Osake igavikku Inimesed on ajalugu; iga päevaga suureneb toimunud sündmuste arv, avanevad uued, ,,puhtad leheküljed" eluraamatuis. Kuis lausus kord kord Lev Tolstoi: ,,Ajalugu oleks midagi erakordset, kui see vaid tõsi oleks," arvan ka mina, et grandioosne mälestistekogum koosneb pigem pisematest ja suurematest valedest ja vaikivatest pausidest, hädavaevu kokkutõmmatud, et terviku muljet jätta. Sideainena on aga kasutatud traditsioone ainsat reaalsete tõendusmaterjalidega eksisteerivat silda olemasoleva ja möödunu vahel. Daniel Vaariku essees ,,Traditsiooni leiutamine" köitis mind mõiste 'illusioon' kasutamine sealses mõttekäigus: ,,Traditsioon, sa oled ikka täielik illusioon. Ent kas me saaksime hakkama ilma sinuta?" Ei saa, sest kui oleks põhjatu teadmiste kuristik ja meie seisaks ühel servadest, kõigest vaadates vastaskallast, kuhu jäi minevik, ei saaks me kunagi osa sellest, mis ku...
Millega sealt tuleks Teie arvates arvestada ämmaemandal (mis sealt haakub ämmaemanda elukutsega), kui üldse? Kõigepealt tuleb arvestada sellega, et paljud buddistid taimetoitlased, ning ämmaemandal tuleb olla väga tolerantne naise nõustamisel. Võib olla määrata vitamiine, et lootel ei tekiks minge aine vaegust ning tulemusena arenguprobleeme. Samuti tuleb arvestada sellega, et patsiendi sugulased,lähedased võivad häälega palvetada, laulda, siis ämmaemand peab olema valmis läbirääkimiseks, kui see segab haigla tööle. Samuti buddistid tihti soovivad põletada erinevaid küünlaid või viirukit palatis, siis ämmaemand peab olema valmis otsima alternatiive.
Kevad, suvi, sügis ja talv. Ma ei kujuta ette, kui ma peaks aastaringselt elama 35-kraadises kuumuses. Või siis külmetama pakase käes. Ikka on hea oodata talve, sest siis tuleb lumi maha ning lastel on alati lõbus lumes möllata, või siis suve, kus on palav ning saab ujumas käia. Samuti iga viie aasta tagant on meil suvel traditsiooniks juba alates 1869.aastast pidada laulu-ja tantsupidu. See on see hetk, kus kogu Eesti tuleb kokku, et ühiselt laulda ning olla koos. Samuti tuleb inimesi ka mujalt riikidest kokku, kuna me oleme ainuke riik maailmas, kes peab oma laulu-ja tantsupidu ja see on traditsioon, mis jääb. Me laulsime ennast vabaks. Minu jaoks on Eesti riik, kus ma tahan olla ja jääda siia elulõpuni. Siin on mu sõbrad, mu perekond ja meie ühine keel ning traditsioonid. Reismias on muidugi tore käia ning näha teiste riikide kultuure ja tavasid, aga igaveseks Eestist teise riiki lahkuda mina ei suudaks.
tänapäeval kõigile eestlastele tuttav oma müütide poolest. Ent aastaid tagasi, kui eepos laiale avalikkusele kättesaadavaks sai, hakkas see meie rahvale avaldama suurt mõju. Läbi eepose hakkas suurenema rahva eneseteadvus ning kasvas rahvustunne. Eestluse elujõu allikateks on kindlasti ka meie rahva ühised traditsioonid. Nii toimuvad Eestis ühistantsu- ja laulupeod, mis on kujunenud rahva ühtekuuluvuse väljendajaks. Tuhanded inimesed tulevad üle Eesti kokku, et ühiselt laulda ning tantsida nii, nagu seda on tehtud juba aastaid. Sellistel üritustel õhkab ainult positiivsust. Inimesed tunnevad end võrdsetena, tagaplaanile jäetakse materiaalsed vajadused, pühendutakse ainult käimasolevale hetkele, nautides koos mitmete tuhandete eestlastega ühist pidupäeva. Kuid mis veel võiks suurendada meie rahva ühtekuuluvust? Paljude arust pole eesti sportlased väärt mitte kui midagi. Mina nii ei arva. Just
laule müraks. ABBA laulud on nii neutraalsed ja samuti on bändil väga lahedad kostüümid. ABBA laule vaadates jääb kõigepealt silma muusikainstrumendid, sest mina pole enam tänapäeval kohanud selliseid. Ma olen käinud kuulamas ooperit ja nüüd siis muusikali. Mulle rohkem meeldis muusikal, sest see on kaasahaaravam ja tekitab hea tuju. Ooper on minu jaoks teistsugune. Mulle meeldib kuulata, kui võimsalt suudab inimene laulda aga minu jaoks tekitab see natuke kurbust. ,,Mamma Mia" muusikal on kindlasti kohustuslik kõikidele ABBA fännidele. Lisaks soovitan ka kõikidel teistel seda vaatamas käia. Lihtsalt seepärast, et saaksite nautida häid laule, vaadata ilusat lavakujundust ja uhkeid kostüüme. Samuti ei puudu etendusest ka naer.
Rõdudele paigutati ka koore ja pilliansambleid, neist igaüks 4-5-häälne. Mitmekoorimuusikat iseloomustavad võrdsete kooriblokkide vastandamine, ,,dialoogid" kahe koori vahel, kajaefekt, palju kasutati pille! Paljukoorilises muusikas võis mõni koor koosneda üksnes pillidest. Ilmalik laul ja seltskonnamuusika 16. sajandil Seltskonnamuusika mõiste Ettekandmisel oli oluline, et kogu seltskond saaks selles osaleda. Esituskoosseisud varieerusid: ·kõiki hääli võidi laulda ·kõiki hääli võidi mängida, kusjuures pillikoosseis oli vabalt valitav ·hääli võis vabalt jagada lauljate ja mängijate vahel ·kõiki hääli võidi laulda, neid ühtlasti pillidel dubleerides. Sansoon ja programmsansoon Prantsuse sansoon üldnimetus 4-häälsele prantsuse keelsele ilmalikule armastuslaulule Programmsansoon seal kasutati helimaalitehnikat, kus muusikas kujutatakse looduspilte või olustikustseene nagu lindude laul, lahingustseenid jms.
heliloojast. Tema kuulsamad laulud on : ,,Teisiel pool vett" , ,,Kui mind enam ei ole" , ,,Nii vaikseks kõik on jäänud" , ,,Vaiki kui võid" jpt. Anne Veski Anne Veski sündis 27. veebruaril 1956 Raplas . Ta on saavutanud suurt populaarsust ka endise Nõukogude Liidu ja Venemaa estraadilavadel. Anne on pärit täiesti tavalisest eesti perest, kus mindi hommikul tööle ja õhtul ehitati maja. Kellelgi ei olnud aega lastega nunnutada ega neile laulda. Peamiselt valvas Annet temast kolm ja pool aastat vanem vend Mati, kelle sõnul olnud (ja on siiani!) õde igavene juurikas. Venna toel algas ka Anne muusikukarjäär, kui tüdruk koolipoiste bändi klahvpillimängijaks võeti. Klaverit õppis Anne mängima kohalikus muusikakoolis ja tegi seda ennekõike ema pärast. . Lohutust sai Anne isalt, kui tarvis, aga ema oli kange eesti naine.
Ühtäkki laulis 25 000 häält armastusest oma kadunud riigi vastu. Seda lauldi eesti k ning mõne hetkega kujunes sellest eestlaste mitteametlik rahvushümn. 1950.-60. aastail täitsid eestlaste elu komnoored, maiparaadid ja küüditamised. Pidevalt oldi hirmul KGB kõikjale ulatuva pilgu eest. Keelatud olid tavad, nt jõulude tähistamine. 1969-laulupeo sajas juubel, eestlased laulsid vastu tahtmist kommunismist, Leninist ja Marxist, keelati laulda Mu isamaa on minu arm. Kuid lõpus hakati seda laulma, sest kõik tahtsid laulda seda laulu. Võimud olid sunnitud laskma Ernesaksal lavale minna ja laulu juhatada. Rusuv argipäevaelu koosnes ometi pikkadest järjekordadest toidupoes, lakkamatust propagandast. 1985. a tuli võimule M. Gorbatsov. Ta uskus kommunismi võitu. Perestroika, rahvale anti sõnavabadus ning seetõttu läheb asi käest ära(see oli Gorbatsovi viga) ning eestlastel oli võimalus. Aktivistid kavatsesid
Mehhiko Las Posadas'te pidustused kestavad järjest üheksa ööd ja nad on tähtsaimaks jõulutraditsiooni osaks sellel maal. Posadadeks on suurem rühm täiskasvanuid ja lapsi, kes kostüümidesse riietatult etendavad Uue Testamendi ainelisi näitemänge: Joosepi, Maarja ja Jeesuse lugu Petlemmas. Kui protsessioon on välja valinud maja, kus sellel ööl näitemängu etendatakse, siis peavad majaomanikud laskma kõigil soovijail majja tulla ning lubama seal terve öö pidutseda: süüa, juua, laulda ning tantsida. Mõnikord korraldatakse ka suurejoonelisi ilutulestikke. Hispaaniakeelne jõulutervitus kõlaks: FELIZ NAVIDAD! Austraalia jõulud on kesksuvisel ajal. See on aeg, kus selle mandri ilmad on kõige ilusamad ning just seetõttu on armastatuim jõulutraditsioon seal vabas õhus korraldatud laulupeod. Perekonniti kogunetakse kogukondade peoplatsidele, et siin, küünlatulede valgel, koos kauneid jõululaule laulda
Tallinna Laagna Gümnaasium ESIMESED LAULUPEOD KUNI SÕJANI Referaat Koostaja: Anton Adoson 12. klass Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Esimene üldlaulupidu ..........................................................................................................................4 Teine üldlaulupidu................................................................................................................................5 Kolmas üldlaulupidu............................................................................................................................6 Neljas üldlaulupidu..................................................................................................
ilusat ilma. Raha eest saab lubada endale ka palju muid asju, näiteks riideid, sest endale sobivaid ja meeldivaid riideid on alati tore kanda.Loomulikult teeb iga inimese õnnelikuks ka korralik söök ja seda saab ka just raha eest. Ja nagu rahvasuu ütleb, ,,Raha paneb rattad käima". Hea muusika hoiab tuju alati üleval ja korrastab mõtteid, vähemalt mul.Erinevate lauludega on seotud ka erinevad mälestused. Mõnda laulu võikski aina kuulata ja kuulata ja mõttes või siis kuskil omaette laulda ja muusika peleteb üldse eemale igavuse, kui juhtub igav olema. Üldiselt on asju, mis mind õnnelikus teevad veel rohkemgi, aga need siin olid tähtsamad. Ise ma arvan, et olen üsna õnnelik ja kui on mõni väike mure, siis nendest saab võitu väikese vaevaga. Ning kui on isegi mõni suurem mure, siis sõbrad ja pere aitavad alati. Öeldakse, et igaüks on oma õnne sepp, arvan, et olen selle ,,sepatööga" üsna hästi hakkama saanud.
HANDO RUNNEL ,,Maa lapsed"- esikraamat; läbivaks teemaks on töö; ilmus 1965. ,,Laulud tüdrukuga"- sarnane I koguga; ilmus 1967. PÄIKESELUULE Runneli luule algusest kuni 1960-ndate lõpuni. Piltlik luule, räägib kodukohast. Optimistlik luule, milles kolhoosipõldude vahel särab päike. ,,Avalikud laulud"- kadusid külaelupildid; luulesse tuleb igavikulisus; tusameel; ühiskonna teema; isamaalisus. ,,Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks"- valdavalt uuemad rahvalaulud; 4 peamist valdkonda: laada-, kõrtsi-, kiriku- ja kodulaulud; eesti rahva saatus; ,,Keldrikakand". ,,Mõru ning mööduja"- aja- ning inimesekriitiline sünge teos; tajub, et on vastutav kõikide õnne eest. ,,Kodukäija"- läbilõige Runneli senisest luulest; kodu on koht, kus inimese inimesek olemine on täiuslikem; tee päikeseluulest saatuseluulesse. SAATUSELUULE Luule alates 1970-ndatest. Skepitiline, masendunud. ,,Punaste õhtute pu...
ega sõnade paberile panemiseks, ei kiitmiseks ega laitmiseks. Emakeeles kõlavad sõimusõnadki kuidagi mahedamalt." Sama õpilane, kes püüdis selgitada ära keele tähtsust on veel öelnud, et ,,Luule on elustunud keel ja luuletaja on imetegija, kes äratab surnud elule. Luuletaja paneb keele kõlama. Pole keelt, pole rahvast, pole luulet. Pole midagi." Seda kõike on üritanud Jaak Peterson meilegi öelda. ,,Lauljas" võrdleb Peterson lauljat iseendaga. Laulja üritab rahvale laulda ja Peterson üritas rahvale tuua selgust nende keele ja kirjanduse kohta. Peterson on üritanud lauljat enda järgi iseloomustada, kuid luuletusest võib lugeda, et laulja sõna kuulasid kõik. Kärgatas pikne, metsad vaikisid, laulja on tõstmas oma häält, rahvas tema ümber kuulamas. Laulja on tugev isik, kellele rahvas kuuletub. Rahvas talitab laulja käskudele ja kuulab täpselt, mida laulja üritab öelda. Seda kõike oleks soovinud teha ka Peterson, kuid ta eluküünal jäi liialt
muusika" püsib, ja nii sündiski muusikal nagu päris. Vaadates askeldamist Vanemuise laval tekib kahtlus, et kogu mängu juures pole rõõm sugugi mitte ainult publikupoolne. Muusikali esitajates oli tunda indu ja head pealehakkamist. Huvitav oli see, kuidas mitmezanrilises teatris muusikalitegemisel piirid eri zanrite vahelt ära kadusid. Nii näiteks mängis laulja taustaga Märt Jakobson suurepärase Gauleiter Zelleri rolli, kus tal ei saanud laulda fraasigi. Jaan Willem Sibulal tuli Max Detweileri rollis teha ka vokaalne etteaste, kuid põhiline on siis ikka isikupäraselt tehtud koomilise varjundiga roll. Draamatrupi liikmed Karol Kuntsel, Maarja Mitt ja teisedki said aga ,,Helisevas muusikas" hääle proovile panna. Oluline puudus, mis Vanemuise ,,Helisevas muusikas" kõrva torkas, oli heli ülepingutatud võimendamine. Küllap tehti panused võimendusele seoses eesolevate mängukordadega Nokia kontserdimajas,
Siit mullast, sellest õhust pärit on iga lible mu veres, mu keel, siin olen sündinud, siin on sündinud mu isa ja ema ja nõnda neljandast põlvest saadik, ja mina, kolmkümmend seitse aastat vana, täiesti terve mees, nüüd algan ja tahan surmani laulda. Usud ja koolkonnad jäägu ootama otsust, nad tõmbugu niikauaks tagasi, rahul sellega, mis nad on, peame neid meeles, ja mina, võttes vastu nii hea kui halva, iga ohuga riskides, lasen kõnelda loodust tema ürgses jõus. Julgemalt ja siiramalt kui varasemad poeedid kiitis Whitman inimese kehalist ilu ja puhtust
moodustamises, lugemishuvis, juttude ja luuletuste loomises. 2. Loogilis-matemaatiline intelligentsus · Väljendub loogiliste operatsioonide edukas sooritamises, katsetamises, seaduspärasuste leidmises, kiires taipamises, probleemide lahendamises, võimes lahendada matemaatikaülesandeid, samuti huvis seda laadi vaimse tegevuse vastu. · Inimesele meeldib põhjendada. 3. Muusikaline intelligentsus · Väljendub inimese võimes ära tunda ja jäljendada rütmi, laulda või ümiseda järele meloodiat, luua ise muusikat ja seda esitada, samuti muusikalises kuulmises ja mälus. · Seda on peetud üheks kõige varem avalduvaks intelligentsuse liigiks. · Muusika, rütm, heli, vibratsioon mõjutavad meeleolu, väljendavad tundeid. 4. Ruumiline intelligentsus · Ruumiline intelligentsus ilmneb võimes orienteeruda ruumis ja ruumilistes suhetes, ka ruumilises kujutlusvõimes, kaartidel orienteerumises. · Inimene mõtleb kujundites ja piltides.
Friedrich August Saebelmann (1851-1911) · Helilooja, koorijuht ja pedagoog, pianist, organist · Loomingust säilinud paarkümmend koorilaulu "Kaunimad laulud" (laulupidude kavas alates V laulupeost) "Ellerhein" (lüürilis-romantiline) · Temalt ka mõned soololaulud Karl August Hermann (1851-1909) · "Laul ja mäng peavad meid aitama hea meeleolu hoida ja tegema elu elatavaks. Kus lauldakse, sinna istu maha, ei kurjad inimesed laulda taha." · Mitmekülgne muusikategelane, ajakirjanik, keeleteadlane, omaaegse rahvusliku kultuurielu juhtfiguur · Sündis 23. sept. 1851 Põltsamaa vallas Võhma külas sepa pojana · Põltsamaa kihelkonnakoolis laulis kooris ning mängis puhkpilliorkestris · Pärast lõpetamis jätkas samas abiõpetajana; sooritas õpetajaeksami · Osales laulupeol, sai innustust · Eratunnid muusikas; lootis pääseda Peterburi konservatooriumi · Jäi elu lõpuni muusika alal iseõppijaks
mitte aaria. Kuna, nagu eelpoolt mainitud oli tegemist noorte artistidega siis ma arvan, et neil on piisavalt arenguruumi ja kunagi paari aasta pärast on nad piisavalt head. Muusika ja aariate valik oli lausa suurepärane. Leidus lõbusaid ja energirohkeid esitlusi, aga oli ka tõsisieid ja süngeid. Muidugi oli artiste näitlemis oskus suurepärane ja nad oskasid teha nii lõbusat kui ka tõsisemat häält. Minu lemmik artistiks oli Kadri Kipper, kuna temas hõngus soovi laulda ja samuti oled tal mõnusad aariad, mis sobibid suurepäraselt kokku tema häälega. Ta hääl oli väga laiaulatuslik ja samuti suutis ta välja kanda pikki noote. Minu lemmik aariaks oli Wolfgang Amadeus Mozarti teosest ,,Võluflööt" Papagena ja Papageno duett, seda esitas sakslanna Sarah Nagel ja see esituses oli vaja väga head diktsiooni ja see oli tal ka olemas. Üldiselt ma usun, et Jaakko Ryänen on oma lauluklassi hästi õpetanud aga samas
Võib öelda , et kui poleks rahvuseid, poleks ka ajalugu. Mõistes seda, peaks nägema millise suurepärase kordasaatmise on teinud rahvuslik liikumine ja rahvaste ühinemine. Tuntud tegelased Eestis nagu Carl Robert Jakobson , Johann Voldemar Jannsen ja Jakob Hurt. Nad kõik olid 1860.-1870 aastate rahvusliku liikumise juhid . Nende suure eesti rahvaste suunamise õpetuste edastamise tõttu on meil nüüd oma laulupeod , kus tuhandeid eesti noori võtab osa et koos laulda. Samuti tantsupeod., kus tullakse kokku tantsima. Ka koolide ja hariduse tähtsustamine tõi kaasa edu tarkustes noorte peas.Ning Juturaamatud ,Luuletused ja laulud.Need esemed võimaldasid 1860-ndtatel aastatel panna meile aluse sellele et meil on tänapäeval kõik need asjad mida eelmistel põlvkondadel polnud.Arvutid , Televiisorid , Autod- need objektid ei ole võetud ühest peast vaid arenenud mitmete erinevate ideede põhjal .
Kõik, mida hind ihkab, saab just sellest maailmast, ja seda väärtustatakse. Noored poisid väärtustavad enim arvutimängudes kogutud punkte, tütarlapsed seda, mitu noormeest nendega hetkel „chatib“ ja peavad seda endale väga oluliseks. Vale! See ei ole tõsi. Tegelikult väärtustatakse enim Eesti loodust, soid ja ramasid, rohelist metsa ning ühtekuuluvustunnet. Enamik meist teab, mida tähendab laulupeol püsti tõusta, haarata kaaslase käsi ning laulda üheskoos Tõnis Mägi laulu „Koit“. See on tõeline väärtus Eestis. Väärtused, nagu ka inimesed, on kõik erinevad. Mina ja Tema, me ei mõtle ühtemoodi, seega ka ei väärtusta samu asju. Nagu inimesed, meie ühiskond, muutuvad ka väärtused. Kuuekümnendates vanahärra peab endale oluliseks midagi, millest pole pisikesel viieaastasel aimugi. Mitte keegi ei suudaks kokku lugeda väärtusi, veelvähem tuua neid ühe kindla isiku või eseme kohta
Ernesaks elama Tallinnasse. Oli RAM-i dirigent. Koor, mis sai alguse Jaroslavlist. Oli kõikide sõjajärgsete laulupidude organisaator. (1947 esimene laulupidu pärast sõda). Töötas Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimis õppejõuna. Eri Klas oli tema üks õpilane. Samuti kirjutas mees raamatuid mälestuste põhjal. Looming: Esikohal koorilaulud. (200 koorilaulu). Tegi oma lauludest erinevaid seadeid, et kõik saaksid neid laulda. Lastelaulud: ,,Rongisõit", ,,Kati karu", ,,Kurekell". Laulupeo laulud: ,,Hakkame mehed minema", ,,Noor kevade". Ooperid (5): ,,Tormide rand". Räägib hiidlaste elust. Palju rahvuslikke stseene, kasutatakse rahvapille. Ernesaks kasutas Juhan Smuuli tekste. Nt. ,,Kutse". On kirjutanud tsükli ,,Kuidas kalamehed elavad". Sealt laul ,,Laine tõuseb". Veljo Tormis (1930-...) Elulugu: On õppinud koorijuhtimist. Alustas Tallinna Konservatooriumis
moodustada lauseid, vallata rikast sõnavara ja sõnade tähendust, keele foneetilist külge, saada aru kuulatavast tekstist, jutustada lugusid. •Loogilis-matemaatiline intelligentsus väljendub tegemiste edukas sooritamises, seaduspärasuste leidmises, kiires taipamises, probleemide lahendamises, võimes lahendada matemaatika ülesandeid, samuti huvis seda laadi vaimse tegevuse vastu. •Muusikaline intelligentsus väljendub inimese võimes ära tunda ja jäljendada rütmi, laulda või ümiseda järele meloodiat, luua ise muusikat ja seda esitada, samuti muusikalises kuulmises ja mälus. Seda on peetud üheks kõige varem avalduvaks intelligentsuse liigiks. •Ruumiline intelligentsus ilmneb võimes orienteeruda ruumis ja ruumilistes suhetes, ka ruumilises kujutlusvõimes, kaartidel orienteerumises. •Kehalis-kinesteetiline intelligentsus seisneb eriti heas kontrollis oma liigutuste üle. Siia kuulub ka
varnast võtta tuttav või tuttava tuttav, kes on asjatundja. Tänases Eesti ühiskonnas on levinud selline arvamus, et meie riigis läbi löömiseks ei olegi haridus nii tähtis kui tutvused. Kui inimesel on palju ja häid inimesi tutvusringkonnas, siis siin riigis võib endale üpris hea töökoha saada ka ilma keskhariduseta või ülikooli hariduseta. Meil on laulupidu ja tantsupidu, kus on, mida uhkusega laulda ning mille taktis tantsida. On teada, et Eesti on üle maailma saanud tuntuks selle üritusega, sest kunagi laulis Eesti ennast vabaks ja täiesti iseseisvaks. Laulu- ja tantupeole tuleb alati erinevatest riikidest inimesi kokku, et seda näha ja lauluväljak on alati selle ürituse ajal rahvast täis. Meil on kõige parem ellujäämiskoolitus. Kui lihtne eestlane suudab ellu jääda oma pisikese sissetulekuga, siis saab ta igal pool maailmas hakkama. Eestis on hinnad kõrged ja palgad
Ilusa sulestiku pärast jahitakse koolibrid liialt palju. Seepärast on sattunud mitmed liigid hävimisohtu ja on võetud kaitse alla.19 sajandi keskel olid koolibri nahad väga hinnatud, ning neid tapeti miljoneid. Kuna koolibrid lendavad väga palju, on nende jalad algelised. Tegelikult ei suuda koolibrid peaaegu üldse kõndida ja nende jalad ei sobi muuks, kui ainult õrrel istumiseks. Koolibridele on lendamine palju mugavam kui kõndimine. Koolibrid ei oska laulda, kuid oskavad teha sumisevat häält. Seda teevad nad tavaliselt vastassoo esindaja tähelepanu äratamiseks. Koolibride tiivad teevad sumisevat häält. Seda häält kutsutakse inglise keeles "wing whistle" ehk "tiiva vile". Koolibrid lakuvad nektarit oma keelega. Paljud inimesed arvavad, et koolbri keel on seest õõnes, aga see ei ole nii. Koolibri keele äärtel on väikesed rennid, selleks et püüda õhust ja taimede lehtedelt putukaid. Üks isend võib päevas käia 1000 õie peal.
Tallinnas toimusid iga-aastased jazz-festivalid. Biitmuusika ansambli "The Beatles" eeskujul tekkis ka meil hulk kitarriansambleid. 1963. a. kogunes meie esimene biitansambel "Juuniorid". Nendega koos esines esimest korda laval ka Tõnis Mägi. Estraadimuusika oli laia kuulajaskonna hulgas kõige populaarsem. Juba 1950. aastatel kerkis esile mitmeid soliste, kelle hulgast silmapaistvaim oli kahtlemata Georg Ots (1920- 1975)(bariton), kes tänu loomupärasele andele võis laulda ühtviisi hästi nii ooperiaariaid kui estraadimuusikat. Raimond Valgre "Saaremaa valss" Georg Otsa esituses jääb kindlasti popmuusika ajalukku, olles esimene estraadilaul, mis sai tuntuks väljaspool Eestit Soomes. 1960. a. jätkasid edukalt oma lauljateed: Artur Rinne, Uno Loop, Kalmer Tennosaar, Heli Lääts, Voldemar Kuslap, Helgi Sallo, Vello Orumets, Els Himma, Heidy Tamme, Marju Kuut jne. Omaette nähtus 1960. a. algul oli ER meeskvartett (Uno Loop, Kalju Terasmaa, Arved
Muusikaelamuse retsensioon muusikaõpetuses. Käisin 17.novembril 2007 Tallinna Linnahallis Gaston Leroux` romaanil põhinevat ,,Ooperifantoomi" vaatamas. Peaosades olid Hanna-Liina Võsa, Chalice ja Tõnis Mägi. Tuntud nimedest osalesid veel Mikk Saar, Nele-Liis Vaiksoo, Andrus Vaarik, Kaire Vilgats, Egon Nuter, Meribel Müürsepp ja Tanja Mihhailova. Õhkkond muusikali eel Linnahallis oli pidulik, väljapeetud ja inimesi oli kohale tulnud palju. Minu ootused muusikalile olid kõrged ning selle avamäng ainult suurendas seda. Loo sisu oli romantiline: Christine ( Hanna-Liina Võsa), imeilusa lauluhäälega tüdruk armastas laulda ning ooperimaja suursponsor krahv de Chandon (Mikk Saar) saatis ta enda sõbra, laulutunde võtma Gerard Garrieri (Tõnis Mägi) juurde, kes oli senini olnud ooperimaja direktor. Kuid Garrier vallandati ning ooperimaja said endale Charlotte ning tema tuhvlialusest mees Alain Cholet (Andus Vaarik), ...
b) kass Parm b) punaseid marju c) Johannes c) värvilisi hernekomme d) Nella Della 12. ATLAS oli ... 4. Viplalad saatsid VIPLALA endi hulgast ära, a) kivikuju sest ta ei osanud ... b) Vana - Kreeka vägilase kuju a) jalgpalli mängida c) restorani nimi b) laulda c) tinistada 13. Kui Viplala härra Blomi ja lapsed d) süüa teha suureks muutis, istusid nad ... a) raamatukapi otsas 5. "Tinistamine" on ... b) köögilaua peal a) vilistamine c) riidekapi otsas b) võlumine c) tina sulatamine 14
rada: raja (d->j) -> LV kõndida: kõnnin (d->n) -> LV NB! Hääliku pikkuse muutumist ei loeta laadivahelduseks (õppida: õpin = VV) 4.Kui sõna ei ole LV, siis määran sõnavormide välted lamp III lambi II VV rutata II ruttan III VV kass III kassi II VV mängida III mängin II VV tõke II tõkke III VV vaadata II vaatan III VV kaunis II kauni III VV laulda III laulan II VV 5.Sõnad, mille sisehäälikutes ei ole toimunud sulghääliku või s-i muutumist või kadu, on ASTMEVAHELDUSETA. III III III II II II I I I [aast]a : [aast]a : [aast]at; t[ubl]i : t[ubl]i : t[ubl]it; [il]u : [il]u : [il]u; I I II II III III [el]ada : [el]an; r[õõm]ustada : r[õõm]ustan; t[ööt]ada : t[ööt]an
rahvuskultuuri, traditsioone, erialatööd, kohuse- ja vastutustunnet, esivanemate austamist, identiteediga seonduvaid väärtusi. · Noored hindavad kõrgemalt edukust, julgust, võimu, globaliseerumisvalmidust maailmakodanikuks saamise soovi, sõpru, isikuvabadust, uuendusmeelsust, madalamalt rahvuskultuuri, sugulasi, traditsioone, erialatööd ja kohusetunnet. · Osaletakse omakultuuri rühmades, kuna peetakse oluliseks folklooritegevust võimalust tantsida, laulda ja musitseerida, ühist vaimsust tunda. Kultuuritraditsioonide säilitamine · Omakultuuri hoidmise alusena märgitakse emakeele rolli. Kui väiksemad rahvusgrupid rõhutasid vajadust kõneleda emakeelt kodus ja arendada pühapäevakoole, siis venelased läksid radikaalselt kuni poliitiliste nõudmisteni: vene keel teiseks riigikeeleks. · Väiksemate rahvaste esindajad (moldaavlased, tserkessid) pidasid aga
Oleneb ju riigi toimimine sellest, millised on antud riigi kodanikud. Aktiivsed inimesed on iga riigi uhkuseks, kõikides eluvaldkondades. Tegusaid inimesi on Eestis palju, Nende eestvedamisel organiseeritakse meie riigis igasuguseid tegevusi eri valdkondadest. Eriti populaarsed on Eesti laulupeod. Paljud aktivistid on sellega seotud. Nad teevad seda oma vabast tahtest, oma vabast ajast, sest neile meeldib laulda ja esineda ja nad tahavad eesti rahvuskultuur jätkuks. Lisaks kõigele ühendab ja liidab laul inimesi Laulukaare all laulmine annab inimestele tunde, et nad on riigile tähtsad, vajalikud, sest laulupeod lähevad alati korda, olenemata ilmast! Seetõttu on nende tegusate inimeste entusiasm kõike seda väärt, sest sel hetkel tunneb meist igaüks uhkust oma riigi üle. Ja see kõik tugevdab riiki ja ka tugevus on rikkuse alus. Ka mina olen uhke, et Eesti on lauluriik ja siin elab laulurahvas.
Kui pääsuke lendab tuppa, siis juhtub midagi väga halba. Kui lind kakab peale, see toob õnne. Harakas maja ümber askeldamas toob halba õnne Vares kuuseladvas tähendab peatselt rasket õnnetust või surma lähedaste seas. Rahvajutte lindudest PUUKORISTAJA Kord kuulnud puukoristaja ööbiku laulu ja küsinud ta käest: "Kust sa need laulud õppisid?" Ööbik vastanud: "Kuulasin külalapsi karjatänaval." Puukoristaja tahtis sama ilusasti osata laulda ja läks karjatänavale kuulama. Samal ajal aga kõndis hall hobune mööda tänavat ja laskis sinna oma soru. Puukoristaja õppis kuuldud hääle ära ja teebki nüüd "sorrr". Sellepärast kutsutakse lindu nüüd kusetajaks. PEOLEO Ennevanasti käskind Jumal kõigil loomadel ja lindudel tulla kaevu kaevama, et kuival ajal vett oleks. Peoleo üksi hoidnud tööst kõrvale, et oma kaunist rüüd hoida. Jumal näinud seda ja
üsnagi hästi teadma. Ei usu, et leiduks Eestimaa pinnal tulihingelist kodumaa-armastajat, kes ei teaks Heinz Valki poolt kõla leidnud lauset ,,Ükskord me võidame nii kui nii!". Tol ajal süstisid nood sõnad inimestesse lootust, mis kippus aeg ajalt nurga taha ära eksima, praegu aga panevad südame tugevamalt tuksuma ning täidavad rinna sooja tundega. Meeliülendavat sõnadesoojust võib kogeda ka iga nelja aasta tagant meie laulupeol. Laulda oma emakeeles, enesele selgeid ning arusaadavaid sõnu selles suures rahvamassis justkui üks suu. Seal ei ühine pelgalt viisistatud sõnad vaid ka kõlatud mõtted, mis kinnistavad armastust kodumaa vastu. Tõnis Mägi ,,Palve" on üks neist lauludest, mis heliseb sõnadega looja hoia Maarjamaad ja andesta meile me vead, naelutades samal ajal inimesi igal tasandil Virumaa pinna külge aina tugevamalt kinni. Lugude müstika peitubki ehk selles, et need on loodud südamega
kutsuma lavale külalisesinejaid. Esimesena kutsus ta lavale oma endise kitarristi ning peale teda endise trummari. Esimese vokalistina käis laval Ivo Uukkivi, kes ei jäänud oma esitusega üldse rahule. Pärast Ivot kutsuti välja Tõnu Trubetsky, kes tundus selleks ajaks juba purjus olevat. Tema laulmise ajal jooksis ka üks fänn lavale, kes kohe mitte ei tahtnud enam lavalt lahkuda, võttis mikrofoni ühte ning suitsu teise kätte ja proovis ka vahepeal kaasa laulda. Sellepeale aga läks vaja isegi kahte turvameest, et teda lavalt minema saada. Peale Tõnut kutsuti lavale Mart Kalvet, kellega lauldi kõige vanemaid J.M.K.E laule. Siis tehti umbes kahekümne minutiline paus, mille ajal läks väga palju rahvast minema. Selle peale Villu natukene pettus. Pärast pausi esines J.M.K.E koos Jaan Pehkiga ning kõige viimasena astus lavale Vaiko Eplik. Saal ise oli paksult rahvast täis ning inimesed olid seal väga kirjud, noortest kuni pensionärideni välja
Toitu kummardatakse ning see muutub pühaks. Seda toitu nimetatakse Prashaks. See on mõeldud söömiseks jumalateenistustel. Viiruki põletatamisel, lõhn valgub kõikjale see meenutab neile, et Jumal on kõikjal. Tilak on otsaette tehtud märk tseremoonial teenimiseks. Märgi tegemiseks kasutatakse värvilist pulbrit. Hindud keskenduvad sel hetkel, kui nad mediteerivad. Palveid ja Püha Pühakirja võib lugeda ja laulda Puja tseremoonia ajal. Arti on jumala tervitamist tseremoonial. Kui pühad laulud on lauldud põlevad küünlad pildi ees. Kamprit põletatakse Puja lõpus näidatamaks, et oleme põletanud oma uhkuse. Seadus Karma Hindud öelda, et kõik me ei anna tulemusi, neid tulemusi ei saa vältida. Seda nimetatakse seadus Karma. Näiteks, kui me õpime koolis saame targaks, kui me teeme halbu asju saame karistada
Kas musikaalsus on pärilik või õpitav? Suurlinna tänaval ringi kõndides võib täheldada palju andekaid inimesi. Tänavanurgal toiduraha eest joonistavast kodutust Oxfordi ülikooli lõpetanud majandusteadlaseni. Nende kahe näite vahel jookseb ähmane piir, kas tegu on tõeliste talentidega või rahvakeeli öelduna 'tuupuritega'. Sama näide kehtib ka muusikamaailmas, alustades lauljatest ning lõpetades heliloojatega. Seega tõusebki õhku küsimus: kas musikaalsus on pärilik või õpitav? Hea näide siinkohal oleks Ameerika Ühendriikidest alguse saanud ning nüüd ülemaailmseks üllitiseks kujunenud "Idol" telesari. Läbi aastate on eelvoore külastanud miljoneid inimesi, kes peavad enda võimeid piisavaks, et muusikamaailmas läbi lüüa. Lisaks veel erilisuse-faktor, mis hetkel väga oluline ei ole. Muusikahariduse saanute konsentratsioon selles sarjas on kindlasti kõrge, kuid on ka 0-põhja pealt tulnuid, kes kiirelt laineid lööma h...
Nagu ka tuntud laulja Stefani Joanne Angelina Germanotta kord ütles, et tema kuulajad inspireerivad teda ning just nende pörast ta esinebki. Ta annab teistele oma loominguga naudingu ning vaheldust igavasse argiellu. Vastutasuks selle ees soovides teiste rõõmu ning heakskiitu. See, et poeedid loovad ei tähebda, et teistel inimestel puuduks anne midagi luua. Muidugi ei ole kõik nii loomingulised, vabameelsed või isikupäreased. Ka tavainimesed võivad osata joonistada, laulda või luuletada, kuid neil siiski kipub puudu jääma see eripära, mis eristaks neid niipalju, et silma paista. Nad on ikkagi osa ühiskonnast, ei midagi erilist, Kristiina Laksa 7. 02. 2012 10 klass kuid samas siiski keeg. Nad on kodanikud, inimesed, kes käivad tööl, omavad haridust ja piisavalt realistlikku mõtlemist, et iseseisvalt elus hakkama saada. See muidugi ei välista, et loomingulised inimesed ei ole kodanikud.
Gregooriuse laulu Erinevad rahvuslikud arengusuunad keskaja liturgias ohustasid kiriku ühtsust ja mõjuvõimu. 590 aastal valiti paavstiks Gregorius Suur. Gregrorius juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat, mille käigus ta ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste ja võttis kasutusele uue liturgia. Greogorius Suur ei olnud muusik ega otseselt soetud laumisega, vaid kirkulaulu koguja, arendaja ja propageerija. Tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks Gregooriuse laulu aluseks. Gregooriuse laul ehk gregooriuse koraal on roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a'cappella liturgiline laul. Rütmilst taktimõõtu ei ole, vaid jälgib teksti loomulik kulgemist. Meloodia oli selleks, et rõhutada teksti. Laulu tekstid on tavaliselt ladainakeelsed. Esitajaks võis olla üksik vaimulik, koorisolist, lalujate grupp või ka koor. Gregooriuse laulul on kuus erinevat tüüpi: 1. Retsiteer...
Kelly Talimaa 11S Retsensioon Mina vaatasin televiisorist „Laula mu laulu“ saadet, see kord siis juba 4. Hooaeg ja 2 saade, ehk siis Ivo Linnale pühendatud. Liisi Koikson on minu jaoks kogu aeg tundunud kui väga-väga hea ja südamlik inimene. Mul on ühe korra elus õnnestunud ka temaga koos laulda/mängida. See oli Akordionistide laager, kui Liisi tuli meile laulma Pippi Pikksukka laulu, meie mängisime oma orkestriga talle saadet. See, kuidas Liisi suudab oma häälega mängida või kuidas ta suudab oma häält muuta vastavalt enda tunnetele, see on tõesti super. Kõik need muusikalid mis ta on laulnud, see imeline. „Laula mu laulu“ saates laulis ta Tõnis Mägi laulu „Aita mööda saata öö“ see oli väga jazzilik, veidi rahulik, hea tumedateks sügisõhtuteks. Liis Lemsalu- „Sülita vaid allatuult“. M...
Oti lauludest jäid kõige enam meelde laulud: ,,Otsides ma pean su jälle leidma", ,,Süte peal sulanud jää", ,,Läbi öise Tallinna", ,,Sinuni". Lemmiklauluks on ,,Läbi öise Tallinna", sest selle laulu sõnadega meenuvad mul nii mõnedki toredad mälestused. Superstaari hääl on võimas ja ta suudab end kuulama panna. Kuna tal endaga kaasas esinemisel polnud Lenna Kuurmaad, siis laulu ,,Sinuni" esitas ta klaveril, kuid ilma Lennata. Kuid Lenna asemel üritas publik kaasa laulda ning üheskoos tuli see üsnagi hästi välja, sest tundus, et Oti laulud on rahval juba pähe õpitud. Nii Toome kui Lepland oskavad mängida klaverit ning nad näitasid meile ka oma oskusi. Nad astusid lavale ka koos, kus Ott laulis Koidu laule koos solistiga. Lubati üllatusesinejat ja selleks oli Code One, kelle solistiks on Sirli Hiius. Nas esitasid Mikk Targo ja Kaari Sillamaa kirjutatud laule, millest mitmed on jäänud eesti popmuusika
traagilise kogemuse tõttu väga lähedalt ning on andnud ooperile erakordse muusikalise sügavuse. 1851. aasta esietendusest alates on ooperit saatnud tohutu menu ning see on esikteoseks tema kuulsale triaadile, kuhu kuuluvad kõigile tuttavad populaarsed teosed ,,Rigoletto" (1851), ,,Trubaduur" (1853) ja ,,La traviata" (1853). Ooperi tegi eriliseks see, et mina, kui ooperist mitte midagi teadja, nautisin seda, sest kõik osatäitjad oskasid hästi laulda ja ooper ise oli väga võimas. Sümpaatselt olid lauldud ka kõrvalrollid. Kogu ooper oli väga sünnis ja traditsiooni järgiv. Minu arvates oleksid näitlejad võinud oma emotsioone natukene tugevamalt väljendada. Nende hääl oli rahustav ning seda oli mõnus kuulata. Tegemist on ikkagi läbi aegade ühe parima ooperiga ja see lisas asjale veel rohkem võimsust. See võimsus ja omapärasus tekitasid minus mõtliku tunde.
Tähtsaim, kuid samas kõige muutlikum osa on tekst. Meloodia on traditsioonilisem, ühe viisiga lauldi palju laule.Regilaul ei jagune stroofideks, tema värsiridu seob mõtteriim ehk parallelism - ühes värsis väljendatud mõtte kordamine teiste sõnadega. Regilaul koosneb 8-silbilistest värsiridadest, milles vaheldub 4 rõhulist ja 4 rõhuta silpi.Esitus on regilaulu kõige püsivam osa: eeslaulja poolt esitatud värssi kordas koor, nii said laulda ka need, kes sõnu ei teadnud . (UNl METSA!Uni pääle mul tulessa,laiskus pääle mul lamessa! Kus ma pea uni panerna või ma pea laiskus ajama? Uni mõtsa hundi selga,laiskuskarjalaste pääle! ), uus e. Riimiline rahvalaul-Riimiline rahvalaul hakkab kujunema 18. sajandil. Riimilise rahvalaulu olulisemaks tunnuseks on lõppriim. Värsid ei koondu enam paralleelrühmadesse, vaid lõppriimi alusel stroofiks. Ka keelelisi arhaisme esineb vähe.(KAS ON MEIE HÄRRAL MURET?Kas on
· ..ja läks siis oma teed (,,Ta tuli") arvamused lähevad lahku · ..ma läksin oma teed (,,Ta tuli") arvamuste lahkuminek · ..ma kõnnin hallil lõpmata teel (,,Rändaja õhtulaul") eluraskused · ..need teed, kuis on nad nii kõvad kui keed (,,Rändaja õhtulaul") koosneb üksikutest osadest, mis annavad kokku terviku · ..nii hallid ja tolmused kõik need teed (,,Rändaja õhtulaul") eluraskused · ..oma laulu laulda hallil teel (,,Rändaja õhtulaul") eluraskused · ..see südame tee (,,Öö valge on õnn") armastus · ..käi tasa ja laula nii üksinda teel (,,Öö valge on õnn") meeldib üksi olla · ..pikas reas rändavad (,,Õhtu kodutalus") igavikuline · ..leidsin, et jäljed kõik viisid mu oma hingesse (,,Võiks otsast alata") enese leidmine · ..aate põllud, mõtte metsad ei see tee küll otsa saa (,,Võiks otsast alata") mõtted
kromaatilisest helist, mille algse järjekorra määrab helilooja. Ei tohi sisaldada tonaalseid elemente. Helirida võib transpodeerida ja viia teise registrisse, samuti oli kasutusel peegel,vähi,vähipeegel käik. 6.Schönberg kantaat "Ellujäänu Varssavist" *1947aastal loodud Ameerikas * Põhineb pääsenud juudi ülesmärgetel. Holokausti sündmustik. * kantaat, mille teksti pani kokku Schönberg ise * jutustaja,meeskoor, suur orkester. *teksti esitatakse rütmiseeritult, kuid seda ei tohi laulda! *Teose sünge sisu väljendub väga hästi muusikas, mis on samuti väga pingeline ja dissonantne. * Esiettekandel valitses saalis haudvaikus, kuid peale pausi kostis tormiline aplaus ja teos läks kordamisele. 7. Bergi viiulikontsert. Eiras rangeid reegleid. * 2osaline, mis jaguneb veel omaette kaheks, seega tuleb aeglane-kiire-kiire-aeglane. Moodustab sümmeetria. * Pühendatud Alma Mahleri tütrele, Manonile. * Kasutab arve 10, 23, 69 jne *Teos algab 10 taktilise eelavamänguga,
viimane oli äsja saanud isaks. Lisaks sellele ei saanud Bach enam tasuta haridust lütseumis.Ohrdurfi lütseumi kantor soovitas tal minna koos Georg Erdmanniga Lüneburgi Miikaeli kloostrisse, andes neile selleks isegi stipendiumi. Õppimisvõimalused Lüneburgis olid Bachile head. Tänu kloostri rikkusele anti talle tasuta haridust, tänu ilusale poiss-soprani häälele sai Bach kooris laulmise eest väikese tasu. Kooriga sai ta laulda kõigil jumalateenistustel, tutvudes nii Põhja- Saksamaa tollase muusikakultuuriga.Lisaks sellele sisaldas Miikaeli kloostri raamatukogu ühte suurematest tolleaegsetest muusikakäsikirjade kogudest Saksamaal. On võimalik, et häälemurde saabudes oli Bach sealses kloostris abiorganist. Vahetevahel reisis ta Hamburgi, et kuulata tol ajal kuulsat organisti Johann Adam Reinkenit, ning Cellesse, et kuulata sealse hertsogi poolt ülalpeetavat
MIKS MA EI TAHA ÜKSI ELADA Miks ma ei taha üksi elada? Küsin seda küsimust endalt tihti ja enamjaolt ei anna ma endale kindlat ja ühemõttelist vastust. Ometigi on mul midagi üksi elamise vastu. Üksi elamine annab inimesele teatava iseseisvuse ja võimekuse tunde, ka teatud vabaduse. Oma kodus on igaüks kuningas. Üksi elamine annab vabaduse otsustada ise, millal koristada, süüa teha, kas kutsuda sõber külla või mitte, kas laulda dussi all või ei. Ometigi on üksi elamises midagi hirmutavat ja üksildast. Üksi elamisel, nagu igal asjal on omad eelised ja ka nõrgemad küljed. Eelistksin elamist kellegagi koos. Miks? Kasvõi seetõttu, et on hea koju tulla, kui sa tead, et keegi ootab sind seal ees. Kui sa tead, et õhtusöök on juba laual ja ahi kütetud. Mitte, et ma niivõrd laisk oleks, et ma ise sellega peale pikka päeva hakkama ei saaks, mind lihtsalt võlub
Nõmme Raadio Viru Raadio Lokaalraadio Eesti Raadio sagedustel Mediainvest Holding Star FM Power Hit Radio Eesti muusika televisioonis. ,,Laulge kaasa" ,,Laululahing"- Laululahing on Eesti Televisiooni muusikaline telemäng, kus osalevad entusiastlikud ja rõõmsameelsed laulukoorid üle Eesti. Kooride repertuaari panid kokku muusikajuht Antti Kammiste ja saatejuht Tarmo Leinatamm. Eesmärk oli leida rõõmus, tuntud lugudest koosnev maitsekas laulukava, mida kooridel on hea laulda ja televaatajatel lust kuulata ning kaasa laulda. Igasugune liikumine, tantsimine, lõbusad kostüümid ja aksessuaarid on osalevatel kooridel igati teretulnud! Saatesse valitud koorid esitavad kokku kolm laulu. Ühe laulu valmistab iga koor ette enne saatesse tulekut. Enne õhtust otsesaadet on kooril sama päeva jooksul aega õppida selgeks teine tuntud lugu. Kolmas laul selgub saate ajal ja see esitatakse koos tuntud ja armastatud Eesti lauljaga.
näiteks lausa piltlikult tormist merd kujutavas laulus "Laine tõuseb". Samas oli Ernesaksale omane ka muhe rahvalik huumor. Seda on tunda eriti sõjajärgse perioodi loomingus, naljalauludes nagu "Näärisokk", "Mind kutsuti pulma" jt. Kui Ernesaks on kasutanud rahvaviisi, on ta ikka eelistanud uuemaid laule ja pillilugusid nii ka viimati nimetatud lauludes. Ernesaksa helikeel on traditsiooniline, enamasti lihtsa klassikalise harmooniaga. Tema laulud on väga suupärased laulda, ka seetõttu, et autor tundis hästi eri kooriliikide võimalusi. Heaks näiteks on lihtne, aga suurepäraselt kõlav laul "Muusikale" (Byroni tekstile). Eesti muusikas 1950. aastate II poolest alanud helikeele uuenemine teda esialgu kuigivõrd ei puudutanud. Alles 1970. aasta paiku ilmus tema lauludesse uudseid võtteid ("Külm", "Tartu valgel ööl" jne). Lühemate laulude kõrval on ta kirjutanud ka ulatuslikumaid kooriteoseid kantaate ja süite.
03.06.2009 Sissejuhtasus Revolutsiooni on vaja! Nii arvab N-Euro, superartist, kes alustas N-Euro nime all 1999 aastal ilusas Eestis, mida kahtlemata peaks külastama iga Tema tõeline fänn. Revolutsiooni all ei mõtle N-Euro mitte sõda, ei, Ta unistab lihtsa armastuse ja headuse võidust pimeduse ja küünilisuse, kadeduse ja rahakultuse, lolluse ja omakasu üle. See poleks raske kui veidi rohkem uskuda, võidelda ja loomulikult laulda lihtsalt ning positiivselt südamest südamesse. Ei ole vaja suuri sõnu, ega tühje ilustatud mõtteid. Vaja on olla lihtsalt ja rohkem armastada maailma. Kuhu meil kiiret on? Vaadake peeglisse, enda ümber ja mõistate, et mitte kuhugi. Võtke aega endale ja lähedastele ja olge rõõmsad. Pole vaja ka riike, mis segastel eesmärkidel vallutavad ja külvavad viha. Riik algab armastusest, mitte rahast. Ei ole vaja rääkida demokraatiast kui seda eiratakse igal sammul.
mu kõrv kohe. Mis veel saatejuhi kohta öelda, Sander ei istunud kordki ühelgi laual. Vähemalt mina seda ei ole näinud aga Jüri Nael istub pidevalt laual ja vehkleb seal elu eest. See on väga häiriv. Kindlasti võiks Naela saates ka muusikud elavat muusikat teha, kas või trianglit mängida, oleks olnud huvitavam ja elavam olnud. Ühiselt positiivseks jooneks võib pidada ekraanil jooksvat teksti, et televaatajad saaksid ka kaasa laulda, kui soovi on. Kokkuvõttes, teen ettepaneku kaaluda uueks hooajaks kindlasti uus saatejuht vaadata või sellise formaadiga saade üldse välja jätta. Või ennistada vaatajate suur lemmik Mart Sander ja ,,Tähed muusika" saate formaat tagasi. Tean palju inimesi, kes neid muusikasaateis on arvustanud, üksmeelne järeldus oli ikka see, et üle Sander Mardi juhitud saate kahjuks kedagi pole. Minu jaoks on selge vahe kahe laulusaate vahel, seepärast on väga hea, et tänapäeva
tähelepanu äratama. Tavaliselt olen kuulnud ikka sellist mingil määral ebameeldivat viiulimuusikat, mis ,,kriibib", aga seal see oli väga ilus ja voolav. Hea oli kuulata. Vastupidiselt pillimängule, mulle selle kontserdi vokaalne osa üldse ei meeldinud. Ma ei kahtle selle koori tasemes, sest ma pole kunagi kuulnud koori, kelle hääl niimoodi varieeruda saab; perfektselt suutsid nii mehed kui ka naised väga kõrgeid noote puhtalt laulda ja seda koos ühtse tervikliku koorina. Küll aga nagu kirikumuusikale enamjaolt tavapärane, oli ka nendes teostes laul ladinakeelne ning aru ei olnud midagi saada. See muutiski antud kontserdi minu jaoks veidi tüütuks. Ootasin kogu aeg, et vokaalne osa läbi saaks ning pillid jälle ilma koorita mängima hakkaksid. Oleks olnud tekstid näiteks eestikeelsed, siis oleks see kontsert tervikuna mulle rohkem meeldinud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
