Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Nüüd töötab aastast 1978 teatris Endla. Kunstniku Kristina Lõuk kohta puudub informatsioon. Peategelast mängis Sepo Seeman. S. Seeman on sündinud aastal 1971 Noarootsi vallas. Ta on lõpetanud praeguse Haapsalu Põhikooli ning tegeles ka kohalikus En Garde vehklemisklubis vehklemisega. Aastal 1993 lõpetas S. Seeman Tallinna Pedagoogilise Instituudi, õppis näitejuhi eriala. Hetkel töötab S. Seeman Pärnu teatris Endla ja laulab ansamblis Kala. Sepo Seeman on pälvinud kolm korda publikulemmiku preemia Endla teatris. Etendus oli lauskomöödia. Minu jaoks oli algus kõige huvitavam kui tütar ja poeg said teada, et neid on täpselt sama nimega, sünnikuupäeva ja ametiga isa. Tänu sellele etendus läks kohe alguses juba põnevaks. Tuli huvi kohe edasi teada, mis juhtuma hakkab, kuidas saavad lapsed kokku saada, miks naised aru ei saa, et see sama mees on jne... Terve etendus oli üks suur petuskeem naistele
Kannikene emale Mina, pisikene poju, vaevalt nelja-aastane, tulen aasalt, tulen koju, tõttan vastu emale. Emakene, memmekene, nägin aasal liblikat. Esimene kannikene kasvas säälpool väravat. Kulla-kuku-kallis ema, kannikese panen ma sinu tuppa õilmitsema, memme tuba ehtima. Lõoke Laia sinitaeva all helisemas lõo laul: Liiri-lii, lõõri-lii! Juba vara kevadel näeme lõokest nurmedel. Liiri-lii, lõõri-lii! Hommik-koidust õhtuni lõoke laulab ikka nii: Liiri-lii, lõõri-lii! Armas lõoke, õpeta mindki laulma sinuga: Liiri-lii, lõõri-lii! Siis ma hõiskan samuti hommik-koidust õhtuni: Liiri-lii, lõõri-lii! Päikese ja taeva all ruumi laulda mõlemal: Liiri-lii, lõõri-lii! Pääsukeste tulek Oli jõudnud meie maale jälle kuldne kevade, lilled tõi ta heinamaale, lehed ehteks metsale. Tulid kaugelt pääsukesed üle maa ja üle vee. Vaat'sid ringi linnukesed -- tuttav paik neil oli see.
Näkk elab meredes, järvedas, tiikides ehk ülepea vees. Eriti meeldivad neile neelukohad ja kõikuvaid kohti mererandades. Näkk näeb välja nagu inimene, enamasti naine kuid on ka meesnäkke nad on vahel riides ja vahel mitte. Näkk on ette kujutatud ka hobusena kes ei ole hästi meelestatud inimese vastu ta meelitab ja uputab, vahel ka tõmbabiinimese paadist vee alla.Näki puhul on kõige olulisem tunnus ta laul ja mäng. Vahel laulab ta pooleldi vees, mõnikord vee peal, vahel aga näpib oma kuldset kannelt. Kõige sagedamini ilmuvad näkk jaaniööl. Näkk tekib mõnest uppunud inimesest e.vees surnust. Tuulispask Tuulispask on keeristuule rahvapärane nimetus. Arvatakse et tuulispask tekib hinge lahkumisel kehast varanduse otsimise eesmärgil. Enamasti on tuulispasakas minejaks nõid. .tuulispasaks käijal on püüd saaki saada. Ta võtab kõike kaasa mida saab
Missa nr 3) ja Arvo Pärt. Gregooriuse koraal Rooma paavst Gregorius I (590.a) ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid ning need said lääne kirikumuusika aluseks. Gregooriuse laul on ladina keeles. Tekstid on proosalaadsed, vabavärsilised, esitab koor. Rütmika on tekstist lähtuv ning muutuv. Meloodika on ühehäälne, laulul saadet ei ole laused algavad tõusva algusvormeliga ja lõpevad laskuvaga. Retsiteerimine vaimulik laulab proosatekste peamiselt ühel noodil Psalmoodia peamiselt ühel noodil lauldavad värsstekstid Antifoon refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele Hümn on stroofilise värsstekstiga Responsoorium algselt koorirefrääniga ekstaatilised soololaulud kaunistatud stiilis. Sekvents värsilise tekstiga vaimuliku luule vorm, ülesehitusele olid eeskujuks rahvalikud tantsulaulud, oli keskajal väga levinud. Tänapäeval kasutusel olev sekvents on "Dies irae" T. Alanost.
Matustel oli poliitikuid,muusikuid, kultuuritegelasi. Ooperid on meloodiarikkad,hääl valitseb orkestri üle,kulminatsiooniks on suured ansambli ja kooristseenid. Kasutas Shakespearei,schilleri ja hugo kirjandust. Kuulamine: ooper ,,aida"-pasunad alguses,marsilaul,järsku hakkavad laulma, kõlab ,,gloria" Ooper ,,nabucco"-orjade koor, katkendlikult,hiilimislaul, valsirütm,tuttav laul. ,,rigoletto"-hertsogi aaria-tuttav laul, mees laulab taga it.k.,lõpus haige kõrge hääl. Fryderyk Chopin: Poola, sünd varssavi lähistel, isa koduõpetaja mõisas,hiljem pr.keele ja kirj.õpetaja. muusikaline anne avaldus varakult, võrreldud on Mozartiga. 7a kirjutas 2 poloneesi. Pianistivõimed tegid varssavi aristokraatlike salongide tõmbenumbri. Õppis varssavi lütseumis. Suvevaheaegadel koolikaaslaste juures maal, tutvus rahvamussiga,mängis rahvapille, vaimustasid rahvatantsude rütmid. Õppis
see, kas täna pea valutab või as jälle tuli juukseid ära. Need inimesed ongi need, kes meist teevad selle, kes me oleme. Kui kõik inimesed suudaksid oma tavapärases elurütmis leida selle ligimesearmastuse ning teiste murede ja rõõmude tähtsus enda probleemide üle, millega Isabell raamatus silma paistis, oleks palju kergem ning kaunim elada. Sellisel juhul väärtustaksid inimesed igat päeva oma elus ning ei võtaks elu, kui antud õigust, vaid kingitust, nagu laulab Nickelback laulus If Today Was Your Last Day (tõlge: kui täna oleks su viimane pave): My best friend gave me the best advice, he said each day's a gift and not a given right(tõlge: mu parim sober andis mulle parimat nõu, ta ütles et iga päev on kingitus, mitte õigus).
Kas tänapäeva noorele on abielu oluline? Kui Romeo ja Julia tahavad impulsi ajel abielluda nii lühikese tutvuse järel, tundub see küll armas, aga ometi eluvõõras. Voodisse minna, jah. Usun. Aga ons tänapäeva 4 17-aastaste Romeo ja Julia mõtteis tõesti üksnes abielu, pealegi veel salaja sõlmitud? "Romeo ja Julia" muusika oli Terminaatori nägu, veidi rokilik, ehe, südamlik ja karm. Kui ikka inimene laulab teatrilaval oma tekstidele loodud laule, mõjub see ehmatavalt ehedalt ja hingeminevalt. Jaagup Kreemi tekstid üritavad oma kodukootud lüürikaga Shakespeare'iga ühte jalga astuda, haakuvad üle räigema proosateksti aeg-ajalt loetud originaalvärssidega. Ja tavatu väärtus on see, et meie oma lavaloost on tekkinud laulud (näiteks viisiga Jumala poole pöördumine "Tee seda veel"), mis on saanud tõeliseks hitiks. Muusikali laulud on vallutanud raadiote edetabeleid ja nimilugu võitis
on ootamatult sarnane aliose tapmisega. Iokaste kahtlustab natuke, enda ja Oidipuse rahustamiseks süüdistab ta ennustajat valelikuses. Mainitakse sündmuskohta, kus tapeti laios kolme maantee rist. Oidipus tahab pääsenud orja võimalikult ruttu kohale toimetada, et teada saada oma päritolu. Oidipuse meelest tappis ta kõik , mis peaks teda eristama. 2.stasimon "Eks ülbus loo türanne; mitte et ülbus teeb inimese türanniks, vaid muudab türannia hillemaks" Koor laulab jumalate käskude tõitmisest. 4.episood Iokaste ilmub taas, et veenduda, et Oidipuse isa on ikka surnud. Oidipus hakkab aru saama, et ennustus on tõsi. Oidipus oli väiksena jäetud kaljule ning nääriga jalad kinni seatud(augus kandades). Oidipuse satuse määrab tema loomus püüe tõde teada saada. 3.stasimon koor esitab jumalatele hümni ja ülistavad kuningat, aimamata, mis saatus teda ootab. 5.episood Oidipus alustab ülekuulamist, et teada saada kõik
ajastu, milles elame. Straussi muusika sünonüümiks võimalusele pageda reaalsusest läbi unistuse... Õhtu Straussiga solistid : Karmen Puis ( lõpetanud Heino Helleri nimelise muusikakooli, Eesti Muusikaakadeemia Tiiu Levandi lauluklassi ning omandas Muusikaakadeemias Jakko Ryhäneni juures magistrikraadi (cum laude) ). Väga hea kõla ning tugeva häälega laulja. Väga ilmekas ning elas oma rolli sisse, ta teadis millest laulab ja kuidas emotsioone väljendada. Pirjo Püvi ( omandas 2009.a. Magistrikraadi ooperilaulu erialal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias dosent Nadja Kuremi lauluklassis). Väga armas ja tore laulja . Tal oli väga hea ja tugev hääl, mis oli selgelt kõlav . Ta elas oma rolli sisse ning näitas tegelaskuju emotsioone väga hästi välja . Reigo Tamm ( Õppis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis , hiljem täiendas ennast Londonis Rose Bruford College'is )
Ka nende rahvalaulu säilitati suulisel teel. . Keskaeg On kaks erinevat suunda1)rahvamuusika, 2)kirikumuusika Rahvamuusika teke ja areng Eriti hakkas levima bõliina jutustus kangelase sõjaretkedest, mida esitati gusli saatel. Räägiti sõjaretkedest. Bõliinades on tekst tähtsam ja meloodia on lühike, pidevalt korduv. Lüürilised laulud Lüürilised laulud levisid 16.-17.sajandil. Olid nukrad ja murelikud laulud. Kodumaa igatsus soldati. Lüürilisel laulul on eeslaulja, kes laulab aeglaselt ja voolavalt. Viisid on suure ulatusega. Kui eeslauljale lisandub koor, muutub laul mitmehäälseks. On pool polüfooniline ja pool homofooniline laul. Rändmuusikud ehk skomorohhid Rändmuusikud tegutsesid 11.-17.sajandil. Nad on poolklounid, kes rändasid külast külla. Nad tantsisid, veiderdasid, tegid akrobaatikat. Nad käisid Kiievi vene vürstiriigis, Moskvas, Novgorodis. Venemaa vabanes magadi itkest 15.sajandil.
võib seda teost niimoodi mängida!" Ka dirigent on interpreet. Tema pilliks on koor või orkester. Ka kõige andekamad pillimehed peavad orkestris alluma dirigendi tahtele (nagu teatris näitlejad lavastajale). Kui muusik loob muusikat mängimise ajal, nimetatakse seda improvisatsiooniks. Improvisatsioon on ettevalmistamata, hetkemeeleolu põhjal loodud muusika. Maailm on loodud helilisena Vahel Sa istud mättal ja kuulad, et küll see ööbik laulab ikka ilusti! Tegelikult ütleb ta aga võib-olla hoopis teisele ööbikule, et see siin on minu territoorium ja kui lähemale tikud, läheb löömaks. Nagu "helilooja" nimetuski ütleb, loob ta helisid, mitte noote. Noodid on ainult abivahendiks, et anda interpreedile ettekujutus helilooja mõtetes kõlavast muusikast. Komponeerides arvestab helilooja, kuidas inimese kuulmismeel tema loodavaid helisid tajub - millisele pillile see
palju oma tööga seotud ja erinevates kohtades ära. Ja siis ei tulnud meil kahjuks midagi välja. Seetõttu ei ole mul naist ja ma ei tahakski, et mu naine või pere peaks kannatama selle tõttu, et üldse meest majas ei eksisteeri. Töö on mul juba ammu pere eest olnud. Bach: Ma olen hetkel teist korda abielus. Esimene naine kahjuks lahkus siit ilmast üpris varases eas. Praegune naine Anna Magdalena on väga hea laulja, teeme koos pidevalt koostööd. Mina mängin klaverit, tema laulab, vahel käime isegi esinemas nii. Lapsi on sündinud kahe naise peale kakskümmend. Kuid alles on vaid üheksa. Minu kolm poega on väga tegusad muusikamaailmas. Nad on väga hoolikad ja kohusetundlikud õppijad ning tunnevad ise ohtralt huvi. Kohe näha, et isa geenid! Meie suguvõsas on üldse palju muusikuid. Võime pidada end muusikute suguvõsaks. Aga räägi, kus oled sa õppinud ja milline on sinu lapsepõlv?" Händel: ,,Mul oli isa, kes oli kirurg. Ta tahtis, et ma õigusteadust õpiksin
ja astuda tatamile sokkides. Tualeti ukse juures koridoris seisab alati veel üks paar tuhvleid, millega käiakse ainult tualetis. Üle maailma on levinud jaapanlaste leiutis karaoke, kus spetsiaalsest karaoke seadmest tuleva saatemuusika saatel saab igaüks ise mikrofoni laulda. Et laulu sõnad tavaliselt meeles pole, siis jooksevad need televiisoriekraanil. Karaoke-baare on kõikjal, ka enamikus ööklubides on see võimalus olemas. Kui teie võõrustaja laulab, siis on viisakas talle plaksutada ja teda kiita, isegi kui ta eriti viisi ei pea. Ka teie ise ei tohi keelduda mikrofoni kätte võtmas, kui teid palutakse. Näiteks, kui Jaapanis söömise vahepeal pulki käest ära tahad panna, tuleb need sättida toidu ette laua äärega paralleelselt. Kui pulkade jaoks on eraldi alus, pannakse nad sinna, suupoolne ots alusel. Pulkade püsti jätmine oleks eriti halb, sest see meenutab
Naisseltsil on oma logo ja logoga T-särgid. Sipa Naisselts oli endise Loodna valla piirkonna naisseltside kokkusaamise algataja. Sipa Naisselts tänab Loodna Vabaajakeskuse sihtasutust, kes on seltsi projektide rahalistelt toetanud. Sipa Naisseltsi esinaine on Anneli Looring, kes valiti sellesse ametisse seltsi asutamisel. Anneli Looring on lahutatud ja 3 lapse ema. Lisaks Sipa Naisseltsi juhatamisele tantsib ta Sipa naisrahvatantsurühmas "Külapiigad" ja laulab Sipa ansamblis "Cantare". Samuti on ta teinud ligi 10 aastat tööd Sipa noortega: korraldanud heakorrapäevi, suviseid töölaagreid, diskosid jne. A. Looring on SA Loodna Vabaajakeskus nõukogu liige. Sipa külavanem Peeter Paunmaa ja Sipa Naisselts on ühiselt korraldanud külapäevi, jaanipäevi, spordipäevi, uusaastaöö pidustusi jne. Sipa Naisseltsi tublid liikmed osalevad taidluskollektiivide töös.Sipa naisselt oma nobetate näppude
Gregorius I ehk Gregorius Suur juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat, võttis kasutusele uue liturgia. Püha Benetictus Nurmia Lääne-Euroopa kultuuri sünni algataja, asutas benetictlaste ordu. Liturgia: Missa - päevakeskne jumalateenistus, igapäevane, keeruline. PEAMISSA - altarirituaalid, armulaud, muutumatud tekstid; EELMISSA sissejuhatavad palved, sõnaliturgia. Ordinaarium muutumatu, iga päev korduv osa missast. Proprium muutuv osa. Retsiteerimine laulja laulab pikki proosatekste ühel noodil (retsitatsioonil). Psalmoodia psalmitekstide laulmine, peamine laulutüüp kõikidel tunnipalvustel. Antifoon sagedasemaid laulutüüpe, refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele. Introitus-antifoonid pidulikud, väljendusrikkad missade avalaulud. Hümn stroogilise värsstekstiga lihtsamad laulutüübid, ülistuslaul. Sekvents värsilise tekstiga, keskajal levinuimaid vaimuliku luule vorme, eeskujuks rahvuslikud tantsulaulud.
Noorukil on meri põlvini. *nagu härjale punane rätik – ärritav, viha tekitav Solvav kommentaar oli mulle nagu härjale punane rätik. *ei vääri küünlaid – ei ole vaeva väärt Arvati, et vana hoone taastamine ei vääri küünlaid. *kätt pulsil hoidma – kursis olema, silma peal hoidma, jälgima, sammu pidama Noormees hoidis Poola ralliga seotud uudistel kätt pulsil. *nagu noor jumal – eriti hästi, hiilgavalt Tema häälest olid kõik lummatud, sest ta laulab nagu noor jumal. *nagu vana mees - ??? *soolasammas – äärmisest ehmatusest tardunud olema Ehmusin, tardusin soolasambaks. *püksirihma pingutama – väljaminekuid kärpima, kitsalt elama Noorpaar ostis uue auto ja peab nüüd püksirihma pingutama. * nagu koer heintel - Justkui koer heinakuhja otsas, ei söö ise, ei lase teistel ka süüa. *poissmeeste päike – kuu Kuu on poissmeeste päike. 2. Uue põlvkonna slängisõnad on järgmised:
Samuti mitmeosaline vaimuliku sisu ja traditsioonilise tekstiga teos. 16. sajandil tuli gregooriuse koraali kõrvale uus kirikulaul – luteri koraal. See on saksa protestantliku kiriku laul, mis sai nime Martin Lutheri järgi, kes viis läbi kirikureformi. (Selle tulemusel tekkis uus usuliikumine – protestantism.) Erinevalt gregooriuse koraalist on luteri koraal värsstekstidega salmilaul (igas salmis korduva viisiga). Jumalateenistusel laulab seda kogudus (rahvas) oreli saatel. Kohe hakati koraalidest tegema ka mitmehäälseid kooriseadeid. Ka Luther ise on osade koraalide autor. Paljud luteri koraalid on tänaseni üldtuntud, näiteks “Üks kindel linn ja varjupaik” või “Püha öö”. Instrumentaalmuusika. Enne 16. sajandit instrumentaalmuusikat kirja ei pandud, kuigi pille oli erinevaid ja neid kasutati palju. Peamiselt mängiti tantsumuusikat ja pillidel mängiti ka laule. Noodid, mis
Kalur ja tema Hing Elas kord Kalur, kes läks igal õhtul merele ja laskis võrgud vette. Ühel õhtul oli võrk nõnda raske, et Kalur ei jõudnud võrku paatigi tõmmata. Kalurile üllatuseks oli võrgus Merineitsi. Ta armus temasse ega lubanud tal enam minna. Merineitsi aga anus, et too ta lahti laseks. Lõpuks nad tegid kokkuleppe, et Kalur laseb ta lahti siis kui Merineitsi ta kutse peale iga kord laulab, sest nii saab Kalur rohkem kalu. Ühel õhtul hõikas Kalur Merineitsit ja palus teda endale naiseks. Merineitsi ütles, et ta võtab ta vaid siis kui Kalur enda hinge minema ajab. Järgmisel hommikul läks Kalur Preestri maja juurde, et viimane teda aitaks. Preester aga keeldus teda aitamast, kuna hing on väärt kogu maailma kulda ja see oleks patt. Kalur läks turule ja pakkus kaupmeestele oma hinge müügiks. Kaupmehed pilkasid teda ja ütlesid, et inimhing pole hõbetükkigi väärt
küsida neilt. Juba hüütakse meid tagasi bussi, et suunduda järgmisesse kohta. Teeme veel viimase pildi neiudega ja lahkume. Vaikselt hakkab kätte jõudma aeg poodi minna, kuna reisi lõpus lubati meile poodide külastamist. Mõned meist ostavad banaane, teised aga nutellat ja saia. Inimesed on erinevad, nagu ka maitsed. Nüüd suundume lõpppeatusesse, Elvasse. Pikal teel on igav. Me otsustame laulma hakata. Võtamegi laulu ülesse ja kohe laulab seda pool bussi. Olemegi jõudnud Elvasse, jäänud on veel viimased naljad rääkida ja vaheaja plaane mõelda. Bussi peatudes ruttame koheselt välja ja hakkame nautima vaheaega. Ragnar Sikk 9c
,,Rehepapp ehk november". Selles filmis mängis Heino Sandri-nimelist meest, kes on nagu tõeline 4 vanaaja eestlane. Teises eesti filmis ,,Polaarpoiss" osales Heino taustanäitlejana. Heino tegeleb ka muusikaga. Ta on ise loonud viis laulu ja mängib kitarri nii internetis kui oma tavatöö ajal oma klientidele. Ta on osalenud ka ühe heavy metal ansambli muusikavideos. Lisaks on Heino youtuber. Tal on oma youtube-i kanal, kus ta laulab laule ja näitab oma igapäevast tööd. Heino põhitööks on aga hambaproteeside valmistamine ta on õppinud hambatehnik, kes töötab üksi, mitte kuskil kallis hambaarsti salongis. Ta on ise rääkinud, et see on ränk ja raske töö ,,nagu riisitera peale piibli kirjutamine". Veel ütleb ta, et ühte hammast teeb ta seitse pikka päeva. Heino Kalmu olulisus eestlastele Eesti telesaade ,,Kuuuurija" tegi 2017. aastal Heinost loo,
lauljakarjääri jooksul oli see esimene sooloalbum · Vana klouni võib nimetada ka Urmase muusikutee ülevaateks · Laulude sõnad väljendasid ka tema enda sisetundeid ning olevat kergelt autobiograafilised Ansamblid, milles Alender on olnud · Varjud (19691970) · Andromeeda (19711974) · Teravik (19731976) · Data (19881989) · Propeller (19791980) · Ruja (19711988) · Kaseke (1983) Albumid, milles ta ise laulab · "Vana kloun" (1992) (sooloalbum) · "Hingelind" (1994) · "Kogutud teosed I (19681980)" (2000) · "Kogutud teosed II (19811993)" (2000) · "Kui mind enam ei ole" (2001) · "Armastuse ämblik" (2003) · "Kohtumine Albertiga" (2003) Traagiline surm · Urmas Alender suri 28.septembril 1994 laeva Estonia uppumise tagajärjel · Alender ütles juba kusagil 1976 aastal, et upub Pilte Alendrist läbi aegade Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia
Näiteks ,,Otsides ma pean su jälle leidma," ,,Süte peal sulanud jää" ja ,,Läbi öise Tallinna," kus publiku hullutamiseks laulis vahepeale ,,Läbi öise Pärnu." Minu jaoks oli see esmakogemus kuulda Ott Leplandi live'is. Varem olin teda vaid teleka või arvuti vahendusel kuulnud, kuid ka siis jättis ta üsna sügava jälje mu meeltesse, kummitades mu peas 2-3 päeva peale kuulamist. Esitlusega jäin vägagi rahule. Ma ei oska küll kuulata, kui keegi laulab või mängib paar nooti mööda, aga Ott'i esitus ei pannud selle peale isegi mitte mõtlema. Ta laulis oma laule südamest ja sooviga sellega ka publiku südamesse pugeda, ta suhtles rahvaga laulude vahel, küsides neilt küsimusi või rääkides mõnda põnevat jutukest. Kolmanda soojendusbändina astus lavale Jan Uuspõld & ansambel Regatt. Jan Uuspõld küll tavapärasesse bändi koosseisu ei kuulu, kuid festivalil astub üles kui bändi külalisvokalist.
Kontsert lõpetati rahva palaval soovil Tõnise ühe tuntuima looga ,,Koit", mis jättis inimeste meeltesse heaolu- ja rõõmutunde. Tõnis Mägi on Eestis juba üle 50. aasta tegev olnud muusik ja laulukirjutaja, kes on suutnud oma hingeminevate ja siiraste lugudega eesti rahva südametesse hiilida. Iga tema kontsert on omapärane ja erinev eelmistest. Oma küllaltki tagasihoidliku olekuga ei pruugi ta kohe erilist muljet jätta, ent kui ta laulab, tähendab see kõigile midagi. Tema laulusõnad on ausad ja tähendusrikkad. Tõnisel on mahe ja küllaltki kärisev laulutämber, mis võib aga ulatuda ka väga kõrgete nootideni. Oma staazika karjääriga on ta õppinud oma häält väga hästi tundma, seda õigesti kasutama ja kontrollima, mida täheldasin ka hästi tema kontserdil. Kahjuks oli ta aga tookord veidi tõbine ja hääl oli natukene ära, mis takistas tal endast kõike andmast, kuid meeleolu see siiski ei häirinud
osutuda. Mõtlemismängud Viiakse läbi kaks mängu, mis kontrollivad laste teadmisi ja õpitut toimunud nädalast. Esimene mäng on ,,Kuula ja paranda!'' ning teine mäng on ,,Arutame koos!''. Nende mängude 19 eesmärk on kinnistada laste mällu nädala tegevused ja õpitu. ,,Kuula ja paranda!'' on laulumäng, kus õpetaja laulab lastele ette nädalas kõlanud ja lauldud lastelaulud, kuid valede sõnadega, ning laps peab ära tundma, milline sõna läks valesti ja selle õigeks parandama. Eesmärgiks on lapse tähelepanu arendamine ja lapsele lauldud laulude kinnistamine. Ka need mängud on lahtiseletatuna mängude peatükis. 20 HEIHOO ARMAS LAPS! 21 SINU KÄES ON PRAEGU ÜKS VÄGA TORE MAPP, MIS AITAB SUL ÜHTE
(nt.Maja on sellist värvi,missugust sa ei oskaks ettegi kujutada.)*Sidendid kes ja mis viitavad olendile või esemele,milline ja missugune eseme või olendi omadustele.Hea ei ole ka kasutada sidendite kes ja mis mitmuse vorme.(nt.Mehed kellele ta lootis)*Tavaliselt paigutuvad küsisõnaga algavad osalaused otse oma põhisõna järel,põhisõnaga liiga lahku viidud kõrvallause on viga.(nt.Sellele poisile,kes seal laulab,meeldib rokk.)*Põimlauses eraldatakse pealause kõrvallausest alati koma(de)ga. (nt.Johannes,kes ootas peatuses,nägi bussi tulemas)*Omastavas käändes täiendi järele täiendlauset aga panna ei saa.(nt.See on sellise inimese arvamus,kellel pole asjast aimugi.)*Kõrvallause tuleb pealausest eraldada komaga ka siis kui pealause jätkub sidesõnadega:ja,ning,ega,või.Kuisamad sidesõnad alustavad kõrvallausega rinnastatud lauset siis koma ei panda
miks see lindu meil' ei laula. Kägu kukub karjatselle, laulab lapse hoidijalle. Paugub paju raiujalle, helgib heina niitejalle. Teoses on kasutatud rahvaluule teksti, mis on küll murdes, kuid siiski arusaadav ja selgesti loetav. Rahvaluulele omaselt on siin kasutatud algriimi: ,,Kägu kukub kuuse otsas, tare taga tamme otsas". Luules püütakse mõtestada, kus kägu kukub, kellele on tema laul suunatud ning kuidas ta suhtub erinevatesse töötegijatesse. Näiteks karjasele ja lapse hoidjale laulab ta meeleldi, kuid paju raiujaga ja heinaniitjaga ei ole suhted nii head, sest nemad hävitavad lindude pesa- ja varjupaiku. 5 II KOORITEOSE MUUSIKALINE VORM, MUUSIKA VÄLJENDUSVAHENDID ,,Kägu kukub" on muutliku faktuuri, tempo ja dünaamikaga kolmeosalises lauluvormis (ABC) kirjutatud kooriteos. Vormistruktuur A-osa (11 takti) algab eeltaktiga, kus astuvad sisse sopranid, aldid ja tenorid. Bassid lisanduvad 1. taktis ning lõpetavad käo kukkumise motiiviga kogu A-osas kõlavad fraasid
4) loodushäälte jäljendused (onomatopöa) (linnulaulud ja peibutamised jahimeestel) Regilaul koosneb kolmest võrdsest osast: 1) tekst kõige olulisem ja muutlikum osa 2) viis traditrioonilisim, vähemuutuv 3) esitus kõige püsivam osa Algriim on sõnas alguskordus nt. Samatähe või silbiga algused. Vahelduvad rõhuga ja rõhuta slbid (tav. 8 silpi värsireas). Viis on tavaliselt väikese ulatusega ja korduv. Esitusviise on kahte tüüpi: 1) üherealine laulik laulab ette ja koor järgi 2) kaherealine laulik laulab ühe rea ja koor teise Rea lõppudes korduvat sõna nim. Refrääniks ( nt. Kadriko, jaaniko, marti jne). Regilaulu esitasid peamiselt naised (laulikud). Regilaulu liigid: 1) lüroeepilised · tundelised, jutustava sisuga, pereelust · ulmelised, fantaasiad 2) inimese ja ilu kohta · lauludest ja laulikutest · tähtpäevalaulud · kiige-, mängu-, tantsulaulud
lepakoore maik... Hallis taevas äkki särab kullakarva laik! * * * Porikarva rõsked rajad, jahedaks jäänud muld. Ladvast lakkamata sajab tuultelõhnast tuld. /.../ V. Luige loodusluules on väga palju isikustamist: ...laulavad lumised luhad...(,,Pungad"); ...ülased vaatavad võsast... (,,Kutsikas"); Meri muiates kehitab õlgu ja noogutab kivide reale. (,,Rannalaulud") ...pisike lill tõsised silmad tõstab. ...jõgi laulab helkjat laulu... (,,Kurgjal") jpt. Loodusluuletuste kõrval oli selles luulekogus veel vähemalt üks luuletus, ,,Teeidüll" ühiskondliku vihjega. Kirjandusteadlane Maie Kalda arvates oli see kasseti (,,Noored autorid 1964") kõige halvamaitselisem tekst. Tuul rusikaga vastu lõuga taob ta on hull ammugi ma seda tean. Klaaskülm on vaikus, päike süngelt kaob, hulk vettind räbalaid on taevas reas. Teed märga, porist lirtsuvat ma käin, ees verrekastetuna punab haab.
Keerdküsimused Miks jookseb jänes üle mäe? Sest läbi mäe ei saa joosta Mis on suurim häbematus? Küsida kiilakalt kammi Mis linna kantakse ümber käe? Võru Mis on kollane ja aevastab? Banaan, kellel on nohu Miks liputab koer saba? Sest saba koera ei liputa Miks kukk laulab silmad kinni? Sest tal on sõnad peas. Miks seisab kurg magades ühel jalal? Sest kui ta teie üles tõstaks, siis ta kukuks pikali. Miks ei saja kunagi kaks päeva järjest? Öö on vahel. Milline on itaalia sõdus, kui ta kukub Punasesse merre? Märg Millisesse klaasi on kõige parem vett valada? Tühja Missuguseid kive on jões kõige rohkem? Märgi Missugune hobune näeb ette ja taha ühte moodi? Pime Millisele puule istb vares pärast vihma? Märjale Missugune loom on kõige tugevam? Miks?
Leelo Tungal referaat koostaja: Lea-Liis Vitsberg Juurikaru Põhikool 9.klass 2009 -1- Sisukord: Elulugu........................................................................................................................................3 Looming......................................................................................................................................3 Ilmunud lasteluuleraamatud:...................................................................................................4 Proosaraamatud:......................................................................................................................4 Lastenäidendid ja muusikalilibretod:...................................................................................... 5 Ilmunud luulekogud:.......................................................
täis kustunud tuld// Väljas vaid pori/ suur hall minarett/ plangu pääle käib sorin/ koer laseb sääl vett//...)? Vaimusilmas tekkis selle luuletuse pilt vihmase ilmaga Kambjas köögiaknast välja vahtides, olin üksinda ema korteris ja mingi hulkuv koer soristas maja akna all. «Segan suhkrut malbelt tassis» ja «Dostojevskilik Doris». Need on 1980. aastatel nalja pärast kirjutatud. Laulab Vennaskond. Toomas Griin ja Jaak Eelmets on teinud Priidu Beierist videofilmi «Moguci» (2004). SÕNUM Ei geeniused mind teretagi enam talendilt mõnelt jahekülm visiit mu poole lõpeb sellega et küsib ta laenuks harilikult rublat viit noorautoreid täis skepsist kõige suhtes taas grüünes otsimas on püha hiit sest sügisel just puravike ajal on koos seal kogu Kirjanike Liit ei mahu minu sõnum seenekorvi ka moosipurk jääb justkui kitsaks tal
laps, Lapsehukkaja) . 1930. aastatel muutub Underi luule tagasihoidlikumaks. Kivi südamelt (1935), selle kogu puhul võib rääkida mõtteluulest. Ta on tagasi pöördunud soneti juurde, järgib seda rangelt. Selle kogu põhiteemasid on kunst: Aadam, Shakespear'i lugedes, Loomine. Järgmine kogu Mureliku Suuga (1942), iseloomustab selline rahvuslik luule. Näiteks Kodumaa. Sinine Puri kogu 1917-18/ leitud Mu süda laulab. Rummo poolt kokku pandud. Milline öö Milline öö, melanhooliat valav, Nukrusi niristav valgesse sängi, Mälestuspainav ja igatsuspalav! Sina, sääl kuskil, tule ja mängi Siin minu lõhnavi patjade vahel- Ah, mis võiks saada sest ööst meil kahel!
loomingut. Maailmakuulsaks saamine Juhuslikult kuulis Norah´t plaadifirma EMI Music autoritasude osakonna liige ning viis ta kokku legendaarse plaadifirma Blue Note Recordsi juhi Bruce Lundvalliga. Lundvall sõlmis Norah´ga lepingu, olles kuulnud vaid kolme halva kvaliteediga demolugu- üks neist hitt "Don´t Know Why". Lundvell poleks osanud iialgi uskuda, et tema uus muusik võib sellist tähelendu teha. «Norah laulab nagu ingel ja mängib klaverit, nagu oleksid tal sõrmede asemel suled,» õhkab plaadifirma boss. Norah´t ümbritseb meeletu meediamöll, kuid ta ei lase end sellest häirida. Grammy galale läks ta sõbratari antud kleidis, lükates tagasi kõik stilisti pakutud disainerirõivad. Norah on sedavõrd anti-staar, et talle valmistas pahameelt, kui tema lood hakkasid liiga sageli eetris kõlama. Kui debüütalbumit oli müüdud miljon eksemplari, palus
Ning magnetsilmaga, mis vidub unetumalt, meid kogu suur ja kauge Maailm vaatab. Laul, kostev raadiost, tundub, meile hüüab, et unelmates muretult me magaks. ...Kuid sama laulu öisest eetrist püüab Jack Jane'i kõrval ookeani taga. Seal magnetsilm niisama moodi vilgub ning selle pilgul Maailm neidki jaatab. Ja "Philips-extra" skaalal silmapilguks nad saavad kätte sellesama saatja. Alt laulab sireleist, kus õites õnne peitub, ja tähest langevast öötaeva täherägus. Ning sest, et õnne vales pole leitud, et õnn on tõde otsijate nägu. Siis äkki paiskub nende tuppa Moskva, hääl, pakkuv sõpruse ja usalduse aadet. Kuid neile Moskva sama võltsilt kostab kui meile Lääne propagandasaade. Ma sulen raadio. Nemad teevad ka nii. Suurt vaikust mingi madalrõhkkond rusub. Kuid miskit
4. Sanctus/Benedictus Püha/Kiidetud olgu 5. Agnus Dei Jumala Tall Gregooriuse laul roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. Liturgilised tekstid on mõeldud ainult jumalateenistuse, palvuste või eriliste rituaalide jaoks. See on ühehäälne ja saateta. Tekstid on tavaliselt ladinakeelsed. Puudub ühtne taktimõõt. Levis suuliselt. Rütm sõltub teksti rütmist. Laul kanti ette retsiteerides. Saateta. Retsiteerimine laulja (tavaliselt vaimulik) laulab pikki proosatekste peamiselt ühel noodil. Psalmoodia psalmitekstide laulmine. Need on vaba ehitusega värssides. Ühel toonil lauldavad lõigud on lühemad ja vormelite vaheldumine korrapärasem. Psalmoodia on peamiseks laulutüübiks kõikidel tunnipalvustel. Psalm palvelaul juudikuninga Taaveti aegsetele tekstidele. Melism ühel silbil lauldakse palju noote. Antifoon refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele. Missade avalaulud ehk
Olen kuulnud tema kohta mitmeid teooriaid, ning üritan lahti seletada need, mis tunduvad mulle kõige tõenäolisemad. Nimelt sümboliseerib see naine surma. Esimest korda näeb Henry teda siis, kui laps on tõsiselt haige. Ehk on laps surmale lähedal, või loodab Henry sügaval sisimas, et surm lapse võtaks. Ning võibolla ta seda mingil määral teebki, kui laval kukuvad alla "lapse miniversioonid" ning too naine nad surnuks tambib. Ka järgmine kord, kui Henry teda näeb, laulab ta "Everything is fine in heaven", vihjates surmale. Lõpus, kui Henry oma lapse tapab, tapab laps ära ka tema. Ta sureb ja ühineb lõpuks Surmaga/Naisega radiaatoris. Kui aga lähtuda teooriast, et Henry ongi seesama laps, siis lapse tapmine on kõigest sümbol sellest, et ta tapab ära iseenda või mingi osa iseendast. Seetõttu võiks seda vaadata ka kui enesetappu. Teine teooria Naisest radiaatoris on see, et ta sümboliseerib vabadust. Ta tahtis saada
itaaliakeelsest sõnast libretto, mis tähendab raamatukest. Ooper algab avamänguga (sissejuhatus ooperile, orkester koos dirigendiga, kõlavad peamised motiivid ooperist). Võib järgneda vajadusel proloog (tegelased tutvustavad toimuma hakkavat). Ooperi tegevus on jaotatud vaatusteks, vaatused piltideks ja pildid stseenideks. Viimasele vaatusele võib helilooja soovil järgneda epiloog (järelselgitus). Solisti keerukas ooperilaul orkestri saatel on aaria. Kui laval laulab mitu inimest (12) korraga, siis on see ansambel. 2 inimest duett; 3 inimest tertsett; 4 inimest kvartett; 5 inimest kvintett; 6 inimest sekstett; 7 inimest septett; 8 inimest oktett; 9 inimest nonett Koor etendab rahvahulka. Orkester saadab lauljaid, annab edasi emotsioone, aitab lahti mõtestada lavategevust. Kõrge naishääl sopran Kõrge meeshääl tenor
EESTI MUUSIKA Raimond Valgre - legend Eesti popmuusikas Sissejuhatus Raimond Valgre elu oli müstiline, kirev aga ka dramaatiline. Ajal mil ta elas ja tegeles muusika kirjutamisega, olid tema laulud tundmatud. Ta oli eelkõige tuntud kui hea pillimees. Tundub, et tema saatuseks oligi lahkuda noorelt ja tundmatuna, et saada legendiks aastakümneid hiljem. Pere Raimond Valgre sündis 7. oktoobril 1913. aastal Riisiperes. Üks aasta varem, enne esimese maailmasõja algust. Pereisa Johannes oli kingseppmeister ja pidas Paides saapakauplust. Peres kasvas peale Raimondi veel noorem õde ja vend. Raimondi kaunis välimus ja populaarsus naiste seas on päritud ema ilust. Ema ja poja välimus oli päris suur. Raimondi romantiline hingelaad oli arvatavasti samuti emalt saadud. Haridus Huvitaval kombel on vähe teada, kuidas tärkas Raimondis muusikahuvi. Lapsena võlus teda viiul kuid ema otsustas klaveri kasuks. Raimond võttis klaveri eratunde...
Väga tore oli vaadata, kuidas Kadri Voorand dirigeeris, sest see meenutas pigem tantsimist ja lihtsalt muusika nautimist ning andis kontserdile kohe mõnusa ja energilise tunde juurde. Oli näha ka, et koor nautis temaga koos esinemist ja ta lugude ettekandmist. Eesti Televisiooni tütarlastekoor kasvas välja ETV lastesaadete toimetuse juurde loodud laste laulustuudiost, mille asutaja ja muusikajuht aastatel 1990-2004 oli koori dirigent Aarne Saluveer. Täna laulab kooris kakskümmend viis 15-25 -aastast tütarlast, kellest enamikul on muusikaline haridus ja varasem koorilaulukogemus. Koori repertuaar on lai: nii vaimulik kui ka ilmalik muusika, rahvamuusikatöötlused, pop- ja dzässmuusika ning vokaalsümfoonilised suurvormid. Koori juures meeldis mulle kõla, intonatsioon ja emotsioon, mis moodustasid terviku. Nende hittlugu ,,Sampo tagumine" on liikumisega. Seda on alati huvitav vaadata ja kohe on näha, et ka lauljad naudivad seda
kangele mehele peale. Lühikese ajaga nuiab tema need oma vemblaga maha, et mitte üksainuski eluga ei pääse. Võidetud tuuslar tunnistab koledale vaenlasele oma süüd, kuidas ta lese röövinud, aga Irumäele ära kaotanud. Kalevipoeg arvab tema jutu valeks ja lööb ta maha; hakkab siis ema otsima, nuusib õues ja toas kõik nurgad läbi, aga ei leia kuskilt. Siis langeb ta tööst ja südamevalust väsinuna magama. Üks lahke unenägu tuleb teda trööstima; Linda laulab nooruse ilul kiige peal. Sest nähtusest märkab ta, et ema enam elus ei ole.
Chernomordik, kuri võlur roll ilma sonadeta. Sisukord samm 1 Svetozar, Kiievi suurvürst, korraldab pidu tema tütra Ludmilla auks. Ludmilla käele ja südamele pretendeerivad -- Ruslan, Ratmir ja Farlaf ümbritsevad kaunit printsessi. Ludmilla laiendab oma käe Ruslanile. Suurvürst kinnitab tema tütre valikut, ja pidu läheb üle pulma peoks. Bayan ennustab tema lauludes probleeme, mis ohustavad noori, kuid ta ka laulab, kuidas Ruslan ja Ludmilla armastust hakkab jumaldama põhja poeet. Inimesed soovivad õnne noortele. Äkki kohutav äike loksutab mõisa. Kui kõik saab enamvähem korda, selgub, et Ludmilla kadunud. Svetozar meeleheitel lubab, et Ludmila abiellub inimesega, kes päästab teda. Sisukord samm 2 Stseen 1. Ruslan mustkunstniku Finni onnis. Siin noor rüütel saab teada, et tema
Tavaliselt kujutati ette teda pimeda laulikuna. Aga kui loomingu järgi otsustada, siis pidi Homeros vähemasti nooruses olema paljunäinud ja teravapilguline vaatleja. Need rändlaulikud, moodustades erilise seltskondliku kihi, olid kuningakodades suures lugupidamises, kus nad pidustuste ja söömingute korral laulsid forminksi saatel oma lugusid, mis olid osalt nende eelkäijate, osalt aga nende eneste loomingu produkt. Sääraseid aoide esineb juba "Odüsseias"; nii laulab Demodokos faiaakide kuninga Alkinoos'e lossis Achilleuse ja Odysseuse tülist ja Trooja vallutamisest puuhobuse abil. Oma repertuaari aoidid ei kirjutanud üles, vaid andsid seda edasi oma järglastele suusõnalisel teel. Aegamööda laul ja muusika taandus eepiliste lugulaulude ettekandel, asendudes dekalmatsiooniga; tekkisid terved deklamaatorite koolid, kes seadsid endile ülesandeks muistsete lugulaulude selgeksõppimise ja
mail 1987. aastal. Ta on saate ,, Eesti otsib superstaari" kolmanda hooaja võitja. Laulmisega on ta tegelenud juba lapsest saati, ta on osalenud saates ,, 7 vaprat". Peale laulmise on ta natuke tegelenud ka näitlemisega. Hiljuti osales ta saates ,,Laulupealinn", milles ta esindas Kärdlat ja saavutas esimese koha. Lenna Kuurmaa Lenna Kuurmaa on sündinud 26. septembril 1985. aastal. Ta on eesti muusik ja ansambli Vanilla Ninja liige. Bändis ta laulab ja mängib kitarri. Ta valiti Kroonika poolt 2006. ja 2008. aasta seksikaimaks naiseks. Laulmisega tegeleb ta juba 3. aastasest saati. Liis Lemsalu Liis Lemsalu on sündinud 20. oktoobril 1992. aastal. Ta on ,, Eesti otsib superstaari" neljanda hooaja võitja. Tema isa on endine Eesti jalgpallikoondise liige Marek Lemsalu, sarnaselt tema isale on Liis Lemsalu üheks hobiks jalgpall. Praegu õpib ta Tallinna Nõmme Gümnaasiumis.
koha.[5] 2007. aasta Eurovisiooni jaoks ei korraldatud avalikku konkurssi, vaid Eesti Televisioon tellis selle jaoks 10 lugu valitud autoritelt, nende hulgas ühe Koit Toomelt. Toome laul ei võitnud seda konkurssi.[6] Diskograafia[muuda | redigeeri lähteteksti] Albumid[muuda | redigeeri lähteteksti] 1999 "Koit Toome" DayDream Records 1998/2005 Duetid "Puudutus" U-Boot Stuudio 2007 "Allikas" 2009 "Sügav kummardus õpetajale" salvestatud Salme ja Nõmme Kultuurikeskuses, laulab Jaak Joala laule 2010 "Kaugele siit" KT Music OÜ 2013 18.mai seisuga veel ilmumata "Tagasi Alguses" Eraelu[muuda | redigeeri lähteteksti] Koit Toome elab Tallinna külje all Laagris ja Eesti laulupealinna valimisel esindas Laagrit. Laagri ei saanud laulupealinnaks. Toome ei kahetsenud seda, vaid ütles ajakirjanduses, et olekski olnud imelik, kui Laagri oleks võitnud, sest Laagri pole ju linn. Toome on olnud pikemas suhtes Maarja-Liis Ilusaga.[7] Tal on olnud suhe Teesi Durdinaga[7]
Ning magnetsilmaga, mis vidub unetumalt, meid kogu suur ja kauge Maailm vaatab. Laul, kostev raadiost, tundub, meile hüüab, et unelmates muretult me magaks. ...Kuid sama laulu öisest eetrist püüab Jack Jane'i kõrval ookeani taga. Seal magnetsilm niisama moodi vilgub ning selle pilgul Maailm neidki jaatab. Ja "Philips-extra" skaalal silmapilguks nad saavad kätte sellesama saatja. Alt laulab sireleist, kus õites õnne peitub, ja tähest langevast öötaeva täherägus. Ning sest, et õnne vales pole leitud, et õnn on tõde otsijate nägu. Siis äkki paiskub nende tuppa Moskva, hääl, pakkuv sõpruse ja usalduse aadet. Kuid neile Moskva sama võltsilt kostab kui meile Lääne propagandasaade. Ma sulen raadio. Nemad teevad ka nii. Suurt vaikust mingi madalrõhkkond rusub. Kuid miskit
Tihedalt on massistseene, kuid jagub ka palju intiimsemaid ansambleid ning sooloaariaid. Imekspandav oli just see, kuidas “Lohengrini” puhul ei häirinud kordagi soprani- ning tenorihääle kiledus. Põhjuseks võis ka olla konkreetsete lauljate meisterlikkus, kuid tundus, et Wagner on oma vokaalpartiid vastavalt hääletämbrite parimatele omadustele kirja pannud. Kustumatu mulje jättis “Lohengrini jutustus” III vaatuse lõpus. Hõreda orkestratsiooniga lõigus laulab Lohengrin oma päritolust, Püha Graalist ning saatusest, mis langeb temale, kui ta on need paljastanud. 1979. aasta Bayreuthi Festivali lavastus (Götz Friedrich) oli väga traditsiooniline ning nauditav. Rüütlid ja kuningas olid mundris, seevastu oli naiste riietus oli õhuline ning vähetoretsev. Suur roll lavastuses oli hea ja kurja vastandamisel. Elsa oli alati valgesse riietatud, sümboliseeris puhtust ning vooruslikkust, tihtipeale meenutades ka ingleid. Samuti
tohi mööduda kaasaegseist. Viimaste poole, nende südamele ja mõistusele kõneleb looming ja nende kaudu siis ka järglastele, et sajandeid elada. 2. „Proloog taevas“ on võti kõige järgneva mõistmiseks. Milline on Issanda ja Mefistofelese suhtumine inimesesse ja Faustisse? Teises sissejuhatuses („Proloog taevas“) seisab meie ees jumal, peainglid ja Mefistofeles. Allegoorilises pildis ülistab Goethe igavest materiaalset maailma, laulab hümni suurele emale – loodusele. Miski ei püsi paigal, kõik liigub ja muutub. Maailma loomiselt pöörab luuletaja oma pilgu inimesele. Mis on inimene selles hirmuäratavas loodusjõudude meres? Ta on armetu, õnnetu ja kannatab igavesti. Ta elaks paremini, kui talle poleks antud mõistust. Nii arutab eituse ning kahtluse vaim Mefistofeles. Kuid Jumal ei jaga sugugi neid mõtteid. Ta on täis usku inimjõusse, ta ülistab mõistust ja
Ta armastab!" Aiamajake Margareta ja Faust on meeletult armunud. Margareta peitub, Faust võtab ta oma käte vahele ja suudleb teda. Margareta ütleb, et armastab Fausti. Mets ja koobas Faust ei ole rahul , tunneb et liigub ihast ihasse, tahab et Grete allutaks end temale. Teda ei rahulda väikene armulugu. ,,Ta leeki õhutab, et lõõmaks ihas põu selle kauni kuju järele. Nii ihaldusest tuigun naudinguisse ja naudinguis ma ihkan ihaldust." Gretcheni tuba 1.Millest laulab Gretchen? Gretchen laulab oma armastusest ja kuidas ta tahaks koguaeg Faustiga olla. Ta on armuvalus kuna Faust ei ole pidevalt temaga. ,,Mis mõtlen, ei mõista, mis teen, ei tea." ,,Kus istun või astun, ta meeles on mul." Marta aed 1.Kuidas areneb suhe? Margareta räägib, et Mefistofeles hirmutab teda, tundub talle mingi halva isikuna. ,,Ta pilk toob kananaha selga. Ei ole eladeski veel mulle keegi olnud nii vastumeelt."
põhjendada neid arusaadavalt? (1, Riho Laurisaar). Siin on piisavalt küsimusi, kuid mitte vastuseid. Inimene ei õpi ainult seda, mida tal koolis kästakse, vaid ka seda, mida näeb ja kuuleb elus. Kui ta aga igapäevaselt puutub kokku vigase grammatikaga, siis hakkab ta seda edasi kandma järeltulevatele põlvedele. Kas võime siis kõik kirjutada nii nagu soovime? Tartu Ülikooli tänapäeva eesti keele dotsent Reet Kasik ütleb: ,,Kui igaüks laulab nii, nagu nokk on loodud, jääme ühel päeval hätta". Kuni 19.sajandi II pooleni kirjutas igaüks vastavalt oma hariduse, keelemurde või sisetundele. Kui trükisõna hakkas rohkem levima, vajati ka ühtseid keelereegleid, et kõik saaksid loetust aru ja oleks mida koolis õpetada. Kui igaühel on oma reeglid, ehk reegleid üldse poleks, võib juhtuda, et lõpuks ei saa me teineteisest enam üldse aru. Igapäevaselt hakkame juba harjuma, et asjad ei ole täpselt normeeritud. Kuid on
VÕRDLUSED JA ARVAMUSED 10 Laulu Saaremaa valss · Georg Ots Meeletult kaunis mänguline ja kerge laul. Pole eestlast, kes pole vähemalt loo viisi kuulnud. Meeldis väga just Otsa esitus, kuna tema laulab naeratus suul, mis annab otsese positiivse emotsiooni edasi igaühele. Naeratus on asi, mis on igas keeles mõistetav sõnum ja just selline on ka selle laulu süzee ja Ots teeb selle kõigile, kasvõi tervele maailmale üheainsa riimiga selgeks. Väga eestlaslik ja kaunis lugu. · Vello Orumets Natukene raske on kuulata Orumetsa esitust pärast Georg Otsa. Orumets justkui astuks oma suure ja tugeva Kalevipojaliku sammuga läbi lendleva Saaremaa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
