Narva Eesti Gümnaasium Kontserdi arvustus Katti Tsirkova 11.klass Narva 2010 11. aprillil toimus Geneva keskuses kauaoodatud paasapüha kontsert. Muusikat esitas Narva Sümfooniaorkester, laulis õigeusukiriku koor ja tuntud ooperilaulja Olga Sosnovskaja.Dirigeeris Anatoli Stsura. Kontsert algas Narva õigeusu kiriku papi jutlusega. Ta õnnitles õigeusulisi kauaoodatud paasapüha puhul ning soovis häid kontserdielamusi. Pärast tema jutu lõppu lauluis kirikukoor, mis koosnes viiest inimesest, nelja jumalateemalist laulu. Nende kõla oli imeline. Hääled kõlasid kui üks tervik. Seda laulmist oli meeldiv kõrvaga kuulata, kuid olin väga õpnevil ja tahtsin rohkem kuulda
samaväärsest osalausest. Rindlauses asuvad osalaused üldiselt järjestikku ning need on suhteliselt iseseisvad. Rindlauset saame kergesti muuta lihtlauseteks. Nt. Tõnu sõi ja jõi. Tõnu sõi. Tõnu jõi. Et ühendada lauseosi, kasutatakse komastamist, sidesõnu, üldlaiendeid või kirjavahemärke. Ühendavad sidesõnad ja, ning, ega. Nende ette koma ei panda. o Nt. Marju pesi pesu ja laulis. Eile tantsiti ning lauldi kogu öö. Ma ei joo ega suitseta. Eraldav sidesõna või, mille ees koma ei kasutata. o Nt. Kas sa tantsid või laulad? Vastanduvad sidesõnad kuid, aga, ent, vaid, siiski, ometi. Nende ees kasutame alati koma. o Nt. Tõnu armastas Marjut, aga vihkas naabrinaist Jutat. Juta solvus, kuid andestas peagi. Marju teadis, ent ei öelnud midagi. Tõnu ei maganud, vaid
Emal ja tütrel on olnud raskeid aegu, kuid nad on õnnelikud, et on perena koos. Nad esitasid ilusa ja südantliigutava loo "Wind Beneath My Wings" Bette Midleri poolt, mis läks kõigile saalis viibijatele hinge. Nende hääled olid väga pehmed ning ema hääl oli eriti tugev ja võimas, arvan, et Ana oleks võinud isegi üksi laulda. 3. Järgmise etteaste esitas Deep Space Deviants. Tema esitus oli väga ebatavaline ning ei meeldinud mulle. Ta laulis mitme laulu järgi ning kõik mööda ja ei olnud ka eriti naljakas. 4. Jasmine Elcock´i esitus oli järgmine. Ta on 14-aastane tüdruk Essexist, kellele meeldib väga laulda. Ta oli valinud Birdy laulu "Wings". Mulle meeldis väga tema hääl ning esitus oli väga ilus. Ta on väga noor, kuid kontrollis oma häält täielikult. Ta laulis tõesti väga hästi nagu ingel ning publik oli lausa hullumas. 5. Järgmisena oli laval koerteshow Lucy ja Trip Hazard
Kui kontsert algas tuli Dave Benton lavale ja pani rahva kohe endaga kaasa elama. Kõik see mis oli seal kontserdil on võimatu kirjeldada. Midagi nii võimsat ja midagi nii head ma pole kusagil näinud. See oli kontsert mis jäi mulle väga meelde. Jana Kask tegi minu arvates kontserdi parima esituse(kahjuks ei mäleta mis laulu ta laulis). Arvestades kui võimas hääl tal on sobis see laul talle ideaalselt. See kui hästi ta enda rolli sisse elas ja kui võimsalt ta seda laulis oli tõsiselt hea. Ta pani rahva imestama. Ta laulis nii võimsalt,et ma poleks uskunud,et ta suudab nii hästi laulda. Jana Kask oli tõsiselt hindeda asja sees. Kõige parem osa oli see kui ta viskas enda kingad jalast ja laulis nii hingest kui vähegi võimalik. Selline olukord nagu seal oli,see oli midagi mäletamisväärset. Üldjuhul jäin ma kõigi lauljatega väga rahule. Ja tantsugruppi Semiiri tantsud olid ka väga head. Kõik lauljad tulid enda osadega väga hästi toime.
Montserrat Caballé Montserrat Caballé on sündinud 12.aprillil 1933 Barcelonas. Ta on katalaani ooperilaulja, kes laulab soprani häält. Caballé lõpetas Liceu Konservatooriumis laulmise eriala Eugenia Kemmeny juhendamisel ning Caballéd premeeriti kuldmedaliga. Seejärel siirdus ta 1956. aastal Baseli Ooperiteatrisse, kus ta 1957. aastal tegi professionaalse ooperilauljana debüüdi Puccini "Boheemis" Mimi rollis. Hooajal 1960–1961 laulis ta Bremeni Ooperiteatris, kus ta arendas oma laia repertuaari. Aastal 1962 naasis ta Barcelonasse ning tegi debüüdi Liceus, lauldes nimiosa Richard Straussi ooperis "Arabella". Kõige edukamaks aastaks osutus Caballél ilmselt aasta 1974, kus ta laulis mitmeid kuulsaid rolle. Näiteks Verdi ooperites "Aida" ja "Les vêpres siciliennes", Donizetti ooperis "Parisina" ja Bellini "Normas". Cabellé on kõik oma tuntuimad rollid laulnud bel canto stiilis. Ta on laulnud ligi 80-s ooperis.
Kaasa tegi ka tantsutrupp Semiir. Ligi kahetunnise kontserdi jooksul esitati Jacksoni tuntumaid laule: ,,Bad", ,,Billie Jean", ,,Thriller", ,,Beat it", ,,Earth song", ,,Smooth Criminal", ,,Man in the mirror" ja ,,Black and White". Idee autoriteks olid Dave Benton ja Uku Suviste. Kontsert jättis väga sügava mulje. Artistid astusid üles kordamööda. Mäletan, et esimesena astus laval üles Kristjan Kasearu, aga kahjuks lugu, mida ta laulis, ei meenu. Esitajaid oli palju ja seetõttu on raske meenutada, kes mida täpselt laulis. Vaieldamatu lemmik oli Jana Kask. Ta hakkas kohe silma looga ,,Earth song", mis ise on suhteliselt kurva sisuga. Selle viisi järgi, kuidas Jana lugu laulis, oli näha, et ta andis endast kõik. Ta pani laulu kogu oma hääle ja hinge. Veel meenub mulle, et Iris Vesik laulis ,,Thrillerit", milles Semiiri tantsijad kandsid zombie-maske. ,,Thrilleri" puhul meeldis just see show osa
Kontsertil esinesid solistis Sofia Rubina ja Anna-Liisa Supp. Saksofoni mängis Siim Aimla, klahvpillidel oli Raun Juurikas ning löökpille mängis Hele-Riin Uib. Kuressaare kontserti raames ei esinenud Villu Veski, kuna oli külas onul Ameerikas, ka tema oleks pidanud mängima saksofoni. Kontsert kestis kõigest tund aega, ilmselt ka sellepärast, et kiriku pinkidel on võimatu kauem istuda. Lauldi jõululaule, rahvalaule ning kuulda sai ka muusikute omaloomet. Kumbki solist laulis neli laulu, viimane viies laul oli ühislaul. Anna-Liisa laulis ainult eesti keeles, Sofia laulis vaid inglise keeles kõlavaid laule. Ühe loo esitas bänd ka ilma lauljata. Esimese loo järgi mõtlesin, et kuhu ma küll tulnud olen, nimelt ei paku mulle erilist pinget laulud jumalast ja usust. Edasi läksid laulud õnneks veidike lõbusamaks. Anna-Liisa üritas rahvast ergutada, kõndides lauldes saksofoni saatel läbi kiriku saali
laulukirjutaja, kes sai laiemalt tuntuks telesaate ,,Eesti otsib superstaari" kolmanda hooaja võiduga. 21. detsembril mina koos oma perega käisin kultuurimajas DK Rugodiv, kus oli aktsia ,,Narva Eesti sügis pealinn 2012" lõppaktus. Sellel üritusel laulsid kõige populaarsem lauljanna Anne Veski ja ka Eurovisiooni 2012 osaleja Ott Lepland. Nad esitasid palju laule. Nende hulgas olid ka üleskeeratavad rõõmsad laulud ja olid ka nukrad aeglased laulud, mis enamasti laulis Ott Lepland. Kontserdil oli tunda lõbusust, võis näha vaimustuses viibivaid nägusid ja ka oli kuulda valje aplodismente, kuid see oli väikene kontsert. Esimesena ilmus DK Rugodivi lavale Anne Veski, kes esitas meile ilusaid eesti ja vene keelseid laule. Ajal, kui Anne laulis, tagaplaanil laulis üks meeslaulja, kes mängis ka süntesaatori peal. Laulud mulle pigem meeldisid, sest lauldi ilma fonogrammi ja ka esitaja elav hääl mulle meeldis, sest see oli puhas
4 5 6 7 8 9 10 11 12 Down 1. Mille saatel laulis oma laule Kuningas Across Taavet? 3. Mis on kõverast oinasarvest valmistatud sarvepill? 2. Taavet lõi juutide templimuusikutest ..... 5. Mille saatel laulis kuningas taavet? 4. Araabia erilised meloodiamudelid. 8. Mis oli juutide käsiõpetus? 6. Kes esitasid Sefardi laule? 11. Roopitaoline instrument. 7. Enamik rahvamuusikast oli .....
Emajõgi jättis meelde riiete kahina. Tuul oli meeldi jätnud peenikesed ja heledad hääled laululinnud jätsid meelde eelmängu . Kalad tulid ka kuulama Vanemuist aga unustasid kõrvad vee alla, seega matkivad nad suuliigutamist. Et aga inimesed laulu ei unustaks saadab ta aegajalt oma käskijad maapeale. Vanemuise kosjaskäik Laulujumal Vanemuine läks Tartusse maatüdrukutele kosja. Peatus maja ees ja välja astusid kolm tütarlast . Mängis neile kannelt ja laulis oma kõige ilusamaid laule , kuid armastusest ei olnud juttugi ei ühelgi korral. Ta sai kolm eitavat vastust ja muutus kurvaks. Ta peitus metsa, et olla üksi ,laulis ka üksikuid ja kurbi laule. Ta leidis rohu seest lapsukese , otsis ta ema kuid asjata . Läks siis lapsega Vanaisa juurde , ning palus teda et see lapse talle kingiks . Vanemuine sai oma tahtmise ja lapsest kastvas ilus neiu kes elab praegugi Endla järve ääres ning juhatab eksinutele tee kätte . Endla järv ja Juta
ja dramaatilised muutused, võimsad kooristseenid jne- kuid üleüldiselt jäi muusikast üksluine mulje. Samas hoidis see suurepäraselt pinget, mis kogu Wallenbergi põnevat saatuselugu saatis. Lavastuse iga detail ja detailikene on põhjalikult läbi mõeldud ning on paigas. Peategelase osa oli igati nauditav, kuigi tundus, et üksi laval lauldes muutus tema hääl ebakindlaks ning kippus liialt vibreerima, kui ta aga kellegagi koos laulis, muutus ka peategelase hääl paremaks. Ooperi helilooja Jules Massinet elas 1842 1912 Prantsusmaal ja saavutas seal 20 saj. algul oma kuulsuse.Muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp (sündinud 29. oktoobril 1969) on eesti dirigent.Aastal 1993 lõpetas Lauri Sirp Eesti Muusikaakadeemia koorijuhtimise erialal ning 2002. aastal orkestridirigeerimise erialal. Orkester mängis väga hästi kokku, eriti jäi meelde tsellode mäng. Tundus, et kõik pillimehed
Kontserdiarvustus 13. detsembril 2007. aastal laulis rahvusooperi Estonia esibariton Jassi Zahharov (53) Vändra Kultuurimajas Eesti estraadiklassikasse kuuluvaid palasid. Zahharov, keda nimetatakse torkivate silmadega meheks, ei hoia publiku ees tagasi ühtegi emotsiooni. Ta esineb südamega nii kultuurimaja saalis kui rahvusooperi lavalaudadel. Ka mina sain jällegi tõdeda ( olles kolmandat korda tema kontserdil ), et mees laulab südamest südamesse. Jazzi Zahharov ( sündinud : 29. V 1954 Tartu ) on laulja, täpsemalt bariton. Lõpetas 1979
muusikuid ja poeete, lüüra leiutaja ja täiustaja ning heksameetri kasutuselevõtja. Lapsena elas Orpheus Kalliope ja teiste muusadega Parnassose mäel. Oma emalt päris ta luule- ja lauluande ning Apollon kinkis talle kuldse lüüra ja õpetas sellel mängima. Orpheuse laul ja pillimäng olid nii kaunid, et võlusid nii inimesi kui jumalaid, taltsutasid metsloomi ning võisid isegi jõgede suunda muuta, puid ja kive tantsima või nutma panna. Orpheus rändas mööda maad ringi ning laulis armastusest ja kangelaste suurtest tegudest. Lisaks lauluoskusele räägitakse müütides ka tema julgusest ja nutikusest. Seda näiteks luuletaja Pindarose loos mis räägib argonautide retkest ja Orpheuse osalemisest selles. Orpheus ja Eurydike olid ääretule armunud, kuid kuri saatus näis nende kooselu saatvat kohe algusest peale. Nende abielu õnnistama tulnud pulma- ja abielujumala Hymenaiose süüdatud tõrvik hakkas tossama ja tahma välja ajama ning tõi kohalviibinutele pisarad
Kalevipoeg ära tundis. Neiu oli Kalevipojaga koos olnud kuid hiljem merre uppunud. Lainete vahelt kostab tema laulu, Kalevipoeg lõpetab aerutamise ning jääb kuulama. Ta laulis kuidas ta öösel mere äärde läks, unustades ülekohtu ja halva kuid sisse kukkunud ning uppunud. Kalevipojal hakkas temast kahju kuid sõudis siis ikka lauldes edasi. Ta laulis tänust vanematele. Päike hakkas tõusma ning Kalevipoeg jõudis kaldale. Seal oli Tuule-ema, kes laulis metafoorina linnust, kes kodust ära lendas ning ema jäi leseks. Kalevipoeg märkas laulu mõtet ning hakkas kiirustades kohu poole minema. Õhtul istusid kolm venda koos ning rääkisid kuidas kellegil otsingud on läinud. Vanem vend rääkis kuidas ta kõndis mööda teed ja vastu tule vasest kuju. Küsis temalt kus kodukana/tedretütar on. Vastust ei tulnud. Kõndis edasi kuni tule vastut hõbedast kuju. Ka tema ei vastanud
Esitajad ise olid väga toreda suhtumisega ja rääkisid mõne toreda loo isegi vahele. Ma ise ei ole väga suur roki kuulaja, aga nende esituses oli see tõesti meeldiv. Hamidreza Rahbaralami hääl oli tõsiselt võimas ja tekitas selliseid külmavärinaid, mida ma varem kogenud pole. Tema hääl sobis muusika juurde väga hästi. Meeldis ka see, et mängiti erinevaid pille juurde. Lood olid minu jaoks tõsiselt emotsionaalsed. Kõige rohkem meeldisid need lood, kus Hamidreza Rahbaralami laulis. Kõige meeldejäävam oligi alguses olnud pala, kuhu juurde Hamidreza Rahbaralami enda võimsa häälega laulis. See tekitas väga meeldivaid emotsioone ja mul tuli isegi väike pisar silmanurka. Väga meeldis ka Tchaikovsky "The nutcracker". Sellel lool oli alati mingi põnevus juures ja samas oli see väga sünge aga kuidagi ka lõbusa tooniga. Kõik lood olid ikkagi väga head. Kuna terve kontsert oli
Liisi Koikson on minu jaoks kogu aeg tundunud kui väga-väga hea ja südamlik inimene. Mul on ühe korra elus õnnestunud ka temaga koos laulda/mängida. See oli Akordionistide laager, kui Liisi tuli meile laulma Pippi Pikksukka laulu, meie mängisime oma orkestriga talle saadet. See, kuidas Liisi suudab oma häälega mängida või kuidas ta suudab oma häält muuta vastavalt enda tunnetele, see on tõesti super. Kõik need muusikalid mis ta on laulnud, see imeline. „Laula mu laulu“ saates laulis ta Tõnis Mägi laulu „Aita mööda saata öö“ see oli väga jazzilik, veidi rahulik, hea tumedateks sügisõhtuteks. Liis Lemsalu- „Sülita vaid allatuult“. Mul käivad iga kord külmavärinad üle, kui Liis laulma hakkab. Midagi on nii erilist tema hääles. See mahe ja samas nii tugev ja metallne hääl...Ivo Linna on muidugi jällegi väga hea laulu teinud ja Liis tegi sellest väga ilusa kaveri. Väga südamlik ja veidi kurvalaadne. Tema oli minu selle saate lemmik.
Caballé on andnud ka mitmeid soolokontserte, erilist tähelepanu on pälvinud tema emakeelsed laulud. Caballé on tegelenud ka heategevusega ja on rajanud Barcelonas erivajadustega laste fondi. Caballé lõpetas Liceu Konservatooriumis laulmise eriala Eugenia Kemmeny juhendamisel ning teda premeeriti kuldmedaliga. Seejärel siirdus ta 1956. aastal Baseli Ooperiteatrisse, kus ta 1957. aastal tegi professionaalse ooperilauljana debüüdi Puccini "Boheemis" Mimi rollis. Hooajal 1960–1961 laulis ta Bremeni Ooperiteatris, kus ta arendas oma laia repertuaari. Aastal 1962 naasis ta Barcelonasse ning tegi debüüdi Liceus, lauldes nimiosa Richard Straussi ooperis "Arabella". Aastal 1965. astus ta esmakordselt üles ka Glyndebourne'i Festivalil. Aastal 1969 andis ta Arena di Veronassis silmapaistva esitluse Giuseppe Verdi ooperis "Don Carlos". Kolm aastat hiljem esines Cabelle Covent Gardenis Verdi ooperis "La Traviata". Kõige edukamaks aastaks
Bachi eluperioodid · Lapsepõlv (1685-1703) · Arnstadti periood (1703-1707) · Weimari periood (1708-1717) · Kötheni periood (1717-1723) · Leipzigi periood (1723-1750) Lapsepõlv (1685-1703) Johann Sebastian Bach sündis Eisenachis 1685.a astal. 8-aastaselt hakkas õppima Eisenachi ladinakoolis.1694-95.aastal surid ema ja isa - Bachi kasvatas edasi tema vanem vend, kes andis talle ka muusika tunde. 1700-1703 õppis ta Lüneburgi Michaelikoolis ning laulis sealses kooris. Arnstadti periood (1703-1707) Bach oli ametis linnaorganistina. 1705.a.õppereisil Lübeckisse võttis Johann Sebastian Bach tunde heliloojalt ja organistilt Buxtehudelt. Weimari periood (1708-1717) Bach oli hertsogi kammermuusik ja organist. Weimaris on kirjutatud paljud tema oreliteosed ja kantaadid. Kötheni periood (1717-1723) Bach töötas õuekapellmeistrina vürst Leopoldi teenistuses. Sel perioodil suri Bachi esimene naine
Lavalt tundsin ära meie kooli gümasistid: Jörgen Liik, Liis Räim, Mihkel Männa ja Priit Häng, kes olid minu arvates tasemel ja mulle nende esitus meeldis. Anambli nimi oli ,,Ei kestä". Kuressaare noored jazzmuusikud musitseerisid jazzmuusikat ja svingi, mis mulle oli natukene võõras, kuid üldiselt selline muusika mulle meeldis. Teises osas esinesid: Hedvig Hanson, Andre Maaker ja Tõnu Tubli. Hedvig Hanson laulis hällilaule eesti, portugali, prantsuse, vene, douala ja hispaania keeles. Mulle hakkas meeldima Coco Mbassi dualakeelne hällilaul, sest see oli rahustav ja omapärane. Ainuke häiriv asi oli see, et sõnadest ei saanud aru. Lisaks Hedvig Hansonile olid laval ka kitarrist Andre Maaker ja noor trummar Tõnu Tubli, kes andsid kindlast kontserdile rütmikust ja eksootilisust juurde. Kontserdil tundsin ennast vabalt ja koduselt, mis muutis kontserdi eriti nauditavaks.
_¶¶¶¶_________________________¶¶ Tänava muusik. __¶¶¶¶¶_______________________¶¶ Kunagi elas ühes kauges kuningriigis vaene tütarlaps __¶¶__¶¶_____________________¶¶¶¶ kelle nimi oli Reelika. Ta töötas pr. Carpi juures ___¶¶__¶¶____________________¶¶¶¶¶ õmlejana .Reelika vanemad surid kui neiu oli alles pisike. ____¶¶_¶¶¶___________________¶¶__¶¶ Kui õmblus toas olid kleidid valmis tehtud, laulis ta ____¶¶_¶¶¶___________________¶¶__¶¶ tänaval, rahva rõõmuks ja endale raha teenimiseks. _____¶¶¶¶¶___________________¶¶_¶¶¶ Reelika oli alati unistanud lauljaks saada. Ta kasvatses _____¶¶¶¶______________¶¶¶¶ ¶¶__¶¶ oma võla pr. Carpile ära maksta ja siis oma unistuse ____¶¶¶¶_____________¶¶¶¶¶¶¶¶¶_¶¶ täide viia. Ühel õhtul kui Reelika taas tänaval laulis,
süürings- paanivile lauto- näppepillide hulka kuuluv keelpill põikflööt- puhkpill mida hoitakse paremale põiki salmei- torupill pentatoonika- viieastmeline diatoonika, puuduvad poolnoodid gregoriuse koraal- ühehäälne kristlik laul missa- liturgilise muusika vorm ja zanr mille aluseks on katoliku kiriku missa tekstid 5 OSA- KYRIE, GLORIA, CREDO, SANCTUS, AGNUS DEI organum- vokaalmuusika zanr , oli esimene kahehäälne laul keskajal motett- kirikumuusika zanr kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti madrigal- tõsine itaalia polüfooniline lauluzanr mille sisuks on armastus või loodus neuma- noodikirja märk mida kasutati gregoriuse koraali üles märkimiseks keskajal trubaduur- keskaegne lõuna prantsusmaalt pärit provanssaali luuletaja-rändlaulik .Viljeles eeskätt armastusluulet truväär- põhja prantsusmaalt pärit rändlaulik kes laulis prantsuse keeles minnesinger- keskaegne saksa rüütliluule laulik
Vladimir Võssotski sündis 25. jaanuaril 1938. aastal. Ta oli vene laulja, luuletaja ja näitleja. Enda iseloomustamiseks on Vladimir Võssotski kirjutanud värsiread: Ei küll geenius ole ma mingiski mõttes, pole ma selle sajandi hardusobjekt integraalseid ja teisigi arvutusvõtteid pea ei jaga mul teistmoodi on intellekt. Võssotski muusikuna Ehkki Võssotski pidas end eelkõige näitlejaks ja kirjanikuks, tõid talle suurema kuulsuse kitarri saatel esitatud laulud. Ta laulis kurjadest inglitest, katkemistest, surmast ja valust, lahkuminekutest, mis on kohtumistest tugevamad, üksindusest, mida ei suuda ravida rahvamass, kuid sageli ei sobinud Võssotski laulusõnad valitseva ideoloogiaga ja see põhjustas võimude ebasoosingu. Miilits isegi keelas fännidel külastada Võssotski põrandaaluseid kontserte ning tema laulud said levida vaid koduste ümberlindistuste teel. Alles seitsmekümnendate lõpul lindistas mõned lood ka riiklik plaadifirma Melodija.
Metsatöll liige Lauri Õunapuu. Räägiti hiiukandla, kandla, torupilli, parmupilli, lõõtsa ja akordioni ajaloost, milleks neid kasutati ja nende saamis lugu. Huvitav oli kuulda, et torupille on olemas mitut sorti, et igal maal on torupill erinev. Lõbus oli kuulata vana lõõtspilli mängu, mis kõlas väga imelikult, nagu oleks olnud vanalajal kõrtsis. Lauri Õunapuu mängis meile kah palju pille nagu näiteks, hiiukannelt, kannelt, torupilli ja lõõtspilli. Lauri Õunapuu laulis vanade eestlaste jahilaulu, kuidas lasti tedreparve, haavati parte, kuis Riia härrad ja Saare saksad küsisid, miks mets verd täis on. Mulle meeldis väga kuidas Lauri laulis, kuna ta on selline mõnus ja võimas hääl. Mina jäin pärimusmuusika aidaga väha rahule, jutt oli huvitav ning meile näitati ja mängiti paljusid erinevaid pille. Lähen kindlasti veel kuulama selliseid huvitavaid üritusi. Ainukene miinus, mis mulle ei meeldinud oli see, et üritus oli väga lühike
Toplaan.Tema mängutehnika oli hea ning kooskõlas oreliga.Teise loona laulsid nad dirigent Ester Soe juhtimise all laulu ,,Jõulutervitus".See oli väga ilus ja soe jõululaul. Naiste hääled olid meeletult kõrged, nii, et terve kirik helises kaunitest naisvokaalidest. Ja ega meeste madal häälgi alla ei jäänud. Neljandana laulsid nad loo ,,Ütle, mis on inimene".Klaverit mängis Rita Naaber ning solist oli Linda Lapp,kelle on meeletult ilus ning hea hääl. Taustaks laulis segakoor Sauer. Meloodia oli rahulik ja ilus. Siis astus lavale Kuressaare linnapea Urve Tiidus, kes pidas väga ilusa kõne jõuludest ning annetamisest. Kõne oli väga südamlik ja pani mõtlema laste ning naiste varjupaigale ,,Laurits". Järgmisena laulis terve kontserdi publik laulu ,,Kuula ingli lauluhäält".Armas oli see, et terve kirik laulis kaasa.Selle loo ajal toimus ka konterdi põhi osa, milleks oli annetamine ,,Lauritsale".Iga
aprillil 1933 Barcelonas. Hispaania ooperilaulja (sopran), kes sai kuulsaks bel canto (* mõiste selgitus konspekti lõpus) laulmistehnikaga Rossini, Bellini ja Donizetti kirjutatud ooperites. Caballé lõpetas Liceu Konservatooriumis laulmise eriala kuldmedaliga. Seejärel siirdus ta 1956. aastal Sveitsi, Baseli Ooperiteatrisse, kus ta 1957. aastal tegi professionaalse ooperilauljana debüüdi Puccini "Boheemis" nimirollis. Hooajal 196061 laulis ta Bremeni Ooperiteatris, arendades oma laia repertuaari. Aastal 1962 naasis ta Barcelonasse ning tegi debüüdi Liceus, lauldes nimiosa Richard Straussi ooperis "Arabella". Rahvusvahelisele areenile jõudis Caballé aastal 1965, kui ta asendas New Yorgis Carnegie Hallis Marilyn Horne'it Donizetti ooperis "Lucrezia Borgia". Kuna Caballé õppis seda rolli alla ühe kuu ning kuna see oli tema esimene bel canto stiilis laulmine, siis tõi see ooperimaailmas kaasa sensatsiooni.
Nii möödus Kalevipoeg laevadest ja tänas õnne et ta suutis piigade ilule vastu panna ja teekonda jätkata, sest kes teab, võibolla oleks midagi halba veel juhtunud, kui ta laevale oleks läinud. Ta jätkas teekonda, ning õhtupoolikul hakkasid talle silma talle tuttava saare piirjooned. See oligi saar, millel elasid tema õnnetu piiga vanemad, kes ikka veel tütrekest taga leinasid. Kalevipoeg tahtis saarest kaarega mööduda, et leinajaid mitte segada, kuid kuulis kaunist laulu, mida laulis too sama piiga kuskil merepõhjas. Kalevipoeg pani aerud paati, et paremini kuulda ja toetus rahulikult istulike. Piiga laulis laulus oma õnnetust saatusest ning uppumisest. Samuti laulis ta vanematele, et nood teda taga ei leinaks, sest tal olevat merepõhjas hea ja rahulik olla. Kalevipojal hakkas laulu kuuldes kohutavalt kurb ning ta haaras aerud, et kiiresti vendade juurde saada ja ema kohra teada saada. Nii ta siis sõudis ja sõudis, kuni paat kaldaliiva vastu sahises
Edward Grieg 1843-1907 Oli Norra rahvusliku koolkonna rajaja. Tema rahvamuusikast läbi põimunud romantilist muusikat armastas kogu maailm. Elulugu Sündis Bergenis. Ema laulis talle norra rahvaviise ja õhtul proovis ta neid salaja järgi mängida. Ema oli pianist ja nii sai poiss ema käest õpetust. 12 aastaselt kirjutas ta oma esimese teose. Muusikalise hariduse sai ta Leipzigi Konservatooriumis. Õppis klaverit ja komponeerimist. Ta ei läinud Norrasse tööle vaid hoopis Taani Kopenhaagenisse. Töötas 3 aastat dirigendina ja pianistina. Muusikuna Norras Töötas Oslos 14 aastat pianisti ja dirigendina. Aitas luua muusikaühingut. Viimased 27 aastat (1980
Eesti popmuusika 1920.1960.dad 1) Missugune sündmus tähistab Eest popjazzmuusika algust? The Murphy Band'i loomine Tallinnas 2) Millal ja kus toimus esimene Eest jazz kontsert? 1936. aastal, Estonia konsterdisaalis 3) Nimeta 30date aastate lööklaulude autoreid Boris Kõrver; Raimond Valgre 4) Nimeta 50date aastate tuntumaid ansambleid ja liikmeid Rütmikud Arne Oit; Uno Naisso; Valter Ojakäär; Gennadi Podelski; Vallo Järvi Metronoom Uno Naisso; Heli Lääts; Kalmer Tennosaar 5) Missugune instrument oli Külma sõja ajal keelatud? Saksofon 6) Kes oli Eesti Swing Clubi asutaja? Uno Naissoo 7) Kes esindasid Eestit 1957.aastal Moskvas Noorsoofestivalil? Uno Naissoo; Heli Lääts; Kalmer Tennosaar 8) Kuidas on Eesti popmuusika ajalukku läinud V. Järvi & E. Laansoo? V.Järvi hakkas esimesena kasutama võimendatud instrumenti E.Laansoo katsetas mitmekordset pealemängu, mis parandas oluliselt helikvaliteeti. 9) Iseloomusta 1960.te jazzi ja nimeta m...
9.D · Elvis Presley oli oli USA laulja, sõuartist ja filminäitleja · Rock'n'roll'i kuningas · Elvise tervislikud probleemid · 1975. aastal halvenes Elvise tervis märgatavalt AMETLIK VERSIOON SURMAST · 16. august 1977 · Infarkt VANDENÕUTEOORIA · Laip oli Elvisest erinev · Paar tundi pärasr Elvise surma avalikustamist ostis temaga väga sarnane mees pileti Buenos Airesesse · Üleameerikaline Elvise-otsing · Laulja Orion, kes laulis täpselt nagu Elvis · Hauakivil tema nimi valesti kirjutatud LAULJA ORION, KES LAULIS TÄPSELT NAGU ELVIS HTTPS://WWW.YOUTUBE.COM/WATCH?V=VGJTAP6ANOU&LIST=PLJ09XAF7PCS5I4MTENUMP6YMJ CCH0E9PS&AB_CHANNEL=ELVISPRESLEYVE HTTPS://WWW.YOUTUBE.COM/WATCH?V=WABO8GGN8&AB_CHANNEL=BARBDELAWDERVO HAUD · Oma viimasel konserdil hüüdis ta publikule ,,adios" mitte ,,kohutmiseni järgmisel tuuril" · Ta vallandas enne oma surmapäeva paljud oma kauaaegsed palgalised
pelgalt kahe inimese vaheliste tunnetega, vaid see võib olla armastus nii looduse vastu ,,Vaikse, kõrge nõmme ääres/üksik majake/vaikselt. lumi alla langeb/läbi oksade/..." kui ka näiteks armastus isamaa vastu. Juhan Liiv ei ole oma armastusluuletustes ainult õnnest rääkinud, vaid isegi väga palju on tal selliseid armastusluuletusi, mis on väga kurvad. Näiteks võin tuua katkendi tema luuletuse ,,Hällilaul" . Emakene laulis, hällitas ·.. Laul oli hale, laul oli kurba, laulis kurba lapsele. Laulis kurba lapsele? Oh sa rumal emakene: kurb meel kahjuks kasvajale! Tema armastusluuletustest paistab kohati väga välja tema armastust Liisa Goldingi vastu, aga kuna see armastus ei viinud neid kunagi kokku, siis on Liiv seda väga
aastal Eisenachis. Bach jäi varakult orvuks, sest tema ema suri 1694. aastal ja isa 1695. aastal..Bachid olid juba mitmendat põlve heliloojad. Nende kodukandis oldi harjutud muusikat seostama Bachi nimega ja nii nimetati kõiki muusikuid Bachideks. Bach oli väga andekas ja töökas. Muusikalise hariduse sai Bach vennalt. Vend, kes oli organist, võttis Bachi alati konserditele kaasa. Juba noorena kuulas Bach palju orelimuusikat. 1700 läks Lüneburgi(15a). Lüneburgi Michaeli koolis laulis 15 valitud lauljast moodustatud kooris.Teenis raha laulmisega.Sai töökoha 18 aastaselt. Töötas 1703. aastal Weimaris hertsog Johann Ernsti õukonnakapellis viiuldajana. Samal aastal sai Bach organistikoha Arnstadtis.Seal kirjutas palju oreliteoseid.NB!!!Elades Lüneburgis käis jalgsi Lübeckis,et kuulata Buxtehude kontserteid.Ta õppis tippmeistrite juures ja sellepärast oli tal väga hea muusika. Kuni 1707. aastani oli Bach organist Mühlhausenis.1708 tuli tagasi Weimarisse, kus teda
Peaesineja oli Bastille. Kontserdil esitati enamasti Briti indie pop muusikat ning ka lihtsalt pop muusikat. Kontserdi meeleolu oli üsna kõrgel, rahvas oli kõikidest esinejatest sillas ning terve kava oli väga hästi kokku pandud ning üles ehitatud. Esinejad olid minu arvates kõik väga tasemel ning ma ütleks et kõik väga originaalsed ja omapärased, mõnel juhul isegi ütleksin, et oma stiili parimad. Eriti meeldis mulle ,,Noepi" puhul see, et ta laulis ning tagus muusika rütmi ise ning esitas rahvale oma laulud täiesti nullist, mitte ei lasknud kuskilt pulga pealt tagatausta ja lihtsalt laulis. Samuti jäi mulle eriti kõrva ,,Noepi" eriti omapärane hääl ning kuidas ta suudab seda nii- öelda ,,painutada". ,,Noep" on Eesti artist ning on hetkel tõusmas ka välismaal oma paladega. ,,Matt Wills" tuletas mulle veidi meelde ,,Ed Sheerani", kes mängis laval üksinda kitarri ning mängis sellise kurva
Tupaci lähedased on peaaegu kõik kriminaalse taustaga. Ta oli koolis üks populaarsemaid poisse kuna ta oskas hästi riime teha ja tal oli hea huumorisoon. Tupac käis kaasas Jada Smithiga räppimisvõistlustel ja enamus nendest nad võitsid. 1988. aastal kolis perekond ümber Marin Citysse, Californiasse Seal lõpetas Tupac keskkooli ja liitus Ensemble Teatri Kompaniiga. Sealt avastati ta ja palgati Digital Undergroundi Hip Hop bändi taustalauljaks. Digital Undergroundsi grupiga laulis ta filmis ,,Nothing but trouble" laulus ,,Same Song", mis sai filmi tunnuslooks. Hiljem laulis ta koos grupiga ka Digital Undergroundsi albumil. Natuke peale albumi valmimist tuli välja Tupaci enda esimene plaat Novembris 1991. aastal- 2Pacalypse Now. See ei müünud väga hästi kuna laulude sõnad said palju kriitikat. Tema teine album Strictly 4 My N.I.G.G.A.Z. tuli välja Veebruaris 1993 aastal. See album oli tema üks müüvamaid
Minu lemmik looks oli Siim Aimla „Big Big Bänd“. Lugu juhendas Kristina Bianca Rantala, instrumentide solistid olid Nikita Korzoun kes mängis saksofoni ning Rain Rämmal kes mängis klaverit. Kuna lugu oli hoogne ja rütmikas meeldis see mulle väga, kuid samas meeldis mulle ka lugu „Su silmist näen“ mis on kirjutatud Raimond Valgre poolt. Lugu oli huvitavam kuna see oli ainuke kord kui mängiti flööti, mille esitajaks oli Sander Murumets. Sellel lool astus lavale ka solist kes laulis, kelleks oli Helin-Mari Arder. Mõlemad lood tekitasid kergustunde ja täpselt õige sügisõhtuse tunde. Kuna see oli hoopis teistsugune kogemus minu varasmatega võrreldes siis võin öelda, et jäin väga rahule. Ma mõtlesin, et see on liiga igav aga seda enam oli hea üllatus kui see oli põnev. Korraldusega jäin ka rahule, koht oli ilus ja kõik kenasti läbi mõeldud. Pildid Helin-Mari Arder ja Teet Raik Kaitseliidu Tallinna Maleva Orkestri BigBänd
vallutas. Paljud on pidanud vajalikuks Elvise mõjutuste kohta ka midagi isiklikku öelda. Alljärgnev on põgus ülevaade muusikute poolt öeldust, kellest enamus veel praegugi rockimaailmas ilma teevad ning kindlasti teatud mõttes Elvise poolt loodut edasi arendavad. Eric Clapton: " Arvesse võtmata seda kommertslikku prahti, mida ta tegi oma karjääri jooksul tihti, tahan mõelda temast, kui parimast ja hiilgavast teerajajast, kui ta laulis musta muusikat valgete stiilis ja kinkis maailmale midagi tõeliselt originaalset." Buddy Holly: "Ilma Elviseta poleks keegi meist suutnud seda teoks teha." Kriitik Greil Marcus 1992. aastal antud selgitusest artiklile, mille ta kirjutas ajakirjale Rolling Stone Elvise surma puhul 1977. aastal: «Ma ei kirjutanud «tegelikust persoonist», vaid persoonist, keda ma kuulsin kõnelemas Elvise muusikas; kirjutasin idee isikustamisest. Neid ideid oli
Kalevipoeg võttis Tuuslari paadi ja hakkas üle mere tagasi kodu poole sõudma. Tugevad tuuled kandsid paadi Viru poole. Kesköö paiku jõudis Kalevipoeg saare juurde. Ta tundis saare kohemaid ära, sest seal oli ta tulles Saare neiuga tutvunud ja aega veetnud. Kalevipojale tulid meelde piiga kisa, kole merrekukkumine ja uppumine. Need mõtted muutsid Kalevipoja meele kurvaks. Äkitselt kuulis ta läbi lainete piiga laulu. Kalevipoeg jättis aerutamise ja hakkas laulu kuulama. Neiu laulis oma õnnetust elust, Kalevipoja veretööst ja sellest, kuidas meri ta tõeline kodu on. Kalevipoega kurvastas neiu laul väga. Ta hakkas mõtlema Soome sepa poja surmast, mis kuidagi meelest ära ei tahtnud minna. Kalevipoeg hakkas uuesti aerutama. Talle meenus ta ema, kes oli nii ebaõiglaselt surnud. Päike hakkas juba tõusma, kui Kalevipoeg viimaks Viru randa jõudis. Ta sidus paadi kaldale kinni ning asus teele kodu poole, et teada saada, kas ehk vennad pole ema jälgesid leidnud
ikka väga võimas hääl välja tulla. Ergsalt jäi meelde ,,Ave Maria, " mis oli ka minule kõige tuttavam lugu. Kui võrrelda kahte proffi, Kuremit ja Saali, siis nende hääled koos panid kiriku kenasti kõlama. Aare Saal, kes on tenor, kõlas küll mingil määral paremini kui Kurem. Võib- olla sellepärast, et tema hääl oli lihtsalt valjem. On jäänud veel arutleda Priidu Aardami (tenor) üle, kes õpib Tallinna Ülikoolis laulmist. Hetkel on tema õpetaja Vaike Kiik. Aardam laulis kaks laulu- ,,Ei au ei hiilgust otsi ma" ja ,,Hõbepurjeses paadis." Kui tema laulis siis oli sõnadest kõige paremini aru saada, sest Kurem ja Saal laulsid nagu klassikalisele stiilile omane. Siiski oli aru saada, et Aardamil on veel õppida küll. Kindlasti oli see talle hea kogemus. Neid kolme esinejat on siiski küllaltki raske võrrelda, sest kõik olid omamoodi. Üks oli hea naishääl, teine hea meeshääl ja kolmas alles õppija. Mainiksin ära, et esinejaid saatis orelil Tiit Kiik.
*Oreliteosed *Kammermuusikateosed *Vokaal-instrumentaalteosed Bachi loomingu iseloomustus Tähtsus Ilmalikest teostest Kasutatud kirjandus Lapsepõlv (1685-1703) Johann Sebastian Bach sündis Eisenachis 31. Märts (vana kalendri järgi 21.märts) aastal 1685. 8-aastaselt hakkas ta õppima Eisenachi ladinakoolis. 1694-95.a. Surid ema ja isa Bachi kasvatas edasi tema vanem vend. 1700-1703 õppis ta Lüneburgi Michaelikoolis ning laulis sealses kooris. Arnstadi periood (1703- 1707) Bach oli ametis linnaorganistina 1705.a. õppereis Lübeckisse- Bach võttis tunde heliloojalt ja orgaistilt Buxtehudelt Weimari periood (1708- 1717) Bach oli hertsogi kammermuusik ja organist. Weimaris kirjutas Bach palju oreliteoseid ja kantaate. Kötheni periood (1717-1723) Bach töötas õuekapellmeistrina vürst Leopoldi teenistuses õukonnas puudus orel.
Seetõttu läks lahti saalis tõeline tants ja trall, ilma tantsuplatsita loomulikult, kuid siiski. Lugu ,,Siin on oja" on kirjutatud Olav Ehala poolt ning selle loo hellus ja soojus, ei jätnud kedagi saalis külmaks, minu hinge kriipisid isegi pisarad. Urmas Sisaski ,, Ood armastusele", mis kostus kohe kontserdi algul raputas ka karud talveunest oma tohutu kõla ja jõuga. Laura Junsoni lood ,,White Christmas" ja ,,Reality" kõlasid erakordselt ilusa vokaaliga ning viimast laulis Laura koos Kaisa Lillepuuga. Tüdrukute hääled sulasid ühte, justkui päev vajuks päikeseloojangusse. Tore oli kuulata sellist suurepärast häälte koostööd, hea oli sulgeda silmad, ning suunduda unistuste radadele. Minu jaoks oli selle õhtu säravaim täht Oliver Timmusk. Tema hääl oli lausa lummav ning laulud ,,Mõni mägi", ,,See A-tähega sõna" kõlavad mu kõrvus siiani. Oma esitatud lugude vahele luges ta ka luuletusi kogumikust ,,Kognito". Kindlasti soovin ma tulevikus
See hirmus hääl liikus üle mänguväljaku ja üle minu rõõmsa maja ka . Ma sain aru ,et pean astuma tagasi aeda, sest vihmapilv oli ju tõstmas üle linna halli kätt . Hetke pärast istusin ma jälle seal samas aia ääres. Ma tundsin, et vihmapiisad nii kukuvad mu sülle, ei tea kust. Jälgisin nii taevast kui ka mänguplatsi. Lapsed jooksid laiali ning vihm muutus aina tugevamaks. Mina aga ei suutnud ennast liigutada. Istusin edasi künka otsas ja seejuures tasa-tasa laulis tema . Ma ei näinud teda, kuid ma kuulsin. Tema hääl oli hell ja vaikne. Ta laulis laulu, mille sõnad kirjeldasid mind. See oli rahustav. Arvasin, et olukord polegi nii hull kui see mulle alguses näis. Kaugel nägin esimest päikesekiirt ning taevasse kerkis õrn vikerkaar. Järsku koputas ema mu õlale ja sikutas tuppa. Vihm lakkas koheselt. Ma ärkasin sellest veidrast unenäost, sest mu ema sikutas mind pluusist ka päriselt. Ma
Essee Veljo Tormis ,,Eesti ballaadid" Veljo Tormise muusika on pea pool sajandit aidanud mõista meil, kes me oleme ja kust me tuleme. Tema üks peateoseid on ainulaadne ,,Eesti ballaadid". Huvitav fakt on see, et helilooja ise ei kuulagi enda teoseid. Esimesena kõlas Proloog, seal oli solist ning ka koor, kes laulis tausta. Jutustas ühe ema tütardest. Teisena kõlas Karske neiu, seal jutustas ühest naisest ning kalevipojast. Kolm solisti laulsid, vahepeal üks kisas lihtsalt imelikult. Muusika muutub võrreldes esimesega hoogsamaks ja valjemaks. Kolmanda oli Epigraaf I ning seda alguses esitas koor, hiljem üks naissolis. Neljandas kõlas Eksinud neiu, selles laulujupis mängis üks solistidest mingit pilli, mis nägi välja nagu kannel, kuid oli kaelas. Väiksed tüdrukud laulsid
Kokku oleks pidanud esinema 26 õpilast, kuid üks esineja jäi siiski kahjuks kuulamata. Parimaks esinejaks pean Ivar Piterskihhi, kes etles oma lugu räpiloo saatel. Ta teoseks oli Kosmopoliidi ''AA''. Seda esitust oli tõesti väga põnev kuulata, kuna etleja diktsioon oli selge ja kõik läks soravalt. Räpi laul oli vaid lisand, mis tegi esituse tervikuks. Üks parimatest oli samuti ka Kristiin Koppel, kes laulis K.Rogersi laulu '' Laula mu laulu helisev hääl''. Laul ise oli aeglane, kuid kuulata oli siiski põnev. Ei osanud arvatagi, et üks kuuenda klassi õpilane võib nii hästi laulda. Diktsioon oli samuti väga selge. Hea oli näha laval ka omaenda klassikaaslasi nagu Kaire Raudsepp, Pirgit Põld ning Laura Saks. Kaire ja Pirgit laulsid mõlemad aeglast laulu, Laura etles hoopiski veidi rõõmsamat lugu nimega ''Kõnelus''(Elo Viiding)
Juta armsan Ilmarise poeg Endel oli surnud. Ilmarine tegi neiule kuldse liniku, mille üle tõmmates too õnnelikku minevikku kallimaga nägi. Laenas ka surelikele oma rätikut ja sellest tulebki, et laulus ja jutus minevik jälle meile vaimusilmasde ette astub. · VANEMUISE LAHKUMINE Kevadpeoks oli inimesi igalt poolt Tartusse tulnud, sest Kalevipoeg pidi mängudest osa võtma. Peo ajal tuli vanatüdruk,kes laulis oma noorusest ja kosilastest. Lõpetades kõlas naer. Peovanem nõudis rahu. Rahvas ei kuulanud ja naeris edasi. Rauk vihastas ja tõmbas kandlikeeled puruks. Laulik kadus ja keegi pole teda enam näinud.
Muusikalil oli kaks vaatust. Esimese vaatuses kõlas üheksa lugu. Esimene nendest oli laul „Libedalt läheb!“. Loo kirjutas B. Gibb. Lugu oli hoogne, seda laulsid näitlejad kõik koos ning see juhatas muusikali kenasti sisse. Teine lugu oli „Suveööd“, mille autoriteks on Jim Jacobs ja Warren Casey. Põhiliselt laulsid seda peategelased. Järmiseks tulid lood „ Imelised muutused“ ja „ Sandra Dee“. Esimene nedest mängiti kitarril ning oli rahulik. Teist laulis Betty Rizzo tegelaskuju. Bettyt mängis draamateatri näitleja Piret Krumm. Laul oli irooniline ning sellega heideti peategelase Sandy üle nalja. Järgnesid laulud „Õlitatud keravälk“ , „ Sandy“ ning „ Me kokku käime“, mis võttis esimese vaatuse suurepäraselt kokku. Teine vaatus algas looga „Šeikides keskapeol“. See lugu oli väga rokilik, kiire ning kaasahaarav. Järgnes kaks pisut aeglasemat lugu. „ Täiskuu“, mille autoriteks on R. Rodgers ja L
Verdi "La Traviata" (Flora) Pjotr Tsaikovski "Padaemand" (Polina) Eduard Tubin "Barbara von Tisenhusen" (Anna) Koostööd on ta teinud ka dirigentidega, nagu Eri Klas, Tõnu Kaljuste, Johannes Somary, Arvo Volmer, Paul Mägi; samuti erinevate orkestritega, muu hulgas ERSO ja Tallinna Kammerorkest. Soolokontserte on ta andnud mitmetes Eesti kirikutes ja ka välismaal: Saksamaal, Rootsis ja Itaalias. Tema lauluoskus oli tasemel, sest ta laulis paremini kui teised lauljad. Kogu Ooper oli põnev, kuid vahest oli selline tunne, et tahaks magada, võibolla oli see selle pärast, et taga oli raske päev. Üldiselt mina jäin ooperiga vägagi rahule. Orkester mängis hästi, näitlejad elasid oma rolli sisse. Lavakujundu oli väga originaalselt tehtud, kostüümid olid teemakohased, tantsuseadeid ei olnud sest tegemist oli ooperiga. Kuna ma olen Helen Lokutast üht-teist kuulnud, siis oli põnev teda kuulata elusalt. Kogu see
muusikakollektiive. Lisaks on ta veel ise laulja (kontratenor). Löökpillidel Margus Vaht ja orelil Ene Salumäe kes oli ainuke naine karja meeste seast. Kontsert algas looga ,,De profundis" / ,,Sügavusest hüüdsin", mis oli ühtlasi ka kõige võimsam lugu. Selles loos oli kuulda mõnusat crescendot-muusika tugevnemist ja diminuendot- kahanemist. Eriti meeldis selles loos kuidas meeskoori bassid laulsid. Nad ulatasid väga puhtalt kõige alumisi noote ja kui terve koor kõva häälega laulis siis tuli lausa külmavärinad peale. Sellesse laulu sobisid hästi löökpillid, mis andis loole vürtsi juurde. Natuke aeglasem lugu nende repertuaaris oli ,,And one of the Pharisees" / ,,Ja üks variseridest". Selles loos oli kaks solisti Tanel Kirikal (kontratenor) ja Mareks Lobe (bariton). Solistid laulsid selgete sõnadega ning kristallpuhta häälega. Mõlemate laulude autor on Arvo Pärt, kes on sündinud ka minu kodulinnas Paides.
Kalevipoeg läks eite otsima, ilma hobuseta. Ta läks suurele merele sõudma üksipäini, ta sõudis Soome poole, eite tabama, Lindat aitama. Vana vanker, Rootsi karu, Põhjanael ja tähte poeg juhatasid teda Soomemaale.Põhjanael pidas paika ja aitas tal jõuda põhja poole. Tugev käsi aitas tal edasi lainetes liikuda. Tal olid armu soovid südames ning meelel olid kurjad mõtted. Kui ta sõudis, märkas ta küngast, mis osutus saareks, kus ta soovis puhata. Puhates kuulis ta kuidas piiga laulis. Kalevipoeg kuulas, millest piiga laulis. Piiga kostis, et ta kaasa on väga kaugel, ega ta ei saa minema ning kaasa ei saa tulema, ei saa näha pikalt üksteist. Kalevipoeg ilusa laulu peale tahtis näha öövalgel piigat. Kalevipoeg siis hõikas vastu, et miks ta pelgab oma kaasat ligemalt. Ligemal on parem olla. Kangem mees Kalevipoeg kanti lainetega saarele, saarepiiga õnneks, kes sattus talle juhuslikult peale. Kalevipoeg tahtis teada, miks piiga istus ta kõrvale, ning hakkas abi hüüdma
Kell kaheksa tuli rahva ette Alexander Rybak, kes esines kuni kella veerand kümneni. Konterdi teemaks oli artisti suvel ilmunud album "Fairytales". Ka lavaline kujundus oli vastavalt sellele tehtud. Rybaki peamiseks stiiliks on pop/folk ja sellises stiilis olid ka kontserdil esitatud lood. Norra artist esitas peamiselt tema enda kirjutatud muusikat, kuid sekka sattus ka mõne teise helilooja looming. Näiteks laulis ta sellist tuntud Vene lugu nagu "Komorova", Iiri bändi loomingut "Runaway", mängis viiulil muusikapala "Song From A Secret Garden" ja Norra helilooja loomingut "Springleik" ning laulis ka sellist tuntud hitti nagu "Can't Take My Eyes Off You", mille jooksul kutsus ta lavale ühe õnneliku fänni, kes sai temalt rohkelt kingitusi ja lilli. Peale solisti oli laval ka bänd pianist, kitarristid, basskitarrist ja trummar. Rybak ise mängis viiulit ja ühe loo saateks ka klaverit
Ühel külmal, kuid päikselisel sügispäeval korraldas õpetaja Kristel Kivi meile kultuuriajaloo raames külaskäigu muuseumisse, kus tutvustati Iisaku pärandkultuuri. Kohale jõudes oli muuseumi ülemine korrus paksult rahvast täis, enamus mehi ja naisi olid meie klassi õpilastest kõvasti vanemad, aga me ei lasknud ennast sellest häirida. Õhkkond oli väga põnev ja huvitav, sest keegi meist ei teadnud, mis meid ees ootab. Alustuseks laulis Virumaa poistekoor „Virumaa laulu“, seejärel pidas kõne kihelkonnamuuseumi direktor, kes andis Iisaku muuseumile üle „Ehe“ märgi ning rääkis ka muuseumi interaktiivsetest uuendustest.Viisakal sammul tuli meie kõigi ette Iisaku vallavanem härra Raivo Raap ning pidas kõne, mis oli veidi ebahuvitav ja igav. Et kogu üritus nii üksluine ei oleks, laulis ansambel „Silmaline“ pulmalaule.
Õhtu edenedes saabus saalis vaikus ning oli märgata inimeste kogunemist saali. Liikusin ka ise saali ning ei olnudki vaja kaua oodata, kui lavale saabus austraallasest tänavamuusikuna tuntud Dub FX, kodanikunimega Benjamin Stanford. Koos Dub FXiga tuli lavale ka tema partner Flower Fairy ehk Shoshana Sadia. Kontsert algas põgusalt, kohe alguses mõni laiale avalikkusele tuntud lugu, mida Tartusse kogunenud publik ka häbenemata kõva häälega kaasa laulis. Artist suhtles kontserdi jooksul mitmeid kordi ka publikuga, peamiselt kirudes kõrvaklappi, mis tal higistamise tõttu sugugi kõrvas ei püsinud. Huvitav tsitaat artistilt: ,,I think it would'nt be a problem if I wouldn't sweat like a pig," mis tõlkes tähendab: ,,Ma usun, et see ei ole probleemiks, kui ma ei higistaks nagu siga." Naljakaks teeb selle tsitaadi fakt, et sead ei higista. Kindlasti on eraldi märkimist väärt see, kuidas Dub FX oma muusikat esitas. Kiht-kihi haaval
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
