Will ja shall kasutamine 1) Sarah goes work every day.She is always there from 8.30 until 4.30. It is 11 o clock now.Sarah is at work. At 11 o clock yesterday , she was at work. At 11 o clock tomorrow , she will be at work. Will +infinitive (will be / will win / will come etc.): I/we/you/they Will (`ll Be He/she/it} Will not (won`t Win Eat Come etc. I/we/you/they Be? He/she/it Win? Eat? Will Come? Ect. `ll=will : I`ll (I will) / you`ll/ she`ll etc. Won´t= will not :I won`t (=I will not) / you won`t / she won`t etc. 2.We use will for the future(tomorrow/next week etc.): *Sue travels a lot.Today she is in Madrid.Tomo...
Biography of Navitrolla Heiki Trolla, better known by his artist name Navitrolla. He was born on the 10th of August in 1970 in Võru. He is an Estonian painter whose work has been described as naivist or surrealist. Most of his works depict fantastic landscapes and animals. He spent his childhood in the villages of Trolla and Navi near Võru, which is the source of his pseudonym. There, he also learned how to paint from a local artist. He has finished Viive Kuksi’s three year artstudio. In 1990 he participated in the establishment of the „Lüliti“ group. In 1993 Heiki started to work as a professional artist and he quickly became famous because of his naivist paintings. A lot of his works has been published on postcards and calendars, he also has designed Tallink’s ferry Galaxy. Navitrollas art is quiant mix from the past and and modern art. He often paints animals outside of their natural habitat, for exa...
text NrOfConsonants text NrOfWords Selles lauses kakskümmend neli konsonanti 24 Tegevusdiagramm (NrO Selles tekstis on viis sõna 5 Tegevusdiagramm (NrOfConsonants) Tegevusdiagramm (NrOfWords) m (NrOfWords)
Inglise keele ajavormid Tense Affirmative Negative Interrogative Adverbs Present Simple I do not + I 1) Do you go to school? every day (week, month, (Lihtolevik: Ma käin he, she, it } I-s he, she, it } does not + I 2) When does he go to year) koolis.) ex: I go to school. school? always often She goes to school. ! Who goes to school? sometimes usually once a week Past Simple ...
Lauseliikmed ALUS -näitab lauses tegijat või olijat . Küsimused :kes ? mis ? kelle ? Miille ? Keda ? Mida ? ( nim.,osa, om, kääne.) Nt ema luges raamatut. ÖELDIS -Väljendab lauses tegevust , kõige tähtsam lauseliige , igas eestikeelses lauses PEAB olema vähemalt 1 öeldis küsimus :mida teeb ? SIHITIS - Väljendab kellele või milleleon lauses tegevus suunatud . Küsimus : Keda ? Mida ? kelle ? Mille ? Kes ? Mis ? MÄÄRUS -Väljendab lauses muid täpsustavaid asjaolusid . Põhiliigid : Kohamäärys (kus?) Ajamäärus (millal ? ) Viisimäärus (kuidas ?) Hulgamäärus (kui palju `?) Nt. Ta tuli eile kiirusttades maale kaasas kolm valget lille. Lauseliigid *Lihtlause -lauses on ainult 1 öeldis *Koondlause (alaliik) *Liitlause -Lauses on 2 või enam öeldist *Rindlause (alaliik) *Põimlause --------------------- Alus ============ öeldis - - - - - - - - - - - Sihiitis ~~~~~~~~~~~~ Määrus
Past Simple Present Simple Future Simple Tegusõna 2. pv Tegusõna 1. pv Tegusõna on esitatud kujul [NB! He/She/It _____(e)s] Küsimuse/eituse will + 1. pv moodustamiseks kasut. Küsimuse/eituse did + 1. pv moodustamiseks kasut. Eituste moodustamisel do / does + 1. pv will not = won't Tunnused lauses: Lihtminevik. Keegi tegi Tunnused lauses: Tunnused lauses: midagi. Jutt käib tavalisest, Lihttulevik. Ennustused. yesterday, last harjumuspärasest Lubadused. Hetkeotsused (summer), (five years) tegevusest. (rääkimise hetkel ago, in 1987, etc. always, sometimes, sündivad). usually, often, every tomorrow, next (week),
Ajakirjanduslikud tekstid- tekstid, mis kajastavad hiskonnale olulisi pevakajalisi teemasid (uudis, arvamusjutt, intervjuu, arvustus). Alus- lauses tegijat nitav kndsna nimetavas, harvemini ka osastavas kndes (Lind laulab). Demagoogia- teisele inimesele oma arvamuse pealesurumine ilma seda korralikult phjendamata, et saavutada endale kasulikku tulemust. Eriliigilised mrused- lauses erinevatele ksimustele vastavad mrused (Ta riietus kiiresti enne etendust lava taga). Kaudkne-kneleja tlus on edasi antud vahendaja snastuses (petaja tles, et pidu on lbi). Kokkuvte- teksti (kirjandi) viimane lik, mis rhutab olulisimat ja toob selgelt vlja kirjutaja seisukoha. Koondlause- korduvate lauseliikmetega lause (Puu otsas istusid kull, ahv ja ilves). Kunstitekstid- tekstid mis panevad tle inimese kujutlusvime, mjuvad
*häälestus korrapidaja? * kordamine + Sul oli kodus tv-st mõned ülesanded kodutöö kontroll teha. Kontrollime lk 32 harjutust 24. Loe esimene lause, K ja ütle, mis märgi lõppu panid. Miks sa punkti panid (mis Punkt Abi: kas klass teab? lausega on tegu?) jne Sest on jutustav lause. Kl 9.15 UUS OSA Kui neid lauseid lugesid, siis igas lauses * tegusõna selgitus oli tegusõna. (slaid) Igas lauses peab olema tegusõna. See väljendab tegevust ja muudab lause terviklikuks. Loe seinalt vaikselt näitelause. Loevad Kas need on laused? Mille järgi ära Jaa, tegusõnad on tunned? Mis on esimeses lauses Vaatas, sadas tegusõna, aga teises?
Eesti keele vormiõpetuses on käände- ja pöördetunnuseid nimetatud ka lõppudeks selle põhjal, et nad esinevad alati sõnavormi lõpus, nt raamatutele, kirjutasime. Formatiiv: Ühes sõnavormis kajastub enamasti mitu grammatilist tähendust. Kõigi ühes sõnavormis kajastuvate grammatiliste tähenduste ühisväljendust nimetatakse formatiiviks. 2. Morfoloogiliselt on erinevused keelte vahel väga suured. I. a) analüütilised keeled Sõnadevahelisi suhteid lauses väljendavad põhiliselt abisõnad ja sõnade järjekord (inglise keel) b) sünteetilised keeled Sõnade seoseid lauses väljendavad sõnade koostisosad, nt tunnused ja lõpud. II. a) isoleerivad keeled Keeled, mis ei kasuta seotud vorme. Puudub sõnade muutmine (ka sõnatuletus) ehk puudub morfoloogia. (vana-hiina keel, jaapani keel). Kasutatakse SJ ja abisõnu, harilikult on kõik sõnad ühesilbilised. b) aglutineerivad keeled
Liht-, liit-, ühend- ja väljendtegusõnad Tegusõna liik Näided Lauses kasutamine Lihttegusõnad koosnevad ühest nt elama, õppima, kasvama, kasvatama, Lauses on alati 2 kohas. Nt: (liht- või tuletatud) tüvest koosnema, põgenema, varjama, Poisid elavad Narvas. Pärast (sõnast) . varjuma, logelema tundi läksin koju Liittegusõnad Nt alakoormama, siirdistutama, Liittegusõna osade järjekord ei koosnevad kahest erinevast ristküsitlema, külmsuitsutama. muutu!!! Ta alakoormas,
KESTEV OLEVIK AM, IS või ARE + tegusõna + ING Näited: She is reading a book now. She is not reading a book now. Is she reading a book now? LIHTOLEVIK Tegusõna 1. põhivorm. Eitavas ja küsivas lauses abitegusõna DO + tegusõna 1. põhivorm. Näited: They read a book every day. They don't read a book every day. Do they read a book every day? Erandid!!! Kui me räägime temast (he, she, it), siis lisatakse tegusõna lõppu S või ES. Eitavas ja küsivas lauses võetakse appi abitegusõna DOES ning tegusõna 1. põhivorm. Näited: She reads a book every day. She doesn't read a book every day. Does she read a book every day? LIHTMINEVIK Jaatavas lauses kasutatakse tegusõna 2. põhivormi. Eitavas ning küsivas lauses kasuta abitegusõna DID ning tegusõna 1. põhivormi. Näited: We played football yesterday. We didn't playfootball yesterday. Did we play football yesterday? TULEVIK BE GOING TO + tegusõna 1. põhivorm
Kirjavahemärgistamine Kordamine 6. klass Harjutus 1 Moodusta KOLM koondlauset, kus 1. lauses oleks kasutatud ainult komasid; 2. lauses oleks kasutatud koolonit; 3. lauses oleks kasutatud mõttekriipsu. Harjutus 2 Moodusta VIIS liitlauset, kus 1. oleks kasutatud sidesõna sest; 2. oleks kasutatud sidesõne et; 3. oleks kasutatud siduvat asesõna kes/mis (kelle/mille, keda/mida, jne); 4. oleks kolm osalauset; 5. oleks neli osalauset. Harjutus 3 Moodusta üttega KOLM lauset, kus 1. oleks üte lause alguses; 2. oleks üte lause keskel; 3. oleks üte lause lõpus. Harjutus 4 Moodusta otsekõnega KOLM lauset, kus 1. oleks saatelause otsekõne ees; 2
INTERPUNKTSIOON I KOONDLAUSE Koondlause on lause, milles on üks öeldis ja korduvad lauseliikmed (korduda võivad sihitis, alus jne aga kui lauses on mitu öeldist, on ta juba liitlause) 1. Korduvad alused (A), sihitised (S) ja öeldistäited (Öt) eraldatakse ALATI komaga. nt Mart, Joosep, Kert ja Kätlin olid tublid, ideederohked, elavad. (alused, öeldistäited) nt Taavi armastas Tiinat, Marit, Tiiut ja Aivit. (sihitised) 2. Korduvate täiendite puhul tuleb mõelda, kas need on samalaadsed või erilaadsed. • Erinevaid omadusi väljendavaid/erilaadseid täiendeid komaga ei eraldata.
Asesõnad Tartu 2012 Mis on asesõna? Asesõnad on tüüpjuhul iseseisvad mittetäistähenduslikud sõnad, mis muutuvad käändes ja arvus ning käituvad lauses nimi-, omadus- või arvsõnade taoliselt, kuid on nendega võrreldes ,,tühjema", abstraktsema sisuga, nt mina, tema, see, niisugune, iga, mitu. Asesõna funktsioon lauses Jüri pidi helistama mehele, kes olevat asjaga kursis pronoomen kes täidab nimisõna funktsiooni, toimides lause alusena teiselt poolt on seesama pronoomen aga abisõna, mis seob omavahel kahte osalauset Asesõna liigid tähenduse järgi asenimisõnad ehk pro-substantiivid, nt mina, tema, kes aseomadussõnad ehk pro-adjektiivid, nt niisugune, missugune, iga asearvsõnad ehk pronumeraalid, mida on ainult viis: mitu, mitmes,
Interpunktsioon Kirjavahe märgistamine (koos näidetega) Eellugu: Koma panek sõltub lauseliikmete heast tundmisest. Eriti oluline on tunda - *Täiend -> Kuulub lauses nimisõna juurde *Määrus -> Kuulub tegusõna juurde (Millal, Kus, Kuidas? Aeg, koht, mis, kellega? *Öeldistäide -> Kuulub öeldise juurde (NB! Öeldises OLEMA vorm [Kes, mis, missugune]) I. Koondlause Lause kus üks öeldis ja korduvas lauseliikmed. 1. Korduvad sihitised, alused, öeldistäited eraldatakse ALATI komadega. N: Risto, Risto ja Risto õpivad x. Klassis. Marile meeldib vaadata Ristot, Ristot ja Ristot. NB
Present Tenses - Kehtivad ajavormid Sõnade järjekord jutustavas lauses inglise keelse on alati ühesugune : Alus(Kes?Mis?), Öeldis (Mida teeb?), Sihitis(mida?keda?), kohamäärus ( Kus? ), Ajamäärus ( Millal? ), Viisimäärus ( Kuidas ? ). Küsilause järjekord: Abiteg , tegija , põhiteg . Jaatav lause: Yes , Tegija , abiteg. Eitav lause: No, tegija, abiteg. Present Simple: Abiteg: Do/Does. Jutustav lause : Nt . I never gome to school late . Jaatav lause: nt. Yes she does/ Yes I do . Eitav lause: nt . No, he doesn't/ No, i don't .
Iga sõna on vähemalt üks morfeem. Morfeemid jagunevad vastavalt tähendusele tüvedeks (leksikaalne tähendus), liideteks (muudavad tüve leksikaalset tähendust) ja tunnusteks (grammatiline tähendust). Allomorf – morfeemil võib olla mitu välist kuju. Kui morfeem tähendab üht ja sama, ent esinemiskuju erineb, siis eri kujusid e morfeemivarianti nimetatakse allomorfideks. Sõnavorm – ühe ja sama sõna eri kujud, mis erinevad lauses kasutatavuse poolest ehk grammatilise tähenduse poolest. 5. Morfoloogiline analüüs ja süntees. Morfoloogiline analüüs – leitakse sõnavormi tüvi ning lõpud ja neile vastav sõnaliik, kääne või pööre. Kui sõnavorm on mitmeti tõlgendatav, antakse selle kõige tõlgendused. Morfoloogiline süntees ehk vormimoodustus – ülesandeks on genereerida antud sisendsõnast kõik võimalikud muutevormid. 6. Sõnavormide moodustamise viisid. Aglutinatsioon, fleksioon
inflatsioonile? Tänu valetunnistusele sai ta ebaõiglaselt karistada. Võistlus tuli tänu halvale ilmale üldse ära jätta. Tänu töökoha kaotusele on pereisa sunnitud laenu võtma. Võrdle: valetunnistuse tõttu, halva ilma tõttu, töökoha kaotuse tõttu. Rõhumäärsõna ehk modaaladverb näitab kõneleja suhtumist, hoiakut kõneldusse, nt ometi, küllap, võib-olla, vaevalt, arvatavasti, ehk, ilmselt. Enamasti toimivad modaaladverbid lauses üldlaiendina, varjundades lausega väljendatava situatsiooni tähendust. Nt vrd lauseid: Ta rääkis lihtsalt (adv) ja Ta lihtsalt rääkis (modadv). Või See oli õige tilluke loom (adv) ja Läheks õige kinno? (modadv) Jagunemine Modaaladverbid talitlevad lauses: 1) modaallaiendina, nt võib-olla, arvatavasti, vist, kahjuks. Nt Ma ei saa seda kahjuks teha; seda tüüpi väljendid on suhtluses vajalikud kõneleja- või kuulajapoolse arvamuse või hinnangu väljendamisel.
Põhiõigusi on püütud määratleda materiaalselt, pidades põhiõigusteks vaid neid õigusi, mis kuuluvad riigi põhialuste hulka. Vabadus on preambuli 3. osalauses tõstetud ülimaks väärtuseks õiguse ja õiguse ees. Liberalism on PS üheks nurgakiviks, kuid mitte ainukeseks. Eesti riik on rajatud vastavalt preambulile rajatud vabaduse kõrval ka õiglusele. Samuti mainib PS §10 peale demonkraatiat ka sotsiaalset õigusriiki. Lisaks sätestab PS §28 lg 2 esimeses lauses subjektiivse õiguse riigi abile puuduse korral – mis on sotsiaalriigi idee selge väljendus. Seega on vabaduse kõrval väljendatud autorite poolt ka sotsiaalset turvalisust. Materiaalne kriteerium on on seotud maailmavaatega ja adresseeritud pigem PS koostajatele, kes peavad otsustama, milliseid positsioone põhiõiguste kataloogi garantiidega kaitsta, milliseid mitte. Liberalismi ideest kantud materiaalne kriteerium osutab siiski õigusega sellele, et õiguste
4.1 kui määrused mahuvad üksteise sisse Tartu 3. keskkoolis (Raatuse 88a) alustati remonditöid. Johannes Aaviku majamuuseum asub Saare maakonnas Kuressaare linnas Vallimaa tänaval. Lisand - öeldiseta sõnarühm, mis tähistab lauses seda sama eset, olendit vöi mõistet, mida Üritus toimus 5.septembril 2011. aastal. põhisõnagi, ainult üldisemalt. 4.2 kattuvad määrused eraldatakse omavahel komaga Koma panekul tuleb jälgida lisandi asendit põhisõna suhtes. Üritus toimub täna, esmaspäeval, 19.septembril. 1. eellisandit ei eraldata komaga
Lüürika, eepika, dramaatika need on kirjanduse põhiliigid. 1.1.6 Sidekriips pannakse, kui lausest jäetakse ära liitsõna korduv osa. Aias õitsesid õuna-, pirni-, kirsi- ja ploomipuud. (õunapuud, pirnipuud, kirsipuud, ploomipuud) 1.1.7 Loetelurühmade eraldamiseks kasutatakse semikoolonit. Kirjanduse zanrid on poeem, ballaad, sonett (lüürika); novell, jutustus, romaan (eepika); komöödia, tragöödia, draama (dramaatika). 2 KORDUVAD MÄÄRUSED 2.1 Kui lauses on mitu sama liiki määrust, mis on lauses võrdsed ja vastavad samale küsimusele, eraldatakse need komade või sidesõnadega. Mart käib trennis esmaspäeval, teisipäeval ja reedel. (MILLAL? kõik kolm vastavad samale küsimusele) 2.2 Aja- ja kohamäärusi, mis hõlmavad üksteist, ei eraldata koma ega sidesõnaga. Tädi Maali elab Lääne-Virumaal Vinni vallas Kulina külas. (KUS? Iga määrus on enese täpsustus) 2
MUUTUMATUD SÕNAD Muutumatud sõnad ei muutu, neid ei saa pöörata ega käänata. Muutumatud sõnad on hüüdsõnad, sidesõnad, kaassõnad ja määrsõnad. Hüüdsõna on hüüatus, millega tavaliselt väljendatakse tundeid, tahteavaldusi, jäljendatakse hääli. Kaassõna kuulub lauses nimisõna juurde, nt laua peal, ukse juures, metsa kohal, ringi keskel, pärast tunde. Kaasõna annab sõnale ligilähedaselt samasuguse tähenduse nagu käändelõpp, vrd nt kivi sisse ja kivisse, riiuli peal ja riiulil. Määrsõna võib näidata aega, nt eile, ammu, sageli, siis, kohta, nt allpool, tagasi, lähemal, viisi ja seisundit, nt salaja, valjusti, lõbusalt, lontis, hulka või määra, nt üksinda, natuke, väga. Määrsõna võib esineda lauses iseseisvalt (kohe, laupäeviti)
Kasutan vaid ühte argumenti, mille peale toetub terve kirjandi ülesehitus. Liiga palju lihtlauseid. Kokkuvõttes toon väite, mida pole sisus kajastanud. Kirjutan nagu katkendit ajalooõpikust, kuid ei analüüsi kirjutatud väiteid ega too endapoolset arvamust teema kohta. Õigekirjavigu on palju. Sidesõna, ja ees käib koma, kui mõte muutub. Verbita lauselühend, järellisand ja üte eraldatakse komadega. Küsisõna ette pannakse koma, kui too asetseb lauses sees ja millele järgneb öeldis. Liitsõnad kirjutatakse kokku. Kui lauses on mõtte muutus, eraldatakse uus idee sealt alates komaga. Omaenda kirjutatakse kokku. Keelevaistu mittetundes oleks mõistlik õppida need sõnad pähe, mis on veaohtlikud. Vaesetel on vale kirjapilt, õige oleks vaestel. Välismaiseid nimesid käänatakse ülakoma kasutades, näites Goriot´d. Numbritest üle kümne kirjutatakse sõnadega ja järelliite kasutamine on vale, näites 20-nt
1) Lause lõpumärgid Lausetega anname me edasi oma tundeid, soove, esitame küsimusi, keelame ja palume midagi. Kõige lihtsama ehk siis jutustava lause lõppu käib punkt. Homme hakkab kool. Eile käisime õues. Hüüd- või soovlause lõpus peab olema hüüumärk. Ära mängi lolli! Tule tuppa! Küsilause lõppu tuleks panna küsimärk. Mitu tundi sul on? Kas sa tuleksid minuga kinno? 2) Lauseosa Öeldis Väljendab tegevust, tähtsaim lause osa (Öeldis on igas lauses!). Alus Väljendab tegijat. Sihitis Väljendab eset või olendit, kellele tegevus on suunatud. Määrus Väljendab aega, kohta, viisi vms. Täna hommikul magasin ma väga sügavalt oma voodis. Millal? Mida tegin? Kes? Kuidas? Kus? Määrus Öeldis Alus Määrus Määrus Sõnu, mis iseloomustavad ja täpsustavad nimisõnu, nimetatakse täienditeks.
Eesti keel Homonüümid Homonüümid on sõnad ,mille kirjapilt on ühesugune, aga tähendus erinev.Nt sõna puuri võib tähistada nii linnupuurina kui ka tööriistana. Homonüümid võivad kokku langeda kõigis käändevormis. Tegusõna ehk verb. Tegusõnad tähistavad lauses: Tegevust Liikumist Protsessi või seisundit Tundeid Tegusõnad vastavad mitmesugustele küsimustele nt: Hüples- mida tegi? Liuglevad- mida teevad? Kõhatada- mida teha? Nohisesin- mida tegin? Pööramine Muutmisviisi poolest on tegusõna pöördsõna, sest seda saab pöörata . Eesti keeles on 3 pööret, igal pöördel nii ainsus kui ka mitmus, seega kokku 6 pöördevormi.: Ainsus Mitmus
zu kasutamine lauses zu kirjutatake lauses algvormis oleva tegusõna ette ja tema kasutamine sõltub eespool olevatest pöördelises vormis tegusõnadest. Nt. Er kann schnell laufen. Er vergisst immer seine Hausaufgaben zu machen. Kui tegusõnadel on lahutatav eesliide, siis kirjutatakse zu liite ja sõna vahele. Ich bitte dich aufzustehen. Zu väljendab da tegevusnime: joosta, laulda jne. Zu-d tuleb kasutada: 1) Es ist + omadussõna nt. Es ist wichtig zu lernen. 2) Kindlad väljendid: Es ist/gibt + nimisõna
Nt: ,,Ootasin terve igaviku." 2. Allusioon - Viide Piibli tegelasele, mütoloogilisele või kirjanduslikule isikule, kohale või sündmusele. 3. Alliteratsioon Poeetiline võte, kus järjestikkused sõnad algavad sarnaste häälikutega. Saab kasutada kõnes fraaside esiletoomiseks. 4. Metafoor ühe asja või nähtuse omaduste ülekandmine teisele. Pakub värvikaid võimalusi ettekandesse vürtsi lisamiseks. 5. Võrdlus lauses on otseselt üht asja teisega võrreldu. Kasutatakse sõnu ,,nagu" või ,,kui". 6. Retooriline küsimus Küsimus, mille kõneleja esitab efekti saavutamiseks. Publikult vastust ei oota. Teemale tähelepanu tõmbamiseks. 7. Kolme seadus Seisneb 3 sõna, fraasi või lause rühmitamise tehnikas. Nt: ,,Tulin. Nägin. Võitsin." 8. Kordus Ühe sõnarühma kindla rütmina kordamist. See mõte tõmbab fraasile
Muutumatud sõnad :neid ei saa käänata ega pöörata a) Määrsõnad (väljendavad tegevuse viisi kuidas?, aega millal?, kohta kus?, hulka kui palju?, suhtumist ja hinnanguid, nt kiiresti, eile, seal, palju, kahjuks) b) Kaassõnad (kuuluvad nimisõna juurde ja väljendavad abstraktseid suhteid nagu käändelõpudki, nt juurde, all, kaudu, tõttu) c) Sidesõnad (aitavad lauses mõtteid siduda, nt ja, ega, ehk) d) Hüüdsõnad (väljendavad emotsioone, nt oi, ai, halloo). 5.Vormiõpetus:tüvi,liited ja tüvevaheldus Lisamine e aglutinatsioon tunnuste ja lõppude lisamine, nt kassi+de+le Tüvevaheldus sõna tüvi muutub, nt pood : poe, lammas : lamba. a) Astmevaheldus astmevahelduslikul sõnal on mõned vormid tugevas (alles k, p, t, g, b, d või s või on need häälikud kahekordsed) ja mõned vormid nõrgas astmes.
Põhiarvsõnu märgitakse araabia numbritega Järgarvusõnu märgitakse kas rooma (3, 1/3, 125). numbritega (III peatükk) või araabia numbritega, millel järele pannakse punkt (3. peatükk). 5 ASESÕNAD Asesõnad asendavad lauses nimi-, omadus- või arvsõnu, aga on nendega võrreldes üldisema tähendusega. Asesõnad vastavad samale küsimusele, mis sõnadki, mida nad asendavad. Nimi-, omadus- ja arvsõnaga laused Asesõnaga laused Vanaema seisis õunapuu all. Keegi seisis õunapuu all. Madala õunapuu otsa on lihtne ronida. Sellise õunapuu otsa on lihtne ronida. Kolm vanaema isus juba oksal. Mitu vanaema istus juba oksal.
Igasugune filosoofia on "keelekriitika" Millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida Maailm koosneb üksteisest sõltumatutest atomaarsetest faktidest, millest koosnevad faktid filosoofilisi probleeme saab mõista või lahendada ainult see, kes saab aru, milline keele väärtarvitus need tekitas Filosoofia tuum Keele pilditeooria: Selle järgi on igal asjal keeles nimi Need nimed omandavad tähenduse ainult tänu viisile, kuidas nad lauses omavahel seotud on. Kui nimed on lauses omavahel seotud samamoodi nagu asjad asjaolus, siis lause on tõene. Näiteks ütleb "aRb" midagi muud kui "bRa", sest nimi "b" on kord R-ist vasakul, kord paremal, nii et a ja b vaheline seos on erinev. Seosed tänapäevaga Loogilise positivismi ja analüütilise keelefilosoofia rajaja. Andis suure panuse loogika, keele ja vaimu filosoofilisse uurimisse. Tänan Kuulamast!
näiteks mitmuse partitiivi lõpp –sid väljendab korraga nii mitmust kui partitiivi, kuid ei ole osadeks jaotatav. 2. Sõnavormide moodustamine. Analüütilised ja sünteetilised keeled. Isoleerivad, aglutineerivad, polüsünteetilised ja flekteerivad keeled. Aglutinatsioon. Fleksioon (fusioon). Eesti kirjakeele flektiivsed jooned (4). Morfoloogiliselt on erinevused keelte vahel väga suured. a) analüütilised keeled Sõnadevahelisi suhteid lauses väljendavad põhiliselt abisõnad ja sõnade järjekord (inglise keel) b) sünteetilised keeled Sõnade seoseid lauses väljendavad sõnade koostisosad, nt tunnused ja lõpud. II. a) isoleerivad keeled Keeled, mis ei kasuta seotud vorme. Puudub sõnade muutmine (ka sõnatuletus) ehk puudub morfoloogia (vana-hiina keel, jaapani keel). Kasutatakse sõnajärge ja abisõnu, harilikult on kõik sõnad ühesilbilised. b) aglutineerivad keeled
Keeletüpoloogia-keeleteaduse haru, mis tegeleb maailma keelte ühisjoonte kirjeldamise ja süstematiseerimisega. Eesti keel on SVO keel, sest sõnade järjekord lauses on alus(subject), öeldis(verb), sihitis(object). Universaal-tunnusjoon. Üle 2000-de avastatud keeleuniversaali moodustavad inimkeelte tuuma. Neid on otsitud kaua, kuid suur osa omadustest on veel avastamata. Häälikud jagunevad vokaalideks(täishäälikuteks) ja konsonantideks(kaashäälikutest). Keele prosoodilised vahendid võimaldavad häälikujärjendeid erineval viisil hääldada. Vahendid on intonatsioon, rõhk, toonid, väited.
REEGEL: · Inglise keeles laused võivad olla kahes tegumoes: aktiivis ja passiivis. My child drew a picture. (aktiiv; lauses on alus, kes on ka tegija) (alus) (öeldis) (sihitis) The picture was drawn. (passiiv; lauses on alus, kuid see ei ole tegija) (alus) (öeldis) · Passiivi kasutatakse siis, kui tegija on teadmata või tema mainimine ei ole oluline. MOODUSTAMINE Passiivi ajavormid moodustatakse be pöördelistes vormidest antud ajas ja lisatakse põhiverbi mineviku kesksõna (Past Participle). Kui tegija on teada ja tahetakse teda ära mainida, siis kasutatakse eessõna by, millele järgneb tegija. Ajavorm Aktiiv Passiiv
char S[26],T[26];
char c2,c1;
int sisse()
{
printf("Sisesta tekstirida (kuni 25 symbolit):");
scanf("%s", &S);
printf("Sisesta esimene symbol:");
scanf("%s", &c1);
printf("Sisesta teine symbol:");
scanf("%s", &c2);
return 0;
}
int lause()
{
int i,j,n1,n2,l;
l=strlen(S);
n1=100;
n2=100;
for(i=0; i
uudistest midagi. // Õppides reeglid selgeks, olin enda üle uhke. 11. Kui -des ja -mata vorm on lauselühendi lõpus, siis komaga ei eraldata. nt Head sõpra leides on meil samad tunded kui uut raamatut lugeda. 12. Kui lauselühendid on aluse ja õeldise vahel, siis eraldatakse alati komaga. nt Meie arutuse esindaja, ettekannet valmis tegemata, otsustas koosolekult lahkuda. III. LISAND - öeldiseta sõnarühm, mis väljendab lauses seda sama eset, olendit või mõistet, mida põhisõnagi, ainult üldisemalt. 13. Põhisõna ees olevat täiendit ei eraldata komaga. nt Tartu Ülikooli professor akadeemik Boris Ramm esines konverentsil. 14. Olevas käändes lisandit (kellena? millena?) komaga ei eraldata. nt Toomas Takkis Kuressaare Gümnaasiumi esindajana kommenteeris vastuvõetud otsust. 15. Sidesõnaga kui algavat lisandit ei eraldata komaga. nt Kadi Pirn kui KG
EESTI KEEL 7. KLASSILE MÕISTED Argikeel normimata, mitteametlikul suhtlemisel kasutatav keel. Arv käändsõna ja tegusõna ainsus nind mitmus( kass, kassid; hüpleb, hüplevad) Arvsõna e numeraal käändsõna liik, näitab hulka, järjekorda(kui palju? Mitu) Asesõna e pronoomen käändsõna liik, asendab lauses teisi käändsõnu(ta, keegi) Astmevaheldus nõrga ja tugeva astme vaheldumine sõnatüves(laadivaheldus ja vältevaheldus) Heliline häälik kõik täishäälikud ja j, l, m, n, r, v Helitu häälik sulghäälikud ja f, h, s, s, z, z Häälikuühend kõrvuti asetsevad erinevad täisvõi kaashäälikud; täishäälikuühendis võib kõrvuti olla kaks erinevat häälikut/tähte. Hüüdsõna e interektsioon muutumatute sõnade liik, mis väljendab kõneleja tundeja tahteavaldusi,
PASSIIV Passiiv on tegusõna vorm, mida võib kasutada siis, kui tähtis ei ole mitte tegija, vaid tegevus või sündmus. PASSIIV = UMBISIKULINE TEGUMOOD Nt. In dieser Stadt werden viele schöne Häuser gebaut. Selles linnas ehitatakse palju ilusaid maju. Tavaliselt passiivi lauses tegijat ei nimetata. Kui seda siiski tehakse, siis kahe eessõna abil. Eessõna VON (Dativ) kasutatakse siis, kui on antud tegevuse otsene läbiviija: Nt. Martina wurde von Harald nach Hause gebracht. Harald saatis Martina koju. Eessõna DURCH (Akkusativ) kasutatakse vahendi või ka vahendaja väljendamiseks: Nt. Ich wurde durch das Klingeln des Telefons geweckt. Mind äratas telefonihelin. PASSIIV = WERDEN + PÕHITEGUSÕNA 3. PÕHIVORM
tehtud, oli käinud, peab olema, metsa poole, laua all. 5) Reduplikatiivsus: tüvekordusel põhinev vormimoodustusviis, nt sinka-vonka, kilin-kolin, kimpsud-kompsud, sinna-tänna, kribinal-krõbinal, siuh-säuh. Keele morfoloogilised põhitüübid - 1) isoleerivad keeled sõnad ei muutu, pole seotud morfeeme, seega tunnuseid ega lõppe, ees- ega järelliiteid. Sõnad on harilikult ühesilbilised ja nende seost lauses väljendab sõnajärg ja intonatsioon, seoste selgemaks esiletõstmiseks kasutatakse abisõnu (selline on nt mandariini-hiina keel, samuti vietnami keel). 2) aglutineerivad keeled, kus on rohkesti muutetunnuseid, eriti sõnatüvedele liituvaid tunnuseid ja lõppe, seega seotud morfeeme. Sõnaosad liituvad üksteisele peaaegu mehaaniliselt, otsekui liimitaks neid üksteise külge. Piirid morfeemide vahel on suhteliselt selged. Ühele tähendusele vastab üks vorm
Lauseliikmed ÖELDIS * Öeldis on lause tuum. * Vastab küsimusele mida tegema ? * Öeldis kui lause tuum on üldjuhul igas lauses. * Mõnikord võib lause koosneda ainult öeldisest peamiselt ilmastikunähtuste märkimisel. * Mõnikord väljendatakse tegevust ka kahe sõnaga. NÄITED Minu ema teeb süüa. Minu isa triigib pesu. Õpilased olid kontrolltööst väsinud. ALUS * Alus on lauses tegijaks. * Alus on öeldisega väljendatud tegevuse tegija. * Tavaliselt on aluseks nimisõna nimetavas või osastavas käändes. * Harva on alus ka da-tegevusnimi. * Vastab küsimusele kes? mis ? * Alus puudub : - umbisikulise tegumoe korral. näide: tehti kontrolltööd. - ilmastikunähtuste puhul. näide: väljas sajab. - füsioloogilise protsessi väljendumise korral näide: kõrvus kohiseb. - kui ta on juurdemõeldav näide: ületasime teed.
Tüdruk ei tunne värve, teab vaid värvinimetust punane. Näiteks, kui panen kaks värvi kõrvuti ja ütlen, et see on sinine ja see on punane. Ta kordab ilusti järgi, kuid kuiküsin sinisele osutades, et mis värv see on, siis see on tema jaoks punane. Grammatiliste vormide kasutamine- Grammatika vormid on õiged. –ma, -me, -d ja ülejäänud lõpud on olemas. Lauseehitus, sõnade järjekord lauses- Sõnade järjekord on vahel õige, kuid teisel hetkel vahetab sõnad lauses ära. Näiteks, kui hakkab magama minema siis ütleb, et ma magama lähen, mitte, et ma lähen magama. Kuid samas teisel hetkel ütleb õiges järjestuses lause, näiteks, et palun loe muinasjuttu. Jutustamisoskus- Tüdruk jutustab lihtlausetega ja vaid tähtsama, mis jääb esimesena silma. Näiteks, kui täitsime tõõvihikut pidid lapsed ära värvima pildi ja seejärel igaüks individuaalselt jutustama, mis on pildil ja mis seal tehakse, siis tema jutt oli selline: Lapsed seisavad
Kus? Kuhu?) Bei, zu, nach, von, aus, mit, ausser, helfen, gratulieren, danken. Genitiv Des / en (s) Des / en (s) Der / er Der / en Wessen? (Kelle, mille oma?) Während, statt, wegen, trotz. *Nom, Akk : an, auf, über, vor, zwischen, hinter, neben, in, unter. *Riigid ja Ametid on ilma artiklita! *Eesliide lahtamatu: be, ver, er, ge, ent, emp, zu. *keit, heit, ung lõpuga sõnad Femi, er lõpuga Masku. *Zu ei kasutata lauses modaalverbidele (mögen, möchte, wollen, dürfen, können, sollen, müssen), meeltega tajuvate (sehen, hören), liikumist väljendavate tegusõnade (fahren, kommen) puhul, ajavormides, tegusõna werden, bleiben, helfen, lassen. *Als ühekordse tegevuse puhul minevikus, muudel juhtudel wenn. *Alle fallen müssen sein. *Võrdlusastmete reegel: /er/ am.. sten der/die/das.. ste *viel/mehr/am meisten palju. Gut/besser/am besten hea.
Lauseliikmed ÖELDIS Kõige tähtsam lauseliige ehk lause tuum on öeldis. Öeldis on tegusõna pöördeline vorm, mis väljendab tegevust või olemist ja vastab küsimusele mida teen?, mida teed?, mida teeb?, mida tehti? jne. NÄITEKS: Me kuulame muusikat. Nad kõnnivad kitsal sillal. Öeldis võib koosneda ühest (nt: luuletab, näeb) või mitmest sõnast (nt: näib mõistvat, üles tõusma), mis ei pea lauses kõrvuti paiknema. NÄITEKS: Ta on mulle seda kaks korda meelde tuletanud. Öeldiseks võib olla · tegusõna liht- ja liitaeg, eitav kõne: kõnnib, luuletame, on õppinud, oli alahinnanud, pole näinud, ära ütle; · ühendtegusõna, mis koosneb tegusõnast ja määrsõnast: kirjutab üles, ajasime segi, astusid läbi; · väljendtegusõna, mis koosneb tegusõnast ja käändsõnast: murrame pead, õpin pähe, lasti jalga;
Omadussõna. Mingi eseme, asja omadusi näitavad sõnad, sellisteks omadussõnadeks (käändumatud omadussõnad) nimetataks neid, mis esinevad ainult ühes vormis. Näide: Inglise kirjandus, kuldkarva kuu. -nud ja -tud 8 lõpuga sõnad. Näide: võidnud särk, tapetud siga. ! Vormiliselt on -nud ja -tud lõpuga tegusõnad, kuid lauses võivad na käituda nimisõna ees omadussõnana. Näide: Töö saab (tegusõna) homseks tehtud. Tehtud tööd (omadussõna) on ilusad. Asesõnad väljendavad arvu. Jagunevad põhi- (kui palju ?) ja järgarvsõnadeks (mitmes?). Asesõnad on oma rühmitus nime saanud sellest, et asendavad lauses varem mainitud sõnu. Neid on hea kasutatakse, et vältida sõna kordust. Neid võib jagada kolme liiki:
Streik lõpetati raagus. kolmandal päeval. Põhiarvsõnu märgitakse araabia numbritega (3, Järgarvusõnu märgitakse kas rooma numbritega 1/3, 125). (III peatükk) või araabia numbritega, millel järele pannakse punkt (3. peatükk). ASESÕNAD Asesõnad asendavad lauses nimi-, omadus- või arvsõnu, aga on nendega võrreldes üldisema tähendusega. Asesõnad vastavad samale küsimusele, mis sõnadki, mida nad asendavad. Nimi-, omadus- ja arvsõnaga laused Asesõnaga laused Vanaema seisis õunapuu all. Keegi seisis õunapuu all. Madala õunapuu otsa on lihtne ronida. Sellise õunapuu otsa on lihtne ronida. Kolm vanaema isus juba oksal. Mitu vanaema istus juba oksal.
kakskümmend,viisteist,üheksateist, nelisada , seitsesada 11. Tegusõnad kirjutatakse muudest sõnadest tavaliselt lahku : õhku tõusev lennuk , on vette kukkunud, hiljuti saabunud kiri 12. Liittegusõnad kirjuttakse kõigis vormides kokku : autasustama,kümnekordistama,abieluma,esietenduma 13. Ühend- või väljendtegusõnade osad kirjutatakse lahku :tuli alla, võttis ette, ajasime juttu,aru saama ,lugu pidama 14. V- , tav- kesksõna , mis on lauses täendiks või öeldistäiteks kirjutatakse kokku :silmaapaistev 15. Nud- ,tud- kesksõna ja mata-vorm , mis on lauses täiendiks kirjutatakse kokku. :vastuvõetud, teokssaamata 16. Muutumatud sõnad kirjutatakse tavaliselt muudest sõnadest lahku : väga väike , tooli peal , katuse all, piki teed, liigakiire, hilja õhtul , tee peal 17. Kui kahest sõnast moodustub uus määrsõnaline mõiste, siis kirjutatakse kokku : läbisegi,uisapäisa,tasapisi,omapead 18
Tallinn, Narva mnt 7, III korrus; Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn · Kui aadressi osad on eri ridadel (nt ümbrikul), pole komasid tarvis: Eesti Keele Instituut Roosikrantsi 6 10119 Tallinn · HÕLMAVATE AJAMÄÄRUSTE puhul koma ei kasutata. Loeng toimub 25. oktoobril kell 12.15. Kohtume pühapäeval kell 7. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 1. oktoober. NÄDALAPÄEVA JA KUUPÄEVA MÄRKIVAD SÕNAD ei hõlma üksteist, mistõttu pannakse nende vahele lauses koma. Kolmapäeval, 23. novembril on järgmine loeng. Eile, laupäeval peeti Vaskräämas laata. LISANDIST JÄRELLISAND eraldatakse komadega, EESLISANDIT komadega ei eraldata. Odysseus, Ithaka kuningas, võitles vapralt. (J) Ithaka kuningas Odysseus võitles vapralt. (E) Juta Juurikas, juhataja, ootas alluvatelt aruannet. (J) Juhataja Juta Juurikas ootas alluvatelt aruannet. (E) ·Käisin Jaaniga, oma sõbraga, kohvikus. (J)
a) Määrsõnad (väljendavad tegevuse viisi kuidas?, aega millal?, kohta kus?, nt kiiresti, eile, seal) b) Kaassõnad (kuuluvad nimisõna juurde ja väljendavad abstraktseid suhteid nagu käändelõpudki, nt juurde, all, kaudu, tõttu) c) Sidesõnad (aitavad lauses mõtteid siduda, nt ja, ega, ehk) d) Hüüdsõnad (väljendavad emotsioone, nt oi, ai, halloo). KÄÄNAMINE: Eesti keeles on 14 käänet, käändsõnad käänduvad 14nes käändes. Käändsõnadeks on: nimisõnad (nt koer, auto), omadussõnad (nt ilus, sinine), arvsõnad (nt kolm) ja asesõnad (nt sina, keegi).
Eesti keele reeglid 1) Lause lõpumärgid Lausetega anname me edasi oma tundeid, soove, esitame küsimusi, keelame ja palume midagi. Kõige lihtsama ehk siis jutustava lause lõppu käib punkt. Homme hakkab kool. Eile käisime õues. Hüüd- või soovlause lõpus peab olema hüüumärk. Ära mängi lolli! Tule tuppa! Küsilause lõppu tuleks panna küsimärk. Mitu tundi sul on? Kas sa tuleksid minuga kinno? 2) Lauseosa Öeldis Väljendab tegevust, tähtsaim lause osa (Öeldis on igas lauses!). Alus Väljendab tegijat. Sihitis Väljendab eset või olendit, kellele tegevus on suunatud. Määrus Väljendab aega, kohta, viisi vms. Täna hommikul magasin ma väga sügavalt oma voodis. Millal? Mida tegin? Kes? Kuidas? Kus? Määrus Öeldis Alus Määrus Määrus Sõnu, mis iseloomustavad ja täpsustavad nimisõnu, nimetatakse täienditeks.
ÜTE Üte (ka kõnetlussõna) on kiil, mis kõnetab lause adressaati, teda nimetades või kirjeldades. Ütte põhiülesanne on kontakti sõlmimine või hoidmine tähelepanu tõmbamise teel. Sageli avaldub üttes ka kõneleja halvustav, lugupidav vm suhtumine kõnetatavasse, näiteks: · Mis sa, rumal, teed? · Lugupeetud kamraad, teie idee on suurepärane! Ütte kääne Eesti keeles on üte nimetavas käändes. Ütte asend lauses Üttel ei ole lauses kindlat asendit. Ta võib paikneda nii lause alguses, keskel kui lõpus. Kirjavahemärgid Kirjalikus kõnes eraldatakse üte ülejäänud tekstist tavaliselt koma(de)ga, näiteks: · Tüdruk, jäta poiss rahule! · Hakkame, mehed, minema! · Pane aken kinni, Vello! Ütte esiletõstmiseks võib kasutada ka mõttekriipse, näiteks: · Kus sa olid sa häbematu jõmpsikas, keda kõik taga otsivad? Üte võidakse kirjalikus tekstis vormistada ka nagu eraldi lause
tegelikult Tartu Descartes'i Lütseumi gümnaasiumiastme õpilased ning samuti on TDL'i gümnaasiumiõpilased ära märgitud sisukorras. Teises peatükis tutvustab autor viievõistluste ajalugu ning seal on sõnastus: ,,Moodsa viievõistluse rajajaks tuleb pidada kaasaegsete olümpiamängude rajajat Pierre de Coubertani. Coubertan lõi uue kompleksspordiala, mis ühendab mitut kaasajal harrastatud ala. Sellest tuleneb ka viievõistluse nimetus. " Autor kahtleb esimes lauses, kes on moodsa viievõistluse rajaja. Kuid teises lauses väidab, et Coubertan lõi uue kompleksspordiala. Tektsis esineb vasturääkivus. Siit tekib küsimus, kumb siis õige on? Kas autor pole faktides kindel või pole kontrollinud fakte rohkematest allikatest. Autor tutvustab moodsa viievõistlusi alasid hästi, teeb lühikokkuvõtte nii, et isegi lugeja, kes alast midagi ei tea, saab aru autori eesmärkidest. Samuti on arusaadav, kus on autori enda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
