule seda, mida see vajas. Ehk siis andis emotsioone ja mõtteid läbi meloodia. Näiteks tseenis, kus Henrik virutab Konradile tooliga mängib traagiline ja masendav muusika, mis oli igati sobilik. Sven Grünberg õnnestus heliloojana selles teoses. Lavastajaks oli Ain Prosa. Talle usaldatud ülesannetega tuli ta toime. Lavastus oligi see, mis ta olema pidi. Näidati pidalitõvelisi ja nendega seotuid inimesi tõetruult. Tal õnnestus vaatajatele edastada mitmeid emotsioone ja tegusid, milleks olid näiteks armastus, kartus, meeleheide, viha, eneseohverdus ja lootusetus. Arvan, et sõnum mida ta edastada tahtis oli, et tuleb loota ja kartus tuleb seljataha jätta ning aidata inimesi, kes on maailma poolt hüljatud. Ain Prosa tuli lavastamisega toime. Mulle lavastus ,,Tuli sinu käes" meeldis
Paul-Eerik Rummo Eellugu Paul-Eerik Rummo on sündinud 19. jaanuaril 1942 Tallinnas. Abielus Viiu Härmiga, neli tütart. Õppis Tallinna 2. Keskkoolis ja lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina. Paul-Erik Rummo Eesti kirjanik ja poliitik. Tema nimega seostatakse eesti kirjanduse murrangut 60ndatel aastatel. Rummo on ´´Viimse reliikvia´´ laulutekstide autor. Tuntud lavastus ´´Tuhkatriinumäng´´. Loomingust Paul-Eerik Rummo on kirjutanud näidendeid, lasteraamatuid, filmitsenaariume, laulusõnu, luuletusi, dramatisseringuid ning tõlkinud luulet paljudest keeltest. Ava 16.15 Tähelaev Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Paul-Eerik_Rummo#Isiklikku https://www.google.ee/search?biw=1366&bih=613&tbm=isch&sa=1&q=paul+eerik+r ummo+ja+viiu+h%C3%A4rma&oq=paul+eerik+rummo+ja+viiu+h%C3%A4rma&gs_l=ps .3...925259.934569.0.934700.0.0.0.0.0.0.0.0..0.0....0...1
a koolera epideemia · Dumas reis Euroopas: Austria, Holland, Hispaania, Saksamaa, Inglismaa, Põhja-Aafrika · Reisiraamatud, -päevikud "Travel Impressions: In Russia" · Esseed, romaanid, lühijutud · Monte-Cristo loss, praegu muuseum "Kolm musketäri" · Rahvusooperis Estonia ballett Koreograaf ja lavastaja David Nixon Mitu auhinda Menu publiku ja kriitikute seas http://www.opera.ee/38364 · Rockmuusikal · Linnateatri lavastus "Kakskümmend aastat hiljem" Lavastaja Elmo Nüganen
v=WX6Wc3T3piU ● ´´Muinaslugu muusikas´´ https://www.youtube.com/watch?v=NcQGJtijqqA ● ´´Mul meeles veel´´ https://www.youtube.com/watch?v=OS2bkOd2npA ● ´´Ma loodan, et saan sellest üle´´ https://www.youtube.com/watch?v=xIHz1r5jhWk ● Ja palju tuntuid laule veel ´´Need vanad armastuskirjad´´ ● Raimond Valgrest on tehtud eluloofilm "Need vanad armastuskirjad", Juhan Saare dokumentaalnäidend "Valge tee kutse" ning lavastus "Autori surm" Tartu Uues Teatris (lavastaja Ivar Põllu, esietendus 6. märtsil 2013). Mälestusmärk ● Aastal 1988 Raplas Valgre kodumajal mälestustahvel, 2003. aastal avati Pärnus Raimond Valgre mälestusmärk Lingid ● http://et.wikipedia.org/wiki/Raimond_Valgre ●
Võib oletada, et esietendus tekitas tunde, et kõnnitaksegi köiel. Nii on see ikka. Kukkumise hirmus hoitakse kramplikult kinni tasakaalupoomist. Pole vaja. Võetagu lõdvemalt. Võimalusi Tsehhovit lausa publitsistliku tänapäevasusega mängida on küllaga. Kas või «depressiivsete väikelinnade» võtmes ja Moskva, Tallinna või mis tahes suurlinna kui pääsetee illusiooni purustamises. Muutumine algab meist endist see on Tsehhovilt igavikku kanduv sõnum. Uus lavastus «Kolm õde» Anton Tsehhov Lavastaja: Peeter Tammearu Kunstnik: Jaanus Laagriküll Osades: Aarne Soro, Carita Vaikjärv, Liina Olmaru, Triinu Meriste, Kadri Lepp, Indrek Sammul jt Esietendus 13. septembril Ugalas ,,Ööd Rodanthe'is" film pisaraahtale masohistile Mihkel Raud EPL 22.11.2008 Pisarakangutamine on ju tegelikult täitsa armas zanr. Igaühele meeldib oma masohhistliku poole
· "Ei ole üksi ükski maa" · "Kaunimad laulud" · "Mingem üles mägedelle" · "Sind surmani" · "Eestlane olen ja eestlaseks jään" · "Isamaa ilu hoieldes" Looming · Filmimuusika · Mängufilm "Tule tagasi, Lumumba" · Film "Semm" · Film "Eesti õhuruumis", Polarfilm · Dokumentaalfilm "Eesti partii" Looming · Teatrimuusika · "Charlotte koob võrku" (muusikal) · Risotoorium "Roheline muna" · Ooper "Dispuut" · Lavastus "Väike merineitsi" · Instrumentaalteosed ja suurvormid · Tuntuim teos "Ajaga silmitsi" (kolm osa) Tähtsus · Kuulsuse saavutas eelkõige protesti-ja isamaalaulude kaudu nn. teise rahvusliku ärkamisaja künnisel · Ärkamisaja sümbol · Laulva revolutsiooni ajal (1987-1988) kõlasid esmakordselt Mattiiseni viis isamaalist laulu · Oma lauludega innustas eestlaste vabaduspüüdlust võitluses võõrvõimu vastu Tunnustused
Retsensioon- Maailmale nähtamatud pisarad „Maailmale nähtamatud pisarad” on komöödia Anton Tsehhovi poolt nooruses Antosa Tsehhonte nime all avaldatud humoristlike lugude põhjal. Arstiks õppides kirjutas Tsehhov ajakirjadele lühijutte lisaraha teenimiseks, varsti saavutas teatud kuulsuse, et teda hakati avaldama regulaarselt. Antoni kirjutatud lood on täis kergemeelsust, enesekesksust ja silmakirjalikkust, kuid sisaldavad ka palju soojust oma tegelaste suhtes. Lavastus hõlmab novelle: “Paks ja peenike”, ”Missugune kolmest”, “Diplomaat”, “Albioni tütar”, “Õnnepojuke”, “Koomik” ja “Maailmale nähtamatud pisarad” ning lühinäidendeid: “Abieluettepanek” ja “Karu”. Osalised: Anton Tsehhov(Autor), Elmo Nüganen(Dramatiseerija ja lavastaja), Reet Aus(Kostüümikunstnik), Riina Roose ja Jaak Jürisson(Muusikalised kujundajad), Priidu Adlas(Valguskujundus). Mängivad: Argo Adli, Epp Eespäev, Piret Kalda, Tõnn Lamp, Allan Noormets, Ind...
Pähklipureja Üldiselt Pähklipureja on Pjotr Tsaikovski ballett. Libreto on teinud Marius Petipa. On loodud E.T.A Hoffmanni ja Alexandre Dumas muinasjutu järgi. Lavastusmeeskond Koreograaf: Ben Stevenson Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Dirigent: Risto Joost Kunstnik: Tom Boyd Lavastaja: Timoti O´Keefe. Video http://www.youtube.com/watch?v=cyVj5iV0lo&feature=player_embedded Sisukokkuvõte On jõulud, lapsed saavad kingitusi. Ühte kingitust Pähklipurejat ei taha eriti keegi. Üks tüdrukutest astub Pähklipureja kaitseks välja. Tüdruk kandub üle unenäomaailma, seal toimub võitlus, kui hiired tahavad maiustusi ära süüa ja pähklipureja asub võitlusse hiirte vastu ning selgub, et ta oli hoopis nõiutud prints. Siis tüdruk ärkab üles ja igatseb oma pähklipurejaprintsi järele, kuni tulevadki uued külalised ja nende poeg on täpse...
koostoimimine Postdramaatilises teatris on olulisemad seisund ja stseeniline dünaamika(mitte loogiliselt ja põhjuslikult üksteisele järgnevad tegevused) Režii – lavastuse või filmi kunstiline juhtimine Fiktsionaalne aeg võib olla ”tihedam” kui reaalne aeg, sündmused juhtuvad kiiremini või aeglasemini. Misantseen – näitlejate paigutus ja liikumine lavaruumis Esimesed lavastajad: A.Antoine, O.Brahm, J.T.Grein, Stanislavski: Tšehhovi „Kajakas“ oli läbimurdeline lavastus. Põhijooned: ansamblimäng, realism, maagiline „kui“ Eesti esimene lavastaja Karl Menning, moodsale lavastajateatrile pani aluse Voldemar Panso Lavastaja 3 põhiülesannet: töö tekstiga ja näitlejatega, eri komponentide kokkupanek Väine režii – töö lavaruumi ja liikumisega; Sisemine režii – töö tegelase siseelu ja lavastuse kontseptsiooniga Atmosfääf – sünnib komponentide koosmõjust(2 põhikomponenti – nähtav ja kuuldav)
Institutsioon: sõna-, muusika-, tantsulavastusi esitav kunstiasutus. Kindel sotsiaalne organisatsioon, mida teatritegijad vajavad, et majanduslikult hakkama saada ja et teater kui kollektiivne kunstiala toimiks kindlate reeglite järgi, mis soodustaksid loomingulist tegevust. Käitumisvorm: niiöelda mäng, vemp, teesklus igapäeveelus. Kunstiala: tegeleb visuaalsete, liikuvate kujundite loomisega 5. Defineerige mõisted mõisted näidend, etendus, lavastus. Näidend on teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst. Kõik näidendid kokku moodustavad näitekirjanduse ehk draamakirjanduse ehk dramaatika. Lavastus on kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jt loodud teos. Lavastuse aluseks on tavaliselt näidend, kuid lavastus ei ole näidendi esitamine teatris, vaid enamasti ikka näidendi tõlgendus, see tähendab iseseisev kunstiteos. Lavastus on füüsilisel kujul olemas vaid selle ettekandmise ehk etenduse ajal
Arvustus: "Pal- tänava poisid" fotograaf: Rait Avestik Lavastus põhineb ungari kirjaniku Ferenc Molnari romaanil "Pal- tänava poisid", mis ilmus 1906 aastal. Etenduse lavastas Aare Toikka. Tema lavalugu on VAT Teatri mängukavas alates aastast 2004. Lavastuses mängisid Meelis Põdersoo (näidendi tegelased: Ernö Nemecsek, esimene vanamees, puna- särklased jt), Mihkel Kaabel (näidendi tegelased: Janos Boka, teine vanamees, Weisz, Richter, Kolnay, Pasztor jt), Martin Kõiv (näidendi tegelased: Derzsö
Eesti kirjanikud, looming, luulekogud ja kirjanduslikud rühmitused: 1. Arbujad-1938a.rühmitus kujunes välja sõpruskonnast ühesuguste mõttede ja vaadete alusel, neil ei olnud ühiseid loosungeid, eesmärke, kuid neid sidus ühine mõttelaad, ühised huvid.Tahtsid eriti viimisletud intellektuaalselt luult ja suhtusid üleolevalt lugejasse, kes neid ei mõistnud. Rühmitusse kuulusid-Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, Uku Masing, Paul Viiding, August Sang, Kersti Merilaas ja Mart Raud. Olid romantikud, ülistasid vaimsust,tarkust, hindasid intellektuaalsust, tõrjuv hoiak naturalismi suhtes. Esseekogud "Arbujad" (1981) ja "Arbujate kaasaeg" (1983). 2. Betti Alver- 1906-1989. Sündis Jõgevamaal, õppis Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat, ent katkestas õpingud. Põhiliselt veetis oma elu Tartus. 1937.a abiellus Heiti Talvikuga, kelle edasine repressioon ja surm mõjutas tugevalt Alveri loomingut. Looming: Alguses t...
silme ees. Olen alati olnud huvitatud hullumajade toimimisest. Vaadates filme nagu ,,Stonehearsti vaimuhaigla" ja ,,Suletud saar", olen palju õppinud protseduuridest, mida kasutatakse raskesti käsitlevate patsientide puhul. Seetõttu tundsin kohe ära, millega on tegu, kui arst mainis, et peategelasele tuleb operatsioon teha. Seega teadsin ka, et pealik osutas McMurphyle teene teda padjaga lämmatades, sest lobotoomia tagajärjel muutub indiviid ,,juurviljaks". Lavastus meeldis mulle äärmiselt. See oli täis mõtlemapanevaid stseene, nagu näiteks see, kuidas inimsuhted ja lihtsad vestlused võivad kujundada meie saatust. Näitlejad panid mind uskuma, et nende emotsioonid on tõelised ja öeldud laused loomulikud. Lõpus ei saanud ma päris täpselt aru, mida unenäopüüdja, kuhu sisse arst ronis, sümboliseeris. Ning ei mõista ka seda, kuidas McMurphy lämmatamine muutis pealiku niiöelda ,,suureks".
Kunileid. surmani." eestlase laulupeod vabadusliikumise põhijooned. Rahvusteater. 1870 Vanemui Lydia "Saaremaa se seltsi Koidula. onupoeg" uues lavastus. majas. Rahvaluule 1875 Jakob Hurt Jakob Hurda Näitab eestlaste Pani aluse eesti kogumine. 1886 luulerahva vaimset rahvaluule kogu 1860 kultuuri.Tradi teaduslikele 1906 tsiooniline pärand. väljaannetele.
Minu jaoks pakkus see etendus palju uut ja huvitavat, kuna ma ei ole kunagi varem "Pähklipurejat" näinud ning sammuti pole ma ka käinud kinos balletti vaatamas. Üldse on minu kokkupuude ballettiga olnud väga minimaalne ja ma olen õnnelik, et mul oli võimalus seda natuke suurendada, vaadates ära ühe klassikalise ballettietenduse Moskva Suure Teatri balletti truppi esitluses. Etendus meeldis mulle väga, terve etendus oli huvitav ja kaasahaarav. Lavastus isegi ületas mu ootusi, enne arvasin, et kui põnev see tantsimine ikka olla saab, aga tegelikult oli balletti vaatamine väga huvitav ja pakkus kuhjaga elamusi. Balletti sisust oli kerge arusaada kuna olime eelnevalt sisu kokkuvõttet lugenud. Kahjuks oli sisukokkuvõttes ära räägitud ka lõppu üllatusmoment (kui selgub, et Marie nägi tegelikult und). Kuid sellegi poolest oli huvitav vaadata kuidas ühte või teist asja tehti. Nt
Retsensioon ,,Kesköö Pariisis" Käisin vaatamas modernse balleti ,,Kesköö Pariisis" etendust. Etenduse autor ja kunstnik Mare Tommingas on kirjutanud: ,,Tegelikult on ,,Kesköö Pariisis" lihtne armastuslugu. Võib ka öelda, et see on kaasaegne romantiline ballett, kus ei puudu armastuskolmnurk ja intriigid." Igaühele jäeti mõtlemisainet etenduse sisu tõlgendamiseks. Lavastus oli väga ilus ning näitlejad professionaalsed. Mulle meeldisid väga tantsijate kostüümid, mis meenutasid Prantsusmaad näiteks olid naistel peas baretid ning seljas naiselikud kleidid. Kuigi muusika kostis lindilt, andis see etendusele mõnusa atmosfääri. Laulud olid tempokad ning enamasti rõõmsameelsed. Hoogsaid tantse oli väga lahe vaadata. Tundus, et kui näitlejad lavale astusid, hõljus õhus lisaks muusikale ka prantsuse parfüümi.
iseloomustavas muusikalis puudub igasugune läbiv süzee. Selle muusikaliga väljendatakse kasside meeleolusid ja tundeid muusika, laulu ja tantsu abil. Näitlejatest mängisid muusikalis Maarja-Liis Ilus, Janika Sillamaa, Julia Botvina, Nele-Liis Vaiksoo, Koit Toome jpt, muusikaline juht ja dirigent Tarmo Leinatamm. Muusikaliga ,,Cats" ma üldiselt rahule ei jääks, kuigi see on üks enim mängituid ja kiidetumaid muusikale, siiski ma usun, et originaal lavastus võib parem olla, kui see mis Eestis esitati. Olen ise katkendeid näinud inglise ,,Cats'i" muusikalist ja selle kõrval tundub Eesti oma olevat tunduvalt algelisem, eriti just kostüümide osast. Samuti minu joaks jättis soovida selles muusikalis esitatavad laulud. Keio Kütt
Teatriarvustus ’’Hea põhjatuule vastu’’ Kristen Esietendus 28. septembril 2013 Vanemuise väikeses majas. Järgmine etendus: 17.12 - 19:00. Näitlejad: Elina Purde (Emma Rothner), Andres Mähar (Leo Leike) Lavastaja: Rein Pakk Autor: Daniel Glattauer Tõlge: Piret Pääsuke Dramatiseering ja lavastus: Rein Pakk Lava ja kostüüm: Annika Pakk Muusikaline kujundus: Ardo Ran Varres Valguskunstnik: Imbi Mälk Elina Purde on sündinud 7. veebruar 1983. Rakveres. Ta on lõpetanud Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli. Andres Mähar on sündinud 2. veebruaril 1978 Tartus. Ta astus 1996. aastal pärast keskkooli lõpetamist Eesti Muusikaakadeemia Kõrgemasse Lavakunstikooli. Lühikokkuvõte: Lugu on naisest ja mehest, kes juhuslikult internetis tutvuvad.
Külmkapist ilmus välja koristajamutt, kes tuli ruumi koristama. Mehed olid juba selleks ajaks lootuse pääsemiseks kaotanud ja arvasid, et tegemist võib olla kõigekõrgemaga siin ilmas. See riputab õhku küsimusi ja annab vaatajatele palju mõtlemisruumi. Näidend on saanud sobiva alagrupinimetuse- komöödia ja samuti on sellele pandud tabav ja igati sobiv pealkiri- ,,Kolmekesi kahe vahel". Etendus pani paljudes kohtades võimaluse kuni pisarateni naerda. Lavastus paneb inimesi mõtlema ja arutlema iseendaga. Mulle isiklikult meeldisid väga näitlejad ja nende omavaheline suhtlemine. Kõik mängisid oma rollid hästi ja loomulikult välja, kuid kõige enam meeldis mulle Sepo Seeman. Ta oskas oma osa huvitavaks ja omapäraseks teha. Kuna ma tihe teatrikülastaja ei ole ei oska ma võrdlust mõne teise näidendiga tuua, kuid võin öelda isikliku arvamuse, et see näidend oli väga hea ja hästi kokkupandud !
kirjanduslik keel sureb ära. Tiit Hennoste palus mitte tooma konkursile muskulatuuri. Küsimusele kui võrdtähtis on tänapäeval kirjandus vastas TÜ lektor, et ei olegi tähtis, väga raske tulla kirjandusele, kuid sind ümbritsevad nii erksad pildid, ja kõvad helid, uued põlvkonnad muutuvad tarbijateks. Kuid kirjandus võib osa oma tähtsusest tagastada ja kirjanik võib olla kuuldut, aga selleks mõtleb Tiit Hennoste peab olema inimeste vahel koostöö toimuma. Selleks hästi sobiks lavastus, ükskõik mille moodi, kas teatri, laulmise või lihtsalt rääkimise kaudu. Intervjuu on päris pikk, kuid ka huvitav, eriti ma soovitaksin vaadata seda nendele, kes on ,,kirjutamisel" huvitatud, see saab nendele kasuks, ning nad võib olla leiavad seal vastusi oma küsimustele.
Sokrates Arvustus Lavastus rääkis Sokratesest, kellest sai antiikaja demokraatliku Kreeka ohver. Sokratese lavastaja ja autor Aare Toikka tegi ära imelise töö, et teos Vat teatri laval vaatajateni tuua. Näitlejate valikuga oli tabatud täpselt kümnesse. Minu lemmikuks kujunes Katariina Unti meisterlikus rolle kiirelt vahetada ja nendesse sisse elada. Etendus oli haarav ja huvitav. Lavastuse juures kõige meeldivam ja teistsugune oli see, kuidas näitlejad tulid vahepeal rollidest välja ja suhtlesid publikuga, ning see kuidas publik oli osa lavastusest. Seda, et etendus mind teisiti mõtlema pani ei saa ma öelda, sest pigem mõtlen ja näen maailma samamoodi nagu Sokrates. Eriti meeldis mulle see kuidas ta ütles, et „ Ma tean ainult seda, et ma midagi ei tea.“ Enne esimese vaatuse lõppu, kui Sokrates (Raivo Trass) hakkas värisema, tekkis hirmutunne, et kas temaga võib midagi juhtuda. See jäigi mõistetamatuks, et kas härra elas rolli siss...
1999: Eesti Vabariigi kultuuripreemia 1999. aasta loominguliste saavutuste eest 2001: Venemaa riiklik kunstipreemia 2002: Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste poolt omistatud aunimetus Riigikaitsesõber 2002 ning sellega kaasnev mõõk - filmi eest "Nimed marmortahvlil", kui Eesti riigi kaitsmist toetava tegevuse eest Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia 2002: debüüdiauhind filmi eest "Nimed marmortahvlil" 2005: Linnateatri kolleegipreemia - parim lavastus "Tõde ja õigus.Teine osa" 2005: Festivali Draama 2005 väliskriitikute preemia lavastuse "Tõde ja õigus. Teine osa" eest 2007: Eesti Teatriliidu aastapreemia 2006 lavastuse "Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4." eest
o Kanuti Gildi Saal – nüüdistants o MTÜ R.A.A.A.M. – kultuurilooline ja dokumentaalteater o Teater NO99 – postdramaatiline teater 6. Väljendit „eesti teatri esimene postmodernist“ kasutatakse ühe lavastaja kohta. See on Mati Unt. 7. Mõisted: o Roll – tegelane näitleja kehastuses o Etendus – lavastuse ühekordne esitamine o Näitleja – mängib etenduses tegelast o Lavastus – teatrikunsti teos, mis realiseerub etendustes o Näidend – draamavormis kirjalik tekst o Tegelane – fiktsionaalne olend 8. Autori kommentaar näidendi tekstis on remark. 9. Kahekõne ehk tegelaskõne on dialoog. 10. Sünonüümsed mõisted: o Režissöör – lavastaja o Koreograaf – tantsuteatri lavastaja o Dekoratsioon – lavakujundus o Grimm – jumestus o Stsenograaf – lavastuskunstnik
24) Situatsioonikoomika - olukorrast tulenev koomika. 25) Sõnakoomika - sõnavaimukuse koomika. 26) Kuuldemäng - ringhäälingu jaoks kirjutatud v. kohandatud draamateos. 27) Lugemisdraama - lavastamiseks vähesobiv, hrl. juba autori poolt ainult lugemiseks mõeldud draama. 28) Dramatiseering - eepilise teose draamavormis ümbertöötus. 29) Etendus - Etendus on lavastuse ühekordne esitus. Sama lavastuse iga etendus on ainukordne ja neid ei ole võimalik samal kujul taasesitada. 30) Lavastus - lavastamine; selle tulemusena sündinud lava- v. ekraaniteos vm. vaatemäng. 31) Stsenaarium - etenduse, saate, tseremoonia vms. üksikasjaline kavand; filmi kirjanduslik käsikiri.
kergekäeliselt asjasse süüvimata. Kommenteerijad on sageli väga erineva teadmiste ja kogemuste pagasiga, millest tekivad samuti kergelt lahkhelid. Oluline on ka isikute moraali- ja väärtushinnangud ning kultuuriline taust. Mis tundub ühele täiesti lubatav võib olla teisele kodanikule vastuvõetamatu. Sõnavabadus ei piirdu ainult oma mõtete ja ideede sõnalises väljendamises, vaid siia alla mahub ka kunstiline väljendusviis. Olgu selleks siis pilt, film, lavastus vms. Piiride ületamisi leidub ka siit, kas või hiljuti Prantsusmaal toimunud skandaal Muhammedi pilakarrikatuuride pärast, kus teatud seltskond väljendas oma vabadust kunsti vahendusel, kuid riivas sellega teise inimgrupi au. Tagajärjeks oli usufanaatikute rünnak kirjastuse vastu, mida läänekultuur tõlgendab omakorda rünnakuks sõnavabaduse vastu. Nagu igal vabadusel on ka sõnavabadusel omad piirid ja vabadusega kaasnev vastutus.
TOSCA 9.b • Ooperi nimi on Tosca. See on kolmes vaatuses. • Tosca on Põhja-Ameerikas enimmängitud ooperite edetabelis kaheksas. • Helilooja on Giacomo Puccini. Ta on itaalia helilooja. • Teos põhineb Victorien Sardou' draamal "La Tosca„. AJALUGU • Näidendi kirjutas Victorien Sardou. • See valmis 1887. aastal Pariisis. • Puccini nägi seda samal aastal Milanos. • Ta palus kohe osta õigused kasutada seda materjali, kuid 1893. aastal müüdi need hoopis kellelegi teisele. • Pärast mitmeid kuid teatati Puccinile, et teised ei suutnud näidendile muusikat kirjutada ning paluti tal seda teha. Puccini oli endiselt pettunud ning nõustus seda tegema alles siis, kui ta ees oldi vabandatud. • Puccini asus seda kirjutama 1896. aastal. ESILINASTUSED • Esilinastus toimus Roomas Costanzi teatris 14. jaanuaril 1900. • Esietendus Ra...
omamoodi kokkuvõtteks keskaegsete inimeste maailmapildist. Teater ja maskeraad Keskajal korraldati nii kiriklikke kui ka ilmalikke näitemänge. Kiriklukud etendused arenesid välja jumalateenistusest. Et jumalateenistust rahvale arusaadavamks teha,jülitati sellesse piibliteemalised sõnalised või muusikalised vahepalad. Järk-järgult kasvas siit välja kiriklik näitemäng-müsteerium. Näitemängude teemad olid võetud piiblist. Kõige levinum lavastus Kristuse kannatustest ristil ja tema ülestõusmisest. Seda nimetati kannatusmänguks.
Meeste varjupaik Kuna ma kuulsin eelnevalt, et teater No lavastus Kajakad ei meeldinud kellelegi, siis otsustasin ma, et ma ei lähe seda vaatama. Ma usun, et ma jõudsin arukale lahendusele, sest ega Von Krahli Kajakad mulle ka eriti ei meeldinud. Selle korvamiseks läksin ma VAT teatrisse Meeste varjupaika vaatama ja nautima. Senistest käikudest meeldis see mulle väga kuid Hirvekütt oma matsliku kõnepruugi ja huumoriga ületas seda. Hommik algas mul veidi raskelt, sest eelnev öö kurnas mind ära. Kuid ma ei
Retsensioon ,,Kalendritüdrukud" Mina käisin vaatamas Ott Sepa lavastust ,,Kalendritüdrukud". Lavastus põhineb stuudio Miramax mängufilmil, mille autorid on Juliette Towhidi ja Tim Firth. Etendus on lavale toodud Vanemuise teatris, kus ma seda ka vaatamas käisin. Osades on Külliki Saldre, Merle Jääger, Ene Järvis, Liina Tennosaar, Terje Pennie, Kais Adlas, Marika Barabanstsikova, Veikko Täär, Raivo Adlas, Margus Jaanovits, Liisa Pulk, Mai Jägala ning Eda Hinno. ,,Kalendritüdrukute" aluseks on tõestisündinud lugu, mis esmalt jõudis publiku ette menuka
ehitustehnikakursuse. Pärast kaitseväeteenistust Pioneerpataljonis algas tema kutselise muusiku tee mitmetes restoraniansamblites. ● Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusse. Valgre on maetud Tallinna Metsakalmistule. Elulugu ● Raimond Valgrest on tehtud eluloofilm "Need vanad armastuskirjad", Juhan Saare dokumentaalnäidend "Valge tee kutse" (lavastatud Noorsooteatris 1985) ning lavastus "Autori surm" Tartu Uues Teatris (lavastaja Ivar Põllu, esietendus 6. märtsil 2013). ● Aastal 1988 avati Raplas Valgre kodumajal mälestustahvel. 2003. aastal avati Pärnus Raimond Valgre mälestusmärk (skulptor Rait Pärg). Looming ● Tema loomingu võib jagada kolmeks etapiks: - Restorani- ja salongimuusiku periood aastatel 1933-1941 - Sõja-aeg 1941-1945 - Sõjajärgne periood kuni 1949 aastani.
Sotsiaalsed ja kultuurilised normid teatris, mis reguleerivad teatritöötajate ja publiku käitumist. c) kunstiliik d) institutsioon, mille tegevust reguleerib etendusasutuse seadus. Näidend draamavormis kirjanduslik tekst, teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst. Lavastus kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike, heliloojate jt koostöös loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis. Virtuaalne kunstiteos, mis realiseerub etendustes. Lavastus on invariant, kõigi toimuvate etenduste ühisosa. Etendus lavastuse ühekordne esitamine, variant. Teatri uurimise ajalooline perspektiiv teatrihoonete ajalugu Teatri uurimise esteetiline ja teoreetiline perspektiiv kunstiteose uurimisel keskmes. Uuritakse teatri enda toimemehhanisme ja nende tähendusi, tehakse teoreetilisi üldistusi teatri toimimise kohta, kas on universaale teatri kirjeldamiseks
balletti vaatamas käinud. Mulle ballett meeldis, sest see oli väga kiire ja teemad muutusid suhteliselt kiiresti. Ballet "Kevade" osatäitjad olid pärit iglt poolt üle maailma. See ballet oligi väga teissugune juba sellepärast, et tantsjad olid nii mitte eestlaslikud. Näiteks filmis oli Arno blondi peaga aga balletis oli musta peaga jaapanlane. Ka lavastaja Ruslan Stepanov on tahnud luua hoopis teist suguse teose kui see oli Oskar Lutsu "Kevade" ja on öelnud teose kohta nii: "Et lavastus oleks originaalne, pean ma suutma olla absoluutselt, otse pööraselt vaba, loobuma Oskar Lutsu kunstilistest kujunditest ja looma seeläbi omaenda esteetilise maailma, milles valitseb minu arusaam ilust ja harmooniast. Ükskõik missugune kunstnik tahab igas zanris kajastada nii sügavalt kui võimalik inimese sisemaailma ja selle mitmepalgelisust. Üritan lavastuse üldist õhkkonda edasi anda peategelase Arno maailma kaudu, kasutades unenägude, allegooria, märkide ja sümbolite keelt."
(Peale selle otsitakse ka osatäitjad ja hakataksegi näidendit selgeks harjutama.) Lavastuse skeem: Draama sissejuhatus tutvustab vaatajat tegelaste ja nendevaheliste suhetega. Peatselt jõutakse mingi olulise lahkhelini konfliktini. Seda muutust nimetatakse ka sõlmituseks. Siit algab pinevuse pidev tõus, kuni võitlus jõuab haripunkti ehk kulmnatsiooni. Nüüd järgneb sündmustes pööre ning siis saabub dramaatilise võitluse lõpplahendus. Kuidas saab näidendist lavastus? 1. Vali sobiv tekst. 2. Pane see dialoogi-vormi. 3. Lisa remargid. 4. Lavastaja valib osatäitjad. 5. Toimuvad lugemis-proovid. 6. Toimuvad lava-proovid. 7. Toimub pea-proov. 8. Samal ajal asuvad tööle: lavakunstnik, helitehnik, valgustaja , grimeerija, kostümeerija ja veel paljud teised teatri töötajad.
kokku tantsusammudega. Arvasin, et seal kasutatakse rohkem kuulsate heliloojate teoseid, mis on ballettidele omane, kuid etendusele polnud ühtegi teost kuulda. Üks tähelepanuväärseimaid asju oli see, et kõik näitlejad olid välismaalased, alustades jaapanlastega ja lõpetades inglastega. Kui internetist hakata uurima selle etenduse kohta, siis saabki teada, et lavastaja tahtsiski teha Kevadet meie jaoks üpriski arusaamatuks, tsitseerin lavastajat Ruslan Stepanovit: ,,Et lavastus oleks originaalne, pean ma suutma olla absoluutselt, otse pööraselt vaba, loobuma Oskar Lutsu kunstilistest kujunditest ja looma seeläbi omaenda esteetilise maailma, milles valitseb minu arusaam ilust ja harmooniast." Rain Leotoots 10. b klass
aprillil 2012 Vanemuise suures majas, kuid esietendus Eestis oli 15. märtsil 2012 Vanemuise suures majas. Näitlejateks olid: Külliki Saldre, Merle Jääger, Ene Järvis, Liina Tennosaar, Terje Pennie, Kais Adlas, Marika Barabanstsikova, Veikko Täär, Raivo Adlas, Margus Jaanovits, Liisa Pulk, Mai Jägala ja Eda Hinno. Enne etendust lootsin korralikku meelelahutust ja palju nalja. Arvasin seda seetõttu, et näitlejad on ju head, lavastajaks on väga humoorikas mees ning pealegi põhineb lavastus suurepärasel briti komöödiafilmil. Nii kirjutas ka Postimehe arvustus. Näitlejatest meeldis mulle kõige rohkem Liina Tennosaar, kuna ta täitis minu meelest kõige paremini oma rolli ning rääkis ka teksti kõige selgemini. Samuti jäi mulle silma Merle Jääger. Üleüldiselt oli tegelikult näitlejate töö päris hea, kuid selle tüki sõnum jäi mulle arusaamatuks. Pean tunnistama, et vahepeal seda etendust vaadates, hakkas isegi igav
Neoklassitsism Gert Tali ja Margot Laur Neoklassitsism kunstis ● Neoklassitsism e uusklassitsism- klassitsismi traditsioonide taaselustamine ● 19 saj. Lõpp -20 saj- esimese maailmasõja järgses Euroopas ● Kasutusel ka varastematest ajastustest pärit vormid ● Kunstis tähtsad: joon, täpsed geomeetrilised põhivormid, kontuur ● Picasso Kubism ● 20. saj alguses tekkinud kunstivool ● Eesmärk kujutada asju geomeetriliste kujunditena ● Teosed tuhmides toonides ● Loojaks peetakse Pablo Picassot Pablo Picasso "Avignoni neiud" Abstraktsionism ● Abstraktsetel maalidel pole sidet reaalse maailmaga ● “Esemetu kunst”-maailma kirjeldamine värvide, joonte ja vormide abil ● Sügavamõttelised ● Esimene teos Wassily Kandinsky “Pealkirjata” (1920) Wassily Kandinsky ...
Mulle meeldis antud muusikal väga. Kõik kokku moodustas ühtse terviku. Eriti silmapaistvad olid lava dekoratsioonid ja kostüümid. Kõige rohkem meeldis laul „ Sandra Dee“, kuna seda lauldi irooniliselt ja humoorikalt. Olen käinud ka 2004. a „Grease’i“ vaatamas. Seal olid peategelasteks Priit Võigemast ja Liisi Koikson. Ma küll väga palju sellest etendusest ei mäleta, aga värvilisema ning rekvisiitide rohkema lavakujunduse poolest oli kindlasti huvitavam tänavune lavastus. Olen väga rahul, et käisin seda vaatamas ning põnev oli neid kahte lavastust üksteisega võrrelda. Samuti soovitan kõigil kellel vähegi võimalus seda vaatama minna!
Ooper ,,Carmen" 21. oktoober käisin Rahvusooper Estionias vaatamas ja kuulamas ooperit ,,Carmen". See on teatri ajaloos juba kümnes ,,Carmeni" hooaeg. Esitluses olnud lavastus põhineb ooperi algvariandil, kus muusikalised numbrid on põimitud kõnedialoogidega (levinuim on retsitatiividega versioon, mille pärast Bizet' surma tegi Ernest Guiraud). Solistideks olid Juuli Lill, Andres Köster, Albina Kotsetova, Jassi Zahharov, Janne Sevtsenko, Angelika Mikk, Taavi Tampuu, Urmas Põldma, Märt Jakobson, Aare Saal, Andres Kask ning Rauno Polman, kes olid kõik väga head ja tasemel. Lavastaja oli Walter Sutcliffe (Inglismaalt) ning
Etendus: Ooper "Carmen" Teater Vanemuine Käisin Vanemuise teatrisvaatamas Georges Bizet ooperit Carmen. Pealkiri: Carmen Helilooja: Georges Bizet Teater: Vanemuine Žanr: Ooper Muusikajuht ja dirigent: Paul Mägi Dirigent: Erki Pehk Lavastaja-koreograaf: Giorgio Madia (Itaalia) Kunstnik: Maarja Meeru Videokunstnik: Mikk-Mait Kivi (Von Krahli teater) Osades: Aleksandra Kovalevitš (Ooperiteater Helikon, Moskva), Boldizsár László (Ungari), Janis Apeinis (Läti Rahvusooper), Diana Higbee (Prantsusmaa), Märt Jakobson, Pirjo Jonas, Karmen Puis, Taavi Tampuu, Simo Breede, Rasmus Kull, Jaan Willem Sibul, Dina Sõritsa või Triinu Heinsoo jt. Kestvus: 2,25 tundi ja üks vaheaega Minu hinnang: 4/5 Etenduse toimumise aeg: 04.03.2018 Carmen põhineb Merimee samanimelisel novellil Carmen, mis jutustab loo armastusest, valedest valikutest, armukadedusest, vabadusest, mustlastest ja paljust muust. Georges Bizet’ "Carmeni" artistid olid erinevatest rahvustes...
artistid. Neid oli väga tore vaadata ja nende etteasted olid heal tasemel. Isegi kui neil sassi läks, tegid nad ikka edasi. Kõik tundus olevat plaanitud. Esinejatest rääkides, nad tundusid üsna usutavad. Alguses ei saanud keegi aru, kas ooper on juba alanud või ei, sest poistekoor tegi hääleharjutusi koos koorijuhiga kuni üks meesterahvas sosistas dirigendile, et etendus peaks algama. Kõik tundus meelega tehtud olevat kui hiljem järele mõtlema hakkasin. Muidugi hiljem, kui lavastus muutus huumorilikumaks, hakkasid ka näitlejad ebarealistlikult mängima, mis sobis etenduse meeleoluga. Etenduse kujundus oli ka päris teistsugune kui olen harjunud. Kui tuli tõsisem moment, oli valgustus sihitud tegelastele, kui poisid sõitsid trammiga siis nende taga projektor näitas 3D mudelit Tallinna tänavatest ning iga kord oli see erinev. Veel näiteks hamburgeri stseenis oli näha hamburgeriga tehtud stop-motioni animatsiooni, tsirkuse osas muudeti valgustus üldse teiseks
ei suutnud mind üllatada muuga kui suurepärase näitlejatööga ja mõnede meeldejäävamate muusikapaladega, seejuures puudus uuslavastusel kindlalt paika pandud süzee , mistõttu eriti viimane vaatus kippus tohutult venima. Mart Sander ei suutnud minu arvates kogu etendust siduda ühtseks tervikuks viisil, mis oleks hoidnud publikut terve aja põnevuses ja ootusärevuses. Ilmselgelt oli Sander ülehinnanud oma võimeid luua 1930.aastate stiilis Hollywoodilik lavastus, tulemuseks seejuures üpris kesine keskklassile suunatud lavastus, milles puudus olenemata suurepärasele näitlejatööle kaasahaaravus. Mina isiklikult oleks soovinud näha märksa rohkem laulu-ja tantsunumbreid, selle asemel oli Sander risustanud etendust paljude mittevajalike dialoogide pikkade pausidega. Kuid see on kõigest minu kui teatrikülastaja arvamus, mitte kirjapandud tõde.
ETENDUSE ANALÜÜS ,,TAPPA LAULURÄSTAST" URMAS LENNUK VANEMUISE SADAMATEATER ,,Tappa laulurästast" on lugu lapsepõlvest, inimeste headusest, õigete tegude tegemisest ja eluga maadlemisest. Lavastus räägib laste kasvatamisest, sõprusest, perekonnasisestest suhetest ja inimeste õigustest. See on lavastus, kus loo kõrval tõusevad väga tugevalt esile ka mängu võtted. Etendused on rõhutatult naiivsed, mängulised ja neis leiab palju tinglikku. Kuna tegu on lastega, on lavastuses palju mänge, mis nõuavad rollivahetust ning seetõttu on tõsisemate juhtude puhul näha, kuidas lapsed mängivad rolle, millega nad tegelikult seotud ei peaks olema (näiteks lintsijat). Vanemuise Sadamateatri black-box'is istet võttes näeb vaataja üsna tagasihoidlikult
Etenduse alguses olid kostüümid heledamad, mitte väga värvikirevad ja uhked. Kuid hiljem muutusid rõivad uhkemaks ja huvitavamaks ning ka värvid olid julgemad. Valgustus mõjutas meeleolu oluliselt. Kasutati spetsiaalseid valgusefekte ja valguse värvid muutusid tihti. Näiteks öösel oli pime ja vähe valgust, kuid Tatjana unenäo ajal muutus valgus tihti, kasutati palju erinevaid toone. Valguse värvide vaheldumine muutis etendust ka huvitavamaks. Lavastus pani mõtlema Onegini valivusest, õnn oli ta käeulatuses, kuid kuna ta pidas Tatjanat liiga kogenematuks ja armus temasse liiga hilja kui Tatjana oli juba abielus jäi ta üksi. Pani mõtlema ka selle ajastu rikaste elust, kuidas elati ja omavahelisi tülisid lahendati. Onegini ja Lenski duell näitab seda, et oma au kaitsta oli siis väga tähtis.
fänne ning ka seda, et teda ülistataks. Samuti olid ka naljakad kostüüümid ja soengud mõndadel naistel, kelle rinnad olid eriti silmatorkavalt esile toodud. See oli väga humoorne ning tekitas vaheldust mõnest teisest ooperis, sest selliseid kostüüme ooperietendusel tihti ei näe. Humoorsete ja sokeerivate kostüümide kõrval oli ka vähem sokeerivaid ning soliidsemaid kostüüme, mis sobisid teema ja tegelastega väga hästi kokku. Kõige rohkem jäi mulle meelde selle ooperi hea lavastus ning koloriidsed kostüümid, mis tegid selle ooperi väga ainulaadseks. Samuti võib nimetada seda ka kaasaegseks ooperiks, kuna see erines väga palju klassikalisest ooperist, tuues väga palju uusi lahendusi. Solistidest jäi mulle kõige rohkem meelde juutide koondlaagrisse saatmise ohvitser, kes näitles tõeliselt hästi. Ta iseloomustas seda kurja tegelast perfektselt ning laulis samuti hästi. Peategelasteks olid põhiliselt mehed, kuid see ei
mahakandmine osutub sagedasti enneaegseks. Kui kostis jälle see ,,Do-re-mi" laul, siis hakkas jälle elama lugu muusikaõpetajast, lastest ja tõsisest kapten on Trappist. Kui vaadata eraldi Vanemuise ,,Heliseva muusika" elemente, siis on nad hästi erinevat sorti. Siin on rolle, mida teevad laulvad näitlejad, ja rolle, milles mängivad lauljad. Erinevad koolid ja isiksused. Igaüks käib välja oma tugevama külje, nagu oskab. Seejuures püsib kogu lavastus võrdlemisi tugevalt koos, lugu areneb selgelt ja loogiliselt, ilma erilise toppamajäämise ja ärakukkumiseta. Ja kogu see muusikaline mosaiik kujuneb enam-vähem ühtseks tervikuks, mis on mõistetav ja nauditav. Orkester varieeris mõnuga mõnda teemat, millel ,,Helisev muusika" püsib, ja nii sündiski muusikal nagu päris. Vaadates askeldamist Vanemuise laval tekib kahtlus, et kogu mängu juures pole rõõm sugugi mitte ainult publikupoolne. Muusikali
Pal Abraham „Savoy ball“ Käisin teisipäeval 15. märtsil kell 19.00 Rahvusooper Estonias vaatamas Pal Abrahami kolmevaatuselist operetti Savoy ball. See on kirjutatud 1932. aastal. Opereti lavastas ja kunstnikutöö tegi Mart Sander. Savoy ball oli tema esimene lavastus üldse Estonia teatris. Sellepärast tundis ajakirjandus suurt huvi etenduse valmimise vastu ja publiku ootus oli üles köetud. Tahtsingi minna vaatama midagi kerget ja lõbusat, sest ka varasemad operetikülastused on jätnud toreda mälestuse. Kuna Mart Sander püüdis taastada 1930-ndate aastate õhkkonda, siis lavakujundus ja kostüümid ei olnud ülepakutult uhked, vaid vastasid ajastule. Markii Aristide (Mart Laur) saabub abikaasa Madeleine´iga (Pirjo Püvi) pulmareisilt koju Nizzasse
„Võlanõudjad“ William Shakespere „Veneetsia kaupmehe“ põhjal Shakespere „Veneetsia kaupmehe“ ainetel mängitakse draamateatri laval juba teist näidendit. Seekordne lavastus on eriline eriti uue tõlke ja uudse lavastuse poolest. Peeter Volkonski ja Hannes Villemsoni tõlkes oli värsivorm kuulates lihtne ja loomulik. Dünaamilisust ja ehedust lisas Ervin Õunapuu tume kaldus peegelpõrand, sädelevad klaasikillud näitlejate kasukatel, Taavi Varmi koostatud liikuvad taustaklipid ning Andreas W helikujundus. Kõige selle kooslus ning hea näitlejatöö viisid vaataja 16. sajandi Veneetsiasse. Shakespere komöödia süžee on võetud 14
Uuspõld, andis ka laenu, kuid ilma vaheltkasuta. Ta tegi seda lihtsalt heast südamest. Selgelt väljendas see seda, et üks oli hea, teine paha. Lavakujundus oli väga leidlik. Tegevuskoha või aja muutumisest anti märku lava tagaosas oleval ekraanil. Ekraanil vaheldusid pildid, mis kirjeldasid tegevuskohta või aega. Kuigi see ei tundunud väga realistlik, lahendas see siiski olukorra. Ma isegi ei oodanud sellelt etenduselt midagi väga suurt. Algus tundus mulle igav ning arvasin, et lavastus jätab mulle negatiivse mulje. Võlanõudjatest jäi kõige rohkem meelde kohtuistung. Ilmselt sellepärast, et see oli üks meeleolukamaid seikasid terves etenduses. Kõige enam mõjus Marta Laan'e väga hästi välja mängitud invaliidist doktori roll. Laan oskas selle rolli väga imekalt välja mängida. Arvan, et nii nagu mulle, meeldis ka ülejäänud publikule see lavateos. Näitlejad olid suurepärased, lavastaja oli teinud head tööd ning etendus jättis väga hea mulje. Ise
rahvusliku ilme. ,,Vikerlastes" leidub rohkesti emotsionaalset ja väljendusrikast meloodiat. Teosel oli üsnagi suur menu ning Aavast sai koheselt vägagi tunnustatud helilooja. ,,Vikerlased" esmalavastust mängiti kokku 22 korda, mida oli oma aja ja olude kohta ebatavaliselt palju. ,,Vikerlasi" on lavastatud korduvalt, selle üksikuid aariaid esitatakse tihti kontserdilaval ning lisaks on ,,Vikerlasi" veel esitatud vabaõhuetendustel. Viimane ,,Vikerlaste" lavastus Eestimaal toimus 1987. aastal ,,Vanemuise" teatris. Teose edukuses on olnud oluline roll ka Evald Aava ooperiprimadonnast abikaasal Ida LooTalvaril. Muusikapala Juta ja Ülo duett ooperist "Vikerlased" / Urve Tauts (metsosopran), Hendrik Krumm (tenor), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Peeter Lilje http:// www.emic.ee/evaldaavest Veel tuntud teoseid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
