sõnad – üks sõna võib tähendada tervet lauset. Sõnad võib jagada kolme gruppi: tegu-, nimi- ja abisõnad (sinna kuuluvad ka üksikud olemasolevad määrsõnad). Omadussõnad on olemas, kuid enamasti käituvad nagu nimisõnad. Viimaseid iseloomustab kuuluvus (minu, sinu jne) ja ainsuse/mitmuse vorm. Sõnadel pole sugu ja keeles puuduvad käänded. Kuigi tavaline sõnajärg nahua keeles on VSO (öeldis-alus-sihitis), võib sõnade järjekord lauses olla väga erinev, nimisõnu saab tükeldada (ibid.). Sõnarõhk paikneb tavaliselt eelviimasel silbil, harva viimasel või eel-eelviimasel (Tuggy, 2008). Keelenäited (Ager, 2014 Useful...): Tere tulemast! - ¡Ximopanōltih! Kuidas sul läheb? - ¿Quen tinemi? Palju õnne! - ¡Cualli ilhuichīhualli! Ma armastan sind! - ¡Nimitztlazohtla! Mu hõljuk on angerjaid täis. - Noehēcatlapalqui cōāmichtēnqui. Nahua numbrisüsteem põhineb kahekümnel (Nahuatl orth...). 1 – cē
kuna teadmised, ideed ning palju muud on tänapäeval kättesaadav tuhandel erineval viisil, seega, kas lugemine, kui selline üldse loeb enam midagi? Kas see annab meile midagi rohkemat, kui internetis surfamine? Ma ei saa rääkida kellegi muu eest, seega otsustan olla täna positiivne ning rääkida sellest, et lugemine loeb, miks, kuidas ja kellele? Sir Richard Steele on öelnud: ''Lugemine on vaimule sama, mis võimlemine kehale.'' , kui nüüd mõtlema hakata, siis tõetera on selles lauses sees küll, kui me loeme, see arendab meid, me mõtleme rohkem ning oleme ideederohked ja tõepoolest, kui kõrvutada lugemist võimlemisega, siis võimlemine tugevdab ning arendab keha, samamoodi nagu seda teeb lugemine meie vaimule. Loomulikult lugemine loeb juba ainuüksi sellepärast, et see on tervislikum ning ei riku nii palju silmi, kui seda teeb internet või televiisori vaatamine, kuid samas, seda ei saa kellelegi peale sundida, sest muidu poleks sellel mõtet, huvi kaob ning
Abielluma, kuritarvitama, esietenduma, allkirjastama, salakuulama, häbimärgistama. Ühendtegusõnad ja väljendtegusõnad kirjutatakse lahku. Ühendtegusõna - määrsõna + tegusõna: Ette võtma, alla andma, tagasi tulema. Väljendtegusõna käändsõna + tegusõna: Pähe õppima, jalga laskma, silma torkama Väljendtegusõnad on piltliku tähendusega ehk neid ei tule mõista sõna-sõnalt. Erinevalt liittegusõnast saab ühend- ja väljendtegusõna osi lauses ümber paigutada ja nende vahele muid snu asetada: Mulle läks tema esinemine väga korda. (korda minema) Ma pean temast lugu. (lugu pidama) Keeleuuendused 2012 võib-olla võibolla Ajaloosündmuste, ajastute jms nimetusi kirjutatakse väikse algustähega, välja arvatud nendes sisalduvad muud nimed näiteks antiikaeg, augustiputs, dekabristide ülestõus, iseseisvuse taastamine, juuniküüditamine, jätkusõda, külm sõda, laulev revolutsioon, märtsipommitamine,
She tema (naine) It see We meie They nemad Omastav My minu Your sinu, teie (oma) His- tema (oma) Her tema (oma) Its selle Our- meie (oma) Their nende Osastav Me mind You sind Him teda Her teda It seda Us meid Them neid The present perfect - täisminevik moodustumine: Have/has + past participle (3. Põhivorm) Kasutatakse: 1. Äsja lõppenud tegevuse või just praegu toimunud sündmuse puhul. Sageli kasutatakse sellises lauses sõna just. NÄIDE: I have finished my homework. I can go out now. 2. Täna / sellel nädalal / sellel kuul toimunud tegevuse või sündmuse puhul. NÄIDE: He has been on duty twice this week. 3. Rääkides sellest, mida keegi on või ei ole oma elus teinud. Sageli kasutatakse selleks sõnu ever ja never. NÄIDE: Has he ever been to Japan? ; We have never seen them. The past continuous kestev minevik moodustumine: was/were + -ing vorm NÄIDE: I was reading a book.
Google efektiivne otsing Fraasiotsing 1. Aafrika kõrbed sõnaga tuli umbes 131 000 tulemust, kuid ilma jutumärkideta otsinguga leitakse lehed, kus esinevad küll otsitud sõnad, aga need ei pruugi olla samas lauses ega isegi tekstis. ,,Aafrika kõrbed" sõnaga tuli umbes 1 040 tulemust, kuid osad leheküljed sarnaseid eelmisega. Jutumärke kasutatakse siis, kui on vaja leida lehed, kus esinevad kõik sõnad just täpselt sisestamise järjekorras, mitte lehed, kus esineb vaid mõni sisestatud otsingusõnadest. 2. ,,Põdra maja metsa sees" lausega tuli umbes 1 880 tulemust, kuhu kuulusid ka erinevad muusikavideod. ,,Inimesed reisivad suurtel kiirustel" lausega tuli ainult 10 tulemust. Sõnade kaasa- ja väljaarvamine 1. kaamel -loomaaed+aafrika+kõrb sõnadega taheti otsida kaamleid, kes elavad Aafrika kõrbetes, mitte loomaaedades elavaid kaamleid. Otsingus tuli umbes 32 500 tulemust. 2. hüään OR saakal OR kõrber...
vanemate abi ja toetusega. Peale selle, et vanemad peavad aitama lapsel teha õigeid otsuseid, on vanematel veel paljusid rolle lapse elus. Vanemad peavad õpetama last ka käituma ja suhtuma inimestesse viisakalt. Kui lapsevanemad või vanemad inimesed noori käituma ja suhtlema ei õpeta, õpivad noored seda oma sõpradelt ja see ei tõota midagi head, sest tänapäeval räägivad noored juba nii ebaviisakalt, et peaaegu igas lauses on midagi roppu või ebaviisakat. Noorte sõnavara on viimastel aastatel nii muutunud, et vahest ei saa vanemad inimesed arugi, mida noored räägivad. Lisaks on muutunud ka laste tegevused, mõned lapsed hakkavad juba 11 aastaselt suitsetama ja alkoholi tarbima ja see kõik juhtub sellepärast, et vanemad ei vaata piisavalt oma laste järele. See ei tähenda nüüd kohe seda, et nad ei hooli oma lastest ja ei õpetaks neid, vaid seda, et tuleks veel rohkem lapsi
Moodustamine: abitegusõnad hätte või wäre + põhitegusõna III põhivorm muutumatul kujul! (olenevalt, kas põhivormis on ist või hat sõna) nt. ich hätte gehabt mul oleks olnud; du hättest gehabt; er hätte gehabt jne ich wäre gewesen ma oleksin olnud; du wärest...jne; er wäre vorbeigegangen ta oleks mööda läinud Irreale Wunschsätze ebareaalsed soovlaused Ebareaalset või täitumatut soovi väljendades on lauses öeldise pöördeline osa, kas ALGUSES või kui kasutatakse sidesõna WENN KUI, siis on lõpus! Kasut. doch/ nur rõhusõnu! * Kui soovi täitumine on võimalik veel, siis kasutatakse KonjunktivII für die Gegenwart ehk olevikus! - Wäre morgen doch schönes Wetter! Oleks homme ometi ilus ilm - Wenn er uns nur anrufen würde! Kui ta meile vaid helistaks! * Kui soovi täitumine on juba võimatu, soov EI täitunud, siis kasutatakse Konjuktiv II für
LIITLAUSE Liitlause väljendab kaht või enamat tegevust (lauses on kaks või enam öeldist). Lausetevahelist piiri märgitakse sidesõnade ja kirjavahemärkidega. Rindlause ... on liitlause, mis koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast samaväärsest osalausest. Andrus laulab hästi, Erikule meeldib tantsida ja Anne mängib alati klaverit. Rindlause kirjavahemärgid: *Osalaused ühendatakse/eraldatakse tavaliselt koma või sidesõnaga. __________ , _______________ . _______________ ja _______________ . Poisid mängivad palli, tüdrukud kastavad lilli. Poisid mängivad palli ja tüdrukud vaatavad pilte ning vanemad vestlevad toas. Ma pole Tiitu näinud ega temast kuulnud. Kas läheme kinno või vaatame kodus telerit? *Sidesõnade ja, ning, ega, või ette tavaliselt koma ei panda. *Sidesõnade aga, kuid, vaid, ent, kas ... või ette pannakse koma. Algul ta rõõmustas, kuid siis hakkas nutma. Rahvast oli palju,...
Kolmasus on seotud arusaamisega, äratundmisega. Nt avastan et tegu on hiirega nurgas. 12. Semiootika aspektid/dimensioonid: süntaktika, semantika ja pragmaatika. Semioosi dimensioonid ehk semiootika 3 haru – pakkus juba Peirce o Süntaktika küsib kuidas märk on ehitatud ja kuidas ta moodustab teiste märkidega jadasid, Tegeleb märkide ehituse ja konstruktiivse küljega, näiteks sõnade järjekorraga lauses. o Süntaktika on osa matemaatilisest lingvistikast. o Ameerika lingvistika sai alguse indiaani keelte uuringutest. Indiaani keeltes on teised sõnaliigid, kui neid ülse on, ei ole kirjandust ja kirjakeelt. o Süntaktika reeglid on kolme tüüpi: süntagmaatilised, horisontaalse teljega, et keelejadad oleks õigesti teostatud. o Semantika ehk tähendusõpetus– uurib keeleüksuste tähendusi ning nende
Asjassepuutuvad põhiseaduslikud normid Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) § 26, mille kohaselt igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. PS § 26 esimeses lauses sätestatu ei tähenda, et perekonnaelu ja eraelu riived ei ole üldse võimalikud. Perekonna- ja eraelu võib riivata põhiseadusega kooskõlas ja PS § 26 teises lauses nimetatud põhjustel. PS § 26 esimene lause piiritleb sätte esemelise kaitseala sätestades perekonnaelu ja eraelu puutumatuse. Eraelu sfääri kuuluvad eelkõige intiimsfääri puutumatus, õigus seksuaalsele
Vastandite segunemine. Mitmekesine. Sümboolika ja allergooria. Gracian (proosakirjandus)- ,,Vaimuteravus ja loovuse kunst". Kontseptid- vaimukalt üldistavad kujundid. Vastandamine 17.saj algus. Kirjutas üldistavalt, mõistuliselt, elule tagasivaatavalt. ,,Käsioraakel"- proosa. ,,Criticon"- romaan. Allegooria. Sümbolid. Põlgeb vaimset piiratust. Hisp.Elutarkus ja moraliseeriv, harivad, õpetlikud. Näitavad elu erinevates aspektidest. Raske ehitusega- igas lauses uusmõte. Enesekindel- ühes lauses väidab üht ja ärgmises juba vastandab.Gracian piitsutab kibeda sarkasmiga kaasaja pahesid ja näitab oma kodumaa allakäiku. ühiskonna kriitilise mõtteviisiga! ,,Mis mõte on teadmisel, kui see pole kasutatav". Inimene vajab kogu aeg aina enam ja enam paremat. Calderon-dramaturg. hisp. Teatri tippaeg. ,,Nähtamatu daam" komöödia, ,,Armastusega ei naljatleta" Sünge meeleheide ja maailma eitamine iseloomustavad teda. Näitekirjanik. Laul ja
· Muutuvad sõnad on need, millele on võimelik liita tunnuseid ja lõppe. · Muutumatud sõnad on need, millel on alati sama kuju. · Nimisõnad on sõnad, mis nimetavad asju, olendeid, abstraktseid mõisteid ning vastavad küsimusele mis?/ kes?. · Omadussõnad on sõnad, mis väljendavad omadusi ning vastavad küsimusele missugune?. · Arvsõnad on sõnad, mis väljendavad arve. · Asesõnad on käändes ja arvus muutuvad sõnad, mis käituvad lauses nagu nimisõnad, omadussõnad ja arvsõnad, kuid on täistähenduslike sõnadega sisuvaesemad ja üldisemad, olukorrast sõltuva tähendusega. · Tegusõnad on sõnad, mis väljendavad tegevust ja olekut ning vastavad küsimusele mida tegema?. · Määrsõnad on muutumatud sõnad, mis väljendavad kohta, aega, viisi, seisundit, määra, suhtumist jm. · Kaassõnad on muutumatud sõnad, mis kuuluvad nimisõna juurde ja annavad sellele
Afekt tundepurse, tormiline tundepuhang Aferist õnnekütt, pettur, avantürist, afäärimeister Afisid, afiss müürileht, kuulutus, plakat Alfabeet tähestik Alliteratsioon sõna alguskaashääliku kordus samas värsis v lauses ambitsioonikas ambitsioonidega, edasipüüdlik, auahne Assamblee täiskogu, üldkoosolek Assonants täishäälikukordus pearõhusilpides assotsieeruma ühinema, seostuma, sidestuma Atasee madalaima ametiastme diplomaat avanss ettemaks Avantüür tegelikke tingimusi mittearvestav üritus, kahtlane ettevõte, seiklus Balansseerima tasakaalu v tasakaalus hoidma, tasakaalu seadma, tasakaalustama
Kokku- ja lahkukirjutamine Oma normaalolekus on sõnad üksteisest lahku kirjutatud. Kokkukirjutisi on kahesuguseid- liitsõnad ja muud kokkukirjutised. Liitsõna osad kirjutatakse alati kokku, ükskõik mis vormis või ümbruses nad ka ei esineks, nt raudtee ,sünnipäev, pealkiri, umbusaldama. Muude kokkukirjutiste osad on kokku kirjutatud ainult vaid siis, kui tegusõna on kesksõna vormis ja lauses eestäiendisks , nt lahtivõetav kapp, asetleidnud õnnetus. Ortograafia seisukohalt ei ole see vahetegemine siiski oluline, sest ortograafia ülesandeks on kirjeldada igasuguse kokkukirjutuse tingimusi. Liitsõnade ehitust ja tüüpe käsitleva raamatu sõnamoodustuse osa. Kahe või rohkema grammatilises seoses oleva sõna kokkukirjutamiseks peab olema mingi põhjust. Eesti keeles arvestatakse sõnade kokku- või lahkukirjutamisel järgmisi põhimõtteid:
· kuni kahekilone raskus, · ligemale viiemeetrine vahemaa, · umbes kaheksatunnine ajavahe · · MÄÄRSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE · · määrsõna + muu sõnaliik = LAHKU · ammu möödunud · kas või · üsna tugev · liiga vähe · väga ilus · veel kord · · määrsõna muutumatu sõna, mis esineb lauses määrusena. · · valik määrsõnu: · koht: alla, üles, kõrgel · aeg: viimati, eile, kaua · viis: salaja, kinni, hästi · hulk: väga, palju, veel · seisund: pungis, pingul · · Liitmäärsõnad kirjutatakse KOKKU · UUS MÕISTE · ühtelugu aina · päevapealt kohe · õigupoolest õieti · seljataga möödas · kõigepealt algul
sonaat-allegro vormis. Hiljem on leitud ka visandeid kolmandast osast. Algselt esitati seda sümfooniat nii, et puuduolevad kolmas ja neljas osa laenati mõnest teisest sümfooniast või keelpillikvartetist. Hiljem lepiti siiski sellega, et tegemist on kaheosalise teosega. Esimese osa kohta ütles Schubert: ,,Kui ma tahtsin laulda armastusest, sai sellest valu," ning teise osa kohta: ,,Kui ma tahtsin laulda valust, sai sellest armastus." Sõna ,,laulda" mõlemas lauses viitab sellele, kui tihedalt on seotud Schuberti instrumentaalmuusika lauludega. Vokaalmuusikast on mõjutatud ka tema ülejäänud sümfooniad. AITÄH Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
asukohad on vahetatud.Lühidalt: valguskiired on pööratud. Läbipaistmatute kehade taha tekivad variruumid. Valguse peegeldumine Kui suunata valgusvihk mingile väga siledale pinnale (klaasile, veepinnale, poleertud metallile), siis tuleb suur osa valgusest sellest teatud kindlas suunas tagasi. Sel juhul öeldakse , et valgus peegeldub.Eriti suur osa peegeldub peeglitelt.Valguse peegeldumise suund on määratud kahes lauses väljenduva peegeldumisseadusega. Peegeldumisseadus: 1.Peegeldumisnurk on võrdne langemisnurgaga :=. 2.langev kiir, langemispunktist peegelpinnale tõmmatud ristsirge ja peegeldunud kiir on ühes ja samas tasendis. ristsirge Langev kiir Peegeldunud kiir Pinnale risti langevkiir(=90°)peegeldub endises sihis tagasi. Sel juhul langev kiir, peegeldunud kiir ja ristsirge ühtivad.
tammekene" Mängulaulud- ,,Sõidulaul" ,,Piitsa varrel ratsutades" ,,lapsuke tahab põlvele" TÖÖ- ,,ratas tahab rautada" ,,sepapoeg ja mõldripoeg" Loodusl- ,,jälle kevad" ,,vihmapilv vii endaga" Humoristlikud- ,,roti pulmad" ,,kolm isevärki meest" ,,varas" ,,krokodill" Sõnamängulisedl- ,,küsimused" ,,kui mina sõidan saaniga" kõlbelised motiivid- ,,millel ebakoht on ilmas" ,,pahad lapsed". Mõttekordus meie miisu tiisukene Alliteratsioon )sõna alguskaashääliku kordus samas lauses vvärsis nt väike väsind... tipsi tapsi, niine nääne... Assonants (täishäälikukordus pearõhusilpides) upa upa oalilli uni tuleb ullikene Külakujundid tibinal tabinal kribinal krabinal. K.A.Hindrey 1906 pambu peedu; seene-mikk; piripilli-liisu 1918 nina-jass ja näpp-mall 1919 lõhkiläinud kolumats 1920loomade mäss 1921 jaunart jauram 1922summmi-sulpsu sekeldused 1933 kill martuse lihavõtted 1935 kill martus koolis tema lasteloomingut isel-
rikas rahvus. Hispaanlast kohates tunnete ta arvatavasti ära, kuna tegemist on väga isepärase rahvusega. Hispaanlastele on elus kõige tähtsam lõbutsemine. Kui asi pole lõbus, siis seda lihtsalt eiratakse. Nende tohutu võime ja tahtmine lõbutseda viib aga selleni, et mis tahes ootamatu meelelahutusvorm võtab võimust kõige muu üle ning ülejäänu unustatakse. Hispaanlased ja planeerimine on sõnad mida oleks targem isegi mitte ühes lauses kasutada. Hispaanlased on väga ettearvamatu rahvas ning kunagi ei või ette ennustada mida nad järgmiseks ette võtavad. Hispaanlased on väga isekas ja egoistlik rahvus. Ükski hispaanlane ei taha ohverdada oma isiklikest huvidest midagi ühsikondliku ja suurema heaolu tarvis. Nad ei talu mingisugust kriitikat enese pihta, kuid teisi kritiseerima on nad meistrid ning ei kahetse kunagi öeldut. Neil puudub igasugune süütunne
Vabaduse erinvad vormid ja definitsioon Vabadus, ka priius, kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine. Ajaloo algul kui ei olnud veel ühe inimese seaduslikku võimu teise inimese üle oli inimene vaba. Hiljem sunniti meid alluma riigile, mis tähendab vabaduse piiramist. Meie jaoks on tähtis, et meie vabadust ei piirataks ennekõike nende tegevuste puhul, mis on meie jaoks kõige tähenduslikumad. John Locke õpetus neljas lauses: • Igaühel on õigus teha seda, mida ta tahab. • Igaühe vabadus lõpeb seal, kus algab teise inimese vabadus. • Kellelgi ei ole õigust võtta ära või ümber jagada teise inimese vara. • Keegi ei pea abistama teisi kui see kahjustab tema enese toimetulekut. Vabadust saab vaadelda väga paljudes erinevatest aspektidest. Lõpuks defineerib ikka iga inimene ise, mida tähendab tema jaoks vaba olemine. Vabadust saab jagada ka positiivseks ja negatiivseks.
Tülid temaga on teinud mind tugevamaks ja muidugi kogu meie sõprussuhet tugevamaks. Ma ei ütle, et ma vihkan teisi kaasõpilasi, kuna see on liiga karm sõna. Pole lihtsalt vaja hoida lähedast kontakti nendega, keda ma oma ellu ei vaja. Klass on tervik, mis peaks igal hetkel hoidma ühte. Olema kui üks meeskond ja võitlema alati omade eest. Jagama kõike head, mis elul pakkuda on ja leevendades koos neid valusaid leeke, mis murena meie teele satuvad. Need mõtted on lihtsalt ilu lauses, kuna tegelikkus on hoopiski midagi muud. Igal inimesel tekib tüdimus rutiinist, ka õpetajatel. Meie lõpetame kooli, aga nemad õpetavad jätkuvalt samas keskkonnas edasi. Pole mingisugune ime, kui õpilasele tundub, et õpetajal on mõru meel. Õpilased on õpetajate kõige suuremad hukka mõistjad, mõttes isegi viskasid nad tuleriidale. Me ajame taga oma hindeid, õigusi ja tahtmisi mõtlemata sellele, et õpetaja on samuti inimene. Hetkel, mil
kolmandavältelisena, sest selle sõna vormimoodustuses esineb kolmandas silbis selgelt II ja III välte vastandus: õnneliku : õnne`likku nagu tiku : `tikku. Vältevastandus saab esineda ainult vähemalt kahesilbilistes sõnades. Ühesilbilised sõnad on kõik kolmandavältelised, nt maa, tee, boa, keel, tark, hull. Seetõttu ei ole ÕSis ühesilbiliste sõnade automaatset III väldet märgitud. Mõnede asesõnade osa ühesilbilisi lühivorme on lauses alati rõhutus positsioonis, nt Kas sa mu venda ka tunned? – vrd rõhuliste vormidega Kas sina mu venda tunned? Kas sa minu venda ka tunned? Niisugustel ühesilbilistel asesõnavormidel, mis esinevad alati rõhutus positsioonis, puudub välde.
Maailma keelte iseseisev töö Arapaho keel Põhja-Ameerika üheks suurimaks keeleliseks liiduks on algonkini(Algonquian, Algonkian) keelkond. See hõlmab peaaegu et tervet Ida- ka Kesk-Kanadat, The Great Lakes regiooni, mis võtab enda alla nii Ameerika Ühendriike kui ka Kanadat, ning USA Atlandi ranniku põhja-osa. Algonkini keelkonna kõnelejaid on maailmas üle 190 tuhande, kusjuures Ameerika Ühendriikides see arv langeb, Kanadas aga järjekindlalt tõuseb. Algonkini keelkonda kuulub 43 keelt ning keelkond jaguneb omakorda 10 haruks, millest üks on arapaho keele haru, mille hulka kuulub selline keel nagu arapaho. (Wikipedia. Algonquian languages 2016). On olemas kaks arapaho n-ö gruppi Põhja-Arapaho (Wyoming) ning Lõuna-Arapaho (Oklahoma). Põhiline arapaho indiaanlaste reservatsioon on Wind-Riveri kaitseala Wyomingi osariigis. Keele kõnelejaid on 250 ja 1000 in...
Sidamo keel Sidamo keel kuulub Afroaasia keelkonda. Afroaasia keeli on üle kahesaja, neid kõneldakse Põhja-ja Kesk-Aafrikas, Lähis-Idas ning Euroopas (malta keel) (Keeleatlase lisa 2000: 11). Sidamo keelt räägitakse Etioopias Abaya järve kirdeosas, Oromia piirkonnas ja Awassa järve kaguosas. Selle keele kõnelejaid on ligi 101 000. Sidamo keelt väljendati Etioopia kirjaviisis kuni 1993. aastani, peale seda mindi üle ladina kirjaviisile. Leksikaalne sarnasus väljendub 64% ulatuses Alaba- Kabeena keele, 62% ulatuses Kambaata ja 53% ulatuses Hadiyya keele suhtes. Ühtlasi pole sidamo keelel teadaolevalt ühtegi murret. (Ethnologue 2016. 31.10.2016) Sidamo keelel on viis lühikest täishäälikut (i, e, a, o, u) ja nende pikka teisikut (ii, ee, aa, oo, uu), näiteks „dina“ tähendab „lonkama“, kuid „diina“ tähistab „vaenlast“. Kõik sidamo sõnad lõppevad täishäälikuga. Maksimaalselt saab sidamo keeles ...
4) matrioška puhul koma ei pane Madis elab Kuressaares Aia tänava 23. korteris. 5) Kuupäeva ja täht-/nädalapäeva vahele paned koma 8. Semikoolonit kasutatakse siis, kui väikestest peaaegu ühesugustest lausetest on tehtud üks pikk lause. Kui töös on mingi ilmatu pikk lause, siis seal võib kahtlustada semikoolonit, mujal eriti mitte. Kahjuks mingit kindlat reegilt ma öelda ei oska. 9. Niiöelda kirjutamata reegel on see, et Kui lauses on mitu öeldist, siis peavad nad olema komade (või mingite muude kirjavahemärkide) vahel. Kui on kolm öeldist, siis kindlasti kaks koma/mingi muu kvm. Kui on 5 öeldist, siis kindlasti 4 kirjavahemärki jne. Muidugi, on erandeid, aga kui sa üldkokkuvõttes seda jälgid, siis peaks vähemalt 3 kindlasti kätte saama :) 10. Kui sa kahtled, kas on koma või mitte, siis pigem pane koma, mitte ära jäta panemata. Muidugi väljaarvatud juhul, kui tegemist on eeslisandi,
Nimi (trükitähtedega)................................................................................ Kui on soov varasemaid kontrolltöid üle kanda, siis täitke lünk järgmises lauses. Sooritasin käesoleva aine kontrolltöid viimati .......................... aasta sügisel. NB! Leht tuleb kindlasti tagasi anda, abimaterjalide (ka taskuarvutite) ja mobiiltelefonide kasutamine on keelatud! Ülesannete lahendamisel esitage ka vajalikud valemid, arvutused ja tuletuskäigud! MJRI.09
Nimetava käände tähtsaim funktsioon on nimetada asju ja tähistada lause alust, st seda, kes teeb midagi või lihtsalt on. Umbisikulises tegumoes, kus lausel puudub alus, võib nimetavas käändes olla täissihitis. Tahetakse välja selgitada tõeline põhjus. Laps saadetakse koju. See raamat toodi mulle eile. Täissihitis on nimetavas käändes ka käskivas kõneviisis. Saatke laps koju! Too raamat siia! Seega võib öelda, et nimetava käände funktsioon on tähistada lauses kõige tähtsam nimisõna. Tavaliselt on selleks lause alus, kui aga alus puudub- umbisikulises tegumoes ja käskivas kõneviisis- siis on lause kõige tähtsam nimisõna sihitis. Tulema + da-inf, on vaja, on tarvis+ da- inf (Laps tuleb koju saata. Laps on vaja koju saata.) Omastav . Nii nagu nimetaval käändel ei ole ka omastaval käändelõppu. Varem oli
Mehed, kes abistasid talu peremeest, olid jalas kummikud. Väike inimene õpib nägema ja armastama ümbritsevat. Armastama kodumaad. 2. Sõna- ja tüvekordused: Hüppaja hüppas hüppe. 3. Väärseos osalausete vahel: Jänesel on ilus saba, kes armastab porgandit süüa. Jänesel, kes armastab porgandit süüa, on ilus saba. Tuul keerutas lund teekäijaile näkku, mida oli öösel üsna rohkesti sadanud. Nad küsisid viisakalt, et kas nad tohivad meiege ühineda. 4. Vale sõnade järjekord lauses: Kui ma kohale jõudsin, inimesed kogunesid sündmuspaigale. 5. Ebajärjekindel ajavormide kasutamine: Ta elab suures viletsuses, kuid oli igati aus inimene. Koosolekul räägiti koristustöödest ja puudutatakse ka olmeprobleeme. 6. Isikulise ja umbisikulise tegumoe läbisegi tarvitamine. Pärast tööd veidi puhkasime ning siis mindi peole. Tahetakse targem olla, kui sa oled. 7. Otse- ja kaudkõne segiajamine: Ema kutsus mind tuppa ja ütles, et too keldrist puid.
· ,,Osad" ei käi elusolendite kohta. · Vältida sõnu ,,asi", ,,tegelt", ,,värk" jne... · Sulge pigem mitte kasutada. Tüüpilised vead: · Sidesõna ei alusta lauset. · Peale on kas kohamäärus või tähendab lisaks, pärast tähendab ajaliselt hiljem. · Enne tähendab ajaliselt varem, ennem tähendab pigem. · Vahest tähendab ehk, vahel tähendab mõnikord. · Õieti tähendab õigupoolest, tegelikult, õigesti tähendab mitte valesti. · Igas lauses peab olema tegusõna. · Võrdluses ei käi ,,kui" ja ,,nagu" ees koma. Tüüpilised vead: · Kaashäälikuühendite erandid: · Rõhuliite -gi/-ki ees (-ki liidet nõuavad k, p, t, g, b, d, f, h, s, s, z, z). · Nt. Lill+gi, kass+ki, ehk+ki, kukk+ki · Liitsõna liitumiskohal. · Nt. Kristall+selge, kesk+kool · Ülipikk ss l-i, m-i, n-i ja r-i järel (v.a. börs, pulseerima, kurseerima). · Nt. Ressurss, valss, pulss, renessanss
Vabaduse erinvad vormid ja definitsioon Vabadus, ka priius, kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine. Ajaloo algul kui ei olnud veel ühe inimese seaduslikku võimu teise inimese üle oli inimene vaba. Hiljem sunniti meid alluma riigile, mis tähendab vabaduse piiramist. Meie jaoks on tähtis, et meie vabadust ei piirataks ennekõike nende tegevuste puhul, mis on meie jaoks kõige tähenduslikumad. John Locke õpetus neljas lauses: · Igaühel on õigus teha seda, mida ta tahab. · Igaühe vabadus lõpeb seal, kus algab teise inimese vabadus. · Kellelgi ei ole õigust võtta ära või ümber jagada teise inimese vara. · Keegi ei pea abistama teisi kui see kahjustab tema enese toimetulekut. Vabadust saab vaadelda väga paljudes erinevatest aspektidest. Lõpuks defineerib ikka iga inimene ise, mida tähendab tema jaoks vaba olemine. Vabadust saab jagada ka positiivseks ja negatiivseks. Negatiivne vabadus
Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse jrg nimisõnaga kokku, kui ta koos sellega väljendab kindlat omaette mõistet vanaema, elavnurk, kergetööstus, kaheksandiknoot, kitsasfilm, koresööt, kümmepäevak, sügavkünd, üksmeel, vanemteadur Järgneva nimisõnaga kirjutatakse alati kokku lühenenud tüvega omadussõna, samuti tegusõna tüvivorm kinnistäht, lihtsaadetis, normaaltasu, pisiküsimus, sirgjoon, lendorav, peitvara, raidkivi, rihtlatt, triivjää, tõmblukk Muutumatu sõna esineb lauses harilikult teistest sõnadest lahus kummuli paat, lokkis juuksed, valjusti (kuidas?) rääkimine, kaelakuti kõndijad · Määrsõna võib mõningatel juhtudel moodustada nimisõnaga liitsõna allüürni,, koostöö, pealkiri, püstiasend, vastukaja III. KOHANIMEDE KOLAKI Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga harilikult kokku Emajõgi, Põhjalaht, Supilinn, Hirvepark, Rannavärav, Suursaar, Kõrgelaid, Vanaküla, Punaoja, Teravmäed
20% hinnatõus, 60 W pirn. Kuidas kirjutada aastaarve? Mõni näidis: 1996. aastal või 1996. a, aastal 1959, aastail 1985 1996 või 198596, aastad 20022009, 1980.1990. aastad, 1980.90. aastad, 1960ndail, 1960. aastail, aastaiks 19982002. Kas ühendis 20 inimesele peab arvu järel käändelõppu näitama või mitte? Ei pea, sest kääne selgub järgnevast sõnast. Õige on 5% määr (mitte ,,5%line määr"). Etendus toimub 8., 10., 11. ja 16. oktoobril. Selles lauses on kõigi arvude järel punkt, sest tegu on järgarvudega. Eesti keeles ei panda järguühikute klasside vahele komasid: arvu miljon viissada tuhat ei ole õige kirjutada 1,500,000, vaid 1 500 000. Kas ,,1985-ndal aastal" on korrektne? Ei, õigesti on 1985. aastal ja 1985. a (arvu ja lühendi vahel on tühik). Arvude poolitamine (nt 3 000 000) ei ole lubatud. Selleks et arv jääks ühele reale, tuleb kasutada poolitamatuid tühikuid (Ctrl + Shift + tühikuklahv).
-ly-ga lõppevate määrsõnade puhul kasutatakse võrdluastmete puhul more/most. Quickly more quickly most quickly Tingimuslaused 1. Esimene tüüp Koosneb if-kõrvallausest ja pealausest. Kõrvallauses nimetatakse tingimus, pealauses non selle tingimuse tulemus. If-lauses on ajavormiks present tense, pealauses future I või present tense. If it rains we won't go swimming. If he gets a new job, he will be happier. 2. Teine tüüp Tüüp II lauses on if-lause Past Tense'is, pealause should(would + infinitiiv. Rääkija ei ole kindel, kas sündmus või tegevus leiab aset või mitte. Täitmine sõltub erinevatest tingimustest, realiseerimise võimalus on teatud astmel alles tulevikus. Tüüp II if- tingimuslauses ei kasutata tulevikku. If we knew that your service improves, we would come to your restaurant again. Kui me teaksime, et teie teenindus paraneb, tuleksime jälle teie restorani. 3. Kolmas tüüp
-ly-ga lõppevate määrsõnade puhul kasutatakse võrdluastmete puhul more/most. Quickly more quickly most quickly Tingimuslaused 1. Esimene tüüp Koosneb if-kõrvallausest ja pealausest. Kõrvallauses nimetatakse tingimus, pealauses non selle tingimuse tulemus. If-lauses on ajavormiks present tense, pealauses future I või present tense. If it rains we won't go swimming. If he gets a new job, he will be happier. 2. Teine tüüp Tüüp II lauses on if-lause Past Tense'is, pealause should(would + infinitiiv. Rääkija ei ole kindel, kas sündmus või tegevus leiab aset või mitte. Täitmine sõltub erinevatest tingimustest, realiseerimise võimalus on teatud astmel alles tulevikus. Tüüp II if-tingimuslauses ei kasutata tulevikku. If we knew that your service improves, we would come to your restaurant again. 18 Kui me teaksime, et teie teenindus paraneb, tuleksime jälle teie restorani.
1881 - Liberaalsete vaadetega keiser Aleksander II tapmine, keisriks saab slavofiil Aleksander III; 1882 - C. R. Jakobsoni surm. Mõisted: Romaan - on jutustava proosa suurvorm. Romaani iseloomustavad probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. ,,Sõda ja rahu" Alliteratsioon - on sõna alguskaashääliku kordumine samas värsis või lauses "Millal maksan memme vaeva..." (rahvalaul). Rahvaluule ehk folkloor on laias, traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Novell - on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskseteemaga, lõpus on puänt. Raamnovell esineb tegelasena jutustaja, kes on kõrvaltvaataja rollis. Giovanni Boccaccio "Dekameron".
Bad/ ill worse the worst many/ much more the most little smaller/ less the smallest/ least VII. CONDITIONALS (TINGIMUSLAUSED) KASUTATAKSE SIIS, KUI SOOVITAKSE RÄÄKIDA VÕIMALIKEST SÜNDMUSTEST JA OLUKORDADEST JA NENDE TAGAJÄRGEDEST. If _________________, ______________. ___________________ if _____________. ! alati ei pruugi IF-i lauses olla! 2 4 conditionals: Zero cond. käibetõed, sagedased sündmused First cond. üsna tõenäolised sündmused Second cond. ebatõenäolised sündm. Third cond. miski, mis oleks võinud minevikus toimuda, aga ei toimunud. if-clause main clause 0 present simple + present simple 1 present simple + will future 2 past simple + would (could, might) ja I.pv. 3 past perfect + would (could,..
Järgnema loogilise arutluse käigus jõutakse lõpuks tõsikindla otsustuseni, et teoreemi väide on tõene. Teoreem : Kui punkt asetseb lõigu keskristsirgel, siis see punkt on lõigu otspunktidest võrdsetel kaugustel. Eeldus: Lõik AB, keskristsirge KO ja sellel punkt O Väide: AO = OB 4. PÖÖRDTEOREEM * Lauset, mis saadakse eelduse ja väite vahetamisel antud lauses nimetatakse selle lause pöördteoreemiks. Teoreem: Kui nelinuga küljed on võrdsed, siis selle nelinurga diagonaalid ristuvad. Eeldus: Nelinurga küljed on võrdsed. Väide: Nelinurga diagonaalid ristuvad. Pöördteoreem: Kui nelinurga diagonaalid ristuvad, siis selle nelinurga kõik küljed on võrdsed. - See lause pole tõene, sest leidub selliseid nelinurki, mille diagonaalid ristuvad,
(PkS § 29 lg 1 lause 2). Selle normi õigusteaduses tunnustatud tõlgenduse kohaselt piisab eelnimetatud tehingu tegemiseks sellest, kui üks abikaasa teeb tehingu teise abikaasa nõusolekuta, kuid tehingu teinud kolmas isik ei tea ega peagi teadma teise abikaasa nõusoleku puudumisest. Kaasuses kirjeldatud asjaoludest nähtuvalt oli E teadlik M-i nõusoleku puudumisest, seega ei saa teda pidada heauskseks ning tal ei ole võimalik PkS § 29 lg 1 lauses 2 esitatud eeldusele toetuda. Tehing on vastavalt PkS § 31 lg 1 tühine ega ole toonud kaasa omandi muudatust. Tehingu tühisuse korral ei ole võimalik omandada vallasasja ka § 95 lõige 1 kohaselt, sest heauskse omandamise vältimatuks koosseisuelemendiks on üleandmine, mis eeldab muuhulgas kehtiva asjaõiguskokkuleppe olemasolu (§ 92 lg 1). Teise koosseisu elemendina nähtub kaasuse asjaoludest nähtuvalt on E saanud televiisori valduse.
Loogiline atomism Tähendusteooria “Loogilise atomismi filosoofia” Keelt saab analüüsida ehituskivideks, millest on loodud kõik väited. Empiirilisus Kirjelduste teooria Väide, millel puudub tõeväärtus on tähendusetu. Lausete loogiline struktuur vastand grammatilisele struktuurile. Tavaliselt kasutatakse selle illustreerimiseks väljendit "Prantsusmaa praegune kuningas", nii nagu see esineb lauses "Praegune Prantsusmaa kuningas on kiilaspea." Millisest objektist see lause räägib? Praegu ju Prantsusmaal kuningat ei ole. Russelli lahendus lähtus ideest, et analüüsida ei tule määravat kirjeldust omaette võetuna, vaid kogu lauset, milles see sisaldub. Tema ettepanek oli sõnastada lause "Prantsusmaa praegune kuningas on kiilaspea" ümber nii: "On olemas niisugune x, et x on Prantsusmaa praegune kuningas, miski muu peale x-
reaktsioone. Eelkõige hinnati seda uut tüüpi lähenemise tõttu kirjandusele ja see pälvis Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali proosaauhinna. Raamatut saatis ka suur müügiedu. TEOSED Yuppiejumal (1999) Romaan on paras kompott ühest, teisest ja kolmandast konkreetsest reaalruumist, pajatusest, argimütoloogiast, müstikast ja edevusest. "Yuppiejumalas" on tal lühikesed ja hästi lühikesed laused, mõnikord on lauses vaid üks sõna. Mõnikord on sekka ka inglis- ja saksakeelset teksti, mida ei tõlgita. Yuppie ise on aga "young and ambitious professional person esp one working in a city". See sõna on sageli kasutusel halvustavas tähenduses. Kenderi uues romaanis kirjeldatakse reklaamindusega seotud yuppie'sid. Need pidavat päris hästi teenima, aga töö ise tundub olevat ka nö koera oma (T.Liiv) TEOSED "Check out"(2001) Teose leheküljed sisaldavad pikki ja detailseid kirjeldusi
kammer), tekk ( < decke), käärid (< schere), lühter (< lüchtere). (http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2014_1/OK_2014-1_01.pdf) Uurali keeltele omaselt on tänapäevaks kujunenud eesti keelde üsna palju käändeid. Nimelt 14 käänet, millest üheteistkümnel on kindel lõpp kindla tähendusega. Näiteks: kaasaütlev (koera/-ga), ilmaütlev (koera/-ta). Kolmel käändel, millel kindel lõpp puudub, nendega antakse edasi lauses sõnadevahelisi seoseid ning mõneti ka kirjendusi. Need kolm käänet on nimetav, omastav ja osastav, aga kuna kuna eesti keeles puudub eraldi sihitisekäände akusatiiv, siis peab ka sihitis olema ühes neist kolmest käändest. Sihitise kääne määrab, kas tegevus, millest jutt käib on lõpule viidud või juba lõpetatud. Lisaks määrab kääne ka selle, kas tegevus haarab objekti tervikuna või osaliselt. Vene ja saksa keeles
Nt Louis XIV lemmiklause olevat olnud ,,Riik see olen mina". Johannes Voldemar Veski taotlus oli, et keel oleks ,,korrakaunis". Jutumärkidesse pannakse ka sõnad, millele antakse tavatu või pilkeline tähendus. Nt Suur panganduse ,,asjatundja" (tegelikult sel alal võhik). Jutumärkidesse ei panda ülekantud tähendusega sõnu ja väljendeid. Nt Ostis mustalt turult, soome lauluisa Elias Lönnrot. Jutumärkidesse pannakse kirjeldatav keelend. Nt Verbi ,,olema" selles lauses välja jätta ei saa. Jutumärkidesse ei panda hüüdsõnu. Nt Lõi ukse põmm kinni. Kui ja nagu. Kui sõnale kui või nagu järgnevas lauseosas on öeldis > koma: On hea, kui on olemas stardiraha. Tee nii, nagu soovid. Mõnikord võib liitajavormist puududa abiverb olema: Ta tegi rohkem, kui ette nähtud (= kui oli ette nähtud). Kui sõnale kui või nagu järgnevas lauseosas ei ole öeldist > koma ei panda: Tervik on suurem kui tema osade summa. Mees nagu orkester.
Suuline ja kirjalik kommunikatsioon. Sõnastikutöö
SKK kodutöö
1. Leidke, mida tähendavad ,,kalvados", ,,huur", ,,soppama", ,,déjà-vu" ja
,,mammaal", ,,lumekamp", ,,mõistekiri" ja meditsiin valdkonnas
,,resident". Leidke ka hääldus ja tähtsad vormid (nt käändsõnal omastav
mille? tegusõnal ehk verbil da-tegevusnimi mida teha?)
kalvados <-e> õunaviin
huur igavesti noor ja ilus neitsi islamiusuliste paradiisis
soppama
tahetakse erilieslt rõhutada eelmise osalause tähendust: Rebane jäi magama- ta oli väsinud. 4. Lauselühend *Nud- ja tud-lauselühend ja verbita lauselühend eraldatakse ülejäänud lausest alati komadega: Lõunauinak tehtud,läksime vikatit teritama. *des- ja mata-lauselühend eraldatakse komaga siis,kui lauselühendi peasõna ehk tegusõna käändeline vorm asub lauselühendi alguses: Märgates autot,tõstsime käe. **NB!!kui nud-,tud-, kesksõna või mata- vorm esineb lauses täiendina(missugune? Kuivanud puu okstel oli orav), siis koma ei panda *Ühesõnalist des- või mata- lauselühendit ei eraldata ülejäänud lauses komaga (kiirustades panime asjad kokku.) 5. Otse- ja kaudnekõne *Saatelause enne otsekõne: S_____: ,,O_____(.!?)" Ema hüüdis: ,,Mine poodi!" *Saatelause otsekõne järel: ,,O______(,!?)"s______. ,,Kohe lähen,ema,"ütlesin talle. *Saatelause otsekõne keskel: ,,O____," s______, ,,o_____(.!
aegu. Pinnale jäämiseks peab jätkuma palju kavalust, jõudu ja ka nutikust. Ükskõik aga kui virk ja tubli sa ka poleks, vajab igaüks meist siiski vahel puhkust. Vajas ka Santiago vahepeal, kala õngeotsas hoides uneaega, et mitte peast segaseks minna, nagu ta ütles. Nagu ta ütleb ka tema juurde puhkama tulnud linnule: ,,Puhka hästi väike linnuke. Siis aga lenda edasi ja mine vastu oma saatusele, nagu iga inimene, lind või kala". Sellest lauses on tõde, et mitte keegi ei saa olla puhkamata jaa peab varem või hiljem vastu astuma oma saatusele. Keegi aga ei suuda olla koguaeg positiivselt meelestatud. Nii muutuvad ka Santiago mõtted raamatu lõpu poole mustemaks. Teda hakkab valdama lootusetus ja allaandmismeeleolu. Tema elutööst, suurimast kalast keda ta kunagi püüdnud on, pole rannikule jõudes täna röövlitele alles enam mitte midagi. Ta ütleb: ,,Tahaksin, et see kõik
lahendati ühe peatüki jooksul. Püsivamateks probleemideks olid koputajad, keda mainti teoses korduvalt, reeturlikud kaasmaalased ning nimitegelase suutmatus tuua tagasi vana eestiaja kord. 4. Teose peategelase iseloomustus Tegelase suhe loo jutustajaga Selles teoses on tegelane ja jutustaja üks ja sama isik. Jutustaja kirjeldab oma isiklikust vaatepunktist kõiki teoses olevaid sündmusi. Lugeja kohtub tegelasega esimese peatüki esimeses lauses, kus jutustaja/peategelane ennast lugejatele tutvustab. Tegelase suhe iseendaga Tegelane peab endast kõrgelt lugu, kuid saab aru, et ta on jutustamise hetkel juba vana. Teose käigus hindab jutustaja korduvalt oma motiive ning valikuid ning harilikult leiab ta, et ta on käitunud õigesti. Tegelane huvitab vägagi teistest, tal on palju sõpru ning tuttavaid kellega ta teoses koos aega veetis. Ta on huvitatud Eesti rahvast ning neile
et olen oma mõtetega kohal ja kuulan. Keskendusin täielikult kasvataja jutu kuulamisele ega tegelenud samal ajal kõrvaliste asjadega (Krips 2017: 177). Isegi kohvi ei rüübanud. Lasin kasvatajal ennast tühjaks rääkida. Jälgisin pilguga tema vestlust aeg ajalt noogutades. Püüdsin hoida pilku neutraalsena ja sõbralikuna vältides ainiti otsavaatamist. Oma osavõtlikkust väljendasin ka miimikaga. Tähelepaneliku kuulamise tehnikana kasutasin veel kaja. Kasutasin tema lauses öeldud sõnade kordamist. Hoidusin aga kaja muutmist tungivateks küsimusteks, millega oleksin üles näidanud oma kõrgendatud huvi teema vastu ja võinuks vestluspartnerit eksitada. Kokkuvõtteks võin öelda, et sain tähelepaneliku kuulamisega enda arvates hakkama ning olulise kogemuse võrra rikkamaks. Kuulasin vestluspartneri juttu tähelepanelikult ja püüdsin võimalikult täpselt aru saada sellest, mida ta ütles. Jälgisin, et kuulamisprotsessis osaleks
Süntaksi põhiüksuse on lause e üksus, mis algab suure tähega ja lõpeb punktiga ja fraas. Suulises kõnes on lause süntaktiliselt ja tähenduslikult terviklik üksus. Ühtlasi on lause kõige suurem üksus, millega süntaksis tegeletakse. Lausest väiksem üksus on osalause, mis koosneb tavaliselt ühest verbist ja selle juurde kuuluvatest fraasidest. Fraas koosneb ühest või mitmest sõnast, mis kokku moodustavad terviku ja väljendavad lauses ühte osalist või asjaolu. Osalause moodustataksegi fraasidest, seetõttu nimetatakse neid ka lausemoodustajateks. Nt lauses mees läks metsa seenele on 4 fraasi nagu ka lauses üks väga vana ja paks mees läks hilissügisesse metsa seenele. Mis vahet on fraasil ja moodustajal? Moodustaja on ühest või mitmest sõnas koosnev üksus, millel on teatud funktsioon suuremas tervikus, mille liige ta on. Keele kirjeldamisel on vaheastmeks tähenduse ja
juhtsüsteemis ei ole üheselt määratletud, on G77 vabalt kasutatav. G79 Hüpe alamprogrammi tagasi pöördumisega. G90 Hüpe näidatud reale G91 Absoluutne koordinaadistik Suhteline koordinaadistik Universaalsed funktsioonid Sümbol Tähendus M00 Programmeeritav peatus. Kehtib ühes lauses. M01 Programmeeritav peatus kinnitusega. Kehtib ühes lauses. M02 Programmi lõpp. Funktsioon rakendub, kui programm on täidetud. M06 Lõikeriista vahetus. Kehtib ühes lauses. M60 Tooriku (detaili vahetus). Abifunktsioonid- frees-, puurpingid ja töötlemiskeskused Sümbol Tähendus M03 Spindli pöörlemine päripäeva M04 Spindli pöörlemine vastupäeva M05 Spindli seiskamine M07 Jahutus nr2 sisse M08 Jahutus nr 1 sisse
Tavalisemad grammatilised kategooriad Arv ehk numerus singular/pluural/ (duaal ...) Sõnadega viitad objektide arvule. Loendades peavad objektid mingi tunnuse põhjal sarnanema. Klass, sealhulgas sugu ehk genus maskulinum / femininum / neutrum ja ka nt elus /elutu, inimene /mitteinimene Määratus ehk definiitsus Kääne ehk casus need ei ole eesti keele 14 käänet! Kannavad semantilist rolli lauses. Võrdlus positiiv / komparatiiv / superlatiiv Aeg ehk tempus Isik ehk persona Kõneviis ehk modus Tegumood ehk genus aktiiv / passiiv; personaal /impersonaal Laad ehk aspekt: lõpetatud / lõpetamata; tulemuslik / mittetulemuslik; punktuaalne / duratiivne; progressiivne Polaarsus: jaatus ja eitus Arv on grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
