oli erakordselt pidulik ja ettekantud hiigelkoosseisudega. Rooma muusikat mõjutas vanakreeka,aga ka erinevaist paigust sisse toodud orjade muusika. 3. sajandil eKr. leiutati esimene klahvpill - vesiorel ehk hydraulis. Õhk hakkas viledes liikuma veepumpade abil. Roomlased valmistasid ka lõõtsaga orelit, kus lisaks män- gijale pidi olema ka nn. ,,tuuletallaja". Roomas hinnati muusikat rohkem meelelahutuslikust kui kasvatuslikust küljest. Pillimäng ja laulmine olid levinud nii ülikute kui ka lihtrahva hulgas. Piduliku muusika ettekandmiseks kasutati palju puhkpille. On teada, et keiser Nero oli meisterlik kitara mängija ning esines menukalt pidumängudel.
1) Roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. Saateta. 2) Ei saa lahutada muusikat ja teksti, sest liturgilised tekstid pole algselt eksisteerinud kõnelduna. Neid on alati ühel või teisel viisil lauldud. a) Tekstid on mõeldud ainult jumalateenistuse, palvuse või eriliste rituaalsete talituste jaoks. 3) Tavaliselt ladinakeelne, proosatekstid või vahelduva rütmiga vabavärsid. 14. Retsiteerimine. 1) Pikkade proosatekstide peamiselt ühel noodil laulmine. 15. Psalmoodia. 1) Ei erine palju retsiteerimisest. 2) Tekstid on vaba ehiusega värssides, ühel toonil lauldavad lõigud on lühemad ja vormelite vaheldumine korrapärasem. 3) Peamine laulutüüp kõikidel tunnipalvustel. 16. Antifoon. 1) Üks sagedasemaid laulutüüpe. 2) Peamiselt refrääniliselt korduv vastulaul. 3) Lühike tekst, paar lühikest lauset. 17. Hümnid. 1) Üks lihtsamaid laulutüüpe. 2) Stroofilise värsstekstiga.
3. Nimetus tuleneb paavst Gregorius I järgi, kes kogus ja süstematiseeris liturgilisi viise. Gregooriuse koraali meloodiad moodustasid keskaegse mitmehäälse muusika aluse. Gregooriuse laul on üldnimetus, mille alla mahub palju erinevaid esitusstiile, zanre ja lauluvorme: retsideerimine palvete ja pühakirjalõikude esitamine ühel noodil lauldes. psalmoodia psalmitekstide laulmine. antifoon refrääniliselt korduv vastulaul. hümn stroofilise värsstekstiga laul Sekvents üks enam levinud vaimuliku laulu vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud; tekstid pühendatud kiriku või kloostri kaitsepühakule, mistõttu
või kalja. Praegused linnajaanituled oma laialdase toitlustuse, õllemüügi, kontsertite ja tantsumuusikaga sarnanevad kunagistele küla- ja mõisajaanituledega. Kära- ja rahvarohkete pidude kõrval on aga alati süüdatud tuli oma kodumaja juures, kuhu kogunes pere, palgalised ja linnasugulased. Tänapäeval teevad oma elamises, kamina või tuleaseme juures, veekogu kaldal või kenal aasal ühistuld sagedasti sõbrad või sõpruskonnad. Laulmine on jaanitulest lahutamatu, nii et perekonna või sõpruskonna lõkke ääreski lauldakse ja mängitakse, kuid reeglina on need vaiksemad ettevõtmised. Jaanilaupäeva öösel on läbi aegade paadiga sõidetud, põletatud seal tõrvikuid või küünlaid, mis hämaruses pimedaks ju õigupoolest ei lähegi peegelduvad tumedal veel. Rituaalsed toidud jaanipäeval olid sõir, kohupiimakorbid ja kohupiimatoidud. Jaanipäeval ainti vaba päev karjastele, teenijarahvale ja noortele
ülemisega (võis mängida ka orel). Seda nim. paralleelorganumiks. Hiljem tekib nn. vabaorganum, kus alumine hääl liigub iseseisvamalt. Motett (pr.kr.= sõna) Lauldi nagu mitut laulu korraga, iga hääl oli erineve tekstigab (võis olla mitu autorit). Olid 3-4 häälsed, a-capella (ilma saateta). Motett oli mõeldud laulmiseks mitte kuulamiseks (polnud võimalik aru saada mitmest tekstist korraga). 13. saj. keelatakse moteti laulmine kirikus (ei täitnud sõnumit) Noodikiri varase keskaja noodikirja aluseks olid erilised märgid neumad (kriipsud, komad, punktid), mis märgiti sõna kohala, näidates mel.liikumise suunda. Nendega kirj. üles ainult laulmiseks mõeldud muusikat. Alates 10.saj. hakkab arenema tänapäeval tuntud noodikiri. Neumasid hakati ühendama noodijoontega. Esialgu oli jooni 1(f-joon), siis lisati 3=kokku 4 joont. Kujunevad ka nootide pikkused, taktimõõt, pausid. 5 joont võeti kasutusele 14
või kalja. Praegused linnajaanituled oma laialdase toitlustuse, õllemüügi, kontsertite ja tantsumuusikaga sarnanevad kunagistele küla- ja mõisajaanituledega. Kära- ja rahvarohkete pidude kõrval on aga alati süüdatud tuli oma kodumaja juures, kuhu kogunes pere, palgalised ja linnasugulased. Tänapäeval teevad oma elamises, kamina või tuleaseme juures, veekogu kaldal või kenal aasal ühistuld sagedasti sõbrad või sõpruskonnad. Laulmine on jaanitulest lahutamatu, nii et perekonna või sõpruskonna lõkke ääreski lauldakse ja mängitakse, kuid reeglina on need vaiksemad ettevõtmised. Jaanilaupäeva öösel on läbi aegade paadiga sõidetud, põletatud seal tõrvikuid või küünlaid, mis hämaruses pimedaks ju õigupoolest ei lähegi peegelduvad tumedal veel. Rituaalsed toidud jaanipäeval olid sõir, kohupiimakorbid ja kohupiimatoidud. Jaanipäeval ainti vaba päev karjastele, teenijarahvale ja noortele
PÄEVAPLAAN Teema: Kiisu läks kõndima.. Laste vanus: 4-5 aastat Kuupäev: Koostaja: Tegevuste liigid: - Kunst- plastiliinist voolimine - Muusika- laulu kuulamine/laulmine ja marakatega mängimine - Keel ja kõne- luuletuse kordamine, arutlemine - Matemaatika- võrdlemine (suurem, väiksem) - Liikumine- liikumismäng ,,Kassid" Eesmärgid: - Laps kasutab plastiliini ja oskab voolida sellest kassi- lisada kõrvad, saba, vurrud, nina ja silmad. - Laps teab laulu ,,Kiisu läks kõndima" ning oskab sellele rütmipillidega rütmi juurde lüüa. - Laps oskab luuletust ,,Meie kiisul kriimud silmad". - Laps teab kassi kehaosasid ja proportsioone. - Laps oskab võrrelda. - Laps tunneb rõõmu liikumisest. Vahendid: Pehme mänguasi kass, plastiliin, voolimispulk, makk, cd, marakad. Lastepoolne ettevalmistus: Lapsed on eelnevalt valmistanud marakad. Õppinud luuletust ,,Meie kiisul kriimud silmad". Õpetajapoolne ettevalmistus:...
Lugu, mis mulle kõige rohkem meeldis oli Do re mi.Esitluse tase oli väga hea. Ma ei ole muusikas kõige tugevam seega, ei oska välja tuua, kas nad laulsid seda puhtalt või mitte aga väga kaasahaarav oli see küll. See lugu sobis väga hästi antud konteksti, sest selle lauluga hakkaski nagu kogu õige lugu pihta. Do re mi jäi mulle hästi meelde, sest ma nägin seda rõõmu, mida näitasid lapsed, kui nad said teada , et nii lihtne võibki laulmine olla. Oma varasemate kontserdi elamustega võrreldes oli Helisev Muusika kindlasti üks meeldejäävamaid. Seda kindlasti ka sellepärast, et mulle meeldis selle loo sisu. Otseselt midagi uut ma teada ei saanud aga imestasin, kui palju rahvast võib üks maja mahutada. Mina ei oska mingeid soovitusi esinejatele ega kontserdiorganisaatoritele öelda, sest kõik said oma tööga hästi hakkama. Grete Aare 11c
Ivan Julm - vene tsaar kelle pärast puhkes Liivisõda. Hertsog Magnus - Taani prints, kellele kuulus osa Eesti maa aladest. Pontus se la Gardie - mõjukas mõisnik kellele kuulus palju paid. Lõuna-Prantsusmaa kaubamehe poeg ja Rootsi väejuht. Stefan Batery- Poola leedu kuningas. Balthazar Russow - oli Tln kroonika kirjutaja ja pühavaimu kiriku õpetaja. Johan Skytte - oli Tartu ülikooli rajaja. Bengt Gottried Forselius- Eesti haridustegelane ja kirjamees, Forselius seminari algataja. Ignatsi Jaak - oli Forselius seminari õpilane (üks esimesi). Pakri Hanso Jüri - käis samamoodi nagu ignatsi Jaak oma teadmisi demonstreerima kuningale Karl IV, mille pärast Forseliuse seminar sai heaks kiidu. Andrian ja Andreas Virginius - alates 1658 Eestimaa piiskop ja korduvalt Tartu ülikooli rektor vastsete testamendi tõlkijad. Eramõis ehk rüütlimõis - Rüütlile kuulunud läänimõis Riigimõis ehk kroonumõis - mõisa juhtisid riigipoolt määratud ametnikud Kirik...
Tempo on suhteliselt aeglane ja helihüppeid eriti polnud - mängiti ja lauldi suhteliselt samal kõrgusel kogu loo vältel. Teine lugu oli "Summertime", mida originaalis lauldakse koos Ella Fitzgeraldiga. Lindil Ellat ei ole, aga sellest ei kõlanud lugu halvemini. Tempo on aeglane ja pala ise on väga rahulik. Filmides mängib selline muusika tavaliselt sõnadeta stseenides. Instrumentideks on trompet, viiul, kontrabass, trummid. Suurt osa mängib laulmine ja lüürika, kuna muidu oleks sõnadeta see laul väga igav. Naislaulja ja Louis laulavad korda mööda ühe salmi kaupa ning selline kombinatsioon kõlab väga mõnusalt ja elavalt. Kolmas lugu oli "Saint Louis Blues". Pala on üsna pikk (peaaegu 9 minutit pikk) ja enamjaolt instrumentaalne - ainult vahetevahel kuuleb Armstroni laulu. Lugu on väga meeldiv kuulata, kuna tempo on mõnusalt keskmine ja instrumentide kooskõla on hästi
ma ei tahaks neid kunagi kaotada. Paljud vanad sõbrad on kaugenenud, üks neist minu pikaldane parim sõber, kellega peaaegu suve lõpust saadik sõnakestki vahetanud pole. Mul on sellest siiralt kahju. Üsna tihti saab siiski kuulda minu suust lauset: ,,Mul ei ole aega!" Tegelikkuses on asi minu planeerituses. Olen avastanud, et näiteks nähes, kui palju järgmiseks päevaks vene keeles teha on, keskendun rohkem mittetähtsatele tegevustele, näiteks laulmine ning jätan kodutöö hommikuks. See variant on siiski halvem, sest ma pole hommikuinimene ja varakult tõustes võin terve ülejäänud päeva pahur olla. Mis puutub õppimisse, siis sellesse suhtun tõsisemalt kui eelmistel aastatel. Olen aru saanud, et elus läbilöömiseks peab omama head haridust. Kui põhikoolis ei pööranud ma tähtaegadele tähelepanu ning kodutööde tegemine jäi tahaplaanile, siis nüüd, keskkoolis olles, tunnen, et põhipunkt, millele keskenduma pean, on kool.
tähtis talupidajatele ja karjastele. Näiteks on olemas kindlad vilemeloodiad saagi viljakuse mõjutamiseks, õnneussi välja kutsumiseks või tuule ja tormi esile kutsumiseks. • Vanima Soome rahvalaulu kihistu moodustavad huiked, loitsud, karjaselaulud, itkud ja runod. Sageli on need lihtsad kõnelähedased leelotused. • Enamasti on Soome rahvalaulud nukra meloodiaga, rahuliku rütmiga ja ühehäälsed. Iseloomulik on silbiline laulmine. Esituslikult on omane eeslaulja ja koori vaheldumine. Soome rahvamuusika • Vanemates pärimuslikes maagilistes loitsudes räägitakse Soome usundi tegelastest. • Soome uuemad rahvalaulud jagunevad töölauludeks, lastelauludeks, pulmalauludeks, tantsulauludeks, kalendrilauludeks ja hällilauludeks. • Omanäolisemad on vanad žanrid itk ja runo. • 16. ja 17. saj. Hakkas Soome rahvamuusikat mõjutama protestantistlik kirikulaul. Siit kujunesid välja populaarsed
Terve etendus toimus prantsuse keeles ning ekraanidelt oli võimalik subtiitreid lugeda nii eesti kui ka inglise keeles. Nii orkester, dirigent kui ka lauljad olid heal tasemel. Muusikalisi palasid oli väga hea kuulata ning näitlejad mängisid oma osad meisterlikult välja. Kõik oli väga korrektne ning puhtalt mängitud. Oli selgelt aru saada, et nii prantsuse keelt kui ka prantsuse keeles laulmist, oldi korralikult harjutatud. Laulmine ning prantsuse keel kõlasid väga puhtalt. Minu jaoks jäi natukene tahaplaanile Albina Kotsetova (Micaela, külaneiu) esitus. Tema hääl ei kõlanud nii võimsalt võrreldes kaasosatäitjatega ning hääl polnud eriti puhas. Väga suurepäraselt laulsid Carmen ja Don Jose, neist jäi mulje, et nad tõesti nautisid laval olemist ning elasid väga enda rolli sisse. Mulle eriti meeldis lava kujundus. Väga hästi oli ära kasutatud pöördlava: ühte kujundust
olümpiamängude lahutamatu osa. On teada, et näiteks antiikolümpiamängudel saadeti kaugushüpet, kettaheidet ja odaviset muusikaga — neid alasid peeti nii rasketeks, et sportlaste vaeva tuli kergendada. 18. Vana-Kreeka kultuuri klassikaline ajajärk 5. sajand – 330-ndad eKr (Makedoonia vallutused). Eelkõige on see ajajärk seotud antiiktragöödia tekkega. Tähtsamad autorid olid Aischylos, Sophokles ja Euripides. Nendes teostes ühendati esimest korda laulmine ja pillimäng näitlemisega. Nagu tänapäevagi ooperiteatris, paigutati pillimehed lavaesisesse eraldatud ruumi, mida nimetati orkestra. Selle ajajärgu lõpul hakkas muusika loomupärane ühtsus luule ja tantsuga lagunema, tekkis uus, subjektiivsem ja peenem väljenduslaad (“uus muusika”) 19. Vana-Kreeka kultuuri hellenismi ajajärk 330-ndad – 146 eKr (Rooma vallutused). Selles perioodis on ajaloolased näinud vanade väärtuste allakäiku
kritiseeris ,,uue muusika" meelelisust ja subjektiivsust. Aristoteles rõhutas muusika tähtsust kasvatuses, kuid jättis seejuures ruumi ka meelelisele naudingule. Aristoxenes eelmise õpilane, koondas Kreeka helilaadid täiuslikult ratsionaalseks süsteemiks, süstematiseeris rütmiõpetuse. Keskaja algust tähistab 756. a eKr Lääne-Rooma keisririigi langust Varakristliku muusika laulutüübid ja tähendus: a) hümnoolia uute tekstide laulmine b) psalmoodia juutide religioosses muusikas tähtsaim c) vaimulik laul varakristlikus keskkonnas laulmine 395. a Rooma lõhenemine tõi kaasa kiriku sisulise lõhenemise. Tekkis eraldi ida- ja läänekristlus.Idakristlus oli tugev, kuid läänekristlus iseseisvam. Idakristlus on siiamaani enam-vähem säilitanud oma orginaaljooned. Läänekristlus on läbi aegade muutunud. · Keskaeg ja Gregoriuse laul
aadlike lapsedmuuskahariduse eraõpetaja käest siis nüüd asutati avalikud muusikakoolid. Ühed Euroopa vanimad konservatooriumid asutati Pariisis ( 1784), Milanos (1808) ja Leipzgis (1843). Levis virtuoosikultus, st. Pillimängijat jumaldati ja ülistati tema meisterliku mänguoskuse tõttu. Ka paljud heliloojad olid ise virtuoosid nt Paganini viiulil, Chopin klaveril. Samas meeldis rahvale ka ajaviitemuusika. Moodi läks kodus musitseerimine, eriti klaverimäng ja selle saatel laulmine. Muusikaõpetus oli endselt hea hariduse ja kasvatuse osa.
Enam arenenud keelpillidest väärib esmajoones nimetamist kannel. Eesti rahvatraditsioonis anti sellele kõlarikkale pillile õigusega aukoht. Üks vana rahvalaul ("Kannel") ja samuti muinasjutt kõnelevad, et kandlepuu olevat kasvanud ülekohtust surma saanud vaeslapse südamest. Seepärast kõlab kannel nukralt. Setu pruugis nimetati kannelt koguni jumala enda loodud pilliks. Seetõttu võis seda mängida isegi surnuvalvamise juures ja paastuajal, kui kõik muu pillimäng, laulmine ja lõbutsemine oli keelatud. On täiesti võimalik, et kannelt vanematel aegadel palju tantsupilliks ei kasutatudki. Kandlest on juttu mitmesugustes ürikutes. Nii kuuleme selle esinemisest isegi Tallinn eestlaste hulgas XVI sajandil. Ühes tülis 1579. aastal mittesaksa lihunike seltskonnas oli kannatajale poolele laual lebanud "mittesaksa harfiga" pähe löödud ja nõnda see pill sattuski raekohtu protokolli. Veel XVIII sajandil
Suur reede sobis ka armumaagiaks ehk selleks, et kedagi ennast armastama panna või hoopis teiste suhted sassi ajada. Tulu jaoks oli oluline töövahendite kas või korraks liigutamine ja imiteeriv parandamine või puhastamine, olid selleks siis kalavõrk, põllutööriistad või midagi muud. Suurem osa suure reede kombestikust on tänaseks hääbunud. KEELUD Keelatud oli kära ja müra tegemine: puuraiumine, ehitamine, kangakudumine, pesupesemine, kuid ka pillimäng, tantsimine ja laulmine, samuti küllaminek. Otse loomulikult ei tohtinud midagi majast välja anda. Suurel neljapäeval ja reedel tuli valvata, et lind ära ei petaks, st söömata ei tohtinud hommikul välja minna. LõunaEestis oli keelatud põrandate pühkimine soetab kirpe. TOIDUD Kestis paastuaeg. Toiduks valmistati kruubiputru, herneid ja ube, samuti kaerakilet. Setude toidulaual oli kala, naereid, marju ja õunu. KIRIKLIK TÄHNDUS Kristuse kannatusnädal
põhjuseks see, et ma teadsin kõike laule ning pooled olid mul täiesti peas. Imelik oli kuulata neid palasid eesti keelsetena, kuid ei saa märkimata jätta, et solistide valik oli väga hea. Ma arvan, et Maarja-Liisist pole paremat inimest Eestis Evitat kehastamaks. Maarja näokuju sarananeb kõige rohkem temaga. Ma ei kujutaks lihtsalt kedagi teist selles rollis ette. Ma ootasin huviga, et näha, kuidas ta selle osatäitmisega hakkama saab, kuna nende lugude hästi välja laulmine nõuab tõsist tööd ja pingutust. Ei ole ju lihtne näidelda ja laulda 2 tundi järjest nii rasket osa. Seega muljed on mul väga positiivsed. Vahel tundus, et Maarja-Liisi hääl jäi kuidagi nõrgaks. Orkester mängis kogu aeg ning kõikidest sõnadest ei olnud võimalik aru saada, kuid see on andestatav. Kõige rohkem ootasin ma seda kohta, kus Maarja oli väga uhkes kleidis ning laulis kuulsal Casa Rosada rõdul enamikule muusikakaugetele inimestelegi tuttavat laulu
mõttes, et neist ei saaks ülestõusu juhte. Nii harjutasid noored sõdalased inimese mõrvamist. Sellise kasvatuse põhimõte oli teenida riiki. Inimese enda heaolu ei olnud tähtis. TÜDRUKUD Tüdrukuid kasvatas ema. Ta õpetas neile koduseid töid. Tütarlapsed ei tohtinud poistest maha jääda. Nemad tegid samasuguseid harjutusi nagu poisidki, et oma keha karastada ja vastupidavaks teha. Nad õppisid isegi oda viskama. Lisaks sellele oli ka tüdrukute õpetuses tähtsal kohal laulmine ja tantsimine. Samuti tütarlapsed võimlesid ja jooksid. Tüdrukutelt oodati, et nad oskaksid ennast ise kaitsta. Kirjutamist, arvutamist ja lugemist õppisid tüdrukud sama väheselt kui poisid. Tütarlapste kasvatuse eesmärk oli suuta tulevases elus sünnitada Spartale palju tugevaid ja terveid lapsi. Tänu sellele kasvatusele oli Spartas palju tugevaid sõdalasi ja Sparta võitis paljud sõjad ning muutus Vana-Kreeka tugevaimaks riigiks. Sparta tütarlaps
Viikingi naised tegid süüa, ketrasid lõnga, hoolitsesid majapidamise eest ja valmistasid riideid. Nad olid oma mehe vara kaasomanikud ja võisid omada maavaldusi. Viikingid kasutasid tähtede asemel ruune. Nad uskusid, et ruunides peitub mingi maagiline või isegi üleloomulik sõnum. Igapäevased ruunid raiuti rauda, puusse või kivisse. On aga teada, et ruune on raiutud ka pronksi ja hõbedasse. Viikingite jaoks oli väga tähtis ka jutuvestmine, laulmine ja luuletamine. Skaldid (poeedid) kandsid ette värsse ja jutustasid lugusid vägilastest ja jumalatest. Hiljem pandi nende lood kirja ja tänapäeval tuntakse neid saagadena. Viikingid uskusid, et on olemas paradiis nimega Valhalla. Sinna tahtis saada iga viikingi sõjamees. See käis nii, et iga mees, kes suri lahingus, sai sinna. Neid mehi peeti kangelasteks ja neid, kes ei surnud nii, peeti hädavaresteks. Nad uskusid, et on olemas lahingu ja surma jumal Odin ja taevajumal Thor
Kuigi lauldi eesti keeles, ei saanud ma kohati sõnadest aru, sest mõned kohad lauldi väga kõrgelt. Õnneks oli aga võimalik lugeda inglise keelseid tiitreid lava üleval. Teose peaosalisteks olid Urmas Põldmaa (Eisenstein) Alla Popova (Rosalinde), Angelika Mikk (Adele), Jaan Willem Sibul (Dr. Falke) ja Mati Kõrts (Alfred). Nagu ma juba eespool kinnitasin oli minu arvates näitlejate valik väga hea. Laulmine ja näitlemine tuli neil väga hästi välja, kõik elasid oma rolli kenasti sisse. Mängisid justkui iseennast ilma mingisuguse pingutuseta. Välimuse poolest oli valik samuti õnnestunud. Kõige rohkem meeldis mulle toatüdruk Adele Kokkuvõtteks võikski öelda, et mulle see etendus väga meeldis, jäin sellega täielikult rahule. Elamus oli erakordne ning kui tulevikus etendub midagi ,,Nahkhiire" sarnast, lähen kindlasti vaatama.
Kui Eesti ja Soome end pärast Esimest maailmasõda iseseisvateks riikideks kuulutasid, sai Paciuse meloodia, mida Eestis ja Soomes lauldi erinevate sõnadega ja ka erinevas tempos, mõlema maa riigihümniks, Soomes riigihümnina Maamme-laul. Ametlikult kinnitas Eesti Vabariik Fredrik Paciuse "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" Eesti riigihümniks pärast Vabadussõja lõppemist 1920. Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal oli "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" rangelt keelatud. Hümni laulmine tõi kaasa karmid repressioonid, kuid laul ei ununenud. Ühes Eesti iseseisvuse taastamisega 1991. aastal võeti uuesti kasutusele ka Eesti riigihümn. Allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Mu_isamaa,_mu_%C3%B5nn_ja_r%C3%B5%C3%B5m , http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Voldemar_Jannsen , http://et.wikipedia.org/wiki/Fredrik_Pacius ,http://paber.ekspress.ee/viewdoc/4112301C67C29941C2256DE500625F10 .
improvisatsiooniline harmooniasaade, mis lähtus üleskirjutatud bassihäälest Aaria (17.sajandil) barokiajastu vokaalmuusika, mida lauldi kas ainult lauto, basso continuo pillirühma või pisut suurema ansambli saatel Da Capo aaria (muusikavorm) vokaalne sooloetteaste ooperis spetsiifilise kolmelõigulise vormiga, kus põhilõiku korratakse pärast kontrastset keskosa Retsitatiiv kõnelaul, kõnemeloodiat jäljendav laulmine Kantaat mitmeosaline teos vokaalsolistidele ja/või koorile, harilikult pillide saatel Kammer-ja kirikukantaat Oratoorium mitmeosaline dramaatiline või eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile Passioon (oratooriumi alaliik) evangeeliumitekstil põhinev ulatuslik helitöö, mille teemaks on Kristuse kannatused ja ristisurm Firenze Camerata - vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ring (nende seas sündis ooperi idee) Teatro San Cassiano 1637
*orel(al 9.-10.saj) *positiivid-viknemad teisaldatavad pillid portatiivid- oreli sarnane he kega mngitav, klaveri eelkia) *keelpillid:lamedaphjalise klakastiga fiidel(viiuli,vioola eelkia) *mara pirnikujulise phjaga rebekk *harf, lauto(sarnaneb mandoliinile) *mitmesugused fldid *kahekordse roohuulikuga salmei(pommeri, hilisema oboe eelkia) trummid, taldrikud jne Gregoriuse koraalile iseloomulikud jooned Pille ei kasutata saate-a capella(ilma saateta) Laulavad mungad Ladina keelne hehlne laulmine Puudub kindel taktimt, muusika rhud olenevad snadest Aluseks vaimulik proosa tekst Rtliklaulud said alguse 11.ndal sajandil mis seos on Mesopotaamia muusikal Lne-Euroopa muusikag mesop. muusikast prineb lne-euroopa muusikatraditsioon mesop. on tulnud euroopasse 1. kik thtsamad pillid. kige vanem keelpill-harf 2. diatooniline helilaad- 7astmeline helilaad
tüüpiliselt oli gregooriuse koraal. Põhimeloodia kohal olid teised hääled, mida võis olla 2-3, aga ka kuni 5. Ülemistel häältel oli kõigil erinevad tekstid, samuti olid nad alumise häälega võrreldes liikuvamad. Keskaegsed motetid on isorütmilised ehk ühesuguseid rütmifiguure kordavad. Hiljem hakati ülemistesse häältesse kirjutama ilmalikke rahvakeelseid tekste, eriti luuletekste. Selle tulemusel keelati 13. sajandi lõpul motettide laulmine kirikus. Lisaks sisu ilmalikustumisele oli põhjuseks ka kompositsiooni keerukus. Motett muutus haritlaste seltskonnalauluks. 15. sajandil jõudis ta kirikusse tagasi, kõikides häältes gregooriuse koraali tekst. · Intermetso vahemäng · Nokturn- lühike instrumentaalpala (enamasti klaverile). Väljenduvad lüürilist meeleolu · Pastoraal on maaelu maalilisust kujutav karjaselaul, lamburielu kajastav lühiooper, ballett või pantomiim
teatraalsuse ja sageli äärmusliku tundelisuse. 2. Monoodia- ühehäälne meloodia 3. Polüfoonia- mitmehäälsus muusikas, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega 4. Aaria- soololaul või duett, mida esitati lauto või pilliansambli saatel 5. Retsitatiiv- kõnelaul 6. Avamäng- lavateost või vok- sümfoonilist teost sissejuhatav orkestriteos; ka iseseisev orkestriteos 7. Mis on ooper? Millistest osadest koosneb? Ooper- muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine, instrumentaalmuusika, tants, näitekunst ja kujutav kunst. Ooper algab instrumentaalse vahemänguga. Tegevus liigendatakse vaatusteks, mis jagunevad piltideks, need omakorda stseenideks. Vaatuste vahel on intermezzo’d ehk instrumentaalsed vahemängud. 8. Võrdle kantaati, oratooriumi ja passiooni. kantaat - mitmeosaline teos vokaalsolistidele ja/või koorile , harilikult pillide saatel oratoorium - mitmeosaline dramaatiline või eepiline heliteos
· Hästi olid arenenud tants, luule, kujutav kunst, näitekunst, nende kokkupanemisel saadi muusikaline draama. · 2 tantsuliiki: klassikaline, folkloorne · Pillid: pipa 4-keelne lauto-taoline keelpill; er-hu viiulitaoline 2-keelne poognaga keelpill; king 11 kiviplaadiga ja haamriga löökpill India muusika · Valitsevad 2 usku hinduism ja budism · Veda hümnide laulmine · Veedad on iidsed ilmutuslaulikud (u 3000 a eKr) · Rigveda kirjalik allikas, muusika teooria · Klassikalinemuusika kasvas ülikute ringkonnast · Kõrgklassis oli muusika tähtsal kohal, see näitas haritust · Muusika oli 1-häälne ning 7-astmeline · Õpiti õpetaja mängu kuulates, pidi mõistma läbitunnetatud heli · 9 emotsiooni ehk seisundit · Rasa emotsionaalne seisund
*reformatsiooni käigus hävitati hulgaliselt kirikute vara, sealhulgas ka noodiraamatuid *avaldati erinevaid lauluraamatuid *püüti juurutada Saksast üle võetud koraalilaulu traditsiooni *Müller õpetas koolipoistele koraale > pidi tõstma rahva arusaamist kirikulaulust *Forseliuse seminar oli täielikuks aluseks kirikulaulule > kihelkondades köstrikoolid, kus koolilapsed laulsid kirikukooris 2. Hernhuutlaste mõju eesti koorimuusikale *olulisel kohal laulmine, laulud oli rahvale meelepärased ja mõistetavad. Lihtsad, rahvalikud, liikuva meloodiaga, neis valitses tundelisus ja härdameelsus. *laulsid mehed, naised ja lapsed *kujunes mitmehäälne koorilaul *laule hakati pillidel saatma *koorilaul sai alguse kihelkonnakoolidest nagu Laiuse, Põltsamaa ja Torma koolides. 3. Baltisakslaste mõju eesti koorimuusikale *rahvalaulude kirjapanemine *koguti vanu rahvalaule *rajasid Eestis koole, kus õpetati 4 häälset koorilaulu ja orelimängu.
edasikandmises. Eesti rahvas suhtub eelnimetataud pidustustesse kui kultuuripärandisse, sest tegu on eelkäijate poolt looduga ning omab reaalset ja hingelist seost mineviku ja tänapäeva vahel. Küll on laulupidu eestlaste jaoks veidi hingelähedasem kui tantsupidu, sest laulval revolutsioonil (1988-1991) on ka tähtis roll Eesti taasiseseisvumise ajaloos. Siiski on hakatut aina rohkem ühendama kahte meeldivat tegevust nagu seda on laulmine ja tantsimine. Arvan, et eestlane tunneb mingilmääral, et on kohustatud antud kultuuripärandit edasi kandma, samas ei ole midagi halba selle tegemises, sest eestlased suudavad anda koorilaulule mõtte ja hea kõla ning muuta tantsud tõeliselt kirevaks vaatemänguks. Läbi laulu ja tantsu suudab eestlane end teha paljude jaoks kuuldavaks, nähtavaks ning eriliseks. Visiooniks nimetatakse tavaliselt tuleviku vaadet. Kuna laulu- ja tantsupeo näol ei ole
mehed, aga oli ka naisi. Nad esitasid enda loodud laule. trubaduur – rüütlilauliku nimetus Lõuna-Prantsusmaal truväär – rüütlilauliku nimetus Põhja-Prantsusmaal minnesinger – rüütlilauliku nimetus Saksamaal 11. Nimeta kolme kuulsama rüütlilauliku nimed Trubaduur - Bernart de Ventadorn Truväär - Adam de la Halle ja Richard Lõvisüda Minnesinger - Walther von der Vogleweide 12. Millal sai alguse mitmehäälne muusika? (vt õ lk 30) Mitmehäälne noodist laulmine sai Lääne-Euroopa kirikutes alguse 11.-12. sajandil. 13. Kirjelda esimest mitmehäälse muusika vormi organumit Organum sündis nii, et gregooriuse laulule (mis oli ühehäälne) lisati algul üks, hiljem ka mitu saatehäält. Aja jooksul muutus saatehääl põhihäälest (gr laulust) olulisemaks ja temast sai liikuv ülemine hääl. Gregooriuse laul jäi alumiseks, väheliikuvaks hääleks. 14. Kes olid Leoninus ja Perotinus?
Hinduistliku tagapõhjaga: Hare Krišna / Hare Krishna Movement Krišna Tunnetuse Rahvusvaheline Ühing Shri Svami Prabhupada 1965, USA Keskus Indias Mayapuris Aašram - erakla Bhakti – armastuslik andumine jumalusele Krišna, Višnu 8. avataara ehk kehastus Hinduistlik elustiil toitumises, riietumises, kommetes Vältida karmavõla tekkimist Bhagavadgita lugemine Pole soovitav kokku puutuda inimestega, kel pole vaimseid huvisid Suure mantra laulmine Meditatsioon Noormehi tunneb tänaval ära oranži riietuse ja mantrate laulmise läbi. Sai Baba kultus Nn. guru-kultuse näide (sanskr. guru - ´tähtis´) Shri Sathya Sai Baba, 20.saj. keskpaik Keskus: India, Puttaparthi. Kõigi religioonide lepitamine Meditatsioon Palverännakud Sai Baba aašramisse Tantristlikud (salajased) seksuaalpraktikad 2 Sünkretistlikud uususundid:
vahenditele kasutati üks õudne vahend, mis ikka oli inimkonna esindajatel kasutusel – see oli genotsiid ehk eri rahvaste hävitamine. Kõik need eelmainitud relvad (eriti „vaimsed“) on päris tugevad, kuid nende kasutust ei saa edukaks nimetada, senimaani kui rahvas jääb püsima selliste relvade kasutuse all. Relvad võivad ka positiivsed olla. Üks näide sellest on minu arust hiiglaslik valmisolek enda riigi kaitsmiseks ja vabastamiseks, mis oli eestlastel laulva revolutsiooni ajal. Laulmine, Balti keti korraldamine, uute võimuorganite loomine, esimeste seaduslikkude valimiste läbiviimine ning rahvaslikkude ühenduste loomine olid peamised relvad, mis olid vabadusvõitlejatel kasutamisel. Olen uhke enda rahva üle, seepärast uuringi väga põhjalikult laulva revolutsiooni ja sellel ajal kasutusel olnud vaimseid ja ühiskondlikke relvi, mis tagastasid Eestile vabaduse. Ma esitan alati endale palju filosoofilisi küsimusi, sh ka relvadega seotud. Kas relvade
Ühel rahvusel ei saa olla ainult negatiivseid iseloomuomadusi. Eestlase räsitud ja orjameelses südames on läbi aegade säilinud ühtsus ning ühtehoidmine. Oleme olnud võõrvõimude all sajandeid. Me kuulutasime end iseseisvaks, kuid jõuga võeti vabadus meilt ära. Üheskoos ilma vägivallata ning ohvriteta laulsime end taas vabaks. Milline tegevus ja sündmus toob kokku ülimalt palju eestlasi? Vastus on imelihtne – loomulikult laulmine ning laulupidu. Nõmme Gümnaasiumi vilistlane ja endine Eesti Vabariigi president Lennart Meri kõneles 1999. aasta laulupeol nii: „Laulupidu on südameasi nagu eesti keel ja meel, nagu armastus. Moed tulevad ja lähevad, aga rahvas ja riik jääb. Laulud on olnud meie relvad ja laulupeod meie võidud.“ Pean tõdema, et ma pole elus midagi nii ühendavat kogenud, kui on seda eestlaste laulupeod. Pole vahet, kas sa oskad laulda või mitte. Ühtsustunne on see, mis loeb
sajandil? Teksti autor lõi muusika. Autor oli tähtis. Autorit ja teost hakati seostama, varem oli anonüümne. Miks kujunesid 15.-16. sajandi Euroopa kultuurikeskuseks Madalmaad? Madalmaad - tänane Belgia, Holland, Luksemburg ja Kirde-Prantusmaa. Burgundia hertsogiriik ühendas Madalmaid majanduslikult ja meelitas kokku kunstnikke Itaaliast, Prantsusmaalt ja Inglismaalt. 15. sajandi esimesel poolel kujunes Madalmaadel uus muusikastiil, millele kõige iseloomulikum oli laulmine tertsides ja sekstides. See ühendas eri maade traditsioone. See muusikastiil levis üle Lääne-Euroopa. Madalmaade vokaalpolüfoonia on Renessanssi ajal suure tähtsusega. Nimeta 15.-16.sajandi olulisemad muusikazanrid ja iseloomusta neid lühidalt. Motett- esinduslikuim zanr, keerukad kompositsioonid, mida iseloomustab matemaatiliselt korrastatud rütmika, loodi tavaliselt poliitiliselt oluliste sündmuste puhul Madrigal-enamasti 2-häälne lauluvorm, mis tekkis 14. saj. Rääkis
Noort rüütli õpipoissi nimetati paaziks, kelle ülesanne oli täita teiste antud ülesandeid, õppida tundma turviseid (rüütli kaitserüid), relvi ning hobuseid. Ülesannete hulka kuulusid kombe-, käitumis-, loogika-, muusikaõpetus, samuti ka söögitegemise kunst, vahel õpetati paazile lugemine ja kirjutamine selgeks. Näiteks daame teenindades nad õppisid armastusväärsust ja viisakust. Nendega tuli ka aega veeta, selle tarbeks õpiti ära male või kabe, laulmine või muusikariista mängimine. Õpipoiste ülesandeks oli ka teenindada lauas istuvaid rüütleid ning, neile õpetati, kuidas liha õigesti lahti lõigata. Paazid pidid puhastama raudrüid roostest, rullides liivatünni, mille sees oli raudrüü. Nende õpioskuste hulka kuulus ka hobuste eest hoolitsemine ning nendega ratsutama õppimine. Jahipidamine väga armastatud, see pärast tuli õppida pistrike ja jahikullidega ümber käimist
Kontsert muusika aluseks on missa. Muutumatuid, igal päeval korduvaid osi nimetatakse ordinaariumiks. Muutuvaid osi nimetatakse propiumiks. Gregoriuse laul on roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. Olemuselt on see laul ühehäälne ja saateta. Laulda võib üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või terve koor. Tekstid on tavaliselt ladina keelsed. Kõige lihtsam teksti esitamise viis on retsiteerimine- laulja laulab siin pikki proosatekste. Psalmoodia - psalmitekstide laulmine. Antifoon- refrääniliselt korduv vastulaul.(kahe koori vaheldumine) Hümn on stroofilise värsstekstiga. Skventsil- vaimuliku luule vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud. Keerulisemad laulud on kaunistatud stiilis responsooriumid, mis on algselt olnud koorirefrääniga ekstaatilised soololaulud.(solisti ja koori vaheldumine) Kõik eelnimetatud laulutüübid liigituvad kolme laulmisstiili alla: silbiline stiil, rühmaline stiil ja kaunistatud stiil.
Nagu vanasti siis ma peaksin pulmad hilissügisel või talvel, sest hilissügisel või talvel pole mitmepäevaseid pulmi segavaid põllutöid ja talviti olid talud jõukamal järjel, sest siis jätkus vara, et pulmi pidada. Pulmad pean noorel kuul ja kestavad kolm kuni neli päeva. Pulma algus päev oleks näljapäeval ja lõpupäev pühapäeval. Pulmas on õed, vennad, vanemad, sugulased ja kaua aegsed tuttavad. Pulmade tunnus joon on olnud ikka laulmine. Vanasti oli pulmas pulmalaulik. Pulma lauliku asemel mängib vahepeal mõni hea bänd, et pulma laulik saaks puhata. Pulmad algavad ikka pulmaliste kogunemisega pulmapäeva hommikul või eelmise päeva õhtul: peiu sugulased kogunevad peiu koju , mõrsja sugulased mõrsja koju. Iga kutsutu toob kaasa: leiva ja lihaga pulmakoti ning õlleankru. Esimesel pulmapäeval valmistutakse peiukodus sõiduks mõrsja koju. Sõiduvahendiks on hobune kelle järel on vanker
RÜTMITAJU ARENDAMISE VAJALIKKUSEST EELKOOLIEAS Muusika lasteaias see on laulmine, liikumine, muusika kuulamine ja pillimäng. Lasteaialapse tegevustes on intellektuaalne ja emotsionaalne areng omavahel tihedalt seotud, kuid viimane on siiski määravaks. Muusikale on aga iseloomulik see, et esmajoones ei kutsu ta esile mõttetegevust, vaid tundeid ja emotsioone. Seepärast on muusikal eriline roll lapse tunnetusprotsesside kujunemisel. Lasteaia muusikaõpetuse eesmärgid on kirjas riiklikus õppekavas ning muusikat õpetab vastava haridusega muusikaõpetaja
ja olümpiamängude lahutamatu osa. On teada, et näiteks antiikolümpiamängudel saadeti kaugushüpet, kettaheidet ja odaviset muusikaga -- neid alasid peeti nii rasketeks, et sportlaste vaeva tuli kergendada. 18. Vana-Kreeka kultuuri klassikaline ajajärk? 5. sajand 330-ndad eKr (Makedoonia vallutused). Eelkõige on see ajajärk seotud antiiktragöödia tekkega. Tähtsamad autorid olid Aischylos, Sophokles ja Euripides. Nendes teostes ühendati esimest korda laulmine ja pillimäng näitlemisega. Nagu tänapäevagi ooperiteatris, paigutati pillimehed lavaesisesse eraldatud ruumi, mida nimetati orkestra. Selle ajajärgu lõpul hakkas muusika loomupärane ühtsus luule ja tantsuga lagunema, tekkis uus, subjektiivsem ja peenem väljenduslaad ("uus muusika") 19. Vana-Kreeka kultuuri hellenismi ajajärk? 330-ndad 146 eKr (Rooma vallutused). Selles perioodis on ajaloolased näinud vanade väärtuste allakäiku. Siiski kujunes just sellel ajal aristokraatlikus
õigus valida endale hingekarjane, leidis et sakramente on ainult kaks(ristimine, armulaud), abiellumiskeeld ei ole õige tühistas selle, jäi kehtima ainult alamate vaimulike suhtes, kloostrid suleti, koguduse ühsilaulud Calvin hakkas rääkima predestinatsioonist e. ettemääratuse õpetusest. Inimesed pidid hakkama kandma musta või tumepruuni riietust, ehted keelatud, tantsimine ja laulmine ka, pühapäeviti kõrtsid suletud. Sarnasused: Paavst ei saa andestada ja kõigil on saatus ettenähtud. 4) Mille poolest erines inglismaal läbi viidud reformatsioon mujal toimunud reformatsiooniga? Inglismaal ei haaranud reformatsioon kohe rahvahulki nagu Saksamaal ja mujal ... Poliitiliselt oli tähtsaim ülemvõimu käsitlev supremaatiaakt. Sellega kuulutas parlament 1534.aastal Inglise kiriku peaks kuninga, mis tähendas lahkumist Rooma katoliku kiriku alluvusest
Tema ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu Gregooriuse laulu aluseks. Gregooriuse laul on ühehäälne, taktimääduta, vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti. Laulu esitajaks võib olla üks vaimulik, aga ka koorisolist, lauljate grupp või koor. Gregooriuse laulu alla mahub palju esitusviise, zanre ja lauluvorme: · Retsiteerimine palvete ja pühakirjalõikude esitamine ühel noodil lauldes; · Psalmoodia psalmtekstide laulmine · Antifoon refrääniliselt korduv vastulaul psalmi tsiteerimisele: esitasid kaks koori või koor ja solist · Hümn stroofilise värsstekstiga laul; · Sekvents üks enam levinud vaimuliku luule vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud; tekstid pühendatud kiriku või kloostri kaitsepühakule, seetõttu esinevad paikkondlikud erinevused · Reponsoorium algselt koorirefrääniga soololaul, ekstaatiline, improvisatsiooniline, pikkade
kõhedust tekitavam kui miski muu. Kõik varjud, mis langesid tegelaste nägudele, tundusid läbimõeldud ning inimeste pilgud teravad. Väga meeldejääv oli ka viis, kuidas Bergman Surma kujutas. Julgeksin pakkuda, et Milos Farmon, filmi ,,Amadeus" (1984) rezissöör võis ,,Det sjunde insegletist" kindlasti inspiratsiooni saada. Sarnasus kahe filmi vahel oli igal juhul olemas. Samuti oli ärevust tekitavalt julged Jörni vastused Antoniusele ning tema lõbusus, naljatlemine ja laulmine ajal, kui ümberringi oli kõik kõle ja hirmus. Võrreldes Bergmani mõne teise filmi nagu ,,Hetsiga" (1944), mida just hiljuti nägin, oli selles linateoses niivõrd palju sümbolismi, et ilmselt peaks filmi vaatama mitu korda, sest kõike ühekorraga on raske ära tabada. ,,Hets" aga oli natuke kergemini haaratav. Miks valis Berman filmile sellise pealkirja? Miks oli Antonius ainus, kes nägi Surma? Kas Surma näevad ainult need, kelle elu läheneb lõpule
Võib-olla võiks ainult seda mainida, et võitlusstseenid olid natukene naljakad nad et tundunud nii reaalsed, aga ega vist ei saakski neid tõelisemaks muuta, sest näitlejad ei saaks ju päriselt üksteist klobima hakata. Teose peaosalisteks olid Koit Toome (Tony), Hanna-Liina Võsa (Maria) Jaanika Sillamaa (Anita), Lauri Liiv (Riff) ja Riho Kütsar (Bernardo). Nagu ma juba eespool kinnitasin oli minu arvates näitlejate valik suhteliselt hea. Laulmine tuli neil kõigil muidugi hästi välja samuti ka näitlemine. Nad justkui sulasid oma rollidesse, mängisid justkui iseennast ilma mingisuguse pingutuseta. Välimuse poolest oli näitlejate valik samuti õnnestunud. Minule tundus, et kõige paremini sai oma rolli täitmisega hakkama Jaanika Sillamaa. Ta laulis väga oskuslikult ning jõuliselt. Tema hääl ja väljendusviis sobisid üldse hästi kokku Anita rolliga, kes oligi temperamentne ja jõuline puertoriikolanna.
Ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid ning need said lääne kirikumuusika aluseks. Gregoriuse koraal sai tema järgi nime. GREGORIUSE LAULUDE ISELOOMULIKUD JOONED On ladina keeles. Tekstid on proosalaadsed ja vabavärsilised. Rütmika on tekstist lähtuv ja muutuv. Meloodika on ühehäälne. Laulul saadet ei ole. GREGORIUSE KORAALI ESITUSVIISID Retsiteerimine laulja laulab pikki proosatekste peamisel ühel noodil. Kõrvalekanded on vaid mõnetoonilised. Psalmoodia Psalmitekstide laulmine. Antifoon Refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele. Responsoorium Algselt koorirefrääniga soololaulud. Hümn Stroofilise värsitekstiga. Skevents Keskaja üks levinumaid vaimuliku luule vorme. Tekstid olid sageli pühendatud kaitsepühakutele. Missa Missa jaguneb kaheks: eelmissaks ja peamissaks. Eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia Peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud MISSA MUUSIKALISED OSAD
Eesti keele sõnamoodustus Sõnamoodustus tegeleb motiveeritud sõnade analüüsi ja kirjeldusega. o Arbitaarsed ehk kokkuleppelised: maa, mets, vihm, lumi. o Motiveeritud: nimetamise aluseks on seos mõne teise sõna või nähtusega: maanaine, metsloom. Siia alla kuuluvad ka deskriptiivsed sõnad: auh-auh, kriiks. Sõnamoodustuse analüütiline ehk staatiline aspekt kirjeldab keeles olevate sõnade moodustusstruktuuri (millistest osadest sõnad koosnevad, mis reeglite järgi on osad omavahel ühendatud). Sõnamoodustuse protsessuaalne ehk dünaamiline aspekt jälgib tegelikku keelekasutust ja kirjeldab, kuidas sõnad sünnivad ning kuidas ja mis eesmärgil neid moodustatakse. Sõnamoodustusliigid: 1. Sõnade liitmine ehk kompositsioon, st sõnade moodustamine tüvesid liites: liivarand, talumaja. 2. Sõnade tuletamine ehk derivatsioon, st sõnade moodustamine tüve ja afiksit liites: liivjas, randlane,...
kustutamine, mille ta on ise inimestele peale pannud. Lootus patukustutuskirjade abil õndsaks saada on vale. Vastuseis pühakute kultusele. Teenistus peab olema emakeelne. Jumalateenistus peab olema emakeelne. Tõlkis Piiblit Uus Testament ilmus saksakeelsena 1522, kogu Piibel 1534. Koolide rajamine laialdane lugemisoskuse levik luterlikes maades (ka Eestis). Pühakirja lugemine iseseisvalt + selle üle mõtisklemine. Koolides ka laulmine kogudus peab teenistusest osa võtma. Kirikulaule lauldakse ka kodudes kirikust väljas. Martin Luther (1483 1546) Naelutas 95 teesi 31. okt. 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele patukustutuskirjade vastu. Reformatsiooni algus. Orel ja reformatsioon orelite purustamised protestantlikes maades. luteri kirikus lauldav ühehäälne laul. Selle allikad: olemasolevate gregooriuse koraalide tõlkimine ja kohandamine:
Teatrid olid alati templi läheduses ja koosnesid kolmest põhiosast: süda, tasane ringikujuline väljak; skenee, mis oli etendusele taustaks ja kõlaseinaks ning varjas riietusruume ja lavamehhanisme; theatron ehk vaatamispaik. Teatrid olid tohtutu suured. Etenduse eest pidi maksma. Vaheaegu polnud, mäng kulges lakkamatult. Tragöödia koosneb: 1) Proloog ehk sissejuhatus 2) Parodos ehk avalaul, koori saabumine 3) Episoodid ehk dialoogilised osad 4) Stasimone ehk koori laulmine episoodide vahel 5) Eksood ehk viimane episood ja koori lahkumine Rooma kirjanduse perioodid: 1) Kuni 3.saj. eKr rahvaloomingulise sõnakunsti periood. 2) 3.saj. teine pool kuni 2.saj.eKr arhailine ajajärk. Kujunesid välja kirjanduslikud zanrid, loodi eeposeid, tragöödiaid, komöödiad. Pandi alus kõnekunstile. 3) 1.saj.eKr 1.saj.pKr. Rooma kirjanduse klassikaline periood, kuldne ajajärk.
Armastab vaheldust,nalja ja naeru,kuid teda ei saa usaldada. 6. Võimed: üksik-võimed mida enam väiksemateks osadeks jaotada ei saa nt põhimälumaht ja tajukiirus-, eri-võimed mis avalduvad teatud kindlal alal ja teistele avalduvad need teatud kindlal ajal ja üldvõimed- avalduvad mitmel alal ja koosnevad verbaalsetest,matemaatilistest,taju,ruumilistest,kujundlikest mõtlemiste võimetest. 3-3-5 laulmine ja musikaalsus, 4-7 joonistamine, 10-12 füüsikalised matemaatilised tehnilised, 13-16 kirjanduslikud võimed.Intelligentsus on astmelise struktuuriga üldvõimete kogu,mis määrab ära vaimse tegevuse taseme ja selle kvaliteedi.Itelligentsust mõõdetakse intelligentsuse testidega ja tulemust määratletakse IQ punktides 7. Intellekti häired: 1) sünnipärased->debiilsus-kergehäire.õpetatavad teatud tasemeni,saavad oma eluga hakkama,ei vaja
Lisaks vanuselisele jaotusele on õpilased jaotatud vastavalt keeleoskuse tasemele. Täienduskoolis õppimine toimub paralleelselt teises õppeasutuses õppimisega. New Yorgi Eesti Kooli asutamise koosolek toimus 62 aastat tagasi, 18. oktoobril 1939. New Yorgi Eesti Kool on täiendõpet pakkuv kool. Kooli põhieesmärgiks on eesti keele oskuse arendamine ja eesti kultuuri tutvustamine. Õppekavas on eesti keel (lugemine, sõnavara täiendamine, grammatika), kodulugu, ajalugu, rahvatants ning laulmine. Õpilased on koolis jagatud rühmadesse vastavalt õpilase vanusele ja keeleoskusele. Eel-lasteaia rühma kuuluvad lapsed, kelle vanust vähemalt kaks ja pool aastat. Kooliealised õpilased on jagatud üheksasse klassi vastavalt nende vanusele. Koolis õpetatakse eesti keelt, ajalugu, kodulugu, laulu rahvatantsu ja usuõpetust. Stockholmi Eesti Kool on põhikool, koolis tegutsevad eelkooliklass(6-aastased) ja 1.- 9. klass.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
