kõik need zanrid. Kuulsaimad filmid vanasti olid "Captain Blood", "Robin Hood" ja "Zorro" Õudusfilm Õudusfilmi eesmärk on tekitada vaatajas hirmu, õudust, kartust, sageli ka jälestust. Õudusfilmid said algus 19. saj. lõpus, esimene õudusfilm tuli välja 1896. Tavalisemateks karakteriteks on zombid, vampiirid, sarimõrvarid ja koletised. Õudusfimid sisaldavad elemente ka teistest zanritest nagu ulme, fantaasia, must komöödia ja thriller. Kuulsamaim õudusfilmide lavastaja on Alfred Hitchcock. Thriller Thriller on kirjandus ja filmizanr Thrilleriteks on tavaliselt erinevate zanride segud. Algupärane ning ehtne thriller on film, mis jälitab otsusekindlalt eesmärki, hoida publikut koguaeg põnevil, kui filmi süzee kõrgpunkti suunas liigub. Pinge tavaliselt tõuseb, kui peategelane satub eluohtlikku situatsiooni, millest väljapääs tundub olema võimatu. Thrillerites kohtab tihti tegelasi, kes lähevad kas iseenesest
Romeo ja Julia 14. novembril sai käidud Rahvusooper Estonias vaatamas Sergei Prokofjevi balletti Romeo ja Julia, mille koreograaf-lavastaja oli Tiit Härm, muusikaline juht ja dirigent oli Aivo Välja. Osatäitjate nimesid, ei oska kahjuks nimetada, kuna kava pole enam alles. Algselt ei olnud seda plaanis üldsegi vaatama minna, aga juhtus nii, et ema sõbranna jäi haigeks, kellega koos ta pidi minema. Et piletit mitte raisku lasta, pidin mina sõbranna asemel minema. Kõige parema meelega ma balletti vaatama just ei läinud, aga kaks balletti 18 aasta jooksul elab üle. Külastuse plussiks oli muidugi see, et nägin Estoniat ka seest poolt mida varem polnud näinud ja ka see, et kohustuslik arvustuse saab peale külastust ära teha. Etendus oli minu jaoks alguses huvitav, sest viimati käisin balletti vaatamas 8 või enam aastat tagasi ja sellest midagi eriti ei mäletanud. Teise vaatluse keskel h...
Operett põhines armastusel, mille keskmeks on üldiselt Silva, kelle ümber käib palju sehkeldusi, kuid lõpuks saavad siiski õiged paarid kokku. Rõhutatakse, et ilma naisteta on kurb maailm. Teoses esitati vokaalmuusikat ning ka orkestrimuusikat. Muusika autor on Imre Kálmán, kes on ungari helilooja. Selles etenduses esinesid Eesti näitlejad ja muusikud, nt Janne Sevtsenko, Mart Sander, Raivo. E. Tamm, René Soom. Lavastuse meeskonda kuulusid muusikaline juht ja dirigent Jüri Alperten, lavastaja ja kunstnik Mart Sander, koreograaf, lavavõitluskoreograaf Hellar Bergmann ning valguskunstnik Anton Kulagin. Eriliseks tegi selle etenduse see, et see oli vaimukas, näitlejad oskasid oma rolle mängida, oli näha, et neil on lavaline kogemus olemas. Teos polnud keeruline vaid küllaltki hästi arusaadav, solistid suutsid oma osa musikaalselt väga hästi välja mängida ning muusikapalad olid enamasti kõik huvitavad. Lavapilt ning kõik ümbritsev sobisid teose teemaga ideaalselt.
Muusikal räägib mehest, kes on oma „koleda” näo tõttu sunnitud elama üksilduses. Ta avab südame oma eluarmastusele, kuid see põlgab ta ära just nii nagu teised seda teinud olid. Mees proovib naise tähelepanu ja iha suurendada sellega, et annab talle kõige ilusamad kingad ja kleidid. Naine aga rikub fantoomi reegleid, millest tuleb omakorda suur vihahoog. Mängus oli ka veel naise armastatu, kellega lõpus naine üritab põgeneda. Sisu oli väga hingeminev ja kurb. Lavastaja oli oma tööd teinud nauditavalt, kõik oli omal kohal ja midagi polnud ülepakutud ega puudu. Näitlejad olid ka väga hästi valitud, kõige rohkem meeldis mulle Hanna-Liina Võsa, kes mängis Christine Daeet’i. Tema näitlemine oli väga hea ja samuti super lauluhääl. Taustmuusika sulandus hästi konteksti sisse ja orkester tegi head tööd. Juba avamäng oli omaette elamus. Koori roll oli ka väga suur, minu arvates andis see muusikalile väga palju juurde
Mari- Malle Malle Klaassen Klaassen tõlkija Evald Hermaküla Margus- 6. detsember Evald 1941 16. mai 2000 Hermaküla oli eesti näitleja, teatrilavastaja, filmilavastaja ja näitejuht. Arnold Sikkel 28. august 1912 22. detsember oli eesti näitleja ja lavastaja Tammaru peremees Arnold Sikkel Evi Rauer 29. oktoober Tammaru 1915 17. perenaine september Evi Rauer 2004 oli eesti vanaema näitleja ja Elsa telerezissöö r Ratassepp Elsa Ratassepp 1897 - 1972 eesti näitleja Kas sa teadsid, et väikest Tiinat
Filmiarvustus "November" "November" on uus Eesti fantaasiafilm, mis põhineb Andrus Kivirähki armastatud romaanil “Rehepapp”. Lavastaja Rainer Sarneti käe all valminud “Novembrit” võib kirjeldada kui muinasjutufilmi täiskasvanutele, kus saavad kokku must huumor ja romantiline armastus. Tegevus toimub ühes tavalises Eestimaa külas. Film kajastab kunagist elu Eestis. Loo peategelane on noor talutüdruk Liina, kes on armunud külapoissi Hansu. Hans on aga armunud peenesse mõisapreilisse. Antud teos oli väga omapärase ülesehitusega, palju ootamatusi ja põnevust
Seda kõike muidugi tänu Evale, kes üritab iga hinna eest keskklassi sulanduda ja sellest osa saada. (Lk 193-223) 2. Teine oluline aspekt oli kindlasti see, kui Karim sai osa Shadwelli lavastatud näidendis. Seda seetõttu, et ta hakkas nüüd veelgi rohkem kokku puutuma keskklassi inimestega ning erinevate näitlejatega. (Lk 223-229) 3. Kolmas episood oli ilmselt see, kui Karim sai tööd Pyke juures. Pyke oli väga nimekas lavastaja, kes oli teinud mitmeid suurpäraseid näidendeid Inglismaal. Lisaks ta oli ka USA-s väga kuulu.(Lk 252-258)
Viimne reliikvia Neti, Marju, AnnaMaria, Kelly Sisu Hans von Risbieter, "Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ning pruudi suguvõsa. "Viimne reliikvia" on Eesti film aastast 1969. Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad". Eesti filmi sajanda juubeli puhul 2012. aastal valiti "Viimne reliikvia" parimaks nii filmikildude kui ka filmilaulude poolest. Lavastaja Grigori Kromanov Produtsent Raimund Felt Stsenaarium Arvo Valton Peaosades Aleksandr Goloborodko Ingrida Andrina Elsa Radzina Muusika Uno Naissoo Tõnu Naissoo...
Juhan Viiding Pseudonüüm JÜRI ÜDI (1948-1995) Elulugu Juhan Viiding oli luuletaja, näitekirjanik, näitleja ja lavastaja. Sündis 1. juunil 1948. a. Tallinnas. Viiding õppis kuues üldhariduslikus koolis, kuid lõpuks sai oma keskhariduse töölisnoorte keskkoolis. Jätkas õpinguid 1968. aastal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, mille lõpetas 1972. aastal. Peale lõpetamist asus tööle Draamateatris näitlejana. Tütar Elo Viiding(pseudonüüm Elo Vee) tegeleb oma isa jälgedes samuti luuletamisega. Alates 1965
selletõttu läksin muusikali vaatama arvamusega, et see on suhteliselt sünge. Muusikal rääkis ühest homoseksuaalsest vangist, kes istus kinni alaealise ärakasutamise eest. Enamus ajast elab ta väljamõeldud maailmas: põgeneda vanglast, hirmust. Ühel päeval tuleb ta kongi uus vang ( revolutsionäär ). Nendest saavad nii head sõbrad, et usaldavad isegi mõningaid saladusi. ,,Ämbliknaise suudluse" helilooja on John Kander, laulusõnade autor Fred Ebb, lavastaja Roman Hovenbitzer, koreograaf Antton Laine. Peaosades oli Tanja Mihhailova ( Aurora ), Lauri Liiv ( homoseksuaal Luis Alberto Molina ) ja Koit Toome ( revolutsionäär Valentin Arregui Paz ). Lisaks esinesid ka Siiri Koodres, Karmen Puis, Märt Jakobsn ja paljud teised minule mitte väga tuntud näitlejad. Etenduses osalesid ka Vanemuine sümfooniaorkester ja meeskoor. Võin ausalt öelda, et pole nii sünget muusikali näinud aga samas oli teema hea
MAALIKUNST Konrad Vilhelm Mägi Sündinud 1. november, 1878 Hellenurme mõis, Eesti Surnud 15. august, 1925 Tartu, Eesti Rahvus Eestlane Tegevusala Maal, joonistamine Kunstivool ekspressionism Tuntud teoseid Madonna (1923-1924) Naise portree (Madonna). 19231924. ARHITEKTUUR Vaade aastal 1860. Tartu Ülikooli peahoone on üks silmapaistvamaid klassitsistliku arhitektuuri näiteid Eestis. Hoone on ehitatud 18041809 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi endise Maarja kiriku varemetele. FILMIKUNST Animatsioon on kaader ...
Nagu Soomes, aga veel parem Autor: Jnis Balodis, lavastaja Valters Silis, Kunstnik Ugis Berzins näitlejad: Rait Õunapuu, Tarvo Vridolin, Jaana Kena, Vallo Kirs, Marika Palm, Kadri Lepp, Aarne Soro ja Laura Peterson . Lavastus oli 20. oktoobril 2017 Ugala suures saalis. Kõik inimesed oli oma moodi ja oma mõttemaailmaga, kuid nad siiski said läbi üksteisega. Nad erinesid hobide ja oskuste poolest. Etenduse teema ja kujundus sobisid hästi oma vahel. Näitlejad sobisid päris hasti oma rollidesse aga mõni oleks võinud teist moodi näidelda
Käisin novembris Tallinna Linnahallis vaatamas muusikali ,,Fantoom". Muusikali aluseks oli romaan ,,Ooperifantoom", mille autoriks oli Andrew Lloyd Webber. "Fantoom" räägib mehest, kes on sunnitud elama muust maailmast eraldatuna, kuna tema nägu on ,,kole". Kui ta avab end oma elu armastusele, murrab naine ta südame. Kuna olin sellest lavastusest filmi juba varemgi näinud, tundus see kohe positiivse elamusena. Muusikali "Fantoom" lavastajaks on Liis Kolle. Minu arvates oli lavastaja töö tehtud väga nauditavalt. Ei olnud midagi ülearust ega millestki ei jäänud puudu. Muusikali ajal tekkis küll kahtlusi nähtu mõistmises, kuid see ei seganud sellest tervikliku pildi loomisel. Minule meeldis lavastajapoolne töö osatäitjate valimisel. Minu isiklikus arvamus on, et Chalice ja Hanna-Liina Võsa mängisid oma rolli väga hästi välja ning keegi teine ei oleks sobinud neid rolle paremini mängima. Minu soosituimaks näitlejaks kujuneski
Nimed marmortahvlil Elmo Nüganeni lavastatud linalugu ,,Nimed marmortahvlil" põhineb Albert Kivikase menuromaanil, mis tänaseks võtnud sisse kindla koha Eesti kirjandusklassikas ja mis annab tõetruu ja kaasakiskuva pildi ajast, mil paljud Eesti poisid otse koolipingist tõusid, haarasid relvad kodumaa kaitsmiseks ja oma riigi iseseisvuse eest võitlusse astusid. Lugu algas sellega, et koolipoisid panid Eesti lipu raekoja torni ja kella seisma. Peale seda said nad kokku: Ahas, Käsper, Konsap, Kohlapuu, Martinson ja Tääker. Nad arutasid, kes lähevad sõtta. Tääker ei tahtnud sõjas osaleda. Ta jooksis klassist välja. Ahas jooksis talle järele ja põrkas ootamatult kokku Martaga. Nii algas Ahase ja Marta tutvus. Esimene lahing sõjas ebaõnnestus, sest poisid lõid kartma ja põgenesid punarumeenlaste eest. Pärast esimest lahingut oli ootamas juba teine. Poisid palusid end teises lahingus valvesse panna. 1. pa...
Kaljo Kiisk sündis 3. detsembril 1925. aastal Voka vallas Vaivina külas. 1944. aastal teenis ta Relva-SSi koosseisus ja võttis õhutõrjekahuri meeskonnas osa Sinimägede lahingust. 1946. aastal lõpetas Rakvere 1. keskkooli. 1953. aastal lõpetas ta Moskva teatri- ja kinokunstiinstituudi eesti stuudio. Pärast seda oli Kiisk Tallinna Draamateatri näitleja ja aastatel 1955-1990 Tallinnfilmi lavastaja. Aastatel 1962-1987 oli Kiisk Eesti Kinoliidu juhatuse esimene sekretär. Aastal 1980 sai Kiisk ENSV teeneliseks rahvakunstikuks. Aastatel 1980-1990 oli ta Eesti NSV Ülemnõukogu saadik, 1985 aastast ühtlasi Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi liige, aastatel 1989-1991 NSV Liidu rahvasaadik. 1995. ja 1999. aastal valiti Kiisk Eesti Vabariigi Riigikogu liikmeks, kus ta esindas Eesti Reformierakonda. 2003. aastal Riigikogust lahkudes oli ta vanim Riigikogu liige läbi aegade. Lavastajana
väärtushinnangud ja saadakse aru, et kellegi elu pole ideaalne ja ka omavahelised suhted on küllaltki pingelised. Etendusest tulevad välja ka inimeste peamised pahed, nagu eputamine, peenutsemine ja silmakirjalikkus. Näidatakse, et inimesed on enamasti üsna enesekesksed ja omavahelised suhted on samuti küllaltki keerulised. Tahetakse edasi anda, et inimestel on palju vigu küljes ja enamasti kannatavad nende vigade pärast meie kõige lähedasemad. Etenduse autor ja lavastaja eesmärgiks on vaatajaid mõtlema panna. Tahetakse, et inimene teeks omad järeldused ja juurdleks enda vigade üle ning püüaks neid parandada. Tihti on inimesed väga osavad teisi kirtiseerima ja nende vigu hukka mõistma. Iseenda juures on raske halbu omadusi märgata ja veel vähem neid tunnistada. Nähes oma vigu justkui kõrvaltvaatajana teatri etendusest on suurem võimalus, et inimene mõistab oma ebasobilikku käitumist. Teater on suuteline inimesi
vääriline,see toimus USA sõjalaevastiku ühel kõige suuremal ja võimsamal sõjalaeval. Alguses taheti see film üldse Ameerikas ära keelata,kuna selased jaapanlased kartsid filmile järgnevaid meeleavaldusi nig Jaapani ja Saksamaa jaoks oli filmis vaja ära muuta palju repliike,mis võisid olla mõnele solvavad. Minule endale see film väga meeldib,see on nagu film ,,Titanic". Inimesed vaatavad mitmeid kordi seda filmi ja ikka on põnev. Näitleja ja lavastaja tööga saab igati rahule jääda,kuna see film on tulnud tõesti selline välja,et sa lihtsalt ei saa seda vaatamatta jätta. Minule endale meeldivadki sellised veidi romantilised ja samas dokumentaal filmid,kus pole kõik fantaasia. Film näitas meile selgesti,kui mõttetu kogu see rünnak ja üldse sõda oli. Surma sai palju inimesi,kes polnud milleski süüdi ega teadnudki mitte midagi. Välja oli ka toodud see kuidas
Eesti teatri sünd Esimesed teated Eestis korraldatud teatrietenduste kohta pärinevad 16. sajandist, kui Tallinna Linnakooli õpilased mängisid raekojas Terentiuse komöödiat Androslannad. 1784 rajati Kotzebue eestvõttel Tallinna asjaarmastajate teater ning 1789 kõlas eesti keel esimest korda laval . Esimene kutseline teater oli 1809 avatud Tallinna Linnateater e Tallinna saksa teater. Aastal 1819 lavastati esimene eestikeelne etendus Häbi sel, kes petta tahab. Eesti rahvuslik teater sündis laulu- ja mänguseltsides, selle alguseks loetakse 1870. aastat, kui Vanemuise seltsis etendati Lydia Koidula "Saaremaa onupoega". 19. sajandi lõpus juhtis Vanemuise teatrit August Wiera, kes eelistas kergeid vaate- ja laulumänge. Eesti esimene maateatrimaja ehitati 1882.a. Abram Simoni poolt Toilas. 1906 muudeti Vanemuine ja Estonia ning 1911 Pärnu Endla kutselisteks. Vanemuise juhiks saanud Karl Mennin...
Kadri Adamson Kadri Adamson on sündinud 16. august 1976. Lõpetanud Tallinna Saksa Gümnaasiumi ja õppinud Eesti Humanitaarinstituudis germanistikat. 1999. aastal lõpetas Adamson Eesti Humanitaarinstituudi näitlejameisterlikkuse erialal. Ta on töötanud Theatrumis, Vanalinnastuudios, Vana Baskini teatris, lisaks nendele veel mitmes teatri-, tele- ja raadioprojektides. Adamsoni elukaaslane on Toomas Vara, kes oli TV3 juht. 18 veebruar 2006. sündis neil tütar Miira ja 7. novembril 2007 poeg Voldemar. Näitleja sai temast suure juhuse tahtel. Läks neiu sõber Rain Tamme palvel uurima, millal Humanitaarinstituudis näitlejate vastuvõtt on, ja pruukis Lembit Petersonil ainult möödamisi mainida, et: "Tore, teiega kohtume siis reedel!", kui Kadri oligi ära tehtud. Humanitaarinstituudi tudengi Kadri Adamsoni diplomitöö oli Rita osa Vanalinnastuudios etendus ,,Rita koolitamine." 2003. aastal alustas seriaal ,,Kod...
rahvatants tarantella, euroopa kunstmuusika ( kirja pandud muusika ) areng, viiuli meistrid antonio stradivari, andrea guarner, niccolo amati, viiuli virtoos niccolo paganini, haamerklaver bartolomeo cristofor. PRANTSUSMAA - rahvalaulud ühehäälsed stroofilised ( salmidest koosnev ) soololaulud, ilmaliku laulu üldnimetus sansoon, tantsud farandool, gavott, pillid fiidel, akordion, torupill, laulja edith piaf. OOPER helilooja, libretist, libreto ooperi tekst, lavastaja, avamäng vaatuseks, piltideks, stseenideks, intermezzod vahemängud, lauljad primadonna esimene naine, aaria soololaul, retsitatiiv kõnelaul, ansambel duett, trio, kvartett, koor, dirigent, ballettirühm Metropolitan ja La Scala. OPERETT vodevill laulu ja tantsuga muusikaline näitemäng. BALLETT aluseks süzeee, ballettimeister koreograaf, pantoomid zestid ja
On vaid üldised nõuded. Töö peaks andma enam-vähem adekvaatset teavet neile, kes pole saanud kontserdist osavõtta, kuid pakkuma ka näiteks saalis istunuile tuge oma tähelepanekute võrdlemiseks. Huvitavalt ja ka oskuslik ult kirjutatud arvustust oleks kindlasti kasulik lugeda ka näiteks esinejatel endil. Valitud kontserdi või muusikaetenduse retsenseerimisel võiks silmas pidada järgmisipunkte: · Kontserdi aeg ja koht; esinejate (solistide, koori, dirigendi, ka lavastaja ja kunstniku(te)) nimed. · · Mõnda esinejate tutvustamiseks (näiteks solistide lühike elulugu koori vm ajalugu, varasem tegevus jne; samuti tutvustav info dirigendi kohta). · Kontserdi sisuline iseloomustus (näiteks: kas oli mingi üldteema, kontserdi üldidee? Millist muusikat esitati? Millises zanris teoseid esitati? Millisest ajastust? Miks selline kava koostatud, selline muusika valitud; kontsertetendusel lühike sisu kokkuvõte).
´´Lõbus lesk´´ Retsensioon Koosataja : Janely Soomaa 11.klass Operett ´´ Lõbus lesk´´ Opereti tegevus toimub Pariisis. Krahv Danilo perekond ei luba tal lihtsa neiu Hanna kätt paluda. Hanna abiellub seepeale jõuka pankuriga, kes sureb juba pulmaööl. Temast saab rikas lesk, kellel kosilastest puudu ei tule. Danilo ei julge aga talle enam läheneda ja oma armastust tunnistada, kuna võidakse arvata, et temagi on üksnes raha peal väljas. Hannal tuleb asi endal käsile võtta. Loomise ajal oli opereti süzee, kus eneseteadlik noor naine lööb läbi meeste maailmas, üsna intrigeeriv. Victor Leoni ja Leo Steini libreto Henri Meilhaci komöödia L'attaché d'ambassade järgi. 1906-1921 aastal mängiti ``Lõbusat...
Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Kirjanike loomingus on surma- ja enesetapumotiivid, paatoslik ja jõuline luulekeel. Iseloomulik on hakitud ja raskesti mõistetavad tekstid, väljenduse ja rütmi eelistamine vormile ja harmooniale. Reaalsusest võõrandumine ja abstraheerumine. Bertolt Brecht 10. veebruar 1898 Augsburg 14. august 1956 Ida- Berliin Saksa näitekirjanik, lavastaja ja luuletaja 1951. aastal omistati Bertolt Brechtile rahvuslik preemia 1954. aastal rahvusvaheline Lenini rahupreemia. Suri südamerabandusse Romaan "Kolmekrossiromaan" (1934) "Baal" (1918) ja "Trummid öös" (1922) "Mees on mees" (1926) Poeem "Legend surnud sõdurist" (1933) Luulekogu "Sada laulu" (1951) "Galilei elu" (19381939) Gustav Suits 30. november 1883 23. mai 1956 Eesti luuletaja ja kirjandusteadlane
4 Arvo Kruusemendi elulugu Arvo Kruusement on sündinud 1928. aastal Lääne-Virumaal Undla vallas. Ta on Eesti stsenarist, lavastaja ja näitleja. Kooliteed alustas ta Kadrinas. Musikaalse poisina soovitas lauluõpetaja tal muusikat õppima minna ning muretses talle ka koha Tartu Ülikoolis trompeti õppimiseks. Sellega ei olnud rahul Arvo isa, kes oli põllumees. Ta tahtis, et poiss õpiks ära mõne ameti. Nii otsustas ta minna Rakvere kommertskooli kaubandust õppima. Huvi filmikunsti vastu tekkis tal okupatsiooniaastatel, mil koolitööst jäi palju vaba aega. Lisaks oli Arvol küljes ka näitlejapisik. Koos teiste
maksmata intressid jne. Tegevus algabki hetkest, mil Ranevskaja saabub pärast kuueaastast eemalolekut taas koju oma tütarde, venna ja teiste lähedaste juurde. Mõis läheb koos kirsiaiaga oksjonile. Seda oleks võimalik ära hoida, kuid kiindumus mälestustesse ei lase sel juhtuda. Näidendis hargnevad väga keerukad intriigid nii armumiste kui ka äri pinnalt. Näidendi teema on just praeguses majandusolukorras igati kõnekas ja täiesti mõistetav. Rahaprobleemid on igal ajal aktuaalsed. Lavastaja Hendrik Toompere on tegelasteks valinud head Eesti näitlejad nagu Merle Plamiste-Ranevskaja osas, Mait Malmsten-Lopahhini osas, Jan Uuspõld-Jepihhodovi osas ja Harriet Toompere-Sarlotta Ivanova osas ja ka plaju teisi häid näitlejaid. Merle Palmiste on osatäitjana veidi tormakas, edvistav ja pealiskaudne, kuid temas on siiski tunda seda daami, kes Ranevskaja olema peaks. Ta kandis peeneidkleite ja nägi välja nagu daam välja peab nägema
loominguperioodist Looming Tekivad suuremad kõlamängud, keeleüksuste kumuleerumised, rütmija riimivariatsioonid Kindlal kohal vabavärss Jätkab eesti naisluule traditsioone sisemiselt intensiivselt, vormiliselt vaoshoitud ja napi stiiliga Vaikuse, valguse ja puhtuse poetiseerimine Kareva luulet on tõlgitud vene, inglise, ukraina, turkmeenia, moldaavia jt. keeltesse Looming Eesti teatrilavadel ,,Mandragora" (Tallinna linnateater, lavastaja Jaanus Rohumaa, esietendus 30. aprillil 2003). Doris Kareva saates "Kukul külas", 6. juuli 2003, 1. osa, 2. osa Luulekogud ,,Päevapildid" (1978) ,,Ööpildid" (1980) ,,Puudutus" (1981) ,,Salateadvus" (1983) ,,Vari ja viiv" (1986) ,,Maailma asemel" (1992) ,,Hingring" (1997) ning valikkogu ,,Armuaeg" ,,Fraktalia" (2000) ,,Aja kuju" (2005) ,,Lõige" (2007) ,,Deka" (2008). Tunnustused
, rahvaluule ja ajaloo loenguid. Oli Tartus vabakutseline kirjanik. Noorpõlves harrastas Sütiste sporti, võitis 1927 Roomas üliõpilasolümpiaadil odaviskes esikoha, viibis 1936 vaatlejana Berliini olümpiamängudel. (Kruus 1995 : 561) Käis PEN-klubide kongressil Jugoslaavias 1933 ja tegi reise ka muudesse Euroopa maadesse ning Lääne-Aafrikasse. Oli 1934-37 Tartu Draamateatri Seltsi Teatrikunsti Stuudio intonatsiooni ja lavapraktika õppejõud ning lavastaja. 1930-38 kirjutas Sütiste rohkesti arvustusi ja teatrimärkmeid ajalehtedele ,,Päevaleht", ,,Vaba Maa" ja ,,Uus Eesti". (Kruus 1995 : 562) 1938 siirdus ta Tallinna Eesti Draamateatri dramaturgiks, 1940. a. sügisel edutati Ühendatud Draama ja Töölis direktori asetäitjaks. (Kruus 1995 : 562) 1941.a. augustis mobiliseeriti Tallinna Töölispolku ning võttis osa lahingust Kadriorus., sattus haiglasse, kust Saksa võimud ta arreteerisid, septembrist 1941 juulini 1942 viibis
kui kino. Kui kunagi viis kultuuri edasi suurel määral teater, siis tänapäeval on see kaldunud tehnika arenguga kino poole. Sellel on lihtne põhjendus: tehnikaga on mugavam ja lihtsam. See on aga kaasa toonud suurema kino ja väiksema teatri külastatavuse. Kui võrrelda Jan Uuspõllu etendust „Ürgmees“ nii teatri laval kui ka kino seansina, siis paraku peab tunnistama, et teatri näidendina on sõnum mõjuvam kui salvestisena. Lavastaja mõte jõuab tänu esitaja energijale vaatajateni tõhusamalt kui vaadata sama etendust ekraanilt. Samas kui võrrelda mõnda märulifilmi etendusega, siis peab tõdema, et tänu tehnoloogiale on seda mõnusam vaadata kinos, sest teatris puuduvad teatud tehnoloogilised efektid. Sellest järeldan, et igal esitatud mõtet peab edastama õige meelelahutusvorm, et vaatajad saaksid selle sõnumi õigesti kätte. Teater on tore meelelahutus ning väga hariv ja mõtlemapanev kultuurne ühiskonna osa
William Shakespeare (1564-1616) oli Inglismaa renessansiaegne luuletaja ja näitekirjanik ja kõigi aegade kuulsamaid kirjanikke üldse. Elu William Shakespeare sündis köösner John Shakespeare'i perekonnas kaheksast lapsest kolmandana, oli vanim täiskasvanuks elanud poeg. Peetakse väga tõenäoliseks, et ta õppis kohalikus algkoolis. 18-aastaselt abiellus Anne Hathawayga. Koos sündis neil kolm last. 1587. aastal asus Shakespeare elama Londonisse. Seal töötas ta sulflöörina ja lavastaja abilisena, hiljem liitus tolleaegse Londoni parima trupiga ja osales The Globe'i rajamises. 1599. aastal valminud teatri lavale hakkasid ilmuma Shakespeare'i näidendid. Näitlejana polnud Shakespeare arvatavasti just kõige andekam. 1592. aastal etendati Londonis juba mitut Shakespeare nädendit. Ta oli üsnagi jõukas. 1613. aastal naasis ta 49-aastasena Stratfordi, kus kolm aastat hiljem suri. Ta surma põhjus on jäänud müstreeriumiks. Ta maeti Stratfordi Kolmainu kirikusse. Looming
Retsensioon Toreda poisina käisin ma 14.aprillil sellel aastal vaatamas ühte väga toredat show- etendust ,,Õhtusöök vampiiridega". See toimus Tallinnas Nukuteatris ja sinna viisid mind minu vanemad. Nagu Nukuteatrike kohane oli tegemist etendusega, kus peamist osa etendastid nukud. Tegu oli varietee tüüpi show'ga, kus näitlejad ise ka laulsid. See teatritükk oli minu jaoks väga eriline kogemus. Tegemist polnud selle lavastuse puhul tavalise teatrisaaliga, kus külastajad ridades üksteise kõrval toolidel istuvad, pingiread olid asendatud etiketi kohaselt kaetud pidulike laudadega, mis külastajatele kolmekäigulist õhtusööki võimaldasid. Etendus ise kujutas endast Transilvaania vampiiride varieteeteatrit, kus vaatajad lisaks meelidvale muusikalisele ja tantsulisele etteastele said nautida ka peeneid roogasid. Menüüse kuulus näiteks pardiliha maasika-litsi salsaga ja teised väga peened hõrgutised. ,,Õhtu...
“ Onegin” “Onegin” on John Cranko ballett, mis on tehtud Aleksandr Puškini ainetel. Ballett maailmaesietendus 13. aprill 1965, kuid Estonia Rahvusooperis esietendus ballett 19. märtsil 2015. Balletis kõlas Pjotr Tšaikovski muusika, ning arranžeerijaks oli Kurt-Heinz Stolze, Saksamaalt. Koreograaf ning lavastaja oli samuti John Cranko. Ballett kestis 2 tundi ja 30 minutit, millega kaasnes kaks vaheaega. “Onegin” on väga ilus ning südamlik ballett, mida on väga huvitav vaadata. Ballett räägib üsna kurjast ja kadedast armunelinurast. Noor Tatjana läheb oma sõbrannaga peole, kus kohtab Oneginit, kellesse ta silmapilgselt armub. Oneginil pole aga Tatjana vastu mingeid tundeid. Ühel peol hakkab Onegin flirtima Olgaga (Tatjana sõbranna, kelle
Juhan Viiding Juhan Viiding sündis 1.juunil 1948. aastal Tallinnas. Ta oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja. Tal oli kolm õde ja tema isa oli kirjanik Paul Viiding. Juhan Viiding oli intellektuaalselt varaküps ja rahutu nooruk. Haridustee kulges kuues üldhariduslikus koolis. Aastatel 1968-1972 õppis Viiding Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, selle lõpetamise järel töötas Tallinna Draamateatris näitlejana. Draamateatris sai ta mitmeid tähtsaid rolle, üheks tähtsaimaks rolliks oli Hamlet. Luuletusi hakkas ta kirjutama 1965. aastast. Alates 1973
Puccini oli endiselt pettunud ning nõustus seda tegema alles siis, kui ta ees oldi vabandatud. • Puccini asus seda kirjutama 1896. aastal. ESILINASTUSED • Esilinastus toimus Roomas Costanzi teatris 14. jaanuaril 1900. • Esietendus Rahvusooper Estonias toimus 13. mail 2005. LAVASTUSMEESKOND • Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer. • Dirigent: Jüri Alperten. • Lavastaja: Raimundas Banionis (Leedu). • Lavakujundus ja kostüümid: Sergejus Bocullo (Leedu). • Itaalia keeles, eesti- ja ingliskeelsete subtiitritega. • Kestus 2h 50min, kaks vaheaega. SISUKOKKUVÕTE • See on üks enimmängitavaid oopereid maailmas ja pole raske aimata, miks. See on kirglik ja kontrastne draama, milles igapäevaelu võib osutuda ettearvamatumaks kui kõige seiklusrikkam unenägu
Kava mida esitati oli huvitav ja koosnes vaid klassikalisest muusikast. Kava oli 2h40min pikk ja oli 1 vaheajaga. Kava kuulates ja vaadates ei hakanud kordagi igav ning nautisin esitust kuni selle lõpuni. Hindasin endise profitantsijana kogu graatsiat ja tantsukavaga mängimist vastavalt muusikale. Kõige rohkem tundsin ära Tsaikovski Luikede Järve Valss, olles ise mitmeid kordi tantsinud selle järgi. Koreograaf Toomas Edur kes oli samuti ka lavastaja, oli imelist tööd teinud tuues välja võitluse hea ja kurja vahel. Dirigent Vello Pähn suutis tekitada mulje, et palad vahetusid nagu hästi õlitatud autol käigud ja juhtis enesekindlalt, jäädes ise üllatavalt tagasihoidlikuks balletti lõppedes. Erinevalt Tsaikovski ebaedust Luikede Järve esietendusel oli vähemalt see kord rahvas väga rahul, rahvas oli väga kaasa haaratud ja oli nägudest näha, et nautisid, isegi arvatavasti need,
Kandidaate · 1964 Tony auhinna parima muusikali - She Loves Me · 1967 Tony auhinna parima helilooja ja Lyricist - õunapuu · 1967 Tony auhinna parima muusikali - õunapuu · 1971 Tony auhinna parima Original Score Rothschildid ,,Viiuldaja Katusel" Etendused Eestis «Viiuldaja katusel» on esmakordselt Eestis lavale toodud, 1989. aastal Estonias Georg Malviuse lavastajakäe all ning Jüri Krjukoviga peaosas. 2003 aastal lavastaja Vahur Kelleri esimene katsetus selles zanris Vanemuise teatris. Peategelast Tevjet mängis Hannes Kaljujärv, ning tema naist Goldet muusikalinäitleja Kaire Vilgats 2010 aastal lavastas muusikali Vene Kultuurikeskuses Tiit Tralla. Osalesid G. Otsa nim. Muusikakooli lauluosakonna õpilased ja endised ning praegused Rahvusooper ,,Estonia" lauljad.
JUHAN VIIDING ELULUGU (1) Sündis 1.juuni 1948 ja suri 21.veebruar 1995. Ta sündis Tallinnas kirjanik Paul Viidingu peres. Oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja. On kirjutanud ka näidendeid (,,Olevused"), filmistsenaariume (,,Nipernaadi") ning esinenud lauljana (ansamblis ,,Amor Trio"). Käis kokku 6 üldhariduskoolis. ELULUGU (2) Lõpuks sai sisse Tallinna Töölisnoorte keskkooli. 1968-1972 - Tallinna Riiklik Konservatoorium lavakunsti erialal. 1972-1995 töötas Draamateatris 1973 - Kirjanike Liit Abielus Riina Kiisaga, tütar Elo Viiding. Sooritas enesetapu 1995. aastal. TEATER Viimase kümne eluaasta jooksul lavastas ta mitmeid teatritükke:
Karl Menning Mina tegin esitluse Karl Menningu kohta. Karl Menning oli: teatrijuht, lavastaja, kriitik ning diplomaat. Sündis 11.mai 1874.aastal Tartus majaomanikust veovoorimehe peres. Esmalt õppis Tartu 2. algkoolis, sellele järgnesid õpingud Aleksandri gümnaasiumis ning edasi läks ka õppima Tartu Ülikooli usuteaduskonda. Harimas käis end ka Münchenis, Viinis ja Pariisis ning pikemalt Berliinis teatriuuendajate Max Reinhardti ja Otto Brahmi juures. Töötas Võru praostkonnas abipastorina, kuid juba 1904.aastal loobus vaimulikuametist, asudes lavastamist õppima
mängurongidest. 12 aastaselt valmis tal juba esimene produkt, mis sai valmis koos näitlejatega. 1975. aastal lavastas filmi "Lõuad" mis tõi lühikese ajaga rohkem sisse kui ükski teine film tolajal. "Indiana Jones kadunud laeka tälil" ja "ET: sõber kaugelt" purustasid uued kassarekordid.(üle 700 mln dollari) 1996. aastal asutas S.A.Spielberg filmikompanii Dreamwork SKG, mille esimene film oli "Amistad" "Reamees Ryani päästmine" (1999) Spielberg sai parima lavastaja Oscari. Miks on läinud ajalukku? Kõige mõjukaim tegelane filmi ajaloos. Ta on Hollywoodi tuntuim ja jõukaim filmitegija. Ta on tuntud kui filmirezissöör, stsenarist ja video mängu disainer. Kaks Oscarit saanud lavastajaid on filmide ajaloos ainult 13. Tuntuimad filmid "Duell" (1971) "Sugarland ekspress" (1974) "Lõuad" (1975) "Kolmanda astme lähikontaktid" (1977) "Indiana Jones kadunud laeka jälil" (1981) "ET: Sõber kaugelt" (1982)
Kirjaklambritest vöö Kirjaklambritest vöö, mille autoriks on Mare Sabolotny, on 2007. aastal Tänapäeva kirjastuse poolt Eestis välja antud noorsooromaan.See on tõsine lugu tänapäeva enesehävitajalike eluviisidega noortest. Raamatu autor, Mare Sabolotny, on 1990.aastal sündinud eesti kirjanik.Ta on kirjutanud kaks romaani: "Kirjaklambritest vöö" ja "Peaaegu inimene".Tema romaani "Kirjaklambritest vöö" ainetel on valminud ka Pärnu Kunstide Maja teatristuudio etendus "Katilend"(lavastaja Rein Laos). "Kirjaklambritest vöö" tegevus toimub tänapäeva Tallinnas.Teose peategelaseks on 16-aastane Kati.Pool elu Inglismaal elanud Kati joob, suitsetab, pidutseb ning on pidevalt sügavas depressioonis.Tal on kõrini olemast korralik ja keskpärane ning ta otsustab hakata võimalikult palju tegelema kõige alternatiivsega.Selline eluviis toob kaasa vägistamise, mille tagajärjel saab ta HIV.Peagi avastab t...
Tegu oli nn. nõelhelifilmiga, st filmi heli oli eraldi grammofoniplaadil, mida püüti mängida filmiga sünkroonis. See oli küll oluliselt odavam kui optiline heli filmikoopial, ent põhjustas hulgaliselt komplikatsioone. Muuhulgas juhtus, et plaat oli teel kaduma läinud või katki, rääkimata raskustest hoida pilt ja heli sünkroonis, kuna iga filmiosa oli eraldi plaadil. Esimene tõeline kodumaine heliga mängufilm ning ühtlasi ka muusikafilm oli "Päikese lapsed"(1932), lavastaja ja operaator Theodor Luts. 1947 saadeti Eestisse Viinis sündinud ning Berliini ja New Yorgi kaudu 1930-ndatel Venemaale tulnud juudi päritolu rezissöör Herbert Rappaport. Riigitruu professionaalse kineastina oli tema ülesandeks näidata, kuidas tuleb teha ideoloogiliselt õigeid filme. Esimese Nõukogude Eesti mängufilmina lavastaski Rappaport poliitilise salongidraama Eesti intelligentsi ümberkasvamisest nõukogudemeelseks "Elu tsitadellis" http://www.youtube.com/watch
Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Kirjanike loomingus on surma- ja enesetapumotiivid, paatoslik ja jõuline luulekeel. Iseloomulik on hakitud ja raskesti mõistetavad tekstid, väljenduse ja rütmi eelistamine vormile ja harmooniale. Reaalsusest võõrandumine ja abstraheerumine. Bertolt Brecht 10. veebruar 1898 Augsburg 14. august 1956 Ida- Berliin Saksa näitekirjanik, lavastaja ja luuletaja 1951. aastal omistati Bertolt Brechtile rahvuslik preemia 1954. aastal rahvusvaheline Lenini rahupreemia. Suri südamerabandusse Romaan "Kolmekrossiromaan" (1934) "Baal" (1918) ja "Trummid öös" (1922) "Mees on mees" (1926) Poeem "Legend surnud sõdurist" (1933) Luulekogu "Sada laulu" (1951) "Galilei elu" (19381939) Gustav Suits 30. november 1883 23. mai 1956 Eesti luuletaja ja kirjandusteadlane
Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk (sündinud 17. augustil 1970) on eesti kirjanik.Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud.Tema raamatut "Rehepapp" on 2004. aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks.Andrus Kivirähk Kirjanike Liidu liige. Andrus Kivirähk on sotsioloog Juhan Kivirähki vend.Ta on abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. Neil on tütred Kaarin, Liisa ja Teele. Ta on lavastanud näidendeid ja olnud stsenarist ("Lepatriinude jõulud"). On saanud palju kultuuripreemiaid (Lutsu huumoripreemia, parima lastekirjaniku preemia) Looming: Alustas humoreskidega 15 aastaselt. Kuulsaks sai 1990 aastate alguses Ivan Orava lugudega Pühapäevalehes. Ta on toonud eesti kirjandusse täiesti uue huumori. Vana huumor oli sotsiaalne, uus on absurdne. Naerab eestlaste rahvustunnete ja kõ...
Ooperi teema oli huvitav. Üks mees, Don Alfonso, üritas kahele mehele selgeks teha, et naised ei ole truud ning ta tahtis neile seda tõestada, nad vedasid kihla ning Don Alfonso tahtis seda tõestada ühe päevaga. Seda ta ka suutis. Oli hea ooper, aga ei kuulu mu lemmikute hulka. Kohati venisid aariad väga pikaks ning see oli väsitav. Pidevalt korrutati sama asja. Aga samas oli lavastatud väga huvitavalt. Kogu ooperi teema käis pildiraami sees. Lavastaja, Walter Sutcliffe, oli kasutanud William Hogarti stiili - mitmedimensiooniline kujundus, moraliseerivad vinjetid ja pilt-jutustused. Esietendus toimus 17. oktoobril 2009.a. `'Cosi fan tutte'' on Estonias ka varem olnud. Esimest korda oli ooper laval 1980, siis toimus see Õpetajate Majas. Lavastajaks oli Ivo Kuusk. 9 aastat hiljem oli ooper teist korda esituses nüüd juba Estonia laval. Siis oli lavastajaks Jefim Maizel. Dirigendiks oli Jüri Alperten, kes on
Rahvusvahelised filmifestivalid Varsavskaja Polina Berliini filmifestival · igal aastal Saksamaal toimuv rahvusvaheline filmifestival · esmakordselt toimus festival 1951 aastal · filmifestivali raames toimuvad ka mitmed maailma filmide esilinastused Berliini filmifestivali auhinnad: Kuldkaru (peaauhind; antakse parimale filmile) Parima lühifilmi Kuldkaru Elutöö Kuldkaru Hõbekaru (zürii peaauhind) Parima lavastaja Hõbekaru Parima meesnäitleja Hõbekaru Parima naisnäitleja Hõbekaru Parim muusika Parim stsenaarium Venezia filmifestival ·1932 aastast Itaalias Venezia biennaali raames toimuv rahvusvaheline filmifestival ·utasustamistseremoonia toimub Lido saarel Venezia filmifestivali auhinnad: Kuldlõvi (parim film) Hõbelõvi (parim rezissöör) Volpi karikas (Coppa Volpi; parim meesnäitleja ja parim naisnäitleja) Marcello Mastroianni auhind (parim noor näitleja)
Muusikaline arvestus "Fantoom" Aasta tagasi käisin linnahallis vaatamas muusikali "Fantoom", mille aluseks on sama romaan, mille põhjal kirjutas Andrew Lloyd Webber oma hittmuusikali "Ooperifantoom".Seega on see maailmas väga tuntud lugu. Lavastas Liis Kolle, muusikaline juht ja dirigent oli Erki Pehk, koreograaf ja lavastaja assistent Jüri Nael. Lava kunstilise kujunduse eest vastutas Ann Lumiste. Kostüüme kujundas Gerli Tinn ja grimmikunstnikuks oli Tiiu Luht. Peaosades mängisid: Chalice, Hanna-Liina Võsa, Tõnis Mägi, Kaire Vilgats, Andrus Vaarik, Mikk Saar jt. Mulle isiklikult väga meeldisid Chalice ja Tõnis Mägi. Chalice teeb uut ja teistsugust stiili muusikat ning temas on selline salapära ,mis paneb sind teda kuulama. Tõnis Mägi on muidugi alati tasemel olnud, peale selle
Millised arhetüüpsed tegelased on tänu tema loomingule välja kujunenud? Moliere oli klassitsismi kirjanik, kes kirjutas enamasti komöödiaid. Komöödias on saavutatud suurim vabadus, kaasaegsus, igapäevasus, tavainimestest kirjutamine ning see oli mõeldud pigem alamklassile. Moliere oli pärit jõukast keskklassi perekonnast. Ta õppis ülikoolis õigusteadust. Ta asutas kõigepealt teatritrupi, kus ta oli lavastaja, kirjanik ning näitleja, kuid esimene etendus Pariisis kukkus läbi. Järgnevalt mingi Lõuna-Prantsusmaale esinema, kus Moliere avastas enda jaoks komöödia. Tema menutükk oli ,,Naeruväärsed eputised Pariisis", mille kuningas heaks kiitis. Kuigi tal oli palju austajaid oli ka neid kes teda laimasid. Teda laimati vaimuliku ringkonna ning vanameelsete poolt. Tähtsamad teosed
1968. 1972. aastatel õppis ta konservatooriumi lavakunstikateedris. Tema loomingut mõjutasid nii kunsti kui ka kirjanduse seosed. Temast ei läinud mööda nii tollased noortekultuuri sündmused, hipiliikumised kui ka rockmuusika, kuid ühegi massiliikumisega Viiding lõpuni ei samastunud. Lisaks osales ta ka paroodilises salongimuusikaansamblis ,, Amor trio". Pärast kooli lõpetamist asus Viiding näitlejana tööle Tallinna Draamateatrisse. Hiljem proovis ta kätt ka lavastaja ja draamakirjanikuna, Viidingule pakkus huvi ka absurdidraama. 1977. ja 1978. aastal omastati talle Ants Lauteri nimelised näitlejapreemiad, 1980. aastal ENSV teenelise kunstniku aunimetus. Juhan Viidingul on ka tütar Elo Viiding ( pseudonüüm Elo Vee), kes on samuti kirjanik. Juhan Viidingu elutee lõppes tema enda soovil 1995. aastal. 4 Looming Juhan Viidingu luule jaguneb kahte perioodi:
2.5 Teatritee Edasi läks Aare Laanemets Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikooli, kus ta õppis aastatel 1972-1976 seitsmendas lennus. Seda lendu peetakse väga säravaks ja legendaarseks, sest sealt tulid Aare Laanemetsale lisaks paljud muud tuntud näitlejad ja lavastajad: Urmas Kibuspuu, Jüri Krjukov, Sulev luik, Kalju Orro, Anne Paluver, Lembit Peterson, Priit Pedajad, Merle Karusoo, Ago-Endrik Kerge jt. See oli ka viimane lend, mida juhendas tuntud näitleja, lavastaja, teatriõpetaja, teatripedagoog ja teatriteadlane Voldemar Panso. Kohe peale lavakunstikooli lõpetamist läks Laanemets tööle Tallinna Draamateatrisse, kus ta töötas kuni aastani 1983. Sealt edasi läks ta Pärnu teatrisse Endla. Pärnu teatris polnud ta mitte ainult näitleja, vaid hakkas ka lavastama ning asutas 1984. aastal koos Elmar Tringiga Pärnu Kooliteatri, mida juhendas oma surmani. (Õhtuleht. 06.02.2009. ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli koduleht). 2.6
OOPER Ooper (itaalia keeles oopera tähendab: töö, teos) e. lauldud draama on lavateos, mis ühendab paljusid kunstiliike. -kirjandus (ooperi sisu e. süzee) -näitekunst (lavakujundus) -tants -muusika Kõnelemise asemel lauldakse, sest: -muusika suurendab sõnade mõju -muusika on seotud ooperi sisuga, mis on teose sõnaliseks aluseks -muusikal on osa tunnetel ja sündmustel -muusika areneb koos sisuga Ooperis on vaja: -sisu e. LIBERTO, kirjutaja LIBERTIST -HELILOOJA, kes liberto alusel loob muusika -LAVASTAJA, kes liberto alusel ja ooperi koondnooti e. PARTITUURI jälgides hakkab looma lavastust -KUNSTNIK, kes mõtleb välja LAVAKUJUNDUSE e. DEKORATSIOONID ja KOSTÜÜMID -DIRIGENT, kes koos ORKESTRI, LAULJATE, KOORI ja sageli ka BALLETIRÜHMAGA viib läbi lavastuse muusikalise kujunduse Ooper koosneb: -AVAMÄNG orkestri poolne sissejuhatus, mis sageli võtab kokku ooperi tähtsamad teemad -mõnikord järgneb PROLOOG sissejuhatus, kus räägitakse to...
"NAHKHIIR" Käisin 2008 aasta detsembris vaatamas Johann Straussi operetti "Nahkhiir". Helilooja: Johann Strauss Libreto autorid: Karl Haffner, Richard Genee Tõlkijad: Kulno Süvalep, Aivar Tommingas Lavastaja ja kunstnik: Mare Tommingas Muusikajuht ja dirigent: Hendrik Vestmann Dirigent: Lauri Sirp Näitejuht: Aivar Tommingas Koreograaf: Jelena Karpova Valguskujundajad: Mare Tommingas, Tõnu Eimra Osatäitjad: Urmas Põldma, Alla Popova, Karmen Puis, Angelika Mikk, Merle Jalakas, Atlan Karp, Jaan Willem Sibul, Mati Kõrts, Taisto Noor, Tõnu Kattai, Siiri Koodres, Aivar Tommingas jne. "Nahkhiir" on Johann Straussi üks menukaimaid operette, mis esietendus 1874. aastal Viinis. Tänu kaasahaaravatele tantsunumbritele, meeldejäävatele lauludele ja natuke naiivsele, kuid lõbusale sisule on "Nahkhiir" menukas veel tänagi. "Nahkhiire" peategelasteks on abielupaar Eisensteinid. Härra Eisenstein (Ur...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
