Kujunes leinamissa e reekviem Motetis kadus mitmehäälsus Motett žanr muutus taas ka vaimulikuks Väga populaarseks muutus ilmalik polüfooniline laul (selle lihtsaim vorm oli kaanon) Polüfoonia - mitmehäälsus, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega (hiilgeaeg 16. saj) Noodi trüki leiutamine aitas kaasa väga laiale levikule linnakultuuris. Koolihariduse edendamine, kuhu juurde kuulus väga kõrgel tasemel muusikaõpetus. Heaks tooniks peeti oskust laulda noodist ja mängida mitut pilli. MADALMAADE MUUSIKA JA MADALMAADE KOOLKOND 15. - 16. SAJ Madalmaad - Belgia, Holland, Luksemburg ja Kirde-Prantsusmaa (Prantsuse ja flaami (hollandi) keel) Majanduslikult väga arenenud Burgundia Hertsogiriik (valitsejad Phillipp Hea ja hiljem Karl Julge) ! Terves Lääne-Euroops tekib üks terviklik muusikastiil Kunstnikud ja helilooja - muusikud rändasid tagasi nt Prantsusmaale ja Itaaliasse (sest BH lagunes)
kiindumuseks standartse jalgpallli vastu. Ronaldino esimene kokkupuude meediaga oli päris varakult kui ta lõi vastasvõistkonnale 23 väravat, olles ise vaid 13-aastane. Aga tema kuulsus kasvas eriti peale 1997. aastal Egiptuses toimunud U-17 maailmameistrivõistlusi, kus ta lõi kaks väravat, millest mõlemad olid penatlitest. Kuid Ronaldinho ainsaks kireks pole jalgpall, ta on ka suur muusikafänn. Koos sõpradega Barcelonas olles meeldib talle aeg-ajalt trumme taguda ja laulda. Praegu mängib Ronaldinho jalgpalliklubis FC Barcelona. Samuti esindab ta rahvusvaheliselt Brasiilia jalgpallikoondist. Alates aastast 2008 mängib Ronaldinho ka AC Milanis. Ta on peale paljude suurte saavutuste võitnud ka FIFA Aasta mängija auhinna kahel aastal järjest. Peale selle on ta saavutanud ka Euroopa parima jalgpalluri auhinna aastal 2005. Samal aastal võitis ta ka FIFPro aasta mängija auhinna.
Toome on ka Eurovisiooni lauluvõistlusel, kus ta sai 12. koha. Ta on osalenud ka väga paljudes muusikalides nt.( Chess, West Side Story). Koit on võitnud ka telesaate ,, Tantsud tähtedega". Koidu lauluoskus oli muljetavaldav ja sellele aitas kaasa ka kitarrist Jorma. Koos olid nad minu arvates väga head ja peaksid kaaluma ka edspidi koos kontserde anda. Laulude ajal oli ka palju kitarrisoolosid,mis olid väga head. Osadel lauludel sai ka rahavas oma panuse anda ja kaasa laulda. Laule oli nii kurvemaid kui ka rõõmsamaid. Laulude vahel rääkisid Koit ja Jorma päris põnevaid lugusid. Laulude koostamisest ja kokku mänguni.Koidul ja Jarmol oli väga raske valida just neid laule, mida nad esitasid. Kontserdi lõpus tuli isegi kolm lisalugu. Minu lemmiklaul oli ,,unustuse," mis oli väga hea viisiga ja rahulik laul. See laul pani mind sügavalt mõtlema. Ma käisin Koit Toome kontserdil esimest korda ja jättis mull väga sügava mulje.
Laulev Revolutsioon Film "Laulev Revolutsioon" jutustab sellest, kuidas eesti rahvas päästis laulu ja ühtekuuluvustundega vabaks oma maa. Film oli minu meelest väga huvitavalt kokku monteeritud, seal olid huvitavad vahepalad eestlaste elust Vene ajal. Nad rääkisid, kuidas nad elasid ja mis toimus nende perega. Filmi oli pandud ka mitmeid kaadreid eestlaste tegemistest. Seal oli lõik Baltiketist, mis kulges Tallinnast Vilniuseni. Mitmeid lõike Laulupidudest, kus oli alati palju rahvast, kes toetasid kogu oma hingega Eestimaad. Samuti näidati ka küüditamist, kui mitmed tuhanded eestlased viidi loomavagunites Siberisse sunnitöölaagrisse. Kõige rohkem jäi mulle meelde lõik, kus Laulupeo ajal ütles Heinz Valk:" Üks kord Me võidame niikuinii". Nüüdseks on see väljend väga kuulsaks saanud. Rahvas lausa ootas sellise ütluse kuulmist. See süstis eestlastele uut usku, et tõesti on võima...
Kus ja kuidas lauldi rahvalaulu. Laulmiseks olid oma kindlad olukorrad, aga laulda võidi kõikjal ja igal ajal, kus oli inimesi koos ja töö laulmist võimaldas. Sajandite jooksul meie maalt läbi sõitnud reisijad jutustavad laulmisest põldudel, eriti lõikusel. Rohkesti on andmeid laulmisest mõisas teol, tööle minnes või töölt tulles, ka üheskoos öömajapidamisel. *Suured laulupaigad olid ka pulmad, kus iga kombejärk nõudis oma saatelaulu ja kus peigmehe- ning pruudipoolsed kaasitajad püüdsid üksteist üle trumbata. *Endastmõistetavalt lauldi talgutel.
muusika esitamise koosseisud 1.kõik hääli võidi laulda 2.kõik hääli võidi mägida 3.hääled jagati mängijate ja lauljate vahel 4.lauldi kõiki hääli ja dubleeriti neid pillidel. Pr.ilmalik laul 16saj *enamus neljahäälsed, *komponeeritud,sarnaselt motetile *meloodilised sentimentaalsed *kiiretempolised ja lõbusad Sansoonizanri kuulus esitaja/teosed Clement Janequin,"La chant des oiseaux","La Guerre" It ilmalikud lauluvormisd 16 saj *Frotolla - õukondlik laulutüüp,lihtsas vormis stroofiline tekst.
kontrabassil, Runno Tamra klahvpillil, Tiit Kikas keelpillil. Esinesid ka Margus Robam, Stig Rästa, Reigo Tamm, Silver Laas, Norman Salumäe, Mihkel Tikerpalu, Getter Meresmaa, Saara Kadak, Anna Põldvee, Kati Ong, Liivika Hanstin ja Riko Rosberg. Kontserdi tegi eriliseks see, et kontsert polnud nagu teised kontserdid, kus ainult lauldakse. Mulle jäi meelde lugu ,,Ema mind kandis", sest see oli esimene lugu mida kontserdil esitati. Lugu oli esitatud rock stiilis. Esineja oleks võinud laulda natuke puhtamalt, et saaks sõnadest rohkem aru. Minu jaoks oli lugu väga kaasahaarav. See lugu pani minus tundma nii rõõmsaid emotsioone kui ka kurbe emotsioone. See lugu oli meeldejääv selle poolest, et oli kurb ja sellest loost oli kaks versiooni esitatud. Lugu sobis väga hästi kogu kontserdi kontekstiga, sest vahepeal olid rõõmsad laulud ja vahepeal peaksid olema ka kurvad. Ma olen ka ennem muusikale vaatamas käinud, kuid see oli neist kõige parem. Sain teada,
Harjutusülesanded KT-ks Käändsõna Ainsus Nimetav (6) Jummal, pea, nahk, lihha, mees, poeg Omastav (6) ramato, laste, palwe, nimme, loo, selle Osastav (6) leiba, maad, ramatut, prilli, sedda, semet, Sisseütlev (1) süddamesse Seestütlev (5) ramatust, süddamest wallatust, suust, perrest Alaleütlev (1) lastele Saav (4) linnaks, ropsumisseks, takkuks, lühhikesseks Kaasaütlev (1) suitsoga, näoga, hinnaga, Mitmus Nimetav (6) linnad, mönnusad, lapsed, nemmad, nemmad, tuddarad Omastav (2) nende, laste Osastav (2) neid, meid. Seestütlev (1) häddalistest Alalütlev (1) teistel Saav (2) lapsiks, Kaasaütlev (1) pattudega Pöördsõna Kindel kõneviis, olevik, ainsuse 1. pööre (1) (loen) Kindel kõneviis, olevik, ainsuse 3. pööre (6) (loeb) käib, saab, aitab, teeb, ligub, peab. Kindel kõneviis, olevik, mitmuse 1. pööre (4) (loeme) anname, wöttame, prugime, moistame. Kindel kõneviis, olevik...
Muusika oli väga hästi paigutatud. Eriti silmapaistev oli lugu, kus kõrge naishääl laulis väga võimsat laulu ja see oli väga võimas. Lugu oli ooperist ,,Võluflööt"ning nimi ,,Kuninganna aaria" . ,,Võluflööt" on Mozarti loodud kahevaatuseline ooper. Mulle meeldis väga selle ooperi sisu. Selle laulu ma arvan, et tunneksin kohe ära kui ma kuuleks seda teist korda, sest ma pole veel kuulnud, et sellist muusikat saab luua ja nii kõrgelt keegi suudaks üldse laulda. See meeldis mulle väga. Veel oli see väga meeldiv, et filmis oli veel väga võimsat muusikat ning just see muutis minu arvates selle filmi väga eriliseks ja meeldejäävaks. Ma arvan, et ise ma poleks seda filmi kodus vaadanud, kuna noori ei huvita eriti sellised filmid, kuid filmi oli päris huvitav vaadata, sest erines paljuski tänapäeva filmidest. Jäin filmiga väga rahule.
kaasaaegse ansambliga ei puudunud lavalt ka diskokera. Selle esinemise muutis eriti nauditavaks see, et saalis puudusid istekohad ja keskkond oli piisavalt hämar ka tantsimiseks. Kuna nende lood on väga tempokad ja kaasahaaravad oli pea võimatu paigal seista. Enamus nende lood on lihtsate tuntud salmide põhjal ülesehitatud, seega osad lood, mida kuulsin esmakordselt olid ära tuntavad ja neid oli võimalik kaasa laulda. Näiteks üks lugu sisaldas endas paljudele Eesti lastele tuttavat Liisusalmi. Minu arvates on alati tore, kui kontserditel esinejad ka oma elust räägivad, sellega nad toovad rahva endale lähemale ja muudavad esinemise veidi isiklikumaks. Südamlikuks teeb paljud lood see, et Jalmar kasutab oma lugudes kadunud vanaema laulude salvestusi. Lõppude lõpuks oli tegemist väga toreda kontserdiga, kust ma lahkusin äärmiselt meeldivate emotsioonidega
,,Meelespea (Juhan Liiv)" GUSTAV ERNESAKS 12.12.1908-24.01.1993 Meeskoori laulud: ,,Hakkame, mehed, minema" ,,Sügisel" ,,Põhjatalv" ,,Kui tume veel kauaks ka sinu maa (Juhan Liiv)" ,,Mu isamaa on minu arm (Lydia Koidula)" ,,Mu püha Eesti kodumuld (Johannes Barbarus)" ,,Taas ööst saab päev (Johannes Barbarus)" ,,Võitluste maa (Mart Raud)" ,,Meil on laulda (Mart Raud)" ,,Rahva süda (Debora Vaarandi)" ,,Krati tegemine (Muia Veetamm)" ,,Laul Kalevipojast (Kalevi kuulutus)" ,,Eesti muld ja eesti süda (Lydia Koidula)" ,,Ma arvasin (Ellen Niit)" ,,Viies ratas (Kalju Kangur)" Postmark: 17. jaanuaril 2008 andis Eesti Post Gustav Ernesaksa 100 aasta sünnipäeva tähistamiseks välja postmargi Segakoori lualud: ,,Hakkame, mehed, minema" ,,Tuld südamesse (A. Jõger)" ,,Väike sõsar vellega (Artur Adson)" ,,Rabamaastik (August Alle)"
Vabanenuna sai temast 1956. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõud. Aastail 1959-1960 töötas ta seal laulu- ja muusikakateedri juhatajana, aastast 1962 professorina. Ehkki karmid olud olid ta tervise laostanud, juhendas ta endisi kolleege ja üliõpilasi kuni oma surmani 1977. aastal. Bla bla bla Artur Kapp Helikeel on enamasti rõõmsa, helge tooniga. Lastele mõeldud laulud on ka head ja mõnusad laulda - tema muusika kulgeb lihtsalt ja loomulikult. Õpetajast heliloojana pidas ta silmas, et laulud oleksid lastele jõukohased ja arusaadavad ning et lapsed võiksid nende laulmisest rõõmu tunda. Ta pöördus sageli rahvamuusika poole. Pätsi loomingusse kuulub ka rahvaviisiainelisi klaveripalu ja viiuliduosid lastele. Need on fantaasiarikkad, värsked, ilmekad ja toredate karakteritega lood. Päts püüdis tuua rahvalaulu ka professionaalsesse sõna- ja muusikateatrisse.
Kõigepealt, et sellele küsimusele vastata tuleks alustada minu arusaamast muusikast. Muusika on minu arust kahtlemata võimas väljendusvahend ning võib inimisiksuse kujunemisel äärmiselt suurt rolli mängida. Muusikal on äärmiselt tähtis koht ajaloos. Esimeseks mõtteks lööb pähe Laulva revolutsiooni, mis toimus 11.septembril 1988.aastal. See üritus tõi Tallinna Lauluväljakule kokku üle 300 000 inimese, et esitada oma poliitilised nõuded ning sealjuures laulda ühiselt isamaalisi laule. Sellel üritusel nõuti avalikult esimest korda Eesti iseseisvumise taastamist, mis kindlasti omal moel kiirendas selle eesmärgini jõudmist. Eesti tasandil edasi liikudes meenutame 2008.aastal toimunud maailma esimest punk laulupidu, mis leidis aset just nimelt meie väikeses Eestis. Otseloomulikult ei jäänud esitamata ülemaailmne punk-rock'i hümn ,,Anarchy in the UK". Kindlasti andis see üritus
Ma olin küll natuke pettunud, sest lootsin rohkem Queeni laule kuulda ning ainuke laul nende esituses tuli alles lisaloona. Aga see oli ka võimas: kogu rahvas elas kaasa plaksutades, kõigile meeldis, mulle jäi tunne nagu oleksin olnud rokk- kontsertil. Jussi Chydenius, bass laulja, imiteeris häälega väga hästi ja ehedalt mõningaid trummilööke, mis jätsidki mulje nagu oleks trumm taustal mänginud. Üldiselt õnnestus see kontsert väga. Vähem oleks võidud laulda tundmatuid soome jõululaule ja rohkem ülemaailmselt tuntud laule, aga ma usun et selleks peaksin ma minema teisele kontsertile.Esimene pool kontsertist oli küll nõdravõitu aga teine pool see-eest kompenseeris selle igavuse, mis see oli minule sinnamaani tekkinud. Elamus oli iseenesest vahva ja mõnigi päev hiljem kummitasid mu mõtetes mõned esitatud laulud.
Hando Runnel Päritolu Sündis 24.november 1938.aastal Järvamaal Eduard ja Pärja Runneli teine laps 4lapselises peres Õpingud Jalgsema algkool JärvaJaani ja Ambla 7.kl kool Tartu 1. keskkool Paide keskkkool EPA kaugõppeteaduskond Juba II klassi poisina mõelnud kirjanikuks hakata Tegevus Loomingu toimetuses publitsistika osakonna juhatajana Kutseline kirjanik Tartus KLi liige 1969 Aktiivne poliitilises elus Kirjastuse Ilmamaa asutajaid Tartus 1992, hiljem peatoimetaja Raamatusarja "Eesti mõttelugu" idee algataja U.Masingu pärandi uurija ja trükiks ettevalmistaja Preemiad "Maa lapsed" (1965) Vildenimeline kolhoosi kirjandusauhind "Laulud eestiaegsetee meestele" (1988) J. Smuuli nimeline preemia Tammsaarenimeline preemia Vildenimeline kolhoosi preemia "Mõtlelda on mõnus" (1982) J.Smuuli nimeline preemia ...
eluetapist. Näiteks õpetaja väärtusteks on teiste õpetamine, abistamine ja töö lastega. Advokaadi väärtusteks on ausus, õiglus, esinemisoskus ja kõrge palk. Minu tugiväärtusteks on saada hea haridus, olla edasipüüdlik, sõltumatu, ning armastav. Seda läheb vaja selleks, et saada enda lõppväärtused, milleks on mugav elu, ning küps armastus. Kolmandaks küsimuseks on - „Mis on minu oskuse ja huvid?“ Kõikidel inimestel on oskused. Osatakse hästi joonistada, laulda või isegi väga hästi matemaatilisi ülessandeid lahendada. Minu oskuseks on ujumine. Käisin ujumistrennis 8 aastat. Alustasin 4 aastaselt, ning lõpetasin 14 aastaselt. Kahjuks ei tegele ma enam ujumisega, kuid võin siiski pidada seda enda oskuseks. Paljude minu vanuste noorte jaoks on huvid rulaga ringisõitmine, muusika kuulamine või õues käimine. Minu suureks huviks on raamatute lugemine. Lugemine väga põnev, hariv ning vajalik tegevus. Mida rohkem loed, seda suurem on
„Carmen“ 19. jaanuaril käisin teater Vanemuises vaatamas Georges Bizet’ kuulsat ooperit „Carmen“, mis põhineb Prosper Mérimée samanimelisel jutustusel . Peategelasi kehastasid Aleksandra Kovalevitš ja Boldizsár lászló. Moskvast pärit metsosopran Aleksandra Kovalevitš suutis meisterlikult kehastada Carmenit. Ta mõjus sama sensuaalse, kirgliku ning ettearvamatuna nagu raamatus on peategelast kirjeldatud. Samuti suutis ta pealtvaatajaid paeluda oma suurepäraste vokaalsete oskustega. Ta esitas iga nooti väljapeetult, diktsioon oli laitmatu, ning iga triller, vibrato ning hingetõmme oli peensusteni välja arvestatud. Tahaplaanile ei jäänud ka kindlasti Vanemuise sümfooniaorkester. Etenduse muutis nauditavaks just orkestri kirglik ja läbimõeldud esitus. Jäi mulje , et orkester hingab ühes rütmis. Iga ritenuto, staccato ning accelerando toimus üheaegselt ja täpselt dirigent Paul Mägi märguande peale....
Retsensioon Toreda poisina käisin ma 14.aprillil sellel aastal vaatamas ühte väga toredat show- etendust ,,Õhtusöök vampiiridega". See toimus Tallinnas Nukuteatris ja sinna viisid mind minu vanemad. Nagu Nukuteatrike kohane oli tegemist etendusega, kus peamist osa etendastid nukud. Tegu oli varietee tüüpi show'ga, kus näitlejad ise ka laulsid. See teatritükk oli minu jaoks väga eriline kogemus. Tegemist polnud selle lavastuse puhul tavalise teatrisaaliga, kus külastajad ridades üksteise kõrval toolidel istuvad, pingiread olid asendatud etiketi kohaselt kaetud pidulike laudadega, mis külastajatele kolmekäigulist õhtusööki võimaldasid. Etendus ise kujutas endast Transilvaania vampiiride varieteeteatrit, kus vaatajad lisaks meelidvale muusikalisele ja tantsulisele etteastele said nautida ka peeneid roogasid. Menüüse kuulus näiteks pardiliha maasika-litsi salsaga ja teised väga peened hõrgutised. ,,Õhtu...
5 MIINUST – Kõigi lemmik, kuid keegi ei tea miks 23. veebruaril 2018 esines Paides E-Piim spordihallis 5MIINUST, esitati peamiselt vanu lemmikuid, mida rahvas kaasa oskas laulda, kuid ette kanti ka kaks uut teost. Alustuseks esitati viimases albumis avaldatud teos "Skittles", kuna selles laulus lisanduvad lauljad üksteise järel. Ülejäänud kontserdi ajal esitati 10 endist laulu ning vahepeal veel kaks laulu, mis tulevad uude albumisse. Lõpetuseks esitati paljude fännide kindel lemmik "Deliirium". Ansambli liikmed on korduvalt ise maininud, et hiphopi stiil ei pea ilmtingimata sisaldama sügavamõttelist lüürikat ega olema grammatiliselt korrektne
Viiul Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem. Viiulit nimetatakse ka pillide kuningannaks. Tal on väga varjundirikas kõla ja suured mängutehnilised võimalused. Viiul jõudis Eestisse 17. sajandil. 18. sajandil levis viiul ka maarahva hulka. 19. sajandil hakkas viiul torupilli kõrvale tõrjuma, sest uute tantsude mängimiseks sobis viiul paremini. Need tantsud olid kadrill, polka, reinlender, galopp, polkamasurka, valss jt.Viiuleid osteti ka linnast, kuid enamasti valmisid need vanemal ajal kodusel teel. Pilli oli raske õppida, see nõudis mängijalt pidevat harjutamist. Laulu õpetamisel oli 19. sajandil ja veel 20. sajandi alguses kõige tähtsamaks pilliks viiul. Viiulit õppisid koolmeistrid mängima seminaris või kihelkonnakoolis. Rahvapillimehed valmistasid sageli oma pilli ise ning mängisid viiulit rahvapäraselt improviseerides ja lahtisi keeli kaasa tõmmates. Viiuli laiema levi...
"Again".Elisal on väga jõuline ja tugev hääl ja minuarust oli laulu valik super, sest kohati tekitas lausa külmavärinaid see jõulisus mis tema häälest publikule edasi kandus. Küllaltki samaväärsena oli ka Katrina Aaslaiu esituses John Legendi "Ordinary people".Tema esituses kuulsin seda lugu teistkordselt ja peab tõdema, et see muutus veelgi meeldivamaks.Katrinal on sarnaselt Elisaga väga tugev hääl .On hea kuulata kui suudetakse välja laulda kõiki noote ilusalt, nagu nemad sellega hakkama said. Kolmanda lemmikuna tooksin välja Kati Tammelehe esitatud Kurt Nilseni pala "I" . Too laul on mulle juba pikemat aega olnud hingelähedane , seetõttu oli äärmiselt meeldiv kohata seda laulu kellegi esituses.Kui Kurt laulab sed laulu madalamalt, siis Kati laulis seda kõrgelt. Tulemus oli ilus,armas ja pehme . Jällegi uus nägu vanale loole. Veel meeldis mulle Karmen Benno esituses Sarah Bareilles`i lugu "Gravity" . Kuigi Karmenil
Gustav Ernesaks (12.dets. 1908 - 24. jaan.1993) Elukoht Sündis Perilas Raasiku vallas, suri Tallinnas. Haridus Lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1931. aastal muusikapedagoogika ja 1934. aastal kompositsiooni erialal. Peale lõpetamist töötas muusikaõpetajana Tallinna koolides ning aastadel 19371941 konservatooriumis õppejõuna. Gustav Ernesaks tegutses heliloojana, õppejõuna, koorijuhuna. Ernesaks kirjutas ka mitmeid raamatut. Saavutused Teise maailmasõja ajal 1944. aastal asustas praeguse Eesti Rahvusmeeskoori(RAM), mille kunstiline juht oli elu lõpuni. Gustav Ernesaks oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid ning dirigente, teda on nimetatud üheks 20. sajandi Eestimaa juhtfiguuriks. Aastast 1945 töötas G. Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina. Tema õpilaste seas oli ka Erik Klas. Ernesaksa idee oli ehitada praegune laululava Tallinnas, luua RAM-i juurde noortekoorid jne. Heliloomi...
Katariina Johanna Saretok Armastus on õnnistus ja õnnetus Victor Hugo raamatus „Jumalaema kirik Pariisis“ on tegelased tihedasti seotud armastusega. Kas see on õnnistuseks, õnnetuseks või mõlemaks. Sõna „armastus“ kõlab esmamuljes puhtalt ja siiralt, kuigi tegu on millegi ohtlikuga. Kena mustlastüdruk Esmeralda oskas suurepäraslt tantsida ja laulda. Temasse armusid paljud mehed, keda neiu oma huvides ära kasutas. Teiste armastus tema vastu oli Esmeraldale õnnistuseks, aga seda vaid seniks kuni ta äratas kellamees Quasimodos ja Claude Frollos huvi enda vastu. See tõi talle vaid õnnetust. Ülemdiakon Frollo püüdis teda korduvalt koguni tappa ning küürakas tõi mustlastüdrukule halva maine. Kuid Esmeralda süda kuulus vaid Phoebusele. See aga ei vastanud talle samaga. Kord, kui Esmeralda ema Goudule püüdis oma
Miks mulle meeldib Eestis elada? Alati leidub keegi, kes küsib meilt: ,,Miks sulle meeldib Eestis elada?" ja me oskame alati vastata. See on hea näide meie tohutust isamaa armastusest ja me ei karda seda kunagi näidata. Mis vastuseid aga annan ma veel sellele küsimusele? Patriootlikusega jätkates on meil veel laulu-ja tantsupidu. Arvan, et pole paremat tunnet, kui laulda laulukaare all eestlaste endi kirjutatud laule või tantsida nende laulude saatel jalad valusaks. Ka külmal talveõhtul võime end tärlendava taeva all kaerajaaniga soojaks tantsida. Eestlased ei väsi kunagi enda riiki kaitsmast ja hindavad kõrgelt kaitseväge. Toomas Hendrik Ilves ütles enda 2013 aastalõpupöördumises: ,,Nagu kasvav puu, nii vajab ka riik igaühe hoolt ja tähelepanu." Arvan, et iga päev panustab igaüks veidi Eesti riigi paremaks tegemisse. Mõni rohkem, mõni vähem. Eestlased on patriootlik rahvas. Arvan, et parim ...
kasukaga. Kõige usinamad olid olnud mutt ja karu. Nemad on üleni musta kasukaga. Kahjuks oli ka neid, kes eriti tööd ei teinud. Üheks selliseks oli hilpharakas, kes eputas teiste ees oma kuldkarva sulestiku ning lummava laulu häälega. Tööd tema ju teha ei saanud, sest oleks muidu oma valged suled ära määrinud. Vanaisale selline edvistamine ei meeldinud, ning karistuseks muutis ta hilpharaka suled mustaks ning ei lubanud tal jõesängist oma jänu kustutada. Oma ilusat laulu sai ta laulda alles siis, kui teised pimedatel õhtutel magama läksid, või vihma käest varju otsisid. Nüüd mil loomad olid saanud kiidetud ning karistatud, valas Vanaisa jõesängi oma kuldkausist vee ja elustas seda oma hingeõhuga. Nii sündiski Emajõgi. Mulle jäi see muistend kõige paremini meelde, sest puutun Emajõega tihedalt kokku. Teinekord, kui ma Emajõe äärde satun, mõtlen kindlast mutile, mägerile, hundile ja karule, kes kõik kurja vaeva nägid, et Emajõgi valmis saada
Renessanss Sõna renessanss tähendab tõlkes taassündi ehk siis antiikaja taassündi. Renessansiaeg oli 14.- 16. sajandil, sellel ajal sai tähtsaks humanistlik mõtlemine. See tähendab, et pöörati rohkem tähelepanu inimesele endale, asjadele, mis inimese silmis ilusad ja meeldivad on ning Jumal ja kirik polnud enam inimese maailmapildi kesktelg. Renessanssmuusika esimest ilmingut kutsutakse Ars Nova(lad keelest "uus kunst"). Sel ajal hakkas inimese maailmapilt muutuma ning hakati looma uut muusikat, kunsti ja leiutama leiutisi, mis lihtsustaksid inimese elu. Tähtsaks muutus ka kunstniku isikupära. Üheks tuntumaks leiutajaks oli Leonardo da Vinci, kes leiutas näiteks helikopteri ja isemoodi äratuskella. Renessansiaja kõige tähtsamad muusikazanrid olid motett ja missa. Motett oli polüfooniline mitmetekstiline laul, millel oli mitmeid erinevaid vorme. Ilmaliku muusika zanriks oli aga madrigal, mis on mitmehäälne tõsise filosoofilise tekstiga ...
kirjutada. 16. sajand tantsusajand, instrumentaalmuusika iseseisvumise sajand. Tava saata laulu pilli(de)ga väga vana. Varasemas muusikas kirjas vaid vokaalpartii, kuidas, mis pillidega saadeti ei teata. Kuni 16. saj.ni oli muusika enamasti seotud tekstiga puht instrumentaalset muusikat väga vähe! Samas: palju vokaalmuusikat oli kasutusel ka instrumentaalsena lauldi ja mängiti samu teoseid. Vokaalteose kõiki hääli võidi laulda Kõiki hääli võidi ainult mängida Osasid hääli võis laulda ja osasid mängida Kõiki hääli võidi laulda ja mängida Niisugune musitseerimine oli seltskondlik omavaheline ja mitte kontsertlik kellelgi kuulamiseks. 16. sajandil on väga populaarsed laulude seaded pillidele. 16. sajandit võib nimetada ka tantsusajandiks. Nii nagu oli iseenesestmõistetav oskus laulda ja pilli mängida, oskas haritud inimene ka tantsida.
Läksimegi kolmekesi metsa. Vaatasime ega näinud midagi.Vanaema tutvustas meile söögiseeni. Nüüd leidsime ise mitmesuguseid seeni. Samblas oli peidus nii kukeseeni pilvikuid kaseriisikaid puravikke kui ka võiseeni. Kärbseseened jätsime metsa sest nad on mürgised ja söögiks kõlbmatud. Koju jõudsime hilja. Olime väsinud aga õnnelikud - seenesaak oli suur! Kõige toredamad on klassiõhtud, kus saame oma oskusi proovida, joosta, võistelda, tantsida, laulda ja joonistada. Eelmine klassiõhtu toimus metsas, kus pidime tundma ilmakaari, teemärke ning loomajälgi. Võistlus oli keeruline, aga meie rühm sai ikkagi esikoha. Poisid jäid teiseks, sest kogusid vähem punkte. Metsas nägime sinililli, ülaseid ja muid kevadlilli. Nädala pärast, kui ilm ilus püsib, siis korraldame lõkk Ruttasin siia, et sind aidata. Ma nägin, et sa tuled. Saima teadis, et Mari ootab. Ta ei saanud minna, sest pidi kodus ema aitama
Akustiline terror, mille all tänapäeva inimene kannatab, nüristab mitte ainult meeli, vaid kogu tema hingelis-vaimset ja kehalist tervikut.2 Kirikulaul toimib jumalateenistuses koguduse ja kristliku õpetuse vahendajana. Laulmine kuulub kogu kirikurahvale. Koori ülesanne on toetada ühist laulmist ja hoolitseda selle eest, et laulu osa teenistuses sujuks nõtkelt. Kaasajal on tegelik olukord kujunenud küll koori kasuks, mis aga ei tähenda , et kirikurahvas kaasa ei võiks laulda. Tekstid sisaldavad palveid ja õpetusi ja need on mõeldud kõigile kuulamiseks. Seepärast on ka lauljaile mäletamisväärne laulda nii, et sõnad oleksid selgesti arusaadavad.(ortodoksi liturgia)3 Koraal luteri kirikus Koraalil on luteri kirikus täita oluline roll. Sidusa üksusena jumalateenistuses loob ta koos sõnaliturgiaga vaimse, esoteerilise terviku, laulva koguduse lõputa lähenemise sõnas peituvate eesmärkide poole, täis aukartust ja imetlust. Sõna ja inimene kohtuvad
probleeme tekitasid vaimulikkonna diferentseerumine ja majanduslikud huvid kloostrid (kiriku osa, enamasti jõukad) probleem: pappide (lihtvaimulike) madal haridus- ja kultuuritase Nikon ja kirikureform 17. saj Moskvas vaimulikud taotlesid kirikureformi ja jumalateenistuse korra muutmist uuendajate ja vanameelsete vastuseisu lahendamisel otsustavaks patriarh Nikoni (1652) tegevus reform: jumalateenistuse kord => kuidas kummardada, risti ette lüüa (3 sõrme), 3 x halleluujat laulda vaimulikud, kes uuendustest keeldusid vabastati ametist, heideti "kahesõrmelised" kirikust välja ja 1656.a pandi kirikuvande alla => Vene kirikulõhe (raskoll) vanausulised ehk raskolnikud Lääne- Euroopa mõjud materiaalne kultuur; esimesed raamatukogud (tänu võõramaistele munkadele) Moskvas kujunes välja 2 suunda: 1) haritlaste toetumine ladina keelele 2) toetumine kreeka keelele Juraj Krizani (1618- 1683)- haridusolude parandamise eest võitleja Venemaal, uute
VIISAKAS KÄITUMINE KLASSIJUHATAJATUND Maailmas on palju kirjutatud ja ka kirjutamata reegleid, kuid siin on kirjas vaid mõned. Päeva tuleks alustada rõõmsa meelega, et sind nähes ka teiste tuju rõõmsamaks muutuks. Süüa tuleb korralikult, see tähendab, et ei matsuta, ei lurista, ei pühi käsi laudlinasse ja ei räägi täis suuga. Kui liigud bussiga, siis tuleb abi vajavaid vanemaid inimesi aidata. Loomulikult tuleb neile ka istet pakkuda, kui kuskil mujal enam vabu kohti ei ole. Kooli sisse astudes tuleb poistel müts peast ära võtta, see on tervituse eest. Viisakas on vastu tulevaid inimesi tervitada. Kui täiskasvanu klassi astub, tuleb püsti tõusta. Ei ole viisakas käsi püksitaskus hoida. Väga ebaviisakas on teiste inimeste jutule vahele segada (olgu see siis tavavestluses või ainetunnis). Vanemate inimestega (kes ei ole su pereliikmed) rääkides tuleb neid teietada ning kui vanem inimene sind kõnetab, siis tuleb püsti tõusta. O...
Turism. Huvitavad faktid Erinevalt põhjaeurooplastest puudub itaallastel täpsus aja suhtes – kohtumisele hilinemine on pigem reegliks kui erandiks. Kirikutesse lubatakse üksnes pikki pükse või seelikut ning õlgukatvat särki/jakki kandvaid külastajaid. Itaalias on üksi söömine tabu, toitu tuleb nautida koos nauditava seltskonnaga, mida rohkem seda parem! Täiesti normaalne on tänaval valju häälega laule laulda. Itaalia lipp Itaalia lipp on Itaalia Vabariigi ametlik riigilipp. Itaalia embleem Itaalia embleem on Itaalia Vabariigi poolt kasutatav embleem.
,,Kõva Kont" võtab kokku nende tegevuse kuni 2008. aasta lõpuni. Kogumik sisaldab endas 2 DVD-d ja 1 CD-d erinevate stuudiolindistuste ja live-esinemiste salvestustega. Esitati 12 lugu, mis kõik ka plaadil olemas. Esinemine algas looga ,,Hetk enne lahingut". Järk-järgult kiirenev lugu sobis ülihästi veel külma publiku üles kütmiseks. Teiseks looks oli ,,Merehunt" mis ajas publiku viimaste ridadeni maast lahti. Käsk Markuse(laulja) poolt oli hääled puhtaks köhida ja kaasa laulda. Et mitte publikut kohe algul ära väsitada võeti vahepeal ette ,,Veelind" ja saartelt tulnute auks ka ,,Saaremaa vägimees". Jätkati ,,Sõjahundiga" mille alguse petlikule aeglasele regilaulule saadi enamus publikust kaasa laulma- plaksutama. ,,Järgmine lugu räägib soo jätkamisest ja sellest kui mahedalt mõnus see tegevus on!" Loomulikult on juttu ,,Iivakivist". Hetkeks üllamatele eesmärkidele keskendudes mängitakse maha eepiline ballaad ,,Mõõk"
LAUSELIIKMED ÖELDIS ALUS ..on lause tuum. ...on TEGIJA, OLIJA. ...vastab küsimusele MIDA TEGEMA? ...vastab küsimustele KES?, MIS?, vahel ka keda?, Lilled kasvavad põllul. mida?. Ema valmistab kooki. Helen joonib vihikut. On olemas ka liitöeldised. ...puudub: Erik tahtis palju laulda. - umbisikulise tegumoe korral Ma hakkan õhtul televiisorit vaatama. Joonistati pilte. Ò Ø - ilmastikunähtuste puhul Väljas sajab. Ò Ø - füsioloogilise protsessi väljendumise korral Kõrvus kohiseb. Ò Ø
Reklaamid on pannud meid soovima ja ihaldama uusimaid autosid ja disainerrõivaid. Käime töökohtadel, mis meile ei meeldi, eesmärgiga soetada paremaid tooteid ja teenuseid. Mõjuteguriks on ka teiste inimeste hea elu. Sõprade ja tuttavate uued asjad ja edu teevad meid kadedaks. See paneb meid looma sarnaseid ideaale, sest soovime ka sellist luksust. Populaarsemad ideaalid seostuvad oskuste ja haridusega. Inimesed soovivad osata laulda, tantsida, mängida mingit muusikapilli ja rääkida võõrkeeli. Samuti soovitakse kõrgharidust, et hiljem leida enda jaoks sobivaim töökoht. Kahjuks paljud kaunid ideaalid muutuvad liiga kõrgeteks ja võimatuteks. Saabub karm tegelikkus. Põhjusteks võib olla rahapuudus, hariduse puudulikkus ja inimeste enda omadused. Näiteks püsivuse või tahtejõu puudus, suutmatus alustatut lõpuni viia või laiskus. Ideaalide purustamine toob inimesed tagasi reaalsusesse
löökpille. Marti Tärn on peamiselt tuntud kui kontrabassi mängija, kuid oskab mängida veel mitmeid teisi pille, näiteks klaverit, flööti jne. Peeter Rebane on kontserdite korraldaja ja pillimees, peamiselt mängib ta kitarri. Lava kaunistustele ja eriefektidele rõhku ei olnud pandud. Laval olid ainult pillid ja esinejad ning kontsert oli lihtne ja kergesti arusaadav. Kuna Marko Matverele ei meeldi jõululaule laulda, siis neid esitas peamiselt Maarja-Liis Ilus. Muusikateosed olid lihtsad ja kergete sõnadega. Laule lauldi nii koos kui ka eraldi, mis muutis kontserti vaheldusrikkamaks ja huvitavamaks. Heaks vahepalaks eesti keelsetele lauludele olid paar inglise keelset laulu. Üllatuseks mulle oli see, et lauljaid ja pille oli võrdselt kuulda, tavaliselt kõlab ikka üks laulja või mõni pill teistest üle. Esinejad laulsid selgelt ja piisava hääletugevusega ning kõik sõnad jõudsid ilusti publikuni
Minule väga meeldib nende laulu stiil, ning ega ma muud muusika liike kuulagi ning dubstepi maailmas on nad minu arvates parimate seas. Esitused olid väga loomingulised ja erakordsed ning ma arvan et mul ei lähe kunagi see meelest ära. Mina olen oma elamusega rahul ning ma soovitaks seda kontserdi kõigile, kes sellest ilma jäid, kuna see ikka oli väga imeline ning super. Laulude valikuga panid nad täppi, soojendus bändid olid ka isegi head ning midagi viga ei olnud, laulda oskasid ning muusika oli ka kuulatav. Esitused olid väga hästi valgustatud ning rahvas oli rahul, kui kontsert sai läbi, siis kõik olid nagu mingi mõju all- kuulasid mõtetes laule ikka edasi.Väga hea päev oli. Gerton Korsten 10.Klass
1) maadeavastused 3) trükikunsti leiutamine 2) loodusteaduste kiire areng 4) inimese anatoomia REFORMATSIOON KIRIKUMUUSIKAS 1. Lutheri taotlused kirikumuusikas: 1) kogudus peab kaasa laulma 2) kirikulaul peaks olema emakeeles 3) saatis orel 2. Lutheri koraal ehk protestantlik koraal: 1) orelisaatega 2) mitmehäälsed 3) ühetaolise rütmiga, kaunistusi pole 4) kasutati emakeelseid värsstekste, et koraali saaks laulda terve kogudus koos kooriga ILMALIK LAUL 1.Ilmaliku laulu laululiigid: Sansoon: Frottola: 1) 4-häälne 1) lihtsas vormis salmilaul 2) võib eristada kahte tüüpi : 2) sageli korduv refrään · meloodilised, sentimentaalsed · kiiretempolised ja lõbusad Villanella: Balletto:
See kujunes lõplikult välja läänekristlikus kirikus 7-8 sajandil. Selles on alati peamised tekst ja sõnumid. Muusikaline väljenduslaad võib olla väga erinev,ulatudes ühele helile,teksti lugemisest liikuvate ja keerukate meloodiate laulmiseni. Gregooriuse laul on üldnimetus mille alla mahub palju mitmesuguseid esitusstiile, zanreid ja lauluvorme. Laul on ühehäälne ja saateta kuigi kirikutes kasutatakse ka tagasihoidlikku orelisaadet. Olenevalt liturgiast võib laulda üks laulja,lauljate grupp või terve koor mis sageli jaguneb kaheks vastakuti laulvaks rühmaks. Lauldi enamasti ladina keeles . Laulu rütm lähtub loomuliku kõne rütmist ning seetõttu taktimõõt puudub. Missa on igapäevane peamine jumalateenistus mille ülesehitus on keerulisem ja mis on seotud mitmete rituaalidega(nt armulaua jagamine) Missa ülesehitus on põhijoontes sama mis roomakatoliku kui ka luterlikus kirikus , jagunedes sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks.
LÜÜRIKA 1. Rütm samasuguste nähtuste (silpide arv, silbi pikkus, rõhk, sarnased Lüürika (L) on üks kolmest ilukirjanduse põhiliigist. L lähtub autori vahetutest lauseosad) korrapärane vaheldumine luuletuses. Vabavärsis ei allu rütm tunnetest, elamustest ja mõtetest. Autor ei jutusta neist, vaid püüab lüürilise kogu luuletust läbivale korrapärasusele. situatsiooni ja kujundlike piltide kaudu tekitada lugejas samu mõtteid. L on tavaliselt 2. Riim samakõlaliste sõnade kunstikavatsuslik kordamine värsi lõpus, sees kirja pandud värsivormis, kuid esineb ka lüürilist proosat ja draamat. või alguses. L on kõige subjektiivsem kirjanduse liik. a) ristriim (abab); b) süliriim (abba); c) paarisriim (aabb); d) lausriim (aaa, Termin ,,lüürika" ...
sajandil muutus orkestri mõiste. Orkestriks hakati nimetama lava ja kuulajate vahelist ruumi kui ka seal mängivaid pillimehi. Muusika Varajased orkestrid sisaldasid keelpille, puu- ja vaskpuhkpille, klahvpille ja näppepille. Piir orkestri- ja kammermuusika vahel oli ähmane. See sõltus ettekande kohast ja kui palju milliseid pille kasutati. Kuni 17. sajandini ei loodud muusikat kindlatele muusikainstrumentidele. Heliteostel oli märge per cantare o sonare, mis viitab sellele, et neid võis laulda või käepärast oleval pillil mängida. Orkestri liigid on Orkestri liigid on : 1) sümfooniaorkester 2) puhkpilliorkester 3) rahvapilliorkester Barokkorkester Orkestrist tänapäevases mõistes saab rääkida alles barokiajast (1600 1750). Sel ajal toimus instrumentaalmuusikas tormiline areng. Arenesid keelpillid. Mängiti keelpille, flööte, tsinke ja tromboone. Barokkorkestri põhirühma moodustas keelpillide perekond: viiulid, vioolad, tsellod, kontrabassid.
Nemad laulsid oma ansambli laule ning ka üksteiste laule. Laulude vahele tehti väga palju huumorit ja räägiti erinevaid lugusid, mis neil teistel kontsertitel juhtunud on. Kontserdi lõpus laulsid kõik Vesternid koos- Tanel, Jalmar, Ott ning Karl-Erik. Ja pärast seda said kõik fännid nende käest autogramme ning pilti teha, kui tahtsid. Kontsert oli väga lahe ja mõnus. Publikuga suheldi palju ning isegi publik pandi kaasa laulma. Mulle endale väga meeldis, sai palju naerda ja laulda, nautisin väga. Kindlasti soovitan kõigile nende kontserteid vaatama/kuulama minna.
,,Pärlipüüdjad" mängitakse siiamaani, 1875 ,,Carmen" - Bizet i mõjutas Verdi looming, väga lihtne ja meeldejääv meloodia ,,Carmen" peategelane mezzo sopran, tegelased tavainimeste hulgast, tegevuskohaks on Hispaania Berlioz 1803 1869 19. sajandi kõige tähtsam Prantsuse helilooja. Juba varakult õppis kitarri ja flöödimängu. 14- aastaselt komponeeris oma esimese teose. Teenis raha ooperikoorides lauldes. Oli vaimustatud Beethoveni ja Wagneri muusikast, vihkas laulda Itaalia muusikat. 1830 valmib tema esimene teos ,, Fantastiline Sümfoonia" nukker, pausid 27.aastaselt saab Rooma Preemia, kindlustab 5aastase stipendiumi, peab veetma 2 aastat roomas. 20 aastat rändas ringi, andis kontserte, oli väga menukas. Kogu tema looming on programmiline, katsetas väga julgelt orkestriga, tema mõjutaja oli Lizt, kirjutas orkestratsiooni õpiku. Tähtsamad teosed ,,Harold Itaalias, Romeo ja Julia," Oratoorium "Fausti needmine" ,,Reckviem" ,,Te Deum" Wagner 1813-1883
· Eesti helilooja · Teda peetakse üheks eesti rahvusliku muusika rajajaiks. Korraldajad · Meestelauluselts Vanemuine Korraldajad · Pastor Adalbert Hugo Willigerode (2. veebruar 1818 28. august 1893) oli laulupeo peakomisjoni esimeheks. Sündmused · Toimus 18.-20. juuni 1869 · Laulupeo peaproov toimus Tartu Maarja kirikus suletud uste taga, kuna ei oldud kindlad, kas nii suur hulk siiski suudab korralikult koos laulda. Eelkõige kardeti kohalike saksa ajalehtede õelaid kommentaare. Peaproov õnnestus aga suurepäraselt. · Kontsertide jaoks oli üüritud Ressource'i seltsi aed, mis asus praeguse Tartu Peetri kiriku vastas. Pealtvaatajaid oli hinnanguliselt 15 000. Mis laule seal lauldi · Kirikukoraalid: · "Siionis kõik vahid hüüdvad" · "Kiida nüüd, Issandat" · "Meil tuleb abi Jumalast" · Vene riigihümn: · "Jumal, keisrit kaitse Sa"
Lisaks õppis ta ka muusikaproduktsiooni. Suviste on kaasa teinud mitmetes muusikali projektides: ,,Oliver Twist", ,,Chicago" ning Georg Otsa Muusikakooli muusikalis ,,West Side Story". Praegu on Uku Suviste laulja, pianist ja helilooja. Kuna tegu oli soolokontsertiga, siis Uku sai peamiselt ise oma äranägemise järgi laule järjestada. Kokku oli esitatud lugusid 10. Repertuaar koosnes tema tuntuimatest lugudest. Nii sai ka suurem osa publikust kaasa laulda. Esitatud lood olid näiteks ,,Sind otsides", ,,Jagatud öö" ja ,,Rääkimata lugu". Need ongi ehk Uku Suvist kõige tuntumad lood, sest neist esimene ning viimane on olnud telesarja ,,Sind otsides" tunnuslugudeks. Suviste hääl kõlas hilissuvises järveäärses pargis imeliselt. Olin isegi meeldivalt üllatunud, et ta suutis kõik sõnad kaunilt välja hääldada ning samas häälega ka mängida. Varem ei olnud ma olnud iial Uku Suviste austaja, aga sellest
Kitarri sünnikohaks ütlesid nemad olevat Araabia (u 1200 a) ja Hispaanlastelt sai ta tänapäevase kuju, seda hakkasid levitama mustlased. Eriti populaarseks muutus see pill Venemaale, seda kasutati enamjaolt seal romansi mängimiseks. Peale seda hakkasid moodi rohkem tulema klaver ja svingpillid. 19. sajandi lõpus tekkis Mississipi delta juures bluus, sellest omakorda kasvas välja rokkmuusika. Sellest ajast pärineb ka legend Robert Johnsonist. Räägiti, et Robert ei oskanud laulda, aga ta tahtis seda väga teha. Ta müüs oma hinge kuradile ja sai vastu kitarrioskuse. Algas elektrikitarride võidukäik. Tavalisele kitarrile pandi helipead külge algul mängiti istudes. Rhythm ja bluus pluss tempo andsidki kokku rock'n'rolli. Sai alguse Vietnami sõda ja tekkisid sõjavastased hipid ja nende tunnuslause (make love, not war). Kõik see kulmineerus suure rokkfestivaliga. Tähtsamateks olid seal Bob Dylan ja Jim Hendrics ( heliefektid, hammastega mängimine,
Olli lugu. Kui ta noorem oli, ihkas ta saada politseinikuks. Seejärel ehitajaks. Siis näitlejaks ja lauljaks ning ka modelliks. Pärast kümnendat eluaastat selgus, et modelli ega näitlejat temast ei saa, seega jäi sõelale veel laulja-amet, sest laulda oskas ta hästi. Mõne aasta möödudes mõtles ta aga juba kunstniku elukutse peale. Ka joonistamine oli tal täitsa käpas. Siis läks veidi aega veel mööda ning juba enne oma kahekümnendat eluaastat teadis ta, et on kirjanikuks sündinud! Jah, ka kirjutamine tuli tal üsna hästi välja. Terve oma lühikese elu oli ta elanud illusioonides oma suurepärastest annetest, mis tegelikult olid nii keskpärased kui üldse olla sai. Juba oma kuuendal eluaastal ihkas ta täie südamega
Mari Oeh, kui vaid ometi suudaksin jälle laulda ja naeratada. Aina tööta, muretse ja mälesta. Ainult lapsed suudavad mul tuju paremaks muuta. Ma armastan neid kõiki nagu oma lapsi! Aitan neid ning hoian nende saladusi. Nad usaldavad mind ja see on minu jaoks väga tähtis. Mul on hea meel, et sain kadunud Krõõda heaks midagi head teha, tema soovi täita. Krõõt oli hea hing ning me saime hästi läbi, ta on mulle eeskujuks. Kahju, et temaga nii läks. Kuid olgu veelkord öeldud, tema lapsi armastan ma sama palju kui enda omi
zanrid: madrigalid, paroodiamissad, motetid, hümnid teosed: Missa Papae Marcelli mõju: stiil kujunes klassikaliseks, seda jäljendati mitu sajandit. Tehnikaharjutusi kirjutatakse tema eeskujul tänaseni. 7. ILMALIK LAUL JA SELTSKONNAMUUSIKA 16. SAJANDIL 16. sajandil laienes muusika tarbijate ring, kuna leiutati nooditrükk ja esile tõusis ilmalik laul muusika esituskoosseisud: o kõiki hääli võidi laulda o kõiki hääli võidi mängida (pillikoosseis vaba) o hääli võis jagada vabalt lauljate ja mängijate vahel o kõiki hääli võidi laulda neid ühtlasi pillidel dubleerides musitseerimine oli seltskondlik: polnud mõeldud kuulamiseks, vaid kõigile osalemiseks Prantsuse sansoon valdavalt 4-häälne, sarnane motetile. 2 laulutüüpi: sentimentaalne ja meloodiline või kiire ja lõbus. Kuulsaim esindaja Clément
...................................................10 Kasutatud kirjandus..........................................11 2 Sissejuhatus Sel ajal, kui rahva kirjavaraks toodeti pastorite poolt puhtvaimulikku või diadaktilis- moraliseerivat jutukirjandust, lõi maarahva laulikKristjan Jaak Peterson kõlavaid oode. Ta tahtis näidata, et ka suitsutarede keeles võib sügavatest tunnetest laulda. Eesti kunstiväärtuslik lüürika algabki nüüdisaegses tähenduses Kristjan Jaak Petersonist ja tema erakordsetest oodidest. 3 Elulugu Kristjan Jaak Peterson sündis 14. märtsil 1801. aastal Riias, kuid tema suguvõsa oli pärit Viljandimaalt. Ta oli haritud eestlane, kes ei häbenenud seda, et ta oli talupoja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
