maailmapilti. Näiteks olen veendunud, et kirjandusteoste lugemine aitab mõista erinevaid inimesi, samas parandab ka eneseväljendusoskust.69 Iga matemaatiline tehe, mis teeme, arendab loogikavõimet, annab võimaluse kasutada õpituid valemeid. Ka elus on oma valemid, mida me tihti ei märka ega rakenda. Armastuses ning suhetes võib leida kõige rohkem kindlaid reegleid. Näteks on A.H.Tammsaare kirjutanud:"Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus." Ka selles lauses peitub omamoodi matemaatiline tehe, kus autor püüab väita, et töö pluss vaeb võrdub armastus. Sellepärast peakski igaüks tegema rasket tööd suhte nimel, sest olla armastatud, on suurim kingitus, mida inimene endale teha saab ning tõeline suhe muudab meid paremaks, õpetades hoolima, arvestama teistega ning samas teeb õnnelikuks.97 Olen veendunud, et rahulolu on suurim nauding, mida endale pakkuda suudame. Eriala valides arvestatakse mitut faktorit
Võlakiri võib olla kas kupongvõlakiri või diskontovõlakiri. ostu ja müügiõigust tõendavad väärtpaberid e. optsioonid Optsioon Optsioon annab omanikule õiguse, aga mitte kohustuse kindlaksmääratud hinnaga osta või müüa mingit kindlaksmääratud (finants)vara kindlaksmääratud ajal tulevikus. See lause tasub meelde jätta, kasvõi välja trükkida ja seinale panna. Lisaks tasub tähele panna, et sõna kindlaksmääratud esineb selles lauses kolm korda. Optsioonide kauplemisel peate: Valima õige alusvara (enamasti aktsia). Õigesti ennustama liikumise ulatuse. Õigesti ennustama millal liikumine toimub. Kui üks nendest valikutest osutub ebatäpseks, siis te ilmselt raha ei teeni. See kolmik teebki optsioonide kauplemise keeruliseks. Aktsiate ostmisel/müümisel piisab ju ainult suuna ennustamisest.
juriidiline olukord Eestis · Spetsiaalne matkariietus on valmistatud mittepestavast ja vetthülgavast kangast Spetsiaalne matkariietus on valmistatud märgumatust teflonkattega kangast. 3. Milliseid sõnu ja konstruktsioone tuleks eesti keeles kasutada järgmiste asemel? Seletage paari sõnaga See linn hävitati vaenlaste poolt 17. sajandi algul Vaenlased hävitasid selle linna 17. sajandi algul. Kuna tegu on passiivse isikuvormistusega sisult aktiivses lauses, siis muudan lause üldiselt aktiivsesse vormi. Põlva maakonna elanike juurdekasv on madal Põlva maakonna elanike juurdekasv on väike. Kuna hinnatakse kogust, siis ei saa antud kontekstis rääkida madalast või kõrgest, küll aga suurest või väiksest elanike juurdekasvust. 2 Nimi: Komisjoni poolt 8
Soravus Vaadeldav räägib soravalt mõlemas keeles. Eesti keeles esineb mõttepause, millele järgnevad tavaliselt õiged sõnad antud olukorra kirjeldamiseks. Keelte Vaadeldav kindlasti eristab keeli. Rääkis kreeka keeles vaid eristamine emaga, teades, et teised perekonnaliikmed ei mõista seda keelt. Suhtlemine Vaadeldav suhtleb vabalt eesti ja kreeka keeles. Eristab mõlemat keelt. Ühes lauses ei esine mõlema, vaid ainult ühe keele sõnu. Tundub, et tänu mitmekeelsusele suhtleb vabamalt kõigi mõjutajatega. Vaadeldav on võimeline jutustama nii eesti kui kreeka keeles. Kokkuvõte Vaadeldav valdab mõlemat keel eakohaselt. Kõneareng on toimunud normaalselt. Sõnavara suurus on tavalisest suurem, sest tegu on mitmekeelselapsega. Vaadeldav on väga ekspresiivne ja väljendusrikas.
10,või 20/ eurot ühe hääle. 3.2 Osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui osaleb üle poole osadega esindatud häältest 3.3 Osanike otsus on vastu võetud, kui osanike koosolekul anti selle poolt kohalolijate häältest või koosolekuta otsustamise puhul kõigist häältest üle poole ning seadus või põhikiri ei sätesta teisiti. 3.4 Osaühingu põhikirja muutmise otsus, äriseadustiku § 193 lõike 1 teises lauses ja § 197 lõikes 1 nimetatud otsus, osaühingu lõpetamise otsus, lõpetatud osaühingu tegevuse jätkamise otsus, äriühingute ühinemise või jagunemise otsus või osaühingu ümberkujundamise otsus on vastu võetud siis, kui osanike koosolekul või kui seadus lubab, siis koosolekuta hääletamisel anti otsuse poolt vähemalt 2/3 häältest 3.5 Osaühingu juhatus valitakse 5 aastaks /või määramata ajaks/ 3
teist, uuemat sõna selle mõiste tähistamiseks. Ta käibib nüüdiskeeles otsetähenduses ega lisa keelele värvi, küll aga viitab mingile ajastule. Nt klarett, killing, kneht, oldermann. Rohkesti on historisme Jaan Krossi ajaloolistes romaanides, kus nad annavad tekstile ajastu hõngu. Juhtub aga ka eksimusi keelendi mingisse aega paigutamisega. Neid vääralt kasutatud sõnu kutsutakse anakronismideks. Nt lauses „1923. aastaks oli Eesti võrkpall jõudnud linnadest rajoonidesse” on rajoon anakronism, sest tollases Eesti Vabariigis olid maakonnad. Riigikogu saadikud on Nõukogude aja anakronism: tollal olid ülemnõukogu saadikud, praegu on riigikogu liikmed. Arhaism on tänapäeval teise samatähenduslikuga asendunud sõna (aga ka väljend või vorm), mis aitab nüüdiskeeles luua ajaloolist koloriiti. Nt heris (= petis, nurjatu, kelm), hüüs (= vara,
" 3. Küsimus :"Mõistke, mõistke, mehikesed, mis tuleb ammudes arusta, singudes sinisalusta?" Vastus :"Vihm tuleb ammudes arusta, singudes sinisalusta." Raamatust ,,Sada saarelehte, tuhat toomelehte": 4. Küsimus :"Valge poiss, must nina?" Vastus :"Uba." 5. Küsimus :"Uus maja, ise kasvatab katuse?" Vastus :"Piim." Kõnekäänd piltlik ja kujundlik ütlus, mis iseloomustab mõnd olukorda, nähtust, isikut. Tähendus selgub lauses. Näiteks : Ei lausu musta ega valget Võttis jalad selga Raamatust ,,Sada saarelehte, tuhat toomelehte": 1. Hirmul on suured silmad. Kui sa kardad, siis võib sind hirmutada ka selline ese või tegu, mis sind tavaolukorras jätaks külmaks. 2. Võõraste sulgedega ehtima. Teise inimese tegu või omadust endale omistama. 3. Viinamarjad on hapud. Tahetud asja mitte saades seda halvustama asuma. 4. Jänes püksis. Kartma. 5. Leiba luuse laskma. Puhkama
9. Morfoloogia. Morfeemi mõiste ja liigid. Morfoloogia e vormiõpetus on grammatika osa, mis tegeleb sõnavormidega (nende moodustamise ning nendest arusaamisega). Vormiõpetuses tegeletakse põhiliselt morfeemidega Morfeem – väikseim tähendusega üksus keeles (morfil ja morfeemil peaaegu et ei olegi vahet) Allomorf on morfeemi variant, mis on keele kasutajale eristatav Morfeemide liigid: * Vabade morfeemid - morfeemid, mis võivad fraasis esineda iseseisva sõnana, nt „koer“ lauses „Koer hammustas poissi“. * Seotud morfeemid iseseisvalt esineda ei saa, vaid peavad alati olema seotud mõne teise morfeemiga. Seotud morfeemide hulka kuuluvad liited ehk afiksid. * Leksikaalsed morfeemid – tähendusega * Grammatilised morfeemid – tunnused ja lõpud 10. Grammatilised kategooriad ja nende väljendamine (analüütiline ja sünteetiline väljendusviis, markeerituse printsiip). Arv, klass, kääne, määratus, võrdlus, aeg, isik, kõneviis, tegumood, aspekt, eitus.
- Poiss jookseb ( jooksmine on poisi tekitatud, poiss on aktiivne) agent Kuidas nad erinevad? Subjektist ja objektist saame rääkida nominatiiv-akusatiivkeeltes, aga absolutiiv- ergatiivkeeltes ei saa. Absolutiiv-ergatiivkeeltes saab kasutada nimetusi agent ja patsient, mis vastavad komplekssemas ehk nominatiiv-akusatiivkeele subjektile ja objektile. Patsient vastab akusatiivkeele sihitisele. Agent vastab subjektile. S nominaalfraas, millele vastab subjekt inglise intransitiivses lauses. A nominaalfraas, millele vastab subjekt transitiivlauses. P nominaalfraas, millele vastab objekt transitiivlauses. Keeltes on 2 lause põhitüüpi: 1) Poiss magab. sihitist pole, seega intransitiivne lause. ,,Poiss" = ainus nominaalfraas. 2) Poiss keedab suppi. ,,suppi" = objekt, ,,poiss" = subjekt, nominatiivis nominaalfraas. Intransitiivsed verbid jagunevad 2 rühma, st on duaalne strateegia intransitiivse lause argumendi vormistamisel:
Teiste elusolendite suhtlemissüsteem ei ole nii keerukas, tal pole nii suurt hulka sõnavara ning nüansse. Keele abil säilivad suhted varasemate sugulaspõlevedega, see säilib ka raamatute ja muude dokumentide abil. Keele allsüsteemid: Foneetika-teadusharu, mis uurib häälikulist substantsi ja selle loomist ning vastuvõttu. Fonoloogia-teadusharu, mis uurib keele hälikulist struktuuri. Morfoloogia. Morfeem - väikseim tähendusega keeleüksus lauses ja liigid: 1)vabad, mis esinevad ka üksi ja seotud morfeemid 2)mis kunagi üksi ei esine; juured ja tüved ning afiksid e liited, mis jagunevad omakorda neljaks: infiks, sufiks, prefiks ja tsirkumfiks; nullmorfeem nt raamat+0. Süntaks (kreeka sõnast syntaxis 'ühendus, liit, kokkupanek') - lauseõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib lausete struktuuri ning püüab formuleerida reegleid, mille alusel sõnad moodustavad fraase ning fraasid omakorda lauseid
Nt: Will Helen be using the phone for long? I have to make a phone call. FUTURE PERFECT - WILL HAVE + MINEVIK (-ED ENDING) Kasutan, kui... · Tegevused, mis lõppevad enne väidetavat aega tulevikus Nt: They will have painted the room by Monday. FUTURE PERFECT-ga kasutame: before, by, by then, by the time, until/till FUTURE PERFECT CONTINUOUS - WILL HAVE + BEEN + VERB + ING Kasutan, kui... · Rõhutan tegevuse kestvust/aega LAUSES PEAB OLEMA BY...FOR Nt: By the end of this year, he will have been lecturing at this college for then years. PRESENT SIMPLE Kasutan, kui... · Timetable või programm Nt: The bus leaves at 8pm. PRESENT CONTINUOUS Kasutan, kui... · Tegevused, mis me oleme otsustanud ja kokku leppinud teha lähitulevikus Nt: I am meeting Paul at 9 pm tomorrow.
Nimis, sides, asesõna, kaass, nimis, Toas oli õdus ja sõbralik õhkkond. Nimis., tegus., omadus., sides, omadus, nimis. Tooli tõmmati lauast eemale nurka ja seal läks lahti hoogsaks kaardimänguks. Nimis, tegus, nimis,kaas, nimis, sides, määrs, määrs,omadus,nimis. NB!! Käändumatud omadussõnad: -võitu - ohtu -nud -laadi -karva -tud -verd -värki Nende lõppudega sõnad on käändumatud ja jäävad alati samasuguseks lauses. HARJUTUS 2 HOMME määrsõna TEMA MEELEST kaassõna SIIN määrsõna PÄEVADE KAUPA kaassõna (LAUA) TAGA kaassõna VIIMATI määrsõna VEIDI määrsõna SALAJA määrsõna EDASI määrsõna VALJUSTI määrsõna (SEINA) ÄÄRES kaassõna OMETI määrsõna PUU OTSAS kaassõna POSTI KÜLJES kaassõna
parema ja vasaku käe kinnas või paar kindaid aga mitte mõlemaid. Seega ei ole parema ja vasaku käe kinnas nagu ühe üksuse võrdsed allüksused vaid eraldi erinevad üksused ja samaväärsed kui on paar kindaid. Kõlab absurdselt ju. Ryle üritaski läbi kategooriavigade abil seda kõike selgitada. Sellest tekstist võibki välja lugeda samase arusaama nagu on minul endal ,,Keha ja vaim eksisteerivad koos samaväärsetena inimese allüksustena" ehk siis inimene oleks minu lauses ühiste üksuste komplekti nimetus nagu Ülikool on nimetus paljudest võrdväärsetest üksustest nimetus. Kui nüüd lähtuda sellest et keha ja vaim ei ole koos tegutsevad võrdsed kooslused siis peaks ju saama vaimud omavahel suhelda ja teine vaim aru saama esimesest, Nagu Ryle ise kirjeldab on see arusaam ju väär sest, et me ei saa hinnata üksteise vaimset seisundit lihtsalt füüsiliselt kohtuda, see hinnang põhineb ju meie
ajaraiskamiseks pead. Parem oleks: "Kõik oleneb sellest, kuidas aega arvutis kasutada ja mida ajaraiskamiseks pidada." Jälgi, et sõnade järjekord oleks loomulik: Väga paljudel inimestel on maailmas arvutid. Sellest võib jääda mulje, et nende arvutid on mööda maailma laiali. Parem oleks: "Väga paljudel inimestel maailmas on arvutid." Ehkki tegelikult on ka sõna maailm lauses ülearune. Veendu, et lauseliikmed oleksid õiges vormis: Tänapäeval on paljud inimesed, kes oma elu ilma arvutita ei saa ette kujutadagi. Vaata, mis küsimusele lause vastab: Tänapäeval on palju keda? Järelikult on õige "palju inimesi." Arvutid on ajaraiskaja. Arvutid on mitmuses, ajaraiskaja ainsuses – ühte neist tuleks muuta. Sidendid (kui erandid välja jätta), mille ette koma tavaliselt ei käi: ja, ning, ega, ehk, või, kui ka.
V teema eksam: keha ja tegevus 1. ...... võib võrrelda operantse tingimisega, mille käigus tekib assotsiatsioon tegevuse ja selle tagajärje vahele. See võrdlus on seotud ka peegelneuronitega – just taolised närvirakud võimaldavad õppijal representeerida kolmanda isiku käitumist mitte ainult visuaalse stiimulina vaid ka motoorse tegevusena. 2. On teada, et komöödiasarjade taustaks kostuv naer suurendab tõenäosust, et sari tundub vaatajale naljakas. Seda võib pidada näiteks kogemuslik ja mitte tuletuslik empaatiast, kuna ühe inimese seisund kandub teisele üle tahtmatult ja peegelneuronite vahendusel. 3. Nii aferentne kui eferentne kommunikatsioon kehaga on ajus organiseeritud ..... ehk keha ehitusest lähtuvalt. 4. Hõbedase kuuli/palli pilt) Katseisikule näidatakse kaks korda seda pilti. Esimesel korral teatatakse, et kujutatud ese on valmistatud plastikust, teisel korral väidetakse see aga olevat metalne. Tõenäoliselt erineb katseisiku...
1.Kirjuta naise või mehe suguelundi osa nimetus Seda mööda liiguvad spermid... seemnejuhad Selles areneb loode...emakas Selles valmivad spermid...munandid Selles valmivad munarakud...munasarjad Selles viljastub munarakk...munajuha 2.Paranda vale sõna lauses õigeks Spermid moodustuvad munajuhades munandites.. Korraga valmib miljoneid sperme, mis talletuvad munasarjades munandimanustes. Küpse munaraku vabanemist munasarjast nimetatakse mensturatsiooniks ovulatsiooniks Mitte viljastunud munarakk eemaldub organismist ovulatsiooni menstruatsioonikäigus. Kõik munarakud moodustuvad Murdeeas looteeas ja elu jooksul neid juurde ei teki. 3.Järjest numbritega loote arenguetapid 2.Rakukobar pesastub emaka limaskestas. 5
*Probleemi selgitamine (miks see probleem on oluline) *Üldiselt üksikule. Alusta kaugemalt ning jõua detailideni *Ära sõnasta mitut probleemi, nii on endal raskem NB! *Sissejuhatus ei tohi muutuda arutluseks! *Sissejuhatus ei tohi probleemi vastust ära öelda *mõni tabav tsitaat on lubatud *Ei tohi muutuda heietuseks! Sisulõigud *400-sõnalises kirjandis peaks olema keskmiselt 3 lõiku, mis on omavahel loogiliselt seotud. *Igas lõigus peaks olema 7-10 lauset arvestusega, et lauses on keskmiselt 10 sõna (8-15) Lõigu ülesehitus *Iga lõik peaks algama 1-2 lauselise väitega, mis peab olema seotud probleemlausega. Kas seda siis kinnitama, vastu vaidlema või selle erinevaid külgi esile tooma * Pärast väidet peaks järgnema 3-4 lauseline arutlus ja 2-3 lauseline näide (järjekord pole oluline) *Lõigu peaks lõpetama 1-3-lauseline järeldus, mis kinnitab väidet ja ühtlasi juhatab lugeja järgmise lõigu juurde Näited
· Võimalik veel duaal(kaksikjaotus) ja triaal(kolmikjaotus), rohkem mitte. · Sg: mina; du: kaks mind; tr: kolm mind. pl: mitu mind. Arvuklassifikaatorid Kohustuslikud arvu näsitlevad sõna, mida tuleb kasutada koos subatantiivi klassiga. Grammatiliste kategooriate koosesinemisel on vähe oluline põhjus: ei saa loendada tühja, seega peavad olema referendid või entiteedid. Kääne Käändekategooria peamine funktsioon on eristatud lauses grammatilisi funktsioone, või laiemalt, lause moodustajate semantilisi rolle. · Agent on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tahant toimuvat tegevust ning seda kavatsuslikult ja meelega. · Patsient on lause osaline, kes või mis on kas mingis seisundis või mingites tingimustes või siis allub seisundi või tingimuste muutustele. · Teema viitab esemetele või olenditele, mis paiknevad kuskil või alluvad
Seega iga väitlauset, kus oluline on sõnade osutus (tõeväärtus), tuleb mõista pärisnimena (osutuseks on tõesus või väärus). Kui lause osutus on ta tõeväärtus, peab see jääma muutumatuks, kui lause osa vahetatakse välja sama osutuse, aga teise tähendusega väljendi vastu. Niisiis on kõigil tõestel oma ja kõigil vääradel lausetel sama osutus. Osutuses on kõik üksik kõrvale jäetud, seega ei ole oluline osutus üksi, vaid koos tõeväärtusega. Aga kui lauses tõeväärtuse kontrollimiseks vahetatav väljend on ise lause, peaks asi toimima ikka samamoodi (et tõeväärtus jääb samaks). Aga kui üks kahest (lause/osalause) on otseses, teine kaudses kõnes, osutab lause otseses kõnes jälle lausele ja kaudses kõnes mõttele. Kas sel juhul ka kõrvallause puhul osutus võrdub tõeväärtusega? Kaudse kõne puhul ei ole. Kaudses kõnes on osutuseks mõte, mitte tõeväärtus. Tähenduseks on sõnade tähendus (näiteks 'ütlema')
1 Helen Kahur seda, et autor püüab luuletuse rütmi muutmisega tekitada lugejas tunnet, et nüüd on midagi teistmoodi. Vaatamata eelöeldule, ei pruugi tavaline lugeja, kes põgusalt luuletuse läbi loeb, aru saadagi, et selline värsimõõdu muutus on toimunud. 3. Kirjuta välja luuletuses esinevad kõnekujundid, määra nende liik. kullast kootu epiteet Sõnal kullast ei ole antud lauses sõnasõnaline tähendus. Seda sõna on hoopiski kasutatud et ilustada midagi, mida öö on teinud päise päevaga. tumma põlgust epiteet See epiteet on justkui vastupidine eelnevale, st antud väljend pigem halvustab kui ilustab. Sellegipoolest on siin kasutatud sõna tumma, iseloomustades põlgust. Antud sõna kirjeldab ja täiendab sõna põlgus tähendust. põhjatu ja pikk epiteet
OMISTUSLIITED • ( MINUN ) AUTONI • ( SINUN ) AUTOSI • HÄNEN AUTONSA • ( MEIDÄN ) AUTOMME • ( TEIDÄN ) AUTONNE • HEIDÄN AUTONSA Millal kasutatakse? • KIRJAKEELES koos isikulise asesõnaga, mis on omastavas käändes (kenen?) minun, sinun, hänen... • Minun, sinun, meidän, teidän võivad lauses olla vaid mõtteliselt, sest lõppude -ni, -si, -mme, -nne puhul on omistaja selge • Asesõnu hänen ja heidän aga ära ei jäeta, sest neil on sama liide -nsa / -nsä Sano suomeksi! • Minu sõber • Sinu sõber • Tema sõber • Meie amet • Teie amet • Nende amet • Meie hotell • Minu töö • Tema bussipeatus • Meie kool • Teie koer • Nende naaber • Sinu telefoninumber Millal ei kasutata? 1
Aastaarvud ja kuupäevad kirjutatakse numbritega, väiksemad arvud sõnadega. ,,Osad" ei käi elusolendite kohta. Vältida sõnu ,,asi", ,,tegelt", ,,värk" jne... Sulge pigem mitte kasutada. Sidesõna ei alusta lauset. Peale on kas kohamäärus või tähendab lisaks, pärast tähendab ajaliselt hiljem. Enne tähendab ajaliselt varem, ennem tähendab pigem. Vahest tähendab ehk, vahel tähendab mõnikord. Õieti tähendab õigupoolest, tegelikult, õigesti tähendab mitte valesti. Igas lauses peab olema tegusõna. Võrdluses ei käi ,,kui" ja ,,nagu" ees koma. Kaashäälikuühendite erandid: Rõhuliite -gi/-ki ees (-ki liidet nõuavad k, p, t, g, b, d, f, h, s, s, z, z). Nt. Lill+gi, kass+ki, ehk+ki, kukk+ki Liitsõna liitumiskohal. Nt. Kristall+selge, kesk+kool Ülipikk ss l-i, m-i, n-i ja r-i järel (v.a. börs, pulseerima, kurseerima). Nt. Ressurss, valss, pulss, renessanss Liited (kõik tähed jäävad alles, kui sõna lõppeb sama tähega, millega liide algab.) Nt
16.04.2008 10:30 Väljaande omauudis Pärnu linnavolikogu asus arutama negatiivset lisaeelarvet ja uue spordihalli rajamist. Linnaeelarvet tuleb kärpida ligi 30 miljoni krooni võrra. Endine abilinnapea tõi näiteks olukorra Pärnu Koolide Sihtasutusega, millel lubati käesoleval aastal võtta Ülejõe gümnaasiumi ja Hansagümnaasiumi remondiks laenu kogusummas 120 miljonit krooni. Hinnang on neutraalne. Kuna Hansagümnaasiumit on ainult ühes lauses mainitud ja otseselt see teema ei puudutagi meie kooli. Kuldsed koolilõpetajad said kokku Kadriorus 21.06.2008 00:01 Väljaande omauudis President Toomas Hendrik Ilves tänas 21.juunil Kadriorus parimaid kesk-, kutse ja kõrgkoolide lõpetajaid tehtud töö eest ning tõdes, et nimekirjas olevad inimesed on saavutanud elus palju. Pärnu Hansagümnaasiumi õpilased on ära mainitud parimate lõpetajate seas. Hinnang on positiivne, sest Hansagümnaasiumi õpilased on parimate lõpetajate
Nt: laotada tahaks Su üle vaipa Ellips- sõnade ärajätmine, et tekiks pingestatus Sidesõnatus- sidesõnad jäetakse ära. Kõlakujundid Allinteratsioon- sama kaashääliku kordus sõna algul Nt: vanem venda vennikene Assonants- sama vokaali kordumine Nt: Aus Ants abistas ahvi Allinteratsiooni kasutakase enamasti assonantsiga koos ja nad moodustavad algriimi. Nt: karjapõli kadakane, orjapõli ohakane Anagramm- tähemäng, tähtede ümberpaigutus sõnas või lauses kus saadakse uus sõna Nt: isa-asi, sai-ais Palindroom- edasi-tagasi üks ja see sama mõte Nt: aias sadas saia Onomatopoeetilised sõnad- loodushääli jäljendavad sõnad Nt: Paar prahvangut veel rõõska äikest: Mürr-mürr, mürr-mürr! Trahh, trahh! (Visnapuu kolmas kiri Ingile) Riim- sõna reeglipärane kordumine. Eristatakse alguse-, sise- ja lõppriime. Silpide arvu poolest eristatakse meesriime(ühesilbilised), naisriime(kahesilbilised) jne.j
tunnusteks. Allomorfideks nimetatakse ühe ja sama morfeemi erinevaid variante. Ühe morfeemi allomorfid kannavad kõik seega sama tähendust, erinevad üksteisest aga näiteks häälikulise koosseisu poolest. Eesti keeles on allomorfid näiteks -le (koera/le) ja -lle (ta/lle), mille mõlemaga antakse edasi alaleütlevat käänet. Ühe ja sama sõna eri kujusid, mis erinevad üksteisest ainult selle poolest, kuidas neid lauses kasutada saab, st oma grammatilise tähenduse poolest, nimetatakse sõnavormideks. Morfeemidest pannakse kokku sõnad ja sõnavormid. 5. Morfoloogiline analüüs ja süntees. Morfoloogiline süntees ehk vormimoodustus on sõnavormide moodustamist käsitlev vormiõpetuse osa. Morfoloogiline analüüs on sõnavormidest arusaamise käsitlev osa. 6. Sõnavormide moodustamise viisid. Aglutinatsioon, fleksioon. Sõnavormide moodustamiseks on kaks viisi: aglutinatsioon ja fleksioon.
Omastav asesõna + määratud omadussõna 25 Ülivõrde määratud vorm 26 MÄÄRSÕNA 27 Omadussõnadest tuletatud määrsõnad 27 2 Iseseisvad määrsõnad 28 Määrsõnade võrdlusastmed 30 Määrsõna koht lauses 30 TEGUSÕNA 31 Tegusõna pöördkonnad 31 Tegusõna pööramine 32 Olevik 32 Lihtminevik 33 Täisminevik 35 Enneminevik 37
Eesti keeles on 26 kvalitatiivselt erinevat segmentaalfoneemi: 9 vokaali /a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü/ 17 konsonanti ehk kaashäälikut /f, h, j, k, l, l', m, n, n', p, r, s, s', š, t, t', v/. Loetletutest on /f/ ja /š/ võõrkonsonandid, mis esinevad ainult võõrsõnades. Minimaalpaar - sõnad, mis erinevad ühe foneemi poolest NT: „kana“ ja „kala“ Foneemide distinktiivsed omadused 6. Sõna. Homonüüm, homofoon, homograaf. Sõna on keele vähim iseseisvalt kasutatav üksus lauses. Sõnad koosnevad morfeemidest. Tüüpiline sõna liigub üksi, esineb tervikuna ja omab tähendust. Ebatüüpilised sõnad: artiklid, sidesõnad, eitus. Homonüümid on samakujulised, aga erineva tähendusega sõnad ( tee-tee) Homofoonideks nimetatakse sama häälduse, aga erineva kirjapidi ja tähendusega sõnu (baar-paar; ball-pall) Homograafideks nimetatakse sama kirjapildi, aga erineva häälduse ja tähendusega sõnu (palk-palk; tall-tall) 7. Morfoloogia. Morfeemi mõiste ja liigid.
.. Inversioon on ebatavaline sõnajärjestus. Terviklikkuse häired Elliptiline lause tähendab mõne lauseliikme, tavaliselt aluse või öeldise väljajätmist. Ellips on kergesti juurdemõeldava või väheolulise sõna või sõnade väljajätt lausest, ilma et tähendus muutuks. Nt Kes ees, see mees. Lausekatkestus lause jäetakse tundeseisundi tõttu lõpetamata. Nt. Arvad? Kas ma ikka tõesti ... Kiillause ehk parentees lause tervikusse kiilutud seletus, märkus, täpsustus, jääb lauses ühildumata. Nt. Olen arvanud, et eriti pikem ajalooline teos peaks (muidugi ikka siis, kui mina selle autoriks olen!) olema põhiliselt realistlik. J. Kross Rinnastuslik lühiühendus tseugma öeldisega ühendatakse ühte lausesse sisult sobimatud ja vastuolulised alused või sihitised. Nt. Päike ja õpilased tulid välja. Hakklause ehk anakoluut seostumata, katkendlike mõttejätkude ühendus ühes lauses. Nt. Ma ei ole muidugi kindel ... aga ikkagi ... milleks just mina ..
;i.ii:i i Uld-ja kestva vormiga viiljendatud tegevus on samaaegne deldisverbi tegevusega. I heard her pkry the piano. She s glad to be pructicing. Perfeki ja perfekli kestva vormiga miirgitud tegevus eelneb cieldisverbi tegevusele. We're happy to hqve met him- I know him to hqve been living therefor 5 years. Infinitiiv v6ib olla lauses aluseks, sihitiseks, tdiendiks jt. Tb unclerstdncl is to Jbrgive (aus). She likes ro dance (sihitis). Z/rls is a rule to be rememberetl (tdiend) :i:r*;::i:1!;ti Aktiiv Passiiv o Lihtvorm (The simpleform) keepins being kept o Perfektivorm (The per
Monstrumsõnad moodustatakse tavad peamiselt esemeid, olendeid, nähtusi, tegevusi ning oma- Piirangutest hoolimata on tüve- Milline on kõige pikem sõna eesti keeles? tüvede ja liidete dusi. Nende tähendus on tavaliselt kergesti kirjeldatav. Tüved de ja liidete kombineerimis- Sellele küsimusele on raske vastata, sest abil saavad lauses esineda täiesti iseseisvalt, ilma et neile liituks teisi võimalused eesti keeles siiski eesti keel sõnamoodustus võimaldab luua tüvesid või liiteid. nii suured, et nende abil saab üsna pikki sõnu. 2. Tuletusliited väljendavad üldist (abstraktsemat) tähendust, sõnavara pidevalt uute sõnade- Igapäevastest sõnadest on suhteliselt pikad
2. Kui ühend- või väljendtegusõnast on moodustatud käändsõna (kes? mis? missugune?) või määrsõna (kuidas?), siis kirjutatakse selle osad enamasti kokku, sest tekib uue tähendusega sõna: Ette kandma - ettekandja, alla kirjutama - allakirjutamine, aru saama - arusaam, ette võtma - ettevõtlik, lugu pidama - lugupidavalt. 2. Kui ühend- või väljendtegusõnade v-, tav-, nud-, tud-kesksõna või mata-vorm esinevad lauses täiendina (missugune?), siis võib nende osad kas kokku või lahku kirjutada: aset leidnud sündmus= asetleidnud sündmus, pähe õpitud luuletus = pähe õpitud luuletus, välja töötatud = väljatöötatud juhend. Sama moodi: tema otsus oli ette aimatav = etteaimatav. Alati lahku:veel kord, kas või,mis tahes, kogu aeg just nagu, kes iganes, aastast aastasse Kokku: järkjärguline, sammsammuline
,,Osad" ei käi elusolendite kohta. Vältida sõnu ,,asi", ,,tegelt", ,,värk" jne... Sulge pigem mitte kasutada. Sidesõna ei alusta lauset. Peale on kas kohamäärus või tähendab lisaks, pärast tähendab ajaliselt hiljem. Enne tähendab ajaliselt varem, ennem tähendab pigem. Vahest tähendab ehk, vahel tähendab mõnikord. Õieti tähendab õigupoolest, tegelikult, õigesti tähendab mitte valesti. Igas lauses peab olema tegusõna. Võrdluses ei käi ,,kui" ja ,,nagu" ees koma. Kaashäälikuühendite erandid: Rõhuliite -gi/-ki ees (-ki liidet nõuavad k, p, t, g, b, d, f, h, s, s, z, z). Nt. Lill+gi, kass+ki, ehk+ki, kukk+ki Liitsõna liitumiskohal. Nt. Kristall+selge, kesk+kool Ülipikk ss l-i, m-i, n-i ja r-i järel (v.a. börs, pulseerima, kurseerima). Nt. Ressurss, valss, pulss, renessanss
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL LAC-5700 OPERATSIOONISÜSTEEMID KODUTÖÖ NR.2 ARUANNE Õppejõud : prof. Vello Kukk Tudeng : Anneli Kaldamäe Martr. nr : 991476 Rühm : LAP E-mail : [email protected] TALLINN 2000 ÜLESANDE TINGIMUSED 1. paigutada lauses olevad snad paisktabelisse (maht T=31 sõna); 1. aadressi leidmisel kasutada järgmist kodeerimist: 2. arvestatakse kahte esimest sümbolit, 3. sümbolid kodeeritakse järgnevalt: a 1, b 2, ..., z 26, tühik 0; suur- ja väiketähed on ekvivalentsed 4. paiskfunktsioon arvutatakse järgmiselt: h = 1.täht * 27 + 2.täht 5. primaaraadress arvutatakse järgmiselt: f = h mod T, kus T- tabeli maht; 2
Sõltumatud asesõnad käituvad grammatiliselt nagu nimisõnad ja esinevad tavaliselt koos liitega –ka/-ta (näiteks adiga, „sina”). Kliitik asesõnad on lisatud tegusõnale. Somaalia keelel on sooline vastandlikkus, mille läbi mitmuse nimisõnad võtavad tavaliselt vastassoo kokkuleppel nende ainsuse vormidega. (https://en.wikipedia.org/wiki/Somali_language#Morphology 24.10.15 20:00) Laused somaali keeles on tavaliselt järjekorras alus – sihitis – verb. Nimisõnadel on lauses erinevad tonaalsed märgistused numbrite, soo (mees- ja naissugu) ja käänete jaoks. Somaali keel kasutab kolme keskset märgistust: baa, ayaa ja waxa(a), mis tähistavad üldiselt uut informatsiooni või selgelt eristuvat rõhuasetust. (https://en.wikipedia.org/wiki/Somali_grammar 24.10.15 20:30) Somaali keeles on 22 konsonantfoneemi. Keeles on viis põhilist täishäälikut. Igalühel neist on ees ja taga variatsoon, pikk või lühike versioon, mis annab selgelt 20 täishäälikut.Samuti
ebaharilikku, kuigi see pole produktiivne. Mõned tegusõnad kasutavad reduplikatsiooni, et väljendada korduvaid või intensiivistatud tegevusi. (Kawachi, Kazuhiro (2007) "A grammar of Sidaama (Sidamo), a Cushitic language of Ethiopia": lk 311. 28.10.15) Sidamo keel on nominatiiv-akusatiiv keel, mis kasutab pigem alust ja sihitis kui ergatiivi ja absolutiivi. Alused on nominatiivses käändes, otsesed sihitised akusatiivses käändes ning kaudsed sihitised on daativi käändes. Sõnajärjekord lauses on kujul alus – sihitis – tegusõna (verb). (Kawachi, Kazuhiro (2007) "A grammar of Sidaama (Sidamo), a Cushitic language of Ethiopia": lk 481, 511. 28.10.15) Sidamo keeles on viis lühikest vokaalfoneemi, sõnad lõppevad täishäälikutega. Nimisõnadel on sooline vahe nende kokkuleppel tegusõnadega ja nende demonstratiivide valikuga. Sidamo keeles on ainsuse järelliide (sufiks) –cco (-co peale sonoranti) ja mitmuse järelliide.
g) Vaata üle vormistus, viitamine. Kindlasti peab olema erinevatest allikatest saadud andmed viidatud. Artikkel, raamat (Näiteks: (Padar, 2002) kasutatud kirjandusse paned täpsemad andmed). Interneti allikad, kus töö autorit ei ole, võid viidata lingina (https://et.wikipedia.org/wiki/Kanaliha) kui on kindel pealkiri internetiallikal siis selle pealkiti ja aasta. h) Kindlasti vaata üle kirjakeel igas lauses on üldjuhul vähemalt üks tegusõna; · kasuta ühesugust ajavormi; · väldi liigseid kordusi; · ära kasuta liiga pikki lauseid; · kasuta arvuti õigekirjakontrolli vahendeid. Näiteid keelekasutuseks · Käesolevas töös vaadeldakse ... · Loovtöö esimeses osas antakse ülevaade ... LISA OMA TÖÖSSE KA LOOVTÖÖ ETAPID (lühidalt, ajaliselt) toodud ära loovtöö korralduses.
1.Mis on ametikiri? Ametikiri on dokument, mis koostatakse infovahetuse eesmärgil ning saadetakse adressaadile posti, e-posti või faksi teel. 2.Kes võivad olla kirja saajaks ? Mitmes eksemplaris trükitakse ? Adresseeritakse juriidilisele või füüsilisele isikule ja saadetakse adressaadile posti, faksi või e-posti teel. Trükitakse kahes eksemplaris. 3.Milline peab olema ametikirja tekst ? Mida tähendab lühend KISS? Ametikirja tekst peab olema, lühike, täpne ja selge, keeleliselt ja juriidiliselt õigesti sõnastatud, loogiliselt üles ehitatud. K-eep I-t S-hort and S-imple 4.Kuidas trükitakse ametikirja tekst? Tee kaks näidet. Kirja tekst trükitakse plokkstiilis, mitmuse esimeses või ainsuse kolmandas pöördes kindlas kõne viisis. (mitmuse I pööre-nt Me käisime eile linnas. Ainsuse III pööre- nt Isa käis eile linnas. Buss väljub kell 10). 5.Mis mõjutab kirja loetavust ? Põhjenda. Kirja loetavus mõjutavad lausete ja lõikude pikkust (10-12 sõna...
Benabena keel Benabena keel on Üld-Uus-Guinea hõimkonda Kainantu-Goroka keelte Goroka rühma kuuluv keel (Ethnologue). 1998. aasta andmete järgi on maailmas 45 000 benabena keele kõnelejat (Ethnologue). 2009. aastal hinnati kõnelejate arvu umbes samas suurusjärgus, aga keelele pakub konkurentsi tok-pisini keel (DOBES). Seda oskavad/kasutavad teise keelena ja saavad aru ka abaga keele kõnelejad, keda on 2011. aasta andmete järgi 150 (Ethnologue). Benabena keelt kõneldakse Paapua Uus-Guineas Eastern Highlandsi provintsis Goroka (mis on ka provintsi keskus) piirkonnas (Ethnologue). Eastern Highlandsi provintsis ca 580 000 elanikuga räägitakse umbes 21 keelt (Wikipedia). Kasutatakse ladina tähestikku ja keele ISO 639-3 kood on bef (Ethnologue). Benabena keel on peamiselt aglutineeriv keel kuid esineb ka fusionaalseid elemente. Verbide morfoloogia on palju keerulisem ja olulisem kui seda on nimisõnade...
Alates 2013 on Vanemuise teatri solist. Kavalehest leidsin lavastaja Tanel Jonasi poolt ühe väga hea lause, mis mulle meeldima hakkas, sest see lause kutsub lapsevanemaid viima oma järeltulijaid rohkem teatrisse. Lause on järgnev: “Igal põlvkonnal peab olema mõni tegelane, kes aitab väikesel teatrikülastajal teha esimesi samme, avastades rõõmu, maagiat ja salapära, mida teater pakub.” Lause või mõttetera, mille etendusest kaasa võtsin on järgnevas lauses. Uskuma peab headusesse, tarkusesse, teadusesse, iseenda südamesse – ega muidu ju ei saa sinu soovid täituda. Esinejate oskused olid väga head, sest kõik tuli välja perfektselt. Isegi, kui nad eksisid, siis seda ei olnud üldse tähele panna. Mulle isiklikult meeldis helilooja stiil. Ta rõhutas, et lapsed peavad ikka mängima, ei ole vahet, kas toas või väljas. Vihjatakse, et tuleb ikka tubli olla ja teiste vastu hea. Helilooja stiil
Teoreemi eeldus ja väide Teoreemis saab eristada kaht osa eeldust ja väidet. Teoreemi eeldus ütleb, mis on antud või mis on teada. Väide aga ütleb, mida saab eeldusest järeldada ehk mida on tarvis tõestada. Näide. Kui-siis vormis on sõnastatud teoreem kui naturaalarv lõppeb nulliga, siis see arv jagub viiega. Selle teoreemi väide on : see arv jagub viiega. Pöördteoreem Lasuet, mis saadakse eelduse ja väite vahetamisel antud lauses, nimetatakse selle lause pöördlauseks. P G (P on parajasti siis, kui on G) Näide. Olgu antud teoreem : Kui arv lõppeb nulliga, siis arv jagub 10-ga. Selle teoreemi pöördteoreem on : Kui arv jagub 10-ga, siis see arv lõppeb nulliga. Vastuväiteline tõetusviis Iga väite korral on tõene kas väide ise või selle eitus, kolmandat võimalust ei ole. Teoreemi väide ei ole tõene, siis peab tõestama, et see ei ole tõene ja kui sa ei suuda seda
alla. Tema eesmärk oli leida kõige õigemad tõed, vastused milles ei ole võimalik kahelda, laused kus kahtlused on võimalikult tugevalt välja juuritud.Ta uuris ja mõtiskles inimese olemasolu üle, et kuidas teada ``Mis ma olen ``. Ta selgitas välja täpselt, et keha on vaimust erinev. Tõestamaks enda olemasolu maailmas je enda eksisteerimises, jõudis ta teadmiseni ma mõtlen, järelikult ma olen olemas. Midagi loogilisemat ja enam kergemat ei saakski selles lauses olla. Ta tunnetas, et ta on substants, mille kogu olemus ehk loomus sisaldub ainult mõtlemises, mis oma oleluseks ei vaja kohta ega sõltu materiaalsetest asjadest. Samuti pööras ta tähelepanu hingele, mille tõttu me oleme need kes me oleme on täiesti erinevad kehast ja ka tunnetamine on kergem, kui keha. Ükskõik, mida ta uuris oli ta väga hoolikas leidmaks lauseid, mis oleksid kindlad ja tõesed, et eksimusel ei oleks kohta.
,,Täna on väljas külm,'' ütles ema, ,,sest puud on üleni härmas.'' 3 ,,Kas täna on kontrolltöö?'' ahastas Tiiu. ,,Mul on kõik õppimata.'' ,,Tulge tuppa!'' hüüdis ema. ,,Mul on söök valmis.'' 4.LAUSETÜÜBID LIHTLAUSE- seal on üks öeldis (Ema tuli koju.) LIITLAUSE- seal on kaks või enam öeldist (Ema tuli koju ja tõi tordi.) KOONDLAUSE- seal on loetelu Jaatavas lauses on kahe viimase sõna vahel ''ja'' või ''ning'' Eitavas lauses on kahe viimase sõna vahel ''ega'' nt Kevadel õitsevad sibullilled: krookused, lumikellukesed ja hüatsindid nt Krookused, lumikellukesed ja hüatsindid- need sibullilled õitsevad kevadel. RINDLAUSE JA PÕIMLAUSE Rindlause: Ema laulab ja isa joonistab. Põimlause: pealause +'','' + kõrvallause nt Ema laulab laulu, mis mulle meeldib. Näited:
morfoloogiliseks analüüsiks. * Sõna Keelesüsteemi tähtsamad struktuuriüksused on lause ja sõna. Morfoloogias selgitatakse sõnade siseehitust, lause on aga sõnadest moodustatud tervik. Sõnad võivad iseseisvalt moodustada lause (kõnes lausungi). Sõna määratlemiseks saabki operatsioonitestina kasutada näiteks omadust üksi esineda või vabadust kohta vahetada. Permutatsioonitestiga saab kontrollida sõnade vabadust lauses liikuda samal ajal tähendust muutmata. Üksiesinemine ja permutatsioonivabadus ei ole alati piisavad sõnaks olemise kriteeriumid (nt ingl keele the, a, an ei saa vabalt lauses liikuda, kuid neid peetakse sõnadeks). Kolmas kriteerium on sõna terviklikkus ehk kohesioon. See tähendab, et sõna koosseisu ei saa tuua teisi lauses esinevaid sõnu. Seegi test ei ole üldkehtiv, nagu näitab inkorporatsioon - grammatiline protsess, mille tulemusena sõnast saab teise sõna osa
14. Kndsnad on nimi-, omadus-, arv- ja asesnad. Nimisnad mrgivad esemeid, olendeid ja nhtusi ning vastavad ksimustele kes?, mis?, kelle?, mille? jne.Omadussnad vljendavad omadusi ning vastavad ksimusele missugune?, missuguse?, missugust? jne. Arvsnad vljendavad hulka vi jrjekorda ning vastavad nimetavas kndes ksimusele mitu?, kui palju? mitmes?.Phiarvsnad vastavad ksimusele mitu?, kui palju?, mitmendik. Jrgarvsnad vastavad ksimusele mitmes?. Asesnad asendavad lauses nimi-, omadus- vi arvsnu, aga on nendega vrreldes ldisema thendusega. Asesnad vastavad samale ksimusele, mis snadki, mida nad asendavad. 15. Omadussnast saab moodustada: a) algvrret vljendab lihtsalt mingit omadust, b) keskvrret vljendab seda, et kellelgi on mingit omadust rohkem kui teistel. Keskvrre on omastavas kndes ja talle lisandub tunnus m. c) livrret nitab, et kellelgi on seda omadust kigist rohkem. livrre= kige + keskvrre 16. Snavara rikastamine: a) snade laenamine,
eelneva käändsõnaga kokku 6. Märkus :Kui ne- või line- omadussõna juurde 4. Sõna Pool kirjutatakse 4. m. omastavas 4. Muutumatu sõna kuuluval sõnal on täiend , kirjutatakse lahku : kokku kui tekib uus tähendus olen nimisõna esineb lauses harilikult nelja meetri pikkune ja ei käändu: pooltoores, kirjutatakse teistest sõnadest poolametlik , pooljoostes järgnevast lahus(kummuli paat , 7. Nimi , tsitaatsõna , täht täheühend või
MÕISTED: Autopoiees süsteemi pidev ise taasloomine Denotatsioon-Märgi üldiselt heakskiidetud ja seeläbi selge tähendus.Näitab märgi üldist positsiooni semantilises(tähendus) süsteemis Diskursus tähenduste, metafooride, esituste, imagode, juttude, lausete jne sidus võrk, mis loob sündmuste mingi versiooni. Entroopia - süsteemi määramatuse ja korrapäratuse määr Ikoon e ikooniline märk - meenutab objekti(on sellega sarnane). Selline märk näeb äratuntavalt välja, kostub, tundub käe all, maitseb või lõhnab samamoodi nagu objekt. (nt,pildid, diagrammid, metafoorid) Informatsioon nähtuse kohta käiv teadmus, mis vähendab ebakindlust. Mõõtühik 1 bitt Kanal see füüsiline keskkond, milles signaale siirdatakse (transporditakse): nt häälelained, raadiolained, telefonijuhtmed, närvirakud jms. Kanal määrab vahendi tehnilised v füüsilised omadused. Kommunikatsioon- sõnumite vahetamine saatja ning vastuvõtja vahel teatavas kultuurilises ja füüsili...
,,Öös on asju" Mati Unt 1. Kirjelda loetud teoses käsitletud aega, tegevuse toimumise keskkonda. Mati Undi teoses ,,Öös on asju" toimub tegevus Nõukogude aja lõpus. See tähendab 80-ndaid aastaid. Kuigi autor põikab kohati tagasi ka varasematesse aastakümnetesse, võib siiski peamiseks teose toimumise ajaks lugeda eelnevas lauses väljatoodud aastakümneid. Elu sel perioodil oli üsnagi keeruline, kuna kardeti Nõukogude Liitu. See tähendab, et tegeleti paljude keelatud asjadega, oldi nõus välja käima teksapaari eest hingehinda ning seda kõike selleks, et eristuda hallist massist. Seetõttu hinnati aga esmatarbekaupu hoopis kõrgemalt kui tänapäeval. Puhtalt teost lugedes, ning ma usun, et ka üsna paljudele teistele tekkis tahes-tahtmata vaimusilmas pilt, nagu toimuks teose sündmustik Lasnamäel
Ümarsulud NT: viieprotsendi(li)ne Nurksulud Hääldus Tsitaadis [kus,kes,millal] Kaldkriips Valikuvõimaluste Järjestiku olevate NB! Ei tohi kasutada vahel aastaarvude vahel. lühendites. Küsitava / kahtlust Lauses üksiku Väidete lõppu ei panda äratava fakti järel. küsisõna järel. küsimärki, kui nad on Küsimärk pealkirjad. (?) (Küsimusele miks? ei osanud ta vastata.) (,,Maailmalõpp on Kui saatelause on küsimus ja otsekõne ka ( Miks ta ei
Järellisand. (-Lisand on nimisõnaline1 täiend (lisandus/täpsustus), mis tähistab sedasama olendit, eset või nähtust mis põhigi, kuid teiste sõnadega.) (1 Nimisõna (nimetab asju, olendeid, nähtusi. Vastab küsimusele Kes? Mis? Näiteks (Mis?) Tool. (Kes?) Kass. 1.5 Osastavas vastab küsimusele Keda? Mida? Näiteks (Keda?) koera, (Mida?) arvutit) Lisandi juurde võib kuuluda üks või mitu teda täpsustavat täiendit, mis moodustavad lisandirühma. Lisand võib lauses olla nii põhisõna ees kui ka järel. Järellisand: (Jälgi ka koma (,)) 1. Kui lisand on nimetavas käändes või osastavas1.5 käändes, siis eraldame lisandi komadega: N.1 Mart Martinson, 11. klassi liider, otsustas küsimuse omapäi. N.2 Kadri Kask, Kuku raadio direktor, on väga hea diktsiooniga. N.3 Kas sina, haritud inimene, tead, mis on elu mõte? N.4 (Osastavas käändes) Päts, Eesti omariikluse nimekamaid mehi, vaevles nagu paljud teisedki Venemaa vangilaagreis. 2. NB (1)
argumenteeritult, sõnumi ilmestamiseks olema rohkem sallivam teiste rasside suhtes. Tuleks oma on kasutatud näiteid teosest aega sisutada nii, et ei oleks kunagi igav ja tühja passimist Teose stiil Analüüsitud on nii lausestust kui ka Teose autor kasutab väga palju mõttekriipse, mis tegi lause sõnavara, on antud hinnang sobivuse liiga pikaks. Kõige rohkem mõttekriipse leidsin lauses, kus kohta koos näidetega oli 5 tükki. Tekstis leidus ka katkestuspunkte, kuigi seda ei ei esinenud nii palju. Autor kasutas nii saksa, vene, poola, ungari keelseid lauseid, sõnu, mille tähendust alati ei olnud toodud joone
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
