olav ehala nukitsamees, sabata krokodill, buratino, muusikalid praegu: keskkooli muusikal, evita, ämblik naise suudlus, nukitsamees, sugar, ( impressionism: claude debussy fauni pärastlõuna ). BALLETT prantsusmaa 17. saj, eelkäijad: prantsuse kuningate ( louis XIV ) peod, keskaja rändmuusikute ja zonglööride tantsuvormid, renessansiajastu õukonnaetendused, ühendab: tants, muusika, kirjandus, kujutav kunst lavakujundus, helioojad: eduard tubin kratt, pjotr tsaikovski luikede järv, adolphe adam giselle, bela bartok võlumandariin, sergei prokofjev romeo ja julia. ITAALIA laululiigid ballaadid ja lüürilised laulud, napoli laul, lõuna itaalia rahvatants tarantella, euroopa kunstmuusika ( kirja pandud muusika ) areng, viiuli meistrid antonio stradivari, andrea guarner, niccolo amati, viiuli virtoos niccolo paganini, haamerklaver bartolomeo cristofor
Libahunt Sissejuhatus Käisin vaatamas ,,Libahunti", mis toimus 3.mail 2011, Tallinna Nuku- ja Noorsooteatris. Valisin selle muusikali, sest huvitav ja olen käinud kõiki Nuku- ja Noorsooteatri muusikale vaatamas. 2011.aastal sai 100 aastat mööda A.Kitzbergi tragöödia ,,Libahunt" lavalejõudmisest. Muusikal on tehtud August Kitzbergi raamatu ,,Libahundi" põhjal. August Kitzberg Ta on sündinud 1855 aastal Eestis Pärnumaal. Lapse- ja noorpõlves oli tema kasvataja ja vaimne suunaja kooliõpetajast 17 aastat vanem vend Jaan, kelle juures Niitsaadu vallakoolis sai Kitzberg koolihaiduse. 1893 lahkus Mulgimaalt Riiga tööle. 1901 asus elama Tartusse, kuni elu lõpuni. Kitzberg on kirjutanud 13 näidendit, paarkümmend külajuttu, arvukalt följetone ja artikleid. Esimene raamat, romantiline ajalooline jutustus ,,Maimu". 1911 sai kuulsaks tragöödiateos ,,Libahunt". Muusika autor Tiit Kikas Ta sündis 1975.aastal Tallinnas...
Uued muusikazanrid 1. ooper 2. oratoorium 3. passioon 4. kantaat 5. concerto grosso 6. instrumentaalkontsert 7. tantsusüit 8. fuuga Ooper tekkis 16 ja 17 saj vahetusel. Esimese ooperi autoriks on Itaalia helilooja Jabopo Peri ,,Daphne" (1598) säilinud on ,,Eurydike" (1600). Barokk ooperi rajas Itaalia helilooja Claudio Monteverdi tema ooperites on tähtis muusika. Barokkooperile on iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus, suured esinejate koosseisud(umbes 200 lauljat), uhked kostüümid ja keeruliste kaunistustega aariad. Oratoorium on mitme osaline teos solistile, koorile ja orkestrile erinevalt ooperist puudub lavategevus teos kantakse ette kontsert korras esitajad on samad kui ooperis aga ei ole kostüüme ja lavakujundust. Passioon on oratooriumi eriliik mille sisuks on kristuse kannatused see põhineb 4 evankeeriumil.
Veneetsias oli 17. saj. lõpul 16 ooperiteatrit. Kuigi ooperilaadseid teoseid loodi juba varem, peetakse ooperi isaks heliloojat CLAUDIO MONTEVERDI (1567 1643) oma teosega 1607 "Orpheus" Tema teostes sai muusika esmakordselt sõnast olulisemaks. Pärast Monteverdit lõi Napolis mõjuvõimsa ooperikoolkonna ALESSANDRO SCASLATTI (1660 1725), kes kirjutas umbes 120 ooperit ning mõjutas oluliselt itaalia barokkooperi edasist käekäiku. Barokkooperile oli iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus ning suured esinejate koosseisud. Keerulised aariad said ooperite keskseteks numbriteks. Kuna primadonnad armastasid staaritseda ja ennast demonstreerida, jäi tegevustik tagaplaanile. Tõsise ooperi kõrvale sündis koomiline rahvaooper see sündis 18. saj algul (hilisbarokk). Opera buffa oli vastuvõetav ja huvitav lihtrahvale. Ainestik võeti rahva elust, kangelane oli tavaliselt lihtne teener, sõdur või talumees, kes oma kavalusega rikka üle trumpab. Koomiline ooper ei olnud
Che's oli kõike parajal määral, mis tegi tema esituse igati professionaalseks. See näitas Vaikot hoopis teisest küljest ning ma sain aru, kui andekas inimene ta tegelikult on. Ka Marko Matvere, kes mängis Juan Peróni, jättis väga sümpaatse mulje. Kuna Argentiina on eelkõige Tango sünnimaa, siis ka see ei puudunud etendusest. Seda tantsiti väga palju meeleolude - nii kurbuse kui rõõmu väljendamiseks. Lavakujundus oli minu arust mõne stseeni ajal jällegi täiuslik, kuid mõnel igav ja tühi. Et selle kallal oleks võinud rohkem vaeva näha. Massistseenid olid kõige võimsamad, mis tekitasid tunde, nagu toimuks kõik tegelikkuses. Näiteks, kui rahvas oli tulnud Casa Rosada rõdu alla, tähistamaks Juan Peróni võitu valimistes. 7 KOKKUVÕTE
Kuid läbiaegade üks tuntuim ooper algas tõelise skandaaliga. Samal ajal kui Verdi kirjutas ,,La Traviatat'' oli tal käsil ka ooper ,,Trubaduur'' ning mõlemad ooperid pidid esietenduma ainult paari nädalase vahega. Nii läkski tal ,,La Traviata'' kirjutamisega kiireks ning nii peetaksegi seda ooperit Verdi kõige kiiremini valminud teoseks. Kiirusega kaasnes palju lahkhelisid ooperimajaga. Lauljatele ja teatri juhtkonnale ei meeldinud kaasaegne lavakujundus ja kostüümid ning kokkuvõttes ei arvestanud teater Verdi tahtmistega solistide valimisel. 6. märtsil 1853. toimuski Veneetsias Verdi suurõhtu. Algas kõik paljutõotavalt ning pärast esimest vaatust käis Verdi isegi publikule kummardamas. Kuidas edasi hakkas kõik minema allamäge ja etendus lõppes täieliku katastroofiga. 19. sajandi publiku ja kriitikute jaoks, kes olid harjunud ajalooliste ja koomiliste sisudega ooperitega, oli ,,La Traviata'' totaalne sokk. Neid rabas kaasaja
Antiikmütoloogia Antiikaeg (aastatuhat eKr 5 saj pKr) - Vana-Kreeka ja Vana-Rooma orjandusliku korra ajajärk (1 aastatuhat eKr kuni 5. sajandini pKr) Antiikmütoloogia on vanakreeka ja vanarooma müütide kogum ja selles sisalduv maailmavaade. · Näitab, millised mõtted ja tunded valdasid inimest aegade hämaruses ja kuidas loodusega tihedas kontaktis elanud inimesest sai loodusest eemaldunud tsiviliseeritud inimene. (NB! Inimese maailmapilt sõltub paljuski sellest, mida ta usub.) · Kreeka mütoloogia kui "Kreeka ime" inimene sai universumi keskpunktiks, universum muutus mõistusepäraseks. Kreeklased lõid jumalad enda näo järgi. Kreeka ime on humaanne maailm, kus inimene on vabastatud halvavast hirmust kõikvõimsa teadmatuse ees. · Kreeka müüdid on pigem algaegade teadus kui religioon. · Kreeka mütoloogia järgi loodi enne maailm ja alles siis ilmusid jumalad. Kreeka kirjandusloo...
Vokaalmuusika zanrid: 1. Ooper 2. Oratoorium 3. Passioon 4. Kantaat 2. Instrumentaalmuusika zanrid: 1. Concerto grosso 2. Instrumentaalkontsert 3. Tantsusüüt 4. Fuuga Ooper tekkis 16.-da ja 17.-nda sajandi vahel. Esimese ooperi autoriks oli Jacopo Peri 1. ooper ,,Dolphne"-1598.a. 2. Ooper ,,Eurydike"-1600.a. Tüüpilise barokkooperi rajas Itaalia helilooja Claudia Monteveldi. Barokkooperile on iseloomulik on iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus, suured esinejate koosseisud, uhked kostüümid ja keeruliste kaunistustega aariad. Oratoorium on mitmeosaline teos solistidele, koorile ja orkestrile. Erinevalt ooperist puudub siin lavategevus. Teos kantakse ette kontsert korras. Passioon on oratooriumi eriliik mis jutustab kristuse kannatustest. See põhineb uue testamendi 4-l evangeeliumil (Mattheuse, Markuse, Luuka ja Johannese evangeeliumil). Kantaat on oratooriumist lühem ilma areneva süzeeta. Väljendab meeleolu, elamust või tunnet
Peterburist on nagu segu igavikulisest ja samas hukule määratud linnast tänu millele võib Peterburgi võtta kui ,,paradiisi" ja õudset antikristlikku maskeraadi. Linn kui keerukas semiootiline mehhanism, kultuuri generaator, saab oma seda funktsiooni täita ainult seetõttu, et ta on erisuguse ehitusega ja heterogeensete, eri keeltesse ja eri tasanditele kuuluvate tekstide ja koodide katel. Peterburgi ruumi iseloomustab ka teatraalsus: linna arhitektuur mõjub kui lavakujundus. Samuti võib kindlalt vahet teha ,,laval" ja ,,lavatagusel". ,,Peterburi mütoloogia" arenes välja linna sümboolsuse sügavamatest tasanditest. Peterburgi peeti Vene meresadamaks, Vene Amsterdamiks (paralleel Veneetsiaga oli samuti), kuid samas see oli Venemaa sõjaväe pealinn ja imperialistlik residents, riiklik keskus. Peterburg ehitati asendamaks Novgorodi, mille Ivan Julm oli hävitanud ja selleks et taastada kultuuriline tasakaal, mis varasele Venemaale omane oli
Arutletakse selliste eetika põhimõistete üle nagu "õiglus", "vooruslikkus", "väärikus" või "puhtus" ning defineeritakse need uuesti. Tragöödia oli reaktsiooniks kriitilisele keeleuurimisele. Keele ja selle tähenduste probleemi kaalukust näitab asjaolu, et seda käsitleti nii komöödia- kui ka tragöödialaval. Sõna, muusika ja liikumine olid tragöödia põhiosad, kuid dramaturgide käsutuses oli ka mõningane lavatehnika, millega sai näiteks kangelasi lendama panna. Üldiselt oli lavakujundus pigem lihtsustatud kui realistlik, kasutati suhteliselt nappe kulisse ning rekvisiite. Maskides ning hoolikalt riietatud näitlejate mäng pidi olema üsnagi stiliseeritud: hääl, diktsioon ja zestid pidid andma küllaldase väljendusrikkuse. Liikumist ja zeste hinnati isegi muusikute puhul. Näitemäng ja jutustus Isegi täielikult näitemänguks väljaarenenuna ei eemaldunud tragöödia kunagi oraalsest traditsioonist
Parteri taga oli lahtine väljakäigukoht ja kui hais väga väljakannatamatuks läks, põletati kadakaid. Etenduse päevi teatati lipuga teatri katusel. Peale selle kleebiti linnas müüridele kuulutusi nagu nüüdki. Pileteid ei olnud, uksel võeti üleüldist maksu, ja peale selle veel sees koha järele. Etendus algas punkt kell kolm, mida pasunaga teatati ja näidendit etendati ilma vaheajata. Nagu teater üleüldse, nii läks lavakujundus praegusest suurelt lahku. Mingisugust näidendikohast sisseseadet nimelt ei olnudki; dekoratsioonid tänapäevases mõistes puudusid. See asjaolu seletab mõndagi tolleaegsete näidendite kokkuseades. Sellepärast oli nii kerge heita tegevust Roomast Kreekasse, Kreekast Egiptusesse; oli lihtne esitada nõidade ja vaimude lendu õhus või suuri võitlusi, kus oleks muidu vaja läinud tuhandeid osavõtjaid. Kõigeks selleks
müüt usundiga seotud momente inimese kõnele fantastiline jutustus (ka · tegevusaega ja kohta dramatiseering muistend) tavaliselt üksikasjalikult ei kirjandusteose (romaani, · tegelasteks jumalad või kirjeldata jutustuse, novelli) kohandus pooljumalad · Betti Alver ,,Leib" näidendiks. · räägib maailma ja elu lavakujundus rekvisiidid tekkimisest, (mööbel ja muud laval loodusnähtustest jms kasutatavad esemed) ja · Friedrich Robert dekoratsioonid, millega Faehlmann ,,Koit ja tähistatakse tegevuskohta ja Hämarik", ,,Emajõe sünd" aega. Rahvaluule
„TIMM THALER ehk MÜÜDUD NAER” NUKU teatri lavastus vanusele 10+ LISAMATERJAL www.nuku.ee Lavastuse sisukirjeldus I vaatus II vaatus Lavastuse alguses näeme Timmi ema ja isa lapsevankri- Parun avaldab Timmile, et ta pole Taruki kaksikvend, vaid ga – kostub Timmi õnnelik lapsenaer, mille ta on pärinud Taruk ise, seega on Timmil jätkuvalt võimalik naer kuna- oma emalt. Kuid Timmi ema sureb ning isa jääb poisiga gi tagasi saada. Nad sõidavad Mesopotaamiasse paruni kahekesi. Kaugemal jälgib sündmusi salapärane parun lossi, kus palvetavad jesiidid ehk saatanakummardajad. Taruk, kel tekib huvi Timmi erakordse naeru vastu. ...
enesesisendus ja seda nii tegelastele endale kui ka publikule. Nähes taolist kohati naiivset headuse käsitlust peaksid vaatajad lahkuma teatrist mõttega, et võib-olla on inimesed tõesti ilusad ja head. Lihtsas, kuid tugevalt tinglikkus lavaruumis on mängima pandud näitlejad, kes suudavad haarata enda kujutatavate tegelaste mõttelennu ja panna selle mängulises vormis lavale. Lavastuses on olulised kõik märgisüsteemid ning nende koostoimimine valgus, muusika, näitlejate tehnika, lavakujundus jms. Ükski märgisüsteem poleks toiminud ilma teisteta, kuid koos moodustavad need ühtlase terviku; loo, mis on jutustatud läbi väikese tüdruku silmade. Urmas Lennuk on oma trupiga leidnud aspektid, mida erinevad inimesed enda lapsepõlvest võivad mäletada - kõik oli lõbus, joonistati kriidiga, õed-vennad olid kiuslikud, muusika tipp oli The Beatles, sõpradega mängimine oli parim ajaviide, soengud
Lavastaja mõjutab rolli loomist: · avastaja kujutlus tegelasest kohustab näitlejat, lavastaja konkretisatsioon tegelasest on osa lavastaja kogu näidendi konkretisatsioonist · näitleja ja tegelase suhte üldkontseptsioon: sisseelamine (Stanislavskilik meetod), võõritus (brechtlik meetod), rolli kaudu oma mina avamine (Grotowski). Lavastaja kontseptuaalsed valikud annavad näitlejale ette laiemad näitlejatehnilised raamid. · lavastaja valitud vahendid: lavakujundus, kostüüm, misanstseen kogu lavastustervik nii visuaalselt kui heliliselt, rolli ümber tekkiv maailm mõjutab näitleja/tegelase käitumist. 47. Mis on aktantanalüüs? (joonistage skeem ja selgitage skeemi osi) liitlane subjekt vastane saatja objekt saaja Aktandid on baasfunktsioonid, mis näidendi süzees on täidetud. Sfinks Oidipus Oidipus Teireisias Teireisias Kreon Kreon, linn
Koostajaid oli ilmselt rohkem kui üks, lood ise aga laenatud eri aegadest ja paikadest, sealhulgas muistseimaist allikaist, nagu kreeka ja rooma valmid kõrvuti Ida ülirikka loomajuttude varamuga. KESKAEGNE DRAAMA (lk. 66) liturgiline draama - teater ja draama olid keskajal märksa algelisemad kui antiikajal. Väiksemad näitemängud said alguse osana jumalateenistusest ehk liturgiast kirikus (vastulaulud: koor - vaimulik; Piibli teksti esitati pantomiimina, et kõik aru saaksid, mis toimub). Lavakujundus oli väga tinglik (nt. posti otsas silt "Pariis") ja pilte vahetati nii, et üksteise järel sõitsid ette hobuvankrid. müsteerium - piibliepisoodile üles ehitatud näidend. Vanim säilinud müsteerium "Aadama mäng" kujutab Aadama ja Eva pattulangemist. Üksikute episoodide ühendamisel tekkisid 15. saj. Prantsusmaal suured tsüklilised müsteeriumid. Vanim "Vana Testamendi müsteerium" koosnes 40 iseseisvast näidendist, peegeldades kõiki Vana Testamendi peasündmusi.
mainitud kujund seostub balletis esmajoones Kratiga, samas Kratti kui konkreetset tegelaskuju siiski otseselt tähistamata". Ka mulle tundus teises vaatuses, et kohati ei olnud Kratt mitte kättemaksuhimulina vaid pigem kurb ja enesekaitsel. Nõustun muusikateadlasega, kes väitis, et Krati agressioon Peremehe suhtes ei olnud põhjustatud solvumisest või moralistlikest kaalutlustest. Kratt ei maksnud kätte, vaid taastas andmise ja saamise loomuliku tasakaalu. Mulle meeldis väga lavakujundus, kus oli palju kasutatud tänapäeva tehnilisi võimalusi. Krati lend üle lava, heliefekt ettevõtte süütamisel ning loomulikult tulekahju ise. Ootamatu oli ka kostüümikunstniku lahendus. Mehed ei olnud sukkpükstes, vaid riietatud linastesse riietesse. Naised kandsid ilusaid rahvariidetriibulisi seelikuid. Ka Kuradi ja tema käsilaste kostüümid olid efektsed. Etenduse lõppedes võis tõdeda, et kogu ballett põhines rahvaloomingul. Muusika, kostüümid ja
Lõhutakse sein saali ja lava vahel. d) mõned tegelased toimivad ainult või lisaks vahendajatena näidendimaailma ja publiku vahel. e) eriasendis tegelane võib olla näidendi struktuuris keskne, nt Autor, Jutustaja, Mängujuht. Hõivab jutustaja koha, võib mängu katkestada, seda muuta. f) mitteverbaalsed episeerimisvõtted, nt näitlemisviis, kus näitleja demonstreerib rolli, võõritava mõjuga lavakujundus kõik on võõrituse teenistuses. Postmodernne situatsioon heterogeenne ja eklektiline. Suured narratiivid taanduvad. Simulaakrumid ja simulatsioon. Mõtlemiskriitika on hierarhiline. Postdramaatiline teater postdramaatiline ja postmodernistlik teater pole sünonüümid. Postmodernistlik väljendab esteetikat, postdramaatiline elutunnetust (postmodernne situatsioon). Postdramaatilisel teatril on kultuuriline kontekst, seotud meediaühiskonnaga)
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Andres Noormets Essee Helena Nagelmaa Kirjandus- ja kultuuriteadused Tartu 2009 Sissejuhatus Minu essee eesmärk on tutvustada lühidalt lavastaja Andres Noormetsa ning analüüsida tema lavastajatööd. Põhitähelepanu suunan lavastaja ja näitlejate suhtele. Töö hüpotees seisneb selles, et Andres Noormets on väga mitmekesine lavastaja, kuid tema loomingust saab siiski välja tuua mõned esilekerkivad jooned. Valisin selle teema, sest olen ka varem Andres Noormetsa lavastajatööd uurinud ning tema loominguline käekiri pakub mulle huvi. Töös olen kasutanud nii internetiallikaid kui ka raamatut ,,Ugala aja lugu". Andres Noormetsa lavastuse ,,Nagu poisid vihma käes" prooviperioodi käisin ise 2006. aastal jälgimas ning kasutan seda lavastus...
Mis mõttega oli möödunud laupäevane ,,Casanova" külalisesietendus Tallinnas selle hooaja esimene ja viimane? Kõigil pole võimalik alati õhtusteks etendusteks Tartusse sõita. Kavalehe vahelt pudenes küll reklaami kõikvõimalike teiste Tartu teatri Tallinnas toimuvate etenduste kohta, aga hea tantsulavastus on tehtud kunstlikult defitsiitseks. Lavastus Ballett ,,Casanova" Vanemuise väikeses majas ·· Esietendus: 12. märtsil 2011 ·· Koreograafia, lavastus, lavakujundus, muusikaline kujundus: David Sonnenbluck (Belgia) ·· Osades: Colin Thomas Maggs, Takuya Sumitomo, Ilja Mironov, Nashua Mironova, Mai Kageyama, Hayley Blackburn, Vanemuise balletitrupp ·· Etendub sel hooajal veel ainult Tartus: 25. märtsil ning 13. ja 21. aprillil Vanemuise väikeses majas.
sajandi seltskondliku musitseerimise tavasid · Teatraalne stiil uudne ja julge, rõhutatult tundeline, kirglik väljendus, kujunes ooperis Levinuim ansamblikoosseis barokktrio: 2 meloodiapilli + generaalbass e. basso continuo muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia OOPER Ooper on lavaline suurvorm orkestrile, koorile, tantsijatele, solistidele. Barokkooperile on iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus, suured esinejate koosseisud (umbes 200 lauljat), uhked kostüümid ja keeruliste kaunistustega aariad Ooperi eelkäijad: 1. vanakreeka tragöödia, milles oli oma osa ka kooridel, kes esitasid osa ettenähtud monolooge lauldes 2. muusikalised etendused (liturgiline draama jumalateenistuse osa, mille tekst esitati lauldes), mis olid küll peamiselt seotud kirikuga, kuid hilisel keskajal kujunesid välja väljaspool kirikut
· Mis on: Avamäng- Avamäng jaotub tempolt kui ka põhiplaanilt kolmeks.Tähendas algselt aind sissejuhatavat muusikapala ,mis eelnes suuremale teosele (nt:ooperile,balletile,oratooriumile) Reekviem-leinamissa Programmiline muusika- on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chop...
· Mis on: Avamäng- Avamäng jaotub tempolt kui ka põhiplaanilt kolmeks.Tähendas algselt aind sissejuhatavat muusikapala ,mis eelnes suuremale teosele (nt:ooperile,balletile,oratooriumile) Reekviem-leinamissa Programmiline muusika- on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chop...
2. Verdi hertsogi lauluke ooperist ,,rigoletto" (calina blanca) 3. Verdi triumfimarss ooperist ,,Aida" (natuke meenutab Star Wars-i) selle laul jaoks loodi Verdi trompet Richard Wagner (1813-1883) · Üks muusika ajaloo keerulisemaid isikuid o Helilooja o Luuletaja o Filosoof o Kirjanik o Dirigent ja organisaator · Tema ideaal ooperis peavad sõnad, muusika, avadeokratsioonid ja lavakujundus peavad moodustama kõik ühtse terviku · ta ei kasutanud lõpetatud muusika numbreid nagu Verdi, vaid tema ideaaliks oli lõputu meloodia. · Pidas kõige tähtsamaks orkestrit o Kasutas tegelaste iseloomustamiseks juhtmotiive (saksa keeles Leitmotiv) · Ta ehtias saksamaale, Bayreuthi linna oma ooperi teatri kus paigutas esimest korda oma orkestri lava ette auku · Kasutas teemadena põhiliselt saksa müüte ja legende
11.-16. juuni Communicatio inglise, muusika, näitlemine) Läti, Liepaja regioon, 15-18 60 n Through Arts vene, läti ettevalmistatud ja koostatud kava. Vergale Lisaks kavale meisterdatakse ise ka lavakujundus. Iga päev on ka vaba aja tegevused: matkad, ühisüritused jne. Kultuuridevahelise õppimise kaudu omandatakse teadmisi demokraatiast ja tolerantsusest. 25.-29. juuni
Sisukord 1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Eesti keskaeg / Söök ja jook 4. Söök ja jook 5. Elu keskaegses linnas 6. Elu keskaegses linnas / Keskaegne riietus 7. Keskaegne riietus / Hügieen, haigused ja arstiabi 8. Hügieen, haigused ja arstiabi / Teater ja müsteeriumid 9. Teater ja müsteeriumid 10. Teater ja müsteeriumid 11. Kokkuvõte 12. Materjal 1 Sissejuhatus Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jäi vanaaja ja uusaja vahele. Keskaja alguseks peetakse üldiselt aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus ning Lääne-Rooma keisririik lakkas olemast. Keskaja lõpu ja uusaja alguse osas on aga palju vaidlusi ning ühest, üldkehtivat seisukohta pole. Keskaeg jagatakse kolmeks perioodiks: o VARAKESKAEG - 476. a.-XI saj. keskpaigani. See oli üsnagi metsik ning seadusteta aeg,...
Teater läks pankrotti. 1837--39 asus tööle Riia ooperiteatri kapellmeistrina. Sattus suurtesse võlgadesse. 1839 kirjutas ooperi "Rienzi". Libreto autoriks oli ise. Siin teoses jäljendab PRANTSUSE SUURT OOPERIT ning "lööb välja" Wagneri suurejoonelisus: 1) võimas, monumentaalne 2) ajalooline süzee Rooma ajaloost 3) armastustemaatika 4) balletinumbrid 5) palju efekte, suured kõlakoosseisud, massistseenid 6) lavakujundus teatraalne, luksuslik 7) võimas orkester 8) finaalis suur tulekahjustseen (ooperi avamangu esitatakse ka kontsertavamänguna, ülipopulaame) KUS LAVASTADA? EESMÄRK PARIIS! Kuna Pariis oh Euroopa muusikatsentrum, siis otsustas just sinna pageda. Samuti põgenes ta ka võlausaldajate eest. Tõlkis ooperi prantsuse keelde ja ületas salaja riigipiiri. Purjetas Londonisse ja sealt edasi Pariisi. Elas üle tugeva tormi ja oli uppumisohus
Räägitakse palju, kui kasulikud on niisugused ühtemoodi sõnad. Olgem aga siiski ettevaatlikud: pahatihti langeb sõna väliskuju küll kokku, aga tähendus on keeliti eksitavalt erinev. Nt abiturient tähendab meil `keskkooli viimase klassi õpilane', aga vene keeles `kõrgkooli vm õppeasutusse astuja, kellel keskkool juba seljataga'. Dekoratsioon tähendab eesti keeles `1. vaateakende, ruumide vm kaunistus ning kujundus; 2. teatris: lavakujundus või selle osa'; prantsuse samakujulisel sõnal décoration on lisaks sellele veel tähendus `aumärk, orden'. Inglise control on `juhtimine; reguleerimine; võim; enesevalitsemine' ja lõpuks ka `kontroll'. Usutavate rahvusvaheliste sõnadena paistavad eesti bensiin ja petrool. Ent tegelikult on nii, et kui eestlane vajab bensiini, siis tuleb tal Inglismaal öelda petrol, USAs gas või gasoline ja Prantsusmaal essence
MTX 315. Varane ooper Eksamiteemad 1. 16. ja 17. sajandi õukonnakultuur. Õukonnaetendused muusikaga 16. sajandi I poolel Itaalias: intermeediumid, pastoraalid. Intermeediumid Bargagli komöödiale La pellegrina 1589. aastal Firenzes Medici pulmapeol. Idee, ülesehitus, muusika (Marenzio, Malvezzi, Caccini, Peri, Cavalieri), lavakujundus. SEICENTO (1600ndad aastad): 2. Ooperi tekkimine 1590-ndatel aastatel. Firenze camerata. Peri "Daphne" (Dafne) 1598. Dramma per musica. Peri "Eurydike" (Euridice), Caccini "Eurydike" (Euridice)1600. 3. Monteverdi "Orpheus" (Orfeo) 1607 ja "Ariadne" (Arianna) 1608 Mantuas. Võrdlus intermeediumiga 4. Ooper Roomas 17. sajandi I poolel. Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus" (Rappresentazione di Anima, et di Corpo) 1600. Rooma koolkond
Dramaatiline teater edastab tundeid aga eepiline teater edastab teadmisi. Dramaatiline teater paneb vaataja sündmuste keskele, eepilises aga . Dramaatiline teater näitab maailma realistlikuna, eepiline püüab näidata maailma sellisena, et mis sellest maailmast võib saada. Võõrutuseffekt- tavapärast kujutatakse tavapäratult viisil. Tavatu viis- näitleja ei ela rolli sisse vaid näitab rolli, Brecht kasutab laval maske, tihti esineb publiku poole pöördumisi, eriline lavakujundus, Luule on sotsiaalne, keeleliselt hästi lihtne. ,,Võidelda sõnade abil tõe eest". On kirjutanud ka poliitilist luulet. Erich Maria Remarque 1898-1970 -Erich Paul Remark sündis 22.06.1898 Lääne-Saksamaal -Nime Paul vahetas ta Mariaks austusest oma ema Anna Maria vastu -Ema varajane surm 1917 aastal -Isa Peter Remark oli raamatuköitja -Elati vaeselt -Prantsuse nimekuju Remarque hakkas ta kasutama pärast ebaõnnestunud kirjanduskatseid
piibliainelisi vaatemänge. 13. sajandil osales piiblit seletavais või usuimesid kujutavais müsteeriumides ja miraaklites arvukas tegelaskond. Neile hiigeletendustele, kus mängiti korraga mitmel sõõrjalt püstitatud laval, kogunes terve linn. Etendati ka moraliteesid mängulisi lugusid pahede ja vooruste võitlusest. Kunstide üldine elavnemine renessansi ajal virgutas ka teatrit. Jõudsasti hakkasid edenema teatriehitus ja lavakujundus. Sellest ajast pärineb Euroopas tavapäraseks jäänud nn. karplava. 11
uskumusi. Herodotost nimetatakse ajaloo isaks. Maailma teater saigi alguse Kreekas. Kreeklased pidasid veinijumala Dionysose auks iga aastaseid dionüüsiaid. Nendel usupidustustel etendati näitemänge. Esimene teater oligi Dionysose teater Ateenas. Kreeka teater koosnes kolmest osast theatronist, skeenest, ja orkestrast. Theatron oli ala kus etendati näidendeid ja see tähendabki kreeka keeles vaatemängu kohta. Skeene oli ehitis theatroni taga. Skeenel oli lavakujundus ja muu tehnika. Hiljem ehitati skeene külge tõstuk millega sai näitlejaid üles tõsta. orkestra on koht kus istusid inimesed. Seal etendati tragöödiaid ja komöödiaid. Korraga oli laval kolm inimest ja nad kandisid maske. Niimodi said ühed ja samad inimesed mitut osa mängida. Mehed mängisid ka naiste osi. Dionysose teater Ateenas.
Rahvapärimusliku ainesega seostus ka tema huvi ja vaimustus teha lastelavastusi. Just lapsed olid tema meelest kõige vabamad suhtlejad ja ühisesse teatrimängu lülitujad. Paljudes tema lavastustes kumab läbi tema püüdlus grotowskiliku vaese teatri poole. Tema biograafias on ka tõelisi lavastuslikke suurvorme Mõneti seostus rituaalsuse otsingutega ka tema huvi Ida teatritraditsiooni vastu. Komissarovi teater oli poliitiline. Mõju avaldas talle Brecht. Tema lavakujundus oli võimas, suured kujud. A lahkas sotisolistlike ja poliitilisi teemasid, psühholoogiline lahkamine. Tema lavastustes esines ka popkultuuri elemente. Ta viljeles noorteteatrit. Vahel võib leida ka rahvuslike motiive. Nende 2 lavastaja looming on väga erinev. Üks pooldab rahvuslikust, folkloorsust ja siirust, teine aga lahkab sots-poliitilisis teemasid. Nende ühiseks jooneks olid nende uuendused teatris. Kumbki ei lavastanud vana malli järgi
olid tema preestritarid, kelle ülesanne oli valvata Vesta templis põlevat igavest tuld), oma aja edukamaid oopereid üldse. Tegevus toimub Vana-Rooma kesiririigis, mille võimsus ja toredus oli äsja (1804) keisriks kroonitud Napoleonile eeskujuks. Vana-Rooma kesiririigi aeg oli tollal Prantsusmaal ülimalt populaarne ja mõjutas ka moodi (rõivad, soengud, interjöörid, mööbel nn ampiir). Ooperist: vastavalt tragédie lyrique'ile suured koori- ja balletistseenid, uhke lavakujundus, efektid, aga see kõik on allutatud ooperi dramaturgiale sisu ja muusika ühtsele arengule. Olulisel kohal on kahe peategelase (Julia, kes peatselt pühitsetakse Vestaneitsiks, ja noor edukas väejuht Licinius) psühholoogiline külg, vankumine kohustuse ja armastuse vahel (iseloomulik üldse tragédie lyrique'ile juba barokis, aga Spontini muusikalised vahendid on uued). Suur tähelepanu orkestripartiile, orkestritämbritele. Spontini ooperites leidub hilisema, 1820
MUUSIKAAJALUGU Romantism Romantism on 19. sajandi kunstikirjanduse ja vaimuelu suund, mis vastandus 18. saj klassitsismi mõistuspärasusele. Tõuke andsid: Suur Prantsuse Revolutsioon ja Napoleoni sõjad. Sellel sajandil sündis rahvusteadus. Huvi tunti rahvamuusika vastu. Hakati palju kasutama muusikas oma rahva loomingut. Tekkis romantiline meelelaad. Tänu sellele arenes välja uus suund. Hakati ülistama tundevabadust. ''mõistus võib eksida, tunded ei eksi kunagi'' iseloomustas romantikuid. Romantismiajastu kangelane muutub elava kujutlusvõimega, spontaanseks isikuks. Tähtsamad esindajad: · Prantslane Eugene Delacroix · Goethe, Schiller · Romantiline romaan Viktor Hugo · Luule Shelley, Byron Romantiline elustiil on äraminek reeglitega piiratud maailmast. Muusikas tähendab see vähem reeglitest hoolimist. Romantism muusikas Kui baroki ja klassitsismi vahel on selge üleminekuaeg, siis pole sellist üleminekuaega klassitsi...
,,Vaikival ajastul" nõuti ka teatritelt rohkem postitiivse elu kujutamist, mis tõi kaasa eepilised ajalooteemalised vabaõhunäidendid (Adson, Visnapuu). Vabariigi lõpuks oli eesti draama osakaal tõsunud repertuaarist ligi 40%. 17. Modernistlikud suundumused 1920. aastate teatris. Paul Sepp. Esimese sammu astus uuenduste Pinna, lavastades Draamateatris oktoobris 1919. aastal Oscar Wilde'i "Salome". Lavastusest sai sentsatsioon, millele aitasid kaas Vabbe modernistlik lavakujundus, Partsi tantsuplastika ning massistseenide. Novaatorlik modernist oli 1920 aastal Venemaal Eestisse naasnud Paul Sepp, kes asus lavastajakohale Draamateatris. Ta tõi kaasa vene teatri koolkonna mõjusi, eriti sümbolistlikut lavatunnetust (teda kutsuti "viimaseks romantikuks"). Sepp tõi lavale Surgutsovi impressionistliku "Sügise viiulid" (1920), Dickensi sentimentaalse "Kilk koldel" (1920) ja Andrejevi sümbolistliku "Inimese elu" (1921). Läbi Sepa tööde kajastus vene
Ainuüksi Veneetsias oli 17.saj lõpul 16 ooperiteatrit. Kuigi ooperilaadseid teoseid loodi juba varem, peetakse ooperi isaks heliloojat Claudio Monteverdit (1567 1643). Tema teostes sai muusika esmakordselt sõnast olulisemaks. Pärast Monteverdit lõi Napolis mõjuvõimsa ooperikoolkonna Alessandro Scarlatti (1660 1725), kes kirjutas umbes 120 ooperit ning mõjutas oluliselt itaalia barokkooperi edasist käekäiku. Barokkooperile oli iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus ning suured esinejate koosseisud. Keerulised aariad said ooperite keskseteks numbriteks. Ooperi tegevustikul ei olnudki eriti suurt tähtsust. Tõsise ooperi kõrval oli nüüd ka koomiline rahvaooper see sündis 18.saj algul. Opera buffa oli vastuvõetav ja huvitav lihtrahvale. Ainestik võeti rahva elust, kangelane oli tavaliselt lihtne teener, sõdur või talumees, kes oma kavalusega rikka üle trumpab. Koomiline ooper ei olnud virtuooside ooper. Aariad olid lähedased rahvalauludele
Olmerealism muutus populaarseks 50nendate II poolel, 60nendatel. Seda iseloomustas stiililine järjepidavus, staatilisus, olustikulisus, täpsus, pisiasjadel lasus suur osatähtsus, näitleja mängus taotleti lihtsust, edasi kanti elutarkus ja mõõdukus. Teatrilavastus lähtus tekstist, stiil tulenes kirjandusliku teksti stiilist. Populaarsed olid nii Eesti kui ka nõukogude repertuaar. Publiku hulgas oli populaarne Eesti klassika, seda lavastati olmerealistlikus võtmes. Lavakujundus ja kostüümid: visuaalne keskkond ja illusionism, detailsus, ajalooline ja olustikuline tõepärasus. Näitlejatööd iseloomustas lihtsus ja loomulikkus, läbielamise eelistamine ekspressioonile. Ruum ei iseloomustanud inimesi, ruum pandi psühholoogilisse tähendusse seda ei kasutatud. Lavakujundid olid ruumilises mõttes passiivsed. Nii näitlejad kui ka kriitikud jälgisid seda, kas näitleja siseelu on õige. Suur diskussioon Stanislavski üle
POEETIKA Luule keeleline looming Ilukirjanduslik lüüriline, eepiline, dramaatiline tekst Poeetika luulekunsti, laiemalt ilukirjanduslikkuse õpetus. Kirjanduslikkus toimib seostes teose, autori, keele, teiste tekstide, maailma ja lugeja vahel kirjandusele võib läheneda mitmeti. Lähilugemine teose tõlgendamine selle struktuurist lähtuvalt. Psühholoogiline vaatlus, elu- ja loomingulooline vaatlus teose tõlgendamine läbi selle autori Ühiskondlikud teooriad teose tõlgendamine läbi selle tähenduse ehk läbi selle seose maailmaga Intertekstuaalne lähenemine teose avamine teiste tekstide taustal Lugejakeskne analüüs teose avamine läbi selle vastuvõtu ehk lugeja reaktsiooni. Sõnakunstis on olulisel kohal kujundid, ilukirjandus ongi kunstilise keelekasutuse tulemus. Ilukirjanduse mõistmine algab kujunditest aru saamisel. Ilukirjandusel on tavaliselt mingi väärtus vaimne, keeleline, moraalne, ajalooline jne Kujundi...
Vool 19-20 sajandi vahetusel, suund kunstis ja kirjanduses, mis leidis peamise väljenduse kujutavas kunstis ja lüürikas; oli mõtteviis. Idealistlik, müstiline, religioosne. Maailmavaade maailm ratsionaalsel teel tunnetamatu, müstiline alge oluline. Teemad igapäevane elu unenägudesse. Sümboli kujund oluline, tunnete ja ideede võitlus. Tegevuskohaks saab olema sisemus. Valeri "Tarbetu tõde" laval võimatu kujutada elu tõepäraselt, tinglik on kõik, lavakujundus ka tinglik täiesti. Meierhold lähenemas otsusele tallata maha naturalistliku teatri tõkked; stilisatsiooni all mõistab üldistust, tingikkust, sümbolit; ajastu või nähtuse sisemine süntees. Vaataja ei unusta, et ees on näitleja; teater on teater, tõepära pole võimalik. Läbi kritiseeringute jõudis lavale mäng sümbolitega; uus nähtus. Dramaturgiliselt tegelaste lahtiharutamine ja muukimine. Isiksus ei ole terviklik, vaid vastuoluline ja fragmentaarne.
KÜKAMETSA GÜMNAASIUM RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID AASTATEL 2014 - 2016 UURIMISTÖÖ KOOSTAJA: AADU KADAKAS 11. KLASS JUHENDAJA: XXX XXX Kükametsa 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. TEOREETILISI LÄHTEKOHTI.....................................................................5 1.1. Näitekunsti ajaloost................................................................................5 1.2. Rakvere Teatrist....................................................................................6 1.3. 2014 2016 aasta lavastused ja publikumagnetid.............................................8 2. ANKEETKÜSITLUSE JA INTERVJUUDE TULEMUSENA SAADUD ANDMETE ANALÜÜS.....................................................
TEGELASE AUTORI KOMMENTAAR KOMMENTAAR remargid kõnekad nimed OTSEN KAUDN vastand- ja liitlastegelaste süsteem E E lavakujundus ENESE- VERBAALNE MITTEVERBAALNE muusika KOHANE + sõnavara füüsis, kostüüm helid VÕÕR- murre, släng miimika, zestid KOMMENTAAR liikumine, hääl Monoloog,dialoog intonatsioon Tegelase analüüsimisel tuleks küsida viis olulist küsimust: 1. Kes ta on
· Optimism tuleviku suhtes, mis kajastus ka kunstides · Tehnika areng pakkus uusi võimalusi (nt salvestustehnika, helitehnika, televisioon (jõudis Eestisse 1955)). · Kajastused sõnalavastuste helikujunduses ja lavakujunduses seni ei olnud võimalik sõnalavastuses kasutada muusikalist kujundust (ainult naturaalne heli), kuid nüüd sai salvestustehnikaga kasutada helilindilt tulevat muusikat. Lavakujundus arenes tehnikaga koos. Uudne võte tegelase valgussõõri asetamine. · Otsesed temaatilised kajastused (nt Kaburi ,,Rops", Tambergi/Krossi ,,Kuupaisteoratoorium" I lavaline oratoorium NL) Tehnika areng tekitas ka küsimuse, kas pärast teleka tulekut publik tulebki veel teatrisse. Oli nii poolt kui ka vastuargumente. Publiku huvi ei vähenenud. Muutused kultuurielus: · Rohkem sõnavabadust (vihjed, alltekstid)
jumalateenistustest e liturgiast kirikus (seetõttu nimetatakse varast keskaegset draamat liturgiliseks). · 12. sajandil asi laienes kirikute ette või linnaplatsile, sest vaatajate huvi suurenes. · Rahvakeelsusele ladina keelest üleminek, vaimulike asemel hakkasid näitlema linnakodanikud (käsitöölised). Edasi läks teatritegemine täielikult tsunftide kätte ja teemad muudkui ilmalikustusid. Üleminek rahvalikuks lõbustuseks. · Lavakujundus väga tinglik. · Piibliepisoodidele üles ehitatud näidendid: müsteeriumid. Vanim säilinud 12. sajandist ,,Aadama mäng". · Miraaklite teemaks apostlite ja jumalaema imeteod. Rutebeuf'i ,,Miraakel Theophile'ist" esimene saatana ja inimese lepingu kujutis. · Moraalitee õpetlik näidend enamasti allegooriliste tegelastega. · Farsid jämekoomilised olustikulised lühinäidendid; kindlad tegelaskujud: patune
See salamehhanism ühendas mustkunstnikku lava taga istuva ablilisega, kes käsitles kogu aparatuuri. Kui illusionist asetas mingi eseme kõikide nähes lauale ja kattis selle näiteks rätikuga, jõudis see abilise kätte juba enne seda, kui pealtvaatajad eseme kadumises kahtlema jõudsid hakata. Nii oli abilisel küllalt aega peita ,,kadunud" ese kas kasti, apelsini või mingisse aparaati. Nagu Houdini lavakujundus erines täielikult kõigi tema eelkäijate omadest, nii oli seda ka tema riietus publiku ette astus ta lihtsas visiitülikonnas, mitte avaras keebis, nagu mustkunstnikud varem ning võttis kasutusele tänapäeval klassikaliseks kujunenud musta-valgekirju võlukepi. ,,Ka artisti enese välimus oli ümbrusega kooskõlas. Moodsa fraki ja pikkade kitsaste pükstega Robert-Houdin sarnanes armastusväärse majaperemehega, kes võtab vastu arvukaid külalisi. Mustkunstniku
jutustama asjadest, mis pole näidendi põhisisuga seotud. Võõritav näitlemisstiil näitleja demonstreerib, et ta on kõigest näitleja, kes esitab oma rolli (B. Brecht). Verfremdungseffekt. Brecht on illusionistliku (laval püütakse luua tegelikkuse illusiooni) teatri vastane. Sellele vastandas ta eepilise teatri, mille eesmärgiks on panna vaataja mõtlema sellele, miks asjad tegelikkuses ikka nii on. Võõritav lavakujundus: lavale projitseeritakse tegevuskoha nimi. Lavakujunduses kasutatakse dokumente. Lavale tuuakse teatrile viitavad märgid. 3. Dramaatika zanrid: tragöödia, komöödia, draama, tragikomöödia 20. sajandil on zanrite piirid hägustunud, kaheldud nende vajaduses. Pragmaatikud: zanri nimetamine aitab lugejal häälestuda. Teatri puhul on zanr veel tähtsam. Tragöödia ja komöödia. Proosa ja luule (lisaks rütm ja väljenduslaad) jaotuvad
MTX 335. Modernism ja muusikateater Eksamiteemad 1. Modernismi mõiste ja tunnusjooned 19. sajandi lõpul (seostage ka muusikateatriga). Varased modernismi ilmingud. Wagner. Modernismi kujunemine oli 1883 – 1914 (Wagneri surmaasta – I MS algus). (ld. k. modo – just praegu; uudne; moodne) 1900. aasta paiku mõistetakse sõna „modern“ all esmajoones midagi (radikaalselt, kompromissitult) uut. Viini kunstnikerühmitus „Secession“ (lahkulöömine, eraldumine) loosung: „Ajastule anda oma kunst, kunstile oma vabadus“ Wagner oli esimene, kes kasutas muusika kohta mõistet modernne ja seda negatiivses tähenduses. Ta kritiseeris selle sõnaga 1840-del Prantsuse Suurt Ooperit ja eelkõige Meyerbeeri (et see jälgib liiga publiku maitset). 1860.-e algul kanti Pariisis ette Wagneri ooper „Tannhäuser“. Sellest vaimustus väga luuletaja Charles Baudelaire. Tema omakorda kasutas nüüd mõistet „Modernne“ positiivses tähenduses, ilmestamaks Wagneri muusikat. Wagne...
midagi. Kui aga midagi ei leita, kasvab ebakindlus. Koreograafi jaoks on olulised küsimused: Kas töö esitajad on õiged? Kas nende panus idee avamisse on asendamatu või on mingi teine koosseis töö jaoks parem valik? Kas originaalmuusika on olemuslikult vajalik ja asendamatu? Kas teise muusika kasutamine või muusika eemal- damine muudab midagi on see sama tants ka siis? Kas lavastuse osad võivad asuda teises järjekorras? Kas see lavakujundus, kostüümid ja valguslahendused on tööks vajalikud? Uue koosseisuga töötades tuleb tähele panna, et märgid, mis on lavastuses olulised, ei läheks kaotsi või ei ähmastuks. 3. ESTEETILISED MÄRGID Semiootiliste märkide esteetiline tasand lisatakse tõõle vaatajate poolt. Need on kujutluspildid ja kujundid, mõtted ja tunded, mis vaatajas tekivad etendust vaadates, sõltumata sellest, kas nad on samad, mis koreograafil või tantsijatel
maitsele, on ka Alliksaare austajale, see on ka ajaline taskaalupunkt. See raamat poleks tõenäoliselt aastal 1964 ilmuda saanud. Rummo sattus esteetilise avardumise alguspunkti ja see on kuidagi poeetiliselt väga veenev. See loob 60ndate Rummo legendi. Edasi hakkab ta seda lengendi lammutama. 1969 Tuhkatriinumäng – on üks Eesti kuulsamaid näidendeid. 60ndate teatripublik oli harjunud realistlike või nõukogulike näidenditega (või komöödiatega). Lavakujundus oli realistlik, kuid selle puhul kisuti lava paljaks, tehti arusaamatuid asju. Kahe esteetilise platvormi kokkupõrge. Tõlgendamiseks: esiteks on võetud tuhkatriinunäidend ning teinud sellest midagi muud. Tekstid hakkavad üksteist tõlgendama. Rummo on rõhutanud seda, et see on mingil moel elu mõtte otsimise näidend, samas hakatakse seda aga tajuma väga poliitiliselt. Ta möönab, et seal on olemas üldinimlik
Keskaja algul olid väiksed näidendid, mis said alguse jumalateenistustest ehk kirikuliturgiast, mistõttu nimetatakse varajast keskaegset draamat liturgiliseks. 12.saj laienes draama kirikute ette või linnaplatsile, sest vaatajate huvi kasvas. Draama keel muutus: mindi üle rahvakeelsuselt ladina keelde. Vaimulike asemel hakkasid näitlema linnakodanikud käsitöölised, edasi läks teatritegemine tsunftidesse ja teemad ilmalikustusid. Näidenditest sai rahvalik lõbustus. Lavakujundus oli tinglik. Müsteerium piibliepisoodidele üles ehitatud näidend. Vanim pärit 12.saj ,,Aadama mäng". Miraakel apostlite ja jumalaema imeteod. Rutebeuf ,,Miraakel Theophile'ist" oli I saatana ja inimese lepingu kujutis, mis pani aluse ,,Doktor Faustusele". Moraalitee allegooriliste tegelastega õpetlik näidend. Farss jämekoomiline olulistikuline lühinäidend, komöödia alaliik. Seal on kindlad tegelaskujud, nt patune munk, hooplev palgasõdur, truudusetu abielunaine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
