moodustavad sõnaühendeid e. fraase. Kontekstivabad laused on vastuvõetavad ka väljaspool asjaomast konteksti. (Ma õpin keemiat). Kontekstisidusad antud kontekstis täiesti õiged ja arusaadavad. (Keegi on aknalaual- Kes küll ometi.) 2. Lause moodustajad ja süntaktilised üksused: Tüdruk jookseb kiiresti Väike tüdruk jookseb väga kiiresti Ta lippas kodu poole. lauses grammatiliselt samaväärsed moodustajad ( kassid ja koerad) laiend kohaneb põhja vormiga (magus moos, magusast moosist) laiendi vorm oleneb põhja tähendusest (kirjutas kirja, lauldi laulu) on üks lause. Kahe elemendi vahel ühildumine ja sõltumine. (Firmad tutvustasid oma uusi tooteid.). Lause pealiikmed: alus (nim. või os. käändes , kes? Mis?
Kas te loete seda raamatut? Ja, ich lese es. Jah, loen. Er spricht deutsch. Ta räägib saksa keelt. Man spricht. Räägitakse. Es regnet. Sajab vihma. 2. Lause alus on alati nominatiivis. In der Kanne ist Milch. Kannus on piim. Wir tanzen Tango. Me tantsime tangot. 3.Olenevalt lause liigist on öeldisel lauses kindel koht - 1., 2., või viimane. Jutustavas ja küsisõnaga lauses on verbi pöördeline vorm 2.kohal. Ich begrüße Sie herzlich. Ma tervitan teid südamest. Wer sind Sie? Kes te olete? Kui öeldis koosneb kahest osast, siis jääb abiverb 2. kohale ja põhiverb jääb lause lõppu. Lahutatava eesliitega verbidel läheb eesliide lause lõppu.. Ich werde Ihnen alles zeigen. Ma näitan teile kõike. Wann sind Sie angekommen
Vormiõpetuses tegeletakse põhiliselt morfeemide ja nende funktsioneerimisega. Morfeem- väiksem tähendusega üksus keeles. Allmorf- morfeemi variant, mis on keele kasutajale eristatav. Morfeemide liigid: Morfeemide liigid: Vabad --- Seotud (Juured ja) tüved --- Afiksid Leksikaalsed --- Grammatilised Vabadeks morfeemideks nim morfeeme, mis võivad fraasis esineda iseseisva sõnana, nt „koer“ lauses „Koer hammustas poissi“. Seotud morfeemid iseseisvalt esineda ei saa, vaid peavad alati olema seotud mõne teise morfeemiga. Seotud morfeemide hulka kuuluvad liited e afiksid. Leksikaalsed morfeemid – tähendusega. (võib maailmast leida midagi mis otseselt vastab). Grammatilised morfeemid – tunnused ja lõpud. (afiks) Afiksite liigid vastavalt asendile tüve suhtes: Prefiks – eesliide (eba+viisakas) Sufiks – tagaliide (jalga+de+le+gi)
paksemad ja lõdvemad on häälekurrud, seda madalam on hääl; mida õhemad ja pingestumad on häälekurrud, seda kõrgem on hääl 19. Milleks on vajalik transkribeerimine? Nimetage kasutatavad transkriptsiooni variandid. Transkriptsioon on suulise kõne võimalikult täpne ülesmärkimise süsteem · Foneetilises transkriptsioonis kasutatakse erinevaid märke, millega saab tähistada nt rõhku, häälikupikkust, helilisust, väldet, palatalisatsiooni, sõnade kokkuhääldust lauses jne · Transkribeeritud sõnad pannakse nurksulgudesse [ ] Erinevad transkriptsioonisüsteemid: Ortograafiline transkriptsioon õigekiri Fonoloogiline transkriptsioon kõne fonoloogiliselt täpse ülesmärkimise süsteem Foneetiline transkriptsioon kõne foneetiliselt täpse ülesmärkimise süsteem · IPA International Phonetic Alphabet rahvusvaheline foneetiline tähestik · SUT soome-ugri transkriptsioon
Jumalat ei saa olemas olla. 2. Kuna maailm on täis kannatust, siis Jumalat ei saa olemas olla. Tasub märkida, et viise, kuidas seda klassikalist ja ühtlasi üht kõige tugevamat argumenti Jumala olemasolu vastu kirja panna, on kõige tõenäolisemalt lõpmatult palju. Vahel on indikaatorid petlikud, sest loomuliku keele sõnadele on omane mitmetähenduslikkus. Vaatame sellist näidet: "Sa lähed niisiis juba ära". Niisiis on reeglina järelduse indikaator, kuid sellises lauses on tegu pigem küsimusega või sooviga, et antaks lisainformatsiooni, mitte argumendi osaga. 1. Ole optimist. Midagi muud pole eriti mõtet olla. (W. Churchill). Intuitiivselt ei ole kohe selge, on siin üks või kaks mõtet ja kas põhjendamist toimub. Kuid, esiteks, on ilmne, et Churchilli mõte erineb olukorrast, kus lihtsalt öeldakse "Ole optimist!" Teiseks, on selge, et kõne alla tuleks ka: "Ole optimist. See on su tervisele hea." Või "Ole optimist
Sikud eralduvad lammastest Toimetaja sunnitud lahkumine muutub vabatahtlikuks, sikud ja lambad tunnevad ise nendele määratud koha ära. Teiste inimeste aktiivse tegevuse ja mõjustamise objektid on nendes refleksiivsetes lausetes tõlgendatavad muutuste algatajatena. Lisaks eelöeldule toob refleksiivide levimine kaasa lausestruktuuride muutusi: Rabavesi sisaldab baktereid Rabavees sisaldub baktereid Mehe elulugu näitab, et... Mehe eluloost nähtub, et.. Refleksiivses lauses muutub kogu struktuur: lause algab enamasti kohakäändes määrusega, alus või aluslause aga on lause lõpus. See on eesti lausestruktuurile ja eestlase lingvistilisele mõtlemisele palju harjumatum kui nimetavas käändes alusega algav lause. Võib kaasa tuua keerulisemates lausetes kiirel semantilise tõlgendamisel probleeme. Refleksiivseks muudetud lause semantilisel tõlgendamisel võib valitsema hakata verbi mingi kõrvaltähendus, mistõttu võidaks elausest valesti aru saada.
ülesanne mõtet edasi andma. See on suurim üksus, millega süntaksis tegeldakse. b. Lausung lausetest või lausekatkenditest koosnev ühe isiku kõneakt, mis piiratud pauside või teiste isiku kõneaktiga. c. Voor e kõnevoor on see, mida üks kõneleja ütleb, kuni selle kohani, kus teine kõneleja hakkab rääkima. d. Fraas koosneb ühest või mitmest sõnast, mis kokku moodustavad ühe terviku ja väljendavad lauses ühte osalist või asjaolu. e. Moodustaja - (ingl k constituent) on ühest või mitmest sõnast koosnev üksus, millel on teatud funktsioon suuremas tervikus, mille liige ta on. f. Transitiivne lause/verb - Sihilisus ehk transitiivsus on tegusõna omadus väljendada sihilist, suunatud tegevust ja siduda endaga grammatiline objekt ehk sihitis. Transitiivsus kuulub öeldise leksikaalsete kategooriate hulka. Laused, mille öeldist
bus. AJAMÄÄRUSED Today --> that day Tomorrow --> the next day Yesterday ---> the day before Last week/month/... --> the week/month/... before Next week/month/... --> the next week/month/... This week/month/... --> that week/month/... This --> that These --> those Now --> then Ago --> before REPORTED QUESTIONS Kaudses küsimuses jutustava lause sõnajärg Ajavormid muutuvad samamoodi nagu jutustavas lauses He asked me ,,Whose book is it?" He asked me whose book it was. Lisa asked Tom ,,Do you like ice cream" Lisa asked Tom if he liked ice cream. Mia asked her ,,What are you doing?"
eki.ee/dict/ametnik/inde ,,Sensitiivse info ametnikest." x.cgi? konfidentsiaalsuse Q=kinni+olema&F=M&C06=en hoidmine on ametnikes kinni"? 7) Mida Ingliskeelse lühendi DIY Ametniku soovitussõnastik soovitatakse asemel soovitatakse http://www.eki.ee/dict/ametnik/ame kasutada lühendi kasutada selgemat tnik.pdf DIY asemel? omasõna. Lauses ,,Enamik Kuidas puitmaju imporditakse soovitatakse DIY komplektina" asendada DIY soovitatakse lühend DIY lauses "Enamik asendada sõnaga puitmaju kokkupandava. imporditakse DIY komplektina" 8) Leidke veel Ingliskeelse lühendi PR Ametniku soovitussõnastik vähemalt üks asemel soovitatakse http://www.eki.ee/dict/ametnik/ame ebasoovitatav kasutada eestikeelset tnik.pdf
ehk prostituueerimisele sundida või mõnel muul viisil seksuaalselt ärakasutada. Ekspluateerimiseks võib pidada ka inimese sunniviisilist töötamist või orjastamist aga ka elundi sunniviisilist eemaldamist. Kuid siiski, kuidas on see võimalik, et prostituut või olla inimkaubanduse ohver kui ka amet? On ju läbi aegade teada-tuntud lause, et prostitutsioon on maailma vanim amet. Arvan, et sissejuhatava lõigu viimases lauses peitub nii mõnigi tõetera. Me ju teame, et inimesed on välja arenenud loomadest evolutsiooni käigus. See seletab ära, miks nii mõnedki loomadele iseloomulikud instinktid oleme neilt pärinud. Üheks neist võib minu arvates pidada prostitutsiooni. Jah, teadlased pole küll suutnud saja protsendiliselt kindlaks teha, kas tänapäevases loomariigis teevad seda emasloomad vabatahtlikult või erinevate olude sunnil. Heaks näiteks on siinkohal
sündmustega. Muistendid peegeldavad rahva arusaamist loodusnähtustest ja ühiskonnast, nende sisu peeti tõeseks. Stsenaarium on näidendite või filmide käsikiri, tekst, mille järgi toimub lavastamine Epiteet lisandsõna, mis tõstab põhisõna tunnustest esile mõnd autori seisukohalt olulist joont Võrdlus nähtust kõrvutamine sarnasuse alusel, võrdused algavad tavaliselt sidesõnadega kui, nagu Kõnekäänd rahvapärane väljend, mis on mõistetav ainult lauses, annab lühidalt ja piltlikult mingi olukorra, nähtuse või eseme iseloomustuse Kirjanduse põhiliigid on eepika, lüürika ja dramaatika. Dialoog kahekõne Draama üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend Dramaatika näidekirjandus, üks kirjanduse kolmest põhiliigist lüürika ja eepika kõrval Remark näidendi autori selgitav märkus, juhis lavastajale, näitlejale või lavakujundajale
kirjakeelt, 1890., 1950. ja 1990. aastate kirjakeelt ja ilukirjanduskeelt ning võrreldakse neid murdekorpuses leiduvaga. 2.1. Sõna ema vanas kirjakeelekorpuses Vana kirjakeelekorpuse sõne ema päring näitab, et sõna oli oma praeguses tähenduses olemas juba 16. sajandil. Nimelt esines seda Völckeri kroonikas kahel korral – ühel korral mainis kroonik ema jumala ema tähenduses ning teisel korral kui lapsevanemat. 16. sajandi Völckeri kroonikas esineb ema kahes lauses: [---] püha Marya Jumala ema, palo mede patton ehist, nüd, nink se tunde sisen, meie surmas ja Sina peat sinu isa nink ema awustama. (Vana kirjakeele…) Ka 17. sajandi teksti päring andis vastuseks, et sel sajandil oli sõna olemas. Näiteks Mülleri kroonikas on sõna ema kolmel korral mainitud sõna tänapäevases tähenduses, st ema kui lapsevanem. Sõna kirjutati suure esitähega. Näiteks [---] kuÿ tæma weel oma Ema Hiwus leßis. 17
Lause Lause on keeleüksus, mis väljendab mingit terviklikku mõtet, tegevust. Luses peab olema öeldis- tegusõna pöördeline vorm. Öeldis ja teisied selle juurde kuuluvad sõnad peavad lauses olema kindlas vormis. Lause pikkus varieerub. Omavahel seotud laused moodustavad suuliseid ja kirjalikke tekste. Lause ehitatakse tavaliselt üles nii, et selle algusesst paigutatakse tuntud info, lõppu uus teave. Lause moodustajad Lause koosneb erinevatest tähendusosakondadest e. moodustajatest, mis vastavad samale küsimusele. Näide: Suures metsas jalutas eile väike metsavaim. Kus? Mida tegi? Millal? Kes? Tegevus- mida teeb? Osaline- kes? Keda? Kellega?
sõltumatud, ST. Rindlausest saab teha mitu lihtlauset. Nt. Tasa sõuad, kaugele jõuad. ( kaks või enam öeldist ) Siduvad sõnad: ja, ning, ega, või, kuid, aga, ent. PÕIMLAUSE - Liitlause, mille üks osalause on teised osalaused endale allutanud. Allutavat lauset nimetatakse pealauseks, sellega liitunud lauseid aga kõrvallauseteks. Nt. Tegin akna lahti, sest oli umbne. ( kaks või enam öeldist ) Siduvad sõnad: et, kes, mis, kui, kuhu, kuna, kas. LAUSELÜHEND: 1) Fraas lauses, millest puudub tegusõna pöördeline vorm. 2) Esineb tegusõna käändeline vorm. ( -ma, -mas, -mast, -maks, - mata, -da, -des ) 3) Tegusõna võib puududa. (absoluutne nimetav - väljendab tegevuse viisi) Lauselühendis esinevad järgmised tegusõna käändelisedvormid: 1) des-lühend - väljendab öeldisega samaaegselt toimuvat tegevust. Nt. Metsas jalutades nägin rebast. 2) nud-/tud-lühend - väljendab öeldisega väljendatud tegevusele eelnenud tegevusele. Nt
Kui saatelause on olevikus , siis jääb öeldu ka olevikku . Näit: He says:"Everybody speaks English" -> he says (that) everybody speaks English. KUI ON SAYS , SIIS EI LÄHE ÜHE VÕRRA MINEVIKU POOLE! Kui aga saatelause on minevikus, siis läheb lause ühe võrra mineviku poole! "I speak English well" -> He said (that) he spoke English well. "They are speaking English now - > He said (that) they were speaking English then . "They spoke English to their guests last week -> He said (that) they had spoken English to their guests last week "They were speaking English when I arrived" -> he said (that) they had been speaking English when he arrived . "I have learnt 20 new words today" -> he said (that) she had learnt 20 new words that day " I have been learning English for 2 years -> she said (that) she had been learning English for 2 years ENNEMINEVIK JÄÄB SAMAKS! "I hava learnt a few words of English -> he said (that) she had learnt a few words...
Coffee In turunduskampaania Coffee In reklaamib end lausega isetegemise rõõm on kõige suurem. Ettevõte pakub võimalust tarbijal jook isikupärastada, siirupi, kastme ja muude lisandite abil, seeläbi üritatakse tekitada tarbijas positiivne emotsioon. Iga kuu valib ettevõte endale kuujoogi, mis tähendab tarbijale seda, et Coffee In klubikaardiga on kohv 30% soodsam. Soodustus kehtib kuu lõpuni ja mobiilse klubikaardi hind on tasuta. Kohvi tarbimine aina suureneb ja suureneb ka nooremate inimeste vajadus kohvi järele, seega kampaania oli suunatud nii lastele kui ka täiskasvanutele. Coffe In klient peaks olema inimene, kes soovib juua tavapärasest eksklusiivsemat kohvi, lisaks hindab klient kiirust ja mugavust. Kampaania eesmärk on mõjutada inimesi tegema klubikaarti ja võita juurde kliente konkurentidelt. Kaart hoiab uusi ja olemasolevaid kliente pidevas tarbimises, mõjutamaks inimesi proovima erinevaid jooke. ...
Kas vanema generatsiooni poolt esitatud arvamus ühtib minu omaga? Tegelikult suures enamikus ma mõistan nende muret ning arvan, et selline asjade kulg võib tõepoolest teoks saada, kuid kahtlen selles natukene, sest tean, et tegelikult tuntakse isegi välismaal eesti keele vastu väikest huvi ning mõni isegi õpib iseseisvalt seda. Arvan, et eesti keele tulevik ei ole niivõrd drastiline. Tutvudes erinevate uute inimestega, kohtan ka inimesi, kellel on peaaegu igas lauses inglise keelest tuletatud sõnu. Käisin hiljuti ühel üritusel ning tutvusin huvitava inimesega, kellel oli selgesti kuuldav inglise keele aktsent, olenemata sellest, et isik on puhas eestlane. Osadest lausetest aru saamiseks pidin kõvasti pead murdma, sest need sisaldasid lihtsalt nii palju inglise keelest tuletatud sõnu. Seega ma nõustun mingis osas vanema generatsiooniga, et eesti keelel ei pruugi suurt tulevikku olla
• Arvandmete, skeemide ja graafikute esitamine teksti sees või teksti lisana • Keerulised lausekonstruktsioonid • Tsitaatide ja refereeringute selge eristamine • Kirjakeele normide kõrvalekaldumatu järgmine • Ranged vormistusnõuded ja kindel struktuur teadusliku uurimuse puhul Ajakirjandusstiil • Ilmekas ja kujundlik keelekasutus, palju metafoore pealkirjades • Kokkusurutud lause, lauseühendite rohke kasutamine – eesmärgiks esitada võimalikult palju infot ühes lauses • Omakeelsete uudissõnade eelistamine varem kasutusel olnud võõrsõnadele • Selge ja viimistletud sõnastus • Teksti liigendamine alapealkirjadega, oluliste nimede esiletõstmine – eesmärgiga teha info kergemini haaratavaks • Keeruliste nähtuste ja teooriate lihtsustamine • Rohke refereerimine, allikale viitamine kindlate vormelitega (peaministri sõnul) • Kirjakeele normide arvestamine Ilukirjandusstiil • Värvikas sõnastus ja lausestus
..............................19 7.1 Tarkvaranõuete määratlemine............................................................................19 7.2 Tarkvara testimist puudutavate nõudmiste määratlemine hanke koostamisel....20 8 Lisa 1 - Spetsifikatsiooni mitmetimõistetavus......................................................23 8.1 Vahemikud..........................................................................................................23 8.2 Vähemalt üks AND ja OR samas lauses............................................................23 8.3 Ebamäärased terminid........................................................................................23 8.4 Spetsiifilised mõisted.........................................................................................24 8.5 Üldistus + mitmus..............................................................................................24 8.6 Üldistused............................................................
- des- ja mata- lauselühend eraldatakse ülejäänud lausest komaga ainult siis, ki tegusõna käändeline vorm (lauselühendi tuum) on lauselühendi alguses: Kuuldes peremehe samme, hakkas koer saba liputama. A________, des,mata-lauselühend, Ö____________ -des,-mata lauselühend, Ö A___________________ A Ö__________, -des, -mata lauselühend - Üldiselt kirj. sõnad lauses väikese tähega, ainult esimene sõna kirj. suure algustähega. Sõnu, mis tähistavad olendite, asjade ja nähtuste liiki ja nende üldisi omadusi, kutsume nimetusteks. Nimetused kirj. väikese algustähega. Nimed on sõnad või sõnaühendid, mis osutavad kindlale olendile, isikule, kohale jne, nimesid kasutatakse ka ametlikkuse rõhutamiseks. Nimed kirj. läbiva suurtähega. Näiteks kui ütleme Ants, siis mõtleme ühet kindlat inimest, mitte inimest kui liiki. Nime juurde kuuluvad
Näiteks teadustöö aluste uurimistöös kirjutasin: ,,Paljudes osades peetakse päikesepaistelist poliitikat võetuna Willie Brandti poolt." Arvan, et korrektselt peaks olema järgnevalt: ,,Willie Brandt on võtnud arvesse päikesepaistelist poliitikat." Minu kolmas negatiivne külg kirjalikus eneseväljenduses on sõnakordused. Kirjutades jääb mul tihti puudu sõnadest ning siis ei jõua välja mõelda sünonüüme. Juhtubki nii, et terves lõigus kordan igas lauses ühte ja sama sõna. Ühes proovikirjandis täheldati, et võiks rohkem kasutada erinevaid sõnu. Samas vahel kasutan ühes lauses liiga palju võõrsõnu, millest lugejal on raske aru saada, näiteks teises kodutöös kirjutasin: ,,Väike osa uuringust on aadresseeritud fokusseerima irratsionaalselt enesetapu käitumisest üksikisiku vaadetest." Nagu näha kolm sõna lausest on võõrsõnad ja kodutöö nn parandaja märkis, et lause on võõrsõnu täis.
KOKKUVÕTTEV SÕNA LOETELU EES. Treeningud toimuvad kolm korda nädalas: esmaspäeval, kolmapäeval, reedel. Haige tundis valu igal pool: kätes, jalgades, peas ja rinnus KOKKUVÕTTEV SÕNA PÄRAST LOETELU. Esmaspäeval, kolmapäeval, reedel neil päevil toimuvad meil treeningud. Rahulik, nõudlik ja vähese jutuga selline peabki ülemus olema. NB! SIDEKRIIPS LOETELUGA LAUSES. Õues kasvab meil pirni-, õuna- ja ploomipuid. Tegime palju õunamahla, -moosi ja -kompotti. LISAND nimisõnaline täiend KORDUVAD TÄIENDID JA Lisandi põhi on tavaliselt nimi, lisandi tähendus on põhjaga sama
1 Coca Cola 2 Rumm 3 Piim 4 Leib (Paksendaja: guarkumm; emulgaator: E482) / Sai (Emulgaator : E 471,E 481) 5 Makaronid 6 Kartul 7 Munad 8 Õlu 9 Lastevorst (Stabilisaatorid: karrageen, E450; Antioküdant: askorbiinhape, naatriumaskorbaat; Happesuse regulaator: E451; Lõhnaja maitsetugevdaja: E621; Säilitusaine: E250) 10 Kala MIKS JUST COCA COLA? Kes ei tea, siis seda kasutatakse alkohoolsete kokteilide valmistamiseks. Selles lauses on ka vastus sellele miks populaarsuse järgi teisel kohal on rumm! :) KUI AGA TÕSISELT RÄÄKIDA... CocaCola on: Populaarne toode Hästi reklaamitud Sisaldab kofeiini Hea maitsega Müügil erinevates mahtudes Sobiv iga söögi juurde KAUGELT PÄRIT TOOTED Neid ostetakse, sest palju on selliseid, mida Eestis ei toodeta (näiteks banaanid, riis, kalmaarid, rumm) Paljud välismaalt toodud tooted on odavamad või
o .. - omastavale asesõnale - (,,,) - pannakse oms erandlõpp - ee ac - o P.. kasutatamine .. Kasutamine a) ilma eessõnata 1) Eitavas lauses 1) kasutame abivahendina (ei saa lausesse panna sõna ,,koos") N: kirjutan 2) Numbrid 1, 21, 91.. .. pliiatsiga 2) kui vastame küsimusele ? 2, 3, 4, 93, 54.. oms mitm, ns ains. 3) , , , , , 5-20 (k.a. 12, 14..) P.. mitmus b) koos eessõnaga
Sõna: • Ortograafia jaoks on sõna see, mis kirjutatakse tühikute ja/või kirjavahemärkide vahele. Suulises kõnes pause tavaliselt ei ole ja sõnapiiride määramine on probemaatilisem. • Tüüpiline sõna o esineb üksi o liigub tervikuna o omab tähendust o ebatüüpilisi sõnu: artiklid, sidesõnad, ei Sõnavorm - ühe ja sama sõna eri kujud, mis erinevad üksteisest ainult selle poolest, kuidas neid lauses kasutada saab. Sõnavormid erinevad üksteisest oma grammatilise tähenduse poolest. Sõnavormidest pannakse omakorda kokku kõrgema astme üksused – lause moodustajad ja laused. Sõne – statistiline sõna; ehk eksemplar-sõna ehk sõnaeksemplar on keeleteaduses ja filosoofilises loogikas sõna eksemplar. See on kirjatähtede jada või kõneühik. Eksemplarsõnade loendamine tekstis tähendab tühikutega eraldatud kirjatähejadade loendamist.
Kui c le järgneb e või i, hääldatakse ta nagu helitu th inglise keeles. ch hääldatakse nagu /t/ g hääldatakse nagu eesti keeles, kui talle järgnevad a, o, u või kaashäälikud. Ge ja gi hääldatakse vastavalt /hhe/ ja /hhi/ j hääldatakse /hh/ h ei hääldata ll hääldatakse /llj/ n´ hääldatakse /nj/ r sõna algul ja rr hääldatakse tugevamalt kui eesti keeles, r kahe täishääliku vahel nõrgemini kui eesti keeles. Kui küsimärk (?) või hüüumärk (!) on lauses, siis kirjutatakse vastavalt lause alguses märk tagurpidi. Lause lõpus on hüüuvõi küsimärk õiget pidi. Punkti puhul see reegel ei kehti!
välditakse. Miks eestlased kipuvad võtma võõrkeelest üle neid sõnu, mis on juba meie emakeeles olemas? Üheks põhjuseks võiks lugeda seda, et inglise keel kui nn maailmakeel on meie emakeelest mõjukam. Teine põhjus võiks olla see, et mingi nähtus või asi kõlab võõrkeeles paremini kui eesti keeles. Näiteks second-hand pood kõlab uhkemini kui kaltsukas või näiteks lühendsõna OK on juba täiesti automaatselt eestikeelses lauses oma koha leidnud. Eesti keel on olnud järjepidevalt oma identiteeti säilitada püüdvate eestlaste keel. Vahest polegi siis nii halb mõte võõrkeelest sõnu eesti keelde üle tuua. Seda muidugi teatud piirideni ning eestikeelseid sõnu väljavahetamata, aga siiski. Meie emakeel ju rikastub ja uueneb läbi võõrkeelsete sõnade.
Kaassõnad Kaassõnad ei käändu ega pöördu, nad kuuluvad lauses käändsõna juurde ja täpsustavad, konkretiseerivad tähendust, nt (maja)taga, (linna) kohal, (laua) ümber, (saali) keskel, mööda (teed),pärast (sööki), enne (vihma). Nagu määrsõnad võivad ka kaassõnad muutuda üksikutes käänetes, nt (maja) sisse ; (maja) sees ; (maja) seest; (laua) alla , (laua) all , (laua) alt; (ukse) ette , (ukse) ees , (ukse) eest; allapoole (pilvi) , allpool (pilvi) , altpoolt (pilvi). Kaassõnad võivad asetseda käändsõna järel või ees
Justnimelt need, mille me omandame gümaasiumi järel ülikoolis või põhikooli järel kutsekooli ning mis garanteerivad meile oskused soovitud erialal. Ma mõistan, et see kõik on tore ja kena, et me oskaksime kollegidega hästi suhelda, me mõistaksime neid ning meie koostöö sujuks aga kui meil ei ole ametialaseid oskuseid, ei ole meil kollege, ega töökohta. Seetõttu järeldan, et teadmised on meie suurim väärtus ja väärtused määravadki meie elu edu. Ühes lauses väitis Hanson et õnnelik inimene on terve. Kuidas me saaksime olla terved, kui meil puuduvad vastavad teadmised, mida meie keha vajab? Pelgalt reklaame vaadates, mida süüa-juua, ei saa me olla terved. Me õpime bioloogiat, et teada saada, mida me vajame talitluseks, kasvamiseks, arenemiseks ning mis aineid me vajame, et olla terve. Koolis puutume kokku kehalise kasvatuse tunniga, kus õpime kehalist tegevust harrastama, et lihased, süda ja vereringe oleksid terved.
Poe omaniku tingimusteks on: 1) poest ostetud esemeid ei tohi edasi müüa, 2) sissetulekute kohta ei tohi valetada, kuna see on võrdsustatud varastamisega, 3) eseme ostja ei tohi eset edasi müüa, kuid pärija võib esemega teha, mida ise soovib, 4) ostja võib eset kinkida, kuid vaid juhul kui teeb seda südamest. 3. Noormees loobub sõrmuse ostmisest, kuna tema jaoks on kulukam sõrmust osta, kui tüdrukul. Neiul on väiksem sissetulek ja sõrmuse saaks tema odavamalt. Novelli viimases lauses on aru saada, et neiu on pettunud ja veidi ka hirmunud. Ta sai aru, et noormees ei pea teda niivõrd tähtsaks kui materjaalset väärtust.
vajas ohvri piinamisest kerget hingetõmmet, käskis rehepapp Koera-Kaarlil tõve eest puu otsa peitu pugeda. Seal pidi haige mees väga vagusi konutama, et tõbi teda üles ei leiaks. Kahjuks õnnestus tõvel vaene Koera-Kaarel. Rehepapp teadis ühte moodust veel. Nimelt ei pidavat tõved viina haisu poole pürgima. Nii ei jäänudki koera-Kaarlil muud üle, kui joodikuks hakata, kuid vähemalt jätsid tõved ta lõpuks ometi rahule. See raamat oli väga huvitav ning naljakas. Ühes lauses võis kogeda nii hirmu, kui ka nalja. Minu arust on see päris haruldane ning ma soovitan seda vahvat raamatut lugeda kõigile, kes on vaimselt valmis nii naeruhoogudeks, kui ka kurbuseks. Kirke Jõgis 9A Kivimäe Põhikool
tüvevaheldusi (nt astmevaheldust, tüve¬vokaali teisendust ja kujuvaheldust), mis väljendavad grammatilisi tähendusi või kaasnevad vormimoodustusega. Kõigist eesti käänd- ja pöördsõnadest ei moodustata vorme ühtmoodi, vaid need jagunevad erinevate muutuvate sõnade rühmadesse ehk muuttüüpidesse, nt sepp-tüüp, õpik-tüüp ja hein-tüüp. Ühe ja sama sõna eri kujusid, mis erinevad üksteisest ainult selle poolest, kuidas neid lauses kasutada saab, st oma grammatilise tähenduse poolest, nimetatakse sõnavormideks. Näiteks õde, õe, õesse, õed, õdede on ühe sõna eri vormid, sest neis kõigis säilib sõnatähendus `kellegagi samadest vanematest sündinud naissoost isik', aga nende kasutusvõimalused lauses on erinevad. Sõnal võib olla ka ainult üks vorm, nt eile, noh. Ühe lekseemi kõigi muutevormide kogum on paradigma. Näiteks eesti käändsõna paradigmasse kuulub
ning õigusabile kulus 5 tundi, lisa 8 menetluskulude nimekiri). IV Hageja nõue Hageja palub kohtul teha järgmine otsus: 1) hagi rahuldada; 2) mõista Kuno Koobilt välja 2250 eurot põhivõla katteks Jana Tasase kasuks; 3) mõista Kuno Kloobilt välja Jana Tasase kasuks 3200 eurot intresside katteks, 1036,35 eurot viivist alates võlgade sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 180 eurot viivist alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (2250 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni; 4) jätta menetluskulud Kuno Kloobi kanda; 5) mõista Kuno Kloobilt välja 950 eurot menetluskulude katteks Jana Tasase kasuks. Lisad: 1. Hageja esitatud küsimused Renate Varamule, 3 lk. 2
arvuliste seostega sõnad. Prefiksita sõnadele tuuakse juurde mitmuse vorm kirjutades ette id, nt. Id lagar "jaamad" Korporeerimata nimisõnad tulenevad araabia keelest ning säilitavad araabia keele morfoloogilised reeglid, kuid on ka erandeid. Araabia keele naissoo -a lõpp asendatakse -t sufiksiga. Eesti keeles on nimisõnal kaks morfoloogilist kategooriat: kääne ja arv. Käändeid on eesti keeles neliteist ja grammatilisi arve kaks(ainsus ja mitmus). Lauses võivad nimisõnad esineda aluse ja sihitisena, kuid ka määruse ja sihitistena. Nimisõnade jaotusel kasutatakse ka alaliike: üldnimed ja alanimed. Üldnimed jaotatakse sisu järgi: 1)abstraksed või konkreetsed asjad nt armastus vs mesilane. Vastanduvus toimub tajutatavuse järgi. 2)elus või eluta nt kass vs tool 3)jaotavad ja jaotamatud nt vesi vs laud. Vastandus toimub sisu homogeensuse alusel homogeense sisuga on jaotatavad ja mittehomogeense sisuga jaotamatud sõnad
Kirjandi kirjutamise meelespea PEALKIRI väljendab mingit mõtet, mida tuleb kirjandis kaitsta või tõestada. Sinu enda seisukoht peaks pealkirja ideega kokku langema ja sul peaks selle teemaga seoses üht-teist öelda olema. NB! Ei tohi koosneda ühest sõnast! nt „Raamatud“ Ei tohi lähtuda mingist üksikust tekstiosast Ei tohi olla lihtsalt mingid tekstiga seotud sõnad nt „Raamatute kirjutamisest“ Pealkiri peab olema ühtaegu atraktiivne ja informatiivne – köitma lugeja tähelepanu. Järgnevalt on loetletud mõned juhised hea pealkirja kirjutamiseks. Nende kohaselt pealkiri: *võib olla nii fraas kui ka terviklause *ei ole liiga pikk *osutab teksti tuumale *hoidub hinnangutest *pealkiri on metafooriline ja/või tabav *pealkiri on s...
seisavad üksteisest eraldi. Halvemal juhul pole õpilane suutnud eristada neid taandridadegagi. * Teemakohaste kenasti seotud ideede hulka on järsku lisatud sobimatuid, teemaga üldse mitte haakuvaid väiteid. Muudavad teksti arusaamatuks, ebaloogiliseks. * Teemakohaste ideede hulgas esineb vastandlikke mõtteid. Need võivad esineda erinevates lõikudes, kuid ka ühe lõigu piires, halvemal juhul isegi ühes lauses (mõned kirjutavad väga pikki ja lohisevaid lauseid). * Kõik tekstis esinevad väited on seotud teemaga, kuid neid ei mingilgi moel kinnitatud, ilmestatud. Seda võib juhtuda ka laia silmaringiga tublide kirjutajate puhul, kellel on suur hulk ideid, mille vahel ei osata valida. Süvenemise ja teema põhjalikuma käsitlemise asemel kujuneb välja hoopis üksteise otsa kuhjatud ideede loetelu. * Muidu normaalses, arusaadavas töös võib kohati esineda ka täiesti loogikavabasid järeldusi
ins Konzert, auf die Reisen. Jugendliche hören nicht immer auf Eraschene, oft machen sie, was sie wollen, auch wenn sie spälter Ärger haben, oft machen sie Dumheiten. Sie machen mit ihren Freunden alles, was doof ist. Die meisten Jugendliche gehn zur Schule. Veile Jugendliche gehören zu einer Cique. Sie haben Idole, die sie auch nachhamen. Jugendliche weinen und lauchen oft, sie verbindet sich oft.sie sind viel freier als Erwachsene. Kõrvlal lauses tegusõna lõpus. Nt: ich mõchte wissen, wo meine Fahrkarte ist. Ob lused. Nt. Mein Bruder ist nach Hause gegangen. Wissen Sie, ob mein Bruder nach Hause gegangen ist. Wenn laused Nt. Wenn der Frühlig kommt, singen die vögel. Als laused Nt. Als der Tag begann , weiter wir wandetern. Tähelepanu ajavormile, kordumisele ja mitte kordumisele. Weil laused. Pöörduv tegusõna on viimane. Nt. Mein Freund geht nicht in die Disco, weil er nicht tanzen kann.
5. Kõnetaju ja tuvastus 6. Häälikute liigitus ja IPA Vokaalid ja diftongid Konsonandid Prosoodia (kvantiteet, rõhk, toon ja intonatsioon) Kirjandus 1. Ariste, Paul. (). Eesti keele foneetika 2. Karlsson, Fred. (2002). Üldkeeleteadus. Eesti Keele Sihtasutus: Tallinn. 3. Hint, Mati. (1998). Häälikutest sõnadeni. Mentaalne leksikon Kuidas kõlab Mida tähendab Kuidas kirja pannakse Kus ja kuidas lauses esineb Keele dualistlik struktuur Abstraktne, diskreetne tasand ja ühik Konkreetne tasand ja ühik FÜSIOLOOGILINE TASAND Täht ortograafia Foneem, allofoon fonoloogia Poolsilp, häälik (konventsioon) morfonoloogia ENERGEETILINE TASAND Morfeem morfoloogia (Silp) Sõna (grammatika osa) Kõnetakt, foneetiline sõna OPERATIIVMÄLU TASAND
He/she/it + -s /Does I/you/we sama /Do Present Continuous Kestev olevik: Tegevus toimub praegu. Tegevus toimub lähiajal. Ajutine olukord. Plaanid ja kokkulepped lähitulevikus. Koos "Always" väljendamaks häirivaid harjumusi või sageli toimuvat tegevust. Am/is/are + (always) -ing Present Perfect Täis minevik: Tegevus või olek/olukord minevikus, millel on seos olevikuga. Kui mingi tegevuse olukorra tagajärjed on praegu näha. Korduv tegevus minevikus, kui lauses on nt: often, rarely, seldom, already, before, ever, never, recently, still, yet. ... + Have/has + III Present Perfect Continuous Tegevus mis mingil ajahetkel alles kestab. Minevikus algas ja nüüd käib edasi. ... + Have/has been + -ing Minevik: Past Simple Lihtminevik: Ma töötasin eile. Tegevus on lõppenud ja on teada millal. (Yesterday, last week) ... -ed/II /Küsimus: Did Past Continuous Kestev minevik: parajasti oli see käimas. Parajasti keegi midagi tegi
Liitlause. Rindlause Liitlause ·Lauset mis väljendab kaht või enamat tegevust (lauses on kaks või enam öeldist), nimetatakse liitlauseks: - Ants koorib kartuleid ja Külli teeb pannkooke. - Inimesed istusid ning vaikisid, sest kõik oli öeldud. - Märkasin koera, kes kõndis kahel jalal ja lõi trummi. · Suulises kõnes märgistab lausevahelist piiri lühem või pikem paus, kirjalikus tekstis aga kasutatakse lausete eraldamiseks ja ühendamiseks kirjavahemärke, sidesõnu ja siduvaid asesõnu (mis, kelle) või määrsõnu (kus, millal). Sidesõnad ja kirjavahemärgid on eesti keeles eriti olulised, kuna eesti keeles on sõnajärg suhteliselt vaba ja lausepiiride kindla tähistamiseta oleks raske või teinekord lausa võimatu osalauseid eristada. Rindlause · Liitlauset, mis koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast samaväärsest osalausest, nimetat...
S ( S ) tuu m a s 16 pr o otonit C (F e ) v äliskihil 2 el e ktroni IV.Täida lüngad: a )P : + 1 5 2 ) 8 ) 5 ) b ) Na : + 11 2 ) 8 ) 1 ) c ) C : + 6 2 ) 4 ) d ) Cl: + 17 2 ) 8 ) 7 ) e ) K: + 1 9 2 ) 8 ) 8 ) 1 ) f) Si: + 14 2 ) 8 ) 2 ) 2 ) I.Kirjutage kolm lauset, kasutades igas lauses vähemalt kolme alljärgnevat mõistet: Neutron, prooton, tuum, elektron, element. ·Pr o otonid ja n e utronid m o o d u stava d ko o s a ato mituu m a. ·Kui a ato mituu m a s o n pr o oton eid ja n e utron eid p a ari s arv, sii s s ellis e tuu m a s u m m a ar n e s pinn o n 0. ·Aatomituum koosneb nuklenitest positiivse laenguga prootonitest ja laenguta neutronitest.
KIRJANDI MEELESPEA 1. Väldi sina-vormi! 2. Väldi sõnakordust! 3. Väldi üleskutseid! 4. Väldi liialdusi ja kontrollimata fakte! 5. tänu=hea, tõttu=halb 6. ei+ja=ega 7. kui, nagu võrdluses koma ei ole, kui ei järgne öeldist 8. nii... kui ka ... lauses koma ei ole 9. Sissejuhatus esitab probleemi, millele kokkuvõte esitab lahenduse (läbi kirjandi lõikude teemade) 10. Üleminekud peavad olema sidusad! KIRJANDUS 1. RAHVALUULE Rahvaluule on rahva ühislooming, autor puudub. Rahvaluule jaguneb rahvalauludeks, rahvajuttudeks ja rahvaluule väikevormideks. RAHVALAUL Vana ehk regivärsiline rahvalaul (parallelism ehk mõttekordus, algriim ehk sõna algushäälikute kordus)
Tühised mõtted, mis on igavalt ja halvasti sõnastatud, ei huvita kedagi. 3. Kirjand peab olema veenev, lugeja veenmine on kirjandikirjutaja üks peamisi eesmärke. 4. Kõike, mida väidan, pan ka põhjendama. Tähtis on otsida vastust küsimusele 'miks?' 5. Sõnastusega tuleb õppida töötama eeltöö ehk mustandi käigus. Eesmärgiks peab olema võimalikult täpne, selge ja lakooniline (napisõnaline) väljendusviis. Mis vähegi võimalik, tuleb lausest välja jätta. Igal sõnal lauses on oma koht ja funktsioon, midagi ülearust ei tohi olla. 6. Kirjand koosneb lõikudest ja lõik koosneb lausetest. Taandridadega liialdamine ja taandrea mittekasutamine on mõlemad vead (ülesehitusvead). Ei tohi harjuda kasutama ühe- ja kahelauselisi lõike, sest reeglina need ei õigusta ennast. Lõik on siiski ühe tervikliku mõtte arendus, mis koosneb rohkemast kui ühest või kahest lausest. Nii nagu kirjand peab olema tervik, peab ka lõik, kui kirjandi põhiühik, olema väike omaette
keelevõimet Reduplikatsioon tüve- või morfeemikordus Rekonstruktsioon algkeele põhisõnavara ja struktuuri välja selgitamine tütarkeelte sarnasuste ja erinevuste võrdlemise teel Saaja (semantiline roll) lause osaline, mis või kes väljendab omanduse ülekande lõpp-punkti Segmentimine sõna jagamine morfeemideks Semantika keeleteaduse haru, uurib keeles väljendatud tähendusi Semantiline roll tähendus, mille lausemoodustaja konkreetses lauses täidab Seotud morfeem morfeem, mis saab esineda ainult koos teiste morfeemide või sõnadega Siht semantiline roll, mis väljendab paiknemise muutuse lõpp-punkti Silpkiri kiri, milles märgid tähistavad silpe Sotsiolekt sotsiaalne murre Sotsiolingvistika uurib keele ja ühiskondlike nähtuste seosed Sotsiolingvistiline liigitus keelte liigitus kasutuse ja staatuse järgi ühiskonnas Substraat keel, mida mõjutab mingi teine keel Sufiks tüve lõppu liituv morfeem
Saav täksi näiksi tuoksi noiksi siksi niiksi Olev tänä näinä tuona noina sinä niinä Ilmaütlev näittä noitta niittä Näitavad asesõnad käänduvad kõigis käänetes. Lauses esinevad need kas üksi või koos nimisõnaga. Tämä ja nämä osutavad kõneleja lähedal olevale objektile või kohale (tinglikult tõl- gitav kui “see siin”) Tämä on kirja. – Kõnelejal on raamat käes või vähemalt käeulatuses. Tuo ja nuo näitavad objekti või kohta, mis pole kõneleja juures, aga on siiski näge- misulatuses. Tuo kirja on hauska. - Rääkija näeb raamatut (laual), kuid see pole ta käeulatuses.
Põhilisi preverbaalseid morfeeme on ejaki keeles üle 100. Järelasendid on otseselt seotud objektiga väljaspool verbi. Eesti keeles preverbaalid puuduvad. Verbid Ejaki verbi juured võtavad palju afikse. Enne verbi on 9 prefiksi positsiooni ja pärast verbi on 4 sufiksi positsiooni. Ejaki keeles puuduvad käänded. Eesti keeles on verbid ehk tegusõnad tüüpjuhul pöördes, ajas, kõneviisis, tegumoes ja kõneliigis muutuvad sõnad, mis väljendavad tegevust ja esinevad lauses öeldisena. Ühelgi tegusõnade hulka kuuluval sõnal tervikuna ei ole teiste sõnaliikide tunnuseid. Grammatiline aeg, kõneviis, aspekt Ejaki keeles on kaks kõneviisi- sooviv ja käskiv ning kaks aspekti- perfektiivne ja imperfektiivne. Eesti keeles on viis kõneviisi- kindel, tingiv, käskiv, kaudne ja möönev. Sõnade definitsioonid: Aglutinatsioon - sõnavormide moodustumisviis morfeemide liitmise teel, näiteks tüvedele liiteid lisades. (https://et.wikipedia
Suhtlemine keel on inimestevaheline ehk kommunikatiivne, võimaldab suhelda. Konstruktiivsus keele lausungid moodustatakse teatud piiratud arvu algelementide kombineerimise teel, mis lubab keelt oskaval inimesel kokku seada või mõista lausungeid, mida ta varem kuulnud ei ole. Reeglid keeles on piirangud, mis lubavad üksnes kindlaid märkide (foneemide, sõnade) järjestusi. 7) Kuidas toimub üksikute sõnade eristamine lauses? Miks on tundmatus keeles raske sõnu eristada? Aju teeb sõnade vahele pause, võõrkeele puhul ei tea aju, kuhu pause teha. 8) Kirjeldage levinumaid sõnade tähenduse esitamise teooriaid. Mis on nende tugevused ja milliste aspektide seletamisel jäävad need hätta? Kuidas oleks neid võimalik omavahel kombineerida? Eve Clark semantiliste tunnuste teooria - > sõna tähendus tuletatakse referendi (eseme) tajutud ühistest omadustest
Peaksin rohkem kasutama sünoüüme. Mitmes kirjandis kordub mul sõna inimene, seda saaks asendada näiteks selliste sünonüümidega : hingeline, inimhing, inimlaps, jumalaloom, inimeseloom, inimloom, inimesepoeg, ligimene, lihtsurelik, lihtmees või argipäevainimene. Ja veel näiteks sõna raske, mille asemel võiks kasutada kontimurdev, üle jõu käiv, mittejõukohane, kurnav, väsitav või pingutav ° Suur viga on sõnade järjekord lauses. Minu moodustatud lause: ,,Nii tema ja Carmeni suhted algasidki.", õigem oleks siiski: ,,Nii algasidki Carmeni ja tema suhted." Või näiteks : ,,Ta kirjeldab väga täpselt kõike.", korrektne oleks: ,,Ta kirjeldab kõike väga täpselt." Tuleks lausestuse ja sõnade järjekorra üle rohkem mõelda.Kuid kahjuks, tunnen ma kirjandit kirjutades sageli, et ei suuda oma mõtteid lausetesse panna. ° Sõnavara ja stiil
hetkel teeb. b) küsitakse kaaslase teesordi soovi kohta. N: piparmündi tee. Tuli a) tuli ehk leek. N: Tormab nii, et tuli takus. b) tegusõna ,,tulema". N: Tuli talv ja tulid tuisud. Viis a) number viis b) meetod kuidas midagi teha N: Sel viisil. c) lauluviis, meloodia N: Peab viisi. Masintõlke keerulisus (2) Polüseemid sõnad, millel on mitu võimalikku tähendust sõltuvalt teistest sõnadest, millega nad koos lauses esinevad. Ingl k mouth of river, branch of bank Eesti k metsavaht/mannavaht Masintõlke hindamine · Puhta teksti tõlkekvaliteet arusaadavus ja mõistetavus, täpsus, usaldatavus, stiil; · Rakendatavus sõnastike koostamiseks ning täiendamiseks; · Laiendatavus uute keelepaaride ning uute ainevaldkondade jaoks; · Kulutused võrreldes inimese poolt läbiviidava tõlkega; · Võimalus käivitada masintõlget oma tavalise tekstitoimetusprogrammi seest;
*ilmalikud laulud levisid suuliselt, esimesed ilmalike laulude kirjapanijad olid Goljaarid ehk vagandid rändavad üliõpilased või teenuseta vaimulikud. Nende luule oli ladinakeelne,armu ja joogilaulud porodeerisid kiriklikke hümne. Suurim vagandiluule- Carmina Burana(13 saj) Carl Orff Carmina Burana samanimeline Vokaal-instrumentaal teos.(20 saj) Kangelaslaulud pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, Iogas lauses korduvad meloodiavormelid. Kuulsaim prantsuse rahvuseepos-Ronaldi laul.(11 saj) Rüütlilaul- 11 saj algus Provence'ist ,L-Pr.maa piirkonnast. Rüütlilaulikud: L-Pr. maal trubaduurid P-Pr, maal truväärid Saksamaal-minnesingerit Alamast seisust muusikud hulgaarid, zonglöörid, menestrelid, spielmannid. *parimad rändmuusikud võisid jõuda rüütlite kaaskonda. *rüütlilaulude temaatika- armastus, kangelaslaulud,naise ülistamine, Naitsi maarja temaatika. L-Pr
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
