Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"laulis" - 501 õppematerjali

laulis on laulnud oli laulnud Me laulame laulsime oleme laulnud olime laulnud Te laulate laulsite olete laulnud olite laulnud Nad laulavad laulsid on laulnud olid laulnud Umb- lauldakse lauldi on lauldud oli lauldud
thumbnail
6
doc

Mees, kes teadis ussisõnu

Ja ta ujus tagasi vee alla oma urgu. Õnneks jäi laev paigale ja Hiie ja Leemet sõitsid edasi. Nad jõudsi Saaremaale ja ussisõnade abil leidsid vanaisa tuttavat Möigast. Uss saatis neid tema juurde. Onni avas keegi munk, kes oli Möigase poeg. Möigas oli rõõmus neid nähes ja ta oli Leemeti vanaisa hea sõber. M;igas oli ]nnetu, et ta poeg ei ela sellist elu nagu varem elati ja nagu ta isa tahtis. Kuid munk laulis kloostrilaule, rääkis neile (Möigale, Hiiele, Leemetile ja naabrile, kes laulu peale ärkas ja tuli nende juurde, et keelata seda laulu laulmist) Jeesusest jne kõigest, mis kloostris räägiti ja et see on praegune elu. Kellegile ei meeldinud teda kuulata ja lõpuks viis Möigas Leemetit ja Hiiet onni ja andis köite peal rippuvaid tuulesid, pistis kotti. Leemet ja Hiie läksid tagasi paadi juurde ja sõudsid tagasi vanaisa juurde. Tambet ja Ülgas olid hullud...

Kirjandus
1732 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Retsensioon "Ram & Metsatöll"

Need põhinesid rahvaviisidel. Samuti Metsatöllu mitmetes lugudes on kasutatud Eesti rahvamuusikat. Esinejate tase oli väga kõrge. Kollektiivid sobisid omavahel väga hästi ja kõla oli väga omalaadne, kuid vägev. Ka heli oli kontserdil hästi paigas. Kontsert õnnestus väga hästi, ilm oli samuti hea. ,,Lahinguväljal näeme, raisk!" on Metsatöllu lugu. Kontserdil laulis RAM seda üksi. See kõlas hästi ja veidi naljakalt, hästi rahulikult. ,,Oma laulu ei leia ma üles" meeldis mulle kõige rohkem. See on Valter Ojakääru kirjutatud lugu, kuulub Metsatöllu repertuaari. Seda esitati koos. ,,Raua needmine" on Veljo Tormise kirjutatud lugu, tavaliselt esitab seda meeskoor. Seekord esitati seda koos. See oli kõlalt väga võimas lugu, kasutati ka palju valgusefekte. See lugu tuli esitamisele 2 korda, ühe korra lisaloona. Sõnad jäid veidi...

Muusika
71 allalaadimist
thumbnail
10
doc

RICHARD WAGNER

Wagneri hinge rõhus koorem -- KAS SAKSA OOPER SUUDAB OLLA VASTUKAALUKS ITAALIA OOPERILE? Wagner hakkas võtma eratunde saksa helilooja ja kirjaniku Hoffmanni juures. 1829 -- läheb Wagner Leipzigi gümnaasiumisse, kus omandab teadmised kompositsioonis, kuulab kontserte ja tutvub kuulsate kirjanike draamadega -- Goethe, Schhiller, Shakespeare. Õppis ka viiuht ja klaverit. Wagner kuulis Beethoveni ooperit "Fidelio", kus peaosa laulis Wilhelmine Schröder -- Devrient. Wagner satub temast vaimustusse, kuna lauljatar oli laulja ja näitleja süntees. Tol ajal oli see haruldus, sest primadonnad oskasid ainult laulda. Samuti paelus teda Beethoveni jõuline muusika ja Wagner jõudis otsusele, et ka tema peab midagi nii suurt ja üllast korda saatma. 1833--34 algab 1. LOOMINGUPERIOOD -- kuni aastani 1842 Kirjutas 1. ooperi "Haldjas". Selles teoses ei ole veel isikupära, palju on Weberi...

Muusikaajalugu
165 allalaadimist
thumbnail
32
pdf

Levimuusika

Neis lõbustusasutustes oli enamasti koomikat, mis avaldus veiderdamises, kahemõttelistes laulutekstides. Music- halli seinte vahel tõmmati see kõik teatavatesse raamidesse, kuid rahvalik vaba õhkkond valitses saalis edaspidigi, avaldudes selleski, et publik refrääni kaasa laulis . Levimuusika alla kuulub ka folkmuusika- kas autentse rahvamuusika tänapäevase esitusena, või enamasti nüüdisautorite- esitajate originaalloominguna. Vahest suurima osa nüüdismuusikast võtab enda alla lööklaul (sks. Schlager- tõmbe number, minev kaup, ingl hit, hit song- löök, lööklaul). T erm in šlaager tuli kasutusele esialgu m is tahes h ästi m ineva kaub a tähistam iseks.1880 hakati V iinis šlaagriks nimetama menukat laulu, tantsupala või operetiviisi...

Muusika
73 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Klassitsism

töötlus ­ arendatakse, varieeritakse mõlemat teemat 3. repriis ­ enamasti antakse peateema algkujul, millele võib lisanduda kinnitav lõpposa Uued zanrid: 1. Trio(viiul, tsello, klaver) 2. kvartett( 2 viiulitt, altviiul ja tsello) 3. sümfoonia( sonaat sümfoonia orkestrile) 4. instrumentaalkontsert Vokaalmuusikas esiplaanil ooper ja laul. · Franz Joseph Haydn(1732 ­ 1809) Sündis Austrias. Kuni häälemurdeni laulis kirikukooris, pärast häälemurret töötas tänavamuusikuna ja andis tunde. Heloloojaks õppis iseseisvalt. 1761 aastal sai vürst Estenhazy õuekomponistiks, kellena töötas ligi 30 aastat. 1809 aastal vallutas Napoleon Viini ja pani tunnimehed Haydni maja juurde ta rahu valvama. 90'ndatel külastas kahel korral ka londonit, kus teda hästi vastu võeti. Tänutäheks kinkis ta londonlastele 12 sümfooniat. Töötas suurema osa elust aadelkonna heaks ja sai selle eest ka...

Muusikaajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
4
doc

"Sinilind" Maurice Maeterlinck

Seal nad kallistasid ja suudlesid üksteist, isegi einestasid koos veel ühe lõuna . Kuid nad kuulsid, kuidas kelle lõi toas kaheksa, sest Tyltyl mõtles aja peale ja, et nad lubasid Valgusele, et on kella üheksaks tagasi. Enne seda küsis Tyltyl oma vanavanemate käest,. Ega neil juhuslikult Sinilindu ei ole, aga vanaema ja vanaisal oli musträstas, mis laulis väga ilusti, ning oli seal samas, ja pealekauba veel ka sinine. Siis võtsitki lapsed ta kaasa. Lapsed jätsid hüvasti ja hakkasid tagasi minema. Kui nad aga said mälestuste maalt tagasi, siis muutus lind aga üleni mustaks. Poisil oli pettumus suur, et ei saanud viia Valgusele Sinilindu aga Valgus ei olnud pahane, vaid ütles: "Et otsite sinilindu, kallid lapsed, siis harjutage endid armastama ka halle linde, keda te oma teel leiate"...

Kirjandus
1028 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Orlando Di Lasso

Giovanni Pierluigi da Palestrina(1525-1594) Ta oli üks suurimatest keskaja heliloojatest. Sündis Rooma lähedal Palestrinas, mille järgi ta on oma nime saanud. Erinevalt Lasso (Orlando di Lasso - ka üks suurimatest keskaja heliloojatest) käekäigust möödus kogu ta elu kodukohas ja hiljem Roomas. Lapsepõlves laulis ta kirikukooris. 19-aastaselt sai temast sama kiriku organist ja koorijuht. 1551. aastast tegutses Palestrina Roomas kirikukomponistina, lauljana ja koorijuhina, sealjuures viimased paarkümmend eluaastat nn.paavsti-heliloojana, mis oli kõrge ametlik aunimetus. Palestrina on küll loonud üle saja ilmaliku armulaulu, kuid põhiosa tema loomingust moodustavad missad, motetid ja muud tolleaegsed vaimuliku muusika teosed. Need on keskaegses polüfoonilises koorimuusikas kauneimad...

Muusika
27 allalaadimist
thumbnail
8
txt

Nirvana - referaat

Nirvana muusika on agressiivne ja suunatud inimeste vastu, keda Cobain vihkas vi armastas. Kuna Nirvana tegi grunge-muusikat, on nende looming lrmakas ning otsekohene. Aastatks valisin Nirvana selleprast, et mind huvitas vga selle bndi minevik ning tahtsin rohkem teada saada fakte, millest eriti ei kuskil ei rgita. Ts on eraldi vlja toodud Kurt Cobaini elulugu, sest oli ju tema kige thtsam liige bndis. Tema kirjutas ja laulis enamus laule. Cobani mttemaailma tutvustab tema suitsiidkiri, mis on samuti lisatud kesolevasse aastatsse. Kiri on vga sgava-mtteline ning raskesti arusaadav. Veel on vlja toodud faktid, mis tundusid huvitavad. Lisana on juurde pandud pildid Nirvanast, Cobainist ja tema perekonnast. Nirvana Kurt Cobain ja Krist Novoselic kohtusid 1986. aastal . Mlemad olid prit Seattlei lhedalt Aberdeenist. Sbrad moodustasid ansambli Fecal Matter, mille nimi aga thiti muutus...

Muusika
77 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Johann Sebastian Bach(poverpoint)

*Oreliteosed *Kammermuusikateosed *Vokaal-instrumentaalteosed Bachi loomingu iseloomustus Tähtsus Ilmalikest teostest Kasutatud kirjandus Lapsepõlv (1685-1703) Johann Sebastian Bach sündis Eisenachis 31. Märts (vana kalendri järgi 21.märts) aastal 1685. 8-aastaselt hakkas ta õppima Eisenachi ladinakoolis. 1694-95.a. Surid ema ja isa ­ Bachi kasvatas edasi tema vanem vend. 1700-1703 õppis ta Lüneburgi Michaelikoolis ning laulis sealses kooris. Arnstadi periood (1703- 1707) Bach oli ametis linnaorganistina 1705.a. õppereis Lübeckisse- Bach võttis tunde heliloojalt ja orgaistilt Buxtehudelt Weimari periood (1708- 1717) Bach oli hertsogi kammermuusik ja organist. Weimaris kirjutas Bach palju oreliteoseid ja kantaate. Kötheni periood (1717-1723) Bach töötas õuekapellmeistrina vürst Leopoldi teenistuses ­ õukonnas puudus orel....

Muusika
36 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Eesti levimuusika 80ndatel

Alljärgnev on refereeritud Anne Ermi ,,Polkast Rokini 2" lehekülgedelt 70-91, täiendavat materjali Tõnis Mägi kohta Berk Vaheri ja Tõnis Mägi raamatust ,,Müümata naer". 3.1.1. Tõnis Mägi Sündinud 1948. aastal, juured on Saaremaal. Esimesed esinemised estraadilaval algasid 1966. aastal ansamblis Rütmikud. Seal elas ta üle biitlite vaimustuse ja n.-ö. laulis hääle lahti. Ise on ta selle kohta öelnud raamatus ,,Müümata naer" järgmist: ,,Kui ühel õhtul hilja vaikselt raadiot kuulasin, tuli ,,Love me do"- absoluutselt teine maailm! Järgmisel päeval kooli poisid arutasid: ,,Kas kuulsite seda?" Kõik olid korraga jaburad, ja seda üle kogu maailma. Õpiti ära kaks duuri, kolmas takkapihta. Sellise "haridusega" sai juba bändi teha ­ nagu hiljem punkarid. Oli meeletu tahtmine pilli mängida, laulda." (Vaher, Mägi 2006, lk 58)...

Muusika
87 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Üldlaulupeod

Lauljatest, pillimängijatest, dirigentidest ning heliloojatest eesotsas Gustav Ernesaksaga kujunesid omamoodi "rahvaesindajad", kes kehastasid Eesti parimaid püüdlusi. Üldlaulupidude traditsiooni toel sündis Eestis 1988. aastal laulev revolutsioon, kui mitusada tuhat inimest kogunes lauluväljakule esitama poliitilisi nõudmisi ja kuulama isamaalisi laule. Eesti rahva ühisteadvuses on kaks üldlaulupidudega seotud veendumust. Esimene ütleb, et 1869. aastal laulis nimetu maarahvas ennast euroopalikuks rahvaks, ja teine, hilisema ajaga seotu, kinnitab, et eesti rahvas laulis ennast vabaks. I, II, IV ning V üldlaulupidu toimusid Tartus, kõik ülejäänud peod Tallinnas. Nüüdsel Tallinna lauluväljakul peeti esimene (pidude järjekorras juba üheksas) üldlaulupidu 1928. aastal selleks spetsiaalselt ehitatud laval. Praegune laululava valmis XV üldlaulupeoks aastal 1960...

Ajalugu
112 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Kurt Cobaini elulugu

Nirvana muusika on agressiivne ja suunatud inimeste vastu, keda Cobain vihkas või armastas. Kuna Nirvana tegi grunge-muusikat, on nende looming lärmakas ning otsekohene. Aastatööks valisin Nirvana sellepärast, et mind huvitas väga selle bändi minevik ning tahtsin rohkem teada saada fakte, millest eriti ei kuskil ei räägita. Töös on eraldi välja toodud Kurt Cobaini elulugu, sest oli ju tema kõige tähtsam liige bändis. Tema kirjutas ja laulis enamus laule. Cobani mõttemaailma tutvustab tema suitsiidkiri, mis on samuti lisatud käesolevasse töösse. Kiri on väga sügava-mõtteline ning raskesti arusaadav. Kurt Donald Cobain sündis 20-ndal veebruaril Aberdeeni linnakeses, mis asetseb umbes 120 kilomeetrit Seattle'st edelas, Washingtoni osariigis. Kurti lapsepõlv oli rahaliselt turvaline: ema töötas sekretärina ja isa oli mehhaanik. Kurt oli hüperaktiivne laps, seega anti talle tihti rahusteid...

Muusika
41 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kontserdiarvustus

Kella kümne paiku hakkas tegevus lava ees elavnema ja siis ei pidanud enam pikalt ootame kui r'n'b staar lavale tuli. Kui Sean lavalaudadele astus, hakkasid väikesed fännitarid kohe kisama. Järjest hakkas tulema kuulsamaid ja vähem kuulsamaid laule. Muusikaelamust halvendas ka halb helikvaliteet, mis vahepeal kõlas nagu kajakate kisa. Mulle isiklikult ei meeldinud ka see, et muusika tuli lindilt ja ta ise laulis üsnagi vähe. Muusikapalad vahetusid ka nii kiiresti, et ühe laulu vahepeal ta ise veel rääkis kui muusikamasin juba uut laulu mängis. Peale enda hittide esitas ta ka teiste artistide lugude cover'eid, näiteks kuulsa räpimoguli Snoop Doggi oma. Mulle väga ta lavasou ei meeldinud, sest ta midagi erilist ei teinud. Osad ,,fännid", kes olid Seani ilmselgelt mannetust esinemisest pettunud, hakkasid väljapääsu poole liikuma juba enne kontserdi lõppu...

Muusika
130 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

Keskaeg, muusikas

-13. sajandil sai Gregoriuse koraalist alumine hääl. · Hääled ei liikunud enamasti enam ühes rütmis, ülemine oli keerukam ja liikuvam. · Alumist häält ehk Gregoriuse koraali hakati laulma aeglaselt, venitades. · Ülemist häält lauldi sageli teise tekstiga ja vahel ka teises keeles. · Tegelikult lauldi siis korraga kahte erinevat laulu. · Sellised laulud hakkasid levima ka väljaspool kirikut ning said nimeks motett. Hiljem tuli juurde ka kolmas hääl, mis laulis ka oma viit. Ja 15.­16. sajandil lisandus sinna veel palju hääli, mõnes isegi üle poolesaja hääle (eriti madalmaades). Missa · Igapäevane tähtsaim liturgia. · Officium ­ tunnipalvus, ilma eriliste rituaalideta. · Eelmissa ­ palved, sõnaliturgia. · Peamissa ­ armulaud, altarirituaal. Matutinum ­ enne koitu. Laudes ­ päikesetõus. Priima ­ esimesel päevatunnil. Tertia ­ 3. tund. Missa ­ keskpäevane. Sexta ­ 6. tund. Nona ­ 9. tund....

Muusika
26 allalaadimist
thumbnail
2
docx

"Missa solemnis" Beethoven

Enese ehtimine ning nägemine, et ka teised on oma väljanägemise pärast pingutanud, jättis sellise natuke tähtsa ja hea tunde. Nii solistid, kes seisid kõige ees kui ka koorid kõige tagumistes ridades, panid ennast kuulama. Kuna ma ise nooti lugeda ei oska ja viisi pean nii enam-vähem, olen ma alati justkui hüpnotiseeritud, kui keegi hästi laulab. Samuti ka seekord. Eriti avaldasid mulle muljet need kohad, kui laulis Eesti Rahvusmeeskoor, sest mulle nii väga meeldib, kui mehed oskavad laulda. Suur respekt on mul ka orkestri vastu. Kuigi iga pilli mängimine on õpitav, peab see ,,miski" sus eneses siiski sees olema. Suurt rõõmutunnet ning rahuldustunnet oli kuulda/tunda ka ülejäänud publiku poolt, kes lõpus naerusuil ohjeldamatult palksutasid ning saadud muusikaelamusest mõnu tundsid. Kuna ma olen harjunud enamasti teistsugust muusikat kuulama, tavaliselt rock`i, rap`i või...

Muusika
29 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Muusika renessanssiajastul

(lindude vidin, oja vulin) Populaarseks lauluks sai madrigal, mis tekkis Itaalias. Madrigal- vabas vormis laul, mis kajastab igapäeva elusündmusi ja õrnu tundeid. Muutusid ka vaimulike laulude liigid. Mottetis kasvas lauluhäälte arv (vahel isegi 50ni). Hümnid muutusid lihtsateks vaimulikeks lauludeks, mida esitasid oma koosviibimistel erinevate usulahkude liikmed. Protestantlik koraal, mida esitasid usulahkud liikmed, loodi 16. sajandil, uus laululiik , kus ülemist viisi laulis kogudus ja alumist häält saatis akordides orel. Renessanssiajastu instrumentaalmuusika ja esimesed suurteosed Uue helikeele otsingud olid üldse renesanssi ajastule väga iseloomulikud. Katsetati uusi kõlakombinatsioone ja otsiti väljendusrikkaid kõlavärve. Neid otsinguid soodustas oluliselt instrumentaalmuusika tekkimine. Kui varem oli instrumentaalmuusika kõlanud rohkem laulu või tantsu saateks, siis nüüd kuulati ka mõnel pillil esitatud populaarse laulu...

Muusikaajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Röövlitütar Ronja - test

RÖÖVLITÜTAR RONJA A. Lindgren 1. Mida tegi Loviis, kui Ronja sündis? a) karjus b) laulis c) oigas 2. Millist nime kandis kuristik, mis Mattise lossi kaheks jaotas? a) Röövlikuru b) Põrguauk c) Hundilõks 3. Kuidas ja millal sündis Borka ? ............................................................................................................................................ ........ ............................................................................................................................................ ......... 4...

Kirjandus
73 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Antiikkirjandus

Algselt tantsiti kaasa. Ülistatakse elu, armastust, mõistust, rõõmu, kurbust. Hääle kõrgendamine andis juurde musikaalsust. Lüürika liigid: 1)Eleegia- kaebelaul, algselt kaksikvärssides sisust olenemata luuletus, esit flöödi saatel söömingutel 2)Jamb- algselt pilkelaul 3)Meelika a)monoodiline- arenes välja Lespose saarel, teemad sõda, armastus, poliitika, vein b)koorimeelika- kuj. Välja Spartas. Seostus kultusega. Ette kandis koor, kes laulis , tantsis. Hümn, ood, epiniikoin. Esindajad: 1)Tyrtaios- teemad vaprus, sõjalised vägiteod, poliitika, häbivääristas reetmist, argust, kirj marsilaule 2)Anakreon- õukonnalaulik, luuletas veinist, lõbusatest armuseiklustest, kaunitest naistest, jõudeelust. Kirjutas jumalate auks hümne. Eleegiad, epigrammid. 3)Gaius Gatullus- satiirilised luuletused 4)Sappho- koondas enda ümber tütarlapsi, kellele õpetas kombeid, muusikat, luulet, tantsu. Osa luulest pühend vennale, tütrele...

Kirjandus
67 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Orlando di Lasso ja Giovanni Pierluigi da Palestrina

Tal on piiritult leidlikkust kasutamaks julgeid võtteid,mis ei vasta vanadele polüfooniareeglitele.( Tema väljenduslaad seostub maneristliku stiiliga tolleaegses maalikunstis.) Giovanni Pierluigi da Palestrina Giovanni Pierluigi da Palestrina ( 1525 või 1526-1594) oli itaalia helilooja.Ta oli Rooma koolkonna tähtsaim esindaja. Ta sündis väikeses Itaalia kohas nimega Palestrina.Varajases nooruses laulis Palestrina kirikukooris, kus hiljem ­ 19-aastaselt sai samas kirikus organistiks ja koorijuhiks. Pärast oma venna, naise ja laste surma oli valmis astuma vaimulikuseisusse, kuid siiski abiellus uuesti. Ta tegutses ka ärimehena, millega ta finantseeris oma loomingu väljaandmist. Ta oli pidevalt väikestes konfliktides kirikuga, mis tegelikult oli tema loomingu tellijaks. Enamiku oma elust veetis ta erinevates Rooma kirikutes, näiteks Santa Maria Maggiore basiilikas, Püha Johannese kirikus...

Muusika
45 allalaadimist
thumbnail
1
pdf

Dominante ja Kaarli kiriku Kontsertkoor - Kontserdiarvustus

Teose algus ehmatas mind natuke, sest esimesed akordid kõlasid väga mustalt, aga õnneks ei pidanud ma ikkagi pettuma, sest selliseid vigu rohkem väga palju ei olnud. Kõikide nende esitatud teoste juures jäi silma väga tugev, võimas ja särav forte, mis on sellise suure koosseisuga koori puhul ka väga enesestmõistetav. Nimelt laulis kooris umbes 60 lauljat. Järgmisena kõlas Sergei Rahmaninovi ,,Bogoroditse Devo". Min ootused olid selle laulu puhul väga kõrged, sest olen seda ka ise esitanud ja tean, et see on meeletult ilus kuid ka päris raske teos. Minu arvates oli dirigent valinund sellele teosele liiga kiire tempo ja kõik oleks võinud olla lauldud rohkem legatos. Minu arvates ei olnud viga dirigendi, sest tema näitas kõike väga pehmelt ja legatos, aga koor ei musitseerinud kahjuks väga tema käe järgi...

Muusika
37 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun