on. Kui Oidipuse mõistis, mis ta teinud oli, ei suutnud ta ema enam häbitunnet taluda ning sooritas enesetapu. Oidipus pidas kõike juhtunut enda süüks ning tahtmata näha edasisi kurjustegusid, pimestas mees end sõlenõelaga. Olles pimedaks jäänud, usaldas kuningas oma lapsed ning trooni Iokaste vennale Kreonile ning läks Teebast ära. Ülejäänud elu veetis Oidipus tundmatu karjusena. Orpheus ja Eurydike / Orpehuse eksirännakud Orpheus oli laulik, kelle laul lummas kõiki inimesi, loodust, jumalaid, loomi. Orpheus võttis endale naiseks najaadi Eurydike, kes oli sama ilus, kui Orpheuse laul. Ühel päeval pidi Orpheus kodunt ära minema ja Eurydike jäi üksi. Näkil tekkis igatsus sõbrannade järele ja ta hakkas mööda heinamaad nende juurde jooksma. Äkitselt aga sai ta mao käest hammustada ja sai surma. Kui Orpheus sellest teada sai, hakkas ta väga kurbe laule laulma ning ihkas Eurydiket tagasi maa peale
da püüti lahti mõtestada, teoreetiliselt põhjendada ja defineerida Looming ma küpses eas kirjani- "Ega me ometi sellepärast vihased ole?..." gelaste ja keelekasutu- Jutte ja luuletusi 1979a slikkust. Romaanid ja "Vari" lugu lähimast minevikust 1892 a. "Rukkivihud rehe all" valimik luuletusi 1964 e, mida iseloomustavad"Meil aia-äärne tänavas" lastelaulud 1957 ne, rikas kujundlikkus, "Löö, süda, õitsele!" laulik 2005 (kogumik) d ja onomatopöa. elasteluule sünd. Tugevnes kunstitaotluslik suund, mis oma tipptase- alse kirjandusharu väljakujunemine. Lastenäidendi tekkeperiood. d ja vaimulikud). atud näidendite kõrval "Lastenäidendid" kogumik 1928 a. did. Lastejuttudes vahel-"Lastejutte" 1979 a. realistlik-humoorikatega. mikus "Lastenäidendid! statavad hälli-, hüpitus- "Lapsepõlve kungla" värsikogumik 1923 a. tatud ohtralt kõlakujun- "Upa, upa oalilli" valimik luuletusi 1972 a.
inimestele. Muusikuid ja poeete pidasid nad jumaliku andega prohvetiteks, samal ajal kui kujutava kunsti meistritesse suhtuti kui käsitöölistesse. Arhailine ajajärk eepika ja lüürika Arhailist aega iseloomustab eelkõige rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine, eepiliste ulatuslike värsivormis lugulaulude laulmine (eepos kr. k sõna, värss; eepos ulatuslik värssteos). Homeros oli 8. sajandil elanud arvatavasti pime laulik aoid. Teda peetakse kahe eepose ,,Iliase" ja ,,Odüsseis" autoriks (see on küll kahtlane, sest ,,Odüsseiat" arvatakse pärinevat pool sajandit hilisemast ajast, samuti on palju erinevat nende stiilis). Mõlemad eeposed tuginevad aga heksameetrile (kr hex kuus, metron mõõt) Kreeka värsis ei kasutatud riimi, see oli üles ehitatud pikkade ja lühikeste silpide korrapärasele vaheldumisele. Heksameetri aluseks on daktül üks pikk ja kaks lühikest silpi: UU.
Just F arendas rahvamuistendite metsikust hiiust Kalevipojast oma rahva ja maa hüvanguks tegutseva kangelase. F Kalevipoja muistenfites on juba visandatud tulevase eepose põhisündmustik. 1840.a keskpaiku värsistas F saksa keeles paar episoodi muistendist ,,Vanemuise lahkumine" ja pöördumise laulujumal Vanemuise poole. F suri 22.04.1850 Tartus, maetud Raadi kalmistule. Friedrich Reinhold Kreutzwald(1803-1882) K sai eesti rahvuseepose looja, lauluisa, Viru laulik, vana targa mehe võrdkuju. Rahvapärimuse uurimise tööd alustas folkloristi ja etnoloogina. Eluajal oli ta Venemaal, Soomes ja Saksamaal vaieldamatult tuntuim eesti literaat. Aimeteosed K populaarteaduslik almanahh ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" jätkas Masingu alustatud aimekirjanduse traditsiooni. Rahvavalgustuslikud väljaanded olid ka ristisõdade ajalugu tutvustanud ,,Risti-sõitjad", tõlketeos ,,Ma- ja Merre- piltid"jmt. Jutulooming
Ande Andekas-Lammutaja Muusikaajalugu Eesti muusika 18. sajand kuni 20. sajandi algus 18. sajandi alguses oli maa sõdade ja katku poolt laastatud. 18. sajandil sündis mitmehäälne koorilaul, laule hakati pillidega saatma. Rohkem puututi kokku ilmaliku lauluga, korraldati kontserte, balle ja muid pidustusi. Muusikaõpetust jagati pansionites. Sisse imbusid hernhuutlased ehk vennastekogulased, kes lisaks usu levitamisele jagasid ka haridust. Hernhuutlus on protestantlik äratusliikumine, mis on nime saanud oma keskuse Herrnhuti asunduse järgi Saksimaal. Hernhuutlaste tegevuse kõrgpunkt Eesti alal oli 18. 19. sajandil. Saaremaast kujunes liikumise üks olulisemaid keskusi. Hernhuutlased mängisid olulist rolli koorilaulu toomisel koguduseellu. Nii võib neile omistada koorilaulu esiisa r...
Rahvuslik ärkamine ja laulupeod 19. sajandi ülevaade Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (18551881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Teoorjuse (mõisnike õigus nõuda talupoegadelt maa kasutamisõiguse eest kindlat tööpanust) kaotamisega (1868) läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 1866. aasta vallakogukonnaseadus vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia otsustuspä...
põhjal ta kirjutas teose ,,Krimmi sonettides". Venemaal valmis ka Leedu ajaloo teemaline poeem ,,Konrad Wallenrod" (1828), mis kajastab ühtlasi dekabristide ülestõusu mahasurumise järgseid meeleolusid. 1829. a. õnnestus M.-il Venemaalt pääseda ja sellest alates elas ta maapaos, peamiselt Pariisis. Pagulaisaastail valminud värssromaani ,,Pan Tadeusz" on nimetud Poola rahvuseeposeks. Sàndor Petöfi (1823-1849) Petröfi oli ungari romantismi suurim laulik luuletaja, kes võitles relvaga kodumaa vabaduse eest ja langes lahingus. Tema haridustee jäi lünklikuks, kuid sellele vaatamata valdas ta palju võõrkeeli, oli palju lugenud ja tundis huvi teatri vastu. Saatuse antud väheste aastate jooksul elas ta kirevat ning heitlikku ränudri, poeedi, näitleja, ajakirjaniku ja sõdurielu. Petröfi tõi Ungari lüürikasse pöörde: tema kangelasteks olid lihtsad maainimesed, vaprad sõdurid, õilsad röövlid ja hulkurid.
ja oma järeltulijate päriseks. Seepeale lubas Peeter suure rõõmuga Maiel ja Märdil paari minna ning kosjaviinad võeti terviseks. Kokkuvõte Lydia Koidula oli oma aja üks suuremaid luuletajaid. Tema luuletusi on tõlgitud 16 keelde, samuti on Koidula üks kõige viisistatuim eesti luuletaja, juba tema eluajal oli viis loodud 25 tema tekstile. Koidula on hiljem sissekirjutatud ka paljudesse teistesse eesti kirjanike näidendeisse: A. Undla- Põldmäe ,,Viru laulik ja Koidula" (1967). Samuti on Koidulast kirjutatud luuletusi tema kirjasõbra Fr. R. Kreutzwaldi, A. Haava, J. Smuuli ja teiste poolt.
muusikavorm. Joiul baseerub kogu saami moodne muusika rokist ja folgist kuni sümfooniliste suurvormideni. Edukamatest muusikutest võiks nimetada juba mainitud A'illohasile (Nils-Aslak Valkeapää omakeelne nimi) folklaulust dzässini arenenud Mari Boinet, Wimmet ja lõunasaami Frode Fjellheimi koos ansambliga Transjoik. Vähem tuntud on idapoolsete saamide leudd. Kui joiul ei pruugi üldse teksti olla, siis leudd on rikka poeetilise keelekasutusega lugulaul. Koltade kuulsaim laulik on Jaakko Gauriloff, kunagine Soome tangokuningas, kes on praegu tagasi pöördunud traditsioonilise leuddi juurde. [3; 2010, 03,06] 8 4. GEOGRAAFILINE PILT PAIKNEMISEST [6; 2010, 03,06] Kaardi seletused: 1. Lõunasaami 6. Koltasaami 2. Umeå saami 7. Inari saami 3. Piteå saami 8. Kildini saami 4. Lule saami 9. Turjasaami 5. Põhjasaami
ajal oli Ateena oma õitsengu tipul. Ta kindlustas lõplikult demokraatia võidu polises. Philippos II - Makedoonia kuningas alates 359 eKr kuni surmani. Ta oli Aleksander Suure ja Philippos III isa. Alistas oma võimule polised. Aleksander Suur - Makedoonia kuningas 336323 eKr, antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht, Philippos II ja Olympiase poeg, Aristotelese kasvandik. Veel tänapäevalgi peetakse teda parimaks väejuhiks, kes kunagi elanud on Homeros - vanakreeka pime laulik, kahe kuulsa eepose autor: "Ilias" ja "Odüsseia" Aischylos - vanakreeka tragöödiakirjanik, esimene, kes tõi teatrilavale kaks näitlejat - enne teda oli koori kõrval esinenud vaid üks näitleja. Kirjutas umbes 90 näidendit, millest tervikuna on säilinud 7. "Aheldatud Prometheus" Sophokles üks tuntumaid vanakreeka näitekirjanikke tuntud oma tragöödiate poolest. ,,Kiningas Oidipus." Elas Ateenas. Tegi 123 näidendit. Sokrates - Elas ja õpetas Ateenas
Luuleread kõlavad kuninglikult: ,,Ja unekollile kõrri/ ei krampu enne mu käed,/ kui variseb Altmaa värav/ ja kaheks kukuvad mäed."(,,Magaja"). See kõlab ennast kehtestavalt ja võimsalt. Rõhk on nihkunud inimese võitlusele välismaalimaga. Ohunägemusi suure sõja eelsest olukorrast annab edasi luuletus ,,Dies irae", eesti keeles viha päev. On mõista, et suurt muret tuntakse olukorra pärast siin maal. ,,Kogu võim on sääl praalival puupääl./ Sinu koht, laulik, on kaagis või kuu pääl." Võim ei hooli vaimust ja tõesti toetub ainult praalivatele puupeadele. Pühadused on kuulutatud naeruväärseks ja kõlbmatuks. Tunded on tõsised ning tegelikkusetaju on kadunud, kerkima on hakanud poliitika. ,,Sellal kui süveneb korruptsioon,/ kerkib ju võikana, küsimata keelust,/ suurlinna dzunglite mürgisest neelust/ verine päike- Revolutsioon."(,,Dies irae"). Rahvas oleks nagu jäetud teadmatusse ning aeg on jätnud inimesed tukkuma. Vaikus
Illustratsioonid: Jüri Arrak Kujundus: Lembit Küüts See teos on ennekõike mõeldud lastele. Luuletuste teemad tulevad loodusest, kus tegelasteks on linnud, kassid, koerad, kärbsed, mesilased, kalad, lapsed. Kuigi Runnel on juba tükk aega tagasi suureks saanud, nii vanuselises kui kirjanduslikus mõttes, pole temast suuremat täiskasvanulikkust nii, nagu seda tänapäeval mõistetakse. Tema luuletused on lastele sama lihtne aru saada kui täiskasvanutele. Suurt elutarkust laulik jagama ei tõtta, aga väidab end teadvat, miks on taevas tähed ja miks on maa peal rohi. Intellektuaalitsemist siit ei leia, küll aga tavalist talupojalikku nutikust. Raamatus on kõik seni ilmunud laste luulekogud ,,Miks ja miks", ,,Mere ääres, metsa taga", ,,Mõtelda on mõnus", ,,Taadi tütar", mida on täiendatud hiljem kirjutatud värssidega või nende teisenditega. Raamat ,,Suureks saamine"sisaldab nii siin-seal ilmunud luuletusi, kui ka esmakordselt ilmuvaid.
hariduse ja kasvatuse eesmärk oli kasvatada igakülgselt arenenud isikut, kes oleks valmis juhtima ja kaitsma riiki 10. Religiooni osa kreeklaste maailmapildis. Jaotusmaterjal, õpik lk. 114 11. Kreeka jumalad: kaitsealune valdkond, nendega seostatavad atribuudid, loomad-linnud, puud-taimed. Jaotusmaterjal 12. Homeros, “Ilias” ja “Odüsseia”. Õpik lk. 95 Homeros oli pime laulik, keda hilisemad kreeklased pidasid ,,Iliase'' ja ,,Odüseia'' autoriks. ,,Iliase'' – lugu saab alguse Achilleuse ja Agamemnoni tülist sõjasaagi pärast ja lõpeb Hektori tapmisega. Jutustab eelkõige Achilleuse raevust ja selle karmist tagajärjest. ,,Odüseia'' – keskendub ka ühe kangelase raevukale käitumisele. Siin on peakangelane kaval ja vastupidav Odysseus, kes pikkade eksirännakute järel sõjas koju jõudes leiab eest jõugu
Antiik ja Piibel, Vana ja Uus Testament. Antiik (vastused) 1. Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonnas kujunenud kirjandust, mille algust tähistavad Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia" 8.7. sajand eKr ning mis sirutub välja hilisantiiki 4.6. sajand pKr. 2. Antiikkirjandus jääb ajavahemikku 8.-7. sajand eKr ja kestis kuni 4.-6. Sajandini pKr. 3. Homeros elas arvatavasti 8. sajandil eKr oli vanakreeka pime laulik, keda peetakse kahe kuulsa eepose autoriks. Tema kindlat eluaega ei oska keegi öelda ja pole ka kindel kas ta on ikka nende kahe eepose autor kuna need eeposed olid väga levinud ja autoreid võis olla rohkem kui üks. Kuigi on Homeros tuntud kui Euroopa esimene ilukirjanik. 4. Olümposel elas kokku 12 jumalat ja kokku oli neid kuskil 25. 5. Zeus Jupiter Peajumal, äikesejumal, vihmajumal Poseidon Neptunus Merede valitseja
Hellenite müüdid rääkisid lugusid ammustest aegadest, jumalatest ja vanal ajal elanud inimestest ja nende tegudest. Minevikus elanud kuulsaid inimesi nimetasid kreeklased kangelasteks. Sõma mythos tähendab kreeka keeles lugu. Kreeka laulikutele meeldis eriti laulda Trooja sõjast. 8 sajandil eKr loodi nende laulude põhjal kaks eepost Illias ja Odüsseia. Nende autoriks pidasid kreeklased Homerost. Need kirjandusteosed olid hellenitele tähtsaimad. Kreeka kuulus pime laulik Homeros. Tema kuulsaimad toesed on Illias ja Odüsseia. Trooja sõda Trooja sõda sai alguse sellest et kolm jumalannat arvasid et nad on kõige ilusamad ja kutsusid Trooja printsi Parise otsustama kumb neist on ilusaim. Paris valis välja jumalanna kes lubas tal tasuks röövida maailma ilusaima naise kes oli Agamommnoni venna abikaasa Helena. Kui Paris oli Helena röövinud ajasid kreeklased kokku suure sõjaväe ja purjetasid troojasse Helenat tagasi tooma.
Trubaduuride luule õitseaeg oli 12.saj. 13.saj. rüütliluules andsid tooni truväärid. Minnesingerid-12.saj. saksa rüütlilaulikud e. armastuse laulikud. Lauda-kiidulaul, õukondlik vaimulik laul Itaalias, Cantiga-Hispaanias ühehäälne vaimulik laul. Tähtsaim nimi Bernart de Ventadorn- laulud on pühendatud kõrgele ja poeetilisele armastuskunstile on säilinud ka 19 tema viisi. Kuulsaim Arrasi linna laulik oli Adam de la Halle, kes erandina lõi juba ka mitmehäälseid laule. Poogenpillid-fiidel, rebekk. Näppepillid- harf, lauto, psalteerium. Keelpill on organistrum. Puhkpillid-flööt, salmei. Gooti periood. Mitmehäälsuse tüübid: burdoon-liikumatu või lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl, tavaliselt meloodiast madalam, mitme häälne. Parafoonia- sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt. Heterofoonia- ühe meloodia
sajand eKr) 4. Vana-Kreeka ajalooga seotud olulised isikud. Otsi Internetist, millega on ajalukku läinud alljärgnevad isikud. Märgi kindlasti üles ka sajand, mil see isik elas ning võimalusel lisa selle isiku pilt. Homeros 12. - 7.saj.eKr - eeposte ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" looja vahel - pime laulik Sokrates 5.saj. eKr - vanakreeka filosoof - filosoofia ülesandeks pidas ta õpetada inimest iseennast tundma - ,,filosoofia on elamise viis" - tegeles eelkõige kõlblusse puutuva problemaatikaga
mitmepäevaseid pulmi segavaid põllutöid ja talviti olid talud jõukamal järjel, sest siis jätkus vara, et pulmi pidada. Pulmad pean noorel kuul ja kestavad kolm kuni neli päeva. Pulma algus päev oleks näljapäeval ja lõpupäev pühapäeval. Pulmas on õed, vennad, vanemad, sugulased ja kaua aegsed tuttavad. Pulmade tunnus joon on olnud ikka laulmine. Vanasti oli pulmas pulmalaulik. Pulma lauliku asemel mängib vahepeal mõni hea bänd, et pulma laulik saaks puhata. Pulmad algavad ikka pulmaliste kogunemisega pulmapäeva hommikul või eelmise päeva õhtul: peiu sugulased kogunevad peiu koju , mõrsja sugulased mõrsja koju. Iga kutsutu toob kaasa: leiva ja lihaga pulmakoti ning õlleankru. Esimesel pulmapäeval valmistutakse peiukodus sõiduks mõrsja koju. Sõiduvahendiks on hobune kelle järel on vanker. Hiljem liituvad ka teised pulmalised (autodega) pulmarongiga ainult pulmavanemad jäävad kindlasti koju
See kunagi Tartumaal sündinud laul on läbi elanud mitu elu: algul külalaulu, seejärel seltskonnalauluna, jäädes kauemaks püsima üliõpilaslaulude sekka. Laulu looja on nutikalt ära kasutanud peategelase võõrapärase, Itaalia kunagise kirikutegelase ja pühamehe nimega sarnase perekonnanime ning seetõttu kannab külamehe sepitsetud laul heldest ja altruistlikust kõrtsmikust kirikulauluga analoogset pealkirja. Toda ammust kirikulaulu olevat kirikupärimuse andmeil esimest korda laulnud kirikuisad Ambrosius ja Augustinus viimase ristimisel IV sajandil pKr. Oodina jumala suurust ja vägevust ülistav dialoogivormis «Ambroosiuse kiituslaul» on liturgilise lauluna tänaseni kirikumuusikasse püsima jäänud. Küla-Ambroosiuse laul olevat Aruküla kooliõpetaja Kristjan Abroi teateil loodud ühel 1860. aastate jõulupeol Torma postijaama kõrtsis. Arhiiviandmeil oligi «Ambroosiuse laul» oma algse viisiga tuntud peamiselt oma sünnikoha Torma ümbruses. Ü...
1.Tsivilisatsiooni teke Tsivilistatsioon e. kõrgkultuur sisemiselt korraldatud ja kõrge kultuuriastmega ühiskond Varaste tsivilisatsioonide tunnused: viljelusmajandus ja karjakasvatus(oldi üle mindud küttimiselt ja koriluselt) / ühiskondlik tööjaotus(osa inimesi tegeleb põlluharimise või karjakasvatusega, teised käsi või kirjatööga, juhivad riiki) / ühiskondlik kihistumine / riiklus(rikkam ülemkiht või osa sellest oli saanud sisuliselt elukutseliseks ja valitsevaks klassiks, mis juhtis ja kontrollis madalamate ametnike abil ja seadustele toetudes enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil) / kirja olemasolu(seda kasutati eelkõige majandamist ja riikliku korraldust puudutavate ülestähenduste tegemiseks) / usk jumalatesse Vanaaja tsivilisatsioonide uurimine: arheoloogia - muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku käsitlev ajalooteaduse haru, muinasteadus (tegeleb vanade esemete väljakaevamisega ja nende uurimisega) et...
Püünsi Kool 1850-1918. RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG EESTIS. Õpimapp Koostaja: Sten-Kristjan Nurk 8.klass Juhendaja: Veronika Uussaar Püünsi 2012 Sisukord Sissejuhatus.... 3 Kasutatud kirjandus....4 Ristsõna....5 Mõisted....6 Johann Voldemar Jannsen....6-8 I Üldlaulupidu....8-10 Kokkuvõte....10 Sissejuhatus 19.sajandi keskpaigas algas Eestis rahvuslik ärkamine. Selleks ajaks oli üles kasvanud uus põlvkond, kes oli sündinud juba vabana. Eestlastel oli tekkinud oma haritlaskond, kes ei seadnud oma sihiks enam kiiret saksastumist, vaid tööd oma rahva hüvanguks, eelkõige rahvusliku eneseteadvuse kasvatamist. Eestlaste rahvustunnet tõstsid erinevate ajalehtede ilmuma hakkamine ja mitmete seltside...
Sophokles Sophokles elas aastatel 496-406 eKr. Sophokles oli üks tuntumaid vanakreeka näitekirjanikke. Sophokles on tuntud oma tragöödiate (näiteks "Kuningas Oidipus") poolest. Ta elas Ateenas ja oli Periklese sõber. Tegi 123 näidendit, 24 esikohta, mitte kunagi kolmas. Esimest korda astus ta avalikkuse ette pärast Kreeka-Pärsia sõdu, kui ta noorukina esines võidupidustustel. Homeros Homeros oli vanakreeka pime laulik, keda peetakse kahe kuulsa eepose autoriks.Antiikkirjanduse esimesteks meie ajani säilinud mälestisteks on eeposed "Ilias" ja "Odüsseia". Mõlema eepose süzeed on võetud Trooja sõda käsitlevatest heroilistest muistenditest ning seetõttu oli eeposte sündmustik kaasaegsetele laialt teada. "Ilias" "Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal
Aoid on kutseline laulik. Aoid laulab jumaliku sisenduse mõjul, ta pigem improviseerib, kui esitab juba valmis laule kindlakskujunenud tekstiga. To pole mitte üksnes laulik, vaid ka laulu looja. Eriti värvikalt kirjeldadakse pimeda aoidi Demodokose esinemist faiaakide juninga Alkinoose kojas pidulikul koosviibimisel. Rapsood rändlaulikud, kes esitasid neile tundmatu publiku ees enam-vähem fikseerunud tekste. Esimene rapsood jääb aega 6. saj e. m. a., Soloni ja türann Peisistratose aega, mil Ateenas hakati regulaarsel Homerose eeposeid ette kandma. Heksameeter daktüliline värss. Loojaks joonia aoidid. Kohustuslik eepilisele luulele
Pulmad peeti noorel kuul ja kestsid tavakohaselt 3 - 4 päeva. Pulmade alguspäev on olnud väga erinev. Varasemad teated märgivad pulmade alguspäevaks neljapäeva ja pulmad lõppesid tavaliselt pühapäeval. Uuemad pulmapeod algasid esmaspäeval ja lõpp oli neljapäeval. Eesti pärimuslike pulmade oluline tunnusjoon on laulurohkus. Vana regilaul on säilinud elavana kõige kauem pulmades. Pulmaliste mõlemat poolt, mõrsja poolset vakarahvast ja peiupoolset saajarahvast, esindas oma laulik ehk kaasik. Pulmalaulikud olid eeslauljatena ühtlasi head kombestiku tundjad ja tegelikult juhtisid pulmarituaali, ehkki vormiliselt olid juhid saajarahva poolt isamees ja vakarahva poolt kaasanaine. Peale kommete tundmise ja laulude teadmise pidi pulmalaulik olema ka sõnaosav improviseerija: tuli reageerida vastaspoole igale märkusele, olgu see pahakspanev või heakskiitev. Vakarahva juhiks oli kaasanaine - vanem abielus naine. Lesk, lapseta ega rase naine kaasanaiseks ei sobinud.
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Johann Voldemar Jannsen (Sünninimi: Jaan Woldemar Jensen) Referaat Koostaja: Robertallan Tuisk Rühm: IT 14E Juhendas: Hilja Kattago Tallinn 2015 1 SISUKORD Sisukord....................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................3 Elulugu......................................................................................4 Looming.......................................................................................6 Perno Postimees ehk Näddalileht.........................................................7 Eesti Postimees ehk Näddalaleht..........................................................8 ...
EESTLASTE ÄRKAMISAEG JA ESIMENE ÜLDLAULUPIDU Eesti rahva ajaloos nii kaalukat osa etendanud laulupeo-fenomen kujutab endast kultuurilaenu, millest formeeriti rahvusliku eneseteadvuse kasvatamise tähelepanuväärne tegur, sellest kujundati rahvuslikku identiteeti kandev traditsioon. Saksa kultuuriareaalis harrastatavate suurte laulmispidustuste eeskujul arenes baltisaksa Liedertafel lauluseltside avatud ühistegevuse vormiks laulupidude korraldamine, esimene neist toimus 1836. aastal Riias. Oluliseks tõukejõuks koorilaulu energiliseks propageerimiseks maarahva hulgas sai 1857. aastal Tallinnas peetud baltisaksa. Koorikultuuri areng, kooride arvuline kasv ning nende järjest suurem tähtsus rahvuslikus liikumises pani aluse ka laulupidude traditsioonile. Eesti laulupidude eelkäijaiks olid laulupühad, laulukontserdid kihelkondlikus ulatuses. Pärast seda kui kohalikud saksa koorid olid korraldanud Tallinnas (1857) ja Riias (1861) laulupeo, hak...
Lydia Koidula (1843-1886) Luuletaja, jutu- ja näitekirjanik, eesti teatri rajaja, eesti rahvusliku liikumise sümbolkuju. Sündis 24. detsembril 1843 Vändras J. V. Jannseni esimese lapsena (kodanikunimi ongi Lydia Emilie Florentine Jannsen, abielus Michelson). Tema elusaatus kujunes omas ajas erandlikuks. Koidula lõpetas Pärnus saksakeelse tütarlastekooli ja sooritas Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami. Juba noorelt asus isa kõrval tööle ajalehtede "Perno Postimees" ja "Eesti Postimees" juures, saades nii praktiliselt eesti esimeseks naisajakirjanikuks. Papa Jannseni eestvõttel avaldas Koidula juba 1863 oma esimese raamatu, tõlkelise jutukese "Ojamölder ja tema minia" (tõlgiti ka soome ja saksa keelde). Kui perekond 1863 Tartusse kolis, töötas Koidula kümme aastat ajalehe "Eesti Postimees" praktilise toimetajana. Avaldas seal arvukalt jutte ja luuletusi, millest tema eluajal anti välja luulekogud "Vainulilled" (1866) ja "Emajõe Ööb...
Kui Oidipuse mõistis, mis ta teinud oli, ei suutnud ta ema enam häbitunnet taluda ning sooritas enesetapu. Oidipus pidas kõike juhtunut enda süüks ning tahtmata näha edasisi kurjustegusid, pimestas mees end sõlenõelaga. Olles pimedaks jäänud, usaldas kuningas oma lapsed ning trooni Iokaste vennale Kreonile ning läks Teebast ära. Ülejäänud elu veetis Oidipus tundmatu karjusena. Orpheus ja Eurydike / Orpehuse eksirännakud Orpheus oli laulik, kelle laul lummas kõiki inimesi, loodust, jumalaid, loomi. Orpheus võttis endale naiseks najaadi Eurydike, kes oli sama ilus, kui Orpheuse laul. Ühel päeval pidi Orpheus kodunt ära minema ja Eurydike jäi üksi. Näkil tekkis igatsus sõbrannade järele ja ta hakkas mööda heinamaad nende juurde jooksma. Äkitselt aga sai ta mao käest hammustada ja sai surma. Kui Orpheus sellest teada sai, hakkas ta väga kurbe laule laulma ning ihkas Eurydiket tagasi maa peale
Koorilüürikas eristati mitmeid liike: epiniikionid (võitjate auks spordivõistlustel), enkoomionid (kiitusalul tähtsale inimesele), ditürambid (ülistuslaul Dionysosele), hümnid. Olulised vormid sellest perioodist on veel epigramm algselt kiri hauakivil, hiljem kokkusurutud sõnastusega lühike lüüriline luuletus (loojaks peetakse Simonidest) ja treen e. kaebelaul. Tähtsaim koorilüürik oli Pindaros, viimane kreeka aristokraatia laulik (Kleis 1980: 57-58). Heroilise eepose langus. Koomiline eepos Antiikaja teadlased püüdsis kindlaks määrata Homerose järgijate poeemide sisu ajalist järgnevust ja jaotada neid keskuste järgi, mille ümber koondub poeemide tegevus. Iga selline rühm moodustas suletud ringi ehk küklose, mistõttu neid luuleteoseid nimetatakse küklilisteks poeemideks. Kõige enam on tuntud Trooja ja Teeba küklos. Homerose eepostest erinesid küklilised poeemid oma kompositsioonilt
Evald Aava loomingust moodustavad kaalukama osa koorilaulud - ta on kirjutanud ligi 50 sega-, nais- ja meeskoorilaulu, mitmeid on võetud üldlaulupidude ja muusikapäevade kavva (nt. ’’Laulik’’, ’’Hommik’’, ’’Me oleme põhjamaa lapsed’’ jt). Aava laulud on pälvinud ka auhindu koorilaulude võistlustel. Ta on loonud ka sümfoonilist ja kammermuusikat ning tema helikeelele on omane meloodiarikkus. E. Aava laulik Evald Aav ’’Tõsine’’ muusika ENSV ajal Abi Zeider on 31.08.1920. Valgas sündinud ja 12.03.1999. aasatl Tallinnas surnud juudist trompetist. Juba tema lapsepõlveunistus oli vanema venna trompet ning omaenese pilli sai ta alles kahekümne ühe aasta vanuselt. Nii oli tegemist tõelise andega, mis puhkes õitsele muusikust enesest. Hiljem täiendas ta end muusikpedagoogide Nikolai Kubli ja professor Julius Vaks juures.
RUKIST VESKIL JAHVAB? :,: :,: VAATA, NÕNDA TALURAHVAS RUKIST VESKIL JAHVAB! :,: · :,: TEAD SA, KUIDAS TALURAHVAS VÄSIMUSEST PUHKAB? :,: :,: VAATA, NÕNDA TALURAHVAS VÄSIMUSEST PUHKAB! :,: · :,: TEAD SA, KUIDAS KÜLANOORED PEOTANTSU LÖÖVAD? :,: :,: VAATA, NÕNDA KÜLANOORED PEOTANTSU LÖÖVAD! :,: Kaljuste,H. Üldhariduskooli muusikaõpetuse eriklassi Laulik II. Tln. 1981 45 ME LÄHME RUKIST LÕIKAMA. ME LÄHME RUKIST LÕIKAMA, KES HAKKAB VIHKE KÖITMA? KAS, ARMAS SÕBER, TAHAD SA KA MEIE SELTSI HEITA? REFR. MINA OTSIN JA SINA OTSID JA IGAÜKS OTSIB OMA. MINA LEIDSIN JA SINA LEIDSID, KES HOOLETU JÄÄB ILMA! ME LÄHME LINA KITKUMA, KES HAKKB LINA KÖITMA?
Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 1 Sissejuhatus..........................................................................................................................2 Elulugu.................................................................................................................................3 Tähtsus Eesti kultuuriloos.................................................................................................4 Kokkuvõte............................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus............................................................................................................. 9 Sissejuhatus Kes meist poleks kuulnud seoses 19.sajandi rahvusliku liikumisega Johann Voldemar Jannse...
1.hernhuutlus protestantlik äratusliikumine, mis on nime saanud oma keskuse Herrnhuti asunduse järgi Saksimaal.Hernhuutlaste tegevuse kõrgpunkt Eesti alal on olnud 18.-19. sajandil.Saaremaast kujunes üks liikumise olulisemaid keskusi Eesti alal. Oluline roll oli neil mängida koorilaulu toomisel koguduseellu. Selliselt võib hernhuutlastele omistada koorilaulu esiisa rolli Eestis, millel on aga ka teine tahk - just vennastekogude koorilaul sai saatuslikuks traditsioonilisele Eesti regilaulule, mille laulmisest koraalide kasuks loobuti. Laiemas plaanis võtab hernhuutlaste kultuuriloolise rolli kokku Vennastekogud pakkusid talurahvale eneseteostusvõimalusi. Mitte asjata ei võetud hernhuutlik termin ärkamine nii eestlaste kui lätlaste rahvusliku liikumise sünonüümiks. Vennastekogude liikumisega kaasnev päevikute ja kirjavahetuse pidamine andis eestlastele motiivi kirjutamisoskuse omandamiseks. Teada on Urvaste talu...
SISSEJUHATUS Kes meist poleks kuulnud seoses 19.sajandi rahvusliku liikumisega Johann Voldemar Jannseni nime. Teda teatakse kui eestluse äratajat ja kirjanduse arendajat. Kaasmaalaste seas saavutas ta rahvamehe tuntuse ja hüüdnime Papa Jannsen juba oma eluajal. Ta sündis lihtsasse mõisaveski perekonda. Lapsepõlv oli tal isa surma tõttu raske, kuid ta rühkis edasi oma eesmärgi poole ning saavutas midagi suurt. Jannsen oli üks Eesti iseseisvuse rajajaist, olles eeskujuks paljudele teistele iseseisvuse eest võitlejatele, samas kui tal endal ei olnud eriti eeskujusid. Ometi süüdistati teda reetmises ja liigeses passiivsuses. Keegi ilmselt ei kahtle, et ta on olnud Eesti jaoks üks väga oluline inimene, kuid kuidas siiski kulges ta elutee ning mida ta tegi meie riigi ja kultuuri heaks, et me kõik temast midagi teame? ELULUGU Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail 1819. Vana- Vändra mõisa vesiveskis, möldri peres. Pärast isa surma 1826. aa...
Tegi palju pühendusluuletusi, mille adressaatideks on pärjatud Paul Fleming, Eestimaa peapiiskop Joachim Ihering, Heinrich Stahl jne. Ta oli uusladina luule esindaja, kelle luulet tuleb vaadelda Euroopa-kultuuri ruumis ja kontekstis. Temal oli 45 teadaolevat luuletust kreeka, saksa ja ladina ja eesti keeles. Vormireeglid kohandas Martin Opitz ja Fleming tutvustas agaralt. Carmen Alexadrinumi sisu- peigmehe kiitusele järgneb pruudi ilu ülistus. Mõrsja isa rikkuse kirjeldus. Laulik soovib noorpaarile õnnistust ja palju lapsi. Mõrsja saabumine mehe majja. Paul Fleming 1609-1640 Umbes kolm ja kolmveerand sajandit tagasi viibis kahel korral tallinnas tuntud saksa luuletaja Paul Fleming. Esimest korda oli ta siin jaanuar 1635 kuni märts 1636 ja teist korda aprillist- oktoobrini 1639. Kokku seega umbes poolteist aastat. 6 Tallinna tuli Fleming saatkonnaga, mille Holstein-Gottorpi hertsog läkitas 1633. Aastal Moskvasse
Hiljem esines harva ka põikflööti, signaalpillina tunti sarvhuulikuga metalltrompetit. Löökpillidest olid tähtsamad kastanjetidelaadne krotala, vasktaldrikud ja tamburiin. Arhailine ajajärk 5. Millal oli Vana-Kreekas kultuuri arhailine ajajärk? 8.-6. sajand eKr. Arhailist ajajärku iseloomustab eelkõige rahvaluule ja rändlaulikute loomimgu kujunemine kunstipäraseks eepiliseks lugulaudeks ehk eeposteks. aoid Vana-Kreeka kutseline laulik 9.-8. sajandil eKr. rapsood Vana-Kreeka rändlaulik Kultuslikud laulutüübid, mida esitati enamasti kooriga: paiaan Apollonile pühendatud laul kitara saatel. treen surnuitk aulose saatel. hümenaios pulmalaul aulose saatel. hümn kultuslaulude ühine nimetus; pidulik ühislaul; poeetilise värsstekstiga liturgiline laul. nomos reeglite kogum, mida peab kitara saatel lauldav kultuslik laul järgima. Klassikaline ajajärk Klassikalisel ajajärgul oli keskne zanr
Selles kirjeldab Parmenides iseenda läbielamist: teekonda jumalanna juurde ning kohtumist viimasega. Luuletuse järgmised osad annavad aga teada sellest, mida jumalanna olevat Parmenidesele ütelnud. On tähelepanuväärne, et Parmenides on asetanud oma õpetuse jumalanna suhu – sellisena pretendeerib see enamale kehtivusele kui võiks omada mõtleja pelgalt isiklik arvamus. Luuleteoste niisugune ülesehitus oli tolle aja kreeklaste jaoks küllalt tavakohane. Ikka pöördus laulik oma teose alguses muusade poole ja palus neilt õpetust. Sellega pidi loodama kujutlus, nagu oleks järgnevalt mitte niivõrd laulik ise, vaid muusad need, kes tema suu kaudu kõnelevad. Selles avaldus tolleaegsete luuletajate eneseteadvus, mis ei käsitanud oma jutustust mitte isikliku saavutuse või veel vähem väljamõeldisena, vaid jumaliku annina. Veel ei olnud kujunenud uusasaegset ettekujutust autorist, kes kõige välise suhtes autonoomsena loob suveräänselt oma kujutlusmaailma
TALLINNA PÄÄSKÜLA GÜMNAASIUM JOHANN VOLDEMAR JANNSEN referaat 10b klass Juhendaja: õp. Aida Tender Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................3 Elulugu.....................................................................................4 Looming.....................................................................................7 Perno Postimees...........................................................................9 Eesti Postimees..........................................................................11 Eesti esimene üldlaulupidu............................................................13 Kokkuvõte................................................................................15 Kasutatud kirjandus.....................................................................16 SISSEJUHATUS ...
Eesti kirjandus 20. sajandi I poolel Kultuuritaust · 1905.aastal alustas oma I albumiga tegevust Noor-Eesti rühmitus, mis esindab kõige selgemini 20.sajandi alguse eesti kirjanduse ja kultuuri uusi suundumisi. · 1906.aastal hakkas ilmuma kirjandusuurimuslik ja kriitiline ajakiri Eesti Kirjandus. · 1906.aastal avati Tartus erakoolina esimene eesti õppekeelega keskkool- Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasium. · 1906- 1910 toimusid kolm esimest eesti kunstinäitust, millest kolmas, Noor-Eesti ettevõtmisel toimunud näitus, tähendas uue kunstnike põlve esiletõusu. · 1907. aastal asutati Eesti Kirjanduse Selts; 1906 ilmuma hakanud kirjandusajakirjast Eesti Kirjandus sai EKSi väljaanne. 1909. aastal loodi Eesti Rahva Muuseum, mille ülesandeks oli talletada rahvakultuuri. · · Mitmekesistus eesti ajakirjandus: juba traditsioonidega rahvusmeelne Postimehe kõrvale loodi radikaalsed ajalehed Teataja( 1901-1905), Uudised(1903-1905) jt....
Sentimentalism on 18. sajandi alguses enne romantismi tekkinud kirjandusvool, mida iseloomustab liialdatud tundelisus, nutulisus, emotsionaalsus. Sentimentalistid seadsid klassitsistide mõistuslikkusele vastu tunnetekultuse. Teostes püüdsid nad avada kannatava inimese sisemaailma. Sageli kaldusid nad liialdustesse, muutusid härdameelseks. Eesti kirjanduses on sentimentalismi seepärast nimetatud ka haleduse vooluks. Sentimentalistid pöörasid suurt tähelepanu looduskirjeldustele. Nad püüdsid tegelaste hingeelu avada looduse kaudu. Teoste keelde tuli ilukõne. Kangelase tunnete vahetuks edasiandmiseks võeti käsutusele uued kirjandusvormid, näiteks kiri, päevik, eleegia. Jean-Jacques Rousseau->(1712 -1778) Prantsusmaa. Nikolai Karamzin-> (1766-1826) Venemaa. ,,Vaene Liisa", ,,Vene ränduri kirjad" Suve Jaan-> (1777-1851) Eesti. ,,Luige Laus" Romantism Tekkis 1789 1830 Prantsuse revolutsiooni algusest tööstusrevolutsioonini. Kirjanike iseloo...
Folkloristika alused õppejõud Tiiu Jaago [email protected] 5. september SISSEJUHATUS Oma uurimusmeetod võrdlev ajalolooline. Folkloristika kujunes isesesivaks teadusharuks Eestis 19. saj. lõpp 20. saj. alguses, kuulub filoloogia alla. Kõike, mida uurib käib teatud spetsiifilise teksti läbi. Rahvaluule ehk folkloor on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. Rahvaluule kujuneb, püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis ning talle on omane pidev muutumine. Rahvaluule mõiste on kujunenud kahte telge pidi: 1. vertikaalne telg kujunes sõltuvalt eesti rahvaluule ja kultuuriajaloo, sh. teadusajaloo üldisest arengujoonest (19. sajandi kultuurimurrang; rahvaluule aine rohkus arhiivis; filoloogilise suuna domineerimine); 2. horisontaalset telge kujundasid rahvusvahelised teaduskontaktid (saksa, nõukogude, soome, viimase va...
konkurss. Muuseumlinn Nesebâr Umbes 120 km kaugusel Varnast maalilisel saarel asuv suur ja võluv Nesebâr oli algselt pisike kaluriküla, mida on mainitud juba VII sajandil, ent inimesed elanud siin juba 3000 aasta eest. See paik on häll tsivilisatsioonile, mida kreeklased nimetasid traakiaks. Seda tsivilisatsiooni katab tihe saladuseloor traaklastel ei olnud küll kirja, ent nad olid kuulsad oma kõrgeltarenenud kultuuri poolest. Traakiast pärinesid Spartacus ja kuulus kreeka laulik Orpheus. Praeguseks on nendest aegadest jäänud kindluse seinte varemed ja väravad. Üha laienev linn oli kunagi kuulus oma 40 kiriku poolest. Nüüdseks on neid järele jäänud üksnes 10 mõned neist keskajal, mõned koguni V sajandil ehitatud. Enamik linna ehitistest on väga madalad türgi ikke ajal ei tohtinud bulgaarlased ehitatada kõrgemaid hooneid kui hobuse seljas istuva ratsaniku kõrgus oli. Ehkki Nesebârist on läbi marssinud kõik Bulgaaria vallutajad (kreeklased,
3) Platon jätkas Pythagorase õpetust arvudest. Kaitses muusika traditsioone. 4) Aristoteles Rõhutas muusika tähtsust kasvatuses, omistas suurt tähendust eetilistele väärtustele. 5) Aristoxenes Süstematiseeris rütmiõpetuse, koondas kreeka helilaadid ratsionaalseks süsteemiks. 6) Boethius - Pani aluse Euroopa muusikateooriale Arhailine ajajärk 8.-6. sajand eKr 1) aoid kutseline laulik, improviseerib 2) rapsood rändlaulik, kandis tektste ette, mitte ei loonud ise 3) paiaan Apollonile pühendatud laul kitara saatel 4) treen surnuitk aulose saatel 5) hümenaios pulmalaul aulose saatel 6) hümn kultuslaul 7) nomos reeglite kogum, mida peab kultuslik laul järgima Klassikaline ajajärk 5.-4. saj eKr
Muistsel ajal polnud mõrsja nõusolek abielluks vajalik, sobiv tütarlaps kas osteti või rööviti. Vanematel tuli abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata. Aja jooksul hakkasid järjest suuremat kaalu omandama noorte endi soovid. Sellele aitas kaasa noorte suhtlemine kiigemäel ja külapidudel ning ehalkäimine. Eesti pulm on nii-öelda laulupulm: laul saadab kombetalitust täielikult. Pulmaliste mõlemat pool esindas oma laulik ehk kaasik. Pulmalaulikud olid eeslauljatena ühtlasi head kombestiku tundjad ja tegelikult juhtisid pulmarituaali, ehkki vormiliselt olid juhid saajarahva poolt isamees ja vakarahva poolt kaasanaine. Peale kommete tundmise ja laulude teadmise pidi pulmalaulik olema ka sõnaosav improviseerija: tuli reageerida vastaspoole igale märkusele. Abielluti üldiselt talvel, siis polnud mitmepäevaseid pulmi segavaid põllutöid. Ka talud olid sel ajal kõige jõukamal järjel
Ometi on poeet ühe oma kõige tundeküllasema luuletsükli kirjutanud hoomis oma õele Surale. "Õele Surale"-sellise pühendusega varustas poeet mitmeid hilisemaid luuletusi. Neis meenutas ta oma lapsepõlve, otsekui lahkumistervitust saates: Laula nüüd mõnda lulukest, mida meile laulis me elatunud memm. Uninub luhtunud lootuste rida. Sulle kaasa ümisen. 4.Looming Esimesed värsid kurjutas ta juba üheksa aastaselt ning esimesed värsid trükitakse 1914 aastal. Ta oli looduse ja külaelu laulik. Jessenini luule on peaaegu alati autobiograafiline. Näiteks luuletuses "Kojutulek" käivad sõnad "armas kants" tema kodukoha Rajazanimaa kohta. Oma kodukohas kirjutas ta need sõnad põhjentatud enesejaatuse ja varjatud kurbusega: Ta ainult sellega jääb kestma üle aja et venemaa talueit siin tõi kord ilmale skandaalse luuletaja Jessenini varasem luule on enamasti rõõmsameelne, reibas ja vallatu, õrn ja kohati õhuliselt nukker. Kõike Rõõmsalt võtan vastu,
väikelinnas Vitebskis. Marci ema oli kantud koos suure nurgavoodiga linna teise otsa haiglasse sest nende linnaosa hävitas sellel ajal halastamatu tulekahju. Tema isa ja ema tunnistasid hassidismi, 18. sajandil Ida-Euroopas tekkinud müstilist usulahku, mille õpetuse aluseks oli tagasipõõrdumine pühakirja algallikate juurde. Seda iseäralikum näib Chagalli soe suhtumine Kristusesse, mis temas tärkas niipea kui sai täisealiseks. Jeesus polnud talle mitte messias vaid imeline laulik halastusest ja kannatusest, ja neile tunnetele jäi kunstniku süda alati avatuks. Lapsepõlves ei kogenud Chagall ka seda alandavat hirmu ja lõmitamist, mis on omased nii paljudele juutidele, sest tema kodulinnas Vitebskis oli väga palju juute. Chagalli isapoolne suguvõsa oli arvatavasti rikkam kui enampoolne. Isapoolsed vanavanemad olevat tulnud kubermangu lõunaosas asuvast Mogiljovist. Marc Chagalli isa
AJALUGU 1. Kooli ajalugu · 5 teadmist Hugo Treffneri kohta: o 1845-1912 o Sündis Kanepis o Kolm venda, üks õde o Töötas koduõpetaja eratundide andjana o Aitas korraldada II üldlaulupidu · detsember 1883 Treffneri koolil tegutsemisluba · kool tegutses Hobuse tänaval · 1919 HTG liideti Kubermangugümnaasiumiga · alguses (kuni 1954.a) HTG poistekool · NL'i ajal nimeks A.H.Tammsaare nimeline Tartu I Keskkool · 1961 avati Eesti esimene matemaatika eriklass · 1990.a taastati HTG nimi (7.-12.klass), põhikool eraldus gümnaasiumist (Tartu Kesklinna Kool) · ainult gümnaasiumiklassid ca 10 aastat · 1998.a tulekahju, õppetöö erinevates hoonetes üle Tartu, renoveeritud koolimaja avati 2002 2. Muinasaeg · Ajaloo põhietapid: o Muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiaeg (8 milj 3000 eKr) o Vanaaeg (3000 476 eKr) o Keskaeg (5.-15.saj) o Uusaeg (16.-19.saj) ...
1. Regilaulu komponendid: Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus.Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. 2. Regilaulu liigid: Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul) · Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) · Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt) · Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt) · Kiige-, mängu- ja tantsulaulud 3. Kooride tegevus 19.saj. teisel poolel: Laulu- ja mänguselts "Vanemuine" Asutati 1865 J. V. Jannseni eestvedamisel. "Vanemuine" polnud ainult Tartu keskne, tal oli üle-eestiline tähtsus. "Vanemuine" õhutas ja näitas eeskuju pasunakooride,...
suri keegi. Algupäraselt polnud siiski mingid hämarad saatusjõud, vaid sünnijumalannad. Nad külastasid ema ja last kolmandal päeval pärast sündi ning määrasid, milline saab tema saatus olema, nõnda juhtus ka Meleagrosega. Sääraste omaduste tõttu hinnati neid Kreekas kultuslikult mitmel pool. Selle kohta annavad tõestust rohked raidkirjad ja muud mälestusmärgid. Ehkki moirade valikud näisid karmid ja ootamatud, ei seatud neid siiski kahtluse alla ning nendega lepiti. Ent suur laulik Orpheus ei aktsepteerinud oma armastatud Eurydike äkilist kaotust ning otsustas ta Hadesest ära tuua. Persephone, allilma kuninganna, oli Orpheuse kurvast laulust niivõrd liigutada, et andis viimasele võimaluse koos kallimaga tagasi pöörduda juhul kui mees Hadesest lahkudes tagasi ei vaata. Siiras armastus ja igatsus ning painav 2
Paljud rahvad olid vabanenud võõrvallutajatest tekkis huvi oma maa vastu hakatakse looma rahvuslikku kunsti/muusikat, tekivad heliloojate rahvuslikud koolkonnad, kes toetuvad loomingus oma maa rahvamuusika intonatsioonidele. FRANZ SCHUBERT 1797-1828 Austria helilooja. Sündis Viini eeslinnas Schuberti loominguline tegevus kluges koos Beethoveniga. Beeth. looming oli mõjutatud revolutsiooni esialgsest vaimustusest, Schst sai allasurutud ühiskonnakihtide lootuste ja pettumuste laulik. Tagasihoidlik, pisemgi pettumus sundis teda arglikult taganema ja enesesse tõmbuma. Esitati Schub muusikat, aplodeeriti sageli interpreedile, unustades täiesti helilooja, kes näis kohal viibivat vaid klaverisaatja tagasihoidlikus rollis. Schub pühendus jäägitult ainult loomingule. Esimene ja viimane autorikontsert 1828. Tunnustus tuli alles peale surma. Elu ajal ei avaldatud ühtki teost. Schubertit peetakse esimeseks romantikuks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
