Gustav II Adolf Koostaja: Gerttu Blank Xb Isiklikelu: Sündis 19.detsember 1594 Isa Karl IX ja ema Kristina Holstein-Gottorp 1611.a saab Gustav Adolf kuningaks Abiellus 1620 Maria Elenororega, kellega sai ta kaks tütart 16.november 1632 sureb Gustav II Adolf Lützeni lahingus Gustav II Adolf Gustav II ADOLF kui väejuht: "Modernne sõjapidaja" Oli ülimalt võimekas väejuht Tema sõjategevus oli agresiivne taktika ja hästi koolitatud sõjamehed Muutis Rootsi üheks domineerivamaks riigiks Rootsi ja Poola sõda Gustav II Adolf sõjategevus: Troonile astudes sai sõjalise päranduse 1613 sõlmiti rahu Taaniga 1617 lõpetati sõda Venemaaga 1629 tehti rahu Poolaga Rootsi sekkus kolmekümneaastases...
Kohtadel seati ametisse maakonnakomissarid, tegevust alustas miilits. Revolutsioonipäevil olid mitmel pool tekkinud stiihiliselt Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud, milles domineeris pahempoolne element ning mis pidas end omaalgatuslikeks revolutsioonilisteks parlamentideks. Nõukogud säilisid ka pärast kubermangukomissari ametisse astumist, ent esialgu ei vastandanud nad end veel valitsuse esindajatele. Näiliselt olid meeleolud rahunenud.(T. Tannberg, A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, A. Pajur, Eesti ajalugu. Tallinn: Avita 2001, lk 195-196) Balti rahvaste püüdlus autonoomia poole Eesti ja läti kultuuri järkjärguline vabanemine Saksa mõju alt ja leedu kultuuri vabanemine Poola mõju alt ei nõrgendanud ometi selles regioonis lääneeuroopalikke traditsioone, mida toetasid katoliiklus ja protestantism. Baltikumi rahvad tundsid end rohkem ,,eurooplastena" kui nende naabrid idas ning püüdsid säilitada oma eripära, oma kultuuri
Elis Savisaar, Triinu Lotta Toots, Tommi Välja, Kertu Klementi, Annabel Laur, Romet Lasn Üldandmed •Eesti NSV oli NSV Liidu haldusüksus okupeeritud Eestis. •1940-1991 •Pealinn: Tallinn •Riigikeeled: eesti ja vene •Rahaühik: rubla •Hümn: Jää kestma, Kalevite kange rahvas •Rahvaarv (1989): 1 565 662 ● Ajalugu alates aastast 1944 1944: 1957: Stalini Rahvamajand Alates aeg use 1985: jätkub nõukogude Gorbatšovi reform aeg 1956: 1970ndate Hruštšovi lõpp:
Laur Langeproon Deutsches Gymnasium Kadriorg Schulkantine kritik Deutsches Gymnasium Kadriorg Schulkantine liegt in Tallinn, Gonsori Strae 38. Diese Schulkantine ist an den Arbeitstage geöffnet. Die ersten Klassen können essen um 9.35 Uhr, 4-7 Klassen können essen um 10.30 Uhr, 8-12 Klassen können essen um 11.25 Uhr, zweite Klassen können essen um 12.40 Uhr und dritte Klassen können essen um 13.30 Uhr. Unsere Schulhaus hat die alte und graue Fasssade des Hauses
Aastast 2000 kuulub ta Eesti Kirjanike Liitu. Alates 2006. aastast on ta mänginud igas Tartu Hansahoovi Teatri humoorikas suvelavastuses. Ta on Tartu Kaitseliidu Akadeemilise Malevkonna üks liikmetest. Ta on osalenud mitme ansambli töös. On kirjutanud mõned luuletused koos Tõnu Trubetskyga. Looming Luulekogud 1989 "Merca by air mail" 1989 "Mercamerka" 1998 "Vana libu hommik" 2005 "Hele häärber" 2007 "Narrivile" Raamatud 2009 "Mees" Rollid teatris Võõrasema vennad Grimmid, Laur Kaunissaare "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi" Taarka Kauksi Ülle "Taarka" (2005) Hamlet William Shakespeare "Hamlet" (diplomilavastus Dominiiklaste kloostris, 1987) Nõid Olav Ehala, Leelo Tungal "Lumekuninganna" (2006) mänginud telelavastuses "Soo" (1992) ja teleseriaalis "Kelgukoerad" Tunnustused 1988. a. Panso preemia 1997. a. Lauteri preemia 1998. a. Eesti Teatriliidu parima naisnäitleja aastapreemia 2004. a. Eesti Teatriliidu parima naiskõrvalosa aastapreemia
Kirjameeste seltsi, EKmS esimene president oli Jakob Hurt 1862. aastal tõlkis Liivimaa 1860.aasta talurahvaseadused lõunaeesti keelde 1863. aastal avaldas oma esimese rahvaluulealse töö Põlva kihelkonna pärimuste kohta 1869. aitas organiseerid ja pidas kõne I üldlaulupeol 1871. aastast avaldas Hurt ajalehtedes 13 üleskutset vanavara kogumise kohta Kokku üle 1400 kaastöölise, kes kogusid vanavara ja rahvaluulet Kasutatud kirjandus • Laur, M; Pajur, A; Tannberg, T; (1997) Eesti Ajalugu II: Avita. Lk 10-12 • Tubin, E (2015) Uurimustöö: Isamaal sündinud asjust: rahavluulekogumine ja rahvuslik ärkamisaeg: Lk. 7-8, 13- 15, 17-18 • http://jakobhurt.ee/elulugu/ • Pildid, Liina Kähr TÄNAN TÄHELEPANU EEST! ^^
intelligentsi, peent nüansirikkust ning ekstravagantsust. Rõhutatuna haiglasest välimusest ja kahisevast häälekõlast, kandis tema Piibeleht teatavad salapära varjundit. Esietendus 25.september 1927 ,,Estonias" Eduard Vilde lõbumäng, mille näitejuhiks oli Ants Lauter. Osatäitjad: Vana Vestmann Paul Pinna Mathilde Marta Niilus(marje Parikas) Ludvig Sander Albert Üksip Tiit Piibeleht Hugo Laur Liina Salme Peetson Laura -Hilda Geser Sandri osa etendanud Albert Üksip oli rahulik,korrektne, itelligentne inimene, kes laval olles tekitas vaatajas kindlustunde, milleta ei saa olla usaldust loomingu vastu ,arvab Adson. Hugo Laur oli Piibelehena kui mahe koomika, pehme isalikult südamlik, kel olid ilmekad ,,laulvad" käed ning uskumatu ehtsus ja sujuv moondumisvõime. Hilda Geser oli väliselt abitu, ja äbraik, vaimselt sõltumatu, oma perekonnas erandlik, eraklik ning tark tüdruk
Saavutati üks vähestest muinaseestlaste võitudest, mis andis neile jõudu ja usku oma võimetesse. Läti Henriku kroonika andmetel edastati sõnum kõikidesse maakondadesse ja tõotati olla tulevikus nagu “üks süda ning üks hing kristlaste nime vastu”. 1211. aastal üritasid eestlased vallutada liivlaste vanema Kaupo linnust Turaidat. Kaotused olid suured ja algas ka katk. Sõlmiti kolmeks aastaks vaherahu. (Mäesalu, A., Lukas, T., Laur, M., Tannberg, T. 1997). II 1215 - 1221 1215. aastal ründasid sakslased koos liivlase ja lätlastega Läänemaad, sealhulgas vallutasid nad Lõhavere linnuse ja vangistasid Lembitu. Eestlaste vasturünnak ebaõnnestus. Aastatel 1215 - 1217 tuli suurel osal eestlastel lasta end ristida. 1217. aastal ründasid eestlased sakslasi Otepää all. Appi tulid Novgorodi ja Pihkva venelased. Lühikeseks ajaks sai Eesti ala sakslastest vabaks. 21
Retsensioon Operett "Viini Veri" Johann Straussi operett Koreograaf ja lavastaja: Monika Wiesler Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Kunstnik: Eldor Renter Osades: Tiiu Laur, Mati Kõrts, Väino Puura, Heli Veskus, Janne Shevtshenko, Margit Saulep, Julia Botvina, Urmas Põldma, Voldemar Kuslap, Alar Haak, Teo Maiste jt. "Viini veri" on elegantne ja lbus lugu kurikuulsa Viini kongressi päevilt (1.11.1814 - 8.06.1815), mis toimus selleks, et pärast Napoleoni sdu korrastada Euroopa piire. Isiklikult olid kohal Austria ja Venemaa keisrid, Preisimaa, Taani, Baieri ja Württenbergi kuningad ning paljud Saksa printsid
maa poliitilisest juhtimisest. -Pärast ülestõus läksid Liivi ordu kätte kõik tähtsamad Taani linnused Eestima hertsogkonnas. Miks me kaotasime? -Sakslastel oli koguaeg võimalus juurde tuua vägesid -Eestlastel polnud toetajaid. -Sakslased olid paremini relvastatud. -Eestlaste neli ,,kuningat" hukati. Kasutatud kirjandus ja viited -Mati Kõiv &Priit Raudkivi-,,Keskaeg ll osa" (seitsmendale klassile) -Ain Mäesalu, Tõnis Lukas, Mati Laur & Tõnis Tannberg ,,Eesti ajalugu l" -http://www.slideshare.net/svetgord/8-tund-jri-lestus-29-sept
Die Bundesrepublik Deutschland Kristi Laur 12.A Deutschland · Hauptstadt Berlin · Deutchland ist ein föderalistischer Staat in Mitteleuropa. · Deutschland hat rund 82,6 Millionen Einwoher. · Staatsform Parlamentarische Bundesrepublik Regierungsform. · Deutschland grenzt an neun europäische Nachbarstaaten; naturräumlich grenzt es an die Gewässer der Nord und Ostsee und im Süden an das Bergland der Alpen. Länder der Bundesrepublik Deutschland Es gibt 16 Bundesländer : 1. Baden Württemberg 2. NordrheinWestfalen 3. Hessen 4. Saarland 5. Niedersachsen 6. Brandenburg 7. Thüringen 8. RheinlandPfalz 9. Bayern 10. Sachsen 11. MecklenburgVorpommern 12. SachsenAnhalt 13. SchleswigHolstein 14. Berlin 15. Bremen 16. Hamburg Berlin Deutschlands Bundeshauptstadt Sehenwürdig...
heaolus ja õnnes siis, kui (Riigi suurimad riik hoolitseb ta eest. maksumaksjad) Kokkuvõte • Need kaks mõtteviisi on üsna sarnased toetudes ühele kindlale piiramatu võimuga valitsejale. • Need ideed said valgustatud absolutismi aluseks paljudes Euroopa riikides. Kasutatud kirjandus • http://en.wikipedia.org/wiki/Christian_Wolf_%28 philosopher%29 • http://en.wikipedia.org/wiki/Fran%C3%A7ois_Que snay • Laur, M ; Tannberg,T; 2009. Inimene, Ühiskond, Kultuur III osa: Uusaeg. Tartu: Avita Aitäh Tähelepanu eest.
eksperimentaalsuse. Kirjanduselus valitse luule, mõjutas Siuru rühm. Kirjandus: A.H. Tammsaare, Heiti Talvik, Betti Alver, Bernard Kangro. Kunstielu:Konrad Mägi, Nikolai Triik, Ado Vabbe, Kristjan Raud, Eduard Viiralt. Teadus: Oskar Öpik(astronoomia), Ludvig Puusepp(arst), Paul Kogerman(keemia), keeleteadlased: johannes aavik, johannes-voldemar veski, soome-ugri: Andrus Sääriste, Julius Mägiste, Hans Kruus(ajalugu). TeaterjaMuusika: Aino Tamm,Mart Saar, Hugo Laur, Karl Menning, Paul Pinnat. Muutused hariduselus: mindi üle emakeelsele õppele, lihtsustati koolisüsteemi, töötati välja uued õppekavad, võeti kasutusele uued õpikud, ehitati hulk koolimaju, aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele.
BULGAARIA Laur Langeproon 9A Üldiseloomustus: Pealinn: Sofia Rahvaarv: 7 606 600 (2009) Pindala: 111 003 km² Riigikeel: Bulgaaria keel Rahaühik: leev (BGL) Rahvastiku keskmine tihedus: 69,3 in/km² Suurlinnad: Sofia, Plovdiv, Varna, Burgas Riigikord: Parlamentaarne Vabariik Asend: Riigi asukoht: Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul. Koordinaadid: 42° N, 24° E Manner: Euraasia Maailmajagu: Euroopa Naaberriigid: Põhjas Rumeenia, läänes Serbia ja Makedoonia ning lõunas Kreeka ja Türgi. Loodus: Kliima: Bulgaarias esineb kolm kliimatüüpi: kontinentaalne, mereline ja stepikliima. Riigi pehmet kliimat mõjutavad Vahemeri ja Must meri. Loodus: Pinnamood: Ida-lääne-suunas kulgev mäeahelik Stara planina jagab riigi kaheks. Stara planinaga rööbiti kulgeb lõuna pool Sredna Gora mäeahelik Edelaosas on suur mägine ala, kuhu kuuluvad mitmed mäed. ...
belka" Third level Fourth level · Bänd sai alguse aastal 1994 Fifth level ja esineb tänapäevani. · Koosseisu kuuluvad Ivo Orav, Marvin Mitt, Andres Laur, Aivo Hints, Meelis Laidvee ja Tõnis Aare. Muusika Nirvana-Lithium http://www.youtube.com/watch?v=SJLe1UTqKvA&feature=relmfu Alice in Chains-Dirt http://www.youtube.com/watch?v=TYe_No2xr7A The belka-Orjapõlvlane http://www.youtube.com/watch?v=fG0G8A-3uoo Tänan kuulamast!
Kontserdi analüüs `'Cosi fan tutte'' `'Nii teevad kõik naised ehk Armastajate kool'' Mina käisin vaatamas `'Cosi fan tuttet'' 25. oktoobril. Peaosatäitjateks olid Aile Asszonyi(sopran), Helen Lokuta(metsosopran), Rauno Elp(bariton), Oliver Kuusik(tenor), Mart Laur ja Kristina Vähi. `'Cosi fan tutte'' on W.A. Mozarti koomiline ooper. See valmis koostöös Lorenzo da Pontega. `'Cosi fan tutte'' liberto sündis 1749. aastal Veneetsias. `'Cosi fan tutte'' oli üks kolmest ooperist, mis nad koos tegid. Teised olid `'Figaro pulm'' ja `'Don Giovanni''. Ooper toimus kahes vaatuses ja kestis 3,5 h. Lauldi itaalia keeles. Subtiitrite abil sain teada, millest lauldi. Dirigendiks oli Arvo Volmer, kes on ka muusikaline juht. Ooperi teema oli huvitav.
1882. (Viki4) Teda on nimetatud eesti "esimeseks eurooplaseks", just oma vaimse harituse poolest. 1860.aastal lõi ta rahvusteadusi õhutava keskuse. (S.Õispuu 1992) Kreutzald koos paljude teiste haritlastega nagu D.H.Jürgendson, Fr.R.Faehlamm, J.Köler lõid Eestimaa Kirjandusliku Ühingu 1842. aastal. Nad etendasid väga tähtsat rolli ühiskonnas ning neist sai kandev jõud rahvuslikus liikumises. Nad moodustasid eesti haritlaskonna põhituumiku "maa sool"- rahvakoolide õpetajad. (Mati Laur jt. 2005). 4 2.2. J.V.Jannsen (1819-1890) (Foto 2. J.V.Jannsen) Vaatamata oma perekonna vaesusele oli Jannsen hästi haritud mees. Ta kogus kuulsust rahvaraamatute autorina. Jannsen oli Eesti koolmeister ja ajakirjanik ninga ta oli rahvusliku liikumise eestvedajaks tartus 1864.aastal .(M. Laur jt
referaati tehes teada väga palju lisaks Bismarcki enda eluloole ka Saksamaa ajaloost. Referaadi koostamine oli väga põnev, sest Bismarcki elus oli palju keerdkäike ning lisaks oli infot ka tema mitte väga sõbralikust ja karmist iseloomust. Bismarck on silmapaistev poliitik ning edukas riigikantsler. Väga huvitav oli seegi, et Bismarckil on ka väike seos Eestiga. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia. 1985., Tallinn:Valgus, 1. köide, lk 558. 2. Laur, M., Tannberg, T., 2009., Inimene, ühiskond, kultuur. Uusaeg. III osa, Rahvuslus ja rahvusriikide teke. Avita. Lk 130-131. 3. Tannberg, T., Laur, M., Klaassen, O., Espenberg, A., Jullinen, T., Abiline, S., Uusaeg, õpik 8. Klassile. II osa, Saksamaa. Avita. Lk 20-23. 4. Tea laste- ja noorteentsüklopeedia. 2007., Tallinn: Tea, 1. köide, lk 102. INTERNETI ALLIKAD 1. Wikipeedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Otto_von_Bismarck 2. Tsitaatide kogu: http://www.tsitaat
Lisabet Roos Klassiõpetaja I kursus Õppevara analüüs "Inimene, ühiskond, kultuur II KESKAEG" Autorid: Mait Kõiv, Mati Laur Ilmumisaasta 2007 eesti keeles, 247 lk Analüüsin ajaloo gümnaasiumiastme õpikut. Valisin analüüsitavateks osadeks esimese peatüki all olevad õppetükid. KAUGED TSIVILISATSIOONID I. INDIA Geograafilised ja looduslikud olud Enne õppetükkidesse sügavamat laskumist on esilehel toodud ka väike sissejuhatav tekst, seletades antud asukoha täpsemat geograafilist asukohta ja looduslikke olusid. Juures on ka
Verdi ooperit "La Traviata". Tegemist oli minu esimese ooperikülastusega. Ja üllatuslikult väga positiivse elamusega. Ooper kestis koos vaheaegadega 3 tundi, lauldi itaalia keeles. Osades Irina Dubrovskaya (Violetta), Helen Lokuta (Flora), Urmas Põldma (Alfredo), Ülle Tundla (teenijanna Annina), Aare Saal (Alfredo isa Georges), Andres Köster (Gaston), Voldemar Kuslap (parun Douphal), Priit Volmer (markii d'Obigny), , Rostislav Gurjev (Violetta teener), Mart Laur (doktor Grenvil),Igor Tsenkman (komissionäär). Balletisolistid olid Galina Lau ja Andrei Mihnevit. Ballikülalisteks rahvusooperi koor ja balletiartistid. Orkestri dirigent oli Erki Pehk. Ooperi tegevus toimub Pariisis, kus tähistatakse kurtisaan Violetta Valery tervenemist raskest haigusest. Külaliste seas on ka äsja provintsist naasnud infantiilne noor aadlik Alfredo Germont, kes räägib Violettale oma tunnetest. Kingiks saab ta õie ning loa tulla tagasi, kui see on närtsinud
15.02.2012 Neljapäeval, 6.oktoobril, käisin Rahvusooper Estonias vaatamas Georges Bizet ooperit ,,Carmen". Tegemist oli minu teise ooperikülastusega. Muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer, osades Helen Lokuta(Carmen), Mart Madiste(José ), Heli Veskus, Jassi Zahharov, Janne Sevtsenko, Angelika Mikk, Taavi Tampuu, Urmas Põldma, Mart Laur, Aare Saal, Andres Kask, Rauno Polman. Ooper kestis koos vaheaegadega 3 tundi ja 20 minutit, lauldi prantsuse keeles, kuid sünkroontõlge oli eesti ja inglise keeles. Prantsuse helilooja Georges Bizet'i (25.oktoober 1838 3.juuni 1875) ,,Carmen" jõudis 1875. aastal esmakordselt Pariisi lavale, kuid siis peeti ooperi süzeed kõlvatuks ja tegelasi vulgaarseiks. Kuid Bizet suri vaid kolm kuud pärast esietendust ega saanudki teada, et tema ooperist sai üks
Kontserdiretsensioon Käisin 07.04.2007 Estonia teatris G. Verdi ooperit ,,La Traviata" vaatamas.Sellest ajast on väga palju möödas ja see oli minu teine ooperikülastus. Ooper kestis koos vaheaegadega 3 tundi, lauldi itaalia keeles, ooperi sisu jõudis kuulajateni eestikeelse sünkroontõlke abil. Itaalia helilooja Giuseppe Verdi (1813-1901) kirjutas 26 ooperit, millest esimesena sai tuntuks ajaloolis-heroiline "Nabucco", populaarsemad on veel "Attila", "Macbeth", "Rigoletto", "Luisa Miller", "Trubaduur", "Maskiball", "Aida", "Othello". "La Traviata" peaks tähendama 'naist kes kaldus kõrvale' või 'eksinut'. Orkestri dirigent oli Erki Pehk, osades Irina Dubrovskaya (Violetta), Helen Lokuta (Flora), Ülle Tundla (teenijanna Annina), Urmas Põldma (Alfredo), Aare Saal (Alfredo isa Georges), Andres Köster (Gaston), Voldemar Kuslap (parun Douphal), Priit Volmer (Obigny), Mart Laur (doktor Grenvil), Rostislav Gurje...
Vanade jumalate salaja austamine Nõidade tagakiusamine Ladinakeelsed jumalateenistused Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Loonusrent http://et.wikipedia.org/wiki/Kilter http://et.wikipedia.org/wiki/Kubjas http://www.vkg.werro.ee/ajalugu/riigieksam_files/image004.jpg http://www.eope.ee/_download/euni_repository/file/1261/Kultuuripiirkonnad_Eestis_vana usulised_ja_rannarootslased.zip/15100244154ccaa40d8eace/uploads/5/5/3/0/5530434/4142 974_orig.jpg Mäesalu, A., Lukas, T., Laur, M., Tannberg, T. (1997) Eesti Ajalugu I. Tallinn: Avita Adamson, A. & Valdmaa, S. (2001) Eesti ajalugu. Tallinn: Koolibri http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/c/c8/J%C3%A4neda_m %C3%B5is_2007.jpg http://mw2.google.com/mw-panoramio/photos/medium/21891544.jpg http://kauralasoo.net/2006/10/16/54/ Tänan kuulamast
aastal. Ta on pälvinud diplomeid ja auhindu erinevatel konkursidel. Samuti on ta laulnud Tartu "Vanemuises", Pärnu "Endlas" ja ka välismaal. Ta on teinud palju rolle mitmetes ooperites, nagu "Carmen", "La Traviata", "La Cambiale di Matrimonio", "Võluflööt", "Lõbus lesk". Don Ramiro toapoissi Dandinit mängis Taavi Tampuu, Monte Fiascone parunit Jouni Kokora, Don Magnifico tütreid Valentina Talumaa ja Juuli Lill, Don Ramiro õpetajat Mart Laur ning härrasid printsi õukonnas etendas Rahvusooper Estonia meeskoor. Rahvusooper Estonia sümfooniaorkestrit juhatas dirigent Arvo Volmer. Esimene vaatus algas avamänguga, mis pälvis publiku aplausi. Esimene stseen oli elutoas, kus isa tukkus diivanil ja õed puhkasid raskest päevatööst, Tuhkatriinu pidi aga tööd rabama. Minu jaoks oli selle lavastuse üks tipphetki esimese vaatuse lõpus, kus kõik esitasid lavaäärel Tuhkatriinu unistuslaulu
Tõnu Alveus Lesta Endel Ani köster ehk Julk-Jüri Kalle Eomois Kuslap Ita Ever Arno ema Raul Haaristo Vipper Riina Hein Raja Teele Arnold Kasuk Kaljo Kiisk Kristjan Lible Heikki Koort Peterson Aare Laanemets Joosep Toots Silvia Laidla Köögi-Liisa Margus Lepa Georg Adniel Kiir Arno Liiver Arno Tali Ain Lutsepp Tõnisson Leonhard Merzin õpetaja Laur Aksel Orav - õpetaja Lauri hääl Heido Selmet Visak Evald Tordik Muu personal Monteerija Ludmilla Rozenthal Kunstnik Linda Vernik Kostüümikunstnik Krista Kajandu Jumestuskunstnik Rostislav Nikitin Rezisööri I assistent Heiki Roots Rezisööri assistent Mall Jaakson Helioperaator Harald Läänemets Operaatori assistent Alfred Eljas Operaatori assistent Enn Putnik
Tosca Käisin vaatamas Giacomo Puccini ooperit ,,Tosca" 05.12.2008. Dirigendid:Jüri Alperten,Arvo Volmer Osatäitjad: Floria Tosca: Heli Veskus Mario Cavaradossi: Mart Madiste Parun Scarpia: Rauna Elp Cesare Angelotti: Mart Laur Kirikuteener: Villu Valdmaa Spoletta: Rostislav Gurjev Sciarrone: Priit Volmer Karjus: Heldur Harry Põlda,Kristjan-Jaak Mölder Vangivalvur: Villu Valdmaa Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester,ooperikoor,poistekoor Tsellosoolo: Mart Laas Interjöör Kuna see ooper toimus Estonia teatris on see maja ja teatrisaalide kujundus ja interjöör tuttav.Interjöörist õhkub ajaloolisust ja omapärast kvaliteeti ja elegantsi.Teatrisaal ei ole ka liiga suur,isegi kui viimastes ridades istuda saab
seda pikendati 1585. aastani. 14 Aastal 1629 sõlmiti Altmargi rahu Rootsi ja Poola vahel. Selle käigus läks Lõuna- Eesti Rootsile. 15 16 Liivi sõda oli Eesti jaoks suur katastroof. Pool elanikkonnast hukkus ja õitsvad linnad ning kaubandus käisid alla ega saanud enam kunagi endist tähtsust. 17 "Eesti ajalugu I" Mati Laur, Ain Mäesalu, Tõnu Tannperg, Ursula Vent [November 2008] "Eesti ajalugu" Andres Adamson, Sulev Valdmaa [November 2008] "Eesti ajalugu gümnaasiumile" Andres Adamson, Toomas Karjahärm [November 2008] "PTG ajaloo 3. kursuse 7. tööleht" [November 2008] www.google.com [November 2008] www.miksike.ee [November 2008] http://et.wikipedia.org/ [November 2008] http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid [November 2008]
Kenya Koostas: Liis Värk Juhendaja: Ingrid Laur 1 Sisukord Üldandmed Kliima Energeetika Taimestik Maastik Import Eksport Rahvastik Majanduse tugevad küljed Majanduse nõrgad küljed Tööstuse areng 2 Üldandmed Ametlik nimi: Kenya Vabariik Pealinn: Nairobi (elanike arv:1 503 000) Rahvaarv: 37953840 in (2008/07) Pindala: 582650 km2 Ametlik keel: suahiili ja inglise Rahaühik: Kenya silling
M. Laur, A. Pajur, T. Tannberg ,,Eesti ajalugu II" Lk 7-14 Rahvuslik liikumine 1) Kellele lootis talurahvas 1840-1850.a talurahvaliikumiste ajal? Miks? Keiser Aleksander II-le, sest tema oli Venemaa talupojad pärisorjusest vabastanud. 2) Kes olid (2) 1864. aastal algatatud palvekirjade kampaania eestvedajad? Adam Peterson- taluperemees (Paistu khk) Johann Köler- kunstnik (Peterburi) 3) Mis oli 1866. Aastal kehtestatud uue vallakorralduse olulisim sisu? Sellega vabanes nii vallavalitsus kui vallakohus mõisniku kontrolli ja eestkoste alt. Selle seaduse järgi moodustasid taluperemehed ja talurentnikud ning 1/10 maatameestest valla täiskogu. Täiskogu valis vallavolikogu, sellest pool olid taluperemehed, teine pool maatamehed. Vallaseadus pani aluse ,,valla poliitilisele elule". 4) Mis aastal hakkasid ilmuma nädalaleht Perno Po...
Eesti Aleksandrikool Kirjameeste selts Andra Sõmer Valeria Svetskaja 11.B Eesti Aleksandrikool Tegelikult Eesti Aleksandri Linnakool(1888-1906) Algatajad Jaan Adamson ja Hans Wühner 1860. aasta algul Raha kogumiseks moodustati1870.a Eesti Aleksandrikooli komitee Tegutses 146 kohalikku toimkonda(kontserdid, loteriid, peod ja majast majja käivad aktivistid) Presidendiks sai Jakob Hurt, sinna kuulusid veel C.R. Jakobson, J.V. Jannsen, Fr.R.Kreutzwald, J.Köler jt Tülid Hurda ja Köleri vahel-> uus president Köler 1877. a koguti enam kui 10400 rubla Avati 1888. a Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas Pärisorjuse kaotamise 50. aastapäeva mälestuseks ja Aleksander I auks Õppetöö Toimus vene keeles Õppeained: aritmeetika,geomeetria, usuõpetus, üldajalugu, vene ajalugu, maateadus, loodusõpetus,eesti keel, ilukiri, joonistamine, saksa keel, aiatöö, hiljem ka laulmine ja võimlemine 6-aastane õppeaeg Talupojad alates 7ndast eluaastast Tasuline õppim...
Kontserdiretsensioon Käisin 15. aprillil Estonia kontserdisaalis vaatamas kontsertettekannet Georges Bizet' ooperist ,,Pärlipüüdjad." Solistideks olid Virgina Wagner Hispaaniast, Ray M. Wade USA-st, Rauno Elp ja Mart Laur Eestist. Dirigent oli Arvo Volmer. Kontsert kestis 2 tundi ja 25 minutit ning toimus kolmes vaatuses. Selle ooperi esietendus oli 30. septembril 1863. Aastal Pariisi Théâtre Lyrique'is. 19. Sajandil vaimustas prantslasi kõik, mis oli võõrapärane fantaasiarohked kujutluspildid kaugetest maadest, tundmatutest rahvastest ja müstilistest loomadest. Teose idamaine süzee on inspireerinud Bizet'd kirjutama ooperiliteratuuri kaunimaid meloodiaid
Margus Konnula- Contra Luuleanalüüs Egert Laur Elu Eesti luuletaja. Sündis 22.03.1974 Võrumaal. 1981–1984 õppis Urvaste Algkoolis. 1984-1989 õppis Kuldre 9. klassilises koolis. 1989–1992 õppis Antsla Keskkoolis. Töötanud 1994. aastal inglise keele õpetajana. 1996–1999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenaris. Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Iseloomustus • Tema luulele on iseloomulik uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonid, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiaid. • Contra kasutab oma loomingus väga tihti võru keelt ja kõneleb seda ka esmase kõnekeelena. Ta on kirjutanud ka proosat ja laule. Temaatika • Luulet iseloomustab: • Nali • Tabavus • Koomilisus • Kõikuv Keele ja vormikasutus • Tema luuletustel ei pruugi olla mingeid sügavaid mõtteid, neid on lihtsalt tore ja lõbus...
loe lk. 94-95 vajus teel lumehange Lumelahing. Loe lk.99 Alguses vuhisesid lumepallid niisama. Aga siis läks lahing juba väga tõsiseks. Kuid lumesõja lõpetas Lible. Missugune üllatus selgus lumelahingu lõpul? Lible lõi kella. Milline oli Jõululaupäev? lk.104-105 Koolis olid kõik pidulikumalt riides. Laulsid jõululaule Milline oli Tootsi kell? loe lk. 105 See oli kuldne. Missuguseid juttusid luges Arno vaheajal kodus? lk. 107 vanapagana juttusid Millise pilli kinkis õpetaja Laur Arnole kirikust tulles? Viiuli. Mis oli teise poisi nimi? Jüri Kuslap
Vladimir Uljanovits Lenin 1870-1924 Kertu Klementi, Triinu Lotta Toots, Annabel Laur, Elis Savisaar Vladimir Ilits Lenin · Venemaa bolsevike juht · Oktoobrirevolutsiooni läbiviija · Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht · Leninismiks nimetatud kommunistliku riigiõpetuse rajaja Eluloolised andmed · Vladimir Uljanovits Lenin sündis 22. aprill 1870. a Simbirskis (praegu Uljanovsk) rahvakoolide inspektori Ilja Nikolajevits Uljanovi perekonnas.
Neoklassitsism Gert Tali ja Margot Laur Neoklassitsism kunstis ● Neoklassitsism e uusklassitsism- klassitsismi traditsioonide taaselustamine ● 19 saj. Lõpp -20 saj- esimese maailmasõja järgses Euroopas ● Kasutusel ka varastematest ajastustest pärit vormid ● Kunstis tähtsad: joon, täpsed geomeetrilised põhivormid, kontuur ● Picasso Kubism ● 20. saj alguses tekkinud kunstivool ● Eesmärk kujutada asju geomeetriliste kujunditena ● Teosed tuhmides toonides ● Loojaks peetakse Pablo Picassot Pablo Picasso "Avignoni neiud" Abstraktsionism ● Abstraktsetel maalidel pole sidet reaalse maailmaga ● “Esemetu kunst”-maailma kirjeldamine värvide, joonte ja vormide abil ● Sügavamõttelised ● Esimene teos Wassily Kandinsky “Pealkirjata” (1920) Wassily Kandinsky ...
Araablased ja islamimaad Geograafilised ja looduslikud olud Araabia poolsaar asus varaseimate tsivilisatsioonikollete Mesopotaamia ja Egiptuse naabruses. Elanikkond kõneles semiidi keeli ja tegeles rändkarjakasvatusega. Jeemeni riikide jõukus põhines niisutuspõllundusel ning kaubandusel. Enamik Araabia poolsaare asukaid teenisid elatist beduiinidena. Ühiskond - patriarhaalne. Araabia poolsaar Ühiskond ja usk Polüteistlik. Austatakse palju loodusobjekte, nt must meteoriit Araablaste tähtsaim usukeskus. Allah oli kõige tähtsam jumal. Kaaba tempel on pühendatud Allahile ja 360 teisele jumalale, kelle puust kujud olid sinna püstitatud. Kaaba tempel Muhamed ja tema kuulutus Prohvet. Muhamed hakkas kuulutama ranget monoteismi ja nõudis araablastelt Allahi asutamist ainujumalana. Sellises usust sai islami usk ja selle pooldajad o...
Tagasi Venemaale suunduti rohkem, kui 900-liikmelise meeskonnaga, kuhu oli lisandunud hulgaliselt värvatuid. Kui oldi 1698. aasta septembris sõjaretkelt tagasi Moskvasse jõutud, keelas tsaar Peeter I pikkade varrukate ja hõlmadega kuued, samuti lõigati maha ka bojaaride habemed. Nüüdsest peale tuli kõigil habet kanda soovijatel maksta suurt maksu, sest 4 Nikolai Pavlenko, "Peeter I Aasiast Euroopasse", Tallinn 2003, kirjastus Kunst, lk 17 5 Tõnu Tannberg, Mati Laur, Olaf-Mihkel Klaassen, Allan Espenberg, Toivo Jullinen, Sigrid Abiline, ,,Uusaeg. Õpik 8. klassile" lk 46 6 tsaaril oli kindel soov Venemaal Lääne-Euroopa kombed juurutada. Erand kehtis vaid vaimulikele ja talupoegadele. Nagu teada tegi Peeter väga palju reforme, et Venemaad siduda ja sarnastada ülejäänud maailmaga. Peeter I reformide peamiseks taganttõukajaks sai 1700. aastal
Laur Langeproon Kalevipoeg Soomes Kalevipoja käsi lõhkus laineid ja Kalevipoeg ujus väsimatult Soome poole. Varsti jõudis kalevipoeg kaldale ning istus kõrgele kivirünkale puhkama. Inimestest polnud märkigi. Hommikune rahu kattis maad ja merd. Kuna Kalevipoeg väsinud oli jäi ta magama. Mees magas terve päeva ja terve öö ning tükikesese veel teistestki päevast lisaks. Ärgates asus ta koheselt teele
Tegemist oli professor Mare Teearu viiuliklassi õpilaste konterdiga, mida saadeti ka klaveril. Sissepääs oli tasuta. Antud kontserdil esitati instrumentaalmuusikat. Lisaks viiulimägule sai kuulda ka kaunist klaverimängu. Kavas oli klassikaline muusika ning mängiti selliste autorite teoseid, nagu näiteks J.S. Bach, M. Ravel, H. Kareva, E. Oja, E. Tublin ning D. Shostakovitsh. Viiulil mängisid Maaja Allik, Maarja Helen Oserov, Hains Tooming, Liis Hallikäär, Juri Potstar, Tiina Mäe, Laur Ints, Valentina Vaab, Anna-Maria Rannmägi, Maris Viisma ja Ilja Magdik. Neid saatsid klaveril Lille Randma, Lea Leiten ja Maria Mikulits. Kontserdi tegi eriliseks õpilaste virtuoosne esitus ja klassikalise muusika erinevus tänapäeva muusikast. Kontsert oli väga kaunis ja koht, kus see toimus oli hubane. Saal oli üpris väike, kuid õnneks ei tekkinud ka puudust ruumist, sest rahvast oli üsna vähe. Tervet kontserti sai
_ Jumalus? _ Järjepidev traditsionaalne eluviis _Haldjas? _ Siinpoolsusele suunatus _Püha? _ Kohtumine suurusunditega _ 8 miljonit kamit _ Kultuurimuutus _ Tzvetan Todorov “Ameerika vallutamine” (2001) _ Laur Vallikivi “Arktika nomaadid šamanismi _Jumalad jt ja kristluse vahel” _Keskilm (2005) _Inimesed, loomad jt _ Universaalne? _ Allilm _ Ürgusund? _Koolnud jt ŠAMANISM _Siberi šamanism – šamaani ümbritsev usundiline kontekst _Põhja-Ameerika šamanism
ja "Sügis", samuti jutustused "Tootsi pulm" ja "Argipäev". Postuumselt ilmunud "Talve" autorsus on kaheldav, ehkki mitte välistatud. Sarja ühendavad koht – väljamõeldud, kuid suuresti Palamusega sarnanev Paunvere – ja korduvad tegelased, kes "Kevades" käivad alles kihelkonnakoolis. Mitmed Lutsu tegelased – Joosep Toots, Arno Tali, Raja Teele, Jorh Adniel Kiir, Tõnisson, kellamees Lible, köster Julk-Jüri, õpetaja Laur – on saanud rahvuslikeks arhetüüpideks, nende järgi on nimetatud preemiaid ja institutsioone. Tootsi-lugude sari on sulandunud ühte neist tehtud filmidega: "Kevade" (1970), "Suvi" (1976), "Sügis" (1991). Samas avaldas Luts ka jutustusi ja näidendeid. Jutustuste seast tõuseb esile linna agulielu kujutav tsükkel: "Andrese elukäik" (1923), "Õpilane Valter" (1927), "Pankrot" (1927), "Udu" (1928), "Tagahoovis" (1933) ja "Vaikne nurgake" (1934)
Emiirid muutusid sõltumatuteks valitsejateks, allusid ainult Bagdadi kaliifdele 10. sajandil lagunes hiigelriik lõplikult Kujunes viis sõltumatut islamiriiki, mille valitsejad võtsid endale kaliif tiitli: Hispaania, Egiptus koos ülejäänud Põhja- Aafrikaga, Süüria, Iraak ja Iraan, kuhu kuulus suur osa Kesk- Aasiast Võim läks väepealikest valitsejatele- sultanitele Kasutatud allikad https://www.thinglink.com/scene/920361272032100354 Kõiv M., Laur M. (2007). Inimene, ühiskond, kultuur, II osa, Keskaeg. Täname!
Schulzenbergid on pärit Hallistest , üks neist, Martin Schulzenberg oli Venemaa esimese duuma saadik Liivimaalt. Elasime alates 1944. aasta sügisest Tartus Ülikooli tänavas, alguses oli meie aadress Ülikooli 19 - 2, hiljem 15 - 2. Ka sellest majast ja naabritest olen kirjutand oma raamatus "Kust tuli öö". Inimeste nimed on muudetud: Leo Pihlapiks olen nimetand Laur P ehapi, kes oli maja endise omaniku proua Pehapi poeg. Elasime kahes toas, köök ja muud kõrvalruumid olid mitmele perele ühised. Hästi mäletan veel perekond Bochmanne, kes elasid kahes toas köögi kõrval ja kellel sündis tütar, kellele minu ema aitas leida i lusa nime - Bianca. Mänguseltsilisi mul omas korteris siiski ei olnd kui jätta arvestamata Pehapite kass Ants ja Bochmannide koer Kärr. Veidi suhtlesin maja teises otsas elava rätsepm eister Uuseni poja Tõnisega ja vahel
Hanno Kompus "Estonia" eesotsas Aleksander Jõeäär Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei vasakp. Paul Pinna "Estonia" lavajõud Erich Joonas Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei vasakp. Netty Pinna "Estonia" lavajõud Hugo Laur "Estonia" lavajõud Eesti Kommunistlik Partei
*Tisbe,Don Magnifico tütar-Juuli Lill-on eesti ooperi- ja kammerlaulja (metsosopran).Ta on Rahvusooperi Estonia solist.Juuli Lill on klaasikunstnik Ivo Lille tütar.Juuli Lill on abielus ooperilaulja Andres Kösteriga ja neil on poeg Julius. *Don Ramiro,Salerno prints-Roland Liiv *Dandini,Don Ramiro toapoiss-Taavi Tampuu *Don Magnifico,Monte Fiascone parun-Jouni Kokora *Clorinda,Don Magnifico tütar-Valentina Taluma *Alidoro,Don Ramiro õpetaja-Mart Laur Etendus koosneb mitmest palast.Esimeses palas on Tuhkatriinu do- minoorsese laul.See in lihtne laul,mis ei kirjelda mitte juhuslikult Tuhkatriinu lugu.Seepärast mõjub see laul nagu fantaasia,nagu unistus.Kaks kasuõde,keda Tuhkatriinu laul härib,katkestavad kaks korda tema laulu."Laske mul laulda" vastab Tuhkatriinu.Tundub nagu ta ütleks:"Laske mul unistada".Tuhkatriinus ongi laulmine unistamine.Kui ta alustab kolmandat korda laulmist,on kuulda,et keegi koputab uksele
III Projekt. Kadri Laur 12B ,,Keisri hull" Jaan Kross Teatritükk: Lavastajad: Peeter Tammearu, Jaak Allik Muusikaline kujundaja: Peeter Konovalov Kui etendus sai muusikaga algusakordi ning lõpp oli tulnud, sain aru, et olen saanud võimsa elamuse! Jaan Krossi "Keisri hull" oli midagi väga erakordset. See on lugu mehest, kes ei ole nõus end suruma etteantud raamidesse, mees kes astub vastu igasugustele vanamoodsatele tõekspidamistele ja võtab endale naiseks lihtsa neiu, kuigi mehe aadliseisus seda ei soosi. Timotheus von Bock säilitab oma au, mõistuse mingil määral ja ka armastuse siis kui talle pole enam midagi jäänud, siis kui talt on kõik võetud. See on lugu inimestest aja suures loos. Naine, kes astub kogu maailma eelarvamustele vastu- Eeva, keda mängis Triinu Meriste ja tegi minu arvates suurrolli. Mõtlema panev etendus ja kõik m...
melodraamast ja mustast komöödiast. Sisult oli ooper väga traagiline. Kogu teose probleemistikuks on mustlastüdruk Carmen (Helen Lokuta), kelle pärast paljud mehed oma kaine mõistuse kaotavad. Nende hulgas ka don Jose (Mart Mardiste), kes satub vangi ja põgeneb armeest. Teose idee võib peituda selles, et inimene on armastuse nimel ükskõik milleks võimeline. Oma tahtmist ei saa peale suruda, sest see ei vii kunagi mitte kuhugi. Escamillo osa täitis Rauno Elp, Zuninga osa Mart Laur ja teise armastaja Micaëla osa täitis Heli Veskus. Georg Bizet on Pariisist pärit helilooja. Tema ametlik nimi on Alexandre-Cesar Leopold Bizet, ristimiseks muudeti ta nimi Georges Bizet’ks. Kui „Carmen“ 1875. aastal esmakords elt Pariisis lavale jõudis, peeti ooperi süžeed kõlvatuks ja tegelasi vulgaarseiks. Bizet šokeeris publikut tuues ooperilavale inimesed rahva seast – külast, vabrikust, mustlaslaagrist ja
2 Olmeegide kivist mask3 SAPOTEEGI KULTUUR 500a eKr-700 a pKr Sapoteegi kultuur asetses looduslikult rikkas Oaxaca orus Mehhiko edelaosas. Sapoteegid arendasid välja varajase glüüfidel põhineva kirja- ja rehkendussüsteemi ja rajasid isikupärase arhitektuuristiili. Nende algsed tsivilisatsiooni piirkonnad olid väiksed neid võib nimetada asulateks, kuid mida aeg edasi, seda rohkem hakkasid esile kerkima linnad. Märkimist väärivad nende matmiskombed. 2 Mati Kõiv, Mait Laur ,,Inimene, ühiskond, kultuur" II osa Keskaeg ja Nicholas J. Saunders ,,Muistme Ameerika Suured tsivilisatsioonid " 3 Google.com 5 Keskealisi mehi maeti istuvas asendis. See võib tähistada nende tähtsust ühiskonnas ja perepeana. Rajati ka suuremaid haudehitisi. Kuna ühiskond oli hierarhiline maeti ülikud auväärsemalt. Näiteks ühe haudehitise juurde viis järsk trepp, suured avanevad uksed peakambrisse, mis oli
koos esimese osaga 1875-1907. Lugu on pealkirja all ,,Wiljapuu harimisest rikkaks saanud päiwiline." Lugu on päevalisest Laurist, kes ühe kauplemiselt tulnud ja eksinud aedniku öömajale võttis. Tänuks sai ta kaks õunapuud, mille istikud aednik ta aeda istutas. Viie aasta pärast sai ta juba saaki ja müüs linnas õunad maha. Tema naaber, Vanatalu Pärtel kasvatas oma maal vaid teravilja ja mõnel aastal ta saak ikaldus. Laur ostis õunte müügist saadud raha eest terve põllu osa maad ja istutas selle õunapuid täis. Lugu lõpeb sellega, et Laur ostis viimaks ka naabrimehe põllu ja talu ära. Sama lugu on ka Jakobsoni koolilugemiku teises osas ka teistes trükkides, kuid 1907. aasta väljaandes on teksti veidi muudetud. Kui enne teenis Laur oma kahe õunapuu õunte müügist kümnendal aastal 5 rubla, siis 1907. aasta raamatus juba 10 rubla.
Interneti mõju noortele Martin Laur 10c Vaatasime möödunud nädalal klassiga dokumentaalfilmi teemal, et milline on interneti mõju noortele. Filmis oli sellele küsimusele vastuse saamiseks kasutatud palju piltlikke väljendeid, mis annaks aimu vanematele generatsioonidele, kes sellega ehk nii kursis pole, interneti tegelikust ulatusest ja mõjust. Interneti ajastust võib võrrelda Rock and Roll'i omaga, mil selle mõju oli kontrollimatu nagu olla Metsikus Läänes, kuna keegi ei vastuta selle eest, mis seal toimub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
