Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"lavastus" - 296 õppematerjali

lavastus on teatri kavas, etendus on konkreetne variant (ühel õhtul teatris) dramaturiga kindlasti ei ole kirjanduse põhiliik (ei tohi segi ajada draamat & dramaturgiat.
thumbnail
16
doc

Filmi referaat: Elmo Nüganen

veebrualil 1962 Jõhvis. Ta on eesti näitleja, teatri- ja filmilavastaja. Aastal 1982 lõpetas Elmo Nüganen Tallinna 4. Tehnikakooli rätsepa eriala. Aastatel 1982–1983 õppis ta Tallinna Pedagoogilises Instituudisnäitejuhtimist ning 1988. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XIII lennu näitlejana.1988–1992 töötas ta Ugala teatris näitleja ja lavastajana. Tema esimene lavastus oli krahv Ulrich Zinsdorff ("Vennad Lautensackid") Turbasamblad on nii tavalised ja lihtsalt äratuntavad, et neid teab ilmselt juba iga koolilaps. Turbasambla liike on Eestis 37, kuid nad on väga sarnased ja nende määramine nõuab mikroskoopi ning seetõttu kõneleme siinkohal turbasambla perekonnast. Turbasamblaid iseloomustavad valkjas või punakas värvus ja kimpudena asetsevad oksad. Valkjas värvus tuleb hästi ilmsiks vaid kuivadel taimedel...

Film
5 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Retsensioon „Pähklipurejast“

Lisaks tuntud ballettidele on ta loonud ka sümfooniaid, oopereid, klaverikontserte ja –teoseid, viiulikontserdi ning palju muud. Kuulsaimad teosed Tšaikovskilt on „Pähklipureja“, „Luikede järv“, „Romeo ja Julia“, „Aastaajad“ jt. Ballett on etendatud muinasjutuvestja E. T. A. Hoffmanni tuntud muinasjutu „Pähklipureja ja Hiirekuningas“ järgi, mis esmakordselt ilmus 1816. aastal muinasjuttudekogumikus. Lavastus algab jõuluõhtuga, mil tüdruk Klara võtab vend Fritzi ja ema-isaga vastu külalisi. Kinke jagades tuleb salapärane härra Drosselmeier välja erilise kingitusega Klarale – puust nukk Pähklipureja. Kuid kadedusehoos lõhub Fritz nuku, kuigi Drosselmeister parandab selle jälle hetkega. Pidu saab läbi ning perekond heidab magama. Kell lööb just 12, kui hiireke äratab Klara. Hetk hiljem on hiiri terve kari ja nad on tüdrukut ründamas, kuid tema kaitseks astub välja...

Ballett
16 allalaadimist
thumbnail
14
docx

"Keti Lõpp"

Kokkuvõttes on võimatu öelda, mis see täpselt oli, mida söögiks pakuti. "OPis" ütles näidendi autor Paavo Piik, et selle näidendiga tahetakse inimestele korralikult vastu hambaid laksata. No ei laksanud. Kuigi ... autori noorust arvesse võttes on ta teatavas mõttes tänapäevast kiirtoitumist (loe: kiiret elu) väga hästi tabanud. Tüübid kui sellised on ehedad. Küsimus on, kui kõnekad? Ma ei saa siiski üheselt öelda, et lavastus olnuks kehv või et näidend on kehv. Näidend on mu meelest liiga õhuke, keskendudes pealiskaudsuse kõikvõimsale (ruulivale?) tahule, selgitamata ometi, miks see kuhugi ei vii. Lavastuse sisse- ja väljajuhatuses on kasutatud mittepeavoolukunsti, kuid nagu öeldud, hakkab see peavooluvärgiga kohe tülitsema ja mass võidab. Kui mass ei osta, tuleb pood kinni panna. Mass ei osta, kui asi tundub kahtlane ja kui sellest aru ei saa. Aga pealiskaudne ei jää...

Teater
4 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Jüri Arrak, Eesti kunsti Suur Tõll

Kõrvuti vägitegudega ilmneb Tõllu tegevuses ka rahvavanema jooni: ta võitleb võõrvallutajatega, künnab põldu, ehitab või püüab lõhkuda kirikuid. Tõllul oli naine Piret, vend Leiger ja poeg Noor Tõll. Vaata ,,Lisa 1".Aastal 1980 ilmus ,,Tallinfilmis" Eesti vägilasmuistendi ainetel animafilm "Suur Tõll". Filmi peakunstnik oli Jüri Arrak, käsikiri ja lavastus Rein Raamat. (Suur Tõll, 2014) Film ,,Suur Tõll" on 14 minutit pikk. See räägib sellest, kuidas Vanakurat lõhkus ära Tõllu maja samal ajal, kui too võitles vaenlastega. Maja alla jäi Tõllu naine Piret. Tõll naases koju, nägi surnud naist ja hakkas Vanapaganat kättemaksuks taga otsima. Väsinud otsimast, ta uinus, kuid ärkas, kui Vanapagan teda kimbutama hakkas. Tõll ajas Vanapagana laintesse, siis mattis naise ja läks taas sõjatandrile...

Kirjandus
8 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Operett Silva

novembril kell 19:00 Estonia rahvusooperis. Esitati etendust noorest kõrtsi lauljatarist nimega Silva. Õhkkond oli rahulik, kuid muhe. Etendus oli jagatud kolmeks vaatuseks ja kestis kolm ja pool tundi ning sellel oli kaks vaheaega. Näitlejate nimesid ma kahjuks ei tea. Mulle meeldis etendus väga, sest see oli huvitavalt teostatud ja esitatud. Esinejad elasid väga oma rolli sisse ja lisasid sinna omamoodi särtsakust. Kõik laulud olid väga elegantselt esitatud. Kõik sõnad olid ilusti välja hääldatud ja kõigest oli aru saada ka ilma subtiitriteta. Võimsad kõlavad hääled olid kõigil esinejatel.Orkester saatis enamus laule ja mängis suurepäraselt. Teose muusikasse on sulanud nii valsi-, tšaardaši- kui ka foksirütmid. Etendus räägib ülitalendikast kõrtsilaulikust Silvast. Tema mänedžer Boni on hankinud talle ja ka endale töökoha Ameerika Ühendriikides. Lahkumise õhtul...

Muusika
13 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Giuseppe Verdi ooper ,,La Traviata’’

osatäitja oli sel hetkel lihtsalt kehvas vormis ning kangelannat Violettat mängis lopsakas ja tervisest pakatav sopran, kes kuidagi ei sarnanenud haprale, surevale Violettale. Aasta hiljem, 6. mail 1854 toodi ,,La Traviata'' taas lavale koos teiste solistide koosseisuga. Seekord saatis etendust tohutu menu, mida ennem poldud Veneetsias nähtud. Rahvusooper ,,Estonia'' lavalaudadel on Verdi tuntud ooperit mängitud peaaegu sada aastat. Praegune lavastus esietendus ,,Estonias'' 19. detsembril 1997. aastal ning on väikeste vahedega mängitud tänaseni. Dirigent Oksana Lõniv Oksana Lõniv lõpetas 2003. aastal Lvivi Nikolai Lõsenko nimelise Riikliku Muusikaakadeemia dirigeerimisklassi, mis asub Ukrainas. Õpingute kõrval tegutses ta ka Lviv Ooperi- ja Balletiteatri peadirigendi assistendina. 2004. aastal osales ta Gustav Mahleri nimelisel dirigentide võistlusel...

Ooper
5 allalaadimist
thumbnail
84
docx

FILOSOOFIA

Subjekt on nagu sibul, mille iga kiht samastub järgnevaga. Identiteet tuleb subjektiivsest suhtest teisega. Me teeme kõike maailmas teise kujuteldava pilgu all. Identiteet kujuneb väikestest tähtsusetutest nüanssidest. Meie kõigi identiteet on ühesugusel printsiibil üles ehitatud. Me ei tee kunagi midagi niisama – kõik, mida me teeme, on lavastus teise pilgu all. Lausuja – lausungi subjekt = lausuja subjektiga öeldakse lausungi taga olev tõde. Alateadvus on struktureeritud läbi kujutluste (oleneb, millega asja võrrelda). Reaalne on midagi muud kui tavaline reaalne. Reaalne on see, mis päriselt on. Reaalne on lamello või maailma öö (Hegeli mõiste). Maailmaöö on Hegeli mõiste ja tähendab umbes seda, mis oli enne maailma dialektilist arengut (mis oli enne seda, kui Jumal maailma lõi). Lamella on tähendusetu elust pulbitsev...

Filosoofia
66 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Linda Kaljundi artikli "Performatiivne pööre" kokkuvõte ja analüüs

Kaljundi mainib 1950. aastatel Milton Singeri poolt käibele võetud „kultuurietenduse“ mõistet, mida selgitab G. Geertzi uurimusega, kus viimane väitis, et kultuuri kui sümboolse märgisüsteemi toimimisel on oluline koht ka igapäevaellu kätketud sümbolismil, näiliselt triviaalsel rutiinil ja argirituaalidel, millel on omakorda oluline koht erinevate maailmavaadete, eluhoiakute ja tähenduste loomise, edasiandmise ja säilitamise juures. Lavastus „Life Is Very Hard“ põhinebki iseenesest suuresti just väga rutiinsetel toimingutel, sest mis võiks olla argisem, kui inimestevaheline vestlus täiesti suvalistel teemadel. Kuigi konkreetses lavastuses etendatud vestlused olid loodud performatiivsusele mõeldes, olid need sellegipoolest oma algkujul siirad ja spontaansed. See asjaolu paljastab vähemalt osaliselt argisuse performatiivsuse. Kaljundi väljatoodud uurimustest on eriti vähenõudlik John Langshaw Austini käsitlus...

Etenduse analüüsi praktikum
22 allalaadimist
thumbnail
6
docx

"...Mu elu polnudki ju muud kui saatusliku kohtumise eelpant ja ootus..."

 Ooper iseenesest mõista koosneb ainult laulust ja muusikast. Kuna see oli mine elu esimene ooper, siis kuni lõpuni ootasin, et näitlejad vahepeal laulmise asemel paar sõna juttu ka ajaks. Pidin pettuma, nad ainult laulsid ja see väsitas kõrva ära küll. Kas põhjuseks on minu vilumatu kõrv või suur professionaalsus lauljate poolt, aga minu arvates oli see ooper väga hea! Inimese hääl suudab ikka üllatada. Lavastus üldiselt meelis mulle nii muusikalises kui visuaalses osas. Dekoratsioonid vastasid tollele ajajärgule ja näitlejate kostüümid andsid kogu loole viimase lihvi. Tantsud olid ajastukohased ja ilusad vaadata. Kleidid olid imekaunid. Panin tähele ka üht humoorikat fakti, nimelt paistis dekoratsioonakendest, mis olid vastas seinades - vasakul ja paremal, mõlemast päike sisse.  Solistidest: LINUS BÖRJESSON Tema lavadebüüt leidis aset 2006. aastal Marullo ja Ceprano...

Muusikaõpetus
9 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Aare Toikka „Faust“

Kui kirjeldada lühidalt Aare Toikka tehtud lavalist kujundust, võib julgelt öelda, et lihtsuses peitub geniaalsus. Heili Sibrits on Postimehes kirjutanud: ,,Visuaalselt toetub Toikka ,,Faust" aga saksa filmikunsti suurteosele, mis omakorda seab näitlejad ja lavastaja raamesse. Pigem aga seisis nende ees ahvatlev väljakutse teha teistsugune lavastus ." Hoolimata näidendi keerulisest süzeest, sai lavastaja, kes on ühtlasi ka spektaakli autor ja kunstiline juht, enda ülesandega perfektselt hakkama ning tabas nappide vahendite kasutamisega naelapea pihta. Kuigi erinevaid tegelaskujusid oli etenduses palju, mängisid laval ainult 6 inimest: Katariina Ratasepp, Ago Soots, Margo Teder, Meelis Põdersoo, Tanel Saar ja Madis Muul. Kõige rohkem tõusis esile pearolli mängiv Ago Soots...

Kirjandus
5 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

OOPER 19. SAJANDIL

Sajandi teisel poolel lisandus muusikaline teater, kus oma muusikalisi draamasid tõid lavale Gounod ja Massenet. Pariisi Ooperis kulutati palju aega ning raha ooperi lavale toomiseks, prooviperiood kestis 2-3 kuud (Itaalias oli see 2-3 nädalat). Iga uus lavastus varustati uute dekoratsioonidega ning kostüümidega, mis teistes Euroopa teatrites oli harv nähtus, sest enamasti kombineeriti raha kokkuhoidmiseks vanu dekoratsioone. Pariisi Ooperis olid ka suurepärased lavatehnilised võimalused, kuulsaks sai näiteks päikesetõusu kirjutamine elektri abil Meyerbeeri ooperis "Prohvet" (1849). Esindusžanr oli grand opera (suur ooper), lavale oli seatud ansamblid, koorid ja ballett. Tavaliselt oli seal 5 vaatust ning suured koori & baletti tseenid...

Ooper
36 allalaadimist
thumbnail
18
doc

URMAS KIBUSPUU

„Popi ja Huhuu“ oli üks lavastusi Noorsooteatri „Cinzano“ (1978) ja „Makarenko koloonia“ (1979) kõrval, mille eest anti Merle Karusoole 1980. aastal Ants Lauteri nimeline auhind. Teiseks diplomilavastuseks sai A. Kitzbergi „Kosjasõit“, kus Kibuspuu täitis Ago-Endrik Kerge lavastuses Miili rolli ja äratas tähelepanu oma falsetiga laulmise oskusega. Lavastus sai kiita ka näiteks Moskva nimeka teatrikriitiku Natalja Krõmova käest. Etendust mängiti palju ja anti ka mitu kahetuhandelise publikuga vabaõhuetendust Kalevi spordihallis. „Popist ja Huhuust“ veelgi suurem plahvatus toimus Kibuspuu jaoks kolmandas diplomilavastuses, milleks oli Eduard Vilde „Tabamata ime“ taas Merle Karusoo lavastuses, 5 kus ta täitis Leo Saalepi rolli. Kuigi alguses oli etenduste tase kõikuv, tegi Kibuspuu...

Näitlemine
17 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Richard Wagner

Kogu seda protsessi näib juba ennetavalt haaravat lendava hollandlase mõistulugu. Vahest oli see ka üks teadvustamata põhjusi, miks too lugu Wagnerit köitis; igatahes võib siit kulgeda punane niit, mis viib meid "Nibelungi sõrmuse" märksa läbipaistvama kapitalismi-allegooria juurde. Muide, Hanno Kompuse eestikeelne lavastus 1925. aastal polnud esimene "Lendava hollandlase" esitus Eestis. Tallinna saksa teatris oli seda etendatud juba 1892, vaevalt kümmekond aastat pärast helilooja surma. Hiljem on "Estonia" teatris olnud veel kaks lavastust, 1958 ja 1984. Seega on "Lendav hollandlane" meil seni üks enim lavastatud oopereid, ja Wagneri loomingust küllap kõige laiemalt tuntud teos.    Wagner ooper „Lohengrin“ sisu Lohengrin on Wagneri kuues ooper, selle esietendus toimus 28. augustil 1850...

Muusika
10 allalaadimist
thumbnail
25
odt

Mihkel Raud ja tema edulugu

Lisaks kaptenitele ja tiimiliikmetele on stuudios kaasa elamas ka publik. (http://www.tv3.ee/kolmeraudne/kolmeraudne https://www.facebook.com/mearmastameeestit/info?tab=page_info) 18. detsembril, 2014, esilinastus Mihkel Raua kirjutatud menunäidendi ,,Järgmine ,,Viimne voor" osatäitjad. Foto: Tartu Uus Teater voor" ainetel ka televersioon ,,Eesti otsib ahvi", mille nimi hiljem muudeti ümber TV3 soovil neutraalsemaks: ,,Viimne voor". Lavastus põhineb Mihkel Raua enda loodud fantaasial, kogemustel kohtunikuna ja ,,Eesti Otsib Superstaari" saate alusel. Lavastuse sisu on järgnev: kohtunike ette ilmub oma lauluoskusi esitlema 11 ebastabiilne noormees, kes ei lepi läbikukkumisega (teise vooru mitte pääsemisega) ja hakkab relvaga ähvardama, pannes kohtunikke oma pilli järgi tantsima. Osatäitjateks on meelelahutustegelased, kes ise sellistes saadetes...

Kuulsused
27 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Teatriteaduse alused: mõisted

koostoimimine Postdramaatilises teatris on olulisemad seisund ja stseeniline dünaamika(mitte loogiliselt ja põhjuslikult üksteisele järgnevad tegevused) Režii – lavastuse või filmi kunstiline juhtimine Fiktsionaalne aeg võib olla ”tihedam” kui reaalne aeg, sündmused juhtuvad kiiremini või aeglasemini. Misantseen – näitlejate paigutus ja liikumine lavaruumis Esimesed lavastajad: A.Antoine, O.Brahm, J.T.Grein, Stanislavski: Tšehhovi „Kajakas“ oli läbimurdeline lavastus. Põhijooned: ansamblimäng, realism, maagiline „kui“ Eesti esimene lavastaja Karl Menning, moodsale lavastajateatrile pani aluse Voldemar Panso Lavastaja 3 põhiülesannet: töö tekstiga ja näitlejatega, eri komponentide kokkupanek Väine režii – töö lavaruumi ja liikumisega; Sisemine režii – töö tegelase siseelu ja lavastuse kontseptsiooniga Atmosfääf – sünnib komponentide koosmõjust(2 põhikomponenti – nähtav ja kuuldav)...

Teatriteaduse alused
21 allalaadimist
thumbnail
24
docx

POEETIKA

Kirjanduslikkus toimib seostes teose, autori, keele, teiste tekstide, maailma ja lugeja vahel ­ kirjandusele võib läheneda mitmeti. Lähilugemine ­ teose tõlgendamine selle struktuurist lähtuvalt. Psühholoogiline vaatlus, elu- ja loomingulooline vaatlus ­ teose tõlgendamine läbi selle autori Ühiskondlikud teooriad ­ teose tõlgendamine läbi selle tähenduse ehk läbi selle seose maailmaga Intertekstuaalne lähenemine ­ teose avamine teiste tekstide taustal Lugejakeskne analüüs ­ teose avamine läbi selle vastuvõtu ehk lugeja reaktsiooni. Sõnakunstis on olulisel kohal kujundid, ilukirjandus ongi kunstilise keelekasutuse tulemus. Ilukirjanduse mõistmine algab kujunditest aru saamisel. Ilukirjandusel on tavaliselt mingi väärtus ­ vaimne, keeleline, moraalne, ajalooline jne Kujundi...

Kirjandus
14 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Retsentsioon peavahetus

Tegevus toimub raudtee jaamas, kus kohtuvad kas kunagist toakaaslast. Etendus koosnebki nende kahe tegelase dialoogist. Vahepeal segab nende vestlust orkestri vanem peeter ja raudtee jaama teataja Ets. Lavastaja on Uku Uusberg, kes on ka ühtlasi ka lavastuse autor. Lavastus oli hästi läbi mõeldud. Tunduski nagu oleks kas vana tuttavad saanud jaamas kokku ja omavahel vestlema hakanud. Kuigi mind hakkas häirima see, et jaam, kus tegevus toimub, väljusid rongid, vähemalt lavastuse algul, üsna tihti ei olnud seal, peale kahe peategelase ja orkestri, mitte kedagi. Märt Avandi mängitud osa õnnelik pianist oli väga hästi välja tulnud. Ta suutis mängida üleolevat pianisti, kes laseb teha oma orkestril seda mida ta ise tahab....

Kirjandus
2 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Tantsupidu

Viimane üldtantsupidu toimus 3.-5. juulil 2009. aastal. Enamik üldtantsupidudest on toimunud nõukogude võimu perioodil. Ideoloogiline surve oli tantsupidude puhul 1 võrreldes laulupidudega oluliselt nõrgem. Esiteks polnud deklaratiivseid Leninit ja parteid ülistavaid tantse, mida saanuks kavasse suruda, teiseks olid korraldajad piisavalt nutikad. Kuna üldtantsupidu on terviklik lavastus ning staadioni väikese mahutavuse tõttu antakse publikule 3-5 etendust oli võimalik loobuda avakõnest. Kõne asendati selleks puhuks loodud luuletekstiga. Eredaimaks näiteks on Vladimir Beekmani tekst: “Eesti, mu südame kodu, visade isade maa. Teist nii armast ei ole ja iialgi olla ei saa.”. Kohustuslikus korras pidid kavas olema nn vennasrahvaste tantsud. Tantsiti läti, leedu, vene, valgevene, moldaavia, aga ka ungari, saksa jt rahvatantse, küll süitidena, küll eraldi...

Muusika
3 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Visuaalne antropoloogia

filmitakse nende reageeringuid erinevatele aspektidele, lõpus autorid jalutavad mööda koridore ja arutlevad, kas filmi eesmärk sai teostatud (hinnatakse omaenda tööd), julge ja uudne lähenemine dokfilmide tegemisele. Rouchi mõju jõudis ka ameerikasse ja selline lähenemine muutus populaarseks (vaatlev, spontaansete sündmuste jälgimine jne). Oluline meetod ka tänapäeva filmikunstis. On ainult üks võimalus, lavastus puudus, ei tohtinud kasutada näitlejaid, kes kedagi teist mänivad. Rõhutatakse loomulikkust, huvitavaks osutusid ka igapäevategevused. Direct Cinema, kujunes ameerikas, kaamerat üritati just peita (nad on nagu kärbsed seinal), natuke teine põhimõte kui Rouchil. Rouchiga seostub veel termin cine-trance, mis tuleb tema konspetsioonist (filmides filmitegija sekkib silmitavate ellu), tegemist ei ole neg moonutusega, inimesed käituvad loomulikult...

Visuaalne antropoloogia
23 allalaadimist
thumbnail
112
doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale...

Kirjandus
151 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun