koduraamatu" II osas (1637), need olid aga lauldamatud proosatõlked, mis pidid aitama vaid 3 saksakeelseid laule mõista. 1656. aastal ilmus "Neu Ehstnisches Gesangbuch" (Uus eesti lauluraamat), kus kirikulaulud olid tõlgitud juba riimitud värssidesse ning seega kirikus lauldavad. Pigem olid sellised raamatud mõeldud siiski kodu ja kooli tarbeks. Koraalide laulmine eestikeelsetes kogudustes sõltus eelkõige kohalikust vaimulikust. 17. sajandil viidi aga mitmel pool sisse ka köstri amet ja kirikulaulude õpetamine jäi sageli tema hoolde. Rahvahariduse edendamisel oli suur tähtsus esimesel rahvakoolide õpetajate seminaril Tartu lähedal (nn Forseliuse seminar, 1684-1688), mida juhatas rootslane Bengt Gottfried Forselius (1660-1688). Nelja aasta jooksul sai tema seminaris õpetust 160 eesti talupoissi. Paljudest neist said hiljem kösterkooliõpetajad
5)Agnus dei jumala tall 2) Muutuvate tekstidega laulud, muutuvad vastavalt kiriku kalendrile ja päevale millal jumalateenistust korraldatakse. #proprium Graduale, astmelaul peale esimest lektsiooni. Juubeldav laul, võib ulatuda väga suurtesse kõrgustesse. Alleluia lauludest arenesid välja rahvalikud laulud. Gregoriuse koraali esitusviisid #Retsiteerimine laulja laulab pikki proosatekste peamisel ühel noodil. Kõrvalekanded on vaid mõnetoonilised. #Psalmoodia Psalmitekstide laulmine. Psalmitekstid on vaba ehitusega värssider ning seetõttu on ühel toonil lauldavad lõigud lühemad #Antifoon Refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele. #Responsoorium Algselt koorirefrääniga soololaulud. #Hümn Stroofilise värsitekstiga. #Skevents Keskaja üks levinumaid vaimuliku luule vorme. Tekstid olid sageli pühendatud kaitsepühakutele. Kujunes paikkonniti väga erinev repertuaar. 16. Saj kaotati enamus tekste
ujumas, vend käib temaga rattaga sõitmas, ema tahab ta aidata köögis. Kodus meeldib talle palju aega koos vennaga veeta, kes on 13 aastane, nad kuulavad koos palju muusikat, tantsivad. Lapsevanemal huvi lapse sõprade ja käitumise vastu lasteaias. Õpetaja: laps on tõesti energiline. Leiab kiirest sõpru, ka selliseid, kes loomult rahulikud, leiab alati endale tegevust. Tundub, et tal pole kunagi igav. Talle meeldib muusika, laulmine ja erinevad pillid. Talle ei meeldi eriti istuvad tegevused (pusled, joonistamine), tüdineb kiiresti. Probleeme pole olnud. Kui, siis mõningad väikesed arusaamatused, kuid nendel on lapsed ise ka lahenduse leidnud, õpetaja pole pidanud sekkuma. Kokkuvõte Õpetajal huvi, kas lapsevanem on lasteaia ja õpetajate tööga rahul. Vanem väga rahul lasteaia ja õpetajate tööga
Eesti Esimene Üldlaulupidu 1986. aasta rahvusteadvuse uurimus Eestis oli tõenäoliselt esimene, kus selgus rahvuse hinnang oma olukorrale tervikuna. Selgus et Eestlased pole oma olukorraga rahul, ja see ka üha halveneb, teised rahvused on siin elades omadega väga rahul ja edaspidi läheb neil veelgi paremini. Samas ka Eesti poliitika ei julgenud seda endale veel tunnistada. Nii aga näitavd et uurimusandmed, võõras rahvuskeskonnas nõrgeneb eestlastel mitte ainult rahvusprobleemi teravus, vaid ka etniline identifikatsioon. See viib rahvusliku pessimismi tekkimiseni ja rahvusteadvuse nõrgenemisele. 1986.87. aastal algas Eestis nii nimetatud fosforiidikampaania. Moskva keskametkonnad kavandasid Kabala-Toolse fosforiidikaevanduste rajamise, mis oleks ohtlikult reostanud kogu Virumaa looduse ning põhjavete kaudu mõjutanud suurt osa Eestimaast. Üle Eesti veeres protestilaine ning massiliselt koguti allkirju kaevanduste...
Ajaloost 18. sajandi esimesel veerandil laastas Eestimaad rängalt Põhjasõda Venemaa ja Rootsi vahel (1700- 1721). Selle tagajärjel läks Eesti Vene impeeriumi koosseisu. Sõjas ja sellele järgnenud katkutaudis hukkus enam kui pool Eestimaa elanikkonnast. Pärast Põhjasõda olid endiselt valitsevaks luteri usk ja kirik.Kiriku sees oli rahutu, kuna olid teatud vastuolud konservatiivsete ning uuendusmeelsete inimeste vahel. Viimaste hulka võib lugeda usuvoolu nimega pietism toetajad. Pietismi esindanud vaimulikud tundsid huvi rahvale hariduse andmise vastu ja püüdsid edendada ka kirikulaulu. 1730. aastail jõudis Eesti- ja Liivimaale pietismi äärmuslik vorm hernhuutlus ehk vennastekogudus. Hernhuutlus on protestantlik äratusliikumine, mis on nime saanud oma keskuse Herrnhuti asunduse järgi Saksimaal. Rõõmsameelse, samas väga tundelise vagaduse toomine luterlikku kirikusse on olnud selle liikumise teeneks. Hernhuutlaste tegevuse kõrgpunkt...
TARTU ÜLIKOOL USUTEADUSKOND Maria Urbel MUUSIKA KIRIKUS Referaat Juhendaja : Kaido Soom Tartu 2009 Mis on kirikumuusika ? Kirikumuusika ehk kultusmuusika on suhtlemisvahend inimese ja Jumala vahel; ta on patukahetsuse, palve ja ülistuse üks võimalik vorm. Kirikumuusika on nii verbaalse kõnemeloodia võimendaja kui ka mõtte ja sõna jõustaja, süvendaja. Piltlikult öeldes lisab heli sõnale füüsilist ja vaimset resonantsi, ta teeb kuuldavaks inimhinge sisima kõne. Üldisel kultuurimaastikul võib kirikumuusikat nimetada ka nisikultuuriks, kuna ta teenib ühiskonnas kindlat huvigruppi ning joonistub väga selgelt välja üldkultuurilisel taustal. 1 Kirikum...
Muusika riigid Araabia- · Levinum religioon,pühakiri: islam-kutse palvusele,koraani laulmine või retsiteerimine, pidulikud laulud · Araabia muusikal on tonaalne süsteem, kus oktav võib jaguneda 24'ks tooniks. · Makaam- erilised meloodiamudelid mille peale hakatakse tegema impovisatsiooni. Igal makaamil on oma kidel teema (nt: naiselikkus, võim, uhkus) · Araabia pillid: ud, lõõtspill, hammondorel, nai, sofar, tsuringa, lauto, rabab · Ud: algselt nelja keelega lauataoline näppekeelpill, mille igal
Laps õpib eelkõige matkides ja jäljendades. Õpikeskkonna loomisel on oluline toetada lapse loomulikku õpihuvi. Õppimisviis esimesel 7. eluaastal ongi jäljendamine. Seega tähtsaim kasvatusvahend on täiskasvanu ja sinna juurde ümbrus. Pedagoog ei organiseeri lapsi tegutsema vaid alustab mingi tegevuse ja loob võimaluse lastel sellega liituda ja seda jäljendada. Planeeritud õppe- ja kasvatustöö toimub läbi erinevate tegevuste nagu voolimine, maalimine, õmblemine, laulmine, eurütmia, hommikuring, muinasjuttude jutustamine, lavastusmängud, toidu valmistamine ja koristamine. Igal päeval ja nädalal on oma rütm. Lapsed kogevad aastaaegade vaheldumise seaduspärasusi läbi erinevate tähtpäevade ja aastaaja pidude. Laps teab mida üks või teine aastaaeg endaga kaasa toob ja pidu aitab aastaajale õige hoo sisse puhuda. Pidusid korraldatakse koos lastega.Väga tähtsal kohal on ka sünnipäevade tähistamine.
tulevikku ja ilma tulevaks aastaks. Surnute hinged pidid jõuluööl käima neid kohti vaatamas, kus nad eluajal olid viibinud. Jõuluööl vabanesid kogu põrgu ja manala väed - nõiad, vaimud ja kurat. Ühelt poolt oli jõuluöö õnnis, püha ja imede öö, aga teiselt pool ka hirmu ja ohtude öö. Ohtude eest aitas rist, sest rist peletas iga kurja vaimu eemale. Nii tehti ristimärk igale uksele ja aknale. Kurjade jõudude vastu kaitses ka piibli lugemine ja vaimulike laulude laulmine. Õlgedel mängiti osavusmänge ja veeti vägikaigast. Jõuluaegse jõukatsumise mõte oli pimeduse-valguse võitluse dramatiseering. Tuli pidi põlema kogu öö läbi, aga ei tohtinud tarest välja paista, aknad kaeti, et kuri sisse ei saaks. Kurat pidi jõuluööl eriti vilkalt ringi kolama, hirmutama loomi ja majas asju ära nõiduma, ratsutama leivalabida ja ahjuluuaga. Aga ristimärki ta kartis. Tööriistad koristati ulualla,
Üheks näiteks oli G. Boccaccio "Dekameron". Muusikas kerkivad esile uued ilmalikud zanrid , mis hakkavad edaspidi määrama kunstmuusika stiili. .Kirikumuusika jääb konservatiivseks kõigil järgnevail sajandeil. 1324-1325 saadab paavst Johannes XXII ilmalikku muusikat tauniva läkituse, mis on erakordne Euroopa muusikaajaloos, kuna nii kõrgel tasemel seisukohavõtte kohtab harva. Keelati moteti ja polüfoonilise ( mitmehäälne ) muusika laulmine kirikus. 14. sajandil domineerib konkurentsitult pikka aega nii kultuuri kui ka poliitilises pildis Prantsusmaa. Kuid Valois'de dünastia ja Inglise kuningas Edward III vahel tekib tüli, mis kujuneb saja-aastaseks sõjaks ( 1337-1453 ). Oluliseks tüliõunaks on Madalmaad, mis olid 15. sajandil Euroopa rikkaim piirkond. Prantsusmaa kaotab Inglismaale suuri alasid. 1415 aasta Azincourti lahingut peetakse prantsuse rüütlikultuuri lõpuks.
ta ei saanud ennast õigesti välja puhata, kuna tööd oli lihtsalt väga palju. Krõõt oli alguses natuke rõõmsam aga mida aeg edasi seda kurvemaks ta muutus, ta nuttis väga tihti. 9. Missugune elu on Maril Andrese kõrval (rõõmud, mured, ootused, lootused, takistused)? Alguses oli Mari rõõmsam, pidevalt ta laulis. Kuid see kadus aja jooksul. Mari muutus kurvaks ja ei laulnud enam aga see laulmine just Andresele meeldis. Tal oli tunne, et vargamägi on neetud koht kus kõik on kurvad. Kõik see oli ka põhjus miks keegi Andrese lastest ei tahtnud seal elada kuna seal pole armastust. 10. Mitu last oli Andresel ja Kröödil? Nimeta. Neil oli neli last. Kolm tüdrukut: Anni, Maret ja Liisi ja samuti üks poiss väike Andres. 11. Mitu last oli Andresel ja Maril? Nimeta. Andresel ja Maril oli kaks poega Indreks, Ants. 12
esitajaks võis olla üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või ka koor Nimetus tuleneb paavst Gregorius I järgi, kes kogus ja süstematiseeris liturgilisi viise. Gregooriuse koraali meloodiad moodustasid keskaegse mitmehäälse muusika aluse. Gregooriuse laul on üldnimetus, mille alla mahub palju erinevaid esitusstiile, žanre ja lauluvorme: retsideerimine – palvete ja pühakirjalõikude esitamine ühel noodil lauldes psalmoodia – psalmitekstide laulmine antifoon – refrääniliselt korduv vastulaul hümn – stroofilise värsstekstiga laul Sekvents – üks enam levinud vaimuliku laulu vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud; tekstid pühendatud kiriku või kloostri kaitsepühakule, mistõttu esinevad paikkondlikud erinevused reponsoorium – algselt koorirefrääniga soololaul, ekstaatiline, improvisatsiooniline, pikkade kaunistustega Missa
Tallinna Prantsuse Lütseum Sandra Sternhof Muusika noorte elus Uurimistöö Juhendaja: õp Küüsmaa Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Muusikat kuulavad kõik noored ning muusika kuulamine on üks peamisi tegemisi noorte elus. Selles peatükis räägingi, milline on muusika tähtsus noorte elus, millised on noorte lemmikmuusikastiilid ja kuidas noored muusikat hindavad. 1. Muusika noorte elus Noored armastavad vabal ajal kuulata meeldejäävat ja arusaadavat muusikat. Muusika vastu tunneb huvi absoluutselt iga noor. Muusika kuulamine ja televiisori vaatamine jagavad esikohta noorte elus. Muusika kuulamine võib ajendada noori õppima võõrkeeli, näiteks selleks, et laulude tekstidest paremini aru saada, samuti laiendab muusika noorte sõnavara. 1.1 Muusika tähtsus noorte elus Muusika on nagu mingi telg, mille ümbe...
Tallinna Prantsuse Lütseum Sandra Sternhof Muusika noorte elus Uurimistöö Juhendaja: õp Küüsmaa Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Muusika noorte elus.................................................................................................................2 1.1Muusika tähtsus noorte elus...............................................................................................2 1.2Muusika kuulamise põhjused.........................
Kuningas, "on klassikaliste ooperite esikümme, kodumaised algupärandid ja modernsed klassikatõlgendused või nüüdisaegsed ooperid. Kahe viimase puhul on kodumaine koosseis vältimatu, klassika puhul tehaksegi teadlikult nn gastroll-lavastusi. Publikule antakse võimalus nautida tippsolistide kunsti." Lavastajal on omad võtted, kuidas lauljat hääle tekitamisest kaugemale juhtida. "Hääl on siiski ainult vahend, mitte eesmärk," ütleb ta. Elus ei ole palju olukordi, kus laulmine on loomulik. Ooperis aga lauldakse kogu aeg ja seda tuleb teha nii, et see mõjuks põhjendatult. Mujal maailmas on tükk aega olnud tavaline teha oopereid tänapäevaseks. Nüüd hakkab see mood küll üle minema. Estonias see kombeks ei ole, sest traditsioonidega teatrile on oluline säilitada nii töökodade kui ka artistide vana head kooli. Et kuulaja suudaks nautida dzässi, peab talle esmalt esitama teema. Nii on ka rahvusooperi funktsioon olla foon ja baas, mille
kommenteerimine (see on sokk, paneme sokid jalga, sokid on nüüd jalas). 2 aastase lapse sõnavaras on tavaliselt juba 50 või rohkem sõna. Ta hakkab juba moodustama kahe sõnalisi lauseid. Selles vanuses hakkab lapse sõnavara juba kiiresti kasvama. Lapsevanemana saab last toetada talle palju raamatuid lugedes. Kasutada tuleks ka palju emotsionaalset miimikat ja liigutusi, et laps ka sõnade tähendust mõistaks. Kaasa aitab ka laulmine ja luuletuste lugemine. 3 aastaselt hakkab laps keerukamaid sõnu natuke lihtsustama või lühendama (nt „inimesest“ saab „imine“). Lapsele meeldib esitada palju küsimusi ja rohkem rääkida. Teab juba rohkem 4 kui 300 sõna. Kasutab juba 3-4 sõnalisi lauseid. Selles vanuses lastele on iseloomulikud miks, kus, mis küsimuste kasutamine, kuigi neile on tihti raske vastata.
Pulmarong läks teele müra ja käraga, hõisati ja helistati kelli. Peiupoiss ratsutas aeg-ajalt ümber pulmarongi. Kui pulmarong jõudis mõrsjamaja lähedusse, tehti peatus ja peiupoiss kihutas saaja lähenemisest teatama. Talle pakuti õlut ja anti kannuga kaasagi, saajarahva kostitamiseks. Kui teateviija oli tagasi jõudnud , algas saaja sissesõit - pulmade laulurohkemaid järke. Värav oli tavaliselt suletud ja selle taga ootas vakarahvas. Algas vastastikune laulmine. Küsiti, kes on tulijad ja miks nad nii hilja tulevad. Teiselt poolt õigustati tulemist või vabandati hilinemist tõkkega teel. Algas sissesõiduloa kauplemine. Luba saadi pärast lunaraha maksmist või passi ettenäitamist. Lunaks oli suur raha pung. Enne tuppa astumist lõi peiupoiss mõõgaga uksele risti. Toas kutsuti saajarahvas kohe lauda sööma. Mõni suutäis maitsti, kuid sööma ei asutud. Nõuti mõrsjat näha. Mõrsja nõudmine, otsimine ja väljatoomine oli
· Ärksamatele talulastele jagasid koolitarkust köstrid. · 1684 asutati Bengs Gottfried Forselliuse eestvedamisel Tartu lähedal piiskopi mõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. · 1686 ilmus Forselliuse koostatud aabits · 1687 nõusts Liivimaa rüütelkond kohusega rajada igasse kihelkonda kool. · Kodus õpetamine Kool tuli ehitada mõisnike raha eest. Õppeained: lugemine, kijutamine, laulmine, kirikusõna, maateadus. Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning kugemisoskus tähelepandavalt kõrge. Põhja-Eestis ja Saaremaal oli koole vähem. Eestikeelne kirjasõna: 17. sajandi alguse eestikeelsed trükised olid valdavalt vaimuliku sisuga, mõeldud mitte niivõrd talurahvale lugemiseks, kuivõrd abimaterjaliks puuduliku eesti keelt oskavatele kirikuõpetajatele. 1637. a. koostas Heinrich Stahl eesti keele grammatika, mis sarnanes saksa keele grammatikaga.
kui kõik ülejäänud on kõlanud. Süvendatud huvi inimese sise elus toimuvate protsesside ja nende väljenduse vastu. Heliloojad: A. Schönberg, A. Berg, A. Webern, E. Krenek 5. Eesti vanem rahvalaulu - iseloomustus, tunnused(5), ettekande viis, rahvalaulu liigid. Iseloomustus: Neid kasutati kui suhtlemislaadi, mille kaudu väljendati arvamusi, meeleolu ja jutustati lugusid. Olulised kohal olid sõnad ning laulmine ise meenutas pigem meloodilist kõne, mis toimus eeslaulja ja koor vahel. Tunnused: algriimiline (esitäht sama, riimis on sõna algused); tekst ja viis ühtne tervik; meloodia aluseks värsirida; ühe mõtte kordus (parallelism); värsirütm - trohheus/skandeerimine - kui värsi ja muusika rütm ei lange kokku Ettekande viis: jongutamine (1-2 takti, mõnesõnaline, primitiivne meloodia); itkemine
külgedele, edule ja ebaedule sellisel kujul, et õpilane ei taju vaenulikku kriitikat. Erinev on ka akadeemiliste õppeainete esitusviis: õppekava on üles ehitatud kasvava spiraalina. See tähendab, et õppeained läbivad kogu 12- aastast koolitsüklit teatavas rütmis. Tunnid algavad tavaliselt kella 8 9 aeg ning päeva alustatakse palve või sobiva salmiga. Järgneb lühiajaline ühistegevus, näiteks laulmine, kooris deklameerimine või plokkflöödi mängimine. Tundide alguses toimub kordamine, mis on eelnenud õppeprotsessi jätkamine. Õpilasi aktiviseeritakse moodustama eelmise korra ainestikust isiklikke mälupilte, õpiku kokkuvõte viimistletakse õppeprotsessi tulemusena töövihikusse, sellest tulenevalt aktiviseerib kujutlusvõimet. Seejärel algavad põhitunnid, mis kestavad kaks tundi, et õpilased saaksid ainesse põhjalikult süveneda
...........Keskkool EESTI SÜMBOLID JA TÄHISED Referaat Koostaja: ...................... Tartu 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus................................................................................3 2. Riigilipp.................................................................4 2.1 Lipp..........................................................................................4 2.2 Lipupäevad................................................................................. 5 2.3 Heiskamine................................................................................. 5 3. Riigivapp................................................................6 3.1 Vapp..........................................................................................6 4. Rahvus......................................
TELEFON: +37256924988 E-POST: [email protected] HARIDUSKÄIK: 2006-2010 Eesti Kunstiakadeemia moekunsti eriala 1994-2006 Tõrva Gümnaasium TÄIENDKOOLITUS: 2005 Kiirmoe tulevikuperspektiivid AS moekoolitus TÖÖKÄIK: 2007-2010 Stilist, AS Ajakirjade kirjastused 2005 suvel Müüja, AS Balbiino TÄIENDAV INFO: Emakeel: eesti keel Võõrkeeled: inglise keel kõrgtasemel, prantsuse, saksa ja vene keel kesktasemel Autojuhiluba: B kategooria HARRASTUSED: Joonistamine, maalimine, laulmine, õmblemine, reisimine, lugemine BILANSS I tootmistsükli alguses(tootmistsükkel 1 kuu) AKTIVA PASSIVA Likviidsed varad 2600 eurot Kohustused: 1. Lühiajalised Maksmata üür 200 eurot Elekter 50 eurot 2. Pikaajalised 0
TALLINNA ÜLIKOOL Pedagoogiline Seminar Noorsootöö Pille-Riin Pruus Suulise ja kirjaliku kommunikatsiooni praktikum Iseseisvad tööd Juhendaja: Katrin Aava Tallinn 2014 Sisukord Suuline ja kirjaliku komunikatsiooni praktikum Pille-Riin Pruus Sisukord.............................................................................................................................................................1 ...........................................................................................................................................................................4 Sissejuhatus.....................................
Muusika kontrolltöö vastused Annabel Soovik M-13 1.- 2.Muusikalised väljendusvahendid on : tempo, meloodia, helilaad, rütm, dünaamika, harmoonia, helistik, tämber, vorm, žanr, orkestratsioon... 3. Muusika tekkepõhjused: 1)inimese erutatud emotsionaalne kõne ehk inimhääl tekib tunnete väljendamise vajadusest. 2)Rutiinse töö kergendamiseks, saatmiseks, teadete edastamiseks rütmi abil. Arvatakse , et ürginimene arenes inimeseks tööprotsessis ja seega võib muusika üks tekkepõhjuseid peituda tööd ja selle rütmis 3)jumalate kummardamiseks maagia, rituaalide täitmisel - tantsiti, lauldi, et võimendada edastatavat sõnumit. 4)Soojätkamise vajadus- kes kõvemini laulab, sel on paremad võimalused tugevamat järglasekandjat valida. 5)Sündis häälitsustest, millega inimene püüdis lindude ja loomade hääli järgi arvata. Avastati, et tühjad ja õõnsad taimeosad tekitavad heli kui neisse...
Keskaja muusika Keskaeg (5. 15. sajand). Toimus rahvasteränne, Euroopas kinnitas kanda kristlus Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e püha Ambrosiusega- lauluviiside korjaja Lääne kiriku keskuseks sai Rooma 590.a. valiti Rooma paavstiks Gregorius Suur (Gregorius I) -jätkas Ambrosiuse poolt alustatut- kogus ja parandas leitud viise ning aitas kaasa nende levitamisele -ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste ja võttis kasutusele uue liturgia (jumalateenistuse ülesehitus) -tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks Gregooriuse laulu aluseks. -vaimulik muusika Pärast Ambrosiust ja Gregorius Suurt jäi kirikumuusika tükiks ajaks soiku->andis võimaluse ilmaliku laulu tekkeks -Gregarius I ,,Üle Euroopa peab katoliku kirikus olema ühtne liturgia, kõlama ühtne kiriku laul'' Liturgia e jumalateenistuse korrastus kujujunenud ühistest valdustest, lauludest. Kat...
Nende ajal oli muusika polüfooniline. Selles kõlas ühteaegu mitu üksteisest sõltumatut iseseisvat viisi, mis olid ühendatud kindlate reeglite järgi. Hääled sulasid selles kokku kauniks ja haaravaks kõlaks, kuid sõnu oli raske eristada. Ja siis tegidki camerata rühma liikmed- olles ise arvamusel, et taastavad põhimõtteliselt antiikdraama muusikat- rea novaatorlikke samme. Üks neist, Vincenzo Galilei (Galileo Galilei isa), teeb ettepaneku asendada mitmehäälne laulmine ühehäälsega mingi pilli saatel, sest siis kandub sõna hästi kuulajani, kusjuures säilib teksti intonatsioon ja emotsionaalne värving. Kuna ta järgis sõna ning püüdis edasi anda kõneintonatsiooni, siis hakati teda nimetama retsitatiiviks. Retsitatiivi tekkimisega tärkas võimalus proovida taasluua antiikteatri etendusi. Helilooja ja laulja Jakopo Peri kirjutas tolle aja tuntud poeedi Ottavio Rinuccini tekstile esimese uues stiilis ooperi "Daphne", mis lavastati 1597-1598
1 slaid Sissejuhatus 2 slaid Ajaloost Johann Friedrich Oberlin 18. saj. Asutatud näputöökool Pastor, kes lõi näputöökooli. Seda lasteasutust külastasid 2-6aastased lapsed, kes õppisid seal prantuse keelt, tutvusit ümbritseva eluga ja said kehalist ettevalmistust. Theodor Fliedner 19. saj. Asutatud diakooniline õppeasutus Õppeasutus, kust said koolitust õpetajad, kes asusid peale lõpetamist juhtima paljusid väikelaste asutusi. Pidas väikelaste jaoks oluliseks kindlat päevakava ja religioosset õpetust. Väikelaste hooldusasutuste kiire kasv 19. saj. 1845a oli Berliinis 29 asutust 3635 lapsele vanuses 2-6 aastat. 3 slaid Friedrich Wilhelm August Fröbel (1782-1852) Pühendunud väikelastekasvatusele oli ise Sveitsis kasvatusasutuse juhataja, kuid pöördus Saksamaale tagasi, sest tahtis end pühendada väikelastele ja nende kasvatamisele. 1840a. kasvatusasutuse rajamine ,,lasteaed" (Kindergarten) Rajas kasvatusasutuse, mis oli m...
arensesid sanrid. Neid esitati amfiteatris. Tragöödias on liitunud sõnaline kunst, muusika, näitlemine, tants ja isegi arhitektuur. Tuntumad tragöödiate autorid: Aischylos, Sophekles, Euripides ja komöödia Aristophanes. Rooma impeeriumi muusika lähtus vana-kreeka muusika pärandist ega lisanud sellele kuigi palju olulist. Rooma hinnati muusikat rohkem meelelahutuslikust kui kasvatuslikust küljest, pillimäng ja laulmine oli levinud ka lihtrahva hulgas. Pillimuusikat kanti ette suurte koosseisudega. Keskaja muusika ( 5 13 saj ) 24.01.07 Juba rooma keisri riigi ajal hakkas levima kristlus ehk ristiusk. Kristlus tõi suure pöörde inimeste mõttelaadi. Oluliseks muutus usk ainu jumalasse. Keskaja elu suunas kristlik kirik, mis mõjutas ka kunsti. Peamiseks vaimuvaraks olid piiblilood. Jumalasõna
loomulikku kulgemist), rütm loid ja laialivalguv. Esitab üksik vaimulik, koorisolist, ansambel või koor, sageli kahes grupis. Üldnimetuse ,,gregoriuse laul" alla mahub rida erinevaid vorme, zanreid ja stiile. Gregooriuse laulu tüübid: Retsiteerimine -- palvete ja pühakirjalõikude esitamine üldiselt ühel noodil (retsitatsioonitoonil) lauldes, mõnetoonilised kõrvalekalded meloodiavormelid Psalmoodia -- Psalmitekstide laulmine. Erineb retsiteerimisest vaba ehitusega värssteksti kasutamise poolest, seetõttu lõigud lühemad, vormelite vaheldumine korrapärasem. Peamine laulutüüp tunnipalvustel. Antifon -- refrääniliselt korduv vastulaul (tekst enamasti piiblist) psalmi tsiteerimisele, esitasid kaks koori või koor ja solist. Pühendatud kirikuaasta konkreetsele päevale, ka missade avalaulud.
Üsna tavaline oli, et eeslaulja ja koor laulsid vaheldumisi. Koor ühines eeslauljaga seitsmendal silbil (viimasel värsijalal), samuti eeslaulja kooriga seda nähtust nimetatakse liegajus. Selline laulujärje ettehaaramine võimaldas kergemini õiget tooni ja rütmi tabada, et laulu katkematult jätkata. Koor sai kaasa laulda ka sõnu teadmata. Värsirea kordamise ajal ei tarvitsenud eeslaulja kaasa laulda, sel ajal sai ta meelde tuletada või välja mõelda järgmist värssi. Laulmine oli oluline mitmete maagiliste toimingute juures, sest lauldud sõnadele omistati teistsugust mõju, kui kõneldud sõnadele. Laulmine võimaldas teksti valjusti, sisendavalt ja meeldejäävalt esitada ning pakkus ka meelelahutust. Lauldi ka pilli saatel, mis omakorda mõjutas lauluviise. Levinumad saatepillid olid kannel ja lõõtspill. Eesti regilaulude viisid on kujunenud tihedas seoses tekstiga, järgivad teksti ülesehitust ning lause meloodiat
REEDE ,,Oleme terved!'' 07.30-08.00 : Laste saabumine lasteaeda ja vanemate tervitamine ning tulevase päevaplaani tutvustamine. 08.00-08.30 : Lastega arutelu ringis. Arutletakse lastega nädala jooksul õpitu läbi. Küsitakse lastelt, mida on tervislik süüa, miks peab sporti tegema, miks peab puhtust hoida ning miks on hea õues mängida. Räägitakse ka läbi, milliseid lastelaule me õppisime ning laulsime ja arutletakse miks on laulmine tervisele hea. 08.30-09.00 : Hommikusöök. Enne hommikusööki lauldakse jälle lastelaulu ,,Hiiretips'' 09.00-11.30 : Mõtlemismängud ja käeline tegevus. Viiakse läbi kolm erinevat tegevust: Laululinnu värvimine (vt lisa, värvi laululind), mõistatus ,,Leia kümme erinevust'' (vt lisa, leia erinevused), lauamäng ,,Laul läks kaduma''. 11.30-12.00 : Lõunasöök. Enne lõunasööki lauldakse koos lastelaulu ,,Head isu''. 12.00-13.00 : Vaba tund õues. 13.00-15.00 : Lõuna uinak
võtmise. Tema algatusel rajati vaeste hoolekanne, varjupaigad ja kirikukoolid. 2) Johann Calvin- temalt pärineb jumaliku ettemääratluse põhimõtte(Jumal on määranud ühed inimesed õndsaks saama, teised hukatusse saatust muuta ei ole võimalik.) nõudis lihtsat eluviisi, kokkuhoidlikust, töökust. Õpetust nim kalvinismiks. Levis kiirest üle Euroopa ja muutis inimeste elulaadi. Keelati tantsud, mängud, laulmine, meelelahutus, värvilised riided, ehted. Kõik kandsid musta, käisid kirikus ja lugesid piiblit. Kalvinistid muutusid väga äärmuslikuks ja vaenulikuks teiste uskude suhtes. Mõnes mõttes hakkasid sarnanema inkvisitsiooniga Inglismaa 16. saj oli Inglismaa isoleeritud maa. Pärast Rooside sõda tulid võimule Tuudorid. Kuningaks sai Henry VII: 1509 a päris trooni Henry VIII sekkus oma poliitikaga Euroopa riikide siseasjadesse. Oli tugev valitseja
hariduse. Aga ta ei pöördunud ainult nõunikke poole. Vaja oli ka saada linnakodanikke toetus. Neilegi üritas ta põhjendada koolide kasutegureid: koolidest tulevad välja haritud ja seadusi jägivad linnakodanikud, koolid aitavad edendada rahu ja panna alus heale valitsusele. Lutheri arvates vajavad lapsed samuti kasulikke kunste, milleks on tema soovitusel kol Piibli keelt (ladina, kreeka ja heebrea keel) koos saksa keelega, ajalugu, laulmine, instrumentaalne muusika ja matemaatika. Ta soovitas koolide juures asuvate raamatukogude jaoks nelja liigitust: piiblid ladina, kreeka, heebrea, saksa jt keeltes; kirjandus ilmalik ja kristlik, mis toetab grammatika õpetamist ja sellega avab ligipääsu jumalasõnale; kunstide ja teaduste kogumid; õigusteadust ja meditsiini puuduv kirjandus. Luther andis nõu, et koolis peaks veedetama vaid tund või kaks päevas ja seejärel suunduma koju koduste ülesannete juurde
Pulmarong läks teele müra ja käraga, hõisati ja helistati kelli. Peiupoiss ratsutas aeg-ajalt ümber pulmarongi. Kui pulmarong jõudis mõrsjamaja lähedusse, tehti peatus ja peiupoiss kihutas saaja lähenemisest teatama. Talle pakuti õlut ja anti kannuga kaasagi, saajarahva kostitamiseks. Kui teateviija oli tagasi jõudnud , algas saaja sissesõit - pulmade laulurohkemaid järke. Värav oli tavaliselt suletud ja selle taga ootas vakarahvas. Algas vastastikune laulmine. Küsiti, kes on tulijad ja miks nad nii hilja tulevad. Teiselt poolt õigustati tulemist või vabandati hilinemist tõkkega teel. Algas sissesõiduloa kauplemine. Luba saadi pärast lunaraha maksmist või passi ettenäitamist. Lunaks oli suur raha pung. Enne tuppa astumist lõi peiupoiss mõõgaga uksele risti. Toas kutsuti saajarahvas kohe lauda sööma. Mõni suutäis maitsti, kuid sööma ei asutud. Nõuti mõrsjat näha. Mõrsja nõudmine, otsimine ja väljatoomine oli
Võib-olla oli põhjuseks see, et ma teadsin kõike laule ning pooled olid mul täiesti peas. Imelik oli kuulata neid palasid eesti keelsetena, kuid ei saa märkimata jätta, et solistide valik oli väga hea. Ma arvan, et Maarja-Liisist pole paremat inimest Eestis Evitat kehastamaks. Maarja näokuju sarananeb kõige rohkem temaga. Ma ei kujutaks lihtsalt kedagi teist selles rollis ette. Ma ootasin huviga, et näha, kuidas ta selle osatäitmisega hakkama saab, kuna nende lugude hästi välja laulmine nõuab tõsist tööd ja pingutust. Ei ole ju lihtne näidelda ja laulda 2 tundi järjest nii rasket osa. Seega muljed on mul väga positiivsed, kui arvestada seda, et see oli alles üks esimestest etendustest ning iga korraga tuleb esinejatel rohkem enesekindlust ja kogemust juurde. Vahel tundus, et Maarja-Liisi hääl jäi kuidagi nõrgaks. Orkester mängis kogu aeg ning kõikidest sõnadest ei olnud võimalik aru saada, kuid see on andestatav.
Barokiajastu - uuenduste ajastu, vokaal- ja instrumentaalmuusika väljakujunemise ajastu. Mõiste ,,Barokk" tähistab kunsti- ja muusikastiili 16.sajandi lõpust 18.sajandi keskpaigani. Sõna ise on pärit portugali keelst, kus barroco tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. 18. sajandi keskel sai see sõna hääbuva kunstistiili pilkenimeks, millega seostusid halvustuvad hinnangi: ebaloomulik, kummaline,ekstsentriline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena, milles pole enam hinnangut, on ta kunstiloolaste eeskujul kasutusele võetud eelmise sajandivahetusel. Ajaliselt on lihtsam piiritleda barokki aastatega 1600-1750. Stiilimurrang 1600. aasta paiku oli võrdlemisi järsk- vaid väheste aastate jooksul valmisid uuele ajastule aluse pannud teosed: 1597-1600 loodi esimesed ooperid, 1600 esimene oratoorium ning 1601 või 1602 avaldas Giulio Caccini esimese uues stiilis laulukogumiku ,,Le nuove musiche" ehk ,,Uus muusi...
s u g u n e k l a . V i s i d o l l a n i i v a i m u l i k u d k u i i l m a l i k u d . K a s u t a t i a a r i a t , e sitavad solistid, olemas on vike kammeransambel. 5. Ooperi kujunemine ja teke. Ooper tekkis Itaalias Firenzes. Kujunema hakkas 15. sajandil, aga kerkis esile 16. sajandi lpul. Kaunite kunstide armastajad, kes kisid Firenzes koos, arvasid, et tuleb luua midagi vimsat ja suurejoonelist nagu oli antiikajal. Selleks oli ooper, mille komponentideks oli laulmine, tantsimine, uhked kostmid ja rikkalikud lavakaunistused. Esimene suurejooneline ooper oli Claudio Monteverdi Orpehus. Hilisemaks ooperikeskuseks kujunes Veneetsia. Seal tegutses umbes 7 ooperiteatrit. 6. Basso Continuo e. nummerdatud bass. (katkematu bass) Muusikat pidevalt saatev bassihl, mille peale ehitatakse les saateharmoonia. Seda mngitakse vhemalt kahe pilliga, millest ks on basspill (tello, viola da gamba, fagott) ja .harmooniapill (klavessiin, orel, lauto). 7
Toad pidid alati korras olema ja selle eest pandi ka hindeid. Öörahu algas kell üksteist, siis pidid kõik oma tubades olema ja magama minema. 5.Koolikord. Koolis olid samad õppeained nagu präegugi.Kaasa pidid kõik töötama. Kes tunnis kaasa ei viitsinud teha pandi klassi ette seisma ja pidi ikka kaasa töötama. Nii et kaasa pidid igal juhul tegema. Kõige rohkem meeldisid emale sellised kerged tunnid nagu tööõpetus, käsitöö, kehaline kasvatus, laulmine ja ka sellised ained mida õpetaja sai ja oskas huvitavaks teha. Näiteks geograafia, keemia, füüsika ja ühiskonnaõpetus. Vahetundides ei tohtinud joosta. Pidi jalutama kahekaupa käest kinni ja ringi ratast. Kes nii ei teinud pandi ringi keskele seisma. Seda nimetati häbipostiks. Koolis ja kooli territooriumil pidid korralikult käituma. Loomulikult pidi igal pool hästi käituma, sest kui näiteks poisid kuskil pahandust tegid ja see välja tuli,
-16. SAJANDIL Madalmaade vokaalpolüfoonia kõrgaeg Belgia, Holland, Luxembourg ja Kirde-Prantsusmaa – Burgundia hertsogiriigi kultuuriline tervik. 1419-67 hiilgeaeg, 1474-77 riik lagunes Burgundia sõdade käigus 15. Saj algul pakkus Burgundia peavarju erineva kultuuritaustaga muusikutele ja kunstnikutele üle Euroopa, kes lahkusid sõdadest nõrgestatud kodumaalt Inglise õukonnamuusikud tõid mandrile kaasa uue väljenduslaadi – laulmine paralleelsetes tertsides ja sekstides. Sellest kasvas välja uusaegse Euroopa muusikale iseloomulik harmooniakeel. Kuna kunstiinimeste taust oli kirju, ühendas renesanss jooni eri maade kultuurist 9. Uued žanrid - missa, reekviem, motett, ilmalik polüfooniline laul Missad: Esinduslikumaks žanriks sai missa ordinaariumiosade tsükkel ehk tsükliline kontsertmissa Kasvas välja keskaegse liturgilise missa ordinaariumi osadest
Meil pesitsev hänilane talvitub lõunapool Sahaara kõrbe, mille ületavad ilma vahepeatuseta. Ränne toimub salkadena, ööbimiskohana eelistatakse roostikke. (Peksar, 2014) Paar nädalat enne emaseid saabuvad isaslinnud, kes vaatavad välja elupaiga. Kui mõni konkurent väljavalitud valdust tahab üle lüüa, siis kaitstakse seda vapralt. Kui emaslinnud on kohale saabunud, hakkavad eredas rüüs isased neid põõsaoksal või vaial lauldes võluma. Kui eemalt laulmine ei ole piisavalt mõjukas, siis tullakse maapinnal tiirutades esinema konkreetsele emaslinnule. Sealjuures ajab isane suled puhevile ja tõstes saba ning sirutades pead välja. (Peksar, 2014) Kõige tüüpilisem häälitsus hänilasel on siutsuv „vitsi“ või „pslie“. Laul on kutsehüüdude jada, mida esitatakse mängupoosis, rind puhevil (Jonsson, 1992) . Kui isane on emasele ennast küllalt tõestanud, hakkab emaslind munema, enamasti mai keskel (Laurits, 2014)
saj. II pool). 590. aastal sai paavstiks. Teeb Roomas laulukooli. Saadab mungad koguma infot selle kohta mida kristlased teevad erinevates paikades maailmas jumalateenistuse ajal. Algatas ühesuguse jumalateenistuse maailmas. Tunnus: valge tuvi, kes kõrva sosistab. Gregoriuse koraalile iseloomulikud jooned: * Pille ei kasutata saatel – a capella (ilma saateta) * Laulavad mungad * Ladina keelne * Ühehäälne laulmine * Puudub kindel taktimõõt, muusika rõhud olenevad sõnadest * Aluseks vaimulik proosa tekst Uus laulutüüp tekib alles 10. sajandil. Tekivad ordud. Kirikusse tagasi orel 9. sajandil. Tekib kahehäälsus – esimene laul on organum. Organum – kahehäälne kirikulaul, mille alumine hääl laulab alati Gregoriuse koraali. Kasutati 10-13 sajandil. Leoninus – kirjutab kahehäälseid organumeid (12 sajand).
POLE-TÄHTIS-MIS-KOOL Pole-tähtis-mis-teaduskond KÕNEARENDUSTEGEVUSED SÕIMERÜHMAS Arvestustöö Pole-tähtis-mis nimi Juhendaja: pole-tähtis Aasta-pole-tähtis Sisukord 1. Kõnearendus kui sissejuhatus lugema õppimiseks 3 2. 2.a. laps- grammatika omandamise periood 3 3. Süsteemid, mida kasutada 5 3.1. Jäljendusmängud 5 3.2. Nukumängud 6 3.3. Muusika 6 3.4. Käelised tegelused 7 3.5. Lastekirjandus ja ettelugemine 7 4.Ülevaade rühmas toimuvast kõnearendustööst 8 2 1. Kõnearendus kui sissejuhatus lugema õppimiseks. Kõnelema õppimine on kõige keerukam ülesanne, millega laps peab hakkam...
Uue usuliikumisega ühinesid mitmed pastorid ja mõisnikud. Rajati uusi koole, et seal noori ette valmistada kirikukirjanduse iseseisvaks lugemiseks. Uus usuliikumine ei pööranud tähelepanu, mitte ainult palvetamisele, vaid ka piibli uurimisele. Hernhuutlus ehk vennastekoguduse liikumine sai alguse Saksamaalt Herrnhuti asundusest. Kirikuga võrreldes anti piiblile palju rahvalikum tõlgendus. Vennastekoguduse piirkonnas levis eriti kiiresti kirjutamisoskus, laulmine ja mitmesuguste saatepillide mängimine. Algsed vaimulikud eesmärgid kasvasid üle rahva üldiseks hariduspüüdeks ja muusikaharrastuseks. 18. sajandi teisel kolmandikul õppisid täiskasvanud iseseisvalt ja lapsed õppisid kodus kirjutama. 1743. aastal keelati kogu Venemaal hernhuutide tegevus. Külakoolide arv hakkas jälle kahanema. Alles kujunev koolivõrk jäi kihelkonniti väga eripalgeliseks, tõõtasid kihelkonna-, mõisa- ja külakoolid
mandrialad oma valdusse.[4] Esimesed luterlikud kirikulaulud avaldas eestikeelses tõlkes Heinrich Stahl oma "Käsi- ja koduraamatu" II osas (1637), need olid aga lauldamatud proosatõlked, mis pidid aitama vaid saksakeelseid laule mõista. 1656. aastal ilmus "Neu Ehstnisches Gesangbuch" (Uus eesti lauluraamat), kus kirikulaulud olid tõlgitud juba riimitud värssidesse ning seega kirikus lauldavad. Pigem olid sellised raamatud mõeldud siiski kodu ja kooli tarbeks. [4] Koraalide laulmine eestikeelsetes kogudustes sõltus eelkõige kohalikust vaimulikust. 17. sajandil viidi aga mitmel pool sisse ka köstri amet ja kirikulaulude õpetamine jäi sageli tema hoolde. Rahvahariduse edendamisel oli suur tähtsus esimesel rahvakoolide õpetajate seminaril Tartu lähedal (nn Forseliuse seminar, 1684-1688), mida juhatas rootslane Bengt Gottfried Forselius (1660-1688). Nelja aasta jooksul sai tema seminaris õpetust 160 eesti talupoissi. Paljudest neist said hiljem kösterkooliõpetajad
andis tõuke üldlaulupeo korraldamiseks. 1866 Laiusel kohaliku koori algatusel laulupidu. 1867 Pärnu kihelkonna laulupidu Uulu mõisas. Sarnanes mitmeti üldlaulupeoga. 1868 Valgas Läti laulupidu 5. Kas ja mille poolest pead tähtsaks üldlaulupidude ja -tantsupidude traditsiooni? Pean laulupidude ja tantsupidude traditsiooni väga tähtsaks. Kuna Eestis on olnud laulutraditsioon ning laulmine üldse juba ammusest ajast au sees ja meil on väga kuulsaid laulukirjutajaid ning heliloojaid. Nii laulmine kui tantsimine toob rahva kokku. Tekib selline ühtekuuluvuse tunne ja ühtehoidmine. Nagu on öeldud, et me oleme end vabaks laulnud ja laulame edasi. Kõik koonduvad ühte. Samuti on see ka tantsuga. 6. Millised olid hoiakud muusika rahvuslikkuse suhtes 20. sajandi I poolel? 1.Rahvuslikkus oli esmalt seotud professionaalsusega 2
Muusika leiutasid ja esimestena harrastasid jumalad. Kreeklased pidasid luulet, muusikat, tantsu, teatrit jne jumalate kingituseks inimestele. Muusikuid ja poeete pidasid nad jumaliku andega prohvetiteks, samal ajal kui kujutava kunsti meistritesse suhtuti kui käsitöölistesse. Arhailine ajajärk eepika ja lüürika Arhailist aega iseloomustab eelkõige rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine, eepiliste ulatuslike värsivormis lugulaulude laulmine (eepos kr. k sõna, värss; eepos ulatuslik värssteos). Homeros oli 8. sajandil elanud arvatavasti pime laulik aoid. Teda peetakse kahe eepose ,,Iliase" ja ,,Odüsseis" autoriks (see on küll kahtlane, sest ,,Odüsseiat" arvatakse pärinevat pool sajandit hilisemast ajast, samuti on palju erinevat nende stiilis). Mõlemad eeposed tuginevad aga heksameetrile (kr hex kuus, metron mõõt) Kreeka
6 1. MUUSIKA MÕJU INIMESELE 1.1. Muusika teekond ajus Muusika vastuvõtuga on seotud mõlemad ajupoolkerad. Parema poolkera funktsiooniks on võimalikult täiusliku muusikakogemuse võimaldamine, see keskendub heli kvaliteedile ja sellest kantud meeleolule. Vasak poolkera analüüsib ja korrastab muusikalise kogemuse üksikasju, jälgib muusika vormi ja ülesehitust. Laulmine ilma sõnadeta, ümisemine ja heliteose harmoonia peegelduvad paremas ajupoolkeras; rütm, sõnad ja vormiline ülesehitus vasakus. Nii on see paremakäelistel, vasakukäelistel on vastupidi. On täheldatud, et muusikaline koolitus muudab muusika teekonda ajus. Ilma muusikalise koolituseta inimestel on muusika kuulamisel rohkem aktiveeritud parema ajupoolkera, mis võimaldab haarata muusikat emotsionaalselt. Muusikaharidus annab inimesele
Cimze seminar oli lätlasest pedagoogi ja muusiku Janis Cimze (Zimse) juhitud Liivimaa kihelkonnakooli õpetajate ja köstrite seminar Valgas. Seminari võeti vastu iga kolme aasta tagant, õppetöö kestis samuti kolm aastat. Seminari pääsemiseks nõuti kirikuõpetaja soovitust ja kihelkonnakooli lõputunnistust. Ülalpidamiskuludeks tuli maksta 3540 ning õppematerjalide eest 1015 rubla. Õpetust anti saksa keeles, õppeaineteks usuõpetus, rehkendamine, maateadus, laulmine, klaveri, oreli ja viiuli mängimine ning harmoonia. Aastal 1871 muudeti töökorraldust, õpilasi hakati vastu võtma igal aastal ning pikendati õppeaega kolmelt aastalt neljale. Seminari juures korraldati ka esimesed täienduskursused. Ärkamisaeg oli üle-euroopaline nähtus, eestlastel oli valida sakslasliku ja veneliku vahel. Ärkamine sai võimalikuks tänu sellele, et Hurt, Jakobson, Jannsen ja Koidula jäid eestlasteks
Väike Joseph äratas muusikutes huvi juba viieaastaselt.Tal oli suurepärane muusikaline kuulmine ja mälu ning hea rütmitunne. Kõiki vaimustas ka poisikese hõbedaselt helisev lauluhääl. Tänu väljapaistvatele muusikalistele võimetele võeti poiss kõigepealt Heinburgi väikelinna kirikukoori (peakiriku) koorikapelli. See oli Haydni jaoks otsustava tähtsusega, kuna oli ainus võimalus saada muusikaharidust. Kooris laulmine jäigi Haydni ainsaks, kuigi heaks koolituseks. Poisi võimed arenesid kiiresti ja talle hakati usaldama raskeid soolopartiisid. Kirikukoor esines sageli ka linnapidsutusel, pulmades ja matustel. Samuti kutsuti koori laulma õukonnapidudele. Ja kui palju aega kulus veel proovidele ja esinemistele Sankt Stephani kirikus endas! Kõik see tähendas noorukeste kooripoiste jaoks ränka koormust. Joseph oli taibukas ja kõike uut kiiresti omandav. Ta leides koguni veel aega tegeleda viiuli- ja
Viikingi naised tegid süüa, ketrasid lõnga, hoolitsesid majapidamise eest ja valmistasid riideid. Nad olid oma mehe vara kaasomanikud ja võisid omada maavaldusi. Viikingite kiri Viikingid kasutasid tähtede asemel ruune. Nad uskusid, et ruunides peitub mingi maagiline või isegi üleloomulik sõnum. Igapäevased ruunid raiuti rauda, puusse või kivisse. On aga teada, et ruune on raiutud ka pronksi ja hõbedasse. Viikingite jaoks oli väga tähtis ka jutuvestmine, laulmine ja luuletamine. Skaldid (poeedid) kandsid ette värsse ja jutustasid lugusid vägilastest ja jumalatest. Hiljem pandi nende lood kirja ja tänapäeval tuntakse neid saagadena. Viikingite välimus Viikingid olid pikka kasvu. Mehed kandsid habet, mida pügati ja kammiti, kamm pandi isegi hauda kaasa. Nende eluiga ei olnud pikk ja välja nägid nad ka pesemata ja räpased. Kuid kõik need oletused ei saa olla väga täpsed. Viikingite kodu Viikingid elasid pikkmajades. Need majad olid pikad ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
