Kontertiarvustus - “Pipi Longstocking” 17. Märtsil 2020 kuulasin arte.tv keskkonnas balletti “Pippi Longstocking”, mida esitati Soome rahvusooperi laval. Pipi pikksukk on põhjamaa laste üks vaieldamatu lemmik tegelane ja nüüd on Astrid Lindgreni raamatu ainetel tehtud Pipi Pikksuka lugu ka balletiks. Lugu toimub ühes väikeses linnas, kus elab maailma kõige tugevam tüdruk kes satub oma sõprade Tommy ja Annikaga erinevatesse toredatesse seiklustesse. Rootslasest tantsija ja koreograaf Pär Isberg on loonud väga huvitava ja tänapäevase koreograafia. Näiteks Pipi teeb mõnelegi silmad ette nii tänavatantsus, break-tantsus, stepptantsus kui ka capoeiras. Kui Pipi ühineb kohalike daamidega pärastlõunaseks kohviks siis esitab ta ka kauni balletti pala varvaskingadel. Pär Isberg alustas tantsimist juba 8-aastaselt kui ta astus balletikooli. 1980. aastal proovis ta esimest korda kätt koreograafina ja koostas rootsi rahvuslikus ooperi- ja...
TEATRITEADUSE ALUSED, MÕISTED 1. Theatron – Vana-Kreeka keeles vaatemängu koht, vaatamise viis Etenduskunstid – performing arts – laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat jne Näidend – draamavormis kirjanduslik tekst, teatris edastamiseks mõeldud Lavastus – koostöös kirjaniku, lavastaja, näitlejate, helilooja jne loodud teos, mida esitatakse teatris Etendus – lavastuse ühekordne esitamine, variant Näitleja – reaalne inimene, kes kehastab tegelast Tegelane – fiktsionaalne olend draamatekstis Roll – tegelane näitlejana kehastatuna, näitleja + tegelane = roll 2. Teatriuurimise perspektiivid (kuidas uuritakse): Ajalooline teatriuurimise perspektiiv – alates Vana-Kreekast, kuidas teater kultuurides välja kasvas, Roomas, Euroopas jne Esteetiline ja teoreetiline teatriuurimise perspektiiv – kunstiküsimused, mis toimub laval, publikus, erinevad vaatepunktid Sotsiaalne ja kultuuriline teatriuurimise perspekt...
Laul oli kõnelähedane, saadet mängis vaid paar instrumenti. Etendused toimusid õukondades. 17.saj. hakati ehitama avalikke ooperiteatreid. Esimene rajati 1637.a. Veneetsias. Ooperilavale ilmus satiir- hakkas kujunema koomiline ooper. Ooperi "isaks" peetakse helilooja Claudio Monteverdit (1567-1643). Tema teostes sai muusika esmakordselt sõnast olulisemaks. Barokkooperile (17.saj.-18.saj.I pool) oli iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus ning suured esinejate koosseisud. Hilisbaroki üheks nimekamaks ooperimeistriks on Jean-Philippe Rameau (1683-1764), kes on kirjutanud üle 20 ooperi. Klassitsismiajastul (18.saj.II pool) kandus juhtpositsioon ooperi arengus Itaaliast Austriasse. Ooperi loojana kujunes Wolfgang Amadeus Mozartist (1756-1791) suur draamameister, keda iseloomustab peen psühholoogiline karakteritaju ja erakordselt hea vokaaltehnika tundmine. Mozarti 19 lavateosest on 5 saksakeelsed (esmakordselt muusikaajaloos)
Tallinna Tööstushariduskeskus Muusikal ,,Romeo ja Julia" Retsensioon Tallinn 2010 2006. a. suvel esilinastus Eesti Nuku-ja Noorsooteatri õuelaval tänapäeva toodud sajandite kuulsaim armastuslugu ,,Romeo ja Julia" Terminaatori uues muusikalis William Shakespeare ainetel. Lavastaja Andres Dvinjaninov Heliloojad Elmar Liitmaa ja Jaagup Kreem, kes oli ka laulusõnade looja. Muusikaline juht Kaire Vilgats Koreograaf Jüri Nael Lava- ja valguskujundaja Iir Hermeliin Kostüümikunstnik Kersti Varrak Peaosades esinesid; Romeo Kristjan Kasearu Julia Hele Kõre või Liisi Koikson (minu vaadatud etenduses mängis Hele Kõre) Laval oli üle 50 näitleja, laulja ja tantsija, ans. Terminaator laiendatud koosseisus ning Tallinna Ülikooli kunstide teaduskonna koreograafia osakonna tudengid. Käisin seda etendust vaatamas koos perega sept. 2006, kuid ta on siiani minu lemmikmuusikal. Lavastus jutustab kahest noorest armastajast, kus pea...
Ooper ,,Armastus kolme apelsini vastu" Sergei Prokofjevi ooper Helilooja libreto Carlo Gozzi samanimelise komöödia ainetel Maailmaesietendus 30. detsembril 1921 Auditorium Theatreis. Esietendus Rahvusooper Estonias 28. jaanuaril 2010. Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer Dirigent: Mihhail Gerts Lavastaja: Dmitri Bertman (Helikon-Opera, Moskva) Lavakujundus: Igor Neznõi (Helikon-Opera) Kostüümikunstnik: Tatjana Tulubjeva (Helikon-Opera) Valguskunstnik: Neeme Jõe Koreograaf: Edvald Smirnov (Venemaa) Osades: Mart Laur, Priit Volmer, Andres Köster, Mart Madiste, Mati Kõrts, Helen Lokuta, Teele Jõks, Jassi Zahharov, Atlan Karp (Teater Vanemuine), Urmas Põldma, Rauno Elp, René Soom, Märt Jakobson, Väino Puura, Heli Veskus, Pille Lill, Kristina Vähi, Angelika Mikk, Pavlo Balakin, Aare Saal, Riina Airenne, Juuli Lill, Oliver Kuusik, Aleksander Arder, Zhenya Hovsepyan, Maire Haava, Valentina Taluma, Maris Liloson jt. Rahv...
WOLFGANG AMADEUS MOZART 1756 1791 M peetakse üheks aegade geniaalsemaks heliloojaks. Isegi geeniuste seas oli ta erakordne. Sündis Austrias, Salzburgis. Esimeseks õpetajaks isa, kes töötas Salzburgi peapiiskopi teenistuses muusikuna Turnee Euroopa õukondades koos isa ja õega, kui M oli 6-aastane. Andekad lapsed näitasid oma oskusi: mängisid 4-käel klavessiini, lugesid noodist keerulisi palasid; improviseerisid antud teemal. M mängis ka orelit ja viiulit. Kõigepealt saigi ta tuntuks interpreedina Tal oli erakordne muusikaline mälu ja absoluutne kuulmine Kui Händel sai Itaalias tunnustuse 25-aastaselt, siis Mozartilt tellis kuulus Milano ooperiteater ooperi , kui helilooja oli 14 ( Mitridates Pontose kuningas, mida M ise 14-aastaselt ka juhatas) Rooma paavst osutas noorele geeniusele erilist au ja andis talle kuldkannuse ordeni. Vaatamata kuulsusrikkale lapsepõlvele maeti M 35-aastaselt vaeste ühishauda. Looming M muusika on päikeselis...
otsekohesusega. Alceste'i armastatu, Célimène, on aga just sellise iseloomuga naine, keda Alceste peaks vihkama. Célimène aga meelitades ja võrgutades, üritab teda oma põhimõtteid unustama panna. Tegevus toimub kogu aeg ühes kohas, Célimène majas. KUMU Auditooriumi prostseeniumlava sobib etenduse jaoks suurepäraselt. Lavastaja ja lavakonstruktsioonide teostaja said minu silmis kõrged hinnangud. Lavakujundus oli abstraktne ja minimalistlik. Kasutusele võeti tahvli materjal ja kriit. Toa sisekujundus oli joonistatud. Näiteks kui mingi asi pandi lauale või visati maha, siis näitlejad kiiresti visandasid selle vastavale kohale. Selline modernne lähenemine oli minu meelest publikule väga vastuvõetav. Publik paiknes saalis astmeliselt, seega ka ülemised read olid võimelised nägema joonistusi ning lugema seletusi, mida visandatud ese endast kujutab
improviseerinud mida mängivad ning nad vaatasid koguaeg tantsijaid ja arvestasid nende liikumisega. See oli lahe. Ma nägin ainult ühte meest kes vaatas nootidesse. Kõige rohkem meeldis mulle etenduses see koht kus saadi raha kätte, sest siis nad tantsisid väga vahvalt ja kasutasid rekvisiititena rahakotte ja raha. Neil tekkis sellel ajal ka tantsus igasuguseid mustreid ning põnevus oli üleval, sest oli ainult ajaküsimus millal politsei sekkub. Kõik lavaline liikumine, lavakujundus, valgustus ja kostüümidele ma annaksin kõige kõrgema hine mida anda saab. Seda sellepärast, et seal ei olnud minu arvates millegi üle vinguda. Kõik see kooslus seal tegi ägeda etenduse. Valgustusel on minuarust üks suurimaid rolle, sest see on see mis tekitab kõhedaust ja muid selliseid tundeid. Etenduses ei oleks ma midagi teisti teinud, sest kõik oli minu arvates juba väga hästi tehtud. Mul ei ole millegi üle kurta.
Minu jaoks olid kõige suuremad pettumused Tanel Padari ja Kärt Tominga esinemised. Tanel Padari esinemisest oli aru saada, et ta polnud mõttega asja juures. Pidev publikule selja keeramine ning bändiga itsitamine rikkusid minu jaoks kontserdielamust. Tominga esitustest oli ainuke positiivne minu jaoks ,,Teisel pool vett". Ülejäänud kolmel palal jäi tema hääl liiga nõrgaks ning seetõttu oli raske pooltest sõnadest aru saada. Mulle väga meeldis lavakujundus, sest see sobis kontserdi olemusega. Samuti meeldis mulle, et juubelikontsert polnud laialivalguv ja pikaleveniv. See ei olnud kehv taasesitus millestki, mis kunagi oli olnud. Seekord oli lähenetud hoopis teise nurga alt Urmas Alenderi loomingust oli loodud midagi tänapäevast, selles oli kvaliteeti ning elamust, mis sobib praegusesse ajahetke. Kontserti kava oli kujundatud Robert Jürjendali ja Aleksei Saksa loomingulise meeskonna juhtimisel
lesk” Remarktekst- näidenditekst Poeetiline aeg- fiktsionaalse maailma sisene aeg, kujundatud sündmuste aeg Mittepidevus e diskreetsus- pidevusmulje loomiseks kasutatakse mitmeid drama ja teatritehnilisi võtteid Objektiivne kronomeetria- subjektiivne ajakogemus Müüdiline e tsükliline aeg on suletud, ringlev, taaskorduv ja seotud mütopeedilise mõtlemisega Diskursiivne aeg on progresseeruv, tulevikku suunatud, pidevalt edasi liikuv Lavakujundus ehk stsenograafia loob lavastuse füüsilise keskkonna ja visuaalse ilme, viitab tegevuse ajale ja kohale Ruumikonseptsioon- lavaruumi suhe fiktsionaalse ruumiga. Lava ja lavavälise ruumi suhe. Fiktsionaalne ruum- on draamas jäljendatava inimtegevuse asupaik. Viitab ruumile, kus jäljendatav tegevus toimub Simultaanlava- mitu tegevuspaika samaaegselt Teatriarhitektuur- kirjutatud implitsiitselt teksti sisse, kuid praktikas on võimalik üks
Claudio Monteverdiga on aga seotud ooperikunsti areng. 1607. a. kirjutas ta muusikalise legendi "Orpheus". See on teos mille muusika on säilinud tänani. Orpheuses kujutati esmakordselt tõeliselt sügavaid ning kirglikke inimtundeid ja peamine osa nende tunnete edasiandmisel oli muusikal. . Ooperi "isaks" peetakse helilooja Claudio Monteverdit (1567-1643). Tema teostes sai muusika esmakordselt sõnast olulisemaks. Barokkooperile (17.saj.-18.saj.I pool) oli iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus ning suured esinejate koosseisud. Hilisbaroki üheks nimekamaks ooperimeistriks on Jean-Philippe Rameau (1683-1764), kes on kirjutanud üle 20 ooperi. Klassitsismiajastul (18.saj.II pool) kandus juhtpositsioon ooperi arengus Itaaliast Austriasse. Ooperi loojana kujunes Wolfgang Amadeus Mozartist (1756-1791) suur draamameister, keda iseloomustab peen psühholoogiline karakteritaju ja erakordselt hea vokaaltehnika tundmine. Eesti ooperi eelkäijad olid muinasjutulised, rahvusromantilisest
Retsensioon "Helisev Muusika" Richard Rodgersi "The Sound of Music" olen mitu korda näinud Külli Talmari kohandatud variandis Viimsi Keskkoolis, 26.oktoober 2015 viimati. Etenduse atmosfäär oli võrreldav filmiga, kuna selle lavaletoomisel oli järgitud klassikalist joont. Helisevast muusikalist on tehtud mitmed erinevad muusikalid ja filmid. Heliseva muusikali lugu põhineb Maria Augusta Trappi raamatul "Trappi pereanambel", mis räägib noorest Mariast, kes saadeti kümneks kuuks kloostrist karmi kapteni perre lapsehoidjaks. Viimsi Muusikakooli orkestri dirigent: Ott Kask. Lavastaja: Külli Talmar. Koreograaf: Maido Saar. Kostüümid: Kairy Nahkur. Koormeistrid ja solistide õpetajad: Andrus Kalvet ja Kätlin Puhmaste, Ita-Riina Pedanik. Valgus ja Heli: Lauri Pihlak, Lauri Randma, Robert Kürsa. Muusikalis esinesid kooli õpilased ja õpetajad, peamiselt: Mari-Liis Rahumets, (Maria Rainer), Margus Toomla (Kapt...
Ooper „Carmen“ Käisin 28. novembril kell 19.00 Rahvusooperis Estonia vaatamas Georges Bizet’ ooperit „Carmen“. Selles etenduses olid osatäitjad järgmised: Carmen, mustlasneiu- Helen Lokuta Don José, kapral- Luc Robert Escamillo, toreadoor- Rauno Elp Micaëla, mustlasneiu- Heli Veskus Mercédés, mustlasneiu- Kadri Kipper Frasquita, mustlasneiu- Olga Zaitseva Dirigent-Jüri Alperten Lavastaja-Walter Sutcliffe Kunstnik-Liina Keevallik Koreograaf-Claudia Lenaerts Ševtšenko Helen Lokuta lõpetas 2002. aastal Eesti Muusikaakadeemia lauluerialal ning õppinud ka Karlsruhe Muusikakõrgkoolis ja Karlsruhe ooperikõrgkoolis. Lokuta on Rahvusooper Estonia vabakutseline solist alates aastast 2001 ja koosseisuline solist alates aastast 2006. Lisaks on Helen Lokuta osalenud solistina mitmete vokaalsümfooniliste suurvormide ettekannetel, osalenud Nargen Opera projektides ja esinenud soololauljana ka väljaspool Eestit. H...
Pühajärve Põhikool Joel Süldre 8. klass Klassitsism Referaat Juhendaja: Urve Sarv 2009 Klassitsism Klassitsism on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Toretsev barokk ja mänglev rokokoo kaotasid oma tähtsuse koos absolutistliku kuningavõimu kukutamisega Prantsusmaal. Võimule tõusnud kodanluse meelelaad oli kainem ja asjalikum, selles suunas arenes ka kunst. Aastatel 1770 1830 Euroopa kunstis valitsenud stiili, mis püüdis jäljendada antiikkunsti, nimetatakse klassitsismiks. See on viimane stiil, mis haaras üheaegselt kõiki kunstiliike, rõhutades reeglipärasust ja tasakaalu, lihtsust ja selgust. Samu põhimõtteid, küll oma vahenditega, väljendavad klassitsismiaja kirjandus ja muusika. Kla...
Kuid minu arust oli see väga ilus. See kuidas kõlas lauljate hääl pingelises stseenis oli väga lummav. Lauljad olid väga proffesionaalsed ja minu arust oli samuti õiged osatäitjad valitud. Uurides natuke ooperi tausta vaatasin ka teisi näitlejaid, kes neid osi on mänginud ja minu arust need, kes mängisid tookord kui mina vaatamas käisin oli parim valik nende seast. Seetõttu võin tõdeda, et mul vedas osatäitjatega. Üks väga tähelepanuväärne asi mis vajab veel mainimist on lavakujundus. Iga kord kui oli laval uus kujunudus, võttis see mind sõnatuks. Kõik oli nii läbi mõeldud, püsis piirides ja mängis suurepäraselt lavateosega kaasa. Minu arust kõige paremini õnnestunud kujundus oli kolmanda vaatuse kujundus, kus Violetta oli oma surivoodil. See massiivne voodi keset lava, need tohutu suured valged kangad ja paljud peeglid lõid suurepäraselt ühtse terviku ning panid imelisele ja paeluvale ooperile ilusa lõpp-punkti.
Ooperi tegevusliinides oli palju armastuse keerdkäike, mida saatis orkester, eesotsas dirigent Eri Klasiga. Lavastaja oli Arne Mikk. Verdi muusika kõlab niivõrd tõetruult ja ajatult, et tundub nagu polekski ooperi esietendusest möödunud 150 aastat. Peale külalissolisti Aile Asszonyi andis oma panuse ,,Maskiballi" loomisele ka Soomest pärit lavakujundaja Ralf Forsström, kes on kuulus üle terve Skandinaavia, ning keda kutsuvad lava kujundama ka parimad Rootsi teatrid. ,,Maskiballi" lavakujundus ei olnud traditsiooniline, vaid otse vastupidi, inimese suurust maski just igal etendusel laval ei kohta ning see muutis ooperi vaatamise huvitavamaks. Kostüümid meeldisid mulle väga, need olid vastavalt situatsioonile, kas uhkeldavad ballikleidid või siis tagasihoidlikumad riided. Solistid olid kõrgetasemelised ja ka orkesteri ning dirigendi esitus olid head. Kõige sümpaatsema mulje jättis Aile Asszonyi mängitud Peaministri naine. Nii tema vokaalne esitus kui ka lavaline
Retsensioon muusikast Ooper "Armastus kolme apelsini vastu" 2010 Ooper "Armastus kolme apelsini vastu" Sergei Prokofjevi ooper neljas vaatuses proloogiga, loodud helilooja libreto Carlo Gozzi komöödia ,,Armastus kolme apelsini vastu" ainetel. Maailmaesietendus - 30. detsembril 1921 Auditorium Theatre'is. Esietendus Eestis - 28. jaanuaril 2010 Rahvusooper Estonias. Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer Dirigendid: Mihhail Gerts, Risto Joost Lavastaja: Dmitri Bertman (Helikon-Opera, Moskva) Lavakujundus: Igor Neznõi (Helikon-Opera) Kostüümikunstnik: Tatjana Tulubjeva (Helikon-Opera) Valguskunstnik: Neeme Jõe Koreograaf: Edvald Smirnov (Venemaa) Tegelased · Prints (tenor) · Padakuningas (bass) · Truffaldino (tenor) · Tchelio (bass) · Fata Morgana (sopran) · Leandre (bass-bariton) · Clarissa (metsosopran) · Smeraldina (metsosopran) · Farfarello (bar...
12. märtsil 2013 toimus Pärnu kontserdimajas ansambli "Komodo" lastekontsert "Kabare kalabalik", mis jääb kindlasti üheks meeldejäävamaiks kontserdiks kogu mu elus, mitte just imelisuse pärast, vaid rohkem selle koomilisuse poolest. Juba kontserdi esimeste minutite jooksul, olin arvamusel, et kontsert ei ole meievanusele publikule mõeldud. Esitajad olid väga lastesõbralikult, rääkisid titekalt ning tegid nalju, mis ei ole kohane minusugusele vanuseklassile. Tundus, et artistid ei pannud suurt rolli muusikale, vaid pigem proovisid laste tähelepanu saada lollitamise ja naljatamisega. Kuna esitajad rääkisid inglise- ja vahel ka rootsikeeles, millest arvatavasti lapsed midagi aru ei saanud, olid nad rõdult vaadates siiski vaikselt ja hämmingus. Siiski jättes kõige muu seljataha, oli esitajate muusikaline oskus külmavärinaid pealeajav. Nende sh...
monolooge lauldes. · Muusikalised etendused (liturgiline draama - jumalateenistuse osa, mille tekst esitati lauldes), mis olid küll peamiselt seotud kirikuga, kuid hilisel keskajal kujunesid välja väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid . Barokkooperil oli palju eeskujusid ja nendeks olid:vanakreeka dragöödia,liturgiline draama, müsteerium, intermeedium. Barokkooperit iseloomustab: Suurejooneline lavakujundus, uhed kostüümid, lavaefektid. Peategelasteks olid ülikud või antiikkangelased, kes esitavad virtuoosseid aariaid. Naiste rolle laulsid tavaliselt kastraadid. Keskaja ja baroki võrdlus Keskaja muusika: · Muusika ei ole mõeldud kuulamiseks · Valitses vaimulik muusika · Muusika on liturgia osa · Valitses vaimulik muusika · Muusikat loodi kiriku tarbeks · Polüfoonilise muusika ajastu · Lühiteoste ajastu (lauluzanr)
Muusikali ,,Cabaret" retsensioon Käisin 15.detsembril 2012.a. Nokia kontserdimajas vaatamas muusikali ,,Cabaret" Vanemuise teatri esituses. Antud muusikal on loodud Christopher Isherwoodi jutustuse ja sellel põhineva John Van Druteni näidendi ainetel. Tegemist on osaliselt autobiograafilise teosega, milles kirjeldatakse autori viibimist Berliinis vahetult enne natsionaalsotsialistide võimuletulekut. Teose tegelasteks on inimesed, keda reziimivahetus Saksamaal kõige otsesemalt ohustas. Muusikaliks vormisid antud süzee helilooja John Harold Kander ja laulusõnade autor Fred Ebbi. J.H.Kanderi ja F.Ebbi kõige edukamateks muusikalideks peetaksegi ,,Cabaret" (1966) ja ,,Chicagot"(1976). ,,Cabaret" tegevus toimub Berliinis vahetult enne natsionaalsotsialistide võimuletulekut. Äsja Berliini saabunud ameerika kirjanik Cliff Bradshaw armub kohe Kit-Cat klubi sillerdavasse atmosfääri ja kohalikku tähte Sally Bowlesi. Ku...
KORDAMISKÜSIMUSED Keskaegne kirjandus 1.Iseloomusta keskaega: aeg, tunnused. -Aeg 5.-15.sajand ja tunnused on :religioon on identiteedi aluseks, hierarhilisus, eeskujuks on universumi tasakaal ehk TÕDE. 2.Nimeta vanimad keskaja kirjanduslikud mälestusmärgid. Mida nendes jäädvustati? - Suurimad kirjanduslikud mälestusmärgid kuuluvad eepika valdkonda. Keskaegsete eepikate alla kuuluvad näiteks Keldi eepika, Islandi eepika, samuti ka Anglosaksi eepos ja kroonikad. Iga rahvas kannab meeles oma kangelaslugusid, millesse ta on talletanud mälestusi kaugemast ja lähemast ajaloost. 3.Kuidas nimetatakse keltide laulikuid-jutuvestjaid? - Laulikuid-jutuvestjaid kutsuti Iirimaal filideks (jäädvustasid eepilistes lugudes sugukonnalugusid, müüte, uskumusi) ja bardideks (kutselised õuelaulikud , esitasid ülistuslaule muusika saatel). 4.Nimeta kuulsamad Euroopa keskaegsed kangelaseep...
kaugele võib kunst minna, kuivõrd kunst on seotud vale poliitilise süsteemiga," märkis lavastaja. 9 Minu arvamus Minule endale väga meeldis see muusikal. Tegevus läks edasi ja koguaeg toimus midagi uut ja huvitavat. Mulle väga meeldisid ka laulud, mida selles muusikalis esitati. Peaosatäitjad näitlesid väga hästi ja Tatjana Mihhailova laulis väga hästi. Mulle väga meeldis ka lavakujundus ja kuidas näitlejad suutsid sisse elada nö teise ajastusse. Pildid 10 Kasutatud kirjandus 11 http://uudised.err.ee/v/kultuur/8458d65b-9da2-4bf9-b744- 00a9a454f79b http://et.wikipedia.org/wiki/Kabaree http://www.vanemuine.ee/cabaret http://www.vanemuine.ee/vanemuine-toob-lavale- muusikali-cabaret 12
Näidendi ,,Klaasist loomaaed" tegevus toimub 1937. aasta Ameerika linna kõrvaltänavas, keskklassi perekonnas, mille isa on maha jätnud. Näidendi üks peategelastest, Tom, astub üles ka jutustajana ning räägib sündmustest minevikuvormis, läbi oma mälestuste. Tõik, et tegu on tema meenutustega ning tema otsene pöördumine publiku poole, annab aimu sellest, et tegelikult ei pruukinud kõik asjad päris nii olla, vaid sündmused on tema peas aja jooksul, mälestustele omaselt, muundunud, kristalliseerunud. Paljud sündmusedki näidendis hargnevad just tegelaste erinevate eluettekujutuste olemasolust. Tom'i kaks rolli näidendis loovad kerge konflikti, jutustajana peaks ta olema erapoolik, kuid kuidas saab emotsionaalselt distantseeruda omaenda minevikust? Ka oma avamonoloogi alustab ta väitega, et on mustkunstniku vastand: ,,Mustkunstnik pakub teile illusioone tõeluse pähe, mina jälle tõde illusiooni võrgutavas varjus". Lavastamisjuhendis on...
BAROKK 17-18saj I pool Barocco – portugali keeles ebakorrapärane pärl - kasutati juveelikunstis, itaalia keeles eriskummaline 18.saj pilkenimi 17.saj arhitektuurile, 19.saj kunstiajastu üldnimetuseks Barokk on tõesti eriskummaline: ülepakutud, rõhutatult kaunistuslik , efektne Riietus – ebaloomulik. Pargiarhitektuur – moonutatud, välditi looduslikke vorme Kui renessanss püüdis inimest tasakaalustada, siis barokk vallandas emotsioonid. 17.saj suurimaid filosoofe Rene Descartes (1596-1650) ütles: “Helide eesmärk on rõõmu valmistada ning kutsuda meis esile tundeliigutusi” Barokk- kunstiteoses väljenduvad kõikvõimalikud äärmuslikud emotsioonid (afektid) – pinge, viha, ekstaas, sügav kurbus Väljendas katoliku kiriku ja absolutismi vägevust.Barokk-kunst elas eelkõige rikastes õukondades. Õukond elas jõudeelu, kunsti tarbiti palju, õukonnapidustustel esinemine sai ajapikku prof muusikute tööks. Muusikute ja kunstnike rohkus rääkis õuko...
Näidendi „Klaasist loomaaed” tegevus toimub 1937. aasta Ameerika linna kõrvaltänavas, keskklassi perekonnas, mille isa on maha jätnud. Näidendi üks peategelastest, Tom, astub üles ka jutustajana ning räägib sündmustest minevikuvormis, läbi oma mälestuste. Tõik, et tegu on tema meenutustega ning tema otsene pöördumine publiku poole, annab aimu sellest, et tegelikult ei pruukinud kõik asjad päris nii olla, vaid sündmused on tema peas aja jooksul, mälestustele omaselt, muundunud, kristalliseerunud. Paljud sündmusedki näidendis hargnevad just tegelaste erinevate eluettekujutuste olemasolust. Tom’i kaks rolli näidendis loovad kerge konflikti, jutustajana peaks ta olema erapoolik, kuid kuidas saab emotsionaalselt distantseeruda omaenda minevikust? Ka oma avamonoloogi alustab ta väitega, et on mustkunstniku vastand: „Mustkunstnik pakub teile illusioone tõeluse pähe, mina jälle tõde illusiooni võrgutavas varjus”. Lavastamisjuhendis on a...
Näidendi ,,Klaasist loomaaed" tegevus toimub 1937. aasta Ameerika linna kõrvaltänavas, keskklassi perekonnas, mille isa on maha jätnud. Näidendi üks peategelastest, Tom, astub üles ka jutustajana ning räägib sündmustest minevikuvormis, läbi oma mälestuste. Tõik, et tegu on tema meenutustega ning tema otsene pöördumine publiku poole, annab aimu sellest, et tegelikult ei pruukinud kõik asjad päris nii olla, vaid sündmused on tema peas aja jooksul, mälestustele omaselt, muundunud, kristalliseerunud. Paljud sündmusedki näidendis hargnevad just tegelaste erinevate eluettekujutuste olemasolust. Tom'i kaks rolli näidendis loovad kerge konflikti, jutustajana peaks ta olema erapoolik, kuid kuidas saab emotsionaalselt distantseeruda omaenda minevikust? Ka oma avamonoloogi alustab ta väitega, et on mustkunstniku vastand: ,,Mustkunstnik pakub teile illusioone tõeluse pähe, mina jälle tõde illusiooni võrgutavas varjus". Lavastamisjuhendis on...
Ei pääsenud õukonnakapellmeistriks, selle koha oli hõivanud Salieri Ei saanud teose ega trükistetellimusi Siiski nimetati 1787 keiserlikuks kammermuusikuks Elu lõpuaastad majanduslikult ebakindlad, kuid jutud suurest vaesusest ei vasta siiski tõele. Pigem oli tegu ebamõistliku majandamisega Finale ultimo 1791 jõudis kirjutada mitu suurteost: Ooper "Tituse halastus" Singspiel "Võluflööt" (pildil lavakujundus aastast 1823) Alustas Reekviemi kirjutamist Finale ultimo Suri 5.detsembril 1791 ja tema surma täpne põhjus pole teada Kuid ei vasta ka tõele legend, nagu oleks Salieri Mozarti mürgitanud Pole ka teada, miks maeti vaeste ühishauda Matustegi ümber on palju romantilisi legende Loominguline pärand Üle 50 sümfoonia (numeratsioon lõpeb 41ga) 27 klaverikontserti + kontserte rohkem kui ühele klaverile,
Germont tuli Violettat kui oma tütart tervitama, enam polnud takistusi Alfredo ja Violetta õnnele, sest Alfredo õde oli juba abielus. Kuid oli juba hilja, sest Violetta jõud oli lõppemas. See oli minu esimene ooperikülastus, millega jäin väga rahule. Väga hea oli ooperit jälgida, kuna koolis eelnevalt tutvusime natuke teosega. Lava, kostüümid ning dekoratsioonid olid väga luksuslikud ja uhked. Kõige enam meeldis mulle I ja II vaatuse lavakujundus. Kaunis miljöö aitas väga kergesti end kujutelmas 19. saj. keskpaikka viia. Väga palju aitasid kaasa ka muusikalised teosed. Minu lemmik muusikaline teos oli ,,Libiamo ne' lieti calici" (,,Joogilaul"). Laul kõlas I vaatuses, Violetta ja Alfredo laulsid duetti. Kõiki laule lauldi üsna kõrgetelt nootidelt. Mulle tegelikult ei meeldinud need liiga kõrged noodid, kuid ilmselt poleks ooper see, mis ta olema peab, kui poleks neid kõrgeid noote
LÕBUS LESK Operett kolmes vaatuses ühe vaheajaga Victor Leoni ja Leo Steini libreto Henri Meilhaci komöödia L'attaché d'ambassade järgi. Helilooja Franz Lehár Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi Dirigendid Endel Nõgene, Lauri Sirp Lavastaja Jussi Tapola (Soome Rahvusooper) Kunstnik Anna Kontek (Soome Rahvusooper) Koreograaf Aita Vuolanto (Soome) Valguskujundaja Tõnu Eimra Tegevus toimub Pariisis. Krahv Danilo perekond ei luba tal lihtsa neiu Hanna kätt paluda. Hanna abiellub seepeale jõuka pankuriga, kes sureb juba pulmaööl. Temast saab rikas lesk, kellel kosilastest puudu ei tule. Danilo ei julge aga talle enam läheneda ja oma armastust tunnistada, kuna võidakse arvata, et temagi on üksnes raha peal väljas. Hannal tuleb asi endal käsile võtta... Loomise ajal oli opereti süzee, kus eneseteadlik noor naine lööb läbi meeste maailmas, üsna intrigeeriv. Esietendus toimus 30. detsembril 1905 Viinis, peaosa...
“piinlikkust” võiks tunda. (Seega siinkohal ütlen vastu Tartu Postimehe arvustajale, kes leidis, et arvestades sihtrühma “varateismelised” olid liigutused kohatud). Lavakujundus. Jõuangi lavakujunduse juurde. Seda pelgasin enne ehk kõige rohkem – kas on tabatud seda laetust, mis filmis või mis peaks olema selle looga seotud. Samas ei tohiks see kopeerida filmi, vaid peaks pakkuma midagi muud, aga sama laenguga. Ja tõesti – lavakujundus oli väga õnnestunud! Auto, mis jagunes vajadusel pooleks ja mille osi sai vastavalt vajadusele rekvisiitideks keerata. Auto põrkeraud, mis moodustas trepiastmed. Pool põrkerauda, mis oli alatihti laval ja mis oli seal oma kujuga suhteliselt silmapaistva sümbolina. Punane värv. (Samas “varateismeliste” eest siiski ehk varjatult ehk siis alateadlik mõjutamine?). Ka kõik muud torud, trepid, sisekujundused, kapid, autod jne – miski ei karju oma sümboleid
Barokk 17-18 saj Alguse sai Itaaliast Barocco - portugali keeles. kasutati juveelikunstis - ebakorrapärane pärl. itaalia keeles eriskummaline 18.saj pilkenimi 17.saj arhitektuurile. 19.saj kunstiajastu üldnimetuseks. Barokk on tõesti eriskummaline: ülepakutud, rõhutatult kaunistuslik, efektne Riietus - ebaloomulik. Pargiarhitektuur - moonutatud, välditi looduslikke vorme Kui renessanss püüdis inimest tasakaalustada, siis barokk vallandas emotsioonid. 17.saj suurimaid filosoofe Rene Descartes (1596-1650) ütles: "Helide eesmärk on rõõmu valmistada ning kutsuda meis esile tundeliigutusi" Barokk- kunstiteoses väljenduvad kõikvõimalikud äärmuslikud emotsioonid (afektid) - pinge, viha, ekstaas, kurbus Barokk-kunst elas eelkõige rikastes õukondades. Õukond elas jõudeelu, kunsti tarbiti palju. Õukonnapidustustel esinemine sai ajapikku prof muusikute tööks Muusikute ja kunstnike rohkus rääkis õukonna rikkusest. Louis XIV 200 muusikut Pillimängi...
Retsensioon: Shannon Rose Töö kirjutas: Esitajad Ballett Shannon Rose toimus 11.novembril kell 19.00 Estonia teatris. György Youri Vamose ballet. Muusika: Jean Sibelius Dirigent: Jüri Alperten Osades mängisid: Rose:Luana Georg Rose`i isa: Viktor Fedortsenko Õpetaja: Sergei Fedossejev Preester: Juri Mihhejev Tom,külanarr: Vladimir Klepinin Inglise ohvitser: Anatoli Arhangelski Mässajate juht: Daniel Kirsipuu Esietendus 1996 Baieri Riigiooperis Esietendus 17.märtsil 2005 Rahvusooperis Estonia. Muusikavalik Balletis on kasutatud alljärgnevaid Jean Sibeliuse teoseid: I vaatus 1.Tänaval Lemminkäineni süit,op.22, 1.osa 2.I visioon 3.Tänaval 4. II visioon 5.Mässajad 3.osa 6.Rose kaljudel 7.Pulmad 4.osa 8.Rose`i pulmatants Armastav,op.14 9.Rose`i pul...
korraldama pühade ajal kirikus või kiriku ees väljakul piibliainelisi vaatemänge. 13. sajandil osales piiblit seletavais või usuimesid kujutavais müsteeriumides ja miraaklites arvukas tegelaskond. Neile hiigeletendustele, kus mängiti korraga mitmel sõõrjalt püstitatud laval, kogunes terve linn. Etendati ka moraliteesid - mängulisi lugusid pahede ja vooruste võitlusest. Kunstide üldine elavnemine renessansi ajal virgutas ka teatrit. Jõudsasti hakkasid edenema teatriehitus ja lavakujundus. Sellest ajast pärineb Euroopas tavapäraseks jäänud nn. karplava. Rämekoomiline laadateater (commedia dell'arte) mängis põhiliselt väljas; rändnäitlejad, kellest igaüks kehastas üht kindlat tüüpi, improviseerisid: mõtlesid teksti välja etenduse jooksul. Inglise teater puhkes õitsele William Shakespeare'i eluajal. Prantslast Molière'i peetakse tänini üheks säravaimaks komöödiate autoriks. Hispaania näitekirjanduse tipp on Lope de Vega ja Pedro Calderon de la Barca looming
piibliainelisi vaatemänge. 13. sajandil osales piiblit seletavais või usuimesid kujutavais müsteeriumides ja miraaklites arvukas tegelaskond. Neile hiigeletendustele, kus mängiti korraga mitmel sõõrjalt püstitatud laval, kogunes terve linn. Etendati ka moraliteesid - mängulisi lugusid pahede ja vooruste võitlusest. Kunstide üldine elavnemine renessansi ajal virgutas ka teatrit. Jõudsasti hakkasid edenema teatriehitus ja lavakujundus. Sellest ajast pärineb Euroopas tavapäraseks jäänud nn. karplava. Suured dionüüsiad olid riiklikult, kindla kava järgi korraldatud. Nendel hakati 5. sajandil etendama tragöödiaid. Ditüramb oli tõenäoliselt tragöödia eelkäija. Kuidas aga tragöödia välja kujunes, ei ole õnnestunud välja selgitada. Tragöödia värssdraama, mille teemaks on mütoloogilised või tõsised ja kangelaslikud teod. Sõnasõnaliselt tähendab tragöödia soku laulu (kr. k
Mänguasjameister doktor Coppélius on loonud endale elusuuruses nuku Coppélia ja tema ainsaks sooviks on nukk ellu äratada. Kui Coppéliusele näib, et see on tal viimaks õnnestunud selgub, et noored armastajad Swanilda ja Franz on mänginud talle vingerpussi. Lugu saab läbi eksituste ja seikluste õnneliku lõpu Swanilda ja Franzi rõõmsal pulmapeol. Balletis kandis olulist rolli Rahvusooper Estonia orkester ja Rahvusooper Estonia balletitrupp, nende seas kirev lavakujundus ja -valgustus, värvikad kostüümid jpm. Orkestri solistid viiulil, altviiulil ning harfil esitasid Toomas Nestor, Arne Pilliroog ja Saale Kivimaker-Rull. Loominguline juht ja peadirigent oli Arvo Volmer ning balleti kunstiline juht Toomas Edur. L éo Delibes'i ballett ,,Coppélia" on valminud Ernst Theodor Amadeus Hoffmanni jutustuse ,,Uneliivamees" ainetel 1870-ndatel aastatel. L éo Delibes L éo Delibes oli õppinud Pariisi Konservatooriumis kompositsiooni tuntud balleti ,,Giselle"
Etenduse analüüs Conor McPhersoni etendus „Öörändurid” Tartu Vanemuise väikeses majas Tõlge: Erkki Sivonen Lavastaja ja muusikaline kujundaja: Tiit Palu Kunstnik: Silver Vahtre Valguskujundaja: Imbi Mälk Etenduse juht: Maarja Liba Esietendus 20.02.2061 väikeses majas Osades: Maurice - Hannes Kaljujärv Tommy – Andres Mähar Aimee – Kärt Tammjärv Doc – Riho Kütsar Kenneth – Veiko Porkanet Lavakujundus. Lava keskel on laud, mille ümber on kolm tooli. Lauale on kuhjatud kööginõusid, raamatuid ja muid igasuguseid tarbeesemeid. Laua all on pappkastid ja lamp. Lava paremas nurgas on kokkupandav voodi. Segadus kujutatud toas viitab tõenäoliselt ebakindlale, närvilisele ja korrapäratule ajale Tommy elus. Laual on kola sees peidus ka rahakarp, mis omab Tommy jaoks suurt tähtsust ja mida ka etenduse käigus korduvalt välja võetakse. See näitab, kui oluline on tänapäeva inimestele raha ning kuidas inimeste elu keerleb tihti ainult selle ümber. T...
oPariisi Ooper (tõsine) oKoomiline Ooper (19. saj keskel kujunes välja operett (Offenbach) oItaalia Teater oMuusikaline Teater (19. saj teisel poolel) Esinduszanriks oli nn suur ooper (grand opera) Pariisi ooper Suured rahalised võimalused Pikad prooviperioodid (2-3 kuud) Igaks etenduseks uued kostüümid ja dekoratsioonid Suurepärased lahva tehnilised võimalused Grand opera Grand opera (suur ooper) Ühendati solistid, ansamblid ja koorid visuaalseks tervikuks Lavastus ja lavakujundus nõudsid suurt tähelepanu Ulatuslikud kooristseenid Muljetavaldavad balletistseenid 5 vaatust Grand opera tegevustik Tegevustiku põhikonflikt rajati 1) isiklikele tunnetele 2)ühiskondlike kohustuste vastandamisele Georges Bizet (1838 1875) Kasvas üles muusikalises õhkkonnas 9 aastaselt võeti vastu Pariisi konservatooriumi Seal õppis klaverimängu ja komposistsioni 1857. aastal võitis ihaldusväärse Rooma preemia Pärast seda jäi 3 aastaks Itaaliasse
Laulul on alati instrumentaalsaade (2). 1. OOPERI KUJUNEMINE Ooper hakkas kujunema 17. Sajandi Itaalias. Uutest zanridest, mis on seotud 1600. aasta paiku sündinud soololaulu stiiliga, on ooper kõige suurejoonelisem, aga ühtlasi ka kõige iseloomulikum 17.sajandi muusikaesteetikale. Vanakreeka tragöödia eeskujul on selle tähtsaimaks osaks ülevat lugu jutustav poeetiline tekst. Muusika on vaid üks seda lugu kandvatest kaunitest kunstidest, näitekunst, tants ja lavakujundus on sama olulised (1). Kaugeim eeskuju 1600. aasta paiku sündinud ooperile oligi vanakreeka tragöödia, mille koorid ja vähemalt osa monolooge esitati lauldes. Keskajal olid muusikalised etendused seotud peamiselt kirikuga: liturgilised draamad ja müsteeriumid olid vaimulikud etendused, mida esitati kas kirikus või ka linnaväljakutel. Ooperi eeskujudeks võib pidada ka keskaegseid liturgilist draamat ja müsteeriumi ning 16. sajandi lõpu madrigal- komöödiat
Referaat Naivism Hanna Reinol 12.b Tallinna Nõmme Gümnaasium Sissejuhatus Esimene maailmasõda lõppes 1918. aastal. Väga paljud riigid üle maailma olid saanud tugevaid kahjustusi, kuid rahu saabudes hakati ka riikide taasülesehitusele mõtlema. Inimesed hakkasid uuesti elama ja ümbritsevat väärtustama. Sõda oli kõigile ja kõigele laastavalt mõjunud. Enne Esimest maailmasõda alguse saanud kunstivoolud leidsid uusi poolehoidjaid, avangardismi levik jätkus. Kunstis toimus tormiline areng. Tormati uusi kujutusviise ja arusaamu leiutama. 19. sajandil tekkis uus kunstivool, mida nimetatakse naivismiks, vahel ka primitivismiks. Tegelikult on see ainus kunstivool, mis on maailmas koguaeg eksisteerinud. Naivismi tähtsamateks esindajateks on prantsuse maalikunstnik Henri Rousseau, horvaadi kunstnik Ivan Genralic ja paljud teised. Naivism Naivism ehk primitivism on kunstivool, mida kõikidel aegadel on harr...
Ludwig van Beethoven. Ludwig van Beethoven -7- Wolfgang Amadeus Mozart Klassitsism teatris Teatris muutus klassitsismi ajal üldiseks tänini püsiv karplava. Barokkteatriga võrreldes lavakujundus lihtsustus. Näitlemisstiil põhines deklameerimisel, liikumine ja zestid allusid värsirütmile. Pearõhk pandi ansamblimängule. Näideldi eraldi, kas tragöödiat või komöödiat. Aleksadra teater Sankt Peterburis -8- Klassitsism kirjanduses
· Passioon · Kantaat ISTRUMENTAAL: · Concerto grosso · Instrumentaalkontsert (soolokontsert) · Tantsusüit · Fuuga Ooper tekkis 16. Ja 17. Sajandi vahetusel. Esimene ooperi autor oli Itaaliast Jacopo Peri. I ooper "Daphne" 1597.a II ooper "Eurydike" 1600.a Barokkooperi looja Claudio Monteverdi: III ooper "Orpheus" 1607.a Barokkiooperile on iseloomululik suursugune lavakujundus, suur esinejate koosseis, uhked kostüümid ja keerulised lavakujundused. Oratoorium on mitmeosaline teos solistidele, koorile ja orkestrile. Erinevalt ooperist puudub lavategevus. Teos kantakse ette kontsert korras. Passioon on oratuuriumi eriliik, mille sisuks on kristluse kannatused. See põhineb uue testamendi neljal evangeeliumil: Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese evangeelium. (Kristuse õpilased)
Tegelikult pole kuulsus kestev ainult Tšaikovski kodumaal vaid terves maailmas. Nüüdseks on loodud balletist loodud loendamatu arv versioone. Ühendav faktor nende vahel on muusika, kuigi isegi see on kannatada saanud ulatuslike töötluste, kupüüride ja lisade käes. Balleti esmalavastus oli 1877. aastal Moskva Suures Teatris ning see tollel korral polnudki kuigi edukas. Visuaalse poole pealt oli lavakujundus lihtne. Kujutatud oli kas lossiaeda, lossi või järve äärt. Erinevate paikade esiletoomiseks kasutati õrnalt läbipaistvaid kardinaid. Kostüümid olid kuninglikul perel värviküllased ja ehitud sätendavate teemantide ja kuldse varjundiga lisanditega. Luiged kandsid enamus ajast valgeid sädelevaid traditsioonilisi balleti kleite. Tavaliselt tunduvad minu jaoks taoliste etenduste kostüümid vanad ning tolmunud ning kuidagi väga kunstlikud
Lavamaailm on näidendi või mõne muu teksti tegelastele ja loole välja mõeldud fiktiivne maailm. Lugeja pääseb sellesse maailma sõnade kaudu, teatris aga luuakse see maailm nähtaval ja käegakatsutaval kujul. Lavastuse maailma ,,ehitavad" näitlejad oma mänguga, kuid samavõrd materjaliseerub see lavalises keskkonnas, kus näitlejad tegutsevad. 28.Millised on lavakujunduse ülesanded? Milline on tinglik, milline realistlik lavakujundus? Lavakujunduse eesmärk on esindada midagi fiktsiooni või mängu maailmas. Kõigest, mis satub lavale, saab kujuteldavale maailmale viitav märk. Realistlik sõnateater põhineb suures osas igapäevaelust tuttavatel märkidel (sõnadel, zestidel jne) ning kasutab neid ka samas funktsioonis. See teeb teatrikeele üsna üldmõistetavaks. Teisalt kasutatakse ka erilisi teatrimärke, mida väljaspool teatrit ei kohta. Näiteks balleti
tegelaste suhted · eri komponentide kokkupanek hoolitseb selle eest, et lavastuse erinevad osad moodustaks terviku 35. Millal ja kuidas tekkis lavastajateater? 19. ja 20. sajandi vahetusel 36. Mis on misanstseen? Misanstseen on näitlejate paiknemine ja liikumisjoonis laval 37. Mis on stsenograafia? Millised on lavakujunduse funktsioonid teatris? Stsenograafia ehk lavakujundus. Ülesanded: · luua lavastuse füüsiline keskkond ja visuaalne ilme · viidata tegevuse ajale ja kohale · luua näitlejale laval liikumise võimalused 38. Mis on väline, mis sisemine rezii? · Väline rezii lavastaja aja- ja ruumisuhete vormimine nt misantseenide loomine, esituse rütmi ja tempo määramine · Sisemine rezii lavastaja töö rollidega ning näitlejate suunamine 39
Lavamaailm on näidendi või mõne muu teksti tegelastele ja loole välja mõeldud fiktiivne maailm. Lugeja pääseb sellesse maailma sõnade kaudu, teatris aga luuakse see maailm nähtaval ja käegakatsutaval kujul. Lavastuse maailma ,,ehitavad" näitlejad oma mänguga, kuid samavõrd materjaliseerub see lavalises keskkonnas, kus näitlejad tegutsevad. 28.Millised on lavakujunduse ülesanded? Milline on tinglik, milline realistlik lavakujundus? Lavakujunduse eesmärk on esindada midagi fiktsiooni või mängu maailmas. Kõigest, mis satub lavale, saab kujuteldavale maailmale viitav märk. Realistlik sõnateater põhineb suures osas igapäevaelust tuttavatel märkidel (sõnadel, zestidel jne) ning kasutab neid ka samas funktsioonis. See teeb teatrikeele üsna üldmõistetavaks. Teisalt kasutatakse ka erilisi teatrimärke, mida väljaspool teatrit ei kohta. Näiteks balleti
kaelakee pärast, kuna ainult hetk on jäänud ballini ja keed pole kohal. Ball algab täies hoos ja kardinal on uhke, et kaelakee tema käes on. Siiski toimub ootamatu pööre ja saabuvad Constance koos musketäridega, nende käes on kaelakee, mille nad osavalt kuningannale toimetavad. Kardinal on vihane, et tema plaan luhta läks ja kõik siiski õnnelikult lõppes. Balletis kandis olulist rolli Rahvusooper Estonia orkester ja Rahvusooper Estonia balletitrupp, nende seas kirev lavakujundus ja -valgustus, värvikad kostüümid jm. Flöödisoolot esitas Sigrid Orusaar. Balleti koreograafia ja kostüümide eest vastutas David Nixon, dirigeerisid Jüri Alperten ja Mihhail Gert. Lavakujunduse eest vastutas Charles Cusick Smith, valgustust koordineerisid David Nixon ja Tiit Urvik. Muusika valiku tegi Anthony Meredith, seda arranzeeris ja orkestreeris John Longstaff. Selle konkreetse etenduse repetiitoriteks olid Irina Härma,
Eepika Kirjandusliik, mis kujutab sündmusi, tegelasi ja olukordi enamasti vabas jutustavas vormis proosas. Eepilises teoses on esikohal .jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega : Zanrid Eepos Lugulaul, eepika suurvorm, enamasti värsivormiline teos maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest, saatuslikest võitlustest, müütilistest või tegelikest ajaloosündmustest, looduskatastroofidest. Eepose stiil on ülev. Sel võib olla autor, kuid alati ,pole see teada Kangelaseeposes on kesksel kohal heeros, kangelane, rahva suurkuju, keda juhivad ürgjõulised tunded. Ta .saadab oma teekonnal korda palju kangelastegusid, kuid teda tabavad ka rängad katsumused Rahvaeeposed kuuluvad tekkelt vanemasse rühma, on anonüümsed, põlvest-põlve edasi kandunud, tuginevad .müütidele, muinasjutumotiividele ja ajaloopärimustele ning nad on ka hiljem kirja pandud .("Kunsteeposed...
Tantsusüidi osad: - Allemande - rahulik Saksa sammtants - Courante - kiire Prantsuse hüppetants - Sarabande - aeglane pidulik Hispaania tants - Gigue - kiire Šoti meremeeste hüppetants Tuntumad autorid J.S. Bach ja G.F. Händel. Ooper ja ballett Ooper - kõige suurejoonelisem ja kõige iseloomulikum 17. saj muusikaesteetikale Libreto - tekst Näitlemine, tants, lavakujundus Keskaeg - Ooperi aluseks olid liturgilised draamad ja müsteeriumid. Renessanss - Itaalias lavastati mütoloogilise sisuga intermeediume - Prantsuse ooperi eelkäija - õukonnaballet Pr. ballett-ooperi looja barokis: Jean Baptiste Lully (“Kodanlasest aadlimees”) - Inglismaal valmistasid ooperikunsti ette õukondlikud maskietendused Tuntuim Inglise baroki ooperihelilooja: Henry Purcell (“Dido ja Aeneas”)
Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid (sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Teatris muutus klassitsismi ajal üldiseks tänini püsiv karplava. Barokkteatriga võrreldes lavakujundus lihtsustus. Näitlemisstiil põhines deklameerimisel, liikumine ja zestid allusid värsirütmile. Pearõhk pandi ansamblimängule. 2.2 Maalikunst ja skulptuur Klassitsistlik maalikunst armastas lihtsust ja selgust kujutamislaadis, ülevust ja õpetlikkust teemades. Kuna antiikskulptuuri tunti hoopis paremini kui sama ajastu maalikunsti, meenutavad inimesed klassitsismiaja maalidel oma selgete vormide ja rõhutatud piirjoontega pigem skulptuure
kostüümid olid kallid ja fantaasiaküllased. Etendust saatis instrumentaal- või vokaalmuusika. 12-13 saj. müsteeriumites esinesid juba tavalised linnakodanikud. Etendati ka moraliteesid (pahede ja vooruste võitlused), miraakleid ( religioossne näidend), farsse ( usulise näidendi jämekoomiline vahemäng) ja sotiisid (lühike, improviseeritud ülikoomiline pala, narrimäng). Kunstide üldine elavnemine renessanssi ajal turgutas ka teatrit. Jõudsalt hakkasid edenema teatriehitus ja lavakujundus. Sellest ajast pärineb ka Euroopas siia maani püsima jäänud karplava. 3.1. Klassitsism Klassitsismile iseloomulikud jooned kujunesid lõpuks välja Prantsusmaal. 18 saj. suurimad valgustusaja näitekirjanikud olid Denis Diderot, Voltaire ja Lessing. Kodanliku draama arendusse andis suure osa F. Von Schiller, kes mõjutas ka romantikuid. 19. saj. alguses oli valitsev romantiline suund kuid selle sajandi lõpuks seadis naturalism argise tõetruuduse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
