pool. Jamburgis oli 1500 elanikku ja ümbruses elas rohkesti saksa koloniste. Narva pastor 10 käis harva Jamburgis ja seega pidi Jakobson teda pühapäeviti asendama orelit mängima ja rahvale jutlusi ette lugema. See andis talle lisasissetulekut rahapalga, kütuse, valgustuse ja mõnel määral ka toiduaineid. Koolis õpetati lastele lugemist, kirjutamist, arvutamist ja laulmist. Õpilasi oli esialgu 20 ümber. Nad maksid kooliraha ning õppetöö kesti vaid talvekuudel. Koolmeistril jäi pool aastat vabaks, mille ta kasutas enda edasiõppimiseks ja kirjanduslikuks tegevuseks. Aega jäi veel "eraõpetusliku" klassi jaoks, kus ta õpetas saksa ja vene keelt, geograafiat, ajalugu, joonistamist ja klaverimängu. Tütarlastele õpetas ta ka käsitööd ja soovijatele isegi prantsuse keelt. Noor pedagoog teenis rahva ja ametiülemuste täieliku tunnustuse.
näpuotsaga ka orkestriteoseid. "Porgy ja Bess" on Gershwini loomingu kõrgpunkt, helilooja lemmiklaps. Ooper valmis 1935. aastal, vaid paar aastat enne helilooja surma. DuBose Heywardi romaan "Porgy" oli Gerswhini tähelepanu köitnud juba kümmekond aastat varem. Ooperi loomist arutas ta korduvalt Heywardiga, kuid ei tihanud seda ikka käsile võtta, kartes, et ei saa hakkama. Kui asi konkreetseks muutus, uuris Gershwin hoolega mustade folkloori, käis nende laulmist kuulamas kirikutes, millest ongi inspireeritud ooperi vaimustavad kooristseenid. Kui teos lõpuks valmis sai, rõõmustas helilooja selle üle nagu laps ega uskunud isegi, et ta on nii hea asja kirjutanud. Esietendustel Bostonis ja New Yorgis möirgas publik vaimustusest, kuid kriitikud tegid ooperi maatasa, leides selle olevat petukauba. Aeg on näidanud, mida teos väärt on. Gershwin pidas jazz'ist ja bluusist lugu ning oli seda meelt, et jazz on Ameerikas kuhjunud energia tulem
Õpetus toimus loengute ja dispuutide vormis. Ülikoolist erines ta selle poolest, et puudus teaduslike kraadide andmise õigus. 3 Kadri Kivirand EKL-kõ1 Tallinna gümnaasium avati 1631. aastal. Kool avati esialgu neljaklassilisena. Õpiti matemaatikat, filosoofiat, ajalugu, geograafiat, retoorikat, poeesiat, õigusteadust, kreeka ja heebrea keelt, usuõpetust ja laulmist. Koolis oli oma kirja- ja arvutusmeister. Erilist tähelepanu pöörati ladina keele ja klassikaliste autorite õppimisele. Ülemais klassides toimus õpetus ladina keeles. Gümnaasiumide juurde asutati trükikojad, mille kaudu anti teada disputatsiooni sisu, mis näitas omakorda teistele õppeasutustele uuritavate teemade ringi ja taset. Esimene Eesti trükikoda avati Tartus 1631. aastal. Pärast gümn. avamist Tallinnas jäid püsima varem asutatud koolid ka mujal:
4. Laulude funktsioonid Saab jagada: 1. laulud, millel praktilist väärtust ei ole või otse nähtavalt enam ei ole 2. laulud kommete osana (tavandilaulud, mängulaulud, maagia, lasteäiutused) 3. laulud, mis seisavad lahus kombetäitmisest, mis aga võivad leida kasutamist seoses mõne kombe või mänguga. 5. Kus lauldi? Laulmiseks olid oma kindlad olukorrad, aga laulda võidi kõikjal ja igal ajal, kus oli inimesi koos ja töö laulmist võimaldas. Sajandite jooksul meie maalt läbi sõitnud reisijad jutustavad laulmisest põldudel, eriti lõikusel. Rohkesti on andmeid laulmisest mõisas teol, tööle minnes või töölt tulles, ka üheskoos öömajapidamisel. * Suured laulupaigad olid ka pulmad, kus iga kombejärk nõudis oma saatelaulu ja kus peigmehe- ning pruudipoolsed kaasitajad püüdsid üksteist üle trumbata. * Endastmõistetavalt lauldi talgutel.
hakkas lapsi õpetama Fröbeli süsteemi järgi. Lasteaed tegutses samas hoones kuni 1980 aastani Samal ajajärgul asutati lasteaedu ka teistes Eesti linnades . Esimeseks eestikeelseks ja meelseks lasteaiaks peetakse Tallinnas alles 1912. aastal Eestimaa Rahvahariduse Seltsi Lasteaia haruselts poolt avatud lasteaeda. Selles lasteaias olid õppivad ja mängivad lapsed eri rühmades, õpiti eesti keelt, arvutamist ning piiblilugu. Mängimise kaudu õpiti lugemist, võõrkeeli ja laulmist. Ennekõike võeti vastu lapsi kehvematest perekondadest . Eesti lasteaiapedagoogika rajaja Carl Heinrich Niggol`i (18511927) eestvedamisel ja tema tütre Marie Niggol`i juhtimisel moodustati Haridusministeeriumi korraldusega 1920 aastal Tartu Õpetajate Seminari juurde Lasteaednikkude Seminar koos harjutuslasteaiaga. Lasteaednike koolituse õppekavas, mille koostajaks oli C. H. Niggol, olid nii pedagoogilised, psühholoogilised kui ka didaktilised ained
mõned kuud hiljem abiellus Johann Ambrosius uuesti, kuid kahjuks 3 kuud peale tema teise abielu algust suri ta tõsisesse haigusesse. Kui Bachi isa suri, siis hakkas ta elama koos oma venna Cristophiga. Cristoph oli oreli mängija St. Michaels kirikus Ohrdruf`´is. Bach sai oma esimesed orelimängu tunnid temalt, aga suurepäraseks fuuga mängijaks õppis ta täiesti iseseisvalt. Bach käis Lütseumis kuni aastani 1700. Seal õppis ta lugemist, kirjutamist, aritmeetikat, laulmist, ajalugu, loodusõpetust, ning religiooni. Ta oli oma klassis edukuselt neljas, kui ta lõpetas oma kooli. Seejärel lahkus ta koolist ja läks Lüneburg´i. Joonis 3 Bachide perekond 1.2 J. S. Bach noorusaastail Aastatel 1704-1707 töötas Bach Arnstadtis. Need aastad on tema elus tähendusrikkad. Seal puhkes esimese õiena organisti hiilgav anne. Ka Arnstadis, nagu kõikjal, kogu oma elu kestel, jätkas. Johann Sebastian Bach õppimist. Kuid seal hakkas märkamatust usinast õpilasest-
neid ei reostataks, sest kui need hävitada ei oleks neil kuskil ohutu ja samuti oleksid nad väljasuremisohus (näiteks: kui kile jätta vedelema koos söögiga, siis loom võib üritada sealt toitu süüa, riskides sellega oma elu nimel sest kinnijäämisoht on suur). Looduse kaitse kaudu on meil piisavalt kohti, kus saame jooksmas käia ja n-ö aega maha võtta ning hingata värsket ja puhast õhku, mida igal pool ei leidu. Samas saame kuulata ka lindude laulmist kahjustamata enda kõrvi (selle asemel kasutaksime muusika kuulamiseks ilmselt kõrvaklappe, mis ei ole võrreldavad lindude poolt tekitavad heliga ja selle mõjust meie tervisele). 2. Analüüsi, kuidas muutus looduskaitsmine teadlikuks Algul ei olnud tegevus avalik, tehti vaid ükskuid samme, mis kuhugi pealtnäha ei viinud enne kui Saksamaa, Euroope ja Põhja-Ameerika selleks kindlaid samme ette ei võtnud.Kõigepealt
Kiiresti muutus see geisade lemmikinstrumendiks ja võeti kasutusele ka kabuki orkestrites (üks traditsionaalseid jaapani teatri vorme). Shamiseni neljakandiline kõlakast oli tehtud sandlipuust, mis kaeti koera või kassi nahaga. Keeled olid tehtud siidist või nailonist. Shamiseni mängitakse samuti suure elevandiluust või puust trilleriga. Shamiseni kasutati populaarsete laulude (ji uta, ko uta jne.) saateks Edo ajastu ajal. Shamiseni kasutati saatmaks kas meloodilist laulmist või jutlustuslaule. Esimene tüüp Shamiseni muusikat arenes välja kaheks liigiks: Jiuta ja Nagauta. Esimene neist on puhas muusika, teine aga seotud tantsuga Kabuki draamades. Jutlustuslaulul on ka mitmeid stiile: Gidayu-bushi, Kiyomoto, Tokivaxy ja Shin'nai. Kiyomotot ja Tokivaxyt kasutati ka tihti Kabuki tansude saateks. 7 shamisen Löökpillid
Ta sai Zeusilt poja Perseuse. Daphne nümf, neitsilik kütt. Jõejumal Peneuse tütar. Muutus loorberipuuks ja pärast seda hakati võitjaid pärjama loorberipärjadega. Delfi Vana-kreeka linn Phokises. Seal asus Apolloni pühamu, kus tegutses delfi oraakel. Demeter viljajumalanna. Kronose ja Rhea tütar. Pühitses viljapõlde, tema templid olid põld ja rehealune. Diana jahijumalanna. Loomade kaitsja. Nautis tantsimist, laulmist. Valvas laste sünnitamiste üle. Dionysos veini-,ekstaasi- ja taimekasvujumal. Karistas neid, keda ta ei kummardanud. Zeusi ja Semele poeg. Ainuke jumal, kelle mõlemad vanemad ei olnud surematud. Dodona pühakoht Epeirose maakonnas. Seal on ka Zeusile pühendatud tamm. Echo mäginümf, kes oli armunud Narkissosesse, kuid kelle armastuse mees ära põlgas. Heeros jumala ja inimese vahepealne kangelane. Nt. Herakles.
luterlikukoraaliga võrreldes palju elavam ja liikuvam, rahvalikku laadi, samas väga tundeline ja kohati härdameelne. Palvetundides laulsid vaheldumisi mehed, naised ja lapsed, sageli improviseeriti meloodiale teist häält juurde. 18. sajandi lõpuks jõuti siit mitmehäälse koorilaulu harrastamiseni ning hakati kasutama ka saatepille: kannelt, flööti, klarnetit ja viiulit. Samas suutis vennastekogudus panna eestlasi nende vanu kombeid, laule ja tantse hülgama. Rahvalaulude laulmist peeti halvaks, sest nende "häbiväärsete" laulude laulmine polevat piiblisõnaga kooskõlas. Muusika linnades ja mõisates 18. sajandi II poole Tänu majandusliku olukorra paranemisele hakkasid 18. sajandi II poolel muutuma baltisaksa aadli elukombed ja nii linnades kui mõisates edenes tublisti muusikaharrastus. Pillimängu õpetati ka võimekamatele mõisateenijatele ja talupoegadele. Mitmes mõisas (Põltsamaal,
Õpetajad/köstrid väheharitud Browni tähtsamad ettepanekud: 1765 – võeti vastu koolikorralduse kava, mille kohaselt tuli koolid rajada igasse kihelkonda või mõisa. (täit rakendamist ei leidnud) 1774- andis Browne välja intruktsiooni, mille järgi ei tohtinud lapsi enne koolist vabastada, kui nad oskasid lugeda, tundsid katekismuse viit peatükki peast + teadsid palveid. 1786/87- oli Eesti maa-alal 600 talulastele mõeldud kooli. Õpetati lugemist, laulmist, katekismust. (aabitsad, lauluraamatud) Vaatamata kõigele suur osa talurahvast siiski oskas lugeda. Õpiti kodudes: õpetajaks oli 18.saj algul isa, hiljem ema. Ilmne vajadus eestikeelse kirjasõna järele viis selleni, et: 1715- Uus Testament 1721 – käsiraamat “Eesti-Ma Kele Koddo- ning Kirko Ramat” (sisaldas katekismuse osa uuest testamendist). 1731- kalender: loetakse ilmaliku kirjanduse alguseks.
kooliõpetajad polnud nii seotud kõrvalülesannetega kui Änküla koolmeister Jukk. Palamuse kihelkonnakooli vilunud õpetajaks oli tasakaalukas ning rahulik Ludvig Roose, kes õpetas vene keelt ja matemaatikat. Tema nõudlikes kätes sai Oskar Luts hea koolituse vene keeles. Roose tundidel tärkas temas huvi vene kirjanduse vastu. Visalt aga edenes Luts matemaatikas, sest tal puudus ,,matemaatiline närv". Ägedaloomuline köster Nieländer (= Lender) õpetas Lutsule usuõpetust, kirikulaulude laulmist ja eesti keelt. Pühakirja tuupimine ei pakkunud talle erilist lusti, kuid emakeele tunnid kiskusid teda kaasa. Emakeelne kirjandus oli Lutsu harrastusalaks juba varasemast lapsepõlvest saadik. Suure andumusega luges ta kihelkonnakooli aastail Bornhöhe ,,Tasujat" ja Ed. Vilde naljajutte. Samuti haaranud teda indiaanlaste seikluste romantika. Palamuse kihelkonnakool, kus õppis väga erilaadseid õpilastüüpe, jättis palju kustumatuid jälgi noore Lutsu hinge
Kuid kreeklased ei lugenud oma heliridu alt ülesse, vaid ülevalt alla Helirida koosnes kahest neljatoonilisest lõigust ehk tetrakordist, mille ulatuseks oli kvartintervall Vastavalt sellele, kuidas paiknesid tetrakordis täis- ja pooltoonid, tunti kolme põhilist helilaadi: dooria (LE-astmelt), früügia (MI-astmelt), lüüdia (NA-astmelt). Antiik-Kreekas nim. harmooniaks heliredeli laulmist ülevalt alla. 22. Iseloomusta filosoofide muusikateoreetilisi töid ja muusikaesteetilisi seisukohti. Vanakreeka muusikateooria käsitleb helisid selgeis seoseis arvudega ja arvatakse, et esimesena fikseeris helisüsteemi matemaatilised suhted Pythagoras. Pythagoras käsitles muusikat matemaatiliselt, tema teooria kohaselt allusid muusikahelid ja kosmos samadele arvsuhetele. Intervallide kirjeldamiseks kasutati täisarve. Kuid see matemaatiliselt
Avatud õppeasutus oli kõrgema astme akademiline gümnaasium, mis jagunes teaduskondadeks, koolitöö juhtimiseks oli 8 professorit. Õpetus toimus loengute ja dispuutide vormis. Ülikoolist erines ta selle poolest, et puudus teaduslike kraadide andmise õigus. Tallinna gümnaasium avati 1631. aastal. Kool avati esialgu neljaklassilisena. Õpiti matemaatikat, filosoofiat, ajalugu, geograafiat, retoorikat, poeesiat, õigusteadust, kreeka ja heebrea keelt, usuõpetust ja laulmist. Koolis oli oma kirja- ja arvutusmeister. Erilist tähelepanu pöörati ladina keele ja klassikaliste autorite õppimisele. Ülemaid klassides toimus õpetus ladina keeles. Gümnaasiumide juurde asutati trükikojad, mille kaudu anti teada disputatsiooni sisu, mis näitas omakorda teistele õppeasutustele uuritavate teemade ringi ja taset. Esimene Eesti trükikoda avati Tartus 1631. aastal. Pärast gümn. Avamist Tallinnas jäid püsima varem asutatud koolid ka mujal: Pärnus oli
Eesti muusikakultuur võrsus kihelkonnakoolide juurest (valmistasid õpetajaid vallakoolidele). Allusid haridusministeeriumile, mitte enam kirikule. XIX saj. algul õpetati seal muusikat 8 tundi nädalas. Sealhulgas oreli ja viiulimängu. Vallakoolides õpetati laulu viiuli saatel. Kohalikud pillimeistrid valmistasid viiuleid ise. 1849 a kooliseadus: · ei ole luba ilma noodita viisi õpetada · Nõutakse 2-häälset laulmist ja 4-h kui õpetaja on bass ja abiõpetaja tenor Esimesed muusikakollektiivid: laulukoorid ja pasunakoorid 1840-ndatel laulsid eesti noormehed Laiuse kooris Bachi ja Händeli fuugasid. Head koorid ka Põltsamaal, Tormas. Valga Cimze seminaris said hariduse kihelkonnakooliõpetajad, asutatud 1839 väga tugev muusikaõpetus, võimaldas ka luua muusikat. Esimesed eestisoost kihelkonnakooliõpetajad olidki esimesed asjaarmastajad-heliloojad. Rahvusliku liikumise kolded olid ka seltsid
Absolutism Prantsusmaal Valgustus Sissejuhatus: Uusaja raames eristatakse varauusaega, mis hõlmab 16.-18. sajandi. Varauusaja teist poolt iseloomustab kiriku mõju jätkuv vähenemine ühiskonnas ning uue loodusteadustele tugineva maailmapildi süvenemine, millele lisas omapoole panuse 18. sajandil võidutsenud valgustusideloogia. Euroopa poliitilist korraldust 17. ja 18. sajandil iseloomustavad rahvusriikide moodustumise algus ning absolutismi võidulepääs. Suureks murranguks kogu Euroopa ajaloos sai 1789. aastal alanud Prantsuse revolutsioon, mis lõpetas varauusaja. Sestpeale hakkas üha enam kasvama rahva osalus võimu teostamisel, võidule pääses turusuhetele rajanev majanduskorraldus ning valdavaks sai teaduse arengule tuginev maailmapilt. Absolutism Prantsusmaal Absolutismi kujunemine: Rahvusriikide kujunemine ja reformatsioon lammutasid keskaegse kristliku õhtumaa ühtsuse. Tugevnesi...
* Võtsid kasutusele 7-astmelise helirea, milline käibel Euroopas tänaseni * Kuid kreeklased ei lugenud oma heliridu alt ülesse, vaid ülevalt alla * Helirida koosnes kahest neljatoonilisest lõigust ehk tetrakordist, mille ulatuseks oli kvartintervall * Vastavalt sellele, kuidas paiknesid tetrakordis täis- ja pooltoonid, tunti kolme põhilist helilaadi Dooria (LE-astmelt), früügia (MI-astmelt), lüüdia (NA-astmelt). * Antiik-Kreekas nim. harmooniaks heliredeli laulmist ülevalt alla. 22. Iseloomusta filosoofide muusikateoreetilisi töid ja muusikaesteetilisi seisukohti. Vanakreeka muusikateooria käsitleb helisid selgeis seoseis arvudega ja arvatakse, et esimesena fikseeris helisüsteemi matemaatilised suhted Pythagoras. Pythagoras käsitles muusikat matemaatiliselt, tema teooria kohaselt allusid muusikahelid ja kosmos samadele arvsuhetele. Intervallide kirjeldamiseks kasutati täisarve. Kuid see matemaatiliselt korrastatud süsteem käis vastu
3.3.3. Liikumine ja rütm Enamus maailma maades on oma rahvatantsud, mis kannavad endas sümboolset järjepidevust, kuna nad pärandatakse ühelt sugupõlvelt teisele. Ka väikesed lapsed tunnevad siis rõõmu keha liikumisest muusika saatel. Ka paljud täiskasvanud naudivad rütmilisi kehaliigutusi, mis kuuluvad sellistesse sotsiaalse meelelahutuse viisidesse nagu tantsimine, uisutamine, võimlemine. Teatud religioossete gruppide toimingutes on palju laulmist, käteplaksutamist ja keha liigutamist. 3.4. Keskkonnategurid 3.4.1. Kodune keskkond Inimese elukohast olenevad suurel määral ka nende liikumisvõimalused. Näiteks pole kõrgelamu ülemisel korrusel elamine lapse füüsilise aktiivsuse võimaluste kasutamisele kuigi soodus ja isegi kui maja juures on olemas mänguväljak, ei saa nooremad lapsed seda kasutada, sest vanematel pole alati aega ning üksinda nad sinna minna ei saa. Sealsamas võib
Kotli 27. augustil 1904. Tulevase arhitekti lapsepõlv möödus helges vanematekodus. Köstrimaja ümber kees alalõpmata rõõmsameelne elu. Lapsepõlveaastate Väike-Maarjale andis avaramat mõõdet Lurichi pärijatelt ostetud krundil 1910. a. Rahvamaja ehitamine. Omamoodi eksootiline lasterõõm oli võimalus viie kopika eest istuda Lurichile Buhhaara emiirilt saadetud kaameli selga. Alghariduse sai Alar kotli kodus. Peamiseks õpetajaks oli isa, kes andis saksa keelt, rehkendamist ja laulmist, muid aineid õpetasid peres kostil olevad koduõpetajad, kes aja jooksul vahetusid. Isa võttis asja väga tõsiselt ja käitus küllalt rangelt, asetades suurt rõhku eetilisele kasvatusele. Rakveresse päriskooli tuli minna 1915. a; seitse aastat hiljem, 1922. a. Kevadel lõpetas A. Kotli Viru maakonna Reaalgümnaasiumi. Kooliaastatel ei nöinud A. Kotli tuupimisega tõsist vaeva; talle olevat joonestamine ja puuvestmine hulga rohkem meeldinud
näpuotsaga ka orkestriteoseid. "Porgy ja Bess" on Gershwini loomingu kõrgpunkt, helilooja lemmiklaps. Ooper valmis 1935. aastal, vaid paar aastat enne helilooja surma. DuBose Heywardi romaan "Porgy" oli Gerswhini tähelepanu köitnud juba kümmekond aastat varem. Ooperi loomist arutas ta korduvalt Heywardiga, kuid ei tihanud seda ikka käsile võtta, kartes, et ei saa hakkama. Kui asi konkreetseks muutus, uuris Gershwin hoolega mustade folkloori, käis nende laulmist kuulamas kirikutes, millest ongi inspireeritud ooperi vaimustavad kooristseenid. Kui teos lõpuks valmis sai, rõõmustas helilooja selle üle nagu laps ega uskunud isegi, et ta on nii hea asja kirjutanud. Esietendustel Bostonis ja New Yorgis möirgas publik vaimustusest, kuid kriitikud tegid ooperi maatasa, leides selle olevat petukauba. Aeg on näidanud, mida teos väärt on. Gershwin pidas jazz'ist ja bluusist lugu ning oli seda meelt, et jazz on Ameerikas kuhjunud energia tulem
Muusika arvestus 1. Impressionism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering . Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! 19. sajandi lõpp kuni 20. sajandi algus. Sai alguse 19. sajandil 90-ndail. Helilooja justkui maalib helidega; harmoonia väljus klassikalistes piiridest; muusikat iseloomustas pidev voolavus; selles muusikas puuduvad tugevad elamused, võitlus pinged; värske ja värviküllane; kõla ilu; heterofoonia - häälte paralleelne liikumine (mitme kordistatud ühehäälsus); polütonaalsus - mitme helistiku üheaegne kõlamine. Heliloojad: Claude Debussy, Maurice Ravel, Ottorino Respighi. 2. Neoklassitsism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering. Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! Peale esimest maailmasõda tekkis neoklassitsism, olles vastukaaluks impressionismile ning romantismile. Põhimõtteliselt toimus klassitsismi taaselustamine. Iseloomulikuks jooneks on muusik...
halvad asjad sealt seest. Laegas sisaldas ka lootust: petlikku küll, kuid siiski lohutust vallandatud hädas ja viletsuses. Sealt pärineb ka mõiste Pandora laegas - tundmatu sisuga ja keelatud asja. Pandora tütrest Pyrhhast sai praeguse inimsoo esiema. Aoid (vanakreeka keeles aoidos 'laulja') oli Vana-Kreeka arhailisel ajajärgul (9.8. sajand eKr) kutseline laulik, kes kandis lüüra saatel ette eepilisi laule, neid suurel määral ise improviseerides. Sellist laulmist on kirjeldatud ka Homerose "Odüsseias". carpe diem nopi päeva, kasuta käesolevat päeva (Horatius) Minotaurus pooleldi härg, pooleldi mees. Poseidon oli kuningas Minosele saatnud imeilusa härja ,et see looma temale ohverdaks, Minos ei raatsinud looma tappa. Karistuseks pani Poseidon Minose naise Pasiphae härjasse armuma ja Pasiphae sünnitas Minotauruse. Minos laskis Daidalosel ehitada koletise jaoks labürindi ning Ateena linn pidi igal aastal saatma 7
soomlane, kes oskas eesti, soome ja rootsi keeles lugeda ning soome keeles kirjutada. Samas pole mainitud, et kas köster ka Vara lapsi õpetas. (2;4) Vara kooli on esmakordselt mainitud 1752. aastasl, kui kool asutati krahv Sieversi eestvedamisel Vara Brigitta kiriku juurde. Sel aastal käis koolis 14 last. Õppetöö toimus mardipäevast lihavõtteni, kuid osad lapsed tulid kooli alles jõuluks, osad isegi ajaks kui oli koolaja lõpp. Peale lugemise õpetati veel laulmist ja katekismust. Mõis andis raamatud. Aegade jooksul kooli asukoht muutus, vastavalt sellele, kes oli õppetöö eest vastutav. (10; 15) 23. mail 1786.aastal kutsuti Maarja-Magdaleenasse konvendile mõisaomanikud, koolmeistrid, võõrmündrid. Varalt oli kohal parun Johann Jürgen von Wrangel ja disponent Heinrich Jakobson. Anti aru kihelkonna kõigi koolide olukorra kohta üksikult. Vara kooli kohta on
Heterofoonia sama meloodia üheaegne kõlamine erinevates variantides. 21. Organum sajand, liigid (lk. 64-65) Mitmehäälsusest saab rääkida alles siis, kui mitme hääle kooskõla on teadlik kunstiline võte ja kui muusika on üles kirjutatud. Kirik oli mitmehäälsuse ja mitmejaolise taktimõõdu kauaaegne vastane. 9.saj.-st on teada käsikiri Musica enchiriadis, mis käsitles esimest korda mitmehäälset laulmist, mida nim. organumiks ja mis kujutas endast saatehäälte kaasalaulmist gregooriuse koraalile. Esimesed paralleelorganumid ei erinenud parafooniast. Gregoriuse koraalile lisati kiriku poolt ,,lubatud" intervallides (kvart, kvint, oktaav) alumine hääl. 10. saj. alguseks alustati ja lõpetati iga stroof unisoonis. Vabaorganum alates 11. saj.-st ei lisatud Gregoriuse koraalile uut häält enam alla, vaid peale ning kasutada võis eelnevate intervallide kõrval ka tertsi ja seksti)
saanud ,,Mäeküla piimamehest" nii tähtis teos meie eestlaste jaoks. 3 2. Eduard Vilde ema ja isa Kirjaniku isa, Jüri Vilde, oli pärit Simuna kihelkonna suurest Toomari talu kaheksa lapselisest perest, ent ülalpeetavate inimeste hulk oli hoopis suurem. Talus elas veel kaks sulast koos oma perekondadega, nii et kokku elus Toomari talus üheksateist inimest. Jüri käis kaks talve Äntu koolis, kus talle õpetati lugemist, kirjutamist, laulmist, katekismust ja piiblilugusid. Juba kolmeteistkümneaastaselt hakkas ta teopoisina Äntu mõisas tööl käima. Jüri Vilde lahkus Toomari talust 1862. aasta kevadel ja läks lähedal asuva Pudivere mõisa teenistusse, kus ta kahekümne viie aastase moonamehena tööle asus. Töökas noormees võitis mõisahärra usalduse ja määrati juba aasta pärast varakevadel kupjaametisse. Jüri Vilde oli iseloomult tagasihoidlik, oma tööalal kohusetundlik, kuid mõisasundijaks liiga
Stephani Toomkirikusse kooripoisiks. Laulmise kõrval õppis ta klaveri ja viiulimängu, ning omandas muusikateooria ja kompositsiooni põhialused. Siin sai ta ka üldhariduse. Toomkoolis õppis Haydn 10 aastat ja lahkus sealt khäälemurde tõttu. Mõnda aega teenis ta elatist klaveriõpetajana, viiuldajana orkestrites ja ansamblites, ning toapoisi ja klaverisaatjana Napoli kuulsa lauluõpetaja Nikola Porpora juures, kellelt õppis ta nii laulmist kui ka kompositsiooni ja tänu Porporale pääses ta Viini parimatesse muusika salongidesse. Haydni karjääris sai pöördeliseks aasta 1761 mil ta kutsuti kapeilmeistriks Ungari vürst Eszterhazy õukonda, kus oli ka oma ooperimaja. Kapeilmeistrina pidi Haydn kirjutama muusikat nii õukondlikuks meelelahutuseks kui ka kontserdideks, ning juhatama õukonna orkestrit. Tema käe all kanti ette umber 90 ooperit. Haydni teenistus Eszterhazi õukonnas kestis kuni 1790-nda aastani mil Eszterhasi suri
palju elavam ja liikuvam, rahvalikku laadi, samas väga tundeline ja kohati härdameelne. Palvetundides laulsid vaheldumisi mehed, naised ja lapsed, sageli improviseeriti meloodiale teist häält juurde. 18. sajandi lõpuks jõuti siit mitmehäälse koorilaulu harrastamiseni ning hakati kasutama ka saatepille: kannelt, flööti, klarnetit ja viiulit.Samas suutis vennastekogudus panna eestlasi nende vanu kombeid, laule ja tantse hülgama. Rahvalaulude laulmist peeti halvaks, sest nende "häbiväärsete" laulude laulmine polevat piiblisõnaga kooskõlas. [4] Tänu majandusliku olukorra paranemisele hakkasid 18. sajandi II poolel muutuma baltisaksa aadli elukombed ja nii linnades kui mõisates edenes tublisti muusikaharrastus. Pillimängu õpetati ka võimekamatele mõisateenijatele ja talupoegadele. Mitmes mõisas (Põltsamaal, Kolgas, Lihulas jm) oli kontsertide ja pidustuste tarvis loodud orkester, mis koosnes kohalikest talupoegadest.
lauljate ettevalmistus suurte kirikute juures. 11/12.sajandi vahetuselt pärinevad esimesed käsikirjalised noodikogud, mis sisaldavad bütsantsi meloodiate kõrval ka kohalikele pühakutele pühendatud teoseid. Kirikulaul oli ühehäälne kuni mitmehäälsuse kujunemiseni 17.sajandil, esitajateks meeshääled. Meloodia kirjutati teksti kohale märkidega mis näitasid meloodia liikumise suunda, mitte heli absoluutset kõrgust. Märke nimetati ,,znak" või ,,krjuk", vastavat laulmist ,,znamennoje" või ,,krjukovoe" penije. Vürstikodades tunti ka ilmalikku muusikat. 11.sajandist mainitakse sünkreetseid kunstnikke - skomorohhe. Need olid üheaegselt näitlejad, lauljad, akrobaadid, mustkunstnikud, pillimehed jne., nende etendustest lähtub hiljem nn. vene laadateater. 13. sajandil vajutavad pitseri tatari-mongoli vallutusretked. See on tagasikäik 15.sajandi keskel vene kirik iseseisvub, saades sõltumatuks Konstantinoopoli patriarhaadist., 16
Liivimaal oli olukord Eestimaast siiski mõneti parem. 4. 1774. aastal andis Browne välja instuktsiooni, mille järgi ei tohtinud lapsi enne koolist vastada, kui nad oskasid lugeda, tundsid katekismuse viit peatükki ja teadsid palveid. 5. 1787. aastal andi välja Browne'i patendi täiendatud variant, milles toonitati uuesti küla- ja kihelkonnakoolide asutamise vajadust. 6. 1786/87. aasta talvel töötas kogu Eesti maa-alal 600 talulastele mõeldud kooli. Õpetati lugemist, laulmist ja katekismust. Õpikutena kasutati aabitsaid, katekismuse- ja lauluraamatuid. Eestikeelne kirjasõna 18.-19.sajandil 1. Esimene trükitud eestikeelne piiblitõlge ilmus 1739. aastal Jüri koguduse pastori Anton thor Helle tööna. 2. Esimene ajakiri 1821-1823 ja 1825 ,,Marahwa Näddala Leht", toimetaja Otto Wilhelm Masing. 3. Esimene ajaleht 1857 ,,Perno Positmees" , Jansen. Teema 8 Talurahvareformid 1802/1804 aasta seadused 1
Mees, kes teadis ussisõnu Peategelane Leemet. Tema isa ja ema elasid metsas. Kõik hakkasid küladesse kolima ja seal moodsa ja euroopalikku elu elama. Leemeti isa tahtis ka väga külasse minna, kuid ema ei tahtnud, teda ei meelitanud sinna medagi. Isa tahtis väga, ja lõpuks nad ikka läksid. Isa hakkas põllul tööd tegema, sirbiga vilju lõikama. Kuid ema igatses oma vanu sõpru, kes metsas elasid. Kui isa põllul käis, käis ema metsas oma sõprade külas. Kui asi juhtus nii, et ema kohtas metsas üht karu ja armus. Kui i sa oli tööl. Käis karu neil kodus ja kord kohtas isa seda karu oma sängis. Ta unustas ussisõnu, mis võiksid peletada karu, ja rääkis midagi saksa keeles, karu aga hammustas tal pea otsast ära. Isa suri. Teda põletati. Karu kinnitas emale, et na ei kohtu enam. Ema tegelikult enam ei armastanud karu. Ema võttis siis Leemetit ja ta õe ja läks tagasi metrsa elama. Seal oli ema vend Vootele, kes oli Lee...
Haydn oli pärist Austriast Rohrau külast tõllassepa perest. Tema isa oli musikaalne, laulis ja mängis harfi. Kuna Haydnil oli ilus hääl, kutsuti ta 8. aastaselt Viini Püha Stepheni Toomkirikusse kooripoisiks. Laulmise kõrvalt õppis klaviiri- ja viiulimängu. Õppis 10. aastat Toomkirikus ja lahkus häälemurde tõttu. Teenis elatist klaveriõpetajana, viiuldajana orkestrites ja ansamblites ning toapoisi ja klaverisaatjana Nicola Porpora juures. Temalt õppis Haydn laulmist ja kompositsiooni ning tänu talle pääses Haydn Viini parimatesse muusikasalongidesse. LOOMING Instrumentaalmuusika · 104 sümfooniat (6 kuulsamat ,,Pariisi sümfooniat", 12 ,,Londoni sümfooniat" ja ,,Lahkumissümfoonia") · Üle 70 keelpillikvartetti ( mis sarnaseid sümfooniaga ) Vokaalmuusika · 24 ooperit, mitu oratooriumit ja hulk vokaalset kirikumuusikat · Lavamuusika- ooper ,, Apteeker" · Oratooriumid- ,,Aastaajad" ja ,,Maailma loomine" P
Leksikaalse tähenduse all mõeldakse denotatsiooni, mis mingil lekseemil on sõnaramatus. Iga eraldi denotatsioon on semeem. Denotatsioonid on igaüks omaette konventsionaalne norm. Samas on lekseemid enamasti mitmetähenduslikud ja see muudab denotatsioonide kirjeldamise raskemaks. Igas keeles on mõnevõrra erinevaid denotatsioone, kindlas kultuuris olulisemad nähtused kinnistuvad (leksikaliseeruvad), nt laulmise kohta käivad lekseemid, mille puhul on olulised laulmist iseloomustavad tunnused saanud eraldi sõna, ebaolulised aga mitte. Nähtusi e reaalsust jagatakse osadeks eri keeltes mõnevõrra erinevalt, isegi väga oluliste nähtuste puhul on see nii. Denotatsioonide kirjeldamine Üldisemad-olulisemad sõnad on võimalikult informatiivsed, tihti üldistused mingite alammõistete pinnalt ning enamasti koosnevad nad ühest sõnast. Üla- ja alamtasandi lekseemid võivad kas üldse puududa või koosnevad mitmest sõnast
ilmutades annavad kas laulu või jutuga teada, mida samaanil on vaja, või juhivad teda läbi erinevate maailmade. 3.1.2. Eepiliste jms lugude ettekandmine Kirjakunstieelsetes animistlik-samanistlikes kultuurides oli suuliste tekstide esitamine väga elav. Selleks olid olemas ka erilised isikud. Nende puhul on täheldatud kärbseseene kasutamist selle tegevuse hõlbustamiseks. Enda innustamiseks sööb laulja enne laulmist mõned kärbseseened. Siis laulab ta metsiku häälega öö otsa kangelaslugusid, isegi neid mis näivad ammu ununenud olevat; hommikul aga kukub ta jõuetuna narile. Tema seisundi suhtes ükskõiksed kuulajad on rahul, et kuulsind nii tundelises esituses oma isade laulu. 3.1.3. Töö ja füüsilised pingutused Siia kuuluvad juhud, kus inimene tõstab oma organismi vastupidavust suurtele füüsilistele koormustele ning oma liigutuste osavust: loomade jälitamine kanuus,
nädalas. Treeningsaalis nii tihti viibimise põhjuseks on hea füüsilise koormuse saavutamine. Keskmine kuu maksumus on 375 krooni. Neiud tegelevad 12. klassis spordiga märgatavalt vähem kui nende poistest klassikaaslased. Koguni kaheksa tüdrukut ei tegele peale kooli vabal ajal mitte ühegi sportliku tegevusega. Põhjuseks on toodud tervislikud probleemid, viitsimatus ja spordi ebapopulaarsus. Spordile eelistati õppimist, laulmist ja arvutis olemist. Spordiga tegelejate lemmikspordialad on ujumine (5), tantsimine (3) ja võimlemine (3). Paar vastajat tegeleb ka korvpalliga (2), saalihoki (2) ja korvpalliga (2), võrkpalli (1). Treeningud on kaks korda nädalas ja motivaatoriks on jõu- ja südamelihaste tugevdamine ning kehakaalu normide piires hoidmine. Trenni viib neid aga ala huvitavus ja hea füüsilise koormuse saavutamine. Spordialade mitmekesisus poiste seas 20 15 10
sõnadega mitu korda). Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. Eeslaulja ülesanne on laulu edasi viia, arendada; koor kordab lauliku esitatud värsse. annab talle mõtteaega. Regivärsilisel rahvalaulul on palju liike: hälli-, töö-, kiige-, pulma-, tähtpäeva-, mängu-, sõja-, matuselaulud jt. Regilaulu nimetatakse murdekeeles leelu ja laulmist leelutamiseks. Vt ka alliteratsioon ja assonants. Näiteks: Laula, laula, suukene, liigu, linnukeelekene, mõlgu marjameelekene. Parallelism: ilutse südamekene! Küll saad siiski vaita olla, kui saab alla musta mulla, kena kirstu keskeelle... (Rahvalaul) 42. Remark - märkus. Draamateoses nimetatakse remarkideks autori selgitavaid märkusi tegelaste välimuse, käitumise, tundmuste, zestide, hääletooni, lavalise liikumise, lavakujunduse vm kohta. 43
Komisjoniski oli toimunud kummalisi asju. Komisjoni esimehe Prohhor Petrovitsi juurde oli eelmisel päeval tulnud kassi näoga mees. Ta ärritas esimeest, mille peale Prohhor ütles: ,,Kurat mind võtku!" Peale seda jäi temast järele vaid pintsak, mis tööd edasi tegi. Vaatemängude komisjoniski polnud kõik korras. Seal hakkasid inimesed laulma. Lermantov olevat rajanud laulukoori. Endale abiks oli ta toonud näpitsprillidega mehe. Peale esimest laulukooritundi ei suutnud enam keegi laulmist lõpetada. Lauljad viidi vaimuhaiglasse. Stepanovits suundus rahandusosakonda ja püüdis kassa ära anda. Üle andmisel muutus raha välisvaluutadeks (Kanada dollarid, Inglise naelsterlingid, Hollandi kuldnad, Läti latid, Eesti kroonid). Ta arreteeriti. Kaheksateistkümnes peatükk: Külastajad, keda seiras ebaõnn Berliozi tädimees, Maksimiljan Andrejevits Poplavski, sõitis Moskvasse peale seda kui oli saanud telegrammi sisuga: ,,Jäin nüüdsaama Patriarhi tiikide ääres trammi alla
Mõisnike vastuseisu tõttu nõue täit rakendamist ei leidnud. Liivimaal oli olukord Eestimaast siiski mõneti parem. 1774.a. andis Browne välja instruktsiooni, mille järgi ei tohtinud lapsi enne koolist vabastada, kui nad oskasid lugeda, tundsid katekismuse viit peatükki ja teadsid palveid. 1786/87. aasta talvel töötas kogu Eesti maa-alal 600 talulastele mõeldud kooli, neist u. 40% Põhja- Eestis ja 60% Lõuna- Eestis. Õpetati peamiselt lugemist, laulmist ja katekismust. Õpikutena kasutati aabitsaid, katekismuse- ja lauluraamatuid. 1802 taasavati Tartu Ülikool, seda 1789 toimunud Prantsuse revolutsiooni mõjul. 5) Eestikeelne kirjasõna 18.-19. sajandil(piibel, esimene ajakiri, esimene ajaleht) 1. 1715.a. ilmus uus testament 2. 1721 käsiraamat “Eesti-Ma Kele Koddo- ning Kirko- Ramat”, sisaldas katekismuse, osa uuest testamendist, üle 300- leheküljelise lauluraamatu ja ulatusliku palveraamatu. 3. 1731
sõnadega mitu korda). Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. Eeslaulja ülesanne on laulu edasi viia, arendada; koor kordab lauliku esitatud värsse. annab talle mõtteaega. Regivärsilisel rahvalaulul on palju liike: hälli-, töö-, kiige-, pulma-, tähtpäeva-, mängu-, sõja-, matuselaulud jt. Regilaulu nimetatakse murdekeeles leelu ja laulmist leelutamiseks. Vt ka alliteratsioon ja assonants. Näiteks: Laula, laula, suukene, liigu, linnukeelekene, mõlgu marjameelekene. Parallelism: ilutse südamekene! Küll saad siiski vaita olla, kui saab alla musta mulla, kena kirstu keskeelle... (Rahvalaul) 42. Remark - märkus. Draamateoses nimetatakse remarkideks autori selgitavaid märkusi tegelaste välimuse, käitumise, tundmuste, zestide, hääletooni, lavalise liikumise, lavakujunduse vm kohta. 43
eneseteadvuse kasvu, kuid ometi oli sellel ka negatiivseid ilminguid. Nimelt asuvad vennastekogudused võitlusesse nn paganlike ehk siis hernhuutlaste arvates kristlikele põhimõtetele mittevastavate rahvakultuuriilmingutega.50 Vennastekogudused üritasid panna eestlasi nende vanu kombeid, laule ja tantse hülgama. Näiteks algas 18. sajandi teisel poolel hernhuutlaste halastamatu kallaletung vanale rahvamuusikale. Torupillid, viiulid ja kandled põletatakse või müüakse maha. Rahvalaulude laulmist peeti halvaks, sest nende "häbiväärsete" laulude laulmine polevat piiblisõnaga kooskõlas. Rünnakud rahvamuusika vastu soodustasid rahva vastuvõtlikkust võõra saksa, Lääne-Eestis rootsi mõjutustele. 51 Kuid mitte ainult rahvamuusika ei satu ohtu vaid ka teised tavad. Näiteks kerkisid esile prohvetid, kelle eestvedamisel hakati hävitama vanu hiisi ja ohverduskohti. Hernhuutlaste mõjutusel loobuvad naised ka ehete ja kirevate rahvariiete kandmisest, selle asemel eelistati hoopis
Peter Pearsile; Stravinski, Mozarti-stiilis ooper „Elupõletaja tähelend“ 1951), samuti ka puccinilik liin, viimane just Ameerikas tegutseva itaallase Menotti loomingus („Telefon“ 1947, „Konsul“ 1950). Üldiselt iseloomustas neid aastaid lõhe ooperi kui institutsiooni (s.t ooperiteater koos oma korraldusega) ja ooperi kui loomingu vahel. Ooperiteatrid tulid väga vaevaliselt kaasa uute teostega, uue repertuaariga, uue suhtumisega ooperisse, mis ei tähenda ainult ilusat laulmist, vaid püüdis teatrivahendeid esile tuua, sõnateatrieksperimente muusikateatrisse üle kanda (nagu seda tehti ka 1920. aastatel, vt Zeitoper, Brecht+Weill või Venemaal Meyerhold jt. Niisugust lõhet tollal peegeldab protest ooperi kui institutsiooni vastu (Boulezi kuulus ütlus ühes intervjuus, et ooperiteatrid tuleks õhku lasta) ning ooperi kui žanri vastu, mis viib 1960. aastate alguses Ligeti anti-ooperiteni.
Valter Ojakäär "Dzässmuusika" Eesti Raamat Tallinn 1966 a) Jazzmuusika tekkimine, põhiolemus, koostisosad Jazzmuusika põhijooned: 1) Kindel põhirütm 2) Polürütmika 3) Improvisatsioon Niisuguse rütmilise nihke erinevus "klassikalisest" sünkoobist seisneb selles, et viimane tekib nõrgal Omadused, mis on omased ainult jazzmuusikale: taktiosal asuva noodi liitumisest järgnevaga (noot pikeneb tahapoole), aafrika muusikas esinev 1) Swingifenomen rütminihe aga suundub alati ettepoole. See annab talle sünkoobiga võrreldes sootuks erineva rütmilise 2) Ekstaatilisus ...
7-12 kuud Selle perioodi teeb huvitavaks ja lõbusaks lapse kõne kiire areng. Laps hakkab ära tundma tuttavaid sõnu- issi, mõmmi, kännud jne ja hakkab reageerima lihtsamatele tuttavatele küsimustele- tahad juua? Või ettepanekutele- anna issile! 1-2 eluaasta Laps mõistab lihtsamaid küsimusi (nt. kus mõmmi on?). Teie põnnile meeldib kuulata lihtsamaid lugusid, laulmist ja luuletusi. Sel ajal soovib laps tuttavat juttu, laulu või salmi kuulata/korrata mitmeid kordi järjest. 9 Lapse kõne arengu erinevad perioodid Imikute häälitsemine Karjumine Koogamine (3-5-nädalal), meeldivad situatsioonid Prototüübiteooria Lalisemine (3-4-kuul) - kõne
väga rahul uue koera Muskaga kuulas hästi sõna ja loomi hoidis, nagu oleks tal inimese aru, linnupesadesse ei puutunud. Poisid vaatlesid linde, ajasid hauge taga. Pikk ja painduv. Suvel tegi Vargamäel tööd, talvel pidi köstri juures õppima. Kool mõjus Indrekusse kui mürk: oled kord teda millegipärast tarvitama hakanud, siis ei pääse temast enam, sest ihk tema järele aina kasvab. Meeldib lugeda, eelistas seda liulaskmisele. Armastab laulu, eriti aga Mareti laulmist, sest tema hääles oleks nagu pisut ema häält. Kaks esimest aastat kösti juures koolis käies oli ta vana lese kirikumehe juures korteris. Kirikumehe tütretütar, Milli, oli Indreku arvates päris ,,preln" kohe, katsus Indrekuga vene keelt rääkida, aitas lihaküpsetamisega. Läksid koos kuusiku alla. Blond. Helesinised silmad. / Sinna vahtimine oli veel hukutavam kui millalgi isakodus peegeldava veetünni äärel seismine. See oli nagu hea ja ühtlasi ka valus
Elavnes kaubandus ja käsitöö KRISTLIKUD KUNINGRIIGID Kristlike riikide kaitseks loodi vaimulikud rüütliordud (nn sõdivate munkade ordud) 1) Johanniitide ordu 2) Templiordu 3) Saksa e Teutooni ordu Ordu koosnes kolme liiki vendadest Rüütelvennad, Vaimulikud, Teenijad HARIDUS JA ÜLIKOOLID Varakeskajal jagasid haridust peamiselt kloostrid, mis tavaliselt asusid maapiirkondades. Igas kloostris oli kool, kus õpetati lugemist, kirjutamist, laulmist ja ladina keelt (seal võisid õppida ka tavalised lapsed) Euroopa kristianiseerimise ajal olid kloostrid vaimulike ettevalmisttamise kohaks. 12.saj läks hariduses juhtpositsioon kiiresti kasvavate linnade kätte. Linnades asusid toomkoolid (kadedraalkoolid) (Eestisse loodi 1319 esimene), kus õpetati tulevasi vaimulikke. Eraalgatuse või rae ülesandel loodi juba ka grammatikakoole või
2 http://www.in2greece.com/english/historymyth/mythology/names/muses.htm 2 Kristel Lepik SOSE.01.139 27.01.2006 koos lugemise, kirjutamise, grammatika, aritmeetika ja kehalise kasvatusega. Laulmist kasutati vahendina Iliase ja Odüsseia oodide meeldejätmiseks ja ettekandmiseks. Muusikal oli tähtis osa religioossetes kultustes, abielu ja matuseriitustes ning pidulikel rahvakogunemistel. Teatris figureeris muusika tihti läbi kogu etenduse, kombineerides tegevust luulelise dioloogi, tantsu ja lauluga. Mõned etenduse osad skandeeriti või lauldi saateks. Muusika oli eriti oluline koorifunktsioonina, mille eesmärk oli aidata
Edvard Grieg 1843-1907 Norra rahvusliku ärkamisaja muusikaline sümbol. Põhjamaaliselt karge helikeelega teosed. Ta on kirjutanud üle 140 soololaulu, klaveripalade tsükleid, klaveri- ja tsellosonaat, kolm viiulisonaati, keelpillikvartettid. Orkestrisüidid „Peer Gynt I“ ja „Peer Gynt II“ Klaverikontsert a-moll. MK Mäekuninga koopas Solveigi laul Ase surm Eesti muusikaelu 13-18 saj Esimest korda mainiti laulmist kuskil kroonikas 1172. Henriku Liivimaa kroonikas on kirjas Eesti muusikas ja palju on kirjas ka Russovi kroonikas. Esimene pill, mis kasutusele tuli oli orel, kuid seda kastutati algul vähe. Muusikalembusega paistis silma dominiiklaste ordu. 16. sajandist on teada juba Tallinnas palgalised linnamuusikud. 16. sajandi lõpul levis ka eestisse luterikirikureform. Kui katoliku kiriku teenistusel mängis munkade koor, siis luterlus püüdis koguduse kaasa laulma panna. 17 saj ilmusid esimesed
nende täi oli vahepeal targemaks saanud, kuulas sõna, ei püüdnud enam pisikestesse pragudesse pugeda, eriti meeldis täile Hiie, ta lubas tüdrukul enda seljas ratsutada, oli väga ettevaatlik oma koormaga, Hiiele meeldis täi niisamuti, pidas teda armsaks loomaks - Pirre ja Rääk keerasid parajasti kokku mingit löga, millega oma koopa seinale täi pilt maalida, koopas oli palju pisikesi joonistusi, mis näitasid ahvide ajalugu, ahvidega veedeti aega hilisõhtuni, kuulati nende laulmist - seejärel läks igaüks omateed kodu poole, Leemeti teekonna katkestas Pärtel, hommikune tüli oli unustatud, kuid Pärtel tuli kurva uudisega ja teatas, et nende pere kolib külasse, poisid istusid õnnetult, Pärtel ise väga ei tahtnud minna, aga kuna tema ema-isa otsustasid nii, ei jäänud temal muud üle, poisid püüdsid olla lootusrikkad, et näevad ju ikka teineteist ja mets ja küla pole teineteisest kaugel, kuid sisimas oli mõlemas neis suur kurvastus
toiduvarumiskäitumine. Kasvutingimused: isolatsioonis kasvanud koer ei oska midagi karta ega hooli endast, metsvindi algeline laul. Deprivatsioonieksperimentide kriitika põhipunktid ja vastavaid näiteid. (1) deprivatsioonieksperiment võib küll tõestada kogemuse olulisust, kuid ei suuda tõestada kogemuse mitteolulisust. Argumendid: Peaegu võimatu on kindlaks teha, millest täpselt ikkagi loom neis eksperimentides ilma jäeti: a)isoleeritud metsvint ei kuule küll teiste laulu, kuid saab laulmist harjutada iseenda laulu kuulates (mida nt. kurdistatuna ei saa). Mõnikord osutuvad vajalikuks ka kõige ootamatumad ja kummalisemad kogemused: nt. vastsündinud rotipojad ei urineeri esmakordselt enne, kui puudutamise abil ärritatakse nende genitaalpiirkonda (tavaliselt ema ise lakub neid kohe peale sündi). (2) keskkond mõjutab käitumise väljakujunemist mitmel erineval moel, mitte üksnes õppimise kaudu. N:
karja ning jooksu õhtul karjast koju); · lastele loetud loitsud valu vaigistamiseks ("Varesele valu" jm) või esimese hamba äratuleku puhul; · laulud kitsamas mõttes: kindlat piiri lastele lauldavate ja täiskasvanute repertuaari vahel pole; lastele lauldi loomadest ja lindudest, kuid ka mitmesuguseid muid laule. Laste enda repertuaaris oli palju improvisatsiooni, tähenduseta, ainult kõlaefektil põhinevat laulmist, nt · pöördumised lindude, loomade ja loodusobjektide poole ("Lepatriinu, lenda ära", "Kured ritta" jne); · narritamissõnad jm naljasalmikesed;· liisusalmid (mängualguse lugemised);· laulud kitsamas mõttes (sageli samad, mida lauldi lastele). 4.8. Ahellaulud ja mõistatamised Ahellauludel ja mõistatamistel võib olla arhailine usundilis-maagiline tagapõhi. Võimalik, et kunagi olid need täiskasvanute repertuaaris ning siirdusid hiljem lastelaulude hulka
kutsumusest keegi ei saa õndsaks vastutahtmist ja jumalik ettemääratus pidi ilmnema selles, kuidas inimesel läheb maapealses elus. · Võimalikult hästi tehti igapäevatöid. b) Vajalikuks peeti puhastada kirik katoliiklikust toredusest, mis oli säilinud anglikaani kirikus. c) Puritarism avaldas mõju inglaste elulaadile, mis oli nagu feodaalsele (?) eluviisile. · Patuks loeti isegi laulmist ja muusikat ning teatrietendusi ja naeru. · Iseloomult vaikivad ja sünged. · Inimesed on väga töökad ja eriti kokkuhoidlikud. · Rõivamood oli tagasihoidlik ja tume ning kujunes ka tänapäevani püsiv meestesoeng. · Ümarpead lihtsa soenguga parlamendi pooldajad versus kavalerid. 2. Puritarismi 2 põhivoolu: a) Presbüterlus kuningate ja piiskoppide asemel pidi kirikut juhtima presbüterid valitavad koguduse vanemad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
