polnud) Lauseehitus: Minu arvates olid laused liiga pikad, mõne ulatus oli isegi üle 25 sõna. Kui lause nii pikaks venib, valgub selle mõte laiali ning raske on aru saada. Oli ka palju põimlauseid, mille kõrvallaused muutsid teksti kohati väga keeruluseks. Näide õpikust: Populatsiooni isenditele võivad toimida vastassuunalised valikutegurid, mille tõttu pooulatsioonis sõilivad mingi geeni kaks või enamgi alleeli, millest igaüks annab eelise mingi ühe teguri suhtes. Lauses on kokku 24 sõna, mis minu arvates on liiga palju. Poole lause peal ununeb juba lause algus. Esimese korraga ei saanud ma sellest lausest üldse aru. Veel mis häiris, olid sõnakordused (mille, mingi, ühe), mis muutsid lause väga ebamääraseks. Teksti ülesehitus: Et teksti ülesehitus soodustaks mõistmist, peaks selle algus olema kaasahaarav. Ma arvan, et siin õpikus need peatükid väga kaasahaaravalt ei alanud, aga ülesehitus oli igati loogiline ning omavahel hästi seostatud
· määrsõna (ehk adverb): hästi, täna, vara · hüüdsõna (ehk interjektsioon): oh, aitäh, hurraa · sidesõna (ehk konjunktsioon): ja, või, ega · kaassõna (ehk adpositsioon): peal, järgi, üle Lauseliikmed alus kes? mis? (tegija) öeldis mida tegema? Jne sihitis keda? mida? (harva: kelle? Mille?) määrus vastab küsimustele alates sisseütlevast ÖT öeldistäide lauses, kus on OLEMA verb, näitab kes, mis, missugune on alus Erinevad lauseliigid · KOONDLAUSE - KL-s ei panda koma sidesõnade ja, ning, ega , või, ehk, nii...kui ka ette - KL-s pannakse oma sidesõnade kuid, aga, vaid, ent ette - koolonit kasutatakse KL-s siis kui korduvate lauseliikmete ees on kokkuvõttev sõna - mõttekriipsu kasutatakse siis kui korduvatele lauseliikmetele järgneb kokkuvõttev sõna
VII kk-st küünal/de te IV kk `aasta/te, redeli/te, `kringli/te, koleda/te, habeme/te, `õela/te,magasi/te V kk soolas/te, `jõulis/te, olulis/te, `juus/te VI kk-st suur/te, uu/te, küün/te, kä/te VII kk-st mõte/te, `pääsme/te, ratas/te, `armsa/te, `mandrite te ~ de VI kk-st koer/te ~ `koera/de 26. Kääne Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna(fraasi) süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses. See tähendab, et ühelt poolt näitab kääne lause moodustajate vahelisi alistusseoseid (mis mida laiendab) ja eristab lauseliikmeid (alust, sihitist jt) omavahel. Teiselt poolt on kääne vahend, millega näidatakse, kas nimisõna(fraasi)ga tähistatu on tegija, tegevusvahend, tegevuskoht vms. Eesti keeles on 14 käänet: Lisaks loetletuile on eesti keeles vähestest sõnadest võimalik moodustada kaviisiütlevat käänet ehk instruktiivi, nt palja jalu ~ paljajalu, lehvivi hõlmu
............................................................................................................ I love English Form 3 Test 3 name............................ 1. Pane tegusõna be lauses õigesse vormi. 1) This is .......... my lovely cat. 2) They ............ at home. 3) I ........... twelve years old. 4) ............ you happy? Yes, I ........ . 5) We.......... from Estonia. 6) Her name .......... Cathy. 7) My trousers .......... very long. 2. Tõlgi! 1) Vaata siia! ...................................................................................................................................... 2) Mis kell on? .........................
turumajandusele; Sul veel elu sees; Ise nii väike ja juba nii tark. Neutraalses kõnepruugis ei tohi olema ära järmisega liialdada. See sobib hästi täiendlauses nt: Kõik, kes (on) töö lõpetanud võivad minna. Kontekstellipsi korral on oluline välja jäetava sarnasusega olemasolev nt:Mari joonistas lille ja Jüri (joonistas) vaasi. 4. Mis on fraas? Fraas on sõnaühend , mis täidab lauses mingit kindlat rolli( on alus, sihitis, määrus või öeldistäide). Fraas on tervik ja pole oluline kas ta koosneb ühest sõnast või kümnest nt: Kass püüdis hiire. 5. Lauselühend. 1. des- ja mata-lühend Koma oleneb tuuma asukohast Jõudes koju, helista. / Koju jõudes helista. 2. Määruseline nud-, tud-lühendi puhul kasutatakse koma, olenemata peasõna asukohast. (millal?) Jõudnud koju, istus isa kohe tugitooli. / Viimaks ajalugu õpitud, hakkasin koristama. 3. Lauselühend
Morfoloogia Pöördekategooria liikmed Eesti keeles on pöördsõnal viis morfoloogilist kategooriat: pööre, tegumood, aeg, kõneviis ja kõneliik. Kõik viis kategooriat ei saa kunagi ühes pöördsõnavormis väljenduda. Pöördsõna vormid võivad olla a) finiitsed või infiniitsed, b) liht- või liitvormid. Finiitsed vormid on niisugused pöördsõnavormid, mis võivad lauses iseseisvalt esineda öeldisena ja milles avalduvad pöördsõna morfoloogilised kategooriad. Infiniitsed vormid on niisugused pöördsõnast regulaarselt moodustatavad vormid, mis normaaljuhul ei saa lauses iseseisvalt öeldisena esineda ning milles pöördsõna morfoloogilised kategooriad saavad väljenduda vaid puudulikult. Seevastu võivad mõnes infiniitses vormis väljenduda hoopis käändsõna morfoloogilised kategooriad. Infiniitsetel
Substantiivi(nimisõna) kategooriad -arv ehk numerus: näitab sõnaga viidatud objektide hulka(poiss-poisid) singular/pluural/duaal(tähendab erinevat grammatilist märgendust sel juhul kui objekte on 2, nt eesti keeles mõlemad, kumbki, teineteise) -klass - näitab sõna kuulumist mingisse klassi, sealhulgas sugu ehk genus(maskulinum, femininum, neutrum) ja elus/elutu, inimene/mitteinimene jms (eesti keeles ei ole) -kääne - näitab sõna rolli lauses, käändeid on keeltes 0-53. Eelkõige nominatiiv, akusatiiv, genitiiv, daativ ja kohakäänded. Ergatiivkeelstes absolutiiv ja ergatiiv. -definiitsus 23.10 MORFOLOOGIA Sünteetiline- sõnavormi sees lisatakse tähendus Analüütiline lisatakse teine sõna ja sellel uus tähendus Grammatiline kategooria: hulk üksteisele vastanduvaid üht tüüpi grammatilisi tähendusi, mida süstemaatiliselt väljendavad mingid vormiüksused. Nt ainsus vs mitmus, minevik vs olevik Gr
Lause koosneb fraasidest, need omakorda sõnadest. Lause tuumaks on öeldis. Alus on tegija. Sihtis on lauseliige, millele või kellele öeldisega väljendatud tegevus on suunatud. Öeldistäide täpsustab alust ja esineb lausetes, kus on olema vorm. Öeldis ehk tegusõna väljendab tegevust. Täiend täpsustab või iseloomustab tegevustikku, olijat või tegevust nt. KÜLM suvi. Täiend kuulab nimisõna juurde. Määrus tähistab lauses tegevuse kaudseid osalisi a tegevusega seotud asjaosalisi. (koha-, aja-, viisi-, hulga-, valdaja- (õpilasele kellele? Kellel? Kellelt?), vahendi- ( markeriga- millega?) ja rõhumäärus (arvatavasti, loodetavasti, nii, vist, võib-olla jne) Olevas käändes on KOMATA nt.Mari meie klassivanemana on tubli. Eelislisand-> KOMATA nt. Meie klassivanem Mart on tubli. Järellisand-> KOMA(DE)GA Mart, meie klassivanem, on tubli.
· Alus märgib lauses tegijat või olijat. Lambad sõid. · Sihitis märgib olendit asja, kellele tegevus on suunatud. Lambad sõid rohtu. · Öeldistäide täpsustab kes, mis või missugune on alus. Lambad on krussis loomad. · Määrus on lause moodustaja, mis tähistab tegevuse kaudseid osalisi või tegevusega seotud asjaolusid. Lambad sõid karjamaal. · Täiend iseloomustab põhisõna. Krussis lambad sõid karjamaal. · Üttega väljendatakse lauses seda, kelle poole pöördutakse. Lambad, tulge koju! · Lisandiga iseloomustatakse mingit nimisõna teiste sõnadega. Lambad, krussis loomad, söövad karjamaal. Liht ja liitlause Lihtlauses ei ole korduvaid lauseliikmeid. Lambad sõid karjamaal. Liitlause on lause, mis koosneb kahest või enamast sidesõna või koma abil ühendatud lausest. Lambad sõid karjamaal rohtu ning kitsed aelesid maas. Koondlauses vastab mitu lauseliiget samale küsimusele.
Suure-Jaani Gümnaasium Miks lapsed nutavad? Referaat Autor: Karli Kukk 12.klass Juhendaja: Urve Siimsoo Suure-Jaani 2014 Sissejuhatus Lapseks peetakse noort inimest, meessoost lapsi nimetatakse poisteks ja naissost lapsi tüdrukuteks. Vastavalt ÜRO Lapse Õiguste Konventsioonile mõistetakse lapseks inimesi, kes on kuni 18-aastat vana, kui lapse suhtes kohaldatava seaduse põhjal ei arvata teda varem täisealiseks. Ka esimese põlve järeltulijat võidakse nimetada lapseks, nagu lauses "Minu isa on minu vanaisa laps". (Lastekaitse)
5. Reduplikatiivsus: tüvekordusel põhinev vormimoodustusviis, nt sinka-vonka, kilin-kolin, kimpsud-kompsud, sinna-tänna, kribinal-krõbinal, siuh-säuh, ai-ai. 1) isoleerivad keeled – sõnad ei muutu, pole seotud morfeeme, seega tunnuseid ega lõppe, ees- ega järelliiteid. Sõnad on harilikult ühesilbilised (sõnadega väljendatakse nii leksikaalset kui ka grammatilist tähendust) ja nende seost lauses väljendab sõnajärg ja intonatsioon, seoste selgemaks esiletõstmiseks kasutatakse abisõnu (selline on nt mandariini-hiina keel, samuti vietnami keel). 2) aglutineerivad keeled, kus on rohkesti muutetunnuseid, eriti sõnatüvedele liituvaid afikseid (tunnuseid ja lõppe), s.t seotud morfeeme. Sõnaosad liituvad üksteisele peaaegu mehaaniliselt, otsekui liimitaks neid üksteise külge. Piirid morfeemide vahel on suhteliselt selged. Ühele
Öeldis Öeldis ehk tegusõna on aluses kõige tähtsam. Öeldis võib koosneda ühest sõnast ( udutab ,- sajab) Võib koosneda mitmest sõnast, mis ei pea kõrvuti olema. Näiteks: · Ma olen sellest mõelnud. · Kirjutasin teksti ümber. Tegusõna- öeldis on lauses tavaliselt teisel kohal: Ema koob sokki! Mis millega käib! · Baseeruma, rajanema millel? Usaldusel · Hooples millega ? iluga · Kohanema millega ? kuumusega · Peegeldama mida? Pilti · Rõhutama mida? Tähtsust · Sarnanema kellega ? isaga · Tuginema millele? Faktidele Alus: Alus väljendab tegijat, olijat, vastast. Küsimusele kes? mis ? Näiteks: Kass limpsis piima A (alus) Ö (öeldis) Müüdi paate
Missugune? (meessoost) ? Missugune? (naissoost) ? Missugune? (kesksoost) ? Missugused? (mitmus) NB! Omadussõna sugu ühildub lauses nimisõna sooga! Näiteks: nimisõna on naissoost = omadussõna naissoost: nimisõna on meessoost = omadussõna meessoost: nimisõna on kesksoost = omadussõna kesksoost: Omadussõnade grammatilised lõpud vastavalt nimisõna soole: AINSUS Meessugu c Naissugu Kesksugu ? Missugune? ? Missugune? ? Missugune? - -
määrused: Päeval ega ööl ei andnud mõte talle rahu; öeldistäited: Öö oli vaikne, soe ja tähine. Sidesõnata koondlauses eraldatakse korduvad lauseliikmed koma(de)ga: Armastan päikest, tuuli, soojust, merd. Sidesõnadest. Ja ja ning on ühendavad sidesõnad, samuti nii ... kui ka, kuid see võimaldab mingit sõna enam rõhutada: Nii Fille kui ka Rulle tahtsid pirukaid. Ega kasutatakse üksnes eitavas lauses: Ei Fille ega Rulle osanud tonti karta. Ehk samastab loetelu liikmed: Kõige keskmisem päev on kolmapäev ehk kesknädal. Või välistab ühe loetelu liikme: Tuli süüa pirukaid või kotlette. Sidesõnade ja, ning, ega, ehk, või, nii ... kui ka ette lihtlauses koma ei panda. Kuid, ent, aga, vaid vastandavad lauseliikmeid või nende rühmi: Rõõmsa, kuid väga näljasena vuhises Karlsson Väikevenna aknast sisse. Kuulsime uudiseid Puhhist ja Notsust, ent mitte Iiahist.
Seega ei rakendu käibemaks. 15. EAS-ilt saadud toetus konverentsiruumide ja bussiparkla ehitamiseks 16. Turistide majutus talus Tegemist Eestis tekkiva käibega (KMS § 10 lg 1), millele rakendub käibemaksu määr 9% (KMS § 15 lg 2 p 4). 17. Telkimisplatsi rent turistidele Antud tehingu puhul on tegemist (kinnistu osa rendiga) maksuvaba käibega (KMS § 16 lg 2 p 2). Tegemist ei ole majutusteenusega, seega ei kohaldu KMS § 16 lg 2 p 2 teises lauses sisalduv erand. 18. Parkla rent (nii majutuse kui toitlustuse klientidele) Tegemist Eestis tekkiva käibega (KMS § 10 lg 1), millele rakendub käibemaksu määr 20% (KMS § 15 lg 1). Ei kohaldu KMS § 16 lg 2 p 2 sisalduv maksuvabastus, sest tegemist on sätte teises lauses sisalduva erandiga, mis puudutab parkimiskoha renti. 19. Toitlustamine talus (nii majutuse klientidele kui muudele huvilistele) Tegemist Eestis tekkiva käibega (KMS § 10 lg 1), millele rakendub käibemaksu
Vale Õige ·2011-ndal aastal 2011. aastal · 64-le õpilasele 64 õpilasele ·30st kandideerijast 30 kandideerijast ·90-ndatel aastatel 90. aastatel Numbriga kirjutatud arvule ei lisata üldjuhul käändelõppu ega muid tunnuseid. Arvu käändelõpule viitab arvu järel asetsev põhisõna. Arvsõna lõpus näidatakse käändelõppu ainult siis, kui ... ... põhisõna ja arvsõna asetsevad lauses üksteisest kaugel ·Humanitaarabi viidi 12sse tormis ja üleujutuses kannatada saanud majapidamisse. ... lauses on arvsõna, aga põhisõna puudub. ·Abi viidi 24 majapidamisest 12-le. ·Ansip tuli Tartu maratonil 24ndaks. · Kui võimalik, tuleks otse arvule lisatavatest käändelõppudest LOOBUDA. 37-ndana finisisse jõudes leidis ta eest ootava sõbra. Parem: 37. kohale finiseerides leidis ta eest ootava sõbra. 741sele ei pööranud keegi tähelepanu. Pigem selliselt: 741
NR 1 SISSEJUHATUS Suur osa kirjalikke tekste valmib praegusel ajal arvutis. Käsitsi kirjutamise puhul võib kahe sõna või sõna ja mõne sümboli vaheline tühik olla üsna suvalise pikkusega, siis ervutikirjas tähistab seda vahet vastav märk. Kui tühik lüüa valesse kohta, torkab see kohe silma, vahel isegi muudab lause tähenduse. KIRJAVAHEMÄRGID- PUNKT Koma, punkti, kooloni semikooloni, küsimärgi ja hüüumärgi ette lauses tühikut ei panda, vaid need järgnevad vahetult sõnale, nende järel on alati tühik. Reegli järgi tuleb jätta tühik pärast kuupäevaarvu järel olevat punkti, kui kuu on kirjutatud sõnaga, samuti käib tühik aastaarvu järel oleva punkti taha, olenemata sellest, kas sõna aasta on välja kirjutatud või lühendatud. Näide: Sündinud 15. märtsil 1961. aastal Tallinnas. Kui kuu on tähistatud Rooma numbriga, kirjutatakse see mõlemalt
3p6 4s2 3d10 4p6 5s2 4d10 5p6 6s2 5d10 5f14 6p4 1s2 2s2 2p6 3s2 6 VI 2 IIA Ba 3p6 4s2 3d10 4p6 5s2 4d10 5p6 6s2 1s2 2s2 2p6 3s2 5 5 7 VIIA I 3p6 4s2 3d10 4p6 5s2 4d10 5p5 1s2 2s2 2p6 3s2 6 6 7 VIIB Re 3p6 4s2 3d10 4p6 5s2 4d10 4f14 5p6 6s2 6p5 4. Kirjutage kolm lauset, kasutades igas lauses vähemalt kolme alljärgnevat mõistet. Prooton, elektronkonfiguratsioon, tuum, perioodinumber, neutron. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomi elektronkonfiguratsiooni terooria käsitleb aatomi ehitust. Perioodinumber näitab mitu elektronkihti on aatomis. 5. Iseloomustge Bohri aatomimudel. Bohri aatomimudelil on positiivse elektrilaunguga tuum ning negatiivse elektrilaenguga elektronid.Elektronid tiirlevad ümber tuuma diskreetsetel ringjoonelistel orbiitidel
narrow narrower the narrowest easy easier the easiest b) kahesilbilised omadussõnad: ei ole lõppe helpful more helpful the most helpful 3. Kolme ja enam silbilised omadussõnad: beautiful more beautiful the most beautiful 4. ERANDID good better the best bad worse the worst much more the most many more the most 5. Kui lauses on as.......as algvõrre so........as algvõrre than keskvõrre the ülivõrre
Viimased on kindla esitusviisi ja tähendusega ingliskeelsed sõnad või fraasid (If, Else, For, End Sub jmt), mida käsutatakse ainult kindla lause kindlas köhas. Toodud protseduur koosneb viiest lausest. Esimene ja viimane lause moodustavad omavahel seotud paari: esimene määrab protseduuri alguse ja selle nime, viimane protseduuri lõpu. Teise lause täitmisel kuvatakse Visual Basicu sisendboks, milles on esitatud lauses toodud küsimus. Boksi tekstivälja saab sisestada vastuse ning pärast klõpsatust nupule OK võetakse vastus muutuja aasta väärtuseks. Järgnev IF-lause võrdleb muutuja aasta väärtust konstandiga 1976, kui need on võrdsed, siis võetakse muutuja teade väärtuseks tekst Õige!, vastupidisel juhul Vale!. Eelviimane lause kuvab teateboksi, milles on esitatud muutuja teade väärtus. VBA rakendustes võib käsutada kahte liiki protseduure: · funktsioone ehk Function-protseduureja
Osastavas käändes alust nimetatakse osaaluseks. Alus puudub lausest kui öeldis on umbisikulises tegumoes. Toit söödi ära. Alus võib olla ka juurde mõeldav mängisime aias palli. Osades lausetes tegija üleüldse puudub väljas tuiskab. Kõrvalliikmed: sihitis ehk objekt. Sihitis on lause kõrvalliige, verbi laiend, mis näitab kellele või millele on tegevus suunatud. Ma kohtasin sõpra. Sihtis saab esineda ainult siis, kui lauses on sihiline tegusõna (vastab küsimusele keda?mida? mängima, kohtama). Käänded: nimetav(täissihitis), omastav(täissihitis), osastav (osasihitis). Öeldistäide öt predikatiiv. Lause kõrvalliige, mis näitab, kes/mis/missugune on alus. Evald Okas on kunstnik. Määrus adverbiaal lause kõrvalliige, mis näitab tingimussuhteid (aeg, hulk, määr jne).
Rekonstruktsioon: on algkeele põhisõnavara ja struktuuri välja selgitamine tütarkeelte sarnasuste ja erinevuste võrdlemise teel. Saaja: (semantiline roll) lause osaline, mis või kes väljendab omanduse ülekande lõpp-punkti Segmentimine: sõna jagamine morfeemideks Semantika: on keeleteaduse haru, mis uurib keelelisi (keeles väljendatud) tähendusi. Semantiline roll: tähendus, mille lausemoodustaja konkreetses lauses saab, roll, mida ta konkreetses lauses täidab Seotud morfeem: morfeem, mis saab esineda ainult koos teiste morfeemide või sõnadega Siht: semaniline roll, mis väljendab paiknemise muutuse lõpp-punkti Silpkiri: kiri, milles üks märk vastab ühele silbile Sotsiolekt: keele variant, mille kasutamine sõltub kõneleja sotsiaalsest taustast ja suhtlussituatsiooni formaalsusastmest Sotsiolingvistika: keeleteaduse haru, mis uurib empiiriliselt keele kasutamist ühiskonnas
Foneetiline kirjaviis - kirjaviis, milles üks märk vastab ühele foneemile (nt eesti, inglise, kreeka, ladina, slaavi) Fonoloogia on keeleteaduse haru, mis uurib keele häälikulist struktuuri, so lõplikku hulka (põhimõtteliselt hääldatavaid) invariantseid üksusi, mis on piisavad ja tarvilikud uuritavas keeles kõigi erinevaiks peetavate sõnavormide, fraaside ja lausete eristamiseks. Fraas - koosneb ühest või mitmest sõnast, mis kokku moodustavad ühe terviku ja väljendavad lauses ühte osalist või asjaolu Funktsioonist lähtuv keeleuurimine - võtab keele uurimisel aluseks selle funktsioonid, mitte ühe konkreetse keele nähtused, sest eri keeltel on eri tasandi vahendid sama funktsiooni väljendamiseks Fusioon - tähendusüksuste esinemine üksteisesse sulandunult (morfeemide piirid on hajusad, vahel morfeeme raske eristada) Genealoogiline liigitus - jagab keeled sugulus- ja põlvnemissuhete alusel. Glossimine - morfoloogilise info lisamine igale morfeemile
onomatopöa- helijäljendus, loodushäälte initatsioon anafoor-alguskordus, sama sõna kordumine lause(te) alguses Lausekujundid: Kordus-teadlikult mõtete kordamine Retooriline kujund- Tunderõhu saavutamiseks kasutatav lause mis ei vasta sisule Kliimaks- astmeline tõus, milles reastatakse pingeliselt tugevnevaid sõnu Ellips- kergesti juurdemõeldav sõna või sõnade väljajätt lausest ilma et teksti tähendus muutuks. Inversioon- ebatavaline sõnajärg lauses või poeesis Kõlakujundid: Epiteet- kirjeldav ja kaunistav lisandsõna, poeetiline täiend Võrdlus- kõrvutatakse erinevate olendite omadusi Metafoor- Peidetud võrdlus, ühele nähtusele omaste tunnuste ülekandmine teisele Metonüümia- Tähenduse ülekanne, sõna asendus mingi suhte alusel. Ühe nähtuse või isiku asemel nim teist kes meie teadvuses on lahutamatud Allegooria- Mõistukõne, miles on 2 tähendustasandit (valmid, loomamuinasjutud)
PÖÖRDSÕNAD Pöördsõnu pööratakse, s.t neid saab muuta pöördes (ainsuse 1., 2., 3. pööre, mitmuse 1., 2., 3. pööre), ajas (olevik, minevik), kõneviisis (kindel, tingiv, käskiv, kaudne), tegumoes (isikuline, umbisikuline) ja kõneliigis (jaatav, eitav). Pööramisest räägitakse põhjalikumalt järgmistes peatükkides. Tähenduse põhjal nimetatakse pöördsõnu tegusõnadeks, sest enamasti väljendavad nad tegevust, nt jooksen, hüppame, töötavad. Tegusõna võib peale tegevuse väljendada veel nähtust (tuiskab), rääkimist (sosistame), olemist (on), tunnet (armastate), mõtlemist (mõtiskled), olukorda (seisavad) ja omamist (Mul on kaks koera.). Tegusõna võib tekstis olla liht- või liitvormina. Lihtvorm koosneb ühest sõnast, nt lugesin, loetakse, lugedes. Liitvorm koosneb mitmest sõnast, nt olen lugenud, ei ole lugenud, ära minema. Liitvormide hulka kuuluvad ka ühend- ja väljendverbid, nt üle elama, välja naerma, pead murdma, päh...
KOMA Komadega eraldatakse lihtlauses järgmised osad: 1) järellisand, nt Ott, vastne üliõpilane, ei olnud pikkade loengutega veel harjunud. Kui järellisand on omastavas käändes, pannakse koma ainult lisandi ette, nt Otti, vastse üliõpilase elupaigaks oli ühiselamu NB! Komaga ei eraldata kui-lisandit, nt Jaan Krossi kui üht parimat ajalooliste romaanide autorit tunneb vist iga eestlane. 2) omadussõnad järeltäiendina, kui neid on lauses rohkem kui üks, nt Töömees, aus, usin, lahtiste kätega, saab tööd eramaja remontimisel 3) koondlause korduvad liikmed (Koondlause on lihtlause, milles korduvad ühesuguse funktsiooniga sõnad) nt Ott kollektsioneerib liblikaid, postmarke, lauljate pilte ja vanu triikimislaudu. Käisime koos kohvikus, teatris, loomaaias ja mujalgi. Kui korduvad liikmed väljendavad hõlmavaid mõisteid, siis koma ei tarvitata, nt Leo on pärit Kabala vallast Ollepa küla Metsa talust. Jaan sündis 17
(„Otsekõne,!?” saatelause.) 3. otsekõne keskel, nt „Nägin eile põnevat filmi,” ütles ema, „ja soovitan seda sinulgi vaatama minna.” („Otsekõne,!?” saatelause, „otsekõne.!?”) NB! Otsekõne lõpus võib olla ka hüüumärk või küsimärk. Kaudkõnes on mõte edasi antud kellegi teise sõnastuses, nt Ema ütles, et ta nägi eile põnevat filmi. Üte Üte on pöördumissõna, mis näitab, kelle või mille poole lauses pöördutakse. Üte eraldatakse alati muust lausest koma(de)ga. Üte on alati nimetavas käändes. Üte võib paikneda lause algul: Katrin, kus su koolikott on? lause keskel: Ära söö kommi, kallis Juku, see rikub su hambaid! lause lõpus: Võta asjad kotist välja, Jaan!
LAUSELIIGID LAUSE LIHTLAUSE LIITLAUSE LIHTLAUSEs on 1 õeldis. 1) TAVALINE LIHTLAUSE kõik lauseliikmed esinevad ühekordselt Nt. Vili kasvab põllul. 2) KOONDLAUSE kordub mingi lauseliige (v.a. õeldis) Nt. Lapsed söövad liha ja kala. 3) LAUSEÜHENDIGA LIHTLAUSE lauses on üks õeldis ja üks verbi käändeline vorm Nt. Hüpates kiigelt, väänasin jala. LIITLAUSEs on 2 või enam õeldist. 1) RINDLAUSE osalaused üksteisest suhteliselt või täielikult sõltumatud (saab teha 2 omaette lauset) Nt. Mina läksin kooli, aga õde jäi koju. 2) PÕIMLAUSE üks osalause kuulub mingi lauseliikmena teise lause koosseisu Nt. Sigrid ütles, et talle aitab. KÕRVALLAUSED 1) MÄÄRUSKÕRVALLAUSE (millal? siis) Nt
Lauseliige Ülesanne Kuidas ära tunda Kasulik teada OLEMASOLU Liitaeg lauses kus, mis, millal -nud; -tud Öeldis Väljendab Tegevussõnaga ja selle Liitverbid ja Saab ära tunda N: tegevust pöördevormiga ühendverbid siis, kui vastab Sünnipäev N: Sajab
alammäära. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust. Töötajal on õigus keelduda lähetusest, kui tööandja ei ole mõistliku aja jooksul ettemaksu teinud. Töötajale tööülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitatakse võlaõigusseaduse alusel. Eeldatakse, et töötajale makstud töötasu ei kata eelmises lauses nimetatud kahju. -2-
Ei panda ja, ning, ega, ehk, või, kui ka ette. Rõhu määrssõna-koma ei panda des ja mata lõpuga sõnade ette koma ei panda. koma käib esimese sidesõna ette. Kirjade alguses ja lõpus ei kasutata koma. üksteist hõlmavaid määrusi ei eraldata komadega. Üte eraldatakse komadega. kui ja nagu - koma pole SEMIKOOLON koondlause loetelu rühmad rindlausete osalausete vahel KÜSIMÄRK Küsilause lõpus Otsekõnes,kui saatelause on küsilause. Üksiku küsisõna järel lauses. PUNKT Väitlause lõpus alati punkt. Araabia numbrite järele pannakse punkt, kui nad pn järgarvsõnad. Rooma numbrid juba tähistavad järgarvsõnu, nende järele punkti ei panda. lõhendite järel punkti ei panda. Pärast punkti on alati tühik. KIIL Karmen sai ülikooli sisse, see oli ime, ning hakkas õppima. Palusin teate edasi anda Markol, oma vennal, ja ta oli nõus.
jõuab), näteks action, hot stuff, cool. Sellised sõnad ja väljendid sobivad küll kõnekeelde ja kollasesse ajakirjandusse, kuid vähegi ametlikumas keelepruugis tuleks neid vältida. Peale värskete laensõnade kuuluvad tsitaatsõnade hulka ka võõrkeelsed fraasid ja väljendid, mis on kogu maailmas tuntud nende originaalkujul, näteks de iure `õiguslikult` (ladina k). Tsitaatsõnad kirjutatakse alati nende algupärasel kujul ja hääldatakse nagu päritolukeeles. Mõni nesit ei satese lauses samas kohas, kus vastav sõna või väljend eesti keeles asuks. Trükitekstis kirjutatakse tsitaatsõnad kaldkirjas, käsitsi kirjutatud tekstis tõmmatakse alla laineline joon. Harjutus. Tõlgi järgmised üldkasutatavad tsitaatsõnad ja –väljendid. Kasuta neid lausetes. exclusive inclusive pro pro et contra à la a priori ceteris paribus sic! vice versa Anno Domini ad hoc bona fide et al. ca. i.e.
Sihitis Maria Tširkova Narva Vanalinna Riigikool 6. klass SIHITIS ON LAUSELIIGE, MIS NÄITAB TEGEVUSE OSALIST, KELLELE VÕI MILLELE ON TEGEVUS SUUNATUD. Sihitison lauses tavaliselt nimisõna või nimisõnaline lauseosa: Ootasin külalist. Laps luges pikka ja igavat muinasjuttu; Reegel ainsus mitmus Nimetav Nimeta Omastav v osastav osastav Sihitise käänded Täissihitis= nimetav, Osasihitis= osastav omastav Tervik Osa, ebamäärane hulk Lõpetatud tegevus või Lõpetamata, korduv tegevus, mis kindlasti tegevus
igasugune adjektiivi ja adverbi laiend, nt. Käisin nädalavahetusel metsas, Tänavune sügis on üllatavalt soe. Täiend e. atribuut nimisõna laiend, nt. sinine taevas, koorega kohv. 6. Mis on eesti lause põhitüübid ja mille põhjal neid eristatakse? Liigitamise aluseks on lause teema (nimetatud ka pragmaatiliseks subjektiks), grammatilise (GS) ja semantilise subjekti suhe kontekstivabas, neutraalse sõnajärjega lauses. TS tegevussubjekt Subjektisuhe Lause põhitüüp Näiteid GS = TS = teema Normaallause: transitiivne Mees ehitas maja intransitiivne Poiss jookseb 2 Mari on haige MITTENORMAALLAUSED
Ilmutatud vastuolu on kujul: "A ja mitte-A", kus A on mingi väide ja mitte-A selle väite eitus. Seejuures pole oluline, millest räägib väide A. Säärase kujuga lause on nii kui nii väär ja seda olenemata sellest, milline on maailm. Aristoteles ise sõnastab vastuoluseaduse mitte seadusena väidete kohta, vaid seadusena maailma kohta: "Ükski asi ei saa korraga olla ja samas mitte olla." Kohati sõnastab Aristoteles samasuse seaduse ja vastuoluseaduse samas lauses: "Ükski asi ei saa ühel ja samal ajal ühes ja selles samas tähenduses olla ja mitte olla." Tõepoolest: lause "A ja mitte-A" pole 7 vastuolu, kui esimene A selles lauses tähendab midagi muud kui teine A samas lauses. Vastuoluseadust on paljud autorid pidanud loogika nurgakiviks. Välistatud kolmanda seadus Tõene on kas väide või väite eitus, kolmandat võimalust ei ole
Fonoloogia tegeleb ka häälikutega. Fonoloogia jaoks on häälik keelesüsteemi osa. Ei mõelda nii palju helile kui häälikute osale selle süsteemis. Morfeem kõige väiksem tähenduslik üksus keeles (nt jõge|de|le kolm morfeemi) Morfoloogia uurib keeles erinevaid grammatilisi osi (nt leksikaalne jõge, grammatiline de). Morfoloogia küsimus on ka, kuidas saame ühest sõnast teise. Leksikoloogia tegeleb ka morfeemitasandiga. Süntaks uurib lauset. Tüüpilises lauses on pöördeline verbivorm, mille ümber on üksused, mis moodustavad lause. Suulises kõnes on lause lihtlause seda süntaks uuribki. Semantika osa tähendusõpetusest. Uurimisobjekt on tähendus, pole oluline, milline on tähendusüksus (nt sõna, lause). Pragmaatika uurib tähendusi kasutuskontekstis; sõnade tähendusi, mis tekivad kõnelemisolukorras. Tekstilingvistika uurib teksti ehitust. Keeleteadus vastandpaaridena, suured jaotised teaduse sees:
Võru murdes. Bengali keeles on 9 sõnaliiki nimisõnad, tegusõnad, omadussõnad, asesõnad, sidesõnad, määrsõnad, eessõnad ja hüüdsõnad, arvsõnad. Eesti keeles on sõnaliike samuti 9 nimisõnad, omadussõnad, tegusõnad, asesõnad, sidesõnad, arvsõnad, kaassõnad, hüüdsõnad ja määrsõnad. (Bengali, 2017)(Erelt jt, 2017)(Language Bengali, 2017) Bengali keele sõnajärg on SOV ehk subjekt-objekt-verb, mis tähendab, et esmalt on lauses alus, seejärel sihitis ja lõpuks tegusõna. Nende sõnajärg võib varieeruda, kuid küsilausetes jääb see üldiselt siiski samaks ja erineb ainult intonatsioon (langeb). Eesti keele sõnajärg on SVO ehk subjekt-verb-objekt, mis tähendab, et esmalt on lauses alus, seejärel tegusõna ja lõpuks sihitis. Eesti keeles võib küsimusi moodustada kas küsisõna abil või ilma küsisõnata, kuid viimasel juhul muutub küsilause intonatsioon (tõuseb). Nii eesti kui ka bengali
Mis on "Als" ja "Wenn"? "Als" ja "wenn" on eesti keeles sõna "Kui". Näide: "Ma läksin kooli, kui kell oli kaheksa." Saksa keeles oleks see: "I bin in die Schule gegangen, als es um 8 Uhr war." Miks ma kasutasin "Als"i? Seda ma hakkangi nüüd seletama. Millal ma kasutan "Als"i? "Als"i kasutatakse siis, kui tegevus toimub ainult ÜHE korra ning kui see (tegevus) on MINEVIKUS toimunud. Ehk kui lause on minevikus ja see (tegevus) on toimunud vaid ühe korra (lauses ei ole sõna "immer" vms.), siis me kasutame "Als"i. Millal ma kasutan "Wenn"i? "Wenn"i kasutatakse, kui tegevus on toimunud MITU korda ning see (tegevus) võib olla nii minevikus kui ka olevikus. Ehk lause võib olla nii minevikus ja olevikus aga see (tegevus) peab olema toimunud MITU korda. "Als"i näited: "Als ich in die schule ging, waren alle da." "Ich wurd rot, als ich sie sah." "Wenn"i näited: "Ich werde immer ganz rot, wenn ich sie sehe." "Wenn die Sonne scheint, sind ...
· Kirjandi moodustamine ja sidusalt kirjutamine (püsi teemas, jälgi sõnastust, väldi mõttekorduseid, jälgi et oleks taandread, faktid õiged, lause stiililiselt õige) · Teksti eesmärgistamine ja kavandamine mida tahad õelda? (lõplik mõte) · Sünonüümide ja antonüümide leidmine · Võõrsõnad tea tähendust ja oska tekstis kasutada · Suur ja väike algustäht · Kokku ja lahkukirjutamine · Kirjavahemärkide õige kasutus (üttega lauses, koondlauses, rind ja põimlauses) · Oska koostada jutustust, kirjeldust, lihtsamat arutlust, arvamust, kirja, avaldust, elulookirjeldust ja seletuskirja · Käänded · Pöördsõna pöördelised ja käändelised vormid · Omadussõnade võrdlusastmed · Sõnamoodustuse põhimõtted · Lauseliikmed!!! · Erista liht ja liitlaused sh. rind ja põimlauset · Põimlausete + selle piirid · Lauselühendid ja lisandid · Otse ning kaudkõne
• Aglutineeriv – lisatakse tüvele osakesi, morfeeme • Flekteeriv (e fleksiooniline)– pakivad tähendusi kokku (bring-brought) • Polüsünteetiline – väga palju erinevaid morfeeme, mis liidetakse kokku, tunnuseks on tavaliselt see, kui ühte sõnasse pannakse kokku mitu tegusõna Morfoloogilise sünteesi astme järgi jagunevad keeled Analüütilisteks – iga sõna lauses koosneb ühest morfeemist (sõnu ei muudeta) Sünteetilisteks – sõnad koosnevad mitmest morfeemist Polüsünteetilisteks – morfeeme on äärmiselt palju 4. Tüpoloogia empiirilisus ja andmete kogumise põhimõtted. Tüpoloog peab usaldama, aga …. Paljusid keeli ei ole uuritud või on uuritud halvasti. Primaarne allikas alati parem kui sekundaarne, st kellegi poolt (mingi teooria või hüpoteesi alusel) töödeldud näited.
LAUSELIIKMED Täiend Lauses nimisõna juurde kuuluvaid täpsustavaid sõnu nimetatakse täiendiks. Vastab küsimustele: kelle?, mille?, missugune?, mitu?, mitmes?. Armas koerake vaatab aknast sisse. Öeldis Öeldis on tegusõna pöördeline vorm, mis väljendab tegevust või olemist. Vastab küsimustele: mida teen?, mida teed?, mida teeb?, mida tehti?. Me kuulame muusikat. Alus Alus näitab tegevuse sooritajat ehk tegijat. Vastab küsimustele: kes?, mis?, keda?, mida?. Vihmasadu lakkas. Aksel istub oksal. Sihitis Sihitis näitab kellele või millele on tegevus sihitud. Vastab küsimustele: kada?, mida?, kelle?, mille?, kes?, mis?. Tõsta vaas riiulile. Lahendasin kodus ülesande. Öeldistäide Lauseliiget, mis kuulub tegusõna olema juurde ning näitab kes või missugune on alusega välejendatud olend, ese, nähtus nimetatakse öeldistäiteks. Vastab küsimustele: kes? , mis?, missugune?, keda?, mida?. Ronk on must. Õnn on ...
Autori tõestus/selgitus: · Autor selgitab, kuidas abstraktne mõtlemine seltskonnas pigem kahju kui kasu toob. Seda loetakse oma tarkusega eputamiseks, mis on sobimatu. · Abstraktsust peetakse sisemiselt tühiseks, see on vaid sõnade mäng. · Haritud inimesed peavad abstraktset mõtlemist harimatute teemaks just eelmises punktis väljatoodu pärast. Samas, kes meist tunnistab, et ta on harimatu? · Autor väidab mitmes lauses, et abstraktne mõtlemine on midagi suursugust, mida kõik respekteerivad, mõistavad ja mida seletama ei pea. · Autor toob abstraktse mõtlemise kohta näiteid reaalsest elust, kus inimene mõistab teist hukka või vastupidi, tunneb kaasa, üksikute näidete põhjal. Seejuures ei arvesta ta kõiki aspekte, ta tugineb oma hetke-emotsioonidele ja käsitleb olukorda oma vaatenurgast. See tähendabki abstraktset mõtlemist.
alapeatükkidest, kokkuvõttest, kasutatud kirjanduse loetelust ja lisadest. Töö pikkus on nõuetekohane. Sisukorrast on puudu punktiirid numbrite ees, muidu on äärtest korrektselt joondatud ja sisukord loogilises järjekorras. Referaadil sisukorda ei nummerdata. Sissejuhatuses on püstitatud hüpoteesid, mille paikapidavuse kohta on kokkuvõttes tehtud järeldused. Sissejuhatuses on üks kirjaviga: esimeses lauses on kirjas, et see referaat ''on põhineb'' Päikesele. Esimeses peatükis ''Päike ja tema omadused'' on tabel ja see on hästi arusaadav. Tekstis on liiga palju arve ja seda on raske lugeda. Päikese omadustest oleks võinud pikemalt ja lihtsamini kirjutada. Teises peatükis on teksti piisavalt ja on üheselt arusaadav. Lisad on enne kokkuvõtet ja kasutatud kirjandust, kuid peaks olema vastupidi- lisad referaadi lõpus
järje korda, käändsõnu ja vastavad küsimustele mitu?, vastavad samale küsimusele kui mitmel?, sõna, mida mitmes?, mitmendas? jne. asendatakse, nt ta kes?, mitu kui · Kui arvsõna näitab hulka, siis palju?, nimetatakse selline missugune? seda põhiarvsõnaks. Kui arvsõna · Asesõna võib lauses ka erinevaid näitab lauseosasid järjekorda, siis on see järgarvsõna. ühendada, sellisel juhul on see siduv · Arvsõnu saab kirja panna asesõna, numbritega. nt Mari, kes käib võrkpallitrennis, Järgarvude puhul seisab araabia esindab numbri järel meie kooli vabariiklikel võistlustel punkt. Rooma numbri järele punkti ei panda, vrd 4., IV neljas, 4 neli.
Rajav:rõõmustava uudiseni uudiseni Mineviku kesksõna tunnuseks on -nud ja tud (-dud) Tegusõna Omadussõna Pisut puhanud (mida Puhanud (missugused?) teinud?), läksid pillimehed läksid taas millimehed taas lavale. lavale. Mineviku kesksõna ei saa käänata Nim väsinud pilk Om väsinud pilgu Os väsinud pilku Sisseüt väsinud pilgusse ......... kaasaüt väsinud pilguga V-kesksõna käitub lauses sageli omadussõnana Aastavahetuse ilutulestik oli (missugune?) Sädelev Kiirgav Hiilgav Mõjuv Silmipimestav Üllatav Helendav ehmatav Kasutatud materjal ,,Sõnadest tekstini; Eesti keele õpik 7.klassile" P.Ratassepp
Lapsed õpivad nimisõnu iga päev juurde küsides täiskasvanult asjade nimetusi või lihtsalt ise nimetades asju. Samuti nimetavad (kuigi harvem) eseme asukohta, omadust, hulka. Tegusõnu on lastel raskem omandada. Selle etapi jooksul omandavad nad peamised verbid, nt istuma, sööma, tegema. Mõni 24 27kuune laps räägib juba kolme ja neljasõnaliste lausetega. Lapsed hakkavad kasutama sõnavorme. Paljud laused ei ole veel grammatiliselt veatud, kuid on selge, et laps kasutab lauses süntaksi reegleid. Vead, mida laps kõnes teeb, on nö loogilised vead. Lapsed rakendavad grammatika põhireegleid vales kohas ( nt mängin mängida jooda, loeda. Esinevad ka paralleelsed vormid, mida segistatakse: jooda, juua). Samuti kasutatakse sageli idiosünkraatilisi sõnu. Kolme neljasõnaliste lausete kasutamisega kaasneb kiire grammatikareeglite rakendamine kõnes. Laps hakkab muutma sõnade järjekorda lauses vastavalt vajadusele (Smith 2008:346)
NB! · Kokkuvõte peab loogiliselt tulenema arutlusest. Mingil juhul ei tohi see olla kirjandi jooksul käsitletud mõtete loetelu! · Kokkuvõttes ei tohi püstitada enam ühtki uut väidet! · Kokkuvõte ei tohiks lõppeda üleskutsega või mõtetega need olidki minu mõtted vms Lõigud · 600-sõnalises kirjandis peaks olema keskmiselt 5 lõiku, mis on omavahel loogiliselt seotud. · Igas lõigus peaks olema 7-10 lauset arvestusega, et lauses on keskmiselt 10 sõna. (8-15 sõna) Lõigu ülesehitus · Iga lõik peaks algama 1-2-lauselise väitega. Väide aga peaks olema seotud probleemlausega. Kas probleemlauset kinnitama, selle vastu vaidlema või selle erinevat külge esile tooma. · Pärast väidet peaks järgnema 3-4-lauseline arutlus ja 2-3-lauseline näide.(arutluse ja näite järjekord lõigus pole oluline) · Lõigu peaks lõpetama 1-3-lauseline järeldus, mis
Koma: -des,-mata alguses( , ) -enne küsisõna on ( , ) (kes,mille,miks) -kui lauses on 2 mõttet( , ) -kui ja ning on pärast tegusõna ( , ) -(on , tegema,olemas,oleks) -kui teine pool on nimetav (mis) ( , ) -mine lause lõppus ( - ) -(ja,ning)kui on 2 mõtte . Lause peaks lõppema , aga lause edasi minekuks pannakse ( , ) -rindlause , koondlause siis ( -) -kui mõlemas pooles on öeldis ( , ) -kui alguses on öeldis siis ( - ) -kui võrdlus , teisel pool on öeldis siis ( , ) -sidesõna: tahad panna punkti aga paned sidesõna(ja,ning,kui,aga) siis ( , )
) (2 Järeltäiendi omadused Järeltäiend võib olla täpsustavat lauseosa esile tõstev ja pikem: Nt Talveöö, karge ja sünge. Maja, massiivne ja kandiline. asesõna3 laiendav: Nt Miski inimlik pole meile võõras. Miski muu; mina vaene. võrdlustarind: Nt Meri, must kui öö. Naeratus, särav kui päike.) - - (3 Asesõnad (asesõna asendab juba nimetatud asju, olendeid nähtusi Asesõnad on sõnad, mis asendavad lauses isikuid, asju, omadusi väljendavaid sõnu: Nt mina, sina, tema, igaüks, keegi. Õpi asesõnu https://learningapps.org/3010786 (Arvsõnad (arvsõnad (näitab nimetatud asjade olendite, nähtuste arvu)) ja asesõnad) Asesõnad jagunevad selle alusel, mis sõnaliigi asemel neid kasutatakse 1)prosubstantiivid: mina, sina, tema, igaüks, keegi (viitavad isikutele, esemetele, nähtustele); 2) proadjektiivid: oma, see, too, sama, selline, säärane (viitavad omadustele);
• "Ebanormaalne" (2000) • "Läbi rahulike silmade" (2001) • "Check Out" (2001) • "Pangapettus" (2002) • "Kuidas saada isaks" (2003) • "Raha" (2002) (kahasse Rain Lõhmusega) • "Comeback" (2010) "Yuppiejumal" • Romaan on paras kompott ühest, teisest ja kolmandast – konkreetsest reaalruumist, pajatusest, argimütoloogiast, müstikast ja edevusest. "Yuppiejumalas" on tal lühikesed ja hästi lühikesed laused, mõnikord on lauses vaid üks sõna. Mõnikord on sekka ka inglis- ja saksakeelset teksti, mida ei tõlgita. Kenderi uues romaanis kirjeldatakse reklaamindusega seotud yuppie'sid. Need pidavat päris hästi teenima, aga töö ise tundub olevat ka nö koera oma (T.Liiv). Üks yuppie'dest, Mada, on püsti hädas: "Vaata, mina istun siin, tööpäev on läbi, ja vaevlen, ei, lausa piinlen probleemi käes: kuidas müüa nätsu, millel on uus kusihappe efekt„. Kender
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
