Lasnamäe Üldgümnaasium MARIE UNDER Referaat Carmen Merylin Erala 9B Tallinn 2009 Kooliõpetajate Friedrichi ja Leena Underi (sündinud Kerner) järeltulija sündis 27. märtsil aastal 1883. Marie vanemad olid hiidlased, kuid vahetult ennem tema sündi kolisid nad Tallinnasse. Väike Marie õppis kõigest 4-aastaselt lugema ja juba 13-aastaselt hakkas ta luuletama. 1891. aastast kuni 1900. aastani käis ta saksa tütarlaste erakoolis, õppides saksa, prantsuse ja vene keelt. Marie asus tööle müüjana raamatupoodi peale kooli lõppu. Kuid pärast kohtumist Eduard Vildega, asus ta tööle lühikeseks ajaks ajalehte Teataja. Vabal ajal meeldis talle kirjutada luuletusi saksa keeles. Alles 19-aastasena, aastal 1902, abiellus ta eestlasest raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga, mille järel noored kolisid Moskva äärelinna Kutisnosse. Seal sündisid ka nende ...
Sung Tongs - 2004 (FatCat) Feels - 2005 (FatCat) Strawberry Jam - 2007 (Domino) Water Curses - 2008 (Domino) Merriweather Post Pavilion - 2009 (Domino) Bänd ja plaat kuulavad mu enda lemmikute hulka, album vast kõige lemmikum mida kuulnud olen. Animal Collective kohta võib ütelda avangaardne, eksperimentaalne, noise pop, freak folk, indie rock, My Girls - esimene singel, sellelt albumilt. Loo on kirjutanud Noah Lennoks ak Panda Bear oma naisele ja tütrele. Ja ta laulab kui tähtsad nad talle on, tähtsamad kui materjaalsed asjad. In Flowers - lugu räägib ühest tüdrukust, kes tantsib, tal ei ole muresid ja laulja kadetseb teda, ning tahab oma kehast välja tulla et olla sama muretu. Daily Routine - räägibki igapäevasest rutiinist, kuidas sa tahaksid hommikuti vähemalt natukegi voodis kauem olla ja mis kohustused sul on igapäevaselt on, lapse eest hoolitsemine jne
No tule taevas appi ! Tegelased : Andrus Ansip USA sõjaväelane Britney Spears Ahmed, the dead terrorist Anu Saagim Lilliputt Hiinast - Kava : Ansip (istub kuskil toolil, nördinult ) Oleks see poliitika nii kerge, Eestit tabamas kohe majanduskriis ja mina nagu poolearuline, ei oska midagi ette võtta . Venemaa ka kohe kukil, nagu iga hetk tuleks kallale. No tule taevas appi ! Peaks vist Savisaarelt nõu küsima. Pärast kilkab kui linnuke kõigile, et küll see Ansip on ikka loll küll . ( uhkelt kõnnib Saagim Ansipi juurde) Saagim Andruseke, saa oled ikka täiesti (rõhutab eriti tugeval ja tähtsalt) LÄBIKUKKUNUD ! Peaks vist Elu. 24 s sinust kirjutama , klatsiks sind vähe, eks siis võtad aru pähe ! (Ansip veel nördinum kui enne) Saagim - No ära põe, ega saa nii hull ka ei ole , ma loodan vähemalt Ansip No tule taevas appi ! (Ansip istub endiselt kurvalt, pea norgus ) Saagim Ega teav...
Ajakirjanduslikud tekstid- tekstid, mis kajastavad hiskonnale olulisi pevakajalisi teemasid (uudis, arvamusjutt, intervjuu, arvustus). Alus- lauses tegijat nitav kndsna nimetavas, harvemini ka osastavas kndes (Lind laulab). Demagoogia- teisele inimesele oma arvamuse pealesurumine ilma seda korralikult phjendamata, et saavutada endale kasulikku tulemust. Eriliigilised mrused- lauses erinevatele ksimustele vastavad mrused (Ta riietus kiiresti enne etendust lava taga). Kaudkne-kneleja tlus on edasi antud vahendaja snastuses (petaja tles, et pidu on lbi). Kokkuvte- teksti (kirjandi) viimane lik, mis rhutab olulisimat ja toob selgelt vlja kirjutaja seisukoha. Koondlause- korduvate lauseliikmetega lause (Puu otsas istusid kull, ahv ja ilves). Kunstitekstid- tekstid mis panevad tle inimese kujutlusvime, mjuvad tunnetele ja pakuvad elamust (romaan, luuletus, muinasjutt, eepos jne). Lause- vljendab mingit terviklikku tegevust vi mtet, la...
aasta septembris põgenes ta perega Rootsi ning on maetud Skogskyrkogårdeni kalmistule. Luulekogud · 1917 - SONETID. · 1918 - EELÕITSENG. · 1918 - SININE PURI. · 1920 - VERIVALLA. · 1923 - PÄRISOSA. · 1928 - HÄÄL VARJUST. · 1928 - RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. · 1929 - ÕNNEVARJUTUS. · 1930 - LAGEDA TAEVA ALL. · 1935 - KIVI SÜDAMELT. · 1943 - MURELIKU SUUGA. · 1954 - SÄDEMED TUHAS. · 1963 - ÄÄREMAIL. · 1981 - MU SÜDA LAULAB. Kevad Ei ammu näinud ma nii palju päikest! Ta voolab tuppa nagu kuldne viin ja purju paneb mind, kes kaua paastusin, ning minu lapse sasipääkest väikest. Luuletus räägib kevadest ja selle saabumisega kaasnevatest rõõmudest. Kodumaa Paljud on enne siit läbi läinud, nende varjugi enam ei paista; need, kes nende jälgedes käinud, neid ka enam ei ussidki haista. Rada on vaevakividest tihke; hukkunud eludest üdiseb rabu... Siiski! Kohiseb viljavihke;
teisel poole õhukest eesriiet. Vokaalmuusika: Vokaalmuusikat pole Stockhausen kirjutanud kuigi palju. Tema tähelepanuväärseim teos selles zanris on "Stimmung" ("Häälestamine" 1968) ja see on mõeldud kuuele a cappella lauljale. "Gesang der Jünglinge" "Gesang der Jünglinge" ("Noorukite laul" 1956) on Stockhauseni üks tuntumaid elektroonilisi oopusi, kus helilooja miksis stuudios kokku ühe poisi hääle mitmekordse salvestise (poiss laulab retsiteerivalt oma partiid, mille sõnad on võetud piiblist Taanieli raamatust) ja elektrooniliste helide keerulised kombinatsioonid ( elektrooniliselt loodud siinushelid ja klikid). See oli üks esimesi elektroonilisi teoseid, mis väljus stuudioseinte vahelt publiku ette. "Gesang der Jünglinge" avaliku ettekande järgset tormi on võrreldud mölluga, mis oli puhkenud umbes pool sajandit varem pärast Stravinski "Kevadpühitsuse" esmaesitlust.
Teos väljendas Aadama monoloogi. Teine tuntuim teos oli „Miserere“. See on aastal 1989 Arvo Pärdi poolt loodud teos koorimuusikale. Pärt pühendas selle teose Paul Hillerile ja Hillard Ensemblele. Selle pikkus on 35 minutit. Teos on üles seatud kahel liturgilisel hümnil Misererel ja Dies irael. Teos algab korduvate armupalvetega, mida seovad sügavad pausid ja trummimäng. Iga trummimänguga algab uus salm, kui koor laulab kõige hirmutavamaid sõnu kristlikust liturgiast. Kolmas tuntuim teos oli „Tabula Rasa“. See on aastal 1977 Arvo Pärdi poolt loodud kontsert kahele viiulile, klaverile ja kammerorkestrile. Teose pikkus ulatub 27 minutini. Teoses on kaks liikumist - „Ludus“ ja „Silentium“. Arvo Pärt lõi selle teose Eri Klassi palvel, kes palus tal luua teose saateks Alfred Schnittke’s Concerto Grosso’le. Esimene liikumine „Ludus“ sisaldab
LIITLAUSE Liitlause väljendab kaht või enamat tegevust (lauses on kaks või enam öeldist). Lausetevahelist piiri märgitakse sidesõnade ja kirjavahemärkidega. Rindlause ... on liitlause, mis koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast samaväärsest osalausest. Andrus laulab hästi, Erikule meeldib tantsida ja Anne mängib alati klaverit. Rindlause kirjavahemärgid: *Osalaused ühendatakse/eraldatakse tavaliselt koma või sidesõnaga. __________ , _______________ . _______________ ja _______________ . Poisid mängivad palli, tüdrukud kastavad lilli. Poisid mängivad palli ja tüdrukud vaatavad pilte ning vanemad vestlevad toas. Ma pole Tiitu näinud ega temast kuulnud. Kas läheme kinno või vaatame kodus telerit?
Sai páranduse110. Kalev suri vanadusse27-28. Linda vedas Kalevi hauale kive-Toompea, nuttis –ulemistejarv29-31. 3.Soome tuuslar roovib jahilkaigu ajal Linda, viib Iru maele, Taevane Taat Uku tahab Lindat pasta aga loi aikse ja tuuletark kukkus teadvusetult maha ja Linda muutus kivikujuks(Iru Ámm).46-47. Otsivad ema, Kp laheb isa hauale, teised magama.4.Kp hakkas ema otsima, ujub some poole, keskool jouab saareni, et magada52-54 aga saarepiiga laul segab 55-56, Kp laulab vastu, nad armuvad, piiga nutu peale tulevad ta vanemad, piiga huppab mere kui saab teada kes on Kp vanemad,piiga oli Kp óde ,laulab, et meri on ta kodu.5.Kp joudis Soome, puhkab67-68, otsib tuuletarga ules ja voitleb tema sodalastega, voidab.Tuuslar palub armu, jutustab Lindast, Kalevipoeg ei usu ja tapab ta. Hiljem kahetseb kuna ei tea kus Linda on. Uneneao kaudu saab teada, et ta on surnud.77.Rannapiiga vanemad otsivad tame mahavotjat70
System of a Down Serj Tankian (vokaal, vahel klahvpillid) Daron Malakian (kitarr, vahel vokaal) Shavo Odadjian (basskitarr) John Dolmayan (trummid) System of a Down laulab kuritegevusest, poliitikast, vihast ja paljudest teistest asjadest, System of a Down lausa nakatab su. Neljaliikmeline band, kes elavad Los Angelesis, teevad meloodilist aga ka hard rock muusika stiili juba üheksakümnendate algusest. System of a Downil on rahvusvahelised juured ja on mõjutatud erinevatest tüüpidest muusikast. Nad on mõjutatud Armeenia folkloorist, hip hopist, jazzist, klassikalisest rokist, bluusist, industrial metalist, gootist ja paljudest teistest
muje. Väga tore oli ka ennast üles lüüa. Lõpuks sain ma kanda seelikut, mis oli pikka aega pidulikku üritust oodanud. Enese ehtimine ning nägemine, et ka teised on oma väljanägemise pärast pingutanud, jättis sellise natuke tähtsa ja hea tunde. Nii solistid, kes seisid kõige ees kui ka koorid kõige tagumistes ridades, panid ennast kuulama. Kuna ma ise nooti lugeda ei oska ja viisi pean nii enam-vähem, olen ma alati justkui hüpnotiseeritud, kui keegi hästi laulab. Samuti ka seekord. Eriti avaldasid mulle muljet need kohad, kui laulis Eesti Rahvusmeeskoor, sest mulle nii väga meeldib, kui mehed oskavad laulda. Suur respekt on mul ka orkestri vastu. Kuigi iga pilli mängimine on õpitav, peab see ,,miski" sus eneses siiski sees olema. Suurt rõõmutunnet ning rahuldustunnet oli kuulda/tunda ka ülejäänud publiku poolt, kes lõpus naerusuil ohjeldamatult palksutasid ning saadud muusikaelamusest mõnu tundsid.
o Sõjas võitleb senjööri eest ja püüab võita Kauni Daami armastust o On meloodiline ja võimaldab laulmist · KANTSOON o Laul, ood · SIRVENTEES o Poliitilise või ühiskondliku sisuga · ALBA o Koiduaegne laul, mis ülistab daami homikul, laulab kannupoiss · SERENA o Õhtulaul · ITK o Leinalaul, nutulaul · SENTSOON o Vaidlus kahe luuletaja vahel, teemaks armastus, kirjandus, poliitika,usk · PASTORAAL o Karjaselaul(rüütel ja karjaseneid)
Populaarsed olid nö stereotüüpsed karakterid, kes olid kas jämedad sõdurid, parasiidid, kokad, armunud noormehed, osav orjad. Sellele ei jäänud puudu ka stereotüüpsed süzeed hüljatud laps, pimedas võrgutatud tütarlaps, kellegi kangelase tagasitulek ja muu sarnane. Mulle on osaks saanud võimalus viibida Kreekas, 2300 aasta vanuses epidaurose antiikteatri asupaigas. Antiikteater on imeline akustikapärl, ükskõik kes või kui valjult platsi keskel ütleb või laulab midagi, kostab see mitmekümne kivist pingirea ulatuses. Sinna mahtus antiikajal 14 000 vaatajat. Loodan, et see kõne tegi teil asja selgemaks seoses antiikteatri komöödia ja tragöödiaga. Nimi........................
Kadrioru Saksa Gümnaasium Marie Under Referaat Ann Mäekivi 8.b klass Juhendaja: õp.Kristel Vaiksaar Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus..................................1 Elulugu.......................................2-3 Looming........................................4 Kokkuvõte.....................................5 Kasutatud allikad..........................6 Sissejuhatus Marie Under on luuletaja, keda on peetud eesti luule hingeks. Ta on kirjutanud teoseid, mis räägivad nooruslikust vaimustusest kuni valulise kirgastumiseni. Marie Under on üks eesti suuremaid lüürikuid. Sellisel tasemel Eesti naisluuletajaid võib vadi sõrmedel üles lugeda. Tema teoseid on võrreldud Betti Alveri loominguga. Underi looming on hingestat...
" Rääkimata inimklasside vahelistest suhetest, kus jaotutakse kaheks: rikkad ja vaesed. Miks eesti ühiskonnas on nii palju lapsikut sallimatust? Minu arvamus toetub ehk kõige lihtsamale variandile, ajades süü Eestit vallutanud kommunismi kaela kõik pidid olema võrdsed. Inimesi, kes on ,,paremad" või ,,halvemad" nõukogude normi järgi, hävitati. Teistsuguseid inimesi ei tohtinud olla pidi olema tubli töörahvas, kes laulab ilma vastuhakuta ülistavat laulu Stalinist. Salati maha ka usk jumalasse. Pühade raamatute alustalaks on headus, headusega kaasneb sallivus. Usk on tähtis, et end alal hoida. Polegi oluline, kas usk on just mõnda jumalasse. See võib olla ka saatusesse, vikatimehesse, päikesesse, vaimudesse, saapasse kapinurgas, iseendasse. Ükskõik kellesse või millesse, peamine on, et inimeses oleks usk. Usk viib edasi, paigaltammujad vajuvad põhja.
Raimond Valgre Raimond Valgre sündis 7-ndal oktoobril 1913 Riisiperes ja suri 1949 Tallinnas. 1937-nda aastani kandis ta nime Raimond Tiisel. Ta oli üks tuntuimaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikuks. Elulugu Raimondi isa oli kingsepp. Tal olid ka õde ja vend. Juba lapseeas huvitus ta muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri. Aastal 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikakursuse. Peale kaitseväeteenistust pioneeripataljonis, algas tema kutselise muusiku tee mitmetes restoraniansamblites. Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusse. Raimond Valgre elust on tehtud autobiograafiline film "Need vanad armastuskirjad". Aastal 1988 avati Raplas Valgre kodumajal mälestustahvel. Looming Esimese trükitud laulu avaldas Valgre 1933. a. G.Dieseli varjunime all väljaandes «Modern Lööklaulud». Lauluks oli "Blond Aleksandra". ...
Kaunisse hertsogisse armununa palub ta isal hertsogit säästa. Rigoletto on vankumatu. Ta on otsustanud kätte maksta ning seejärel Mantuast lahkuda. Neljas pilt Mincio jõe kaldal poollagunenud majas elab palgamõrtsukas Sparafucile oma ilusa õe Maddalenaga. Maddalena meelitab siia rikkaid noormehi. Vend tapab külalise, misjärel kuriteo ohver röövitakse paljaks ning heidetakse kärestikulisse jõkke. Seekord on Maddalena külaliseks ohvitseriks riietunud ohver. Maddalenaga lõbutsedes laulab ta muretut laulukest naiste muutlikust meelest. Tuleb Rigoletto koos Gildaga, et enne Mantuast lahkumist teda veenda hertsogi truudusetusest. Rigoletto saadab tütre poisiks ümberriietuma, sest nii on hõlpsam linnast lahkuda. Ta lubab peagi Gildale järgneda. Kättemaksuks vajab Rigoletto Sparafucile teenet. Lepitakse kokku, et Sparafucile tapab hertsogi. Tasuks lubab Rigoletto talle suure summa, kuid Sparafucile saab selle alles siis, kui on koti laibaga Rigolettole üle andnud
Ja malemeister kiidab oma kaamlinahast vööd. Ta hääl siis kajab läbi öö, siis kajab läbi öö.. Ronk Ma istun kolde ees ja see on siiski tõik, et olen tühjas lossis. Lahkunud on kõik. Mul ainsaks kaaslaseks on ronk. Mul pisut õudne näib see Nurgas kõrguv kapp. See kapp on täis kassette. Koldel mängib makk. Mul ainsaks kaaslaseks on ronk. Ei kuule, kuidas kivi vahel laulab kilk. Ma olen rahulik, mul püsib tema pilk. Mul ainsaks kaaslaseks on ronk. Näe, tantsib tulekumas seinal rippuv maal. Ei sellest hubasemaks muutu kõle saal. Mul ainsaks kaaslaseks on ronk. Ma tõstan halu tulle. Halust tilgub vaik. Ei muutu valgemaks see üksildane paik. Mul ainsaks kaaslaseks on ronk. Nüüd enam sepikojas vasarad ei löö. Ma pole päris kindel, lõpeb kord see töö. Mul ainsaks kaaslaseks on ronk.
Juhan Smuul 1954. aastani Johannes Schmuul Juhan Smuul sündis 18. veebruaril 1922. aastal Muhu saarel Koguva Toomal oma isa üheteistkümnenda lapsena. Temast pidi saama talu pärija ja põllumees, kuid sai hoopis merekirjanik, publitsist ja ühiskonnategelane. Ta suri 13. aprillil 1971 Tallinnas. J.Smuuli sünnitalu Koguval. Aastast 2007 asub seal Muhu Muuseum Elukäik Juhan Smuul õppis 193036 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus. 1941 1941 mobiliseeriti ta Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses. Temast sai kirjanduslik kaastööline nõukogude tagala-ajalehe "Rahva Hääl" toimetuses, seal algas ka tema lähem tutvus oma kaasaegse eesti kirjanduse ja kirjanikega. Unistus Sõja järel tahtis ta realiseeri...
Meeldis väga USAst pärit tenori Ray M. Wade'i hääl, mis kõlas väga ilusasti ja samas mehelikult võimsalt.Tundus ainult,et oli väga nõrk libretto, aga meloodia oli suurte hüpetega, mis oli vägagi mõnus.Mõnikord oli tunne,et hüppab ka süda välja ja tahaks astuda lavale ja olla koos esitajatega.Saalist väljudes tundsin ennast haritavama inimesena ja täis positiivseid emotsioone. Olen kuulnud "Pärlipüüdjate" esitamist Andrea Bocelli'lt, kus ta laulab duetti koos Bryn Terfeliga, mis meeldis mulle rohkem, kui see mida kuulsin ooperis.Andrea Bocelli hääl on veel imelisem.
Nad lahkuvad üksteisest nii, et Maretile meeldib Nipernaadi sellisena, nagu ta on, mitte sellisena, nagu ta (esialgu) väitis end olevat. 8)Nipernaadi eitab vabaduse nimel kõike tavalist, reegleid--see väide on tõsi, olgugi et ta täielikku vabadust ei saavuta (kuna talvel tal seda siiski pole). Nimelt rändab ta suvel ringi, rääkides inimestele kõike, mida sülg suhu toob, ei pelga lepinguid sõlmida ja taluperemeest mängida ega ka lageda taeva all ööbida. Ta laulab siis, kui tahab, ja seal, kus tahab. Samuti eirab Nipernaadi, et tema jutt pole tõsi, tekitades lugejas segadust, kas tegelane ongi suuteline reaalsuse unustama või püsib tal reaalsus siiski pidevalt meeles, kuigi ignoreerib seda. Nipernaadi aitab näha elu teisest rakursist, loob uue tegelikkuse--ka see väide on tõsi. Oma lugusid jutustades ja endast väärarusaami tekitades loob ta uue tegelikkuse nii enda kui teiste jaoks,
Muusikaretsensioon Ooper 10. Mail 2011 aastal käisin ma Metrolpolitan Opera vahendusel kuulamas Giuseppe Verdi ooperit Trbaduur. Ooper algas kell 19.00 ja kestis koos ühe vaheaajaga umbes 3 tundi. See kindel ooper oli Metropolitan Opera, Chicago Ooperiteatri ja San Francisco Ooperiteatri ühislavastus. Peaosas mängis Marcelo Alvarez, ning kaasa tegid ka teised tuntud ooperi lauljad: Sondra Radvanovsky Dolora Zajick Dmitri Hvorostovsky Stefan Kocan Antud teose lavastajaks oli David McVicar ja suurt ja võimete rohket orkestrit juhtis noor dirigent Marco Armiliaton. Marcelo Alvarez sündis 27. vvebruaril 1962 aastal Argentiinas. Ta on lüüriline tenor ja ta sai rahvusvaheliselt tuntuks 90-date. Peamiselt reisib Alvarez, esinede kuulsate lauljatega üle kogu maailma suuremates ja kuulsamates ooperi majades. !994 aastal tema karjääri alguses on ta kokku tein...
juhtis noor dirigent Marco Armiliaton. Marcelo Alvarez sündis 27. vvebruaril 1962 aastal Argentiinas. Ta on lüüriline tenor ja ta sai rahvusvaheliselt tuntuks 90-datel. Peamiselt reisib Alvarez, esinede kuulsate lauljatega üle kogu maailma suuremates ja kuulsamates ooperi majades. 1994 aastal tema karjääri alguses on ta kokku teinud 29 suuremas ja tähtsamas rollis. Ta andis välja ka albumi, kus ta laulab Ladina- Ameerika kuulsamaid laule. Ta on võitnud märkimisväärseid auhindu oma vokaalsete võimete poolest, kuuludes üheks tähtsamaks tenoriks praegusel ajahetkel. Tal on ka naine ja poeg, kes elavad Itaalias Milaano lähedal. Kõige hinnatumateks auhindadeks võib lugeda 2002 aasta parim tenor ja 2007 aastal saadud La Martensa Ooperi auhind. Peetakse üsna kummaliseks, et romantiline maestro Giuseppe Verdi üldse vaimustus hispaanlase Antonio Garcia Gutierreze süngest, julmast ja
Kadrioru Saksa Gümnaasium Marie Under Referaat Ann Mäekivi 8.b klass Juhendaja: õp.Kristel Vaiksaar Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus..................................1 Elulugu.......................................2-3 Looming........................................4 Kokkuvõte.....................................5 Kasutatud allikad..........................6 Sissejuhatus Marie Under on luuletaja, keda on peetud eesti luule hingeks. Ta on kirjutanud teoseid, mis räägivad nooruslikust vaimustusest kuni valulise kirgastumiseni. Marie Under on üks eesti suuremaid lüürikuid. Sellisel tasemel Eesti naisluuletajaid võib vadi sõrmedel üles lugeda. Tema teoseid on võrreldud Betti Alveri loominguga. Underi looming on hingestat...
seejärel õppima ärijuhtimist Estonian Business School'i, mille lõpetas magistrikraadiga 2012.aastal. Muusikaga on Meribel tegelenud kogu oma tegeliku elu: soololaul, koorilaul, klaverimäng, viiulimäng ja võistlustants. Ta on laulnud muusikalides ,,Miss Saigon" (Kim), ,,Oliver", ,,Chicago", ,,Grease", ,,Fantoom", ,,Hüljatud"(Cosette Saksamaal, Füssenis) ja Winnifredis. 2006. aasta suvel osales viienädalasell kursusel Berklee Muusikakolledzis (USA). Juba viiendat aastat laulab kammerkooris ,,Head ööd, vend", kus tegutseb ka asjaajajana. Priit Strandberg lõpetas aastal 2012 EMTA Lavakunstikooli XXV lennu ja 2012 sügisest töötab Vanemuise teatris näitlejana. Praegused rollid Vanemuises: Semjon Semjonovits Volkov - Ivan Gontsarov ,,Oblomov" (2012), Gunn jt - Mihkel Raud / Andres Noormets ,,Musta pori näkku" (2012), Gustav, jõuluvana põder - Janno Põldmaa / Priit Pajusaar ,,Lotte jõulupidu" (2012). Kava: 1. Vaatus: 1
on võitmatu, kustumatu ja äraostetamatu. Ülemlaulus toodud headest laitmatuse eeskujudest saavad õppida nii noored vallalised kristlased kui ka abieluinimesed, kel võib tekkida kiusatusi. Keda jätaks ükskõikseks Saalomoni Ülemlaul: "Jooda mind oma suu suudlustega, sest sinu armastus on parem kui vein! Tõmba mind kaasa, tõttame! Vii mind, kuningas, oma kambritesse!" Nii laulab pruut oma peigmehest. Ja näeb temast und: "Ma otsisin öösiti oma voodis teda, keda mu hing armastab. Ma otsisin teda, aga ei leidnud. Ma tõusen nüüd ja uitan linnas tänavail ja turgudel, otsin teda, keda mu hing armastab." Pruudi südames on hingepõhjast tulev igatsus. Kristlik vaatenurk ühendab armu ja armastuse. Saalomoni Ülemlaul kujutab sümboolselt taevase
Teose võib jagada ligikaudu neljaks suureks eraldiseisvaks osaks, mis järgnevad lühikesele sissejuhatusele ja Bali ansamblitele iseloomulikule „signatuurile“. „Hoe down“- kutsub baritonsaksafoni tegema kiiremaid tiire ceilidh'i tantsupõrandal, eemaldama sellelt Fatty Arbuckle´i maskeeringut ja tõestama end kõigi teiste saksipere liikmete kõrval nagu tulepurujutt. Terve elu bassikäikude mängimist võib panna baritonsaksafoni unustama, et ta laulab samas registris Dietrich Fisher-Dieskauga, ning võib samas ka „medikaga tõmmata“ sama kiiresti kui iga bluegrass-kitarrist. „Geyset ghetto“- esimeses osas läheb tenorsaksafon võimust võtvas motiivilises aktiivsuses hoogu, enne kui ühinemipunktini jõuab. Siis jaguneb kvartett kaheks kihiks ja üks lihkub üle teise nagu kaks tektoonilist plaati üle magma. Teises osas koguneb gaasiline rõhk maa-alustesse avaustesse.
Sama probleem oli ka valgustusega. Estonia ei ole väike ega vaene koht, mis ei saaks lubada endale mitmekülgseid valguseefekte. Vaadates lava, tundus et valgusega ei mängitud kordagi. Rambivalgus oli alati suunatud voodile, isegi kui see oli tühi ning tegevus toimus mujal. Muidugi käib see väide vaid nende stseenide kohta, kus kasutati voodiga lavakujundust. Valgustuse puhul oli ka see häiriv, et vahel jäi näitleja täielikult varju ning kui ta laulis, ei saanud aru kes laulab ega näinud tema miimikat ja liikumist. Näitlejate poole pealt oli mulje üsnagi positiivne. Minu lemmikuks oli Jassi Zahharov, kes sai oma osaga imeliselt hakkama. Ta oli täielikult usutav ning suutis publikuni edasi kanda kõiki emotsioone, mis tema tegelasele kohased. Sama saan öelda Kadri Kipperi kohta. Kuigi see oli tema esimene suurem osa ooperis, sai ta suurepäraselt hakkama. Esinejate laulmisoskust aariate ajal ei ole mõtet lahkama hakata
siiski. 1777. aastal konflikt süveneb veelgi, muusik reisis koos emaga Mannheimi, kus oli suurepärane muusikaelu, ta soovis seal tööd leida, kuid kahjuks teda ei palgatud. Mozarti varakult õitselelöönud anne arenes väga jõudsalt. Tal oli ainulaadne töövõime. Kui ta oli 20-aastane, oli ta jõudnud luua rohkem teoseid kui Beethoven oma elu jooksul kokku. Näis, et ta loob muusikat iseenesest, samasuguse endastmõistetava kergusega, nagu lind laulab. Mozart ise aga ütles ühes kirjas: "Ma kinnitan Teile, armas sõber, et keegi ei ole kompositsiooni õppimisel näinud nii palju vaeva kui mina. Ei ole kerge leida muusika alal kuulsat meistrit, kelle teoseid ma ei oleks hoolikalt, sageli korduvalt uurinud." 1781. lahkus Mozart piiskopi teenistusest ja temast sai vabakunstnik Viinis. Ta andis klaveritunde ja kontserte, ka salongiesinemised olid tal kavas. Niimoodi elas ta 10 aastat, vaba ja sõltumatuna. Omamata kindlat töökohta
Peer rändab Egiptuses, peab sfinksi Kõveraks. Kohtub Begriffenfeldtiga, kes ta Kairosse keisri juurde viib. Peerist tahetakse teha hullude valitseja. Peer minestab, sest Hussein lõikab omal kõri läbi ning B. paneb talle pärja pähe. Peer sõidab tagasi Norra, kuid laev põrkab vastu kaljut ja upub. Ta leiab paadi ja pääseb tagasi koju. Toimub oksjon, mäletatakse veel Peer Gynti, kuid teda peetakse surnuks. Peer leiab metsast oma ehitatud onni, kus Solveig laulab, kuid põgeneb metsa. Kohtab nööbivalajat ning ellujäämiseks peab otsima tunnistajaid, kes tõestavad, et ta on terve elu jooksul jäänud iseendaks. Leiab Dovre-vana, kuid see pole nõus tunnistama. Sama Kõhnaga. Läheb tagasi koju Solveigi juurde ja sureb, kuna ka Solveig ei tunnista.
tantsimist ja valgusmängu. Ooperi alguses oli laval väga palju erinevaid tegelasi ja dekoratsioone, need olid väga huvitavad. Kui ma oleksin raamatu läbi lugenud, oleksin leidnud huvitavaid märkke, kuid kuna puudus taustinfo, tundus nagu oleksid tegelased üsna suvalised ning tegevus kaootiline. Esimese kümne minuti jooksul hakkasin mõtlema, et eesti keeles ooper ei ole ikka see õige asi, vähemalt mitte siis kui laulja laulab justkui valede sõnadega. Kuna tekst oli eesti keeles ja subtiitrid olid eesti keelsed, siis täheldasin paratamatult seda, et nad laulsid valede sõnadega. Kui tekst oleks olnud võõrkeeles, siis see ei oleks saanud häirida. Võibolla oleks see kõik paremini väljakukkunud siis, kui see poleks ooper vaid muusikali ja balletti segu. Muusikal seetõttu, et orkester mängis nagu mängiks ta muusikalile- pidevad teema kordused jne. Ballett seepärast, et
Mismoodi nad teavad, et peavad kuldseks värvima terve me linna? Mismoodi need oravad teavad, et pähkleid peab koguma varuks? Mis saab siis, kui oravad peavad end kährikuks, siiliks või karuks? Kust lapsedki teavad, et peavad koolis käima, kui tarkust on vaja? Mida lapsed ei tea, seda teavad isa, ema ja õpetaja. Pärast luuletuse lugemist palub õpetaja lastel ära arvata, mis on tema selja taga peidus. Kui kõlab õige vastus võtab õpetaja vahtralehe selja tagant välja ning laulab ise lastele (kui võimalus näitab arvutist ka videot) : E.Salm, E. Lõbin - „Lehekene“ http://mudila.lastekas.ee/lastelaulud/lastelaul-lehekene [2015, november 25 ] : Lehekene kollane, langes meie õuele. Sosistas veel tuuleke, sügis jõudnud aasale. Lapsed õue jooksevad, lehekesi korjavad. Oi kui tore nendega, õues ringi keerelda. Pärast laulu laulmist paneb õpetaja vahtralehe laste lauale, meenutatakse viimast õueskäiku, kui lehti korjati
Rahvuspäev.Norralased tähistavad 17.mail Rahvuspäeva. Inimesed kannavad sel päeval rahvariideid ning osalevad paraadidel (enamasti osalevad lapsed), mis võtavad aset üle kogu maa. Jõulud. Norralased toovad oma kuused enamasti metsast ise. Jõulukuusk ehitakse jõululaupäeval ja seda teevad tavaliselt vanemad elutoas suletud uste taga, samal ajal kui lapsed teistes tubades põnevusega ootavad. Pärast seda tantsib kogu pere ringis kuuse ümber ja laulab jõululaule. Õhtul jagatakse kingitusi. Lihavõtted. Pühade eel tuuakse tuppa kaseoksad, lihavõttejänes peidab lastele shokolaadi ja martsipanimune. Lihavõtete ajal sõidetakse sageli mägedesse suusapuhkusele (paljudel peredel on oma mägionnid “hytted”) ja tullakse sealt tagasi aasta esimese päevitusega. Norra sport Norra elanikud armastavad üle kõige suusatamist. Norra on võõrustanud taliolümpiamänge Oslos 1952 aastal ja Lillehammeris 1994 aastal
kõne ehk inimhääl tekib tunnete väljendamise vajadusest. 2) Rutiinse töö kergendamiseks, saatmiseks, teadete edastamiseks rütmi abil.Arvatakse, et ürginimene kujunes inimeseks tööprotsessis ja seega võib muusika üks tekke põhjus peituda töös ja selle rütmis. 3) Jumalate kummardamiseks maagia, rituaalide täitmisel – tantsiti, lauldi, et võimendada edastatavat sõnumit 4) Soojätkamise vajadus – kes kõvemini laulab (esineb/on nähtavamal) sel on potentsiaalse soojätkajana paremad võimalused tugevamat järglaste kandjat valida. 5) Sündis häälitsustest, millega inimene püüdis (looduse), lindude ja ka loomade hääli järele aimata. Avastati, et tühjad ja õõnsad taimeosad ( puud, pilliroog jms.) tekitavad heli kui neisse puhuda (ja tekivad erinevad helikõrgused). 4. Seleta lahti Vana-Kreeka muusikatraditsioonist pärit nähtused (või millega olid seotud):
Luuletusi 1919–1920 1923 – PÄRISOSA. Luuletusi 1920–1922 1928 – HÄÄL VARJUST. Luuletusi 1923–1927 1928 – RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 1923–1927 1929 – ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 1927–1929 1930 – LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 1927–1930 1935 – KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 1930–1935 1943 – MURELIKU SUUGA. Luuletusi 1935–1942 1954 – SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 1943–1954 1963 – ÄÄREMAIL. 10 algupärast luuletust ja 36 tõlget 1981 – MU SÜDA LAULAB. 6 PÕGENIK Murede keskel ma magasin, vahel vaevade, Kord veel tahaksin tagasi... ära lõigat on tee. Kahlasin kaelani ohakais, orjavits veristas käed, paremal ahistas laini pais, vasemal surusid mäed. Puhkuseks piskuks vaid maanteekraav – varju ei vähimat. Valutas südames lahtine haav, leinates lähimat. Kord veel tagasi tahaksin leida kodutee, kodumullas siis magaksin välja kõik silmavee.
kelle dirigent on Lii Leitmaa. Lastekoor koosneb 36st 1112 aastasest tüdrukust, kellel peale kooritundide on lisaks ka sooloja tantsutunnid ja kellest peaaegu kõik käivad ka muusikakoolis. Nende dirigendid on Lii Leitmaa ja Külli Kiivet. Noortekoor mudilaskoor koosnes esimese ja teise klassi õpilastest, mudilaskooris aga tegutsevad on aga välja kasvanud 1993. aastal Lasteekraani Muusikastuudios tööd alustanud mudilasrühmast ning seal laulab 30 1518 aastast neiut. Selle paljukordselt auhinnatud koori dirigent on samuti Külli Kiivet. Peale Lasteekraani muusikastuudio kooridele oli LõunaAafrika Vabariigist esinema tulnud ka Eastern Cape Children`s Choir. Koor asutati aastal 1982 ja koosneb 6070 poisist ja tüdrukust, kes on vanuses 1015 aastat. Koori juhatab Lionel van Zyl. Nende kodulinn on Port Elisabeth ning novembris tuli välja nende kuues CD ,,On Wings of Songs"
Ood algebrale Punase tindita, Kahtedest vaba Pole mul ühtki Algebra vihiku. Nüüd ma ta pagana, Portfellist tirin, Ohkan kui eesel Ja sülitan pihku. Ootab mind igavana Isegi vihmast märg. See mis mu kätes Ei edasi nihku. Oleksin Dante, siis laseksin põrgus Patuseid istuda Algebra Taga Suur lärm Kuu Maal on Laps laulab, Kuu ei näe ega Maal on Trambib, kuule. Suitsuahjud, Karjub Kuu Pääl on mäed Saunad, Ja vaidleb, Seletab. ja Mered. Vasikadja koerad. nii Kisendama Harjub Siiski noorele kuule Peenrast paksud Ka makk ja telekas. Vanasti öeldi TERE. Hernekaunad Taskutesse Poevad.
mida oli näha nii nende nägudest kui ka liigutustest. Peojuht astus lavale ja esitas järgmist esinejat Olga Sosnovskajat. Olga on Venemaa teeniline näitleja ja paljude konkursite laureaat. Esimene teos, mida ta esitas oli Nikolai Rimski Korsakov ooper ,,Lumivalguke". Algus oli aeglane, muutudes aina kiiremaks, viiulid mängisid väga kõrgelt. Naise ilus hääl kostis üle terve saali. Kohe saime aru, et esineja laulab ka ooperis, mida hiljemalt ka mainiti. Laul muutus lõbusamaks ja kiiremaks. Naise hääl oli väga kõrge ja veniv. Laul rääkis lumivalgekesest, kes elab metsas koos oma isaga. Lumivagleke küsib isalt luba käia sõbrannadega marjul, mängida põdraga ja ütleb, et lauludeta pole elu olemas. Lõppus ta hakkas väga kõrgelt laulma ja laul lõppes järsult. Teine teos oli Pjotr Tsaikovski aaria ooperist ,,Iolanta". See oli üks kurvemaid teoseid. Algusest peale oli kuulda süngeid toone
näiteks Tours, St. Gallin, Mitz. Greogorius Suur- Greogoriuse koraal Gregorius I (590.a) oli Lääne-Rooma piiskop. Ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid ning need said lääne kirikumuusika aluseks. Gregoriuse koraal sai tema järgi nime. GREGORIUSE LAULUDE ISELOOMULIKUD JOONED On ladina keeles. Tekstid on proosalaadsed ja vabavärsilised. Rütmika on tekstist lähtuv ja muutuv. Meloodika on ühehäälne. Laulul saadet ei ole. GREGORIUSE KORAALI ESITUSVIISID Retsiteerimine laulja laulab pikki proosatekste peamisel ühel noodil. Kõrvalekanded on vaid mõnetoonilised. Psalmoodia Psalmitekstide laulmine. Antifoon Refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele. Responsoorium Algselt koorirefrääniga soololaulud. Hümn Stroofilise värsitekstiga. Skevents Keskaja üks levinumaid vaimuliku luule vorme. Tekstid olid sageli pühendatud kaitsepühakutele. Missa Missa jaguneb kaheks: eelmissaks ja peamissaks.
Looduse ilu, võlu, valu. Marie Under ja Villem Grünthal-Ridala Sära ja kaunidus vaatab meile vastu igal aastaajal. Samuti leidub igaühes ka negatiivsust. Looduses on asju, millele pilku heites ,,silm puhkab", kuid ka kõike seda, mis ärritab. Marie Under oli eesti luuletaja, kes kuulus kirjandusrühmitustesse ,,Siuru" ja ,,Tarapita". Looming on tal suhteliselt mitmekesine. Aastal 1917 ilmus esikkogu "Sonetid". Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast". Luuletaja kõrgetasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse "Õnnevarjutus". Tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda laulab" ilmus postuumselt 1981. aastal. Underi luuletusi on tõlgitud väga mitmetesse erinevatesse keeltesse. Villem Grünthal-Ridala on Muhumaalt pärit luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Ta alustas luuletuste ja väikeste proosalaastudega, mis ilmusid algul Kure...
Kontserdiarvustus 13. detsembril 2007. aastal laulis rahvusooperi Estonia esibariton Jassi Zahharov (53) Vändra Kultuurimajas Eesti estraadiklassikasse kuuluvaid palasid. Zahharov, keda nimetatakse torkivate silmadega meheks, ei hoia publiku ees tagasi ühtegi emotsiooni. Ta esineb südamega nii kultuurimaja saalis kui rahvusooperi lavalaudadel. Ka mina sain jällegi tõdeda ( olles kolmandat korda tema kontserdil ), et mees laulab südamest südamesse. Jazzi Zahharov ( sündinud : 29. V 1954 Tartu ) on laulja, täpsemalt bariton. Lõpetas 1979.a Leningradi Music - Hall´i stuudio, on täiendanud end Riias K. Zarinsi juures. Laulis 197275 ,,Vanemuise" teatri kooris ( vaheaegadega ), olnud 1980-97 ,,Vanemuise" ja aastast 1997 ,,Estonia" solist, esinenud ka oratooriumi- ( Orffi ,,Carmina burana", Tobiase ,,Johannese Damaskusest") ja kammerlauljana.On saanud endale G.Otsa preemia 1994, Suure Vankri auhind 1996
Kesk nurmi, täis valmivat vilja, Ma kõnnin ja kõnnin otsata teel, Ju lapsena teesid armastas meel, Teed laulavad õhtu nii hilja. Need teed, kuis on nad kõvad, kui keed, Need otsata kutsuvad jooned, Ma kõnnin ja kõnnin, teed kõvad kui keed, Nii hallid ja tolmused kõik need teed, Need rändaja eluhooned. Ju lapsena teesid armastas meel, ju lapsena kuulda tee juttu Ju lapsena kõndida armastas meel, Oma laulu nii laulda hallil teel, kui polekski ilmas ruttu. Tund hiline nüüd laulab lõpmata Meel igatseb tolmuta randa, tund hiline, tee kõva kui kee, Mind hoiab mõrsjaks enesele Ei siiski saa pärale kanda. Ma kõnnin hallil lõpmata teel Kesk nurmi, täis valmivat vilja, Ma kõnnin ja kõnnin otsata teel Kui teede laul, tee helisev meel, Ja kõik on õhtu nii hilja. Nii vaikseks kõik on jäänud Nii vaikseks kõikm on jäänud Su ümber ja su sees. Mis oli, see on läinud, Mis tuleb, on alles ees. Päev pole, öö ei ole, Silm nagu seletaks, Kui kuskil mäe nõlval
püüdleb täiusliku kooskõla poole. Rohke tekstiga osad on akordilised (K: Gloria), et tekst jääks arusaadavaks. See on just see, mida nõuti kirikus ning taolise käsitlusega päästis Palestrina mitmehäälse muusika kirikust väljaviskamisest. 1517 Martin Lutheri 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksel vallandasid protestantismilaine See tõi kaasa ka erineva suhtumise kirikumuusikasse. Luterikirikus - luterikoraal salmilaul korduva viisiga, korrapärase meetrumiga, laulab kogudus (alates 18.saj oreli akordiline saade. Organist improviseerib koraalile eelmängu koraaliprelüüdi). Luterikoraalide hulgas ümbertehtud greg. koraale, saksa rahvalauluviise, uusloomingut. Luterikoraalidest on tehtud arvukalt mitmehäälseid seadeid koorile. Martin Lutheril oli ka endal hea muusikaline haridus, tema komponeeritud on umbes 20 laulu oma kirikule. Neist tuntumad - Üks kindel linn ja varjupaik (luterliku kiriku hümn), Ma tulen taevast ülevalt (lauldakse jõuluajal)
Trotsi kohtab näiteks stseenis, kus Aldonza/Dulcinea üritab näidata don Quijotele oma päris palet. Ta üritab mehele läbi oma mineviku selgitada, et tema ei ole mingi daam, kuid mees arvab siiski teisiti. See pala on väga tempokas, jõuline ja sisaldab palju kõrgeid noote. Armastuse väljendamine on näiteks stseenis, kus don Quijote esmakordselt kohtab Aldonzat ning hakkab teda oma südamedaamiks Dulcineaks nimetama. See pala on aga hoopis rahulik ja Dulcinea nime laulab don Quijote ülistavalt. Vaadates, et Aldonza naudib laulu otsustavad ka muulaajajad muusikapala laulda proovida, kuid nende hääl kõlab hoopis kõrist karjuvalt ja ei ole kuigi meeldiv ega romantilise alatooniga. Muidugi ei saa mainimata jätta ka don Quijote võitluslaulu. See kõlab justkui hümn, väga rütmikas ja üllas pala. Esitatud lood jäid üsna kergesti meelde, sest mängitavad ja lauldavad meloodiad olid lihtsad.
Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Nüüd töötab aastast 1978 teatris Endla. Kunstniku Kristina Lõuk kohta puudub informatsioon. Peategelast mängis Sepo Seeman. S. Seeman on sündinud aastal 1971 Noarootsi vallas. Ta on lõpetanud praeguse Haapsalu Põhikooli ning tegeles ka kohalikus En Garde vehklemisklubis vehklemisega. Aastal 1993 lõpetas S. Seeman Tallinna Pedagoogilise Instituudi, õppis näitejuhi eriala. Hetkel töötab S. Seeman Pärnu teatris Endla ja laulab ansamblis Kala. Sepo Seeman on pälvinud kolm korda publikulemmiku preemia Endla teatris. Etendus oli lauskomöödia. Minu jaoks oli algus kõige huvitavam kui tütar ja poeg said teada, et neid on täpselt sama nimega, sünnikuupäeva ja ametiga isa. Tänu sellele etendus läks kohe alguses juba põnevaks. Tuli huvi kohe edasi teada, mis juhtuma hakkab, kuidas saavad lapsed kokku saada, miks naised aru ei saa, et see sama mees on jne... Terve etendus oli üks suur petuskeem naistele
putukate liikumist väljendavaid tegusõnad (LENDAB, ROOMAB); oskab vastata jaatavalt või eitavalt, mõistab küsimust „Kas see on suur või väike?“ ja saab vastata ühesõnaga, nimetab tuntud värve. Kasutatud õppevahendid: „Imekotike”,, laulumäng: „Üks ussike”; (pildid: lepatriinu, kiil, mesilane, uss), mänguasi „päike”, värvilindid. Õ: „Kus on meie päike? Kutsume päikest?“ Õpetaja laulab laulu päikesest ja hakkab päikest otsima, lapsed ka vaatavad riingi.Märkamata laste jaoks õpetaja võtab kotist pehme käpiknukku„päike“ ja paneb käe peale. Õ: „Päike tõi kaasa kotikese. Vaatame mis on selle koti sees?“. Võtab kotikesest pilte ja lapsed nimetavad putukate nimetusi. Õ: „Kes see on? “ L: „See on....“ (putuka nimetus). Kordavad kooris. Õ: „Kas ta on suur või väike? Mis värvi see on?“.
C.Monteverdi.Aaria „ Possente spirto " ooperist „ Orfeus " Alustab mees, ilma taustamuusikata, varsti lisandub viiul A.Vivaldi „ Aastaajad " („ Suvi "), I osa J.S.Bach.Prelüüd ja fuuga c-moll (HTK I) klaver, kiire J.S.Bach.Tokaata ja fuuga d-moll orel, sünge J.S.Bach.Aaria orkestrisüidist nr 3 D-duur J.S.Bach.Brandenburgi kontsert nr.2 alustab väike orkester, vahepeal mängib viiul üksinda, vaheldumisi G.F.Händel .Koor „ Halleluuja " oratooriumist „ Messias " koor laulab ''Halleluuja'' G.F.Händel "La rejouissance" "Tulevärgimuusikast" kiire, rõõmsameelne, juubeldav, orekster Georg Friedrich Händel.Xerxese aaria ooprist " Xerxes " orkester mängib, aeglane algus
•Regilaulus on esikohal sõnad. •Regivärsile on iseloomulik algriim •Värsireas on 8 silpi, igale silbile vastab värsitõus või –langus. •Värsi lõpus võib esineda sise- ja lõpukaota keelendeid (näit kaske, leelo, alleaa ) •Regiviisid põhinevad 3-4 erineval helil ja on lühikesed. Mida lühem ja lihtsam viis, seda vanem (uuem või vanem) laul. •Regilaulud võivad olla üherealised(koor kordab järgi eeslaulja sõnu ja viisi) või kaherealised (eeslaulja laulab poolviisi ette ning koor vastab samade sõnade, kuid teise viisiga) •Regilaulu lauldakse(esitusviis) Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. Eeslaulja viib laulu edasi, arendab seda; koor kordab eeslaulja esitatud värsse, annab talle mõtteaega. Mõnikord lauldi ka üksi (näiteks karjaselaulud, hällilaulud), kaksi või üheskoos ilma eeslaulmiseta (näiteks sanditamislaulud), ka kahe koori vaheldumisega.
Teine kord meeskooriga lauldes oli laulu hoopis vägevam ja võimsam tunne, kuna tõlgendasin nii viisi kui ka sõnasid teisiti. 4 „Kutse“ Ernesaksa „Kutse“ on 1957.aastal kirjutatud koorilaul, millele on peale kirjutatud ilus soolo. Sõnade autor Juhan Smuul. Laul on nii rahutu (rääkides meredest) kui ka rahulik ja rahustava kõlaga. Laul on jaotatud kolme osasse: Esimeses osas on tõsiste emotsioonidega kirjeldatud merd ja sinna minekut, teises osas on koor taustaks ja solist laulab meloodiat. Kolmandas laulavad mõlemad meloodiat ja tausta. „Kutse“ on minu jaoks jällegi meeldejääva, isamaalise viisiga. Rütm on jälle Ernesaksale iseloomulikult üldpildis rahulik ning üles äratavate vaheosadega. Harmoonia on duuris. Nagu enne öelnud, siis on meeleolu vahelduvalt rahutu ning siis tasa nagu veepind. Olen Ernesaksa „Kutset“ samuti laulnud meeskooriga ning kuigi loo nimi toona ei jäänud meelde, tulid
Rahulikuks tegi õhkkonna Angela klaverimängimise oskused ja ka kava ülesehitus. Kava ülesehituse juures meeldis mulle enim see, et viimane pala lõppes suurejoonelise lõpuga, mis pani kontserdile võimsa lõpppunkti. Kuulates klaveri heli , sulgesin ma oma silmad ja tundsin kuidas muusika mu sees nagu elaks, voolaks mõõda mu punaseid veresooni ülesse ja vallandaks mu peas täieliku rahu ja kire muusika vastu. Kuulates kuidas muusika voolavalt laulab ja vaadates kuidas Angela muutub väikesest vaiksest klaverit mängivast hiirepojast suureks ja võimsaks loomaks ,kes ründab klaverit ,tugevalt ,hellalt ja südamega. Angela klaverimänguoskused olid väga muljetavaldavalt, ta oli täielikult muusikas sees ja oli näha, et ta armastab seda mida ta teeb. Kui muusika muutus tugevamaks ,vihasemaks ja võimsamaks ,siis ka Angela näoilme muutus samuti ühtseks muusikaga. Samas kui muusika oli vaikne ,mängis ta seda nii hellalt ja muutus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
