Eesti Vabariigi ajal oli u 10 täis- või poolkutselist teatrid. Lisandusid Viljandi ja Ugala teatrid. Poolkutselised olid Võru Kannel, Säde, Kuressaare ja Rakvere. Poolkutselises teatris olid kutselised näitlejad ja ka asjaarmastajad. Kutselises ainult kutselised näitlejad. Rakvere teatrihoone sai ainukeseks uueks teatrihooneks. Silmapaistvamad teatrid olid Estonia Tallinnas (juhtiv teater nii muusika kui ka sõnateater). Uus draamajuht oli Ants Lauter. Tema ajal kujuneski Estoniast juhtiv teater. Ütles, et teater ei pea koosnema üksikutest staarnäitlejatest, vaid kogu trupp peab olema heal tasemel. Populaarsed tegijaid teatrielus olid Hugo Laul, Paul Pinna, Liina Leiman, Enna Vilman. Muusikateatris oli Hanno Kompus (Estonia teatri ooperijuht), lavastas oopereid (viis selle uuele tasemele), hakkas ooperit käsitlema kui terviklikku käsitlust, oli üheks tuntuimaks teatrikriitikuks
3 4.13 0.37 4 FPO Rohuneeme 4.15 3.98 0.49 6 FPO Rohuneeme 4.4 4.22 0.4 6 FPO Turbuneeme 4.36 4.19 0.39 1.5 FPO Turbuneeme 5.4 5.18 0.91 7.72 FPO Tilgu 3.8 3.65 0.36 6 FPO Kersalu 4.36 4.19 0.44 2 FPO Paldiski lossimiskoht 3.8 3.65 0.29 6 FPO Suurpea lauter 4.36 4.19 0.39 1.5 FPO Laulasmaa 4.3 4.13 0.46 6 FPO Lohusalu 4.3 4.13 0.62 6 FPO Tsitre 6.57 6.31 1.35 22 FPO Tsitre 4.17 4 0.37 0 FPO Kari I 4.36 4.19 0.38 1.5 FPO Ristna 4.3 4.13 0.33 8.6 FPO Turbuneeme 4.36 4.19 0.39 1
Loodi Eesti Lauljate Liit. Ilmus esimene eesti ooper Evald Aava "Vikerlased". Tegutsesid Heino Eller, Mart Saar, Gustav Ernesaks jt heliloojad. 1930-te II poolel muutus populaarseks salongimuusika, tõusis Raimond Valgre täht. Film ja teater Linastusid I helifilm ("Kuldämblik") ja I animafilm ("Kutsu Juku seiklused"). Olulisemad tegijad: Konstantin Märska ja Theodor Luts. Kutselisi teatreid oli Eestis 7. Tähed Liina Reiman, Ants Eskola, Ants Lauter jt. 1926 loodi "Raadio Ringhääling", 1937 püstitati Euroopa moodsaim raadiomast Türile. Tuntuim raadiohääl oli Felix Moor. Sport Kiiresti kasvas spordiseltside hulk. 1920 osaletakse esmakordselt OM-l, enim medalaid tõid Eestile maadlejad. Tuntuim Kristjan Palusalu (2 kulda 1936.a Berliini OM-lt). Tuntuim Eesti sportlane maailmas oli maletaja Paul Keres. Eesti laskurid tulid 3 korda võistkondlikuks maailmameistriks.
Muusika. Jätkus laulupidude traditsioon. Loodi Eesti Lauljate Liit. Ilmus esimene eesti ooper Evald Aava "Vikerlased". Tegutsesid Heino Eller, Mart Saar, Gustav Ernesaks jt heliloojad. 1930-te II poolel muutus populaarseks salongimuusika, tõusis Raimond Valgre täht. Film & teater. Linastusid I helifilm ("Kuldämblik") ja I animafilm ("Kutsu Juku seiklused"). Olulisemad tegijad: Konstantin Märska ja Theodor Luts. Kutselisi teatreid oli Eestis 7. Tähed Liina Reiman, Ants Eskola, Ants Lauter jt. 1926 loodi "Raadio Ringhääling", 1937 püstitati Euroopa moodsaim raadiomast Türile. Tuntuim raadiohääl oli Felix Moor. Sport. Kiiresti kasvas spordiseltside hulk. 1920 osaletakse esmakordselt OM-l, enim medalaid tõid Eestile maadlejad. Tuntuim Kristjan Palusalu (2 kulda 1936.a Berliini OM-lt). Tuntuim Eesti sportlane maailmas oli maletaja Paul Keres. Eesti laskurid tulid 3 korda võistkondlikuks maailmameistriks. EESTI ISESEISVUSE LÕPP (1939-1940)
Felix Moor (1904-1958) became a very popular radio actor. Estonian cinema was very active in the years 1920-1932, producing newsreels, educational films and commercials and experimenting with feature films. The first full- length feature film Mineviku varjud (Shadows of the Past, 1924), directed by Konstanin Märska (1896-1951), is a historical melodrama about the ancient Estonians’ fight against invasion. The best theatre actors were engaged: Paul Pinna, Ants Lauter, Benno Hansen, among others. The first full-length documentary Filmikaameraga läbi Eesti (With Film Camera through Estonia, 1924) gained international recognition. Märska is considered one of the founders of the Estonian film industry, most of the production in the Twenties was due to his creative energy. Theodor Luts (1896-1980) was another pioneer of Estonian cinema, a versatile cinematographer, active as producer and