Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"lavamaad" - 75 õppematerjali

lavamaad e. platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad
thumbnail
28
docx

Norra analüüs

Norra laiuskraadid on 62° 00' N and 10° 00' E. 3. Pinnamood Norra on väga mägine. Ta moodustab suure mägismaa. Iseloomulikud on mäeahelikud ja fjeldideks nimetatavad platood (näiteks Hardangervidda). Norra idaosas on suured orud. Paljudes kohtades on mäed ümarad ja maastik kujutab endast suurt lainjat lavamaad , kus orud ja lahed ei anna tooni. Norra kõrgeim tipp on Galdhøpiggen (2469 m) Jotunheimenis, kus on kogu Skandinaavia kõrgeimad tipud. Varem oli kõrgeim tipp Glittertind, kuid selle liustikumüts on praeguseks nii palju sulanud, et mäe kõrgus on 2464 m. Üle 2300 kõrgusi mäetippe on 26. Rannajoon on kõiki saari arvestades 83 281 km pikk. ning seda iseloomustavad sügavad kitsad lahed, mida nimetatakse fjordideks, samuti suur hulk saari ning saarestikke....

Geograafia
16 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Eesti loodusgeograafia

 Aluspõhja pealispinna reljeef – juba Devoni ajastu lõpul olid olemas nõod praeguse Soome lahe, Peipsi ja Võrtsjärve kohal ning kõrgemad alad praeguste kõrgustike piirkonnas. Devoni ajastule järgnes ligikaudu 350 milj aastat kestev mandriliste kulutuste periood. Siis kujuneisd meil välja aluspõhjakivimitest koosnevad lavamaad , mis olid liigestatud sügavate jõeorgudega. Oluliselt mõjutasid meie ala pinnareljeefi kvaternaari jäätumised, mis kandsid minema mitmekümnemeetri paksuse setendite kihi ja muutusid seeläbi pinnavormi tasasemaks. Paralleelselt tekitasid liustikud aga ka uusi pinnavorme nt jääkulutusnõgusid. Üldjoontes säilisid aga jääajaeelsed pinnavormid, sest liustik kohandus pinnamoele (jäälahkmealad, kulutus- ja kuhjealade asukohad):...

Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
25
pptx

Eesti maastikualad

einst.ee/kohad/uugu/52-madal-eesti/ Kursus: Eesti ajalugu ja maatundmine Eesti pindala on 45 227 km² 1. jaanuaril 2011 elas Eestis 1 340 194 inimest 20. juulil 2008 oli Eestis 47 linna, 10 alevit, 177 alevikku ja 4437 küla on 15 maakonda Eestis Eesti territooriumi võib loodusgeograafiliselt jagada Madal- ja Kõrg- Eestiks koos vahealadega. I. Madal-Eesti: Põhja- ja Lääne-Eesti tasased ja soised alad, mis jääaja lõppemisel veel pikaks ajaks vee alla jäid: I.1 Põhja-Eesti: aluspõhi paene, Põhja-Eesti rannikumadalik mööda Soome lahe kallast, mis võib olla kuni 20 kilomeetri laiune. Selles vööndis ka 74 saart, suuremad on Naissaar, Prangli ja Pakri saared. Rannikul on ka väljaulatuvaid poolsaari. Kõrged pangad ­ mereäärsed järsud paekiviseinad Türisalu, Ülgase, Toila, Ontika, Päite jt. Põhja-Eesti rannikumadalikust sisemaa pool asuvad Har...

Vanaaeg
6 allalaadimist
thumbnail
2
pptx

"Norra geograafilisest vaatest"

Skandinaavia mäestik, mille kõrgeim tipp on Tavalised on nii okaspuud, kui lehtpuud. Galdhøpiggen (2469 m). Paljudes kohtades on mäed ümarad ja maastik kujutab endast suurt, Suurimad metsad asuvad Oslost idas. Igal pool lainelist lavamaad . 31,7% on üle 299m on rikkalikult metsamarju (mustikad, jõhvikad kõrgusel merepinnast. Keskmine kõrgus jne) Tavaliseimad on kuusikud ja männikud....

Geograafia
2 allalaadimist
thumbnail
2
pptx

Madagaskari saar

Kõrgplatoo kõrgus merepinnast on 800–1400 m, Madagaskari rahvastikutihedus on vägagi Madagaskaril asub ka Tsingy de Bemaraha ebaühtlane – maa idaosa on asustatud looduskaitseala. UNESCO maailmapärandi keskmine kõrgus on 1100 m. Platoo on lääne poole kaldu. Lavamaad ja mäed on maastikul sageli suhteliselt tihedalt, kuid lääneosa ja lõunaosa nimistusse kuulub Madagaskarilt üks kohati väga hõredalt. kultuuriline objekt ja kaks loodusobjekti. segamini. Kultuuriliseks objektiks on Madagaskari Ta on mitu korda kerkinud ja taas maha kulutatud....

Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
26
pptx

Minu madagaskar

Näiteks haruldane ja eraklik väike kuldpruun kääbushiirleemur on üksik, samas kui enamlevinud kassleemurid elavad gruppides. 9. madagaskari Pinnamoe suhtes jaguneb Madagaskari saar kolmeks osaks. Keskosas on kõrgendik, idaosas on rannikumadalik ja lääneosas on tasandike ja pinnamood madalikude piirkond. Kõrgendikude kõrgus merepinnast on 800-1400 meetrit, keskmine kõrgus on 1100 meetrit. Kõrgendikul on lavamaad ja mäed sageli segamini. Madagaskari idaosas paiknev rannikumadalik on kitsas, kuni 40 km laiune rannikumadalik, mis asub ida pool. Kõrgendik koosneb graniitidest. Madalikel ja tasandikel asutseb aga riik see on loodusest puhastatud niiöelda madagaskari tehispool. 10. Mis Te arvate, mis Madagaskarasi on 68% on looduse all ja 32% riigivõimu all, aga see järjest Madagaskar? väheneb kuna iga päev võetakse palju vihmametsa maha ja...

Geograafia
2 allalaadimist
thumbnail
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Vallseljakute süsteemid võivad olla küllalt pikad (Linnuse-Audru-Lelle-Pärnamäe vallseljakute ahelik on Lääne-Eestis ligi 150 km pikkune).)) Tänapäevased pinnavormid kujunesidki siis peamiselt välja mandrijää kulutusega (näiteks voored Saadjärvel), survega (otsamoreenid - näiteks Sinimäed) või kuhjega (moreenkünkad Otepääl, Haanjas ja tasandikud). --- 19 Aluspõhja kivimitel (paas, liivakivi) kujunesid välja lavamaad , kõrgustikud ja madalikud. Pinnamoodi jälgides võime näiteks järeldada, et Haanja kõrgustik moodustus jäämassiivide liikumise ajal lõuna ja edela suunas (umbes 13 000 aastat tagasi). Voorte suund näitab, et jää on liikunud Peipsist lõuna-edela suunas ning Võrtsjärvest lõuna-kagu suunas. Teise tee rajas jäämass endale Peipsi nõost üle Pandivere kõrgustiku ja sealt Pärnu suunas. ((Foto: Kaibaldi liivik Hiiumaal on kunagine rannalähedane luidestik. Kunagised mandrijää...

Euroopa
32 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Eesti loodus ja majandusgeograafia eksam

Devon 350 milj. aastat tagasi – Kvaternaar; Mandriliustike kulutav tegevus – PLEISTOTSEEN; Eesti ala reljeefi peamine vormimine toimus 11000- 13000 aastat tagasi. Madal-Eesti oli pikka aega kaetud veega, kuhjusid merelised setted. Kõrg-Eesti arenes edasi maismaana. Jääajajärgne periood – HOLOTSEEN. Eestimaa vaheldusrikas ja künklik pinnamood on saanud oma ilme mandrijäätumiste käigus, kuid oma osa tänapäeva pinnamoe kujunemisel on olnud ka vanal aluspohjal. Korgustikud, lavamaad , nood ja sügavad orud olid esialgsel kujul olemas enne jääaega. Mandrijää ja selle sulamisveed kujundasid neid vaid ümber, muutes pinnamoe mitmekesisemaks. Peale mandrijää taandumist on Eesti pinnamoodi ümber kujundanud mere-, tuule ja vooluvete tegevus, soode areng ning viimase paari aastatuhande jooksul ka inimtegevus. Viimasest on märkimisväärsem karjääride ja aherainemägede rajamine ning maaparandus. 6...

Eesti loodus- ja...
57 allalaadimist
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...

Keskkonnakaitse ja säästev...
238 allalaadimist
thumbnail
26
odt

MAASTIKURAJOONID

Edelas asetseb kohe kõrval Võrtsjärve madalik ja läänes Kesk-Eesti lavatasandik (Kalda & Ilves 2008). Vooremaa pindalaks on määratud 977 km2. Kogu Eesti territooriumist moodustab see 2,15%. Üldiselt väljatuues kujunes see maastikurajoon Saadjärve voorestikul (Arold 2008). 2.2 Tekkelugu Selle maastikuprovintsi kujunemise eelduseks on olnud jääajaeelsed aluspõhjakõrgustikud, suurkühmud ning lavamaad . Eeltoodud asjaolude tõttu on Kõrg – Eestis ulatusliku levimusega lainjad moreentasandikud, moreenkattega mõhnastikud ja voorestikud. Vooremaa kuulub Kõrg- Eesti maastikuprovintsi alla. Voorestikest on saanud ühed viljakamad ja paremate metsakasvutingimustega maastikurajoonid, kui need on näiteks Madal-Eesti tasandikel (Arold 1991). 3. LOODUSLIKUD TINGIMUSED 3.1 Iseärasused Nagu maastikurajooni nimigi ütleb, on sellega seotud voorestikud...

Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Õhu koostis, õhu liikumine, ilm

Näiteks Hiinas on palju tööstusi, mille tõttu satub õhku hulga vääveldioksiidi. Näiteks Eestis kehtiva saasteainete sisalduse piirväärtuse on vääveldioksiidi puhul 24 tunni keskmisena 125 µg/m3. g) Vali aerosoolide hulka õhus kajastav kaardikiht. Miks joonistub siin välja Aafrika siseosa? Teine aerosoolidest üsna paks õhk on Atlandi ookeani kohal – põhjenda, miks see nii on. Tšaadis olevad Tiibesti mägesid ja Ennedi lavamaad läbivad liivatormid paiskavad atmosfääri liiva, mis paiskub üle Aafrika ja Atlandi ookeani . h) Iseloomusta kaardirakenduse info põhjal olukorda Eesti kohal maapinnalähedases õhukihis: tuulesuund, õhutemperatuur, suhteline õhuniiskus (RH) jne. Tuul suundub itta kiirusega 23km/h. Keskmine õhutemperatuur on 0 kraadi. Suhteline õhuniiskus on 98%....

Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Kliima

Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? Läänetuled, Päikesekiirguse hulk (kliimavöötmed, koha kaugus ekvaatorist), aluspinna iseärasused (koostis, värvitoon, absoluutne kõrgus, kaldenurk päikesekiirte suhtes), õhurõhk (madalrõhuala- tuuline, sajune; kõrgrõhuala- kuiv õhk, soe õhk), Põhja-Atlandi hoovus (soe veemass, sademed ja õhk). 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? Mida tumedam on aluspind seda paremini neeldub. . 3. MIks õhumassid liiguvad? On vaja temperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal. Seal kus temperatuur on kõige kõrgem hakkavad õhumassid tõusma (tekib madala õhurõhuga ala) ning külmematelt aladelt voolab sinna asemele uus õhk, mis taas soojeneb ja tõuseb. Õhk liigub kõrgrõhualalt madalrõhualale. 4. Miks on talvine kliima kogu...

Kliima ja kliimamuutus
90 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Indoneesia

LOODUSLIKUD TINGIMUSED PINNAMOOD Indoneesia saarestiku põhilisemad reljeefivormid on vulkaanid, sest see asub Vaikse Ookeani, Euraasia ja Austraalia laamade ristumiskohas. Riigi territooriumil on vähemalt 150 aktiivset vulkaani. Vulkaanilise aktiivsuse ajal mahalangeva tuha tõttu mõnedel saartel (nt Jaava ja Bali) väga viljakad mullad, mis on aidanud ära toita tihedalt asustatud saartel elavaid inimesi. Saartel vahelduvad lavamaad ja jõesetetest moodustunud tasandikud keskmise kõrgusega mäeahelikega. KLIIMA Ekvaatori läheduse tõttu valitseb Indoneesias troopiline ja ekvatoriaalne kliima. Aasta keskmine õhutemperatuur on rannikupiirkondades 28 °C, sisemaal 23­26 °C ning mägedes kõrgemal kui 1500 m 15­17 °C. Indoneesias on 2 aastaaega: kuiv(märts kuni august), märg(september kuni märts)Suhteline õhuniiskus on küllalt kõrge, olles enamasti vahemikus 70­90%...

Geograafia
10 allalaadimist
thumbnail
7
pdf

Veestik ja Euroopa kliima

Millisteks osadeks jagatakse veestik? V: Veestiku moodustavad pinnaveekogud, suured märgalad, jääkilbid ja liustikud ning maasisene vesi ehk põhjavesi. 2. Kuidas mõjutab veestik piirkonna kliimat ning muld -ja taimkatet? V: 3. Mis on sisemeri? Nimeta Euroopa sisemered. V: Sisemerede põhitunnus on see, et nad vahetavad ookeaniga vett ühe või mitme kitsa väina kaudu. Euroopa sisemered on Läänemeri ja Vahemeri. 4. Mis on ääremeri? Nimeta Euroopa ääremered. V: Ookeanilisel maakoorel asuv maailmamere osa, mis on avaookeanist eraldatud saarkaarega. 5. Miks nimetatakse läänemere vett riimveeks? Miks riimvesi tekib? V: Seal aurub vett vähe, jõed toovad palju vett ja ühendus Põhjamerega on kitsas. Riimvee veemass kujuneb peamiselt jõgede magevee ja väinadest tuleva soolase ookeanivee segunemisel. 6. Kuidas on riimveelisus mõjutanud Läänemere elustiku kujunemist? V: Riimveega on kohanenud vä...

Geograafia
58 allalaadimist
thumbnail
13
pptx

Põllud Egiptuses

Maapinda katab seal valdavalt liiv ning lubja- ja liivakivi murendmaterjal. Liibüa kõrbe lavamaa põhja- ja keskosa liigestavad alangud ja nõod, kus põhjavesi tungib maapinnale ning milledest suurim ja sügavaim on Kattara nõgu. Egiptuse idaosas asub Araabia kõrbe lavamaa, mis laskub idast (700­ 800 m üle merepinna) läände (300­400 m) ja piirneb idas Etbai mäeahelikuga, mille kõrgeim tipp on 2187 m. Seda lavamaad läbivad ahelikust alguse saavad sügavad jõeorud. Lisaks kuivale kliima takistab põllumajandust ka liivane pinnas. Kliima Egiptus asub troopilises kliimavöötmes, mille tõttu on riigis väga kuiv kõrbekliima. Sademeid esineb tavaliselt oktoobrist aprillini, kõige rohkem detsembris. Õhutemperatuuride erinevused on väga suured sisemaa kõrbealadel, seda eriti suvel, mil need võivad öösel langeda kuni +7 °C ja päeval tõusta kuni +43 °C....

Geograafia
9 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun