Eesti keele sõnamoodustus Sõnamoodustus tegeleb motiveeritud sõnade analüüsi ja kirjeldusega. o Arbitaarsed ehk kokkuleppelised: maa, mets, vihm, lumi. o Motiveeritud: nimetamise aluseks on seos mõne teise sõna või nähtusega: maanaine, metsloom. Siia alla kuuluvad ka deskriptiivsed sõnad: auh-auh, kriiks. Sõnamoodustuse analüütiline ehk staatiline aspekt kirjeldab keeles olevate sõnade moodustusstruktuuri (millistest osadest sõnad koosnevad, mis reeglite järgi on osad omavahel ühendatud). Sõnamoodustuse protsessuaalne ehk dünaamiline aspekt jälgib tegelikku keelekasutust ja kirjeldab, kuidas sõnad sünnivad ning kuidas ja mis eesmärgil neid moodustatakse. Sõnamoodustusliigid: 1. Sõnade liitmine ehk kompositsioon, st sõnade moodustamine tüvesid liites: liivarand, talumaja. 2. Sõnade tuletamine ehk derivatsioon, st sõnade moodustamine tüve ja afiksit liites: liivjas, randlane,...
kustutamine, mille ta on ise inimestele peale pannud. Lootus patukustutuskirjade abil õndsaks saada on vale. Vastuseis pühakute kultusele. Teenistus peab olema emakeelne. Jumalateenistus peab olema emakeelne. Tõlkis Piiblit Uus Testament ilmus saksakeelsena 1522, kogu Piibel 1534. Koolide rajamine laialdane lugemisoskuse levik luterlikes maades (ka Eestis). Pühakirja lugemine iseseisvalt + selle üle mõtisklemine. Koolides ka laulmine kogudus peab teenistusest osa võtma. Kirikulaule lauldakse ka kodudes kirikust väljas. Martin Luther (1483 1546) Naelutas 95 teesi 31. okt. 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele patukustutuskirjade vastu. Reformatsiooni algus. Orel ja reformatsioon orelite purustamised protestantlikes maades. luteri kirikus lauldav ühehäälne laul. Selle allikad: olemasolevate gregooriuse koraalide tõlkimine ja kohandamine:
Teatrid olid alati templi läheduses ja koosnesid kolmest põhiosast: süda, tasane ringikujuline väljak; skenee, mis oli etendusele taustaks ja kõlaseinaks ning varjas riietusruume ja lavamehhanisme; theatron ehk vaatamispaik. Teatrid olid tohtutu suured. Etenduse eest pidi maksma. Vaheaegu polnud, mäng kulges lakkamatult. Tragöödia koosneb: 1) Proloog ehk sissejuhatus 2) Parodos ehk avalaul, koori saabumine 3) Episoodid ehk dialoogilised osad 4) Stasimone ehk koori laulmine episoodide vahel 5) Eksood ehk viimane episood ja koori lahkumine Rooma kirjanduse perioodid: 1) Kuni 3.saj. eKr rahvaloomingulise sõnakunsti periood. 2) 3.saj. teine pool kuni 2.saj.eKr arhailine ajajärk. Kujunesid välja kirjanduslikud zanrid, loodi eeposeid, tragöödiaid, komöödiad. Pandi alus kõnekunstile. 3) 1.saj.eKr 1.saj.pKr. Rooma kirjanduse klassikaline periood, kuldne ajajärk.
Armastab vaheldust,nalja ja naeru,kuid teda ei saa usaldada. 6. Võimed: üksik-võimed mida enam väiksemateks osadeks jaotada ei saa nt põhimälumaht ja tajukiirus-, eri-võimed mis avalduvad teatud kindlal alal ja teistele avalduvad need teatud kindlal ajal ja üldvõimed- avalduvad mitmel alal ja koosnevad verbaalsetest,matemaatilistest,taju,ruumilistest,kujundlikest mõtlemiste võimetest. 3-3-5 laulmine ja musikaalsus, 4-7 joonistamine, 10-12 füüsikalised matemaatilised tehnilised, 13-16 kirjanduslikud võimed.Intelligentsus on astmelise struktuuriga üldvõimete kogu,mis määrab ära vaimse tegevuse taseme ja selle kvaliteedi.Itelligentsust mõõdetakse intelligentsuse testidega ja tulemust määratletakse IQ punktides 7. Intellekti häired: 1) sünnipärased->debiilsus-kergehäire.õpetatavad teatud tasemeni,saavad oma eluga hakkama,ei vaja
Lisaks vanuselisele jaotusele on õpilased jaotatud vastavalt keeleoskuse tasemele. Täienduskoolis õppimine toimub paralleelselt teises õppeasutuses õppimisega. New Yorgi Eesti Kooli asutamise koosolek toimus 62 aastat tagasi, 18. oktoobril 1939. New Yorgi Eesti Kool on täiendõpet pakkuv kool. Kooli põhieesmärgiks on eesti keele oskuse arendamine ja eesti kultuuri tutvustamine. Õppekavas on eesti keel (lugemine, sõnavara täiendamine, grammatika), kodulugu, ajalugu, rahvatants ning laulmine. Õpilased on koolis jagatud rühmadesse vastavalt õpilase vanusele ja keeleoskusele. Eel-lasteaia rühma kuuluvad lapsed, kelle vanust vähemalt kaks ja pool aastat. Kooliealised õpilased on jagatud üheksasse klassi vastavalt nende vanusele. Koolis õpetatakse eesti keelt, ajalugu, kodulugu, laulu rahvatantsu ja usuõpetust. Stockholmi Eesti Kool on põhikool, koolis tegutsevad eelkooliklass(6-aastased) ja 1.- 9. klass.
Võõraste maade muusikud sattusid Eestisse peamiselt koos kaubalaevadega. Aga 14. sajandil on teateid ka juba oma linnamuusikutest. Varasematel sajanditel valitses katoliiklus, aga 1517 a toimus Saksamaal Martin Lutheri algatusel usureformatsioon. Peagi jõudis luterlus ka Eestisse. Sellega seoses muutus ka jumalateenistuse kord ja muusika: 1) jumalateenistusi hakati pidama emakeeles, tasapisi hakkas ristiusk eestlastele omaseks saama 2) Luther uskus, et laulmine aitab kogudusel jumalasõna paremini mõista, sellepärast pidid kõik kirikulised saama koguduse laulu kaasa laulda emakeeles. Gregooriuse laul oli ühislaulmiseks liiga raske või tuli seda lihtsustada. Kujunes välja luteri koraal. Luteri koraal on salmiline, oreli saatel, kindla rütmiga ja kindla helilaadiga. 17. sajandil oli Rootsi aeg ja üks hariduselu kõrgaegu. Rootsi ajal hakati talurahvale algharidust andma. 1632 avati Tartu Ülikool
Maalikunst 960 1279 Võetakse kasutusele õhu ja värviperspektiiv. Selle saavutamiseks jäetakse esi ja tagaplaani vahele vaba ruumi, millega vihjatakse atmosfäärile. Maalid on tehtud paberi või siidirullile, mis mõnekümne sentimeetri laiuse juures võib olla isegi kümneid meetreid pikk. Eelistatuim motiiv oli kujutada inimesi mõtisklemas looduse rüpes. Õpetlane rohumaal. Hiina maal 11. sajandist. Ma Yuan. Tantsimine ja laulmine. Liang Kai. Luuletaja. Lin Chun. Lind ja küpsed õunad. Chani koolkonna mungad (13.sajandil) Pearõhk pandi lihtsusele. Kasutati ühevärvilist tussi ja lihtsaid motiive: Kogu objekti asemel kujutati üht võimalikult iseloomulikku ja olulist detaili. Kujutis tehti ühte nurka, ülejäänud pind jäi tühjaks nii jääti vaatajatele vaba ruumi ettekujutusele. Maalikunst 1280 1368 Rõhk pannakse piltide jutustavale sisule
imiteerimisele eri häältes. Opera seria- itaalia tõsine ooper Barokktrio- barokkajastu pilliansambel, kuhu kuuluvad kaks meloodiapilli ja basso continuo. 22. Concerto grosso- instrumentaalkontserdi tüüp, kuhu kuuluvad väiksem ansambel (barokktrio) ja suurem toetav pillikoosseid (concerto grosso) Opera buffa- itaalia koomiline ooper Primadonna- naispeategelane ooperis Secco retsitatiiv- kiire kõnemeloodiat jäljendav laulmine Passioon- oratooriumizanri alaliik, ulatuslik helitöö, mille läbiv teema on Kristuse kannatused ja ristisurm. 23. Bachi loomingu perioodid 1. Arnstadt ja Mühlhausen 2. Weimar 3. Köthen 4. Leipzig 24. 300 kirikukantaati ,,Kantaat nr 140" 20 ilmalikku kantaati 2 (säilinud) passiooni- ,,Johannese passioon", ,,Matteuse passioon" Missad- missa h-moll Oratooriumid ,,Jõuluoratoorium" 25. Tokaata d-mollis Klaviirimuusika
juhuslikust, Kuidas jumal kilpkonna kesta lõi ja seal sees pingule kuivand soolikad helisema hakkasid. Ning siiani on harf seal väga püha pill. Heebreas oli muusika aga tähtsaks saatjaks suursündmustel. Näiteks muusika saatel loeti ette kümme käsku. Ning muusikat muidugi kasutati ka kellegi kiirmiseks või ülistamiseks. Sealseks tõeliseks muusikuks peeti kuningas Taavetit. Tunti teda nii muusika terapeudina kui ka laulu sõnade autorina. Vanaheebreas oli kuntstiline laulmine vastulaulmine. Seda tehti kahte moodi. Et kas eeslaulja ja vahelduv rühma vastulaulmine, või siis kahe rühma omavaheline vastulaulmine. Vanas kreekas Hakkati muusika arenemisel tegema juba lavastusi. Need olid tragöödia lavastused kus mängisid kaasa nii inimesed kui ka pooljumalad. Tragöödia arendati Dionüüsia järgi. Dionüüsia on viljakusejumala auks tehtud kevadused rahvuslikud peod, kus lauldi tantsiti ning etendati
olid 31 parlamendi saadikud ja sisuliselt suunas Riiginõukogu parlamendi tegevust Riiginõukogu võim kuulus mõnedele ohvitseridele eesotsas Oliver Cromwell Revolutsiooni algusest peale koos istunud parlament oli esilekutsund rahva kihtide rahulolematuse polnud kaotatud kirikukümnist, talupoegadele ei jagatud maid , polnud rakendatud ususallivust, puritaanlike kitsenduste kaotamist igapäeva elus ega pühapäeva pühitsemistel (keelatud oli laulmine , tantsimine ja muud lõbustused) parlament võttis vastu seadise mille kohaselt Pika Parlamendi liikmed pidid kuuluma automaatselt järgmistesse parlamentidesse 1653. aastal ajad Cromwell musketäride saatel parlamendi laiali sama juhtus ka Riiginõukoguga võim riigis läks Cromwelli kätte sisuliselt kehtestati sõjaline diktatuur mida kaunistati nn väikese parlamendiga Parlamentlik võitlus Stuartite restauratsiooni ajal. Poliitiliste parteide tekkimine.
sajandist peale on ilmunud kirjeldustesse ka sõiduvahend - regi või saan. · Pulmarong läks teele müra ja käraga, hõisati ja helistati kelli. Peiupoiss ratsutas aeg-ajalt ümber pulmarongi. Kui pulmarong jõudis mõrsjamaja lähedusse, tehti peatus ja peiupoiss kihutas saaja lähenemisest teatama. · Kui teateviija oli tagasi jõudnud , algas saaja sissesõit - pulmade laulurohkemaid järke. Värav oli tavaliselt suletud ja selle taga ootas vakarahvas. · Algas vastastikune laulmine. Küsiti, kes on tulijad ja miks nad nii hilja tulevad. Teiselt poolt õigustati tulemist või vabandati hilinemist tõkkega teel. · Algas sissesõiduloa kauplemine. Luba saadi pärast lunaraha maksmist või passi ettenäitamist. Lunaks oli suur raha pung. Enne tuppa astumist lõi peiupoiss mõõgaga uksele risti. · Nõuti mõrsjat näha. Mõrsja nõudmine, otsimine ja väljatoomine oli pulmarituaali teine järk, samuti väga laulurohke. Kombel oli mitu kohalikku eriarendust: 1
liturgia. Püha Benetictus Nurmia Lääne-Euroopa kultuuri sünni algataja, asutas benetictlaste ordu. Liturgia: Missa - päevakeskne jumalateenistus, igapäevane, keeruline. PEAMISSA - altarirituaalid, armulaud, muutumatud tekstid; EELMISSA sissejuhatavad palved, sõnaliturgia. Ordinaarium muutumatu, iga päev korduv osa missast. Proprium muutuv osa. Retsiteerimine laulja laulab pikki proosatekste ühel noodil (retsitatsioonil). Psalmoodia psalmitekstide laulmine, peamine laulutüüp kõikidel tunnipalvustel. Antifoon sagedasemaid laulutüüpe, refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele. Introitus-antifoonid pidulikud, väljendusrikkad missade avalaulud. Hümn stroogilise värsstekstiga lihtsamad laulutüübid, ülistuslaul. Sekvents värsilise tekstiga, keskajal levinuimaid vaimuliku luule vorme, eeskujuks rahvuslikud tantsulaulud. Surnumissa kunstmuusika kaudu tuntuks saandu, 20 stroofi pikk. Loojaks T. Celanost.
aldil. (vt näide 4) Näide 4. Diapasoon Üldiselt on tessituur mugav, kuid esineb kohti, mis on tenorile ja sopranile ebamugavad. Vokaaltehnilised raskused 1. Basside ,,kuku" p.5 hüppes võib esineda intonatsioonilisi probleeme. 2. 8. taktis võib sopranitel olla raske laulda teise oktavi g-nooti puhtalt. 3. Taktis 1011 (vt näide 5) võib probleemiks osutuda I tenori kõrge register seal on intonatsiooniliselt täpselt ja ühteaegu vaikselt laulmine keerukas. Kuna aldid 8 dubleerivad tenorit, siis mugavamaks laulmiseks võivad aldid laulda ülemist häält ning tenorid alumist häält. Näide 5. Takt 1011 4. B-osa polüfoonia paremini esiletoomiseks peavad saatehääled vaiksemalt laulma. 5. Sopranite B-osa sisseastumine kõrges registris. 6. Teose viimane takt sopranitel kõrge g-noodi laulmine. Diktsioonist rääkides tuleks teoses tähelepanu pöörata kaashäälikutele
minuti ilma pausita. Peale 40 minuti peaks tegema 5-10 minutilise pausi, kuna pikkaaegne mängimine väsitab nii lihaseid, kui ka närvisüsteemi. Peale 3-4 tunni pausid peaksid olema pikkemad. Lisaks sellele, peaks valima jõukohase programmi, hästi sööma, piisavalt magama, rohkem liigutada ja loobuda suitsetamisest ja alkohooli tarbimisest. *Kokkuvõtte Lõpetuseks, tahaks esile tõsta, et tervislik eluviis on ülioluline eduka muusiku jaoks, kuna pillimängimine ja laulmine nõuab väga palju energiat ja kontsentratsiooni. Originaaltekst http://www.rusnauka.com/33_DWS_2010/33_DWS_2010/Pedagogica/74237.doc.ht m
Itaalia orkester- Sonaat-sonaaditsükli alusel loodud teos ühele või kahele pillile Concerto grosso-barokiajastu mitmeosaline orkestriteos, mis põhineb soolopillide rühma ja ansamli vastandamisel. 24. Selgita mõisted:opera seria, opera buffa, retsitatiiv, kastraat, da capo aaria Opera seria- Itaalia stiilis tõsine ooper Opera buffa- Itaalia stiilis koomiline ooper Retsitatiiv- kõnelaul, kõnemeloodiat jäljendav laulmine Kastraat- . klassikaline meeshääl, millele vastab naishääleliikidest sopran, metsosopran või kontraalt. Da capo aaria- 25. Kes oli Claudio Monteverdi. Tema tähtsus muusikaajaloos. Tähtsamad teosed. (15. mai 1567 Cremona - 29. november 1643 Venezia) oli Itaalia helilooja, laulja ja gambamängija. Claudio Monteverdi sündis Cremonas. Claudio oli pere viiest lapsest vanim. Monteverdi elas renessansi kõrgperioodil ja baroki algusaegadel ning tema loomingu kohta
Bioloogia INIMENE I. Inimesele iseloomulikud tunnused 1. Riik loomad * 3 tüüpi hambaid 2. Hõimkond keelikloomad * Karvkate 3. Klass imetajad *Sugurakud küpsevad aastaringselt, Loode areneb emakas 4. Selts primaadid * Imetamine 5. Sugukond inimlased * Liikumine kahel jalal, pöial vastandub teistele sõrmedele 6. Perekond inimene *On olemas elundkonnad, suur peaaju maht 7. Liik arukas inimene * Regulatsioon närvisüsteemi kaudu NEOTEENIA Somaatilise arengu pidurdus (aeglane individuaalne areng) II. Epiteelkude katab ja kaitseb, selle koe rakkudest moodustuvad näärmed, vooderdab õõnes elundeid, võõrkehade väljutamine (ripsepiteel ninas) Sidekude kõhr-ja luukude: tugiülesanne, Veri transpordi ül, rasvkude, kõhr-ja ...
lauluraamatut ja testamenti. Jakob sai juba seitsmeaastaselt pärisõpilaseks. Kümneaastaselt pandi andekas poiss Põlva kihelkonnakooli, mis asus lähedas naabruses Mammaste külas. Kihelkonnakoolis tutvus ta ka muusikaga, käies Põlva vennastekoguduse palvemaja kooris laulmas. Jakob oli üks nooremaid õpilasi, mõni koolikaaslane oli juba abielus ning lapsevanem. Koolis kehtis algeline tunniplaan iga päev oli kuus tundi, nendest esimene usuõpetus ja viimane laulmine. Enamik õpilasi ööbis koolimajas. Peamiselt magati vana hoone rehetares. Ainsat klassiruumi kasutati ka söögi- ja magamistoana. Lapsed pidid ise kogu nädala söögi kaasa võtma. Leiva kõrvale söödi hapukapsast või heeringat, keedeti ka körti või jahuputru. Kuna õpilased pidid juba kella 7-8 ajal magama heitma, et tulevalget kokku hoida, sisustati õhtutunde muinasjuttude pajatamisega. Kui keegi seda nõuet rahuldada ei suutnud, siis pidi ta otsima asetäitja või maksma ühe kopika
Barokk 1)Barokiajastu oli 17-18 sajand. Barokkmuusika perioodid on 2)Barokk valitses kunstisuundades nagu kirjandus(Moliere, Gracian, Calderon de la Barca), kunts(Rubens, Velasquez, Murillo) ja muusika(Monteverdi, Vivaldi, Scarlatti, Händel, Bach. 3)Barokk tähendab it. keeles tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit, võeti kasutusele 18. sajandil ja algselt kasutati pilkenimetusena arhitektuuri kohta. 4) Kirikusfääris toimusid ususõjad katoliiklaste ja protestantide vahel (pärast Lutheri kirikureformi). Loodi Jesuiitide ordu. Prantsusmaal valitses priiskav absoluutne monarhia(Louis XIV), õukonna elulaad nõudis palju raha. Toimusid monarhiavastased kodanlikud revolutsioonid Inglismaal ja Madalmaades. Ühiskond kääris. 5)Barokk-arhitektuurile on iseloomulikud lossiansamblid, lossipargis, kirikud. Kasutatakse pilastreid, kirikutel ümarkupleid, karniise, sambaid, voluuti. Tähtis sümmeetria, fassaad. Tähtis oli väline hiilgus. Nt. Peetri kir...
Autor oli Jacopo peri. Teksti kirjustas Rinuccini. Esimene ooperi teater avati 1637 Veneetzias. Suurim ooperihelilooja Claudio Monteverdi. Tähtsamad ooperid: ,,Orpheus" 1607 ,,Odysseuse kojutulek" 17 saj kujunes välja bel canto laulustiil. 17saj keskel ooperit meespeaosad kirjutti kastraat lauljatele, kelle puhul hinnati kunstlikult säilitatud kõrge poisi hääle puhtust, millele oma korda liitus täiskasvanud hääle võimsus. Retsitatiiv- kõnelähedane laulmine. Kantaat- vokaalteos solistidele, koorile ja orkestrile. Jagunevad ilmalikkudeks ja vaimulikkudeks kantaatideks. Oratoorium- kontsert teos solistidele, koorile ja orkestrile. Esimene 1600. Sarnaneb ooperiga, kuid puudub lavaline tegevus, dekoratsioonid ja kostüümid. Vaimuliku sisuga. Räägitakse piibli lugusid ja pühakute legendidest. Üks keskne tegelane jutustaja. Traditsiooniliselt olid ladina keelsed. Passioon- vaimulik teos, mis jutustab Jeesuse kannatustest. INSTRUMENTAAL MUUSIKA
mängimise keeldu kirikutega enamasti lahutamatult seotud orelit peab birgitiinide kloostrites asendama laul. Kloostris oli mitmeid süütegusid, millele järgnesid karistused: Kerged süüteod- nt kui õde pesemata ringi käib või kui õde ei kummarda abtsissile ja ei näita oma aupaklikust, käimlas rögastamine, saunas rohkem rääkimine kui tarvis Rasked süüteod- Rohkem kui 14 päeva pihtimata olek, kõva häälega laulmine, kloostris ilma loori ja kroonita ringi käimine, paastu ajal seebi söömine, rääkimine siis kui ei tohi Raskemad süüteod- Viha ja vimma külvamine, vale pealekaebamine, varastamine jne. Väikseim karistus raske süüteo puhul on kolm päeva kartseris kinniseotult olemine ja pärast seda 55 Ave Maria palvet lugeda. Pirita kloostri asutamise mõte pärineb Tallinna kaupmeestelt umbes aastast 1400. Aastal 1407 saabusid kaks Vadstena kloostri venda Rootsist uue pühapaiga rajajaid nõustama
provokaatorid soovisidki eestlasi ärritada, tekitada konflikti, et Venemaal oleks põhjust taas Eestit rünnata. 2005. pronkssõdur visati punase värviga üle, miks? Eestlaste seisukohalt: Kui seda tegi mõni eestlane, siis arvatavasti oma vaenu pärast venelaste vastu või vana viha tõttu kunagi juhtunu üle. Võibolla sooviti sellega venelastele näidata, et meile ei meeldi pronkssõdur ja kõik sellega seonduv (venelaste monumendi juures käimine, sinna lillede viimine, laulmine jne), oleme patriootlikud. Samas võis Aljošat rüüstata ka täiesti juhuslik huligaan, kes sooviski konflikti ja Venemaa reakstiooni näha. Punane on kommunistliku Venemaa värv. Võibolla mässasid eestlased kommunismi vastu või venelased kommunismi poolt... Venelaste seisukohalt: Kui seda tegi mõni venelane, siis arvatavasti selleks, et tekitada konflikti, leida põhjust tülideks. Võibolla saatis Vene valitsus mõne provokaatori, kes pronkssõdurit rüüstaks, et probleeme tekitada
Gregooriuse laul roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. Liturgilised tekstid on mõeldud ainult jumalateenistuse, palvuste või eriliste rituaalide jaoks. See on ühehäälne ja saateta. Tekstid on tavaliselt ladinakeelsed. Puudub ühtne taktimõõt. Levis suuliselt. Rütm sõltub teksti rütmist. Laul kanti ette retsiteerides. Saateta. Retsiteerimine laulja (tavaliselt vaimulik) laulab pikki proosatekste peamiselt ühel noodil. Psalmoodia psalmitekstide laulmine. Need on vaba ehitusega värssides. Ühel toonil lauldavad lõigud on lühemad ja vormelite vaheldumine korrapärasem. Psalmoodia on peamiseks laulutüübiks kõikidel tunnipalvustel. Psalm palvelaul juudikuninga Taaveti aegsetele tekstidele. Melism ühel silbil lauldakse palju noote. Antifoon refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele. Missade avalaulud ehk introitus-antifoonid on eriti pidulikud. Hümnid stroofilise värsstekstiga.
1 min. Tunni alustamine Distsipliin * tunni organiseerimine Korrapidaja teatab puudujad * tähelepanu haaramine Laulmine 1 min. Ühislaul ,,Emakesele" Huvi äratamiseks * eesmärgi teatamine 1 min. Tunni teema teatamine: Emadepäeva kontsert * eelnevalt õpitu kordamine/vajaminevate 8 min. Kordame eelmise tunni teemat: Kuidas te planeerite teadmiste aktiveerimine emadepäeva minikontserti
võtta. Ülepinge leevendamise ja enesetunde parandamise võtteid ja meetodeid on mitmeid. Esiteks tuleb osata keskenduda, nii füüsilist kui vaimset koormust reguleerida ja ka lõõgastuda. ,,Lõõgastumine on sama oluline kui keskenduminegi. See alandab vererõhku, vähendab pulsi ja hingamise sagedust, lõdvestab lihaseid, parandab ainevahetust, tõstab organismi hapnikuga varustatust, lisab enesekindlust, lubab väsimusest välja puhata ja tagab hea une." Loovtegevused nagu joonistamine, laulmine, tantsimine ja käsitöö rahustavad ja muudavad meeleolu. Pingetest aitab vabaneda omaette ümisemine ja iseendaga rääkimine või vastupidi sõpradega aja veetmine, näiteks muusika kuulmine ja sportimine. Samuti aitab lugemine, filmi vaatamine, teatris käimine ja muu meeldiva planeerimine. Stressist jagu saamiseks ma käisin mere ääres jalutamas, aeg-ajalt kui tuju tekkis joonistasin või maalisin tunnikese, samal ajal kuulasin rahustavat muusikat. Ise arvan, et
Sõnamoodustus 1) Tuletamine = tüvi + tuletusliide ( -mine, -ja, -kene ) Nt: laulmine, laulja, laulukene 2) Liitmine = tüvi + tüvi Nt: kassikakk, allmaaraudtee 3) Nulltuletus = tüvi + lõpp ( käände-, pöördelõpp ) 4) Tuletamine + liitmine + nulltuletus Nt: mägi-roni-ja-le 5) Lühendamine Nt: autobuss = buss Liitsõna Liitsõna = tüvi + tüvi + jne Nt: kirjutuslaud Mitu : täiendsõna mis täpsustab. Nt: kirjutuslaud (kirjutus- täpsustab lauda) 1 : annab põhiinfot. Nt: kirjutuslaud (laud on põhisõna) Kokku-lahku sõltub verbist ehk tegusõnast
2. muutuvate tekstidega osa proprium graduale alleluia kiitkem jumalat offertorium leiva ja veini ohverdamislaul communia-armulaualaul Introitus missa avalaul Melism-kaunistus, ühel vokaalil mitme noodi laulmine KYRIE-missa üks vanemaid laule. Kreeka keelsest tekstist, lihtne palvelaul preestri ja koguduse vahel. Responsoorne ettekande viis, teksti ainult kolm rida, lihtne ülesehitus, rikkalikult kaunistatud lõpp. Kyrie laulud vaimulike rahvalaulude alused. GLORIA-aluseks tulevasele polüfoonilistele helilaadidele. Missa teine laul. Gloria in excelsis deo Au olgu jumalale kõrges CREDO-pärineb Nikaia usutunnistusest, kinnitatud 320a. 11.sajandiks Rooma liturgiasse, kreeka päritoluga. Psalmoodia
Riiklikud sümbolid Eesti riigilipp Eesti riigilipp on ühtlasi rahvuslipp. Ta on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11, lipu normaalsuurus on 105 korda 165 sentimeetrit. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti ja õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. aastal. Järgnevate aastakümnete jooksul sai sinimustvalgest lipust Eesti rahvuslipp. Esimese määruse Eesti riigilipu kohta võttis vastu Eesti Vabariigi ajutine valitsus 21. novembril 1918. aastal. 1922. aasta juunis kinnitas Riigikogu sinimustvalge lipu ametlikult riigilipuks. Pärast Eesti Vabariigi vägivaldset liitmist NSV Liidu koosseisu 1940. aastal keelati senise lipu kasutamine. Uuesti ilmusid Eesti rahvusvärvid avalikkuse ette 1987.-1988. aastal, kui sai alguse Eesti vabanemine ja taasiseseisvumine. Pika Hermanni torni heisati ...
laulmas kui Ivo Linnat. Seda aga seni kuni kuulsin Sinilindu laulmas Kalmer Tennosaart. Tema esituses olin taas selles samas ajastus, millal Valgre seda ise mängis ja laulis. Suurepärane esitus. · ,,Läbi saju" Tartu Ülikooli Kammerkoori esituses. Viis on väga ilus, meeldis väga koori esituses (mitmehäälne, huvitavam kooskõla). · ,,Kui taevas on kuu" Mart Sander. Rahulik laul, Mart Sanderi ilmekas laulmine teeb laulu mõnusalt muhedaks. Taas on tehtud järgi ajastut, millal laul loodi. · ,,Naine, kes ei armu" esitaja Modern Fox. Mart Sander laulmas koos minu jaoks tundmatu naislauljaga. Üks parimaid esitusi minu arust. Laul ise dzässilik, lõbus. Looming üldse on väga hea, kohati lausa maagiline. Valgre lauludes ei ole lihtsalt viisijupp ja ilusad sõnad. Laulude vürtsitamiseks kasutas Valgre erinevaid keeli, inglise keelt, saksa keelt
härdameelne. Palvetundides laulsid vaheldumisi mehed, naised ja lapsed, sageli improviseeriti meloodiale teist häält juurde. 18. sajandi lõpuks jõuti siit mitmehäälse koorilaulu harrastamiseni ning hakati kasutama ka saatepille: kannelt, flööti, klarnetit ja viiulit. Samas suutis vennastekogudus panna eestlasi nende vanu kombeid, laule ja tantse hülgama. Rahvalaulude laulmist peeti halvaks, sest nende "häbiväärsete" laulude laulmine polevat piiblisõnaga kooskõlas. Tänu majandusliku olukorra paranemisele hakkasid 18. sajandi II poolel muutuma baltisaksa aadli elukombed ja nii linnades kui mõisates edenes tublisti muusikaharrastus. Pillimängu õpetati ka võimekamatele mõisateenijatele ja talupoegadele. Mitmes mõisas (Põltsamaal, Kolgas, Lihulas jm) oli kontsertide ja pidustuste tarvis loodud orkester, mis koosnes kohalikest talupoegadest. Andekamaid muusikuid saadeti koguni välismaale õppima ning siia
kehvem. 1878. aastal kehtestatud uue kooliseadusega tuli kaasa ka ühtene õppeplaan, millega pandi paika õppimine kogu kolme aasta jooksul. Alustati lihtsamate ja põhiliste alusainetega nagu lugemine ja kirjutamine, järgmisel aastal aga natuke spetsiifilisemad ained nagu ortograafia ja jutustamine, mis nõudsid esimesel talvel õpitu olemasolu. Peale emakeele kuulusid kohutsuslikku programmi ka usuõpetus, rehkendamine, laulmine ja geograafia. Soovituslikud ained olid aga ajalugu ning venekeel, võimlemine poistele, käsitöö tüdrukutele. Tänu kõigile neile muutustele astusid viletsa kirjaoskusega vanemate inimeste kõrvale juba üsna vabalt ja kirjavigadeta kirjutavad noored inimesed. Märkimisväärne on see, et siinsest talurahvast ei osanud lugeda ainult veidi üle nelja protsendi. Kokkuvõtteks oli 19. sajand Eesti haridussüsteemis murrangulise tähtsusega. Veel 18
Laul põhimõtteliselt taktimõõduta, kuid esineda võivad juhuslikult 2- ja 3- osalised vormid. Rütm on vabalt hõljuv ning järgib ladinakeelset proosateksti. Ettekandmisviis- Ettekandmisviis retsitatiivselt (kõne ettelaulmine). Ettekandjaks vaimulik, koor või koorigrupp ( või koorisolist) NB! Kogudus ei laula. Esitusviisid, zanrid, laulmisviisid retsiteerimine- vaimulik laulab pikki proosatekste ühel noodil. Lihtsaim esitamise viis Psalmoodia - sarnaneb eelmisega -> psalmitekstide laulmine. Erinevus tekstitüübis: psalmitekstid vaba ehitusega värssides. antifoon-refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele. Ülesehitus tavaliselt 1 pikem või 2 lühemat lauset. hümn- kuulub lihtsamate laulutüüpide hulka . Koosneb stroofilisest värsstekstist. Seostatakse Püha Ambrosiusega. sekvents-oli üks keskajal levinumaid luulevorme. Ehituse eeskujuks olid rahvalikud tantsulaulud. Luulevorm oli pühendatud oma linna, kiriku või kloostri kaitsepühakule.
Keskkooli muusikaklassi. Keskkooliõpingud jätkusid Tallinna 60. Keskkoolis ning muusikaõpingud Tallinna Muusikakoolis klaveri erialal, mille 1992. aastal edukalt lõpetas. Kuigi lõpetanud kooli viitega, otsustas Hedvig edaspidi iseõppimise kasuks. Hedvigi sõnul on ta tänulik klaveriõpetaja Maire Roovikule, kes ei lubanud tal õpinguid katkestada, nii sai Hedvig hea muusikalise hariduse ning armastuse klassikalise muusika vastu just seal. Samas paelus Hedvigit ka laulmine. Tollel ajal harjutas ta peamiselt Whitney Houstoni lauldud, vokaaltehniliselt nõudlikke ballaade. Just Whitneyt ongi Hedvig oma teismeliseea ainsaks lauluõpetajaks nimetanud. Esimene suurem võit tuli mainekalt laulukonkursilt "Kaks takti ette" (1993), millele järgnes varsti ka tööpakkumine Raadio 2's. Hedvigil olid omad saated, "Emotsioonid" ja "Maitseküsimus", mis peagi leidsid oma kuulajaskonna. Tol ajal olid lauljanna lemmikuiks
Ars Nova motetid keerulised, matemaatiliselt korrastatud. Poliitiliste sündmuste jaoks. Ilmalik seltskonnalaul kompositsioon keeruline, põhinesid prantsuskeelsel luulel, sageli oli teksti autor ka muusika autor. 7. Guillaume de Machaut Ars nova tuntum helilooja, esimese autori poolt kirjutatud terviklik missa: "La messe de Nostre Dame." Tuntud on ta ka kui viimane truväär ja luuletaja. 8. Madalmaade muusikaajalooline taust 15. Saj. Uus harmoonia. Laulmine paralleelsetes tertsides ja sekstides. Burgundias kasvas välja kogu uusaegsele Euroopale iseloomulik harmooniakeel. 9. Uued zanrid 15.saj. (võrdlus 14. saj heliloojate loominguga: missa, reekviem, motett, ilmalik polüfooniline laul) Kujunes välja missa erivorm leinamissa ehk reekviem. Motett lihtsam muusika rütmiline külg, polüfooniline ladinakeelne vaimulik laul. Ilmalik polüfooniline laul lihvitud kompositsioon, selle
II üldlaulupidu toimus 1879 Tartus. III üldlaulupidu toimus 1880 Tallinnas. 14-st laulust olid 7 eesti heliloojatelt.Laulupeod kestsid 3 päeva. I päev vaimulikud laulud, II päev . ilmalikud laulud, III päeval kooride ja orkestrite võistlused. 19. saj II poolel algas seoses esimeste laulupidudega eestlaste rahvuslik ärkamine ehk ärkamisaeg. Taasärkamisaeg . 1987 lõpust kuni 1990. 1987 aastast Tallinnas öölaulupeod, ,,laulev revolutsioon".Koos laulmine on olnud eestlastele väga oluline ja omane. Rasketel aegadel on saadud laulust tuge. Lauldes saab ka sõna suurema jõu. Aleksander Saebelmann Kunileid (1845-1875) Tema kaks laulu olid I üldalulupeol ainsad laulud ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani". Friedrich August Saebelmann (1851-1911) ,,Kaunimad laulud", ,,Ellerhein". Lüürilised laulud (armastus, loodus). Üksikute laulude teema on patriootiline. Aleksander Thomson (1845-1917) ,,Kannel". Teinud peamiselt rahvaviiside seadeid
· Mõiste rahvakunst pärineb 20. sajandi algusest, mil tärkas tõsisem huvi kunsti vastu, mida viljeles maarahvas. · 13. sajandi algusest võib kunsti jagada kaheks: 1) kõrgkultuur aadlike vaimelike, linnakodanike kunstieelistused. Kirjandus arhitektuur, muusika. 2) rahvakunst talupoja oma looming, argielu, esteetiliste ja sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks. Käsitöö, laulmine, pillimäng, tantsimine. Maarahva hulgas leidus alati loovisikuid, kes eristusid teistest oma oskuste poolest kasutada põlvest põlve edasi atud traditsionaalsust. Talurahva tarbekunst, kus rõhk oli tarbeesemetel ja puht iluesemeid ei tehtud. Kääsitöö alaste oskuste arendamine oli igas peres tähtis. Tööriistad, vahendid, kehakatted, jalanõud, mööbel. Eesti rahvakunstis tugines kõik eelkõige otstarbekusel.
Nende ajal oli muus. polüfooniline. Selles kõlas ühteaegu mitu üksteisest sõltumatut iseseisvat viisi, mis olid ühendatud kindlate reeglite järgi. Hääled sulasid selles kokku kauniks ja haaravaks kõlaks, kuid sõnu oli raske eristada. Ja siis tegidki camerata rühma liikmed- olles ise arvamusel, et taastavad põhimõtteliselt antiikdraama muus.t- rea novaatorlikke samme. Üks neist, Vincenzo Galilei (Galileo Galilei isa), teeb ettepaneku asendada mitmehäälne laulmine ühehäälsega mingi pilli saatel, sest siis kandub sõna hästi kuulajani, kusjuures säilib teksti intonatsioon ja emotsionaalne värving. Kuna ta järgis sõna ning püüdis edasi anda kõneintonatsiooni, siis hakati teda nimetama retsitatiiviks. Retsitatiivi tekkimisega tärkas võimalus proovida taasluua antiikteatri etendusi. Helilooja ja laulja Jakopo Peri kirjutas tolle aja tuntud poeedi Ottavio Rinuccini tekstile esimese uues stiilis ooperi "Daphne", mis lavastati 1597-1598
kroonukoolid, kõrgemad alg- ja rahvakoolid kuueklassilisteks algkoolideks. Koolikohustus pidi kestma 8.-16. eluaastani või kooli lõpetamiseni. Koolide reformimist takistasid kutsega õpetajate puudus, liitklassid, ruumide vähesus ja vananenud koolimajad. Õppimistingimuste parandamiseks loodi kogu riigi jaoks fond, kust omavalitsused said laenu uute koolimajade ehitamiseks. Algkooli õppeained olid emakeel, matemaatika, loodusõpetus, maateadus, ajalugu, kodanikuõpetus, joonistamine, laulmine, käsitöö, võimlemine, usuõpetus (vabatahtlik) ja kodulugu (1.-3. kl.). Esimese võõrkeelena õpetati 3.-6. klassini saksa keelt, teise võõrkeelena 5. ja 6. klassis inglise keelt. Uues õppeplaanis suurendati emakeeletundide arvu, koduloole lisati juurde kõlblusõpetus ja kodanikuõpetus. Kõlblusõpetus käsitleti 1.-3. klassini koos kodulooga ning seejärel 4.-6. klassini iseseisvalt 1 tund nädalas. Kodulootundide ülesanne oli lastele kodukoha ümbruse tutvustamine
Leidub ka õpilasi, kes ei tegele vabal ajal mitte millegiga - 12 poissi ja 14 tüdrukut. Protsentuaalselt on see vastavalt 20% poistest ning 23% tüdrukutest kõikide vastajate seast. Kõige suuremad laisklejad on 11-ndate klasside poisid ja tüdrukud. Ilmselt nad pole leidnud meeldivat spordiala või muud huvitegevust, millega tegeleda peale kooli (Joonis 4). Ülejäänud tegevustega (muusikakool, huvialaring, laulmine, kunstikooli ja tantsimine) tegeletakse väga väikesel määral vastajate seas. Eelnimetatud tegevustest tegeletakse 11 kõige enam laulmisega. Laulmisega tegeleb kokku 17 vastajat. Tänu heale kooli koori tasemele ning ka koorijuhataja Anne Rikbergi aktiivsele tegevusele õpilaste kaasamisel koorilaulu. Tantsimine on populaarsuselt kuuendal kohal. Tantsimisega tegeleb kokku 14 õpilast (Joonis 4).
20. sajandi teatrivoole Anglo-iiri kirjanik George Bernard Shaw (1856 – 1950): Intellektuaalne teater, käsitles kalke sotsiaalseid probleeme „Caesar ja Cleopatra“ „Kuradi õpilane“ „Pygmalion“ „Androkles ja lõvi“ „Südamete murdumise maja. Fantaasia vene laadis“ Anton Tšehhovi näidendi „Kirsiaed“ mõjudega „Püha Johanna“ 1923 Shaw’ näidendid paistavad silma teatritehnika hea tundmisega Teatro Intimo Barcelonas Hispaanias José Echegaray (1832 – 1916): „Suur Galeoto“, „Don Juani järglane“ – Henrik Ibseni näidendite („Kummitused“) mõju Jacinto Benavente (Nob. Auhind 1922) „Huvid mängus“ – Shakespeare’i ja itaalia commedia dell’arte mõju Vennad Quinterod Martínez Sierra – sentimentalism Federico García Lorca (1898 – 1936) „Verine pulm“ (1932), „Yerma“ (1934), „Bernarda Alba maja“ (1936) Ramón María del Valle-Inclán (1866 – 1936) nimetas oma näidendeid „esperpentos“ („ehmatisteks“) Teatro Odescalchi Roomas Itaalias Rajajaks 1925. aa...
kontserdid, tegelaste rongkäigud ja muusikute võistlused. Dionüüsiate tähtsamaks osaks kujunesid tragöödiaetendused, mis jutustasid jumalatest ja inimeste raskest ja lootusestust võitlusest oma saatusega. Tragöödia on kreeka keeles otseses tõlkes sokulaul. Nimetus tuli Dionysose kultusest. Dionysose kaaslased saatürid olid sokupeadega olendid ja saatüriteks olid maskeeritud ka koorilauljad tragöödiaetenduses. Tragöödia oli muusadekunsti tippteos, kus ühinesid laulmine, poeesia, pillimäng ja näitlemine. Muusikal oli seal suur osa, enamus teksti esitati lauldes. Kesksel kohal oli koor, mis laulis vaheldumisi tegelastega. Tavaliselt esitati mitu tragöödiat ja publik valis nende hulgast parima. Kuulsamad tragöödia autorid olid Aischylos, Euripides ja Sophokles, näiteks Sophokles „Kuningas Oidipus“. Lisaks tragöödiatele kujunes välja ka komöödia – lõbusasisuline etendus. Pärast Rooma vallutusi jätkus vanakreeka kunsti areng. Kuid Roomas sai
Loodusrahvad: Muusika: - matkis lindude ja loomade keelt - kasutasid seda kõrgemate võimudega suhtlemiseks - salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida - vaimulik (tavale), ilmalik (igapäevane), seos loodusteadusega Vanad kultuurrahvad Teadmised: - Arheoloogilised leiud - Keelpillid - Löökpillid kiviajast Muusika tähtsus: - Religiooniga seotud - Meelelahutus - Teadusega seotud - Seos universiumi ja muusika korralduse vahel - Muusikud ühenduses jumalaga 1.Sumerid 4500 eKr - Ur aladel asusid, kust on leitud palju muusikalisi jälgi - Härjakujuline harf - Lauto - šukar - Topeltflööt - šem 2.Palestiina Vihjed piiblist: - Muusik Juubal, pill konnor (5-9 keelega lüüra) - Templirituaalides signaalpilliks šofar e huulikuta sikusarv - Kujunesid kutselised muusikud - leviidid 3.Vana-Egiptus 3000 eKr - 1100 eKr - ...
Seismine vabalt 1,50 Ujumine 7,15 Enesekorrastus, tualett 1,50 Ujumine 47 m/min 10,30 Riietumine 1,70 Uisutamine 6,45 Kodused tööd 3,40 Suusatamine 4,30 Lugemine 1,50 Suusatreening 11,25 Laulmine 1,75 Sõudmine 6,60 Loengud 1,50 Aerutamine 6 km/t 7,33 Laboratoorsed tööd (seistes) 2,15 Jalgrattamatk 17 km/t 7,70 Arvutil (masinal) kirjutamine 2,0 Jalgrattatreening 12,0 Puude saagimine (käsitsi) 6,90 Jalgrattaspordivõistlus 15,20
majapidamise eest ja valmistasid riideid. Nad olid oma mehe vara Joonis 3Kodu kaasomanikud ja võisid omada maavaldusi. 2.1 Viikingite kirjandus Viikingid kasutasid tähtede asemel ruune. Nad uskusid, et ruunides peitub mingi maagiline või isegi üleloomulik sõnum. Igapäevased ruunid raiuti rauda, puuse või kivisse. On aga teada, et ruune on raiutud ka pronksi ja hõbedasse. Viikingite jaoks oli väga tähtis ka jutuvestmine, laulmine ja luuletamine. Skaldid (poeedid) kandsid ette värsse ja jutustasid lugusid vägilastest ja jumalatest. Hiljem pandi nende lood kirja ja tänapäeval tuntakse neid saagadena. 6 Spikrivabrik Savi 10.a klass 2.2Viikingite usk
enne preestriks pühitsemist. 7)Haige võidmises palutakse ihulist ja vaimset tervist. Sellega koos võtab preester enamasti ka pihile ja jagab armulauda. Kõik sakramendid toimetatakse võimaluse korral kirikus ja ühenduses jumalateenistusega. Kõige olulisem on pühapäevahommikune armulaua jumalateenistus liturgia. Selle osad on: 1)proskomiidia, mille ajal tehakse vajalikud ettevalmistused armualauks. 2)õpetatavate liturgia, sinna kuulub Piibli lugemine laulmine ja jutlus. 3)Usklike liturgia, mille ajal jagatakse armulauda. Ortodoksne jumalateenistus sisaldab ohtralt sümboolset tegevust, nt suitsutamist, küünalde kasutamist, kummardamist, risti suudlemist. Preestrid, kogudest liikmed teevad sageli risti märgi, puudutades kolme esimese kokkusurutud sõrmega laupa, rinda paremat ja vasakut õlga. Ristimärgi tegemist on nimetatud sõnatuks usutunnistuseks. Jumalateenistusest
Aasta vuosi Kanamuna kananmuna Aed puutarha Kaneelirull korvapuusti Aken ikkuna Kapp kaappi Alumine korrus alakerta Karastusjoogid virvoitusjuomat Diivan sohva Kardinad verhot Dush suihku Kartul peruna Eile eilen Katus katto Elanikud asukkaalle Kelder kellari Elutuba olohuone Kevad kevät Eramaja omakotitalo Kihiline tordilõik täytekakku Esik eteinen Kirjutuslaud kirjoituspöytä Esimene korrus ensimmäinen kerros Kohupiimakook rahkakakku Garaaz autotalli Kohvimasin kahvinkeitin Garderoob vaatenhuone Kortermaja kerrostalo Gramofon lt-soitin ...
seksuaalihade rahuldamisele. Ema hakkas Nero kohta laimujutte levitama, sest ta oli pahane oma kõrvaletõrjutuse pärast. Nero mõrvakatsed Üritas kolm korda oma ema mõrvata Lasi oma ema toa lae teha selliseks, et see langeks kokku, kui ema voodis on ebaõnnestus. Ehitati laev, mis pidi uppuma Napoli lahes laev uppus, aga ema ujus kaldale. Nero saatis meremehed oma ema tapma 59. aastal tapeti ta brutaalselt Näitlemine ja laulmine Nero tähistas oma ,,vabanemist" veelgi suuremate orgiatega ja kahe uue festivali loomisega. Korraldas muusikavõistlusi, kus ta ka ise lauljana üles astus, saates ennast lüüraga. Ajal, mil näitleja ja muusiku elukutset vaadati kui midagi alaväärsemat, oli keisri ülesastumine laval tõsine moraalinormide rikkumine Kellelgi ei lubatud keisri esinemise ajal mitte ühelgi põhjusel ruumist lahkuda Nero võimu kindlustamine 62
sajandi alguseni. Uued zanrid 15.-16. sajandi muusikas Kõige esinduslikumaks sai missa ordinaariumiosade tsükkel. Kujunes välja missa erivorm leinamissa ehk reekviem. Teiseks põhizanriks jäi endiselt motett, mis renessanssajastul lihtsustus. Neid loodi enamasti jumalateenistuste tarbeks, aga neid esitati ka väljaspool kirikut. Väga populaarseks kujunes ilmalik polüfooniline laul, mille tekstid olid valdavalt pratsusekeelsed. Laulud hakkasid väga laialt levima linnakultuuris. Laulmine ja pillimänguoskus kuulusid loomuliku osana haritud linnakodanike igapäevaellu. Madalmaade koolkond Imitatsiooniline polüfoonia hääled hakkasid üksteist jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakujundeid. Imitatsioonilise polüfoonia kõige järjekindlam vorm on kaanon hääled tuletatakse teistest ja kirjas on hääli vähem. Kaanon võib tähendada ka sama meloodia esitamist teises hääles hilisema algusega. Kaanonis ei lauldud tervet laulu vaid
Nad olid oma mehe vara kaasomanikud ja võisid omada maavaldusi. 6 Viikingite kirjandus Viikingid kasutasid tähtede asemel ruune. Nad uskusid, et ruunides peitub mingi maagiline või isegi üleloomulik sõnum. Igapäevased ruunid raiuti rauda, puuse või kivisse. On aga teada, et ruune on raiutud ka pronksi ja hõbedasse. Viikingite jaoks oli väga tähtis ka jutuvestmine, laulmine ja luuletamine. Skaldid (poeedid) kandsid ette värsse ja jutustasid lugusid vägilastest ja jumalatest. Hiljem pandi nende lood kirja ja tänapäeval tuntakse neid saagadena. Viikingite usk Viikingid uskusid, et on olemas paradiis nimega Valhalla. Sinna tahtis saada iga viikingi sõjamees. See käis nii, et iga mees, kes suri lahingus, sai sinna. Neid mehi peeti kangelasteks ja neid, kes ei surnud nii, peeti hädavaresteks. Nad uskusid, et on
graveerimisele. Tavaliselt lähedased otsustavad, kus nad lahkunuga hüvasti jätavad. Selleks, et lahkunut surnuaeda viia renditakse matuseauto. Tavaliselt viib matusetseremoonia läbi jutlustaja aga igakord teda ei soovita sest mõni lähedane tahab seda ise läbi viia. Otsitakse sobiva hinnaklassiga peie pidamis paik, kus toimub söömine ja võetakse napsu surnu mälestamiseks. Kava: Kogunemine kirikus Jutlus (surnu mälestamine) Laulmine Surnuga hüvastijätmine Surnu viimine matuseautosse Sõit surnuaeda Surnu viimine hauaplatsile Viimased hüvastijätusõnad Surnu sängitamine mulda Visatakse kolm peotäit liiva Haua kinni ajamine Haua katmine pärgade ja küünaldega Sõit söömiskohta Peielaud (enamasti kaks tundi ) Kojuminek Kavandatud kulud Tegelikud kulud Vahe
Loenguid pidasid TTÜ õppejõud kui ka professionaalid erinevatest ettevõtetest ning need tarku inimesi kuulasid lisaks Vardole umbes 40 üliõpilast. Vardo lemmik õppejõuks kujunes Algis Perens. Koos oma erialaga kaasnesid talle veel juhtimine ning majanduse eriala. Loengud tegi Vardo meelest meeldejäävaks näited elust, mitte tuim tuupimine. Kuna ta õppis kaugõppes, siis jäi tal aega ka muudeks tegevusteks nagu laulmine, võrkpall ning töötamine Statoilis. Vardo on rahul oma eriala valikuga kuigi ta ei tööta tänapäeval sel erialal, kuid kasutab omandatud teadmisi ka tänapäeval oma töös. Allikad I. Kaasik ''Tallinna Tehnikaülikooli ehitised 1918-2008'' V. Mägi ''Adraseadmise aeg'' et.Vikipedia.org ENE 8. köide Lisad TTÜ ja Tallinna Tehnikumi nimemuutused 17. september 1918 Eesti Tehnika Seltsi Tehnilised Erikursused 7. veebruar 1919 Eesti Tehnika Seltsi Tallinna Tehnikum 14
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
