Pärast raskeid aastaid valiti Georg Jaroslavlis kunstiansamblisse. Alustanud koris, sai temast varsti juba solist.1944 läks ta õppima Tallinna Konservatooriumissse. Tema õpeajaks oli T.Kuusik. Samaaegselt töötas ta koorilauljana Rahvusteatrisse Estonia. Esimene etteaste oli tal väike osa ooperisolistina “Jevgeni Onegnis” aastal 1944. Peatselt nägid inimesed temast siiski suuri eeldusi. Temast sai Estonia ooperi hinnatuim solist. Lüürilise baritonina laulis Ots ka mitmeid vägagi dramaatilisi osi. Eriliselt tõsteti esile tema oskust edasi anda negatiivsete kangelaste mitmetahulisust, pannes publikut neid mõistma ning neile isegi kaasa tundma. Georg Ots laulis Estonia laval alates 1951. Aastast, kuni oma surmani. Teda kutsuti regulaarselt esinema tähtsamatesse ooperimajadesse üle Nõukogude Liidu. Mitmete eesti heliloojate looming on laiemalt tuntuks saanud just tänu Georg Otsale. Tema loomingutee üks tippsaavutusi oli Imre
Lembalt. Just ema oli see, kes otsustas klaverimängu kasuks, kuigi Raimondit ennast paelus viiulimäng. Hiljem mängis Raimond erinevates orkestrites peale klaveri ka akordionit, kitarri ja trumme. 1926. aasta sügisel astus Raimond Valgre Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi, kus hakkas õppima ehitustehnikat. Kooli lõpetas ta 1931. aasta juunis. Tema esimesed laulud valmisid 1933. Aastal. Ta töötas elatise teenimiseks restoranimuusikuna, mängis klaverit, akordionit, kitarri ja laulis ka. Samuti töötas orkestrijuhina. Suurema osa lauludest kirjutas Valgre enda tekstidele ilma suurema vaevata. Teda peetakse luuleandelt paremaks nii mõnestki kolmekümnendate aastate luuletajast. Raimond Valgre tutvus vahepeal Artur Rannega, kellega koos algas tema töö elukutselise muusikuna. Esimene Raimondi laul ,,Blond Aleksandra". Valgre on koos mänginud ka orkestri ,,Merry Singers'iga". Talvel töötas Valgre Tartus, restoranis ,,Sinimandria".
muusikat.Tuntuimad esindajad: The Beatles, The Searchers. Londoni rhythm and blues Sai alguse 1960. aastal Londonist, kus ameerika blues ja rhythm and blues saavutas suure populaarsuse. Tuntuimad selle stiili esindajad on: The Rolling Stones, The Animals, The Who ning solist Rod Stewart. The Beatles Bänd alustas tegutsemist 1959. aastal. Koosseisu kuulusid: John Lennon (kitarrist, põhilaulja), Paul McCartney (bass, üks põhilauljatest), George Harrison (peakitarrist, laulis vähe), Ringo Starr (trummid, laulis vähe, kuulus bändi alates1962-st aastast). The Beatles mängis esimest korda avalikkusele 9/27/1960. aastal. The Beatles jätkas rock´n´rolli traditsioone. Nad olid rõhutatult korrektse välimusega, hiljem pöörasid rohkem tähelepanu loomingule ja stuudiotööle. 1964. aastal oli ,,biitlimaania" haripunktis. Bänd läks laiali juba 1969. aastal. Nende teene oli see, et rock-muusikat hakati tunnistama kõigis ühiskonnakihtides, isegi
· Poegi Leon (6) ja Lauri (3) Annely Peebo elust · Lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli koorijuhtimise erialal (1990) Elo Kaarepere juhendamisel · 1994. aastal alustas ta kammer- ja ooperilaulu õpinguid Gerhard Kahry juhendamisel Viini Muusika- ja Draamakunsti Ülikoolis · Samas õppis ka lied'i ja vokaalsümfooniliste suurvormide esitust Kurt Equiluzi juures ning töötas ooperiklassis Kurt Malmi ja Uwe Theimeri juhendamisel · Aastatel 19901994 laulis Peebo Eesti Filharmoonia Kammerkooris (sh ka solistina) dirigent Tõnu Kaljuste juhatusel ning osales kooriga kontserdireisidel Ameerikas, Austraalias, Jaapanis, Norras, Itaalias, Austrias, Saksamaal, Soomes, Rootsis, Hollandis, Belgias ja mujal · 1997. aastal sai Annely Peebost Viini Rahvusooperi solist · Samal aastal debüteeris ta Viini Riigiooperis Giuseppe Verdi ooperis ,,Rigoletto" (dirigent Stefan Soltesz), millega anti külalisetendusi ka Jaapanis
Mõtlesin siis et, ei tea kas nad laulavadki ainut ühehäälselt, kuigi väga puhtalt. Õnneks ei pidanud ma pettuma, kuna järgmine lugu kõlas juba mitmehäälselt. See lugu oli Arvo Pärdi ,,Alleluia-Tropus" ning jättis väga hea mulje. Huvitav teos Arvo Pärdi poolt. Mind pani selle laulu puhul kohe imestama meeste vokaalsed võimed. Mõnes kohas lauldi väga kõrgelt. Teiste laulude seast paistis silma Gruusia rahvalaul ,,Seien romelman", kus üks laulja laulis soolot ning teised lauljad laulsid ainult tausta. Soololauljal oli väga tugev madal hääl ja laul oli üpriski rõõmus ja energiline. Üldiselt sai ansambel kõigi lugudega suurepäraselt hakkama. Lauludes oli väga palju keerutamist ühe noodi ümber, kuid lauljad suutsid kõik keerutused väga puhtalt laulda. Ka lugude dünaamika oli suurepärane, vahepeal vaikne, siis jälle vali. Mind pani imestama ka see, et kuidas lauljad suudavad nii kaua järjest laulda ilma hingamata
mõlemas oli laulul tähtis koht ning edasi anti mingi lugu. Claudio Monteverdi- ,,Orpheus" 1637. a avati Veneetsias esimene avalik ooperiteater Teatro San Cassino; Napol. Pillid ja instrumentaalmuusika: populaarsed pillid olid: viiul, vioola, oboe, fagott, plokkflööt, klavessiin, klavikord, orel. Pillimeistrid: Antonio Stradivari; Niccolo Amati. Sonaat- mitmeosaline, pilliansamblile loodud instrumentaalteos. Numbriooper- ooper, kus oli tähtis välimus, lauljate juures oli oluline kuidas ta laulis, mitte see mida ta laulis. Kastraatlauljad: Farinelli Barokktrio- kolm häälerühma, pille võis olla palju rohkem. Süit- instrumentaalmuusika vorm, koosnes 4. osast: a)allemande b)courante c)sarabande d)gigue (ziig) Barokkorkester- nelja häälne orkester
Loo sisu oli romantiline: Christine ( Hanna-Liina Võsa), imeilusa lauluhäälega tüdruk armastas laulda ning ooperimaja suursponsor krahv de Chandon (Mikk Saar) saatis ta enda sõbra, laulutunde võtma Gerard Garrieri (Tõnis Mägi) juurde, kes oli senini olnud ooperimaja direktor. Kuid Garrier vallandati ning ooperimaja said endale Charlotte ning tema tuhvlialusest mees Alain Cholet (Andus Vaarik), kes tüdruku ainult abiliseks palkasid. Töötades ooperimajas, laulis tüdruk omaette ja seda kuulis eluaeg sealsamas keldris elanud Erik ehk ooperifantoom (Chalice), kes hakkas neiule laulmistunde andma ja ühtlasi armus temasse. Nende duett ,, Sa oled Muusik" oli lihtsalt nii hingematvalt kaunist, et mulle tekkis kananahk ihule. Midagi nii ilusat ja suurt pole ma kunagi varem kuulnud. Teine duett, mis mulle ääretult meeldis, oli Garriere ja Fantoomi ,,Oled mu õnn". See ilmestas Fantoomi teada saamist, et Garriere on ta isa
olid meie maal sellised ajad). Esimesse koosseisu kuulusid Tõnu Aare, Ants Nuut, Harry Kõrvits ja Jaan Arder. Saatuse tahtel saadeti viimane aga 1974. aastal Siberisse aega teenima. 1975.a. lisandusid veel Gunnar Kriik, Ivo Linna ja Mati Nuude. Nuude oli Aare sõnul eriliselt tore leid. «Avastasime ta Arderiga Pirita restoranist, kus ta vahel laulmas ja end näitamas käis,» meenutas ta. «Tavaliselt ta ise lava peale ei tulnud, vaid laulis lava tagant, sest muidu ei mahtunud teised poisid kitsukesele lavale ära.» KoosseisTõnu Aare - vokaal, akustiline ja elektrikitarr, suupill, banjo, mandol Ants Nuut - tromboon, tuuba, bariton, vokaal Jaan Arder - vokaal, akustiline kitarr, mandoliin, steelguitar Allan Jakobi - akordion, klahvpillid, vokaal Andres Loigom - ex- vokaal, kitarr Meelis Laido - ex-klahvpillid Indrek Hiibus - ex-trummid Vello Jurtom - ex-kitarr, viiul Ivo Linna - ex- vokaal, kitarr
Retsensioon Jazz del Mar'ist Ma käisin kuulamas Kuressaare Kultuurikeskuses 15.oktoobril noort lauljannat Kadri Voorandit, kes laulis dässmuusika kontserdil Jazz del Mar. Kontsert kandis nime ''Tunde kaja'' ja oli korraldatud esitlemaks tema esikalbumit. Kontserdi üheks eesmärgiks oli avada tänavust kolmandat dässihooaega Kuressaares ja muidugi tutvustada lauljatari esimest albumit. Kadrit saatis bänd, kus : saksofonil oli Jussi Kannaste, klahvpillidel Jürmo Eespere, trummidel Eno Kollom ja bassi mängis Mihkel Mälgand. Kadri on tõusev täht dässmuusikas, nimelt on ta alles 19-aastane. Ning ta ei ole mitte
Muusikud olid riietanud end pidulikult, mees kandis ülikonda ja naised olid sädelevates kleitides, mis sobis suurepäraselt lossi atmosfääri. Kontsert oli kahjuks suunatud pigem venekeelsele publikule, ka kava oli ainult vene keeles, oleks võinud ka eestikeelne olla. Arvasin millegipärast, et rahvast palju ei tule, minu jaoks oli tegu suht võõraste muusikutega, aga saal oli rahvast täis. Avateos Mozart aaria ooperist „ Cosi van Tutte“ oli väga särav esitus, sopran laulis meisterlikult, pianist mängis soravalt, sõrmed liikusid nii kiiresti, et imestasin, kuidas üldse on võimalik käsi nõnda liigutada. Teine teos aaria „Figaro Pulmast“ oli samuti ladus esitus, bariton elas hästi muusikasse sisse, laulis väga suure kire ja armastusega teost. Kolmandana tuli esitusele duett Mozardi ooperist „Don Juan“. Sellest saigi mu kontserdi lemmiklugu. Esiteks oli huvitav see, et nad laulsid kahekesi ja tekkis selline omavaheline
Rico Suave Moises Arias Miley ja Hannah ainus vahe on juuksevärv, seega keegi aru ei saanud, et nad on üks ja sama inimene. Kui Hannah Montana hakkab Miley elus liiga suurt rolli võtma, saadab Miley isa ta tagasi Tennesseesse oma kodulinna, et ta saaks oma elu üle järele mõelda .Ta kohtas Tennessees poissi nimega Travis , kellega tekkis neil armastus . Vahepeal juhtus igasuguseid sekeldusi . Lily mängis Hannah't , Miley laulis kanadele laule , üritas samal ajal uut mõelda , teda jälitas paparazzo , kes oli saamas jälile , et Miley on kaks inimest . Lõpus , kui Miley Tennessees esines , näitas ta kogu publikule oma tõelist palet ja laulis laulu The climb . Tennessee rahvas ,aga tundis ja armastas Mileyt ja sellepärast ei öeldud keegi , et ta on kahe eluga teismeline ja kuulus popstaar . Isegi paparazzo andis oma laste pärast alla
Mihel Mälgand mängib kontrabassi. Tegelikult minu ootused Koit Toomele ja tema kaaslastele olid kõrged nind pidin veidi pettuma. Koidu laulud meeldivad endiselt, ikka kuulan neid kodus arvuti ees istudes, kuid kui ta esineb kuskil laval, siis enam ma pole temast vaimustuses. Sest tegelikult ta pole minu jaoks nii super laulja, minu arvates ei oska ta laulu sõnumit piisavalt hästi edasi anda. Ta rohkem tantsis laval kui laulis, kuid ühtki halba sõna pole mul öelda teiste bändi liikmetele, sest nende kitarrimäng ja trummipõrin olid kõlavad ning nauditavad. Võrreldes teda Ott Leplandiga, siis eelistan ma kindlasti superstaari. Ott meeldis mulle juba superstaari saates ning ka muusikalil, kuid nüüd teda uuesti nähes mõistsin, et ka mina võin pidada ennast tema fänniks. Tema laulud, tema hääl ning kindlasti välimus- kõik on super. Oti lauludest jäid kõige enam meelde laulud:
Kui ta oli oma kõne lõpetanud võttis politseiülem ta kinni ning viis vanglasse tagasi.Vanglasse jõudes ütles ta kohe Valentinile, et ülesanne täidetud.Muusikal aga ei saanud lõppeda hästi, kuna ämbliknaine ootas huviga, keda suudelda.Selleks valis ta välja Molina ning Molina surigi selle Ämbliknaise suudlusesse. Minu lemmik lugu oli ,,Ämbliknaise suudlus", sest see oli väga huvitav ja põneva ülesehitusega.See lugu on kirjtatud pop muusikaks.Seda lugu laulis Tanja Mihhailova ja minu aravates laulis ta seda väga hästi ja väga puhtalt, sest oli näha, et oli palju harjutatud.Ma sain selle loo kuulamisega väga hea emotsiooni, kuna see lugu oli üks esimesi, sain aru et mulle see muusikal väga meeldib. Minu varasem muusikakogemus on üsna väike,aga võrreldes seda nendega, kus käinud olen meeldis see mulle väga.Kontserdi organisaatoritele teeksin ettepaneku korraldada rohkem sama huvitavaid muusikale.Mina jäin selle muusikaliga väga rahule.
EELAJALOOLINE AEG 5-6 klass Veel saame minevikusündmustest aimu rahvalaulude, muistendite, legendide, pärimuste põhjal. Need on ... ajalooallikad, mida antakse põlvest põlve edasi jutustades. *** Kas talutüdruk, kes lõnga kedrates sellist laulu laulis, võis olla rõõmsas või murelikus meeleolus? Jutusta, miks?
albumeid ka 1994. aastal. See populaarsus oli märk tema poolt lauldud ja promotud eriti 1920-te, 30-te ja 40-te populaarsete Ameerika poplaulude edust. Ta võis võtta selle perioodi suurte muusikaliheliloojate (Nt. nagu J. Kern, I. Berlin, G. Gershwin, C. Porter ja R. Rodgers) teoseid ja tõlkida neid laule sellisel viisil, mis viis nende taasavastamiseni ja nende jäädavalt klassikapalade hulka arvamiseni. Nii plaatidel kui live-esinemistel, nii filmides, raadios kui televisioonis laulis ta tuntud laule demonstreerides nende aegumatut võlu/ilu. Tuletõrjuja poeg Sinatra jättis abituuriumi aastal kooli pooleli selleks, et teha karjääri muusikas. 1935. aasta septembris esines ta Hoboken Four vokaalgrupi liikmena raadiosaates ,,Major Bowes Original Amateur Hour". Rühm võitis selle raadiovõistluse ja tuuritas koos Bowes`iga. Seejärel sai Sinatra tööd laulva ettekandja ja MC-na New Yorgi Englewoodi Rustic Cabin`is. Ta laulis seal ka 1939
häälega ja naiselik. Ta polnud algusest peale loodud töö tegemiseks, kuigi see ostuski Vargamäel ta peamiseks ülesandeks. Abikaasa Andres oli Krõõda suhtes küllaltki ükskõikne, talle läks rohkem korda ta talu ja töö tegemine (“Ei põld meid toida, kui meie ta nälga jätame“ - Andres). Ta armastas rahu ja ei sallinud tülisid. Raske töö tegemine võttis Krööda rõõmu ära, ta ei laulnud enam nagu ta isa kodus laulis, ta nuttis tihti mehe sõimu pärast. Ta suri oma viimast, ehk neljandat last sünnitades, olles õnnelik, et mehe soovi täitis, ehk poja sünnitas. Ta soovis, et Andres võtab endale hea ja hooliva naise, kes laste vastu hea oleks. Ka tema soov täitus. Peale Krõõda surma, hakkas Andres mõistma kui hea naise ta oli kaotanud. Pearu jaoks oli Krõõt midagi imelist ja püha, ta nuttis pidamatult Krõõdi surma tõttu
Lauljatest, pillimängijatest, dirigentidest ning heliloojatest eesotsas Gustav Ernesaksaga kujunesid omamoodi "rahvaesindajad", kes kehastasid Eesti parimaid püüdlusi. Üldlaulupidude traditsiooni toel sündis Eestis 1988. aastal laulev revolutsioon, kui mitusada tuhat inimest kogunes lauluväljakule esitama poliitilisi nõudmisi ja kuulama isamaalisi laule. Eesti rahva ühisteadvuses on kaks üldlaulupidudega seotud veendumust. Esimene ütleb, et 1869. aastal laulis nimetu maarahvas ennast euroopalikuks rahvaks, ja teine, hilisema ajaga seotu, kinnitab, et eesti rahvas laulis ennast vabaks. I, II, IV ning V üldlaulupidu toimusid Tartus, kõik ülejäänud peod Tallinnas. Nüüdsel Tallinna lauluväljakul peeti esimene (pidude järjekorras juba üheksas) üldlaulupidu 1928. aastal selleks spetsiaalselt ehitatud laval. Praegune laululava valmis XV üldlaulupeoks aastal 1960
igav ja tühi. Et selle kallal oleks võinud rohkem vaeva näha. Massistseenid olid kõige võimsamad, mis tekitasid tunde, nagu toimuks kõik tegelikkuses. Näiteks, kui rahvas oli tulnud Casa Rosada rõdu alla, tähistamaks Juan Peróni võitu valimistes. "Evita" on juba nõnda kirjutatud, et see lugu kedagi külmaks ei jäta. Muidugi saab öelda, et see või teine solist ei intoneerunud kohati päris täpselt või et vahel laulis keegi lahtise tooniga ja kohati jäi vokaalses plaanis nii mõndagi puudu. Kuid see pole üldse oluline, sest emotsioon, mis etendusest saali kandub, on sedavõrd positiivne, et need nüansid ei jää häirima, vaid ununevad juba lõpuaplausi ajal, kui mitte varemgi. Kui mul kunagi avaneb võimalus, siis soovin kindlasti seda muusikali näha ka maailmatasemel näitlejate esituses, inglise keeles. Kuid kindlasti on see üks parimaid muusikale, mis Eesti lavadel siiani on esitatud
need, kes nad on ning nad peavad seda tunnistama, et olla võimelised muutuma. Inimeste võimetus enda tundeid väljendada on peategelaste-vahelise konflikti allikaks. Etendusel esitati enamasti orkestrimuusikat ning vähesel määral ka vokaalmuusikat. Teatris kanti ette Maurice Raveli "Seherezade",prantsuse helilooja Claude Debussy "Fauni pärastlõuna" ja vene helilooja Igor Stravinski "Petruska". Etendus algas Maurice Raveli lauludetsükliga, mida laulis Karmen Puis, ta oli ka ainuke solist terve õhtu jooksul. Ta laulis ooperit, mis oli väga võimas ning muljetavaldav. Esinesid välismaalt ballettitantsijad ning muusikalist poolt pakkus meile Vanemuise Sümfooniaorkester, mille peadirigent on Mihkel Kütson ning kontsertmeistriks on Kristel Eeroja- Põldoja. Olles esimest vaatlust näinud, olin ma üsna nördinud, kuna pool tundi kuulasin ooperi laulmist, mis oli vägev, kuid venis liiga pikale ning ma
aastal 1863 Théâtre Lyrique'i lavastaja Léon Carvalho. Esietendus pälvis sooja vastuvõtu 19. sajandi Prantsusmaal olid eksootilise süzeega teosed väga populaarsed, võimaldades publikul maailmast rohkem teada saada ning fantaseerida teemadel, mis Läänemaailmas olid tabudeks despotism, seksuaalsus, võõrad usundid jmt. Teose idamaine süzee on inspireerinud Bizet'd kirjutama ooperiliteratuuri kauneimaid meloodiaid. ,,Pärlipüüdjates" laulis Léïla partiid Virginia Wagner, kes on mitmete nimekate auhindade laureaat: I koht noorte lauljate konkursil (Concurso para jovenes cantantes, Argentiina, 1999); I koht V Maria Callase nim. konkursil (V Concurso Internacional Maria Callas, Itaalia, 2000); I koht XX rahvusvahelisel konkursil Logroños (XX Concurso Internacional de Logroño, Hispaania, 2002. USAst pärit tenor Ray M. Wade ,kes laulis Nadiri partiid ,tegi ooperidebüüdi Texase Fort Worth Ooperiteatris 1983. aastal
Seega pean ütlema, et imetlen kõiki esinejaid, kuna nende hääl oli vapustav. Siiski jäid häirima veel mõned kohad, kus orkester mängis osatäitjate häälest üle ning neid ei olnud kuulda. Seda ei tohiks kindlasti eksisteerida- orkestri ja lauljate suhe peab teraselt paika pandud olema. Siiski oli ka üks näitleja, kelle rolli mängimisega ma rahule ei jäänud. Ma küll ei tea ta nime, kuid häirivaks oli see, et iga kord kui oli tema kord laulis, seisis ta ühe koha peal, käsi mõõgal, jalad harkis. Mõeldes teiste osatäitjate peale, pole ma päris kindel kas ilma subtiitriteta saaksin nende kehakeele järgi aru, mis ooperis toimub. Kuid mõõgaga härra puhul nii kindlasti ei olnud, sest ühe koha peal seismisest on raske midagi välja lugeda. Aga ma olen enam kui kindel, et asi võib olla minus, eks esimene kord ole ikka raske jälgida.
Heli Lääts Karmo Kevade ja Kristjan Paavel Elukäik • On sündinud 24. juunil 1932. aastal Kuressaares • Aastal 1960 lõpetas Lääts Tallinna Riikliku Konsvervatooriumi lauluerialal • Aastatel 1957-1961 laulis ta Eesti Raadio naistrios. • Aastail 1957–1987 oli ENSV Riikliku Filharmoonia solist, 1966–1974 sealsamas estraadistuudio lauluõpetaja. • Heli Lääts on alates 2002. aastast Keskerakonna liige. Laulud Tema laulud: „Kaunid baleriinid“, „Tsirkus“ ja „Oma laulu ei leia ma üles“ https://www.youtube.com/watch?v=jze1HJLUp7c Pildid . AITÄH KUULAMAST
meritsi Tallinnast Leningradi. Georg alustas laulmist Aleksander Arderi käe all Jaroslavlis, kus sõja ajal moodustati Eesti Kultuuribrigaadid Nõukogude tagalas. Aastal 1944 alustas ta õpinguid Tallinna Konservatooriumis, kus tema õpetajaks oli Tiit Kuusik. Samaaegselt töötas ta koorilauljana Rahvusooperis Estonia. [3; 2008, 02.02] Esimeseks etteasteks ooperisolistina oli väike osa Jevgeni Oneginis 1944. aastal. Peatselt sai temast Estonia ooperi hinnatuim solist. Estonia laval laulis ta alates 1951. aastast kuni oma surmani. Teda kutsuti regulaarselt esinema Leningradi ja teistesse tähtsamatesse ooperimajadesse üle Nõukogude Liidu, mitmel korral ka Moskva Suurde Teatrisse. [3; 2008, 02.02] Tema repertuaari kuulusid sellised rollid nagu Jevgeni Onegin, Jeletski, Escamillo, Renato, Don Giovanni, Papageno, Rigoletto, Jago, Porgy, Figaro, nimiosa Kabalevski ,,Colas Breugnon" 'is, kaksikroll Cervantes/Don Quijote Leigh' muusikalis ,,Mees La Manchast"
2004 omandas Tartu Ülikoolis magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal 3 July 22, 2012 Footer text here Abikaa sa muusik SILVER Sep p On kuulunud kirjandusrühmitus se Erakkond Ta esines Eesti esindajana Londoni 2012. aasta suveolümpiamäng ude satelliitüritusel Laulis ansamblis Sinimanis eele ja aastast 2012 ansamblis https://www.youtube.com/watch? v=ZlEsAJENyG8 7 July 22, 2012 Footer text here Kasutatud allikad www.google.com/pictures https://et.wikipedia.org/wiki/Kristiina_Ehin TÄN A N!
Claudio Monteverdi 13.02.13 Claudio Monteverdi sündis Cremonas, tema isa Baldassare Monteverdi oli arst,apteeker ja kirukuk. Claudio oli pere viiest lapsest vanim. Lapsepõlves õpetas teda kapellimeister Marc'Antonio Ingegneri, ta laulis ka kirikukooris. Hiljem õppis ta Cremona ülikoolis. 1582. aastal avaldas ta oma esimesed muusikateosed, milleks olid mõned vaimulikud motetid ja madrigalid. 1587. aastaks oli ta avaldanud oma esimese ilmalike madrigalide kogumiku. Monteverdi töötas Mantuas Vincenzo I õukonnas alguses laulja ja viiuldajana, alates 1602. aastast muusikajuhina. 1599. aastal abiellus Monteverdi õukonnalauljanna Claudia Cattaneo'ga, kes suri septembris 1607.
Sven Grünberg asutas 1974.a ansambli Mess, mis sai üheks eesti elektroonilise rock'i alustalaks. Klahvpillimängijate initsiatiivil tekkis veel teisigi tuntuid ansambleid, näiteks Andres Valkoneni Väntorel ja Rein Rannapi eestvedamisel kokku tulnud Ruja, kes väärib pikemat tutvustust juba oma pika ajaloo ja mitmete koosseisu vahetuste tõttu. Ruja Algselt mängisid Rujas lisaks Rannapile Paul Mägi, Andrus Vaht, Tiit Haagma ja Andres Põldroo, laulis Urmas Alender. 1973. aastast asendas kitarrist Põldrood Jaanus Nõgisto, 1976. a hakkas Rannapi asemel klahvpilli mängima Margus Kappel, 1985. a aga Igor Garsnek. Kuna klahvpillidemängijate sulest tuli enamik originaalloomingust, siis nende vahetumisega kaasnesid ansambli muusikas alati märgatavad stiilimuutused. Erinevail aastail on Rujas mänginud palju eesti tippmuusikuid: lisaks eelnimetatutele ka Priit Kuulberg, Ivo Varts, Toomas Rull jt.
inimesed vahetasid muljeid kontserdi esimesest poolest algas kontserdi teine osa märksa kiiremate ning välismaiste lauludega Lastekoori esituses. Solistiks oli Sylvia Krupp. Pärast õhtujuhi Eve lühitutvustust The Eastern Cape Childresn`s koorile algaski külaliste etteaste. Selle koori solistiks oli mustanahaline nooruke tüdruk Lucretia Geswint, kelle hääle ulatus oli minu arvates nii suur ning võimas. Väga huvitav oli kuulata, kuidas välismaa koor laulis, kuid kahjuks esitasid nad enamik oma lugudest arvatavasti oma rahvuskeeles, millestki keegi aru ei saanud. Lionel van Zyl'i juhatamisel esitati selle koori esituses ka minu teada 2 inglisekeelset lugu. Oli hea vahepeal ka midagi lugudest mõista, kuid koori miinuseks tooksin välja selle, et liiga palju oli lugusid nimega ,,Gloria". Kontserdi lõpp faas oli minu arvates väga hästi läbi mõeldud ning pakkus publikule kindlasti huvi. Ühendkoorid asusid lavale ning kandsid ette kaks lugu
see kõige populaarsem ooper maailmas." Ja tal oli õigus, sest ,,Carmenist" õhkub tõelise elu hingust, kirge, vabadust ja dünaamikat.Bizet suri vaid kolm kuud pärast esietendust ega võinud aimatagi, et ,,Carmenist" saab lühikese aja jooksul ooperiliteratuuri populaarsemaid teoseid, mida mängitakse kogu maailma ooperiteatrites ja et toreadoori laulust ning peategelase habaneerast saavad mitmetele põlvkondadele ooperimuusika sümbolid. Ooperis laulis ka Jassi Zahharon. Tal on hästi võimas ja hea hääl ning ,,Carmenis" oli tal ka ilus osa laulda. Oli ka koorilaulu, milles laulsid poisid. Ooperis olid ka flamenkotantsijad, kes tantsisid ikka väga hästi. Flamenkotantsijatel olid väga värvikirevad riided ka, mis jäid silma. Eriliseks tegi selle ooperi kogu ooper ise. Lavaline liikumine oli lihtsalt hämmastav ning kõik need dekoratsioonid olid igaüks omal õigel kohal. Neid ei olnud palju ega ka vähe, vaid
Ta hääl oli sügav, kaunikõlaline, kirglik ja võimas. Näitlemine oli suurepärane, ta suutis iga väikse emotsiooni vaatajani tuua. Jättis mulje, et ta on varasemalt sellises situatsioonis olnud, mis oli märkimisväärne. Ta laulis ihaga ja võis näha, et ta nautis igat hetke, olles laval. Minu arvates, oli Lauri Vasar ja tema lugu, selle ooperi kuld. Jeffrey Dowd (tenor) mängis Tannhäuserit ja laulis lugusid '' Dir töne Lob'' , ''Dir, Göttin, Der Liebe, soll mein Lied, ertünen'' jm. Kahjuks Dowdi esitustega ma rahule ei jäänud. Lood olid head, kuid esineja näitlemine ja laulu oskus polnud just kõige parem. Näitleja nägu püsis monotoonsena, polnud zeste ega liigutusi, millega saaks emotsioone ja loo mõtet edastada. Veenuse ja Elisabethi rolli mängis sama näitleja Heli Veskus (sopran). Veenuse-Elisabethi kaksikrolliga sai Heli
Helisev katekismus Kontsert toimus Narva Aleksandri kiriku tornisaalis. Toimumisaeg oli 19 oktoober, kell 18.00. Laulis kontserdil Moskva Peetri-Pauli koguduse koor. Kavas olid Buxtehude, Bach, Telemann, Luther. Samuti lauldi ka Taize kogumikulaule. Kohta oli küll vähe tornisaalis, aga inimesed olid toredad ja lasid abistavalt treppidest läbi. Vaatamata sellele, et paljud istusid trepiastmetel, nautisid nad ikkagi kõlavat muusikat. Orelil mängisid 3 inimest - Julia Lotova, Denis Zalnin ja Irina Vavilova. Flööti mängis Oleg Zalnin. Plokkflööti mängisid Irina Vavilova ja Darja Skurljatjeva
koha, mis lubas Debussyl kaks aastat Itaalias õppida. Seal olles õppis ta tundma ka R.Wagneri muusikat, täpsemalt uuris ta tema ooperit „Tristan ja Isolde“. Wagneri muusikakeel mõjutas olulisel määral ka Debussy loomingut. Debussy naases Pariisi 1887.aastal, kus külastas paar aastat hiljem Pariisi Maailmanäitust, mis sai üheks väga oluliseks käiguks arendamaks tema heliloomingut. Ta kuulis seal ühte ansamblit, kus mängisid erinevad kellad, ksülofon, gong ning laulis ka hääl. See kooslus tõi Debussyle uue helipildi idee, mida ta tahtis ilmtingimata oma loomingusse tuua. Sellel perioodil kirjutatud teosed („Fauni pärastlõuna“ ja „Keelpillikvartett“) olid pealtnäha alguseks tema tulevasele loomingu hiilgeperioodile. Debussy läbimurdeline ooper oli „Pelléas et Mélisande“, mille ta lõpetas 1895.aastal. Selle esiettekanne oli 1902. aastal ning publiku reaktsioonist oli märgata kahte tugevat emotsiooni- osa oli sellest täiesti vaimustatud
Teine peategelane, kes oli veidi vähemtähtsam, oli Sally, kelle rolli täitis Getter Jaani. Getter on oma kuulsuse saanud tänu ,,Eesti otsib superstaari'' osalemisele ning ka käinud Eestit esindamas Eurovisiooni lauluvõistlusel. Ma arvan, et Getteri valimine selle osa jaoks oli hea valik, kuna juba tema vaikne olek ja hea lauluhääl sobis sellele tegelaskujule hästi. Hiljem, kui teoses tegelaskuju muutus vaiksest tüdrukust roki tibiks, mängis ja laulis ta ka selle välja. Kuna tegemist oli teosega, mis räägib kahe töölisklassi teismelise armastuse keerdkäikudest, siis mina ei täheldanud nende vahel mingisugust keemiat ja selle poolest jäi see etendus väheke alla mu ootustele. Väga palju oli selliseid lauljad/näitlejaid, kellest ma pole kunagi midagi kuulnud. Muusikali naljakam näitleja oli Karol Kuntsel, kes oli pandud täitma miss Lynchi rolli. Karolit teatakse kindlasti lastesaatest ,,Buratino''
Ta hääl oli sügav, kaunikõlaline, kirglik ja võimas. Näitlemine oli suurepärane, ta suutis iga väikse emotsiooni vaatajani tuua. Jättis mulje, et ta on varasemalt sellises situatsioonis olnud, mis oli märkimisväärne. Ta laulis ihaga ja võis näha, et ta nautis igat hetke, olles laval. Minu arvates, oli Lauri Vasar ja tema lugu, selle ooperi kuld. Jeffrey Dowd (tenor) mängis Tannhäuserit ja laulis lugusid '' Dir töne Lob'' , ''Dir, Göttin, Der Liebe, soll mein Lied, ertünen'' jm. Kahjuks Dowdi esitustega ma rahule ei jäänud. Lood olid head, kuid esineja näitlemine ja laulu oskus polnud just kõige parem. Näitleja nägu püsis monotoonsena, polnud zeste ega liigutusi, millega saaks emotsioone ja loo mõtet edastada. Veenuse ja Elisabethi rolli mängis sama näitleja Heli Veskus (sopran). Veenuse-Elisabethi kaksikrolliga sai Heli
,,Kus ja kuidas lauldi rahvalaulu?" Laulmiseks olid omad kindlad kohad ja olukorrad, kuid laulda võis ükskõik millal ja kõikjal. Suured laulupaigad olid pulmad ja talgud. Lauldi ka tantsude saateks ja hällilaulu. Hällilaul on kindla otstarbega üksilaul. Rahvalaulu lauldi kas üksi või mitmekesi. Põhja-Eestis on kiikedel lauldud kahes kooris, esimesed olid ühes kiige otsas laulsid rea ja teised kordasid. Mardilaule lauldi kooris ja ilma kordamata. Käsikivilaule laulis käsikivi keerutaja, mitte aga juuresolijad. Sõbra surma puhul lauldi itke. Palju lauldi ka kiigel, enamasti kiikudes, millele maasolijad kaasa aitasid. Tüüpiline üksilaul on karjaste helletamine. Lastele sagedasemad laulud on mängulaulud. Koostatud kirjanduse nimekiri: Eesti Nõukogude Entsüklopeedia ja http://www.tdl.ee/~anumai/konspektid/eerl.html
“Kimalase lend” Nikolai Rimski-Korsakov Egeli Paama Helen Rohtla Kristi Kütt 11HU Nikolai Rimski-Korsakov (1844-1908) ❖ Vene helilooja; ❖ Mereväekadettide kool; ❖ kohtumine Mili Balakireviga; ❖ õppejõud Peterburi konservatooriumis; ❖ dirigenditöö ja rahvalalukogumiku koostamine. Nikolai Rimski-Korsakovi looming ❖ Laulis täpset viisi juba 4-aastaselt ❖ Hakkas regulaarselt muusikat õppima 6-aastaselt ❖ Õppis klaverit ❖ Esimene sümfoonia 1865 ❖ Ooper ‘’Maiööl’’ 1978 Nikolai Rimski-Korsakovi looming ❖ ‘’Kuldkikas’’ ❖ 19.sajandi algus ❖ Muusikateoorik ❖ Viimane teos ❖ 15 ooperit ❖ Ooper “Muinasjutt Tsaar Saltaanist” Ooper “Muinasjutt Tsaar Saltaanist” ❖ Kirjutatud 1899-1900 ❖ Aleksandr Bushkini raamatu põhjal ❖ koosneb 7 tseenist
Giovanni Palestrina Giovanni Palestrina 1525 -1594 Sündis Rooma lähedal Palestrinas, nime sai selle linna järgi. Ema oli väga noor ning isa vana. Lapsepõlves laulis kirikukooris ja hiljem Roomas. 19a. algab tema organisti ja koorijuhi töö. 1551.a.saab ta töökoha Vatikani (Itaalias, Rooma keskel). 10 a. hiljem saab temast paavsti ikslik ihuhelilooja. Ta on loonud ka üle 100 ilmaliku armulaulu (madrigali). Põhiosa moodustavad missad (üle 100), motette 250, kirjutas polüfoonilises (kaanon) helikeeles. Mõnikord olid laulud 36 häälsed. Tema koorimuusikat loetakse maailma kauneimaks (võrreldakse maalikunstnikega).
Romantism sümfonismis: Tsaikovski 2013 Pjotr Tsaikovski Sündis 25.04 1840. a. Suri 6.11 1893 Peterburis Vene klassikalise sümfoonia rajaja 1849. aastal koliti Peterburi Perekond Aleksandra Andrejevna ja Ilja Tsaikovski teine laps Pärit kuuelapselisest perest Isa oli mäeinsener ja töötas tehasedirektorina Tsaikovski ema mängis klaverit ja laulis Looming 6 sümfooniat + programmiline sümfoonia "Manfred" 10 ooperit 3 balletti 3 klaverikontserti Üle 100 klaveriteose Sümfooniad Sümfoonia nr 1 http://www.youtube.com/watch?v=0dop_dPIgeI Sümfoonia nr 2 http://www.youtube.com/watch?v=chw1lBHYMvg Sümfoonia nr 6 http://www.youtube.com/watch?v=V04QdGuFHYQ Sümfoonia nr 6 Kuues ehk "Pateetiline" sümfoonia Kirjutatud 1893 Esimene osa kirglikkus, usk, janunemine millegi järele Teine osa armastus Kolmas pettumus
Viktoriin 2015 Mis saarel toimus tegevus ? Madeira Mis ansambliga laulis ? Beergrass Mis on roosa kleidiga baleriina nimi ? Angelina Mis filmist on lõik? Oru valitseja Mõtle !!!! Mis lillesordid on Tuglas , Päts ja Savisaar ? Vastus Roos Mõtle !!!!!!!!! Mis on Eesti rahvuskivi ? Vastus Paekivi Mõtle!!!!!!!!!! Kes on Eesti hümni sõnade autor ? Vastus Johann Voldemar Jannsenn Mõtle hoolega !!!!!!!! Mis oli esimese "Kalevis " tehtud närimiskummi nimi ? Vastus Tirijala kombdki Mõtle !!!!! Meie ütleme sõõrik venelased ........... Vastus Pontsik Mõtle ja uuri !!!!!!! Mis linnale taheti nõukogude ajal panna Stalini nimi? Vastus Kohtla Järve Mõtle !!!!!!! Kes Eesti presidentidest on olnud ka kirjanik ? Vastus Lennart Meri Mõtle hoolega !!!!!!! Mis putuka on inimene lisaks mesilasele kodustada suutnud ? Vastus ...
Ainuüksi 1949. aasta tõi kaasa osatäitmisi kaheksas uuslavastuses. Õnnestunuimaks kujunes neist nimiosa täitmine ''Jevgeni Oneginis'', mille eest talle veel tudengina määrati riiklik preemia. Lõpuks sooritas ta ka konservatooriumi lõpueksami. Konservatooriumidiplom ei toonud mingeid erilisi käegakatsutavaid muudatusi. Jätkus töö teatris, esinemised kontserdilavadel. 1951. aastal viis kontserdireis laulja esimest korda välismaale: eesti ja läti kunstnike grupis laulis Ots soome linnades. Ka hilisemad Soome sõidud kujunesid edukaiks. Georg Otsa populaarsuse kasvuga sagenesid küllakutsed. Leningradis on ta Rigolettona lavale astunud üle kümne korra lisaks veel mõniteist ''Rigoletto'' lavastust teiste linnade ooperteatreis. 1963. aastal langes ühele nädalale tervelt kuus etendust, millest kaks toimusid Leningradis. Publiku vaimustusest kõnelgu üksainus fakt: ''Estonia'' teatri külalisetendusel Leningradis 1962. aasta oktoobris kutsuti Georg Otsa A
ära ning ei oleks soovinud muuta midagi nende esituses. Nende esitus oli erakordne ja vägagi orginaalne, sest esitati oma lugusid hoopis uuest küljest. Olin nende lugusid kuulanud enne raadiost/arvutist aga see oli esmane kokkupuude nendega nii öelda näost näkku, ning see andis väga suure emotsionaalse elamuse ja kui nad veel Eestisse tulevad, siis lähen kindlasti veel neid vaatama. Eriti ei saanud aru, millisel eesmärgil oli kohale toodud Rage, kes pidi olema vokaalne pool, kuid laulis väga vähe ja tegeles rohkem rahva ergutamisega. Siiski meeldis mulle tema hääl ning olek, ning need muutsid ta laulmise väga nauditavaks, siis kui ta harva laulis. Järgmine kord võiks kontserdil olla rohkem tema panust, sest tema oli ainuke, kes valmistas mulle pettumuse. Temast ja tema laulmist kuulsin ma esimest korda ning vähesel määral, kuid sooviksin minna kontserdile, kus ta esitaks laule mitte ei oleks rahva ergutaja, kuid temast jäi üldiselt positiivne mulje
See on Looja keel. Selles keeles saavad meist endist Loojad. Tagasivaatena peetakse regilaulu meie rahvaluule kõige algupärasemaks ja imetlusväärsemaks osaks. Enamasti on laulud üles kirjutatud naistelt, sest meeste laulud olid ilmselt kangemate sõnadega ja neid oli piinlik naissoost üleskirjutajatele laulda. Kõige üldisem regilaulu esitusviis Eestis näikse olevat koori ja eeslaulja hingamispausideta ahel- laulmine: eeslaulja laulis värsi, mille viimase silbiga ühines koor, kes kordas värssi; koori lauldud värsi viimasel silbil ühines laulmisega eeslaulja, kes laulis teise värsi, ja nii edasi. Regilaul hääbus valdavalt 19.sajandil ja asendus uuema ehk lõppriimilise rahvalauluga. Regilaulu taandumise peamised põhjused olid sotsiaal- psühholoogilised. Kirjalikus kultuuris kaotas regilaul oma funktsiooni ja pinnase. Uus laulustiil levis naaberrahvaste laulupärimuse ja kirjanduse mõjul. 1
Rock Around the Clock Rip it Up Pildil on nende bänd aastal 1957. Bill Haley & His Comets Neid peetakse maailma kõige esimeseks rock’n’roll bändiks. Nad olid ka esimesed, kes julgesid country ja western’i stiili kokku segada hea rütmi ja blues’iga. Nii sündiski rock’n’ roll. Bill Haley & The Comets’i originaalsed liikmed (pildil) : • Johnny Grande (78) mängis klaverit. • Marshall Lytle (74). mängis bassi ja laulis. • Joey Ambrose (74) mängis saksofoni, samuti laulis. • Dick Richards (84) mängis trumme. • Franny Beecher (83) mängis soolokitarri. Kõik viis elavad tänaseni. Razzle Dazzle Aitäh kuulamast!
aastal. See sai toimuda asjaolul, et kardinali ei olnud sel ajal Ferraras. Sellegipoolest ei saanud Vivaldi teose esitamisel abiks olla, mille kaudse tulemusena sattus retsitatiividele saateks mängima väga halb klavessiinist. Vivaldi suri 28. juulil 1741 Viinis, Stephani kiriku registri järgi "sisemise tule" tagajärjel. "Sisemine tuli" oli ilmselt astma, mis vaevas Vivaldit sünnist saati. Tema ärasaatmine toimus Viini Püha Stephani Katedraalis, mille poistekooris laulis ka tollal 9- aastane Joseph Haydn. On teada, et Vivaldi matustel laulis kuus Stefani kiriku laulupoissi, kuid pole teada, kas nende seas oli ka Haydn. Pillava elustiili tõttu suri ta vaesena, kuigi tal tavaliselt rahalisi probleeme polnud. Vivaldi matused läksid maksma 19 floriini ja 45 kroitserit, samal ajal kui aadlike matused maksid vähemalt 100 floriini. Vivaldi haua kohal asub praegu Viini Tehnikaülikooli hoone .
ja Rootsi vahel võrreldamatud · Urmas tegi koostööd ka Rootsi ühes heavyrockansamblis mänginud Ricky Deliniga, kellega ta andis välja albumi "Wasted Years" · 90ndate aastate algul hakkas Urmas Rootsi kõrgeimat tunnitasu saama. Ta võis ühe õhtuga teenida sama palju, kui Eestis kuuga Rockimees · Ajalukku jääb Alender eelkõige ikkagi Ruja lauljana · Algselt oli ta üks mitmest vokalistist, Ruja esimesed lood laulis sisse hoopis Raul Sepper, hiljem kahanes Ruja vaid rockikoosseisuks ja Alender sai solisti koha endale Trubaduur · 197274 oli ta üks mitmest vokalistist hipilikus "rockkommuunis" Andromeeda · 197476 juhtis Alender Teravikku, ühte omapärasematavangardsemat Eesti rockbändi üldse · 197980 laulis Alender legendaarses Propelleris, kus just tema tuli ideele teha pühale tekstile "Eile veel" (biitlite "Yesterday") uus veider viis
mida suveõhtul sõpradega nautida. Teisena astus lavale Ott Lepland, kes on ,,Eesti otsib superstaari 2010" võitja. Tema stiilideks on popp ja jazz, mis oli radikaalne stiilimuutus võrreldes eelmise esinejaga. Tema repertuaari kuulusid tema tuntumad lood peale laulusaate võitu. Näiteks ,,Otsides ma pean su jälle leidma," ,,Süte peal sulanud jää" ja ,,Läbi öise Tallinna," kus publiku hullutamiseks laulis vahepeale ,,Läbi öise Pärnu." Minu jaoks oli see esmakogemus kuulda Ott Leplandi live'is. Varem olin teda vaid teleka või arvuti vahendusel kuulnud, kuid ka siis jättis ta üsna sügava jälje mu meeltesse, kummitades mu peas 2-3 päeva peale kuulamist. Esitlusega jäin vägagi rahule. Ma ei oska küll kuulata, kui keegi laulab või mängib paar nooti mööda, aga Ott'i esitus ei pannud selle peale isegi mitte mõtlema. Ta laulis oma laule südamest ja sooviga
sajand) regilaulu tunnused: algriim, 6-silbiline, ühehäälne, pilli saateta, naised esitasid, eeslaulja ja koori vaheldumine, Skandeerimine- nähtus kus muusika ja teksti rõhud ei lange kokku Omane meie rahvalaulule. Parallerism-ehk mõtteriim või mõttekordus on eesti rahvaluule iseloomulik kujundusvõte Siirdevormiline laul-esindavad regilaulutraditsiooni üleminekut uuemale riimilisele laulule, neis on vanemate laulude tunnused segunenud uuematega. Rahvalaulik- inimene, kes laulis laule ette, teadis paljusi laule ja tegi ise ka. Uuema rahvalaulu tekkimise põhjused(18saj): pärisorjuse kaotamine, haridus ja kultuuriareng, talurahva siirdumine linnadesse. Salmilaulu tunnused: tekst kirjeldab tegevust, lõppriim, kindlam vorm, Membrafonid on löökpillid, mille heli tekib pingutatud naha võnkumisel Idiofonid ehk korpuspillid on löökpillid, mille heli tekib kogu instrumendi võnkumisest.
· Juba lapseeast talle meeldis muusika. · 1935 võitis noorte talendite konkursi. · Ta hakkas karjääritrepil üles minema, kui hakkas töötama kuulsates swingi orkestrites. · 1940 esimene abielu, sündis 3 last. · 1940 alguses tal algas zaanrikriis, sest tal kadus hääl, paljud firmad lõhkusid kontraktid temaga ja tema naine läks ära. · 1950 alguses temal kõik paranes, ta hakkas filmides tegutsema. · 1950 lõpus Sinatra palju laulis teiste bändidega. · 1966 aasta kolmas abielu. · 1994 viimane Sinatra kontsert. Albumid ja filmograafia. · Sinatra oli lindistanud üle seitsmekümne albumit. · Ta oli filmitud rohkem kui viieteistkümnes filmis. Laulud. · http://www.zaycev.net/pages/47/4776.shtml · The Coffee Song Äitäh vaatamisest!!!
Giuseppe Fortunino Francesco Verdi sündis Parma lähedal Le Roncole külas 10. oktoobril 1813. aastal. Ta oli vaesest perest. Ta ei käinud väiksena koolis , sest tema sünnikohas seda lihtsalt polnud. Juba lapsepõlvest saadik oli Verdil kirglik huvi muusika vastu. Ta laulis kooris kirikus ja tahtis edasi minna. Vanematele see, aga ei meeldinud. Muusika õppimise käigus omandas Verdi palju oskusi ning tema looming hakkas üsna kiiresti arenema. Teda huvitas kõige rohkem ooper, mis temale suurt kuulsust tõigi. Ta õppis muusikat 1832.-35. aastatel V. Lavigna juures. Alates 1836. aastast korraldas Verdi Busseto linnakeses kontserte, esines dirigendina ning elas aastast 1839. põhiliselt Milanos. Verdi oli 19. sajandi üks tuntumaid Itaalia heliloojaid
Orkester Sõna ,,orkester" tähita algselt Antiik-Kreeka teatri ümmargust väljakut lava ees, kus laulis ja tantsis koor. Orkester on suurekoosseisuline instrumentaalansambel mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist. Nimetus on tuletatud kreekakeelsest sõnast orchestra, mis 6. - 5. sajandil eKr tähendas antiikteatri eeslava (orkestrat). 16. sajandil muutus orkestri mõiste. Orkestriks hakati nimetama lava ja kuulajate vahelist ruumi kui ka seal mängivaid pillimehi. Varajased orkestrid sisaldasid keelpille, puu- ja vaskpuhkpille, klahvpille ja näppepille.
aeg-ajalt erinevaid valgustusi peale. Suured Lady Gaga fännid läksid kohale juba eelmine päev, telkisid Lauluväljaku lähistel ning jäid ärevusega kontserdi ootama. Olenemata sellest, kui vara sa kohale lähed, järjekorras pidid niikuinii seisma, sissepääsemiseks või söögi ja joogi saamiseks. Laulude poolest esitas ta kõik oma kõige populaarsemad lood, näiteks Poker Face, Aleandro, Bad Romance. Mulle isiklikult meeldis Poker Face kõige rohkem, ta laulis seda nii süvendunult. Kontserdile tulid kokku väga erinevad inimesed, peaaegu kõik olid Lady-Gaga-stiili-järgi riietunud. Väga omapärased kleidid või väga eriline meik.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
