aeroobika ja tsirkusetrikkidega. Neid kiusasid taga kirikutegelased, sest nende arvates ei sobinud rändlaulikute elurõõmus kunst kokku kristlike ideedega. Rüütlilaulu peamised alaliigid olid : · Armastuslaulud- südamedaamikultus, Neitsi Maarja teemad · Kangelaslaulud- muinasrahvaste pärimuslike saagade ainetel Rüütlilaulus on muusika ja luule lahutamatud, mida näitas ka see,et kõik luuletajad olid ühteaegu ka laulikud. Tuntumad rüütlilaulikud on : · 12.saj trubaduur- Bernart de Ventadorn · 13.saj.truväär- Adam de la Halle · Minnensinger- Walther von der Vogelweide Keskajal lauldi enamasti Araabia päritolu pillide- fiidel,rebekk, harf, põikflööt, käsitrumm,tamburiin- saatel, kuid keskajal said tuule tiibadesse mitmed tänapäeval tuntud ja armastatud muusikainstrumendid : orel, flööt, viiul. Kuulasin selliseid laule rüütlilaule : Bernart de Ventadorn-i lauludest · http://www
motiivide vanust, kujundite arengujoont ja muidugi võib see viidata konkreetse teksti ülekirjutamise ajale. Kuid see aeg ei ulatu Eestis kaugemale 1660. aastaist- seega on meil konkreetsete tekstide vahendusel võimalus jälgida ainult kolme sajandi vältel regilauludes toimunud muutusi. Seda kolme sajandi pikkust(nagu ka hüpoteetilist) regilaulu ajalugu raamistavad üldajaloo sündmused, muu hulgas ka asustuslugu. Laulikud on peamiselt naised, laulude üleskirjutuste juures on nende perekonnanimed pärast abiellumist. Et teada saada lauliku enda sugupuud, selleks on vaja leida meetrikaist märge laulatuse kohta. Seda saab teha umbkaudselt:otsustuse aluseks on lauliku vanus, mille põhjal arvestatakse välja sünniaasta, millest omakorda tuletatakse eeldatav mehelemineku aeg. Sealt edasi saab otsida andmeid lauliku või tema mehe vanemate, vanavanemate jne. kohta.
Targa vennapoja JUAN MANUELi (XIV saj 1. pool) jutukogus "Krahv Lucanor" (vt RKA). "Imemaali" motiiv kordub veel ka Cervantese samanimelises Iühinäidendis XVII sajandi hakul. Hiljem tuntakse seda muidugi eeskätt taani muinasjutukirjaniku H. Chr. Anderseni töötluse järgi. Omaette nähtuseks sai hiliskeskaja luules v a ga n ti de ladinakeelne looming. Vagantideks (Id vagare 'rändama, hulkuma') kutsusid end enamasti rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga pahuksisse sattunud ning sees tõttu oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist tihti sapiselt pilkasid, kutsudes üles nautima maiseid rõõme ja mõnusid. Nendega liitus õppe vaheaegadel vaeseid skolaare (üliõpilasi), et jooma- ja pilkelaulude loomisega endale elatist teenida. Inglismaal ja Prantsusmaal kutsuti neid veel g o Ij a ari d eks (võimalik et Piibli Koljati nime järgi). Rahvuskeelse luule möjul olid vagantide
Lauldi lihtsate, korduvate meloodiaormelitega. Tuntuid kangelaslaul pn "Rolandi laul" 11.sajandist. Rüütlilaulud said alguse 11.sajandil Provenc´ist. Lõuna-Prantsusmaal nim. Rüütlilaulikuid trubaduurideks, Põhja-Prantsusmaal truväärideks, Saksamaal minnesingeriteks. Ringirändavaid alamast seisusest pärit muusikuid nimetati huglaanideks, zonglöörideks, menestrelideks, Spielmannideks. Parimad rändmuusikud jõudsid rüütlite kaaskonda, kus nad pidid laulikut pillil saatma. Kuulsad laulikud olid koondunud aadlidaamide ümber ja armastuslaule lauldi südamedaamidele. Kuulsamad rüütlilaulikud: Lõuna- Prantsusmaal Bernort de Ventadorn Põhja- Prantsusmaal - Adam de la Halle Saksamaal Walther von der Vogelweide Mitmehäälne muusika keskajal: Mitmehäälsuse tüüpe: a) burdoon liikumatu või lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl b) parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt
Sellistest poeemidest kuulsaim on prantsuse eepos ,,Rolandi laul", mis meieni jõudis 11. sajandi lõpul. Kõige enam on tänaseks säilinud keskaegsed rüütli laulud. See sai alguse 11. sajandi lõpul Prantsusmaal. Rüütli laulikutel olid ka oma nimetused. Prantsusmaal trubaduurid ja truväärid, Saksamaal minnesingerid ja Venemaal skomorohhid. Rüütlilaulude peamisteks teemadeks oli armastus (südamedaamikultus, Neitsi Maarja teema) ja kuulsaim rüütlilaulik oli Adam de la Halle. Laulikud võisid olla erinevatest seisustest, töötada õukonna teenistuses või rännata ringi. Alates 13. sajandist koondusid rändlaulikud tsunftidesse ning said linnamuusikutena tööd ja leiba linnakapellides. Pillid ja pillimuusika keskajal Umbes 9. sajandil hakkas pillide kasutamine domineerima ka kirikumuusikas. Levinum pill oli siin orel, samuti portatiiv- see on ühe käega mängitav ja kaasaskantav orel. Keelpillidest kasutati fiidelit ja rebekki. Fiidelist areneb hiljem välja viiul
Dionüüsoslik - ekstaatiline ja meeleline. Ateena valmistas flöödi Hermes - valmistas lüüra, kinkis Apollonile kitara. · Levinumad pillid näpitavad keelpillid Ditüramb aulosel mängitav laul Dionysose auks. Dionüüsiad pidustused, etendati tragöödiat (amfiteatris), arenes välja ditürambist. Saatür loodusvaim, himurad, labased. Nende labasusest arenes välja komöödia. Hümn kultuslaul, laulis koor. Aoidid kutselised laulikud, laulsid oma laule. Rapsoodid - laulsid teiste laule. Ktesibios leiutas oreli Rooma: Tibia Kreeka aulose täiustatud variant · Meeldis sõu, põnevus. Varakristlik: Psalmilaul aluseks Vana Testamendi lauluraamat, 150 psalmi e vaimulikku laulu sees. · Kristlus levis esimestel sajanditel peamiselt Süürias. Keskaeg: Gregooriuse laul üldnimetus, roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta ladinakeelne liturgiline laul. Ei vaja noodikirja.
Sissejuhatus muusikalukku Mõisted: Rütm – helivältuste järgnevus Meloodia – rütmiseeritud helikõrguste ühehäälne järgnevus Tempo – heliteose esitamise kiirus Dünaamika – heliteose kõlakujuline järgnevus Tämber - helivärv Harmoonia – erinevate häälte kooskõlalisus Faktuur – vertikaalne helikude Homofoonia – mitmehäälsus, kus on meloodia ja saade Polüfoonia – mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähendusega häältest Liturgia – jumalateenistuse läbiviimise kord Neuma – noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi Kvadraatkiri – võimalik üles märkida täpseid helikõrguseid Musikê – muusade kunst, lauldes ette kantud laule Tragöödia – levinud draama- ja muusikaetendus Vana-Kreekas Trubaduurid – rüütlilaulikud Lõuna-Prantsusmaal Truväärid – rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaal Minnesingerid – rüütlilaulikud Saksamaal Vagandid – rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud Ilmalik – esines väljaspool...
Muusika osatähtsus suurenes, lauludele kujunesid individuaalviisid, levis kooslaulmine ilma eeslaulja ja koori vaheldumiseta ning kasutati palju tantsuviise. Üha rohkem harrastati mitmehäälset laulmist ning rahva liikuvuse ja professionaalse muusika mõju suurenemisega kasvas naabritelt laenatud (saksa, vene, läti) laulude hulk. 12 1.5 Rahvalaulik Regilaul on tekkelt suulise rahvaloomingu nähtus: laulu esitajad ehk laulikud ei õppinud laule raamatust või noodist ega kirjutanud oma loodut üles. Samuti pole olnud ühte kindlaks määratud algteksti, mida laulikud pidid muutumatult esitama. Iga esitaja on olnud taaslooja ja iga esitus omamoodi ainulaadne. Regilaulude puhul on oluline lauliku asjatundlikkus oma kunstis ning lauldu mõju ja tähendus, mis on seotud kindlate kombetalitustega. Ühtlasi peab esitatu sobima ühiselt mõistetavate tunnete ja mõtete
Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid; Põhja-Prantsusmaal truväärid; Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud. Ringirändavaid alamast seisusest muusikuid nimetati huglaarideks, zonglöörideks, menestrelideks või Spielmann'ideks. Andekamad rändmuusikud võisid sattuda rüütlite kaaskonda, kus nad pidid laulikut pillil saatma. 10. Kuidas olid naised seotud rüütlimuusikaga ja miks? Õukonnaelu oli sageli lossidaami õlgadel ning õuedaamid luuletasid ja laulsid õukonnalee. Kuulsad laulikud olid koondunud väljapaistvate aadlidaamide umber. Ka daamid ise võisid olla laulikud. Rüütlilaulude temaatika armastus- ja kangelaslaulud, südamedaami kultus. Prantsusmaal ja Saksamaal oli laul rohkem ilmalik, Itaalias ja Hispaanias peeti seoti seda veidi rohkem kirikuga. 12. Nimeta kuulsamaid rüütlilaulikuid: Lõuna-Prantsusmaal rüütel Bernant de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal Adam de la Halle Saksamaal Walther von der Vogelweide Keskaegsed instrumendid
Kogud on algmaterjalideks ka kõigile teistele. Ole Bull-1810-1890, teda on kutsutud ka põhjamaade paganiiniks. Raius ikka rahvamuusika tähtsust. Üle euroopaline kuulsus. Lapsest peale mängis viiulit ja õppis paganiini juures. Kontsertidel tutvustas norra muusikat. Rootsi -Taani ja norra vahepealne maa. Suur laulu maa. Rahvalaulud on euroopalikumad kui muud skandinaavia rahvaste omad. Rootsi tantsuviisid on väga liikuvad. Rahva looming on väga vana ja rahva laulikud olid skaldideks. Lauludes ülistavad kuningaid ja kangelasi. Rootsi eepilised ballaadid jõudsid õitsengule just 15-16 sajandiks. 16sajandi allgul toimunud lutteri usupuhastus katkestas ballaadi traditsiooni. Stokholmi asutatakse õuekapell kuhu võetakse tööle välismaalasi. Johan Helmich Róman-1694-1758, peetakse rootsi muusika isaks. Tema loomingus on palju rahvalaulu ja tantsu teemasid. (Carl Bellmann- )Soome
Martin raamatut ,,Vana-Kreeka müüdid". Loodan teada saada vanakreeka müütidest, eepostest ja kes ja miks neid kirjutasid. Referaadis on viis peatükki. Esimeses peatükis on kirjas kuidas ja miks üldse müüdid loodud on. Teises peatükis arhailisest eeposest. Kolmandas peatükis sellest, miks sekkuvad jumalad ja kuidas see väljendub müütides. Neljandas peatükis on sellest, kes olid kangelased eeposes. Viimases peatükis on kirjas tähtsamad laulikud vanast ajast, nende suunad ja mõttes ning nende loomingust. 2 1.MIS ON MÜÜT? Kõikidel rahvastel on müüte. Nad köidavad ühiskonna kujutlusvüimet pika aja vältel. Need sünnivad koos keelega ja püüavad seletada arusaamatut arusaadavaga. Enne kui müüte üles kirjutama hakati, levisid need põlvest põlve ja suuliselt.Müüte polnud võimalik lugeda valeks ega tõeks, sest need viitasid kaugele minevikule
- Prantsusmaal nimetati žonglöörideks, Hispaanias huglaarideks ja Saksamaal spiilmannideks. Kreekas olid laulikuteks aoidid ja rapsoodid, Roomas miimid. 6.Mis ajast alates sai Lääne-Euroopas mõjukaks rüütelkonna kultuur? Iseloomusta seda. - 7.Kuidas nimetatakse rüütlikirjandust? - Kurtuaasne kirjandus rüütli ja õukonnakirjandus, sai alguse 11. ja 12. saj Lõuna- Prantsusmaal provanssaalikeelse lüürikana, viljelejateks elukutselised laulikud. 8.Kuidas nimetatakse eri maakondades/maades rüütlilaulikuid? - Trubatuur on keskaegne rändlaulik, viljeles armastusluulet, trubatuurid võisid olla aadlikud, piiskopid, kaupmehed, käsitöölised. 9.Nimeta tähtsamad keskaegsed luulevormid. Alba – hommikulaul, milles kujutatakse armastajate lahkumist pärast salajast öist kohtumist; hommikune äratuslaul või daami ülistamine päeva algul. Ballaad – algselt keskaegne tantsu- ja ringmängulaul (tänapäeval traagilis-
Bernart de Ventadorn, Richard Lõvisüda, Adam de la Halle, Walter von der Vogelweide Sansoon-prantsuse buduaarimiljööline (daami eluruumid) armastulaul. Pillid ja pillimuusika Klassikalisel keskajal ei eksisteeri veel iseseisvat instrumentaalmuusikat. Pillidel saatemuusika funtksiooni täitmine ja tantsumuusika. Pillid: Orel-pillide kuningas, asus kirikus. Vanim kirikuorel Achenis, õukondlik orel, kandeorel (portatiiv) Keelpillid: Tsitol- labidamoodi keelpoll, mängisid alamast soost laulikud. Psalteerium-mitmesuguse kujuga, keeled ühte- ja teistpidi. Mängiti rinnal hoides, sai mängida näppides, lüües või poognaga. Kandle sugulane. Rataslüüra e organistrum burdoonpill Rebekk- mängitakse poognaga, tulevase viiuli eelkäija Fiidel (väike kitarr) poognaga, tulevase viiuli eelkäija Puhkpillid: Flööt, trompetilaadsed, salmei, oboelaadsed. Mitmehäälsus: heterofoonia, burdoon, parafoonia Vaimulikilmalik Ühehäälsusmitmehäälsus Esimesed näited kirikumuusikast.
KREEKA KIRJANDUS Antiikaja kirjandus on alates 8. saj. kuni 5. saj. Kreeka kirjanduse aluseks on põhiliselt müüdid. Rituaalsed laulud: pilkavad laulud ehk jambid, pulmalaulud ehk hümenaiosed, nutulaulud ehk treenid, kultuslauludega pöörduti jumalate poole. Aoidid olid laulude loojad ja rapsoodid laulude esitajad. Homeros oli pime laulik (laulikud?) kes tegi kaks kõige kuulsamat eepost: "Iilias"(algab Trooja sõja kümnendast aastast pihta, räägib Achilleuse vihast) ja "Odüsseia"(räägib Odysseuse eksirännakutest, hakkab keskelt pihta, räägib ka ta naise Penelope püüetest kosilasi eemal hoida). Sappho oli esimene naisluuletaja, kes elas Lesbose saarel, asutas tütarlastekooli. Atika ajajärk oli 5. saj kuni 4. saj. Tekkis teater. Saatürid olid Dionysose kaaslased kes laulsid jumalatele ülistuslaule ditürambe. Sealt tekkiski sõna tragöödia (tragos(kits) + ode(laul)). Pidustustel etendati näidendeid. Kolm autorit osales ka dionüüsuse pidustus...
Rüütlilaulikuid nimetatakse trubaduurideks (Lõuna- Prantsusmaal) või truväärideks (Põhja- Prantsusmaal). Saksa ja Austria rüütlikodades võeti eeskuju prantsastest ning 12. Sajandi lõpul tärkas rüütlilaulikute ehk minnesingerite kunst ka seal. Rüütlilaulikud lõid ja esitasid enamasti oma laule ise, abiks võis olla ka rändmuusikaist kaaskond. Enamasri olid rüütlilaulikud kõrgest seisusest, nende hulgas oli kuningaid, hertsogeid, krahve ja ka kõrgvaimulikke. Tuntumad laulikud olid trubaduur Bernart de Ventadorn, truväärid Richard Lõvisüda, Adam de Halle, minnesinger Walther von der Vogelweide. Rüütlilaul polnud sugugi üksnes meeste kunst, laulikute hulgas oli ka naisi. Ristisõdade ajastul oli õukonnaelu sageli lossidaami õlgadel ning ta ise oli rüütlikultuuri erilise austusega ümbritsetud. Kuulsamad laulikud oli koondunud väljapaistvate aadlidaamide, nagu näiteks Aktivaania
hiljem viitasid, kui mainisid ''Sidhe-paleesid'', ''Sidhe paleesid'', ''Saari'' ja ''Tarkuse Kaevusid'', samal viisil nagu teised religioonid oma Müsteeriumite Koolidelegi viitasid kui ''Õndsuse Aiad'', ''Linnad'', ''Teadmiste Puud'' ja ''Maa-alused ''Maa alused Koopad''. Nendes pühades keskustes, usutakse, et kandidaadid, kas olles nad kuningad või druiidid, laulikud või Brehonid, läbisid treeningu, mis oli kujundatud neid abistama nende madalamate loomuste ohjeldamisel ohjeldamisel ja puhastamisel ning hinge vaimsete väärtuste äratamistel ja arendamisel. Siin said nad suulisi õpetusi teemadel nagu seadus ja ajalooline pärimus, matemaatika, muusika ja luule -- kõik käsitatud õpetlaste poolt kui omavahel seotud. Me võime eeldada, et nad uurisid maaga ja taevakehadega seotud teadusi, sest
Antigone hiilib ja korrald matused, Kreon saatis Antigone maa-alusesse vanglasse- tapab enda. Kreoni poeg armastas Antigonet ja tappis enda. Kreoni naine tappis enda. Antiiklüürika. Kreeka folklooris kõige paremini esindatud laul. Tegemisi saatis koor rituaalsed laulud: pilkavad, pulmalaulud, nutulaulud, meeste koosviibimiste laulud ja muud. Jumalate poole hümnide e. kultuslauludega. Esitasid aoidid- kutselised laulikud. Laulsid jumaliku sisenduse sunnil, olid laulude loojad. Said ainet müütidest, rahvajuttudest. Rapsoodid- rändlaulikud, ei olnud ise laulude autorid. Deklameerisid luuletusi. Pidustustel esinesid uhketes riietes kuld- või hõbepärg peas, sau käes. Esimesed teated neist 6. saj. eKr, kui kanti ette Homerose eeposi. 7.-6. saj. puhkes õitsele lüürika. Nimetus seitsmekeelselt lüüralt, mille saatel laule esitati. Algselt tantsiti kaasa. Ülistatakse elu, armastust, mõistust,
Antiikkirjandus- Kreeka ja Rooma ühiskonnas tekkinud ja kujunenud kirjandus(loodud 8.saj eKr-5.saj pKr), need 2 olid lähedaselt nii ajaliselt kui ka tüübilt ning ka neid sünnitanud ühiskond oli sarnane. antiikkirjanduse aluseks on olnud rahva suulise loomingu liigid (müüdid,loitsud, laulud, vanasõnad jne) Rapsoodid- rändlaulikud, kes ei laulnud, vaid deklameerisid värsse. Aoidid-kutselised laulikud, nad olid laulude loojad, kes esitasid oma laule lüüra saatel. Homeros-pime laulik, kes lõi ,,Iliase" ja ,,Odüsseia". Eeposte aluseks on muistendid kreeka hõimude sõjakäigust VäikeAasia rannikul asunud Trooja e. Ilioni linna vastu u. aastal 1000eKr. Sõja põhjustas jumalate tüli. Kreeklaste(ahhailaste) tähtsamad sangarid: achilleus, diomedes, aias, odysseus Jumalad: Hera, Athena,Poseidon(mere), Hermes(jumalate käskjalg),Hepaistos(sepp)
regilauludest mitmekesisem ja neid on esitatud ka pillisaatega Uuema rahvalaulu teksti põhitunnused on lõppriim ja salmid ehk stroofid. Sellise ülesehituse põhjuseks oli saksa tõlkekirjanduse mõju. Hulgaliselt leidub siirdevormilisi, mõlemate vormitunnustega laule. Tekst on jutustava sisuga. Võrreldes vanema rahvalauluga muutusid teemad, kuna ka mehed hakkasid rohkem laulma. Vanamoodne keel asendus uuega. Uuemat rahvalaulu iseloomustab kirjalik ülestähendus laulikud ja salmikud. Uuema rahvalaulu viisid muutusid pikemaks ja keerukamaks, rütmipilt mitmekesistus. Oli kahte sorti meloodiaid: saksa laenviisid (tundeküllased, lüürilised) ja tantsuviisid (polka, valss jt). Uuemat rahvalaulu esitati üksi, harvem mitmekesi viiuli, lõõts- või torupilli saatel. Uuema rahvalaulu ülesanne erines regilaulu omast, uuemat laulu esitati ajaviiteks puhkeajal. Uuema rahvalaulu autor on teada või tema isik on tuvastatav. KES TEGI KIIGE.
Viimaste kaudu Euroopasse jõudnud araabia kultuur oli keskajal eeskujuks loodusteadustes, meditsiinis, aga ka peenes õukondlikus eluviisis. Provansikeelne trobar ja prantsuskeelne Tronver tähendavad ühte ja sama (leidma, leiutama)ja on seotud ka verbiga tropare - tropeerima, troope looma . Neid sõnu tarvitati keskajal igaühe kohta, kes midagi lõi või kirjutas, ning neist on pärit ka rüütlilaulikute nimetused: trubaduurid olid provansi keeles luuletanud laulikud Lõuna-Prantsusmaal, nende kunst levis ka Põhja-Prantsusmaale, kus prantsuse keeles luuletanud laulikuid kutsuti truväärideks. Trubaduuride luule õitseaeg oli 12. sajand. Järgmise sajandi algul Provence'i laastanud albilaste sõjad tõid kaasa sealse aadlikultuuri hääbumise ning 13. sajandi rüütliluules andsid tooni truväärid. Keskaegsel Saksamaal võeti rüütlikodades kõiges eeskuju prantslastelt ning 12. sajandi lõpu poole tärkas rüütlilaulikute, minnesingerite kunst ka seal.
Daamikultus- kättesaamatu, kõrgemast seisusest abielunaise imetlemine (mitte seksuaalses mõttes () ) Kurtuaarne kirjandus- peenekombeline, viisakas Ka kirjandus imetleb ja teenib daami. Eemaldutakse kirikukirjandusest, ka vabadusest ja anti järele ihadele. Hakati kirjutama maisest elust, inimeste tunnetest. Laienes kirjanduse ühiskondlik funktsioon: kirjandusest saab kasvataja ja mõjutaja. Kaob anonüümsus, oluline on autor, isiksus. Prantsusmaa aadelkonnast kujunesid välja laulikud truväärid(Põhja-Prants) ja trubaduurid(Lõuna-Prants), kes laulsid daamidele Truväär- rüütlilaulik, kes luuletasid prants keeles. Trubaduur- provanssaali luuletaja ja rändlaulik, viljeles eeskätt armastusluulet Rüütliromaanide ainestik pärines antiigist, oluliseks kujuneb armastusteema. Rikkalik ainestik pärines keldimüütidest, keskne tegelane oli briti kuningas Artur(5.- 6.saj) Romaanid kirjutati värsivormis.
Süvenes ilmalikkus. Kuldlõige - uurimus universiumi ülesehituse arvulisest loogikast ARS NOVA 14.SAJ Ars Nova e uus kunst - Muusikastiil Prantsusmaal 1320-1380 (Itaalias tuntud kui trenceto (kolmsada)) Oli võimalik eristada põlvkondade vahelist muusikat Ars Nova on täiesti uus mõtlemine ja erines varasemast: - Looming oli kuni 13.saj enamasti anonüümne (tingitud loomingu teistsugusest tähendusest e jumalale suunatusest) - Muusika oli eelnevalt anonüümne, kuna laulikud ei loonud laule lõpuni ja teised said jätkata 14.saj arenes jõudsalt muusikateooria, rütmiõpetus muutus keeruliseks ! Ars Nova heliteosed olid 3- ja 4-häälsed monetid ja olid muutunud ilmalikuks. Ars Nova ajajärgule pani aluse Phillipe de Vitry, kelle muusikateoreetiline traktaat “Ars Nova” andis ajastule nime ! 14.saj mitmehäälse ilmaliku seltskonnalaulu tõstmine kirikulaulude kõrvale. Chanson - lihvitud vormiga, prantsuse keelne, mitmehäälne ilmalik laul
Kreeka muusikat Lähis-Ida kultuuride vahetu jätkuna. ❀ musike - muusade kunst, lauldes ettekantud luule. ainus valdkond kus kreeklaste jaoks kunst tõusis jumalike kõrgusteni ❀ kreeklased pidasid esimesteks muusikuteks Apollonit ja Dionysust ❀ apollonlik muusika on korrastatult harmooniline ja mõistuslik ❀ dionüüsilik muusika on ekstaatiline ja meeleline Arhailine ajajärk ✿ Vana-Kreeka kultuuri arhailine ajajärk 8-6 saj. eKr ✿ aoid- kutselised laulikud, kes lüüra saatel esitasid eepilisi laule ✿ rapsood- rändlaulik ✿ paiaan- kultuslik laulutüüp. Apollonile pühendatud, kitarra saatel ✿ treen- surnulaul, aulose saatel ✿ hümenaios- pulmalaul, aulose saatel ✿ hümn- kõigi kultuslaulude ühine nimetus ✿ nomos- reeglite kogum mida kitarrat mängides peab järgima Klassikaline ajajärk ❀ tragöödia- zanr, mis arenes Dionysose kultusest ja põhineb
Ja põhjatuul on nii lahe, nii lahedaks läheb pää; Jah, isegi surm on nüüd mahe ja isegi hukatus hää. Juhan Liiv Jumalad ja rumalad Kõrgel sääl asuvad surematud jumalad. Madalal sumavad surelikud rumalad. Ei näe siin päevalgi otsa ega algust. Neilt aga öösitigi vilgub valgust. Taevas, sääl tuhandeid tulesid sirab, mustade majade üle virab. Laulikud õhkavad. Vanad naised nutavad. Tumedalt seisavad mu sõbrad ja tuttavad. Gustav Suits Gustav Suits Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium (Tartu Aleksandri Gümnaasium). Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt
TALLINA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS AT12 LAULUPIDU Referaat Koostaja: Kaarel Maasalu Juhendaja: Svetlana Gumenjuk Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus...............................................................3 Ajalugu.....................................................................4 I üldlaulupidu.............................................................5 VII üldlaulupidu..........................................................6 Punklaulupidu.............................................................7 Öölaulupidu "Järjepidevus".............................................8 Kasutatud kirjandus......................................................9 Sissejuhatus Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, millel ...
o Muusika oli ühehäälne, esines juhuslikku mitmehäälsust HETEROFOONIA o Suuline traditsioon (võis olla noodi kiri) Kreeklastel oli noodi kiri pillil ja vokaalik erinevad EGIPTUS Niiluse jõgi · Kultuur kõrgel järjel · Religioon tähtis · Tähtis pill HARF väljendas elu rõõmu, nikedatud püha lille lootose kujuliseks · Olulised olid templi laulikud o Umbes 1500 eKr olid naised templi muusikud · Muusika oli alguses meeleline, pidulik, väärikas o Teiste rahvaste mõjul (aasia) muutub muusika elavamaks ja rütmilisemaks o Mitmed seni kasutuses olnud pillid visati Aasia mõjul (reformiga) templist välja. Alles jäi vaid SISTRUM viljakus jumala Isise auks (kõristi) · Kasutati veel FLÖÖTI, VILEPILLE, HARF
teosel ,,Reineke Fuchs" Fr. R. Kreutzwaldi ,,Reinuvader Rebane". Allegooria näide on 13.-15. sajandil ilmunud ,,Roosiromaan" - mille keskne teema on mehe ja naise suhted. Abieluideaaliks peetakse abikaasade võrdsust ja sõprust. Romaan kirjeldab ka õrna ja õilsat armstust. Ballaadid õilsast rüütlist ROBIN HOODist - lôbus rahvakangelane Inglismaal VAGANTIDE LADINAKEELNE LUULE Vagandid (lad vagare `rändama,hulkuma') - rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga sattunud pahuksisse ning seetôttu pilkasid oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist, kutsusid üles nautima hoopis maiseid rôôme ja mônusid. Nende luules taaselustusid Anakreoni, Horatiuse ja Ovidiuse luule motiivid veinist ja armastusest, elu lühidusest ja hetke nautimisest. Teater ja näitekirjadus Draama areng takerdus keskajal paljudeks sajanditeks ja saavutas kõrgtaseme alles 14.-15. sajandil
Tallinna Nõmme Gümnaasium Kevin Clovis Sõsa MUUSIKA ERINEVATEL AEGADEL Uurimistöö Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................3 Keskaegne muusika........................................4-5 Renessanssmuusika........................................6 Barokkmuusika..............................................7 Klassitsismi üleminek romantismi........................8 Nüüdismuusika.............................................9 Kokkuvõte..................................................10 Kasutatud kirjandus....................................11 2 Sissejuhatus Mis muusikat tänapäeval inimesed kuulavad? Aga vanal ajal? Vastust võiks otsida internetist ja muidugi ka suulisel teel, küsides erinevatelt inimestelt...
- Araabi kultuuri mõjutused (Hispaania vallutanud mauride kaudu) - Muusika ja luuletekst lahutamatu - Valitseb armastuse teema (ideaalsus, vaprus) Trubatuurid - Lõuna-Prantsusmaa rüütlilaulikud Truväärid - Põhja-Prantsusmaa rüütlilaulikud Minnesingerid & meistersingerid - rüütlilaulikud Saksamaal (12.saj tärkas rüütlilaulikute kultuur) - Rüütlilaulikuteks võisid olla ka naised (Marie de Champigne) Tuntumad laulikud: -Trubaduur - Bernart de Ventador -Truväärid - Richard Lõvisüda & Adam de la Halle (“Robini ja Marioni mäng” autor) -Minnesinger - Walther von der Vogelweiden Mitmehäälsuse kujunemine - Euroopa kunstipärane mitmehäälsus eeldab noodikirja kasutamist - 1. ja 2. aastatuhande vahetusel toimus Lääne-Euroopa muusikakultuuris 2 murrangut: muutus suulisest kirjalikuks ja ühehäälsusele lisandus mitmehäälsus - Mitmehäälsus - 11.-12. sajand
Maarika Anijärv Vanaaja muusika Noodinäidete najal saab muusika ajalugu jälgida alates V-IV sajandist eKr. Varasemast ajast on säilinud vaid üksikuid näited, mis ei anna võimalust üldistusi teha. Siiski on teada, et muusikakultuur oli kõrgelt arenenud juba muistses Egiptuses, Babüloonias, Assüürias, Hiinas, Indias, Süürias, Palestiinas jm. On andmeid 3000 a. tagasi Assüürias toimunud avalikest kontserditest. Muusikale omistati tihti jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. Näiteks kuulutasid Egiptuse vaaraod end muusikute suglasteks, Assüürias oli kombeks jätta alistatud rahvastest ellu vaid muusikud, kes võeti teenistusse võitja õukonda. Antiikajal kuulus muusika kokku luule ja tantsuga. Muusik ...
trubaduurid - Lõuna-Prantsusmaal truväärid - Põhja-Prantsusmaal minnesingerid Saksamaal Ränd- ja rüütlilaulikute ühiseks jooneks oli nende koondumine vennaskondadeks. Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11.saj. lõpust Rüütlilaulude peamiseks teemaks on: armastus, kangelased ja Neitsi Maarja teema Rüütlilaulus on muusika ja luule lahutamatud, mida näitas ka see, et kõik luuletajad olid ühtaegu ka laulikud Rändlaulikud Rändlaulikuid nimetati väga erinevate nimedega. Näiteks: huglaarid, zanglöörid, spielmannid, menestrelid . Kirikutegelased kiusasid rändlaulikuid taga, sest nende elurõõmus kunst ei sobinud kokku kristlike ideedega. Rändlaulikute temaatika oli väga lai. Lauldi kõigest. Tuntumad rüütlilaulikud on: 12. saj. trubaduur - Bernart de Ventadorn ,,Lõokese laul (1 ja teine variant)'' 13. saj
Vanim Eepika Kõige vanemad tekstid (paremini säilinud) pärinevad Islandilt - Vanem Edda - ja Iirimaalt saagad ja laulud (umbes 2 - 7 sajandi vahemikust). Iiri saagasid nimetati Keldi Eepikaks. Keldi eepika: · saagad - maagilised lood kuningatest · värsid - jutustused (poeemid) mida iseloomustavad maagilisus, ürglooduslikus, päikeselisus Keldi eepika on palju inimlikum, muhedam ja rahulikum kui Germaani eepika ("Niebelungs Lied"). Tähtsamad laulikud olid: 1. fiilid - ennustajad, seadustetundjad, lõid lugusid kuningaperest või sugukondade müüte. Jutustajad. 2. bardid - lõid mütoloogilise sisuga muusika saatel ülistuslaule jumalatele või kuningatele. Laulikud. Conchobar ja Cuchulinu - saagade peategelased, kuningkangelsaed. Islandi eepika Vanem Edda kirjeldas maailma teket, oli pandud kirja 11. saj. pKr, kuid lood on palju vanemad. Noorem Edda oli loodud 13. saj. Laulikuteks olid shaldid.
13. sajandil tegutsenud kristlikud ketserid, kelle usundis on lisaks kristlusele leitud ka tugevat paganlikku, täpsemalt päikesekummardamise elementi. Väga oluline on katarite puhul Neitsi Maarja või ka lihtsalt Neitsi, Daami, Naise kultus, mida peetakse paganliku Emajumalapälvingu jäänukiks. Muuseas, enamik trubaduure olid usutunnistuselt katarid, seega on suurem osa keskaegsest armastusluulest tegelikult religioosne luule, kus laulikud avaldavad austust oma taevasele, ideaalsele daamile. Tugev on katareil dualistlik, gnostiline element. Maist keha põlatakse, hing on see, mis tegelikult austust väärib. Et aga katarid said suurepäraselt aru inimese liha nõrkusest, juhtus tihti, et tõsine "pühendumine" toimus alles surivoodil. Enne seda elati elu, mis kristlike mõõdupuude kohaselt, oli mõnevõrra kõlvatu. Enamik katareid sai inkvisitsiooni tuleriitadel otsa. Viimased 205 katarit põletati
Muusikaajalugu Vanakreeka muusikast – Klassitsism Koostanud: Andres Maasikas 14AT1 10.Klass Vana-Vigala Tehnika- ja teeninduskool 2015 Vanakreeka muusika Arhailine ajajärk – iseloomustab rahvaluule ja rändlaulikute loomingute kujunemine kunstipärasteks eepilisteks lugulauludeks e. Eeposteks. Homerose ajal (9-8 sajand) tegutsesid kutselised laulikud aoidid, kes lüüra saatel kandsid ette eepilisi laule, neid suurel määral improviseerides. Rändlaulikud, rapsoodid, polnud ise laulude loojad, vaid pigem tekstide ettekandjad. Vanimast kreeka luulest on tuntud mitmesugused kultuslikud laulutüübid: * paiaan (apollonile pühendatud laul kitara saatel * ditüramb (aulosega saadetud laul dionysose kultusest) * treen (surnuitk aulose saatel) * hümenaios (pulmalaul aulose saatel) jt. Neid esitati enamasti kooriga
tekstiline osa · Prooprium laulud, mis lähtusid kiriku tähtpäevadest · Neuma noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi · Kvadraatkiri võimalik üles märkida täpseid helikõrgusi · Musike lauldes ettekantud luule · Tragöödia traagilise lõpplahendusega näidend · Trubaduurid rüütlilaulikud Lõuna - Prantsusmaal · Truväärid rüütlilaulikud Põhja - Prantsusmaal · Minnesingerid Saksa rüütliluule laulikud · Vagandid rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud · Ilmalik mittevaimulik (muusika, levis suulisel teel) · Vaimulik (muusika, mis on) seotud usuga · Organum - esimene mitmehäälne zanr saatehäälte kaasalaulmine Gregoriuse laulule · Motett 13 saj Prantsusmaal tekkinud polüfooniline mitmetekstiline laul · Madrigal 2-3 häälne laul karjuseidüllist või armastusest · Sansoon prantsusekeelne ilmalik polüfooniline laul
Sisukord Sissejuhatus Rääkides värvulistest räägime maailma kõige levinumast linnuriigist. Värvulistel on 4 alamseltsi: lainokalised, türannilised, lüürasabalised ja laululised ning värvuliste alla kuulub 49 sugukonda. Värvuliste välimus on seinast seina, ent sulestik on neil kõigil enamasti mustriline. Selts: Värvulised (Passeriformes) Värvuliste selts hõlmab väga palju liike ja suure arvu sugukondi. Värvulised on liigirohkeim linnuselts; u. 5100 liiki, Eestis üle 100 liigi. Suurim värvuline on ronk, väikseimad on pöialpoisid ja nektarilinnud. Värvuliste hulka kuuluvad meie kõige tavalisemad suvelinnud (kuldnokk, metsvint, pääsuke et al ) ja talvelinnud (varblane, tihane, käbilind, musträstas et al). Üle poole Maad asutavatest linnuriikidest kuulub sellesse seltsi. Kõige enam on neid troopiliste alade metsades; mida enam põhja poole, seda vähem on värvulisi nii absoluutselt, kui suhteliselt. Vaatamata tunduvatele erinevustele välisku...
Dionysos aulost (matkib inimhäält). Apollonlik korrastatult harmooniline ja mõistuslik. Dionüüslik ekstaatiline ja meeleline. Topeltaulos topelthuulikuga puhkpill, sama, mis salmei Barbiton lüüra väiksem variant, pikkade (sirgete) harudega. Forminks lüüra tüüpi pill 7-keelne lüüra - kõlakast ehitatud kilpkonna kilbist, harud nagu antiloobi sarved Kitara - 5-7 keelega, ka soolopill Vana-Kreeka arhailine ajajärk oli 9.-8. saj eKr. Aoid kutselised laulikud (lüüra saatel, improsid) Rapsood rändlaulikud, tekstide ettekandjad (pigem kui loojad) Paiaan pühendatud laulutüüp kitara saatel (Apollonile) Treen surnuitk aulose saatel Hümneaios pulmalaul aulose saatel Hümn kultuslaul, KOOR kannab ette Nomos reeglite kogum kitara saatel lauljatele Hellenismiajajärgu iseloomustus: klassikaline kultuuri segunemine teiste pk-de traditsioonidega. Peen ja õpetatud musitseerimine. (Vana-Kreeka tähtsaimad
korralt feodaalsuhetele (kuni 10 saj) ja väljakujunenud feodaalriikide ajastu. (11-13 saj) · Esimesest perioodist vähe säilinud kultuuriliselt, sest ristiusk ei soosinud muistsetel paganlikel uskumustel põhinevat rahvaloomingut. · Paremini säilisid muistsed müüdid ja rahvapärimused suust suhu euroopa äärealadel, Iirimaal ja Islandil. 2. Vanim keskaegne eepika Islandil ja Iirimaal; Anglosaksi eepos (Beowulf) Iiri saagad Iirimaal olid keltide seas laulikud suure au sees. Meieni jõudnud saagad ja laulud kujunesid arvatavasti IIVII sajandil. Laulikuid-jutuvestjaid nimetati 1) filideks, kes oma lauludes jäädvustasid sugukondade genealoogiat, müüte ja uskumusi; 2) bardideks, kes esitasid ülistuslaule valitsejatele ja sangaritele. Iirimaal võeti ristiusk vastu rahumeelselt. Laulikute looming püsis suulises vormis, hiljem panid mungad neid kirja. Ristiusk jättis iiri saagadesse oma motiive. Iiri saagad olid loodud
Värsi ehitusega on seotud ka meloodia. NELI AJAJÄRKU KULTUURIS Arhailine 8.-6.sajand eKr Klassikaline 5.sajand 330-ndad eKr (Makedoonia vallutused) Hellenistlik 330-ndad 146 eKr (Rooma vallutused) Rooma võimu ajajärk 146 eKr 395 pKr (Rooma riigi jagunemine) ARHAILINE AJAJÄRK Sellel ajal kujunes rahvaluule ja rändlaulikute looming kunstipärasteks eepilisteks lugulauludeks e.eeposteks Neid laule kandsid ette kutselised laulikud aoidid (olid ka ise autoriteks) ja rändlaulikud rapsoodid (esitasid ainult teiste kirjutatut) Tollest ajast teada neli põhilist kultuslaulu tüüpi e.hümni: Paiaan on Apollonile pühendatud laul kitara saatel Ditüramb on laul Dionysose kultusest aulose saatel Treen on surnuitk aulose saatel Hümenaios on pulmalaul aulose saatel ARHAILINE AJAJÄRK Sellel ajastul kujunes ka reeglite kogum e.nomos, mida tuli kultusliku laulu loomisel-esitamisel järgida
8. saj eKr 4. saj suuremeelsuse või kangelastegude eest. Seda kõike sai realiseerida avalikel vahendas inimesi ja jumalaid. Puhkpillid: aulos, paaniflööt, põikflööt, esitatav orgialikult meeleline soololaul. Alkaios. pKr üritustel pidustustel, muusikaesitustel, spordivõistlustel ja religioossetel Rändlaulikud rapsoodid ja kutselised laulikud metalltrompet. Kitaroodia lüüra või kitara saatel esitatav Tuntumad tragöödiate autorid: tseremooniatel. Muusikal puudus iseseisev tähendus, ta oli kultuslike aoidid kandsid ette eepilisi lugulaule. hingestatud soololaul. Aischylos, Sophokles, Euripides. kombetalituste lahutamatu osa
Skandinaavia Bondid taluperemehed Varjaagid viikingite nimetus Ida-Euroopas Tingid kohalikud koosolekud Ragnarök hea ja kurja viimne võitlus Alltingid maakondlikud Ruunikiri vanagermaani raidkiri ühiskoosolekud Ruunikivi haua-ja mälestuskivid, kuhu kirjutati Konungid kogukondade pealikud surnud tähtsamad teod jne. Normannid viikingite nimetus (põhja Saaga vanagermaani kangelaslaul; muinasislandi mehed)Lääne-euroopas jutustus Träälid orjad Elatusalad : põlluharimine,karjapidamine, küttimine ja kalapüük. I aastatuhande II poolel suurenes meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus. Kauplemise kõrvalt kasutati juhust ja rünnati võõraid laevu ja rüüstati naaberpiirkondi. Gokstadi laev suurim viikingite laev, mis pärineb aastast 900. Suuremad linnad : Birka ja Sigtuna. Viikingite salgad : Elanikkonna k...
Tõrva Muusikakool Muusika ajalugu Referaat 7. klass Linda Talts Varajane muusika Vanamuusika on varajane muusika ehk varane muusika, millega viidatakse kolmele muusika ajaloo perioodile: keskajale, renessansile ja barokile. Vanamuusika on üldmõiste, millega üldiselt peetakse silmas barokkmuusika ja barokile eelnenud ajalooperioodide muusikat, kuid on tänapäeval saanud järk-järgult tähendas, kui igasugune muusika, mis vajab ettekandjateajaloolise stiili rekonstrueerimist säilinud originaalpartituuride, traktaatide, muusikainstrumentide või teiste kaasaegsete allikate põhjal. ,,Vanamuusikaliikumine" sai alguse 19. sajandi keskel, seoses Johann Sebastian Bachi kogutud teoste väljaandmisega. Varajane muusika viib sellega tegelejad sadade aastate tagusesse ajajärku. Euroopa muusikas mõistetaks varajase muusika all keskaja muusikat, renessanss- ja barokkmuusikat ehk si...
Kuna vanimas kreeka luules saadavad värsskõnet kehaliigutused ja eelkõige laul, saab Kreeka folklooris eristada mitmeid laululiike: töölaulud, sõdurite marsilaulud, lastelaulud, lembelaulud, rituaalsed laulud jne. Kevadistel viljakuspidudel lauldi üksikisikuid või suuremaid gruppe pilkavaid ja teotavaid jambe. Rituaalsest pulamlaulust arenes hiljem välja kreeka lüürika eri zanr hümenaios ehk epitalaamion. Nutulaule nimetati treenideks. Erilaadseid laule esitasid kutselised laulikud aoidid ka sümpoosionidel. Kõige arenenum liik kirjanduseelsel perioodil oli eepiline laul, mis lõi aluse suurte poeemide tekkeks. Veel oli olemas mitmesuguseid kultuslaule jumalate austuseks, mida kutsuti hümnideks. (Kleis 1980:23) 1.3 Vanimad kirjanduslikud mälestised 8. saj. eKr. tekkisid orjanduslikud polised ja toimusid muutused kreeka ühiskondlikus ja kultuurielus. Kõige arenenum ala oli 8. 7. saj. Väike-Aasia, eriti Joonia. Seal said 6. saj. alguse
kreeka,rooma,iiri m. Vanem Edda (pole terviklik eepos) on kogumik Skandinaavia eelkristlikku mütoloogilist luulet, mida tuntakse keskaegsete Islandi käsikirjade kaudu.Edda-luule on säilinud mitmes käsikirjas, millest tähtsaim on 13. sajandil kirjutatud Codex Regius (taasleiti1643) "Beowulf" on anglosaksi eepos I ATe viimasest veerandist, räägib götalaste kuninga Beowulfi seiklustest. Keskaegsed kangelasE rahva kujunem, rüütlirom; autorid pole teada, ette kandsid laulikud. ,,Rolandi laul" (11 saj lõpp, 12 alg) vanim Prants eepos; kajastab ajalool sündmusi- Karl Suur. ,,Laul minu Cidist"- 12saj kesk-hisp; kirjut realistlikus laadis, teos sotsiaalne, rahvalähedane; Cidi elust ,,Nibelungide laul" 13saj- sks. Motiive hilj kasut; 39 ptk; Siegfried- e kangelane- õiglane,aus. ,,Lugu Igori sõjaretkest" 1185-87. ülistab kangelaslikkust, patriotismi. Barokk. alged juba 16.s II poole Itaalias (maalikunstis, arhitektuuris, kirjanduses). B on
Muusikalugu, kordamine eksamiks 1. Eesti rahvalaul- liigid, teemad, esitamistavad. Rahvapillid. Eesti rahvalaul jaguneb kaheks: 1) vanem e. Regilaul 2) uuem e. Lõppriimiline rahvalaul Regilaul tekkis oletatavasti 3000 a eKr läänemere soomlaste ja algbaltlaste vastastikusel mõjutusel. Regilauluga säilisid, muutusid, arenesid: 1) huiked ja kutsed 2) loitsud (kasut. Töö edendamiseks ja tõvest hoidumiseks) 3) kaebehüüded (lein ja kurbus) 4) loodushäälte jäljendused (onomatopöa) (linnulaulud ja peibutamised jahimeestel) Regilaul koosneb kolmest võrdsest osast: 1) tekst kõige olulisem ja muutlikum osa 2) viis traditrioonilisim, vähemuutuv 3) esitus kõige püsivam osa Algriim on sõnas alguskordus nt. Samatähe või silbiga algused. Vahelduvad rõhuga ja rõhuta slbid (tav. 8 silpi värsireas). Viis on tavaliselt väikese ulatusega ja korduv. Esitusviise on kahte tüüpi: 1) üherealine laulik laulab ette ja koor järgi 2) ...
kordav teisendus) vormelikeel algriim parallelism vormelikeel värsimõõt! (enamasti 4jalaline trohheus) Ebajärjekind el vanema ja uuema laulu stiilielementi de kasutus lõppriim salmid värsimõõt Regilaulu liigid: · töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud) · kommetega seonduvad tavaldilaulud (pulmalaulud, mardi/kadri) · perekonnaelust ja ühiskonnasuhetest kõnelevad laulud (vaeslapselaulud) Uuemat rahvalaulu iseloomustab kirjalik ülestähendus laulikud ja salmikud. Autor on teada või isik tuvastatav. Uuema rahvalaulu liigid: · mõisa- ja peremeestevastast ühiskondlikku protsesti väljendavad · külakroonikad · armastuslaulud · sõjalaulud · töölaulud Suur osa, eriti vanu laule, sisaldavad mina-elamustega läbipõimunud jutustusi. 7. Regilaulu ajalooline kontekst. Regilaulu vorm ulatub arvatavasti läänemeresoome ühispärandisse, hinnangud vanusele varieeruvad 2000. Esimene teadaolev ragilaulu üleskirjutus pärineb aastast 1660
Iga noodi jaoks võeti kasutusele eraldi joon, võis olla kuni 10 joont 4. 11. Sajand Guido Arezzost, võtab kasutusele 4 joont ja joonevahed, erinevatel helidel silpnimetused 5. 12. Sajand kasutusele võetakse kandilised noodipead, kvadraatneuma 6. 13. Sajand Franco Kölnist, rütmisüsteem, mis on aluseks tänapäeva noodivältustele Ilmalik muusika Goljaarid - inimesed, tänu kellele me ilmalikust muusikast üldse midagi teame. 11-13 sajand rüütli kultuuri kuldaeg Rüütli laulikud Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal truväär Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud Walter von der Vogelweide Algselt pidi rüütli laulik olema seisuselt rüütel, hiljem asi muutus. Rüütli laulikud võisid olla ka naised. Akvitaania Eleonore , Marie de Champange, Beatrice de Dia Teemad: Armastus Alkohol Sõjad Vaimulikud ( Neitsi Maarja)
kihelkonnas Uulu mõisas, Tarvastus ning Sindi ning 1869 Pärnumaal Taalis. Samasuguseid kohalikke laulupäevi olid korraldanu lätlased aastal 1866 Ruhjas ning 1868 Valgas 100- 150 laulja osavõtul. Eestlaste lauluharrastuse tippsaavutuseks 19. sajandi teisel poolel olid viis üldlaulupidu aastail 1869, 1880, 1881, 1894 ja 1896. Selleni jõudmisek oli muusikahariduse levikule ja pidusid korraldavatele seltsidele vajalik ka asjakohase kirjanduse (muusikaõpetused, laulikud, noodiraamatud jne.) avaldamine kooride ja orkestrite tarvis. J.V.Jannsen oli esimene selleski sektoris ning oli juba varakult hakanud rahvale lauluvara muretsema.Tema ,,Siioni lauliku" kolm osa ilmusid aastail 1845, 1853, 1860. Ilmalike laulude viise sisaldas tema ,,Eesti laulik", kus avaldati ka esimene rahvalaul: ,,Kallis Mari". Baltisaksa pastoritest avaldas mitu koorilaulu kogumikku Anseküla pastor M. Kõrber, kellelt on nii ilmalikke kui ka vaimulikke laule.
neid suuri mitmekiloseid leivapätse vanasti olekski saanud lõigata. Ometi laual oleks see ju lihtsamgi olnud! 10. Kui hakkasin ise juuretisest leiba kypsetama, tajusin leivateo erilist vaimsust. Ei tulnud mõttessegi segada leivakohetust lusikaga nagu kiiret pannkoogitaignat, vaid ikka oma puhaste kätega, puistates nõnda oma käte väe läbi valmivatesse pätsidesse ka parimaid soove perele. 11. Sooja leiba ei tohi lõigata noaga, vaid murtakse. Kui laulukooriga Emajõe Laulikud kevadel leivakypsetamise õhtu korraldasin, ei teadnud ma veel seda keeldu. Pärast toda õhtut jäi aga meie peres leivategu mitmeks kuuks soiku, polnud õiget isu leiba teha ning juuretis ei läinud hapnema. Alles hiljem lugesin pärimusest, et kes lõikab kuuma leiba noaga, purustab leivaõnne. Loodan, et leiva-artikli kirjutamisel annab leib selle eksimuse andeks ning leivaõnn tuleb jälle meie perre tagasi. 12. Vanaema ajal veel järgiti, et leiba ei või enne syya, kui see jahtunud on.
ja keele ühtsustumine. Uemate laulude sisu oli kaasaegsem, mõjutatud uusaegsest avardunud maailmapildist, trükitud kirjandusest ja naaberrahvaste kultuurist. Uute laulude sisus on kesksel kohal tegevuse kujutamine. Laulu tulid uued teemad: tunded, armastus, sõda (meeste nekrutilaulud) ja vangipõlv, poliitilised sündmused. Laulude tekstid muutusid kindlapiirilisemaks. Seetõttu tulid kasutusele käsikirjalised ning hiljem ka juba trükitud laulikud, kus oli ära toodud juba autorite nimed. Uuemaid rahvalaule lauldi ka pilli nt kandle ja lõõtspilli saatel. Laulude juurde kuulusid vahel ka tantsud, nii kujunesid välja tantsu- ja ringmängulaulud. Kui regilaule laulsid rohkem naised, siis uuemaid rahvalaule laulsid tihti ka mehed. Varasemast tähtsamaks kujunes uuemates rahvalauludes meloodia. Viiside heliulatus suurenes ning meloodiad muutusid vaheldusrikkamaks ja pikemaks. Erinevalt regilauludest intoneeritakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
