● Hõlmab paese rannikumaa Kirde-Eestis klindist lõuna poole kuni Alutaguse madalikuni ● Pindala 1727km² ● Narva jõgi → Loobu jõgi Pinnas ● Viiendiku moodustavad paetasandikud ○ Vaevalt meetri paksune pinnas ○ Paljudes kohtades karstunud Uhaku karstiala kevadise suurvee ajal Autor: Heidi Tooming Veestik ● Domineerivad jõed ○ Suubuvad Soome lahte ○ Tükeldavad lavamaa lavadeks. ○ Nüüdisjõgede sängid ürgsete jõgede orgudes ○ Esinevad kosed ja joad ● Tasandikuline pinnamood pole soodustanud suurte järvede teket Narva jõgi sügisel Autor: Aleksander Kaasik (CC BY-SA 4.0) Kaevandusmaastikud ● Keemiline mõju ulatub ka naaberaladele ○ Peipsi järvele, Narva jõele ja Soome lahele ● Aherainemäed
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Loodusturismi korraldus LT12 Petra Raamat EESTI MAASTIK JA HARJU LAVAMAA Juhendaja: Leelo Alasi Uuemõisa 2013 1 Sisukord 1. MAASTIKE KUJUNEMINE JA SEDA MÄÄRAVAD TEGURID................................................................ 3 2. EESTI MAASTIK ................................................................................................................................ 3 2.1 EESTI MAASTIKE KUJUNEMISE PEAMISED TEGURID ................................................................
................................................. 11 4.2 Positiivne inimmõju..................................................................................... 13 4.3 Kultuurilugu................................................................................................. 14 KASUTATUD ALLIKAD............................................................................................ 16 SISSEJUHATUS Iseseisva tööna koostasime Eesti maastikurajooni - Kõrvemaa ülevaate. Harjumaa lavamaa ja Pandivere kõrgustiku vahel paiknev Kõrvemaa ulatub kirdesuunast Soome lahe äärest edelasse kuni Navesti jõeni. Maastikukaitseala pindalaga 3130 km2 hõlmab suuri rabasid ning seal leidub mandrijää tekitatud oosistikke ja mõhnastikke. Hoolimata paiga nimest asub Kõrvemaal üle 100 järve ning Soodla ja Paunküla veehoidla. Kõrvemaa on tuntud kui erakordse loodusmaastiku ja aktiivse looduspuhkuse piirkonnana. Kauni loodusmaastikuga puhkepiirkonda kutsutakse Eestimaa Sveitsiks.
Geograafia ,,Pinnamood" Pinnamoe kujunemine on pikaajaline ja rolli mängivad: 1) maasisesed jõud 2) maavälised jõud Pinnamood e. reljeef maakoore pealispinna kuju, mille moodustavad mitmed pinnavormid Pinnamood on kujunenud mitmete aastate jooksul. I etapp algas 250 milj. a. tagasi devoni ajastul ja kestis kvaternaari mandrijäätumiseni. Selle tulemusena on välja kujunenud kõrgustikud, lavamaad ja nõod. II etapp mandriliustikud kulutasid pinnamoodi. Jää viis endaga kaasa mitmekümne meetri paksuse kihi, hiljem toimus setete kuhjumine. Mandrijää liikumise suund on kagust loodesse. III etapp jääaja järgne periood. Pinnamoe tasandus ja setete ärakuhjumine. Kõrgustikud ümbrusest kõrgemad osad, millel võivad esineda mitmesugused väiksemad pinnavormid. Nt. künkad, orud ja nõod. Lavamaa e. platoo mis tahes kõrgem, võrdlemisi tasase reljeefi ja ul...
Tasandik enam-vähem tasane ala kus on väiksed kõrguste vahed Kesk-Eesti; Suur-tasandik. Lavamaa järskude nõlvadega ümbrusest kõrgem tasandik Harjulavamaa; sudeedi lavamaa. Alamik maailmamere tasemest allpool olev maismaa surnumere alamik; kaspia alamik. Madalik tasandik mille üldkõrgus ei ületa 200m Amazonase, Lääne eesti. Mäestik koosneb paljudest mägedest ja nende vahelistest orgudest ja nõgudest. Mägismaa suur mägise pinnamoega maa-ala kus vahelduvad ühisel kõrgemal alusel paiknevad mäeahelikud platood ja mäemassiivid. Nõgu ümara ovaalse või korrapäratu põhikujuga nõgus pinnavorm. Süvik ookeani põhjas olev piklik ja
Harjumaa pinnamood ja kaitsealad Eesti pinnamoe kõrgemate alade hulka kuuluvad peale kõrgustike ka lavamaad ehk platood. Põhja-Eestis asub kaks suurt lavamaad -- Harju lavamaa ja Viru lavamaa. Harju lavamaa ehk Põhja-Eesti lavamaa on maastikurajoon, mis piirneb Põhja-Eesti pankranniku, Kõrvemaa ja Lääne-Eesti madalikuga. Harju lavamaa looduslikule idapiirile pani aluse mandrijää, mis Harjumaa aladel pikemalt peatuma jäi. Sellele vastupanujoonele ongi mandrijää ja sulaveemere piirile tekkinud settekuhjatised - põik-oosid. Need on mäeseljandikud, kust praegugi võib alla vaadata Vahe-Eesti soistele metsadele, mida ka Kõrve- ja Kõnnumaaks on nimetatud. Mandrijää raskest painutamisest toibub Harju lavamaa veel tänapäevani, kerkides merest igal aastal kuni 3 millimeetrit
Eestis on umbes 1200 järve 15% pindalast. 1000 looduslikku ja 200 tehis. Arv on muutuv: - kasvavad kinni - rannikule tekivad uued järved - tehisjärvede rajamine. Järvi on rohkem Järvi on vähem Kirde-eesti Pandivere kõrgustik Aegviidu Kesk- ja Kagu-Eesti Lõuna- ja Kagu-Eesti Harju lavamaa Saaremaa looderannik Viru lavamaa Järvenõod oma tekkelt 1. mandrijää tekkelised 2. rannajärved meretekkelised 3.sootekkelised 4. meteoriiditekkelised 5. inimtekkelised järved toituvad ehk saavad oma vee 1. sademed 2.lumesulavesi 3. jõed, kraavid ja ojad 4. põhjavesi tähtsus ja kasutus 1. vesi HEJ-le Narva veehoidla 2. tööstusele vesi Narva veehoidla 3. Kalakasvatus püük: võrts- ja peipsijärv
Pinnamood e reljeef - mingi piirkonna pinnavormide üldine iseloom pinnavormidest moodustuv maismaa ja merepõhja pealispinna kuju. Pinnamood muutub pidevalt sise-ja välisjõudude toimel. Pinnavorm - maapinna ebatasasused, maapinna ja merepõhja osad mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, välisilme, siseehituse ja tekke poolest. Madalik - suur, tasane pinnamoega maa-ala, kus absoluutsed kõrgused ei ületa harilikult 200m. Alamik - maailmamere tasemest madalaim ala, mida ei kata vesi. Lauskmaa - enam-vähem tasane maa-ala, kus absoluutsed kõrgused ei ulatu üle 300-400 m, kus küngastikud vahelduvad madalike, nõgude ja laiade orgudega. Lavamaa e platoo on mis tahes kõrgem võrdlemisi tasase reljeefi ning ulatusliku pindalaga ala. Kiltmaa - ulatuslik, rohkete orgudega liigestunud kõrge tasandik (enamasti üle 500m ) Noored mäestikud - on tekkinud sisejõuduse arvel ning on terava tipulised (Alpid, Himaalaja, Püreneed, Atlas, Kaljumäestik, A...
orge ja väiksemaid pinnavorme. Kõrgustik ja kõrgeim tipp Pandivere kõrgustik Emumägi Sakala kõrgustik - Rutu mägi Haanja kõrgustik - Suur Munamägi (318 m) Otepää kõrgustik - Kuutsemägi Karula kõrgustik - Rebasejärve Tornimägi Vooremaa - Laiuse voor Voor - piklik leivapätsi kujuline pinnavorm, mis on mandrijää poolt tekitatud. Lavamaad e platood - ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud. Põhja-Eesti lavamaa e Harju lavamaa Kirde-Eesti lavamaa e Viru lavamaa Kagu-Eesti e Ugandi lavamaa Kesk-Eesti e Ugandi lavamaa Vahe-Eesti tasandik e Kõrvemaa Madalikud - kuni 50 m kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud mere ja suurte järvede poolt üle ujutatud. Lääne-Eesti madalik Pärnu madalik Põhja-Eesti rannikumadalik Peipsi madalik Alutaguse madalik Nõod ja orundid - lahutavad üksteisest kõrgustikke. Nõod on keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid, mille põhjas asub tavaliselt järv või soo. Orundid
põllumajanduspiirkonnad. Maakoore kerkimise tagajärjel tekib juurde uusi saari, rannajoon muutub ja muutuvad rannikuäärsed maastikud. Eesti võib jaotada viieks maastikuvaldkonnaks ja 22-ks maastikurajooniks: Põhja-Eesti maastikuvaldkond Põhja-Eesti rannikumadalik-Põhja-Eesti e. Soome lahe rannikumadalik koos rannikulähedaste saartega kulgeb pika kitsa ribana Põhja-Eesti paekalda ja Soome lahe vahel. Harju lavamaa- Harju lavamaa, mis hõlmab suurema osa Harjumaast ja Rapla maakonnast, on ulatuslik paetasandik rohkete alvaritega. Lavamaa lõunapoolmikul on peamiselt moreentasandikud. Viru lavamaa- Harju lavamaaga sarnane Viru lavamaa paikneb võrdlemisi kitsa ribana Loobu jõest Narva linnani. Lavamaad piiritlev paekallas on siin sirge, ilma klindilahtedeta ja kogu pikkuses pinnamoes väga selgelt märgatav. Kesk-Eesti tasandik- Kesk-Eesti tasandik hõlmab mandri-Eesti keskosa. Pinnamood on küllalt
o * Osmussaar Suuremad pinnavormid: Jõed: 86 Põhja-Eesti rannikumadalik * Purtse j. 87 Lääne-Eesti madalik * Kunda j. 88 Pärnu madalik * Loobu j. 89 Võrtsjärve madalik * Valgejõgi 90 Peipsi-äärne madalik * Jägala j. 91 Põhja-Eesti e. Harju lavamaa * Pirita j. 92 Kagu-Eesti e. Ugandi lavamaa * Keila j. 93 Viru e. Kirde-Eesti lavamaa * Kasari j. 94 Kesk-Eesti tasandik * Vigala (Konuvere) j. 95 Haanja kõrgustik (Suur Munamägi) * Sauga j. 96 Otepää kõrg. (Kuutse m.) * Halliste j. 97 Pandivere kõrg. (Emumägi) * Raudna j. 98 Sakala kõrg. (Rutu m.) * Kõpu j
Pinnakate moreen kivimiosakeste suurus ja värvus rändrahnud ja kivikülvid mineraalsed ja elutekkelised setted liustikujõed kruus, jämedateraline liiv jääjärved peeneteraline liiv, viirsavi jääajajärgsed merelised, uht, tuule, raskusjõu, elu ja inimtekkelised. RELJEEF maakoore pealispinna kuju pinnavormid maakoore pealispinna osad, erinevad ümbritsevast alast kõrguse, kuju, sisseehituse ja tekke poolest. reljeefi suurvormid kõrgustikud, lavamaa, tasandikud, madalikud, nõod, orundid, Põhja Eesti (Balti klint) ja LääneE paekallas kulutuskõrgustik Pandivere kõrgustik(Emumägi), Sakala kõrgustik (Rutu mägi) lainjad tasandikud (ürgorud) kuhjeline kõrgustik Haanja (Suur Munamägi), Otepää (Kuutse mägi), Karula (Rebasejärve Tornimägi) lavamaad tasased, jõeorud, lubja/liiva madalikud hiljem vee alt vabanenud nõod, orundid lahutavad kõrgustikud
Pandivere - Emumägi 166m. Tasase pinnamoega kulutuskõrgustikud. Sakala - Rutumägi 146m. - ilmestavad rohked ürgorud (nt Karksi). Tasase pinnamoega kulutuskõrgustikud. Haanja - Suur Munamägi 318m. Rahutu reljeefiga kuhjelised kõrgustikud. Otepää - Kuutsemägi217m. Rahutu reljeefiga kuhjelised kõrgustikud. Karula - Tornimägi 137m. Rahutu reljeefiga kuhjelised kõrgustikud. Lavamaad e. platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääresatavad astangud. Põhja-Eestis - Harju lavamaa, Viru lavamaa. 30-70 kõrgused lubjakiviplatood, mille enamus tasast pealispinda liigestavad jõeorud. Viru lavamaa reljeefi teevad keerukamaks suured tehispinnavormid - põlevkivikarjäärid, aheraie- ning tuhamäed. Lõuna-Eesti - Kagu-Eesti lavamaa. Ürgorgudest liigestatud 40-100m. kõrgune liivakiviplatoo kõrgete astangutega läänes. Kaks suhteliselt kõrged tasandikud - Kesk-Eesti tasandik ning Vahe-Eesti tasandik e. Kõrvemaa. Madalikud on kuni 50m
Eesti Kõrgustikud 1.Otepää Kuutsemägi 217 m 2. Haanja Suur Munamägi 317,6 m 3. Pandivere Emumägi 166 m 4. Sakala Rutu mägi 146 m 5. Karula Rebase järve Tornimägi 137 m Lavamaad Põhja-Eesti e. Harju lavamaa Kirde-Eesti e. Viru lavamaa Kagu-Eesti e. Ugandi lavamaa Kesk-Eesti tasandik Vahe-Eesti tasandik e. Kõrvemaa Merepiir -3800km Maismaapiir-1240km Kliima 1. Päikesekiirgus päikesepaiste kestus varieerub 18 tunnilt suvel kuni 6 tunnini talvel. 2. Temperatuur aasta soojem kuu juuli 16-17°C, külmem veebruar -3,7- 7,5°C. 3. Pilvisus 4. Sademed aasta keskmine sademete hulk (550-800mm) ületab auramise (400 mm), vaid suvel on auramine ülekaalus. Kõige rohkem saavad sademeid
Eesti pinnamoes vahelduvad kõrgustikud ja lavamaad lainjate madalike, nõgude ja tasandikega. Haanja kõrgustiku keskosa on Baltikumi kõrgeim punkt. Balti klint ja LääneEesti paekallas on reljeefi suurvormid. 5. Kõrgustikud: koosnevad küngastest (suhteline kõrgus alla 200m). Tavaliselt ebatasane pinnamood, kus künkad vahelduvad nõodega. Tasandikud/lavamaad: ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida ääristavad astangud. Lavamaa on tihti vähemalt ühest küljest piiratud järsema nõlvaga. Näiteks Viru lavamaa põhjapiiriks on Balti klint. Lavamaa reljeef on enamasti võrdlemisi tasane, kuid mõnikord lõikavad teda sügavad vooluveetekkelised orud. Madalikud: kuni 50m kõrgused tasandikud, mis on palju aega üleujutatud mere ja suurte järvede poolt. 6. Voored on leivapätsikujulised künnised, mis on tekkinud liustiku kuhjava ja kulutava tegevuse tulemusel.
Pandivere kõrgustik Toila Gümnaasium Fred-Georg Pääro Pandivere kõrgustik Pindala: 2415 km2 Moodustab Eesti territooriumist 5,3% Kuulub Lääne-viru ja Järva maakonda Naabruses asuvad: põhjas- Viru lavamaa idas- Alutaguse madalik lõunas- Kesk-Eesti lavamaa läänes- Kõrvemaa Pandivere kõrgustik Iseloomustus Laugjad nõlvad Pinnamood nõrgalt lainjas Lubjakivist aluspõhi Eesti suurim karstiala (1375 km2) Allikarohke Kõrgustiku jalamil asub Endla soostik Iseloomustus Kõrgeim punkt- Emumägi (166m) Suuremad järved- Väinjärv ja Porkuni järv Suuremad jõed- Põltsamaa, Pedja, Pärnu ja Kunda Linnad ja asulad Asulad:
Eesti pinnakate koosneb põhiliselt moreenist. Pinnakate katab suuremat osa Eesti pinnast. Pinnakate puudub näiteks alvaritel ehk loopealsetel. Seal lasub muld otse pealiskorrakivimitel, enamasti paekivil. Selliseid muldi nimetatakse paepealseks mullaks. [9] Lääne-Virumaa pinnakate Rannikumadalikule on iseloomulikud kivikülvid (Käsmu poolsaarel) ja rändrahnud (Ehalkivi jmt). Jõed on paekaldasse uuristanud sügavaid orge. Viru lavamaa põhjapiiri moodustav Põhja-Eesti paekallas on Lääne-Virumaal rannajoonest kaugel, osaliselt mattunud ega moodusta selgepiirilist astangut. Lavamaa pinnakate on valdavalt õhuke, kohati on karsti (Aseri tektoonilises rikkevööndis Sämi külas). Leidub oose (Pahnimäed, Rakvere linnamägi), otsamoreene (Kallukse mäed) ja mõhnastikke (Männikvälja). Pandivere kõrgustikust paikneb Lääne-Virumaal 2/3. Valdavad moreenitasandikud, põhjaosas on need 80–110, keskosas 120–
Kõrvemaa Kallavere Keskkool Jana Smirnova 9.klass Kõrvemaa Pindala: 3130 km2 kõrgeim punkt: 107 meetrit üle merepinna kõrguv Valgehobusemägi Edelasihiline pikk (110 km) ja kitsas (40 km) maastikurajoon Piirneb põhjas Soome lahe rannikumadaliku, lõunas Liivi lahe rannikumadaliku, läänes Harju lavamaa ja Lääne-Eesti madaliku, idas Viru lavamaa, Pandivere kõrgustiku, Kesk-Eesti lavatasandiku, Sakala kõrgustikuga Kõrvemaa asend Kõrvemaa pinnamood Mitmesugused mandriliustiku- ja sulamisveetekkelised pinnavormistikud jääjärvetasandike keskel Enamus pinnamoest liivased tasandikud (33,4%) ja hiljem tekkinud sood (37,7%). Suurim Epu-Kakerdi soostik (364 km²) Kesk- ja kirdeosas mõhnastikud (Lelle-Viitna-Paide kolmnurk), edelas Paluküla mõhnastik
piirkond mulle südamelähedane. Oma töös seadsin eesmärgiks õppida tundma ning tutvustada ka teistele Võru-Hargla nõo maastiku eripära, aluspõhja koostist, pinnamoodi ja veestiku; samuti mullastiku, taimkatet, asustust ja rajoonis paiknevaid kaitsealasid. Võru-Hargla nõomaastik ümbritseb ligi 90 km pikkuse kaarja vööndina põha- ja lääneküljest Haanja ning lõuna poolt Karula kõrgustikku. Nõgudest põhja jäävad omakorda Ugandi lavamaa ja Palumaa ning loodesse Otepää kõrgustik. MAASTIKU ERIPÄRA Võru-Hargla nõo pindala on 985 km² , see on 2,17% Eesti pindalast. Alljärgnev maastiku eripära kirjeldus on toodud Ivar Aroldi (2005: 230) järgi. Hargla nõgu on osa jääaegade-eelsest suuremast lavamaast Haanja aluspõhjalisest kõrgustikust lääne pool, mis ulatus Sakala kõrgustikuni. Karula kõrgustiku teke jagas lavamaa kaheks, jättes selle lääneosa kohale Valga nõo
Pindala: 827 km², Eesti territooriumist 1,82 % Palumaa asub Kagu-Eestis Peipsi madaliku ja Ugandi ning Irboska lavamaa vahel. Edelaosas külgneb Võru-Hargla nõoga. GEOLOOGILINE EHITUS Lõuna-Eesti aluspõhja moodustavad suuremalt osalt Devoni ajastu liivakivid, pinnakatte aga ka punakaspruun liivsavimoreen. Aluspõhi paljandub paljudes kohtades, jõgede ääres ning oruveerudel. Nii on tekkinud liivakivikaljud ja liivakivikoopad. Maastiku eripära tuleneb peamiselt sellest, et lavamaa moreenkate on Palumaal umbes 40%-l alast kaetud jääjärveliste liivakate setetega. Lõunaosas Eesti suurim orustike osa maastikustruktuuris ja 62%-line metsaalade osatähtsus maakattes. PINNAMOOD Kõrgusvahed on Lõuna Eestis suured ja pinnamood mitmekesine. Viljakad moreentasandikud vahelduvad küngaste, järvede, soode, niitude ja metsatukkadega. Palumaal esineb palju liivikuid aga ka põllumaid ja soid. Aluspõhjas liivakivid ja lõunapool Võru-Petseri ürgorus esineb kohati savikihte
suvel, mil need võivad öösel langeda kuni +7 °C ja päeval tõusta kuni +43 °C. Talvisel ajal on kõrbealade temperatuurikõikumised väiksemad (öösel kuni 0 °C ja päeval kuni +18 °C). Pinnamood Egiptuse pinnamood on suuremalt jaolt tasane. Riigi kesk- ja lääneosas laiub suur Liibüa kõrbe lavamaa, mis tõuseb pikkamööda põhjast lõunasse. Maapinda katab seal valdavalt liiv ning lubja- ja liivakivi murendmaterjal. Liibüa kõrbe lavamaa põhja- ja keskosa liigestavad alangud ja nõod, kus põhjavesi tungib maapinnale ning milledest suurim ja sügavaim on Kattara nõgu. Egiptuse idaosas asub Araabia kõrbe lavamaa, mis laskub idast (700800 m üle merepinna) läände (300400 m) ja piirneb idas Etbai mäeahelikuga, mille kõrgeim tipp on 2187 m. Seda lavamaad läbivad ahelikust alguse saavad sügavad jõeorud. Lisaks kuivale kliima takistab põllumajandust ka liivane pinnas. Põllumajandus
autosid, toiduaineid ja muud. Peamised kaubanduspartnerid olid Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) liikmesmaad. Kuigi Kongo on oma loodusvarade poolest rikas maa on ta üks vaesemaid riike maailmas. Rahvastik Kongo rahvaarv oli umbes 1,6 miljonit inimest. Sinna kuuluvad erinevad bantu rahvad nagu näiteks kongod, teked, kotad, bangid, keled jt. Üle poole rahvastikust tunnustab kohalikke hõimuusundeid. Loodus- ja maavarad Riigi keskosas on ulatuslik lavamaa, mida ümbritsevad mägised alad. Lavamaa moodustab osa peaaegu kogu riigi ala hõlmavast Kongo jõgikonnast ja seda katab vihmamets, valitseb soe ja niiske kliima. Kongol on oluline kulla-, vase-, hõbeda-, nafta- ja teemandivaru. Kasvatatakse eeskätt kohvipuud ja õlipalmi. Aitäh kuulamast!
E: Narva linn 28o13'ip Merepiir 3800 km Maismaapiir 1240 km Kõrgustikud 1.Otepää Kuutsemägi 217 m 2. Haanja Suur Munamägi 317,6 m 3. Pandivere Emumägi 166 m 4. Sakala Rutu mägi 146 m 5. Karula Rebase järve Tornimägi 137 m Lavamaad PõhjaEesti e. Harju lavamaa KirdeEesti e. Viru lavamaa KaguEesti e. Ugandi lavamaa KeskEesti tasandik VaheEesti tasandik e. Kõrvemaa Madalikud LääneEesti madalik http://www.abiks.pri.ee Pärnu madalik PõhjaEesti rannikumadalik Võrtsjärve madalik Peipsi järve madalik Nõod Valga nõgu Hargla nõgu Orundid Väike Emajõe orund Võru orund Kõrgeim pank Ontika 56 m Mõisted
Põllud Egiptuses Koostas: Kristofer Seil 11.a Egiptus Joonis 1: Egiptuse piirkond kaardil Pinnamood Egiptuse pinnamood on suuremalt jaolt tasane. Riigi kesk- ja lääneosas laiub suur Liibüa kõrbe lavamaa, mis tõuseb pikkamööda põhjast lõunasse. Maapinda katab seal valdavalt liiv ning lubja- ja liivakivi murendmaterjal. Liibüa kõrbe lavamaa põhja- ja keskosa liigestavad alangud ja nõod, kus põhjavesi tungib maapinnale ning milledest suurim ja sügavaim on Kattara nõgu. Egiptuse idaosas asub Araabia kõrbe lavamaa, mis laskub idast (700 800 m üle merepinna) läände (300400 m) ja piirneb idas Etbai mäeahelikuga, mille kõrgeim tipp on 2187 m. Seda lavamaad läbivad ahelikust alguse saavad sügavad jõeorud. Lisaks kuivale kliima takistab põllumajandust ka liivane pinnas. Kliima
Kuna aluspõhja kivimid on erineva kulumiskindlusega ja kaldu lõuna suunas, on reljeef kuestalaadne ehk astanguline, st et lavamaade põhjanõlv on järsk ja lõunanõlv lauge. Üldiselt on aluspõhja reljeef ja kõrgusvahed sarnased nüüdisreljeefiga. (Kõrguse, sügavuse ja pindalalise ulatuse alusel eristatakse mikro-, pisi-, väike-, kesk-, suur- ja hiidvorme. Suurvormid on 1) Soome lahe nõgu, 2) Lääne- E tasandik, 3) Viru-Harju lavamaa, 4) Devoni lavamaa, sh Sakala ja Ugandi lavamaa 5) Kesk-Eesti ja Võrtsjärve nõgu, 6) Peipsi nõgu, 7) Valga tasandik ja Võru-Piusa nõgu ning Põhja-Eesti paekallas.) Jääaja järgne maapinna kerge – liustikud rikkusid maakoore isostaatilise tasakaalu: jää raskuse all maapind vajus, pärast selle sulamist hakkas aga kerkima. Praegugi on Eesti, jm Läänemerd ümbritsev ala, kerkiv. Kõige kiiremini kerkib praegu Eesti loodepoole osa (2-3 mm/a). Läänemere
Palumaa Rait Rehemets 11. A Asend Üldine info ● Pindala: 287 km² ● Asub Kagu-Eesti piirkonnas ● Põhjast ja läänest piirneb Peipsi madaliku ja Ugandi lavamaaga, kagust Irboska lavamaa ja lõunast Võru- Hargla nõoga. ● Maastiku eripära tuleneb peamiselt sellest, et lavamaa moreenkate on Palumaal umbes 40%-l alast kaetud jääjärveliste liivakate setetega. Lõunaosas Eesti suurim (9,3%-line) orustike osa maastikustruktuuris ja 62%-line metsaalade osatähtsus maakattes Pinnamood ● Lõuna-Eesti aluspõhja moodustavad suuremalt osalt devoni ajastu liivakivid,pinnakatte aga kvaternaari punakaspruun liivsavimoreen. ● Aluspõhi paljandub paljudes kohtades jõgede ääres ning oruveerudel. Nii on tekkinud liivakivikaljud ja liivakivikoopad. Veestik
Alutaguse madalik Mati Kesma VPG 2016 https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/ec/Ida-Virumaa-kaart.jpg/300px-Ida-Virumaa- kaart.jpg Paiknemine Eestis Põhja-Eesti paeplatoo ja Peipsi järve vahel Pindala: 3345 km² Moodustab 7,4 % Eesti pindalast Piirneb: põhjas - Viru lavamaa lõunas - Ugandi ehk Kagu-Eesti lavamaa idas - Narva jõgi läänes - Pandivere ja Vooremaa http://www.hkhk.edu.ee/maastikud/eesti_maastikurajoonid.html Geoloogiline ehitus Madaliku moodustavad alad, mis on Peipsi nõo kerkinud põhjaosas olnud hilisjääaegse suure jääjärve põhjaks Aluspõhjas Peipsi järvest põhjas Ordoviitsiumi paekivid (ei paljandu) Mustveest läänes Siluri lubjakivid Äärmises kaguosas Devoni lubja- ja liivakivid
Iseloomulikud saartele on kadakased rannakarjamaad, leidub ka korralikku metsa ning iseäranis Saaremaal rannikupanku. Aluspinnas domineerivad erinevad lubjakivilademed, leidub ka dolomiiti. Lääne-Eesti rannikumadalik Liivi lahe rannikumadalik (Tolkuse raba) Hiiumaa I.3 Vahe-Eesti: on Madal- ja Kõrg-Eesti piirialaks. See on soine ja metsane vöönd, mille põhilised osad on Kõrvemaa, Soomaa ja Võrtsjärve madalik. Kõrvemaa asub Harju lavamaa ja Pandivere kõrgustiku vahel kirde- edela suunal. Umbes pool Kõrvemaast üsna soostunud ning maastik mitmekesine (üle saja järve). Samavõrd soostunud Võrtsjärve madalik tungib sügavale mandrisse, piirnedes Kesk-Eesti tasandikuga. Ajalooliselt kujutab see endast kunagise Suur-Võrtsjärve põhjapoolset osa. Soomaal on tegemist suurte märgalade massiividega, mis on jõudnud nüüd juba raba järku, kus toimub pidev turbakihi kasvamine. Kevadeti
Suur tasandik Elukeskkond ja loodus Elukeskkond: Suur tasandik on mägede-eelne lavamaa USA-s ja Kanadas Kaljumäestikust ida pool. Tasandiku kõrgus on umbes 700—1800 m üle merepinna, pikkus on umbes 3000 km ja laius 500 kuni 800 km. Ilm on varieeruv, talved on külmad ja suved soojad ning niisked. Tuule kiirus on tihti väga kõrge, eriti talvel. Igal aastal esinevad tolmutormid. Väga suur pindala on põllumaade all. Loodus: Suurem osa sellest on kaetud preeria, stepi ja rohumaaga. Taimed ja loomad Taimed: Tegu on rohtlaga, kus esineb rohkesti rohumaid. Metsa esineb
kulgeb suurelt osalt piki veekogusid (Narva jõgi, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv). Vaid äärmises kagunurgas on Eestil Venemaaga lühikene maismaapiiri lõik. Piir Lätiga kulgeb Pedetsi jõest Iklani mööda maismaad, lääbe pool aga Liivi lahe ja Irbe väinas. Mere piir on Eestil põhjanaabri Soomega ja läänenaabri Rootsiga. 1)Nimeta eesti lavamaad. Millisele kõrgusele need jäävad? Kirde-Eesti e Viru Lavamaa(30-70m); Põhja-Eesti e Harju Lavamaa(30-70m); Kagu-Eesti e Ugandi Lavamaa (40- 100m). 2)Kuidas jaotatakse Eesti kõrgustikud tekkelt? A) Kulutuskõrgustikud (Pandivere kõrgustik, Sakala kõrgustik), B) Kuhjelised kõrgustikud (Otepää kõrgustik, Haanja kõrgustik) 2)Missugused kivimid paljanduvad Põhja-Eesti paekaldal? Esinevad lubjakivi, glaukoniitliivakivi, kiltsavi, kvarsliivakivi ja sinisavi. 2)Nimeta eesti madalikud. Milline on nende keskmine kõrgus?
Tardkivimid- rändrahnud, graniit settekivimid- liivakivi, lubjakivi moondekivimid- gneiss, marmor Maavarad mere-ja järvemuda- saaremaa, hiiumaa, värska, haapsalu. Ravi eesmärk turvas- üle eesti. Väetamiseks, kütteks liiv, kruus- kirde-eesti, lääne-eesti, pärnumaa. Teede ehitus devoni savi- põlva lähedal Joosu karjäär. Keraamilised plaadid devoni liiv- pusa liiv. Klaasi valmistamine lubjakivi, dolomiit- põhja ja lääne eesti lubjakivide avamusalad. Ehitus põlevkivi- viru lavamaa põjaosas kukruse ja jõhvi vahemikus. Elektri tootmine fosforiit- maardu, rakvere maardla. Väetis sinisavi- põhja ja kesk eesti. Keraamika tehases Maa-alune kaevandamine eelised: rohkem maavarasid, maapeal pole tolmu ja müra on väiksem, maapind säilib, kaitseb halbade ilmastiku tingimuste eest. puudused: kokkuvarisemise oht, kallim, põhjavee reostus, halb mõju tervisele, vähe ruumi, võtab kauem aega, põhjavee vähenemine Karjääriviisiline
president, seadusandlik võim kuulub kahekojalisele, samuti neljaks aastaks valitavale, parlamendile (Althing) ja presidendile. Täidesaatvat võimu teostavad presidendi poolt määratud valitsus, mille eesotsas on peaminister. Vulkaanilise tekkega Islandi saar asub Sotimaast Gröönimaani ulatuval veealusel kõrgendikul. Lääne ja põhjarannikut liigestavad fjordid. Saar koosneb peamiselt palogeeni ja neogeeni basaldist, mida katab kvaternaari purskeaine. Pinnamoelt on saar 400-800m kõrgune lavamaa, kus väga palju vulkaane. Islandi kõrgeim mägi on Hvannadasalshnukur (2199 m). Kolmekümne ühest tegevvulkaanist on aktiivseimad Hekla (1491 m) ja Laki. Rohkesti on ka geisreid ehk kuumaveeallikaid, millega kütavad islandlased oma kasvuhooneid. Lavamaa kõrgemaid osi katavad liustikud: Vatnajökull (8456 km², Euroopa suurim), Langjökull (1300 km²) ja Hofsjökull. Tasandikke on ainult rannikul. Sooja Põhja-Atlandi hoovuse läheduse tõttu valitseb
Välja veeti naftat, metsamaterjali ja muud, sisse toodi masinaid, seadmeid, autosid, toiduaineid ja muud. Peamised kaubanduspartnerid olid Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) liikmesmaad. Rahvastik Kongo rahvaarv oli umbes 1,6 miljonit inimest. Sinna kuuluvad erinevad bantu rahvad nagu näiteks kongod, teked, kotad, bangid, keled jt. Üle poole rahvastikust tunnustab kohalikke hõimuusundeid. Loodus- ja maavarad Riigi keskosas on ulatuslik lavamaa, mida ümbritsevad mägised alad. Lavamaa moodustab osa peaaegu kogu riigi ala hõlmavast Kongo jõgikonnast ja seda katab vihmamets, valitseb soe ja niiske kliima. Kongol on oluline kulla-, vase-, hõbeda-, nafta- ja teemandivaru. Kasvatatakse eeskätt kohvipuud ja õlipalmi. Kasutatud allikad https://www.google.ee/url? sa=i&rct=j&q=&esrc=s&source=images&cd=&cad=rja&uact=8&ved=0ahU KEwjk0K3KyM_TAhVEXiwKHdCKCFoQjRwIBw&url=https%3A%2F %2Fet.wikipedia.org%2Fwiki
riikidest teadlasi, kes koolitasid meie oma teaduskonda. Eesti maastikurajoonide uurimisega tegeles Soome-Rootsi teadlane Johannes Gabriel Grano. Tema ajast on senini kasutusel nimestused vooremaa, K6rvemaa, Palumaa. 1960-1990 oli kasutusel Endel Varepi maastikuline rajoneering. 1996 avaldati m6nede t2iendustega Varepi rajoneeringule uus kaart Ivar Aroldi rajoneeringuga. Arold muutis: *Maarsikurajoonide nimetusi (Nt. Kagu-Eesti lavamaa asendati Ugandi lavamaaga, Kirde-Eesti lavamaa asemel Viru lavamaa) *Muutis ka m6ne maastikurajooni piire (nt. Alutaguse rajooniga liitis Endla J2rve n6o) Moodustas endisest P2rnu madalikust uued maastikurajoonid. 1)Soomaa 2)Liivi lahe rannikumadaliku 3)Metsepole madaliku 4)P6hjaosa liitis L22ne-Eesti madalikuga. P6HJA-EESTI RANNIKUMADALIK JA SOOME LAHE SAARED *Geograafiline asend Rannikumadalik asub soome lahe l6una kaldal, ulatub Pakri ps l22nest kuni Narva j6eni idas. L6una piiriks on P6hja-Eesti paekallas e. Balti klint. V2ga selged
kõige kaugemate punktide vahe kirdest edelasse ligikaudu 90 km ja loodest kagusse ligikaudu 85 km. Tartu linnast kõige kaugem maakonna punkt on Piirissaar Peipsi järve ainuke asustatud saar. Võrreldes Eestimaa mitmete teiste piirkondadega on Tartumaal suhteliselt palju erinevaid maastikke. Siin on nii kuplilisi kui tasaseid alasid, palju on ka märgalasid (veerand maakonna territooriumist on soode all). Suurima osa Tartumaast moodustab siiski Kagu-Eesti lavamaa. See on suhteliselt tasane lainjas ala, mida liigestavad rohked ürgorud. [6] Tartu maakond asub kahe Eesti suurima järve Peipsi ja Võrtsjärve vahel. Järvi ühendab maakonna üks sümboleist Emajõgi, mis on Eesti ainus täies pikkuses laevatatav jõgi. Tartu maakonnas on üle 400 vooluveekogu ja 99 looduslikku ning pais või tehisjärve. [6] 5 Tabel 2.1 Tartumaa maakasutus Tootlik metsamaa
tipp Tornimägi 137 m.), Otepää(kõrgeim tipp Kuutsemägi 217 m.) ja Haanja(kõrgeim tipp Suur Munamägi 318 m.) kõrgustikud . Kulutuskõrgustike välimus sõltub aluspõhjast, need on tasase pinnamoega, aluspõhja moodustavad pudedate setete all olevad kõvad kivimid . Kuhjekõrgustike välimus ei sõltu aluspõhjast, rahutu reljeefiga, pinnamoes valitsevad künkad ja nõod . Lavamaad ehk platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud . Eestis on nt. Harju lavamaa ja Viru lavamaa . Madalikud on kuni 50 m. kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud Läänemere poolt üle ujutatud . Madalikud hõlmavad peaaegu poole Eesti territooriumist . Suuremad madalikud asuvad Lääne- Eestis. Nõod on keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid, mille põhjas on tavaliselt järv või soo . Orundid on piklikud ja laiapõhjalised avatud pinnavormid, mille põhjas voolasid kunagi hiigeljõed, kuid millest tänaseks on jäänud
eesmärgiga kaitsta Põhja-Eesti iseloomulikke maastikke, rahva kultuuripärandit ning säilitada inimese ja looduse harmoonilist suhet. Rahvuspargi esmaseks suuruseks oli u. 440 km². Hiljem on territooriumi lõuna suunas laiendatud ning praegu hõlmab see 725 km², sellest 474 km² on maismaad ja 251 km² merd. Lahemaa rahvuspark paikneb kahe maakonna - Harjumaa ja Lääne-Virumaa ning nelja maastikulise rajooni - Põhja-Eesti rannikumadalik, Harju lavamaa, Viru lavamaa ja Kõrvemaa territooriumil. Lahemaa on Eesti esimene rahvuspark. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. TAIMKATE Lahemaa kooslustest levinuimad on metsad, võttes enda alla 70% rahvuspargist. Rabasaartel võib leida ka päris inimpuutumatut metsa. Lahemaa metsadest on pooled palumetsad männikud või männi-kuuse segametsad. Viljakamaid laanemetsi on Lahemaa metsadest umbes kümnendik.
Kõrgustiku kuju sarnaneb kolmnurgaga, mille põhjapoolne tipp asub Navesti jõe ligidal ja lõunapoolne jalam Läti põhjaosas. Läänest piiravad kõrgustikku Metsapole madalik, Liivi lahe rannikumadalik ja Soomaa. Põhjast Kõrvemaa ja idast Võrtsjärve madalik ja Valga nõgu ning lõunast Tälava madalik. Ligi veerand kõrgustiku ala hõlmavad kaitsealad ning suurim on Loodi looduspark. Pinnamood Sakala kõrgustik on pinnamoelt orgudega liigestunud lainjas-künklik lavamaa, kuid maastik on vahelduv ja eriilmeline.Ürgorud koos külgorgudega moodustavad orustikke.Mitmed peaorru sisse tungivad liustikukeeled on muutnud nad lõiguti orundilaadseks.Ürgorgude hulgas on nii pikki orge kui ka uurakuid ja jäärakuid.Vanades orgudes on allikad tekitanud allikasoid ja allikalubjast ebaterrasse.Samuti on vanades orgudes metsakasvanud veerud ning soostunud lammid. Suurimad orundid on
valdkondadest Hargala nõo, Haanja kõrgustiku lõunaosa, Palumaa ja Kaugu-Eesti lavamaa kaguosa. II Kirde-Eesti oligo- ja düstroofsete järvede valdkond- Alutaguse idaosa, Põhja-Eesti lavamaa idaosa ja Kõrvemaa põhjaosa metsarikka loodusmaastiku glastiokarstilised ja akumulatiivsed järved. III Kõrg-Eesti eutroofsete järvede valdkond- Sakala kõrgustik, Väikese Emajõe orund, Võrtsjärve nõgu, Otepää kõrgustik, Kagu-Eesti lavamaa põhja- ja lääneosa ning Vooremaa maastikuline valdkond. IV Pandivere lubjatoiteliste järvede valdkond- sinna kuuluvad Pandivere kõrgustiku järved V Vahe-Eesti düstroofsete järvede valdkond- see haarab Alutaguse lääneosa, Kõrvemaa lõunaosa, Kesk-Eesti ja Pärnu madaliku, jääb ulatusliku soode ja rabade leviku alale. VI Madal-Eesti düseutroofsete järvede valdkond- Põhja-Eesti rannikumadalik, Põhja- Eesti lavamaa lääneosa, Lääne.Eesti madalik ja Hiiumaa järved.
Eesti pinnakatte kujunemisel on olnud otsustav tähtsus mandrijää tegevusel viimase paari miljoni aasta ehk Kvaternaarijooksul. Põhja-Eesti pinnakate on suhteliselt õhukePõhja- ja Lääne-Eestis enamasti 5...10 meetrit. Pinnakatte ülemine osa on ümber kujundatud taimkatte poolt.4 Harjumaa paikneb kolmes maastikurajoonis: Põhja-Eesti rannikumadalik, Põhja-Eesti lavamaa ja Kõrvemaa. Põhja-Eesti lavamaa põhjapiiriks on paekallas, mis kohati paljandub kuni 30 m kõrguste pankadena. Lavamaa põhjaosas on pinnakate kohati väga õhuke, siin asuvad loopealsed, kus esineb hulgaliselt karstivorme, millest tuntumad on Kostivere, Tuhala ja Kuivajõe karstialad. 5 Harjumaa pinnakate koosneb paljudest settetest, kuid kõige sagedamini esineb moreen setteid. (vaata lisa 1, joonis 3.) Harjumaakond on suhteliselt tasane ja seda peamiselt pinnakate õhukesele kihile. 4 https://et.wikipedia
raba ning Tartussaare ja Kilingi soo), lisaks neile mitmeid väljapaistvaid pinnavorme, sealhulgas Mägede- ja Taganurga mõhnastikke, Külvandu luidestikke, Jäneda-Aegviidu ning Matsimäe-Voose oose ning paljusid väikevoore. muuhulgas on kaitsealalt viimaste aastate andmetel leitud 23 liiki käpalisi (Eestis kasvab üldse 36 liiki käpalisi) Põhja-Eesti maastikuvaldkond: 1. Soome lahe rannikumadaliku maastikurajoon 2. Harju lavamaa maastikurajoon 3. Viru lavamaa maastikurajoon
madalikud; tasandikud. Oska kaardil näidata! 8. Mandrijäätekkelised pinnavormid : oosid, voored mõhnad kuidas tekkinud, koostis jne. 9. Vooluveetekkelised ja meretekkelised pinnavormid. 10. Karstivormid. Mis on karst? Kuidas on tekkinud? 11. Tuuletekkelised pinnavormid. 12. Muud pinnavormid: meteoriiditekkelised ja elutekkelised pinnavormid. NB! Sellised mõisted nagu: pinnamood ehk reljeef, pinnavorm, kõrgustik, madalik, tasandik, lavamaa ehk platoo, mägi, nõgu, org ... on väga oluline, et 9.klassi õpilane neid teab! Jõudu ja avastamisrõõmu õppimisel! Vastused 1. Eesti asend: · Põhja- ja idapoolkeral. Euraasia mandril ja Euroopa maailmajaos. Läänemere idarannikul. Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas. Naaberriigid on Läti, Soome, Rootsi ja Venemaa. · 45 227 km2. Eestist väiksemad riike Euroopas on 16 näiteks Holland, Belgia, Malta, Vatikan, Albaania.
Kulutusvorm-kulutab vee ja tuule abil, Kanjon-kitsas ja sügav(kalametsa kanjon), kiltmaa- paikneb enamasti üle 500m merepinnast, liustik-liikumises olev jäämass poraalaladel ja mäestikes, rannik-on maismaa ja ookeani või mere vahelisel kitsal alal(peipsi rannik), rand- suurt veekogu ääritsev maismaosa,mida mõjutab lainetus, rannajoon- vee ja maismaa kokkupuutejoon veekogu ääres, skäärannik- arenevad kaljurannad rohkete rannalähedaste kaljusaartega. Riarannik-rannikutüüp,mäeahelikud paiknevad rannajoonega risti, kuhje pinnavormid-setete kuhjumisega, lamm-emajõe lammorg,perioodiliselt suurveega üleujutav jõeoru osa. Delta-kasari jõgi,juhjunud setet tõttu hargneb jõgi. Moreen-pinnavorm ning lisaks liustiku kuhjatud sete.Oos-aegviidu oosid,kitsad kruusast ja liivast koosnevad vallid. Mõhn- kruusast ja liivast koosnevad kübkad.Voored-voolujoonelised ja orienteeritud mandrijää liikumise suunas,türi voorestik. Moreenitasandik-pinnavorm,valdava...
(Rebasejärve Tornimägi, 137 m). Nende kolme kõrgustiku pinnamoes valitsevad kvaternaarisetetest koosnevad künkad ja nõod. Ümbrusest kõrgemate aladena kerkivad veel esile Saadjärve voorestik (144 m), Lääne-Saaremaa kõrgustik (54 m) ja Ahtme ehk Jõhvi kõrgustik (81 m). Eesti pinnamoe kõrgemate alade hulka kuuluvad ka lavamaad ehk platood. Põhja- Eestis asub kaks suurt lavamaad -- Harju ja Viru lavamaa. Neid piirab põhjast Balti klindi järsk astang. Mõlemad on umbkaudu 3070 meetri kõrgused lubjakiviplatood, mille enamasti tasast pealispinda liigestavad jõeorud ning mitmesugused karstivormid. Harju lavamaast on pikaajalise kulutuse tulemusena eraldunud mitmed lavajad saarmäed -- Tallinna Toompea, Viimsi Lubjamägi ning Suur- ja Väike-Pakri saar. Viru lavamaa reljeefi teevad keerukamaks suured tehispinnavormid -- põlevkivikarjäärid ning aheraine- ja tuhamäed.
väiksemaid pinnavorme. Kõrgustikud jaotatakse kulutuskõrgustikeks (välimus sõltub aluspõhjast, tasase pinnamoega, aluspõhja moodustavad pudedate setete all olevad kõvad kivimid; Pandivere, Sakala) ning kuhjekõrgustikeks (välimus ei sõltu aluspõhjast, rahutu reljeefiga, pinnamoes valitsevad künkad ja nõod. ; Haanja, Otepää, Karula). Lavamaad ehk platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud (Harju lavamaa, Viru lavamaa). Madalikud on kuni 50 m. kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud Läänemere poolt üle ujutatud (hõlmavad peaaegu poole Eesti territooriumist, suuremad asuvad Lääne-Eestis. Nõod on keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid, mille põhjas on tavaliselt järv või soo. Orundid on piklikud ja laiapõhjalised avatud pinnavormid, mille põhjas voolasid kunagi hiigeljõed, kuid millest tänaseks on jäänud vaid võrdlemisi väikesed vooluveekogud
Meenikunno raba üldiseloomustus Meenikunno on üks Kagu-Eesti lavamaa iseloomulikumaid soid, mida ümbritsevad liivaseljandikud.(EL3/2003)Raba arenguprotsess kestab intensiivselt ka praegu, moodustanud on älved ja kolm rabajärve, kujunemas on laugastik.(LOODUSE TEEJUHT) Soo alla jääb tänapäeval kuiv liivakivikiht, kuna püsiv põhjaveetase on raba põhjast kuni paar meetrit sügavamal. Selle kohta öeldakse, et raba ripub õhus. Vett hoiab kiire äraimbumise eest tihe alumine madalsooturba kiht. Rabavesi jõuab
6) Rannaroostikud Levivad pmst vee sees, gleimullad, tavaliselt kasvab pilliroog. 7) Nõmmed Toitainetevaene, kujunemisjärgus liivmullaga (nõmmerohumaa), taimestikuks kanarbik, kuivalembelised samblad, nõmm-liivatee. LISATUND Maastik Maastik Looduslik süsteem, mis koosneb pinnamoest, kliimast, mullast, taimkattest ja teistest tunnustest. Madal-Eesti: 1) Põhja-Eesti (Põhja-Eesti rannikumadalik ja Soome lahe saared, Harju- ja Viru lavamaa, Kõrvemaa ja Alutaguse) 2) Lääne-Eesti (Lääne-Eesti saarestik, Lääne-Eesti madalik, Pärnu madalik ja Liivi Lahe Saared) 3) Võrtsjärve ja Peipsi madalik Kõrg-Eesti: 1) Lahkme-Eesti (Pandivere kõrgustik, Kesk-Eesti tasandik, Vooremaa, Türi Voorestik, Endla Nõgu) 2) Lõuna-Eesti (Sakala Kõrgustik ja Kagu-Eesti lavamaa, Otepää kõrgustik, Karula kõrgustik, Haanja kõrgustik, Valga nõgu, Väikse-Emajõe orund, Hargla nõgu ja Võru Orund) Peatükk 13 Looduskaitse
LIIBÜA LOODUSVARAD Suurem osa Liibüa territooriumist on 200600 m kõrgune lavamaa, mida liigestavad suured madalikud. Kõrbed, poolkõrbed ja kuivstepid katavad ligikaudu 98% riigi pindalast. Taimkatet leidub vaid Vahemere rannikul loode- ja kirdeosas.Kuu keskmine õhutemperatuur on juulis 26 29 kraadi, jaanuaris 1113 kraadi.Liibüa kõrbetes on kohti, kus aastaid ei saja. Sademeterohkeim piirkond on riigi kirdeosa.Püsiva vooluga jõgesid ei ole. Põhjavee varu on suur. Peamised energiavarad on nafta, maagaas, metallimaagid (raud, teras, alumiinium) ja kivisüsi.
PK.0216.Eesti Loodusgeograafia Koostanud: Laura Rannala Kadri Samuel Keijo Ruuven Aprill 2015 Geograafiline ülevaade • Pinnamoe suurvorm ja maastikurajoon Kagu-Eestis. • Ulatub põhjast lõunasse ja läänest itta umbes 40 km, moodustades 1247 km2 ala. • Loode-, põhja- ja idapoolt piirab Otepää kõrgustikku Ugandi Lavamaa, edelast Valga nõgu, lõunast Karula kõrgustik ja Võru- Hargla nõgu. • Suhteline kõrgus on kuni 130m. • Pühajärve vagumus jaotab kõrgustiku lääne- ja idatiivaks. • Läänetiival asuvad: Kuutsemägi (217 m, kõrgustiku kõrgeim, suhteline kõrgus 60 m), Kõrgemägi (214 m), Tsiatrahvimägi (213 m), Harimägi (211 m). Kõrgustiku suurem idatiib on laugem (Tõikamägi 213 m, Laanemägi 211 m, Väike Munamägi 208 m). Pinnamood
Saared: Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi, Kihnu, Ruhnu, Vilsandi, Osmussaar, Naissaar; Poolsaared: Pärispea, Juminda, Viimsi, Pakri, Noarootsi, Sõrve, Kõpu, Tahkuna; Lahed: Liivi, Tallinna, Haapsalu, Matsalu, Pärnu, Narva; Järved: Peipsi, Lämmijärv, Pihkva järv, Võrtsjärv; Jõed: Suur-Emajõgi, Põltsamaa, Pedja, Võhandu, Kasari, Pärnu, Pirita, Jägala, Keila, Narva; Suured pinnavormid, kõrgustikud: Pandivere, Sakala, Otepää, Haanja, Karula, Vooremaa, Tasandikud: Kagu-Eesti lavamaa, Harju lavamaa, Viru lavamaa, Kesk-Eesti tasandik, Põhja-Eesti rannikumadalik, Lääne-Eesti madalik, Pärnu madalik, Peipsi madalik, Võrtsjärve madalik; Eesti haldusjaotus: maakonnad ja maakondade keskused + Narva ja Kohtla-Järve; Rahvuspargid: Lahemaa, Soomaa, Vilsandi, Matsalu, Karula; Looduskaitsealad: Nigula, Alam-Pedja, Endla, Viidumäe. SOOVITATAVAD ÕPPEMATERJALID PÕHIKOOLI GEOGRAAFIA EKSAMIKS VALMISTUMISEL Õpikud 1) Raivo Aunap, Are Kont, Ülle Liiber, Ene Saar
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
