Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks 2015. Eesti ajalugu 1. Eesti ajaloo allikad ja periodiseering: kirjalikud ja arheoloogilised allikad; perioodid: muinasaeg, muistne vabadusvõitlus, keskaeg (Vana- Liivimaa ajastu), Liivi sõda, Rootsi aeg, Põhjasõda, Vene aeg, iseseisvumine ja Vabadussõda (algus ja lõpp). Õp. I osast lk 7-11. 2. Muinasaeg - lühiülevaade. Õp. I osa lk 12-29, kaart lk 32. (mõisted: kiviaeg, mesoliitikum, paleoliitikum, neoliitikum, pronksi- ja rauaaeg; kivi-, pronksi- ja rauaaja algus ja lõpp; kivi-, pronksi- ja rauaaja iseloomulikud jooned) 3. Eestlased muinasaja lõpul. Õp. I osa lk 30-41. (muinasmaakonnad, suhted naabritega 7.-11. saj., linnused, muinasasulad, rehielamu, tegevusalad, vanemad (rahvas ja ülikud), malev, usund: vägi, animism, Tarapita, hing, hiis, ohvripaigad, maagia, nõidumine) 4. Muistne vab...
kuid keiser mitte nagu Caesar, kes oli diktaator Constantinus I Suur- mees(306-337), kelle ajal toimus kaks olulist muudatust: 1) Legaliseeris ristiusu Rooma riigis (tema järglased olid peaaegu kõik kristlased) 2) Esimene ristiusku keiser 3) Rajas uue pealinna Konstantinoopoli Mõisted Etruskid- rooma põlisrahvus, kelle päritolu pole teada itaalikud- rahvus, kes saabus Rooma u 2000 a eKr, kellest olulisemad olid latiinid (ehk roomlased) Latiumi maakond- seal kujunes Rooma asula, kus elasid latiinid latiinid- ehk roomlaste esivanemad aasta 753 eKr- 21.aprill. Rooma linn asutati just sellel aastal. OLULISEIM DAATUM ROOMLASTE KOHTA! seitse kuningat- Legendi järgi valitsesid nad Rooma linna, kellest kolm viimast olid etruskid. Viimane oli Tonquinius Superbus (samas, esimene oli Romulus, kes oli latiin) foorum- turuplats Kapitoolium- kindlustatud kaljuküngas
· Varajane keisririik Octavianus aunimi Augustus(auväärne) Oli hea valitseja, tõi pika rahuperioodi, korrastas riiki sisemiselt, Kurikuulsad valitsejad Nero tappis oma naise, hukkas senaatoreid, vallutati suur osa Suurbritanniast Traianuse valitsusajal Rooma imperiumi haripunkt vallutati Taakia(rumeenia), Mesopotaamia Rooma rahu Kodusõjad ja välisvanlased- olukord riigis halvenes Etruskid, latiinid ja itaalikud, illüüri hõimud, liguurid, kartaagolased, kreeklased Etruskide mõju Rooma arengule ehituskunst roomlased matkisid, meresõidu tehnika, metallitöötlemine, kommete ülevõtmine, religioosed tavad, jumalike ennete tõlgendamine Rooma linna teke 1. Esimene versioon ütleb, et latiini rahvustest karjased ja maaharijate kogukonnad koondusid suurematesse asulatesse. Ladina keelest sai hiljem Rooma riigi ametlik keel. Arheoloogilistel
Hispaanias nt aga võeti Kristlik ajaarvamine kasutusele alles 14saj ja Venemaal alles Peter I ajal. Rooma ajaloos paljusid sündmusi pole võimalik täpselt dateerida. Kuningate ajajärk Kuningate ajajärgu võib dateerida aastatesse 753-510 eKr. Kuningate ajajärgu alguse aeg on kokkuleppeline. Arvatavasti juba 2at tulid Rooma aladele indoeuroopa hõimud itaalikud. Nendest hõimudest tähtsamad on: 1) Faliskid nemad elasid Etruurias, Kesk-Itaalias 2) Latiinid asusid Laatsiumi maakonda Kesk-Itaalias 3) Sabellid 4) Umbrid 5) Oskid Maakondade nimed on just hõimude nimedest tuletatud. Olulisimat rolli neist hõimudest on olulisim latiinid, nemad moodustasid kujuneva rahva tuumiku ja ajajooksul assimileerisid endasse teised hõimud. Olulised Kreeka ajaloo asjad on nt Kreeka kolonisatsiooni ajad. I kolonisatsioon 8- 6saj eKr, II kolonisatsioon ___, III kolonisatsioon Aleksander Suure ajal. Kreeka
1.Muistne itaalia: Itaalia asub Apenniini ps. Põlluharimiseks sobivaid piirkondi rohkem kui Kreekas, meresõiduga vähem. Latiinid- Latiumi elanikud, kõnelesid ladina keelt. Itaalias räägiti ladina keelt, tähestiku kujutati Kreeka Alphabeedi eeskujul. Etruskid: Etruskid elasid Apenniini ps kesk-ja põhjaosas, Etruuria maakonnas. Nad olid väga head meresõitjad, metallitööd, ehituskunst, ennustuskunst olid nende peamised tegevusalad. Nad ennustasid ohverdatud loomade siseelundite järgi, linnude lennu järgi. Nende päritolu ei ole teada. Nad olid Itaalia võimsaim rahvas 7-6 saj. eKr. Nende hiilgeaeg langeb 6 saj lõpus, kuna etruski valitseja aeti roomast minema. Rooma linn: Tekkis Kesk- Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Kapitoolium- küngas, kuhu rajati kindlusehitis, Kreeka akropol. Ostia sadam- Rooma sadamalinn Ostia, seal oli palju odavaid puust, kivist tehtud üürimajad vaesemate majutamiseks. Foorum- turuplats 2.Rooma linna...
· 110-90 eKr Mariuse sõjaväereformid · 89 eKr Rooma kodakondsus kõigile itaallastele · 74-71 eKr Spartacuse ülestõus · 60 eKr triumviraat (Caesar, Pompeius, Crassus) · 58-51 eKr Caesar vallutab Gallia · 45-44 eKr Caesari diktatuur, Caesari surm · 31-30 eKr kodusõda Antoniuse ja Octavianuse vahel. Octavianus saab riigi ainuvalitsejaks Algul Itaalias palju rahvaid, olulisemad olid etruskid, latiinid, samniidid ning kreeklased (linnad Tarentum ja Sürakuusa). Etruskid Tundmatut päritolu (arvatavasti Lähis-Idast). Võtsid üle kreeka kirja ja kohandasid endale (meie loeme, aga aru ei saa). Meresõitjad, kreeklaste ja foiniiklaste konkurendid. 12 suuremat linnriiki ja hulk pisikesi, mis moodustasid lõdvalt seotud liidu. Seinamaalingud hauakambrites kujutavad kreeklaste omale sarnanevat ühiskonna ja elukorraldust
ja lõunas Sitsiilia saar. Paljud Itaalia piirkonnad on mägised, kuid sellegi poolest on maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreeka. Itaallased ei olnud meresõitjad (rannajoon pole nii sopiline nagu Kreekas) ega kolooniate rajajad. Tasane pinnamood – ühtne riik. Geograafiline terviklikkus soodustas ühtse riigi tekkimist, kuid etniliselt oli ebaühtne (rahvad). Suurem osa indoeurooplasi e itaalikuid, neist olulisemad latiinid. Põlisrahvaks olid etruskid, kelle päritolu ei ole teada. Poolsaare lõuna osas ja Sitsiilias asusid kreeklaste kolooniad, tuues kaasa oma müüdid, jumalad, tähestiku ja linnriikliku valitsemise jne. Rooma linna rajamine ja kuningate aeg Roomas Itaalia keskosas Latiniumi maakonnas elamatest itaalikute hulka kuuluvatest latiinidest koondusid aja jooksul suurematesse linnataolistesse asulatese, millest üks oli Rooma. Latiini e ladina keelest sai hiljem Rooma riigi ametlik keel. 7
110-90 eKr – Mariuse sõjaväereformid 89 eKr – Rooma kodakondsus kõigile itaallastele 74-71 eKr – Spartacuse ülestõus 60 eKr – triumviraat (Caesar, Pompeius, Crassus) 58-51 eKr – Caesar vallutab Gallia 45-44 eKr – Caesari diktatuur, Caesari surm 31-30 eKr – kodusõda Antoniuse ja Octavianuse vahel. Octavianus saab riigi ainuvalitsejaks Algul Itaalias palju rahvaid, olulisemad olid etruskid, latiinid, samniidid ning kreeklased (linnad Tarentum ja Sürakuusa). Etruskid Tundmatut päritolu (arvatavasti Lähis-Idast). Võtsid üle kreeka kirja ja kohandasid endale (meie loeme, aga aru ei saa). Meresõitjad, kreeklaste ja foiniiklaste konkurendid. 12 suuremat linnriiki ja hulk pisikesi, mis moodustasid lõdvalt seotud liidu. Seinamaalingud hauakambrites kujutavad kreeklaste omale sarnanevat ühiskonna ja elukorraldust
Käibe arenemine sunnib tarvitusele võtma ea ühtse määramise. Naiste jaoks oli see Roomas 12a vanus ja meestel 14a. Rooma õigus mitte suguküpsete s.o isikud kuni 14a vanuseni jagunes kahte rühma 1.lapsed kuni 7a ei saa üldse tsiviilkäibest osa võtta. Lapsed 7-14 omasid piiratud teovõimet. 13.Rooma kodanike ja teiste vabade isikute õiguslik seisund. Rooma kodanikud privintsides elada ei saanud. Et olla Rooma kodanik peab olema 3 seisundit. Vabad inimesed olid latiinid peregriinid. Latiinid elasid latiumi poolsaarel, Peregriinid olid teiste riikide kodanikud. Need kes olid Rooma linnast välja saadetud. Võisid abielluda vaid omavahel. Teatud juhtudel oli kommertsõigus latiinidel, võisid kaubelda jne. Peregriinide suhtes rakendati nende kogukonnas ja nende omavahelistes suhetes nende oma õigust. Rooma kodanike ja peregriinide vaheliste suhete reguleerimiseks tekkis eri õigussüsteem, nn ius gentium. 14.Orjade õiguslik seisund Ori ei olnud õiguslikult kaitstud
KORDAMINE VANA-KREEKA Geograafilised olud: mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad sageli raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed. Kreeta-Mükeene periood: Tänapäeva kreeklased ei ole Balkani poolsaare põliselanikud. Enne elasid seal tundmatu päritoluga hõimus. See kultuur saavutas õitsengu Kreeta saarel. Kuningas Minose järgi minoiline kultuur. Tunnused: oluliseks elemandiks olid lossid. Iga loss oli omaette võimukeskuseks. Tähtsaim loss Knossose palee. Lossidel polnud kaitsemüüre ei leitud ka relvu, mis viitab rahumeelsele kultuurile. Tundsid kirja( Lineaarkiri A, pole desifreeritud) Selles ajajärgus paiknevad Kreeka mütoloogia juured. Umbes 2000 eKr tungisid Balkani poolsaarele tänapäeva kreeklaste esivanemad indoeurooplased. Tähtsaim linn oli Mükeene ja seepärast oli see Mükeene periood. Erinevused Kreeta ja Mükeene peri...
Vana-Rooma Vanaroo ma ajalugu on seotud apenniini poolsaarega. Roo mlaste esivane mad olid itaalikud, kes teiseaastatuhande algul põhjapoolt poolsaarele rändasid. Nad asustasid ps. keskosa, ning jagunesid mitmeks hõi murüh maks (latiinid), nende asuala hakati ni m etama laatsiumiks. Juba enne itaalikuid elasid apeniinidel etruskid, keda v õib pidada põliselanikeks. Nende ke ele ja päritolu kohta pole täpset teavet. Esimese aastatuhande esi m esel poolel olid etruskid ps valitsev rahvas. Umbes 7saj. e.K.r hakkas kasvama Latiumi maakonnas Tiberi j õe suud m es Roo ma linn. Se e kujunes algs...
Itaalia piirkonnad on mägised, kuid põlluharimiseks sobivamad kui Kreekas. Itaallased tegelesid põlluharimisega rohkem kui kreeklased, meresõitmisega jällegi vähem kui kreeklased. VIII-VI sajandil eKr rajasid kreeklased Itaalia lõunarannikule ja Sitsiiliasse hulga linnu- suurimad neist olid Tarentum Itaalias ja Sürakuusa Sitsiilias. Itaalia keskosas Latikumi maakonnas hakkas VIII saj eKr esile kerkima Rooma linn. Roomlased ja teised Latikumi elanikud olid rahvuselt latiinid ja kõnelesid ladina keelt. Järgnevatel sajanditel alistasid roomlased Itaalia ja seejärel kõik Vahemere maad. Ladina keel oli peamine keel Vahemere läänerannikul. Kronoloogiline ülevaade II aastatuhandel eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste vanavanemad. 1000 aastat eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal.
Itaalias tegeleti põhiliselt põlluharimisega ja ühendust peeti omavahel rohkem maismaad pidi ja merd sõideti Kreeklastest vähem. Itaalia geograafiline asend lõi eeldused ühtse riigi tekkeks, kuid etniliselt polnud Itaalia ühtne. Esimesel aastatuhandel eKr elasid Itaalias s päritolult , keelelt ja kultuurilt erinevad rahvad . Kesk- ja lõuna Itaalias elasid itaalikud sisserännanud indoeuroopa hõimud. Nad jagunesid keelelt lähedasteks rühmadeks. Kesk-Itaalias elasid latiinid . Nendest pärinevad hilisemad roomlased ja nende keelest sai Rooma ametlik keel. Nad tegelesid põlluharimise ja karjakasvatamisega . Nad hindasid kõrgelt vaprust , distsipliini ja muid sõjas tarvilike oskusi , kuna omavahel oldi tihti sõjajalal. Kuna Itaaliat ümbritseb kolmest küljest meri , tekis tal kokkupuuted Vahemere äärde oma kolooniaid rajavate foiniiklaste ja kreeklastega. Kõige suuremat mõju avaldas itaallastele kreeklased , kellest sai Itaalia enamus elanikkonnast
Rooma konspekt 1. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus. Apenniini poolsaar - Itaalia (ka vanaajal). Hõimud tegelesid peamiselt põlluharimisega. Merd sõitsid vähem kui kreeklased. Ühtne riik, kuid mitte etniliselt - itaalikud (kesk- ja lõunaosa). Kesk- Itaalias latiinid (itaalikute haru), neist pärinesid hilisemad roomalsed ja nende keel. Eluviis lihtne ja karm - palju sõdu, hinnasti vaprust jms. Eriti suur oli kreeklaste mõju. Rajasid hulga linnu - Taras, Sürakuusa. Kreeklaste tulekuga astus Itaalia ajaloo valgusesse. Itaalia varases ajaloos olulised veel ETRUSKID. Päritolu tundmatu. Mõjutused foiniikialt ja kreeklastelt. Võtsid üle Kreeka tähestiku ja kohandasid. Keel tänaseni arusaamatu. Meresõitjad,
Rooma paiknes Apeniini poolsaarel ning selle lähedal asuvatel saartel.. Sealse rahvastiku moodustasid algeslt: 1) etruskid (Põhi) 2) indoeurooplased, itaalikud+latiinid (Kesk) 3) kreeklased (Lõuna) Itaalikud harisid põldu ning kasvatasid karja. Nad hindasid kõrgelt vaprust , distsipliini ja muid sõjas tarvilikke omadusi. Kreeklased Itaalias juurutasid viinamarja- ja oliivikasvatust, tõid kaasa linnriikliku ühiskonna korralduse, tähestiku, rahamüntimise, Homerose eeposed, oma jumalad ja müüdid, sammuti ka aristokraatliku elulaadi. Etruskid Etruskide päritolu on tundmatu. Nad käisid tihedasti läbi kreeklaste ning foiniiklastega ning nende kultuuris võib leida mõjutusi mõlemalt poolt. Nad võtsid üle kreeklaste tähestiku ning kohandasid selle oma keelele. Etruskide ajalugu ja kultuur on tuntud üksnes arheoloogiliste mälestiste ja kreeka ning rooma autorite teoste poolt. Etruskid olid ettevõtlikud meresõitjad ning kaupmehed, s...
o gümnaasionid tähtsad hariduskeskused o võistlused o olümpiamängud Zeusi auks o olümpiarahu o esimesed olümpiamängud 776 eKr o neid peeti iga nelja aasta tagant o osalesid ainult hellenid (ainult mehed) o naistele sinna pääs keelatud o varasem võistlusala kiirjooks o võitjate auks püstitati mälestusmärke · Dionüüsiad o Pidustused Dionysose auks o Neljal päeval etendati erinevaid etendusi 6. VANA-ROOMA · latiinid Latiumi maakonnas elavad roomlased, kes kõnelesid ladina keelt (VIII saj) · gallid Po jõe orus Gallias elavad rahvad · etruskid o Kesk-Itaalia Etruuria maakonnas elanud rahvad o päritolu teadmata o võtsid üle Kreeka tähestiku o meresõitjad, kaupmehed, ehitusmeistrid, metallitöötlejad o 12 linnriiki o hauakambrid, usk surmajärgsesse ellu o palju jumalaid, head ja kurjad vaimud o ennustuskunst · Rooma riigi kujunemine
Spartacus veetis Nola juures üle kahe kuu, õpetades pidevalt oma sõdureid, kelle arv oli suurenenud kaheksa tuhandeni. Kahe päeva pärast sai Spartacus teada, et tema poole liigub preetor Publius Varinius ning gladiaatorid otsustasid öösel neile vastu astuda. · Bastion (lk 209) - on eenduva kolmnurga kujuline muldkehandiga kaitserajatis, sageli toetatud kivimüüriga. Bastionid tulid kasutusele seoses tulirelvade purustusjõu suurenemisega. · Latiinid (lk 210) - olid Latiumis elanud itaalikute hõim; juba varakult tegelesid latiinid põllunduse ja karjandusega ning oskasid maad kuivendada. Nad elasid kindlustatud asulais ning neil olid ühised pühamud.6. sajandil eKr sai hakkasid latiinide aladele peale suruma roomlased.Tänu roomlaste survepoliitikale alustas latiinide liit 340 eKr Rooma-vastast ülestõusu (nn Latiinide sõda), mis lõppes 338 eKr latiinide lüüasaamisega. Latiinide liit
· Delfi oraakel - vanakreeka pühamu, kus inimesed käisid ennustajatelt küsimustele vastuseid otsimas. Ennustusi nimetati oraakliteks. Kuulsaim Apolloni oraakel. 6. Vana-Rooma Loodusolude mõju ajaloole · Rikkalikult taimestikku ja kariloomi, põlluharimiseks sobivaid tasandikke leidub siin rohkem kui Kreekas. · Jõed on veerikkad, maa metsarikas ja vaavarasid on rikkalikult. · Geograafiline terviklikkus andis paremad eeldused riigi tekkeks. Rahvad · Latiinid - ühed esimestest rahvastest Itaalias. Kuna paiknesid Kesk-Itaalias, rajasid seitsmele künkale Rooma linna ja seega olid nemad otsesed Rooma riigi elanike eelkäijad. · Gallid - ühed esimestest rahvastest Itaalias. Paiknesid tänapäeva Põhja-Itaalia ja Prantsusmaa aladel. · Etruskid - asustasid piirkonna poolsaare loodeosas, linnriigid saavutasid tänu tihedale suhtlemisele kreeklaste ja foiniiklastega kõrge kultuuritaseme
2. Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geogr asendit,looduslikke tingimusi,rahvaid. KREEKA Sarnasused ROOMA Kõrged mäed-liiklus kreeka sees Paiknevad Üks mäestik- Apenniini, mäed madalamad,ei takista takistatud, liiklus meritsi, Vahemere Vahemeres, liiklust,liiklus maismaati, vahemere lääneosa,saari idaosa, saari rohkem,Ateena mäed, vähem: Korsika,Sardiinia, Sitsiilia. 1)Tiberi jõgi-selle keskuseks+Pireuse sadam, kreeklased mäestikud, ääres rajati Rooma ja Ostia sadam. 2)Po jõgi-suur ja tõid vilja kolooniatest sisse, kõrged sadamad, paljude lisajõgedega,soosib põlluharimist,teravilja mäed igalpool,Pärsia sõjad, etniliselt sõjad, saarte kasvatus. Kõrged Alpi mäed pidasid külma õhu ühtne. olemasolu, kinni,Puunia sõjad kartaagolastega(suurimad ...
esimesel poolel eKr kasutama kogu nende valduses oleva poolsaare kohta. Hõimud. Itaalikud II aastatuhandel Apenniini poolsaarele rännanud ning seal paikseks muutunud indo-euroopa hõimud. Keelelis-etniliste tunnuste järgi eristatakse Latiumis ja Lõuna-Etruurias elanud latiine ja faliske ning Lõuna-Itaaliani rännanud umbreid, sabelle ja oske (brutid, kampaanid, lukaanid, sabiinid, samniidid). Itaalikute hõimudest olid tähtsaimad sabellid, umbrid, oskid ja latiinid. Rooma sünd kuulub aega, mil paljud Vana-Idamaa riigid olid eksisteerinud juba mitmeid aastatuhandeid (täpsemalt: Egiptus, Sumer ja Elam rohkem, kui kaks, Kreeta ~ kaks aastatuhat, teised aga rohkem kui tuhat või pooltest...). Sel ajal, kui Balkani poolsaare aladel ja Väike-Aasia rannikul olid juba tekkinud kreeka linnriigid, ühendasid Page 3 of 12 5/3/2009 10:58:45 AM
ROOMA ERAÕIGUSE ALUSED TSÜS, VÕS, AÕS, PerS, PäS- HANGI! Kaasus kirjalikult; ettekanne-kohtuesinemine- kt- kaasatöötamine seminarides Rooma õiguse tähtsus · Alus mandri euroopa õigusperekonna õigussüsteemidele, k.a eesti rooma õiguse retseptsiooni kaudu(nt valduse ja omandiõiguse eristamine, asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, pant; võlaõiguses palju lepingute liike) · Õigusest kui religiooni osast sai ilmalik õigus · Universaalsed eraõiguse pm(eriti asja ja lepinguõigus) · Euroopa ühise õiguskultuuri alus ius commune · Ladina keel kui õiguskeel Termini rooma eraõigus tähendused Ius privatum- rooma riigis 753 ekr-.... ; mõistetakse ka sageli tervet corpus iuris civiles't, kus kõrvuti nii eraõiguse, karistusõiguse kui ka avaliku õiguse normid Rooma õiguse ajaloo periodiseeringud · Periodiseerind riigivõimu vormide alusel o Kuningate e rexide aeg(75...
Itaalia loodeosas elasid etruskid, nende keel oli sootuks erinev, nad ei olnud ei itaalikute ega kreeklaste sugulusrahvas. Maakond, kus nad elasid, kandis nende järgi nimeEtruuria. Etruskide päritolu ei ole teada. Nad olid suurepärased meresõitjad, kardetud mereröövlid ja nende käsitöö ja metallitöötlemine oli kõrgelt arenenud. Itaalia keskosas Latiumi maakonnas hakkas VIII sajandil esile kerkima Rooma linn. Roomlased olid rahvuselt latiinid ja rääkisid ladina keelt. Järgnevate sajandite jooksul alistasid roomlased esmalt Itaalia ja siis kõik Vahemere maad. Ladina keel muutus peamiseks kõnekeeleks kõikjal Vahemere läänerannikul. Kuid samas võtsid roomlased palju üle kreeklastelt. Roomlased kujundasid kreeklaste tähestiku põhjal oma alfabeedi; võtsin nende jumalad ja kujundasid neid natuke ümber ning panid teised nimed; samuti olid roomlased tugevalt mõjutatud kreeklaste kirjandusest ja filosoofiast. Kronoloogia
§22 Rooma riigi algus Apenniini ps kesk- ja löunaosa asustasid itaalikud (indoeuroopahöimud), mis jagunesid keelte alusel rühmadeks. Kesk-Itaalias Latiumi maakonna elas itaalikute haru latiinid. Nendest pärinesid roomalsed ja nende keelest sai Rooma riigi ametlik keel. Itaalikud harisid pöldu ja kasvatasid karja. Kreeklaste möju oli väga suur. Nad juurutasid viinamarja- ja oliivikasvatusi, töid kaasa linnriikliku ühiskonnakorralduse, tähestiku, rahamüntimise, Homerose eeposed, oma jumalad ja müüdid, aristokraatliku elulaadi. Etruskid elasid ps loodeosas Etruuria maakonnas. Nad pärinevad Väike-Aasiast (Troojas). Tegevusalad: meresöitmine,
Rooma eraõiguse alused Eksamil võib kasutada Eesti seadusi Kaasuse lahendus tuleb esitada hiljemalt 1.04 Materjal: „Rooma eraõiguse alused“ 2001 E. Ilus H. Siimets-Gross „Rooma õigusteaduse kujunemine ja õitseng“ Juridica 2002, nr 9 Kaasusele registreerimine: Janeli Männi E-mail: I seminariks lugeda kaasused ja allikad läbi Ettekanne: 3. Seminari teema U 10 min juttu Slaididel allikatekstid, tõlge, allika iseloomustus Tuleb vormistada kirjalikult 1. aprilliks Max. 8 lk-d teksti, reavahe 1, (sh tiitelleht, allikaloend jne): 5 lk-d lahendust Rooma õiguse järgi ja ca 3 lk-d Eesti õiguse järgi. Rooma õiguse tähtsus Alus Mandri-Euroopa õigusperekonna õigussüsteemidele, k.a Eesti Rooma õiguse retseptsiooni kaudu (nt valduse ja omandiõiguse eristamine; asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, pant; võlaõiguses palj...
2. Muinasaeg muinasaeg algas esimeste inimeste tekkimisega vähemalt 2 miljonit aastat tagasi. lõppeb esimeste kirjalike ülestähenduste ilmumisega 3000 eKr vanaaeg algas 3000 a eKr kirja leiutamisega lõppes 476 a. Lääne-Rooma keisririigi lagunemisega keskaeg algas 476 Lääne-Rooma keisririigi langusega lõppes 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse, ning renessanssi levikuga uusaeg algas 1492 suurte maadeavastuse ja renessanssiga lõppes 1914 Esimese maailmasõjaga lähiaeg algas Esimese maailmasõjaga 1914 lõppes 1991 Eesti iseseisvumisega Kuidas kujunes usk? Suremise tõttu. Hakati arvama, et meil on hing, mis pahaseks saades jätab keha maha ja inimene sureb. Selle takistamiseks hakati palvetama ja uskuma jumalatesse. Kuidas kujunes kunst? Inimesed tahtsid kogetud hetki jäädvustada ja loodusest leitud materjalidega, mis andsid teatud viisil värvi, maaliti koo...
enamuse elanikkonnast (Kõiv 2006: 137). Rooma riik tekkis I aastatuhandel eKr Itaalias, mil seitsmel künkal asunud külad ühinesid Rooma linnriigiks. Riigina püsis Rooma umbes 1000 aastat. Riigi valitsemisel kasutati karme seadusi ning tugevat sõjaväge. Ka kunsti, eriti just ehituskunsti abil püüti vallutatud rahvastele näidata riigivõimu vankumatut tugevust. Siiski olid roomlased väga vastuvõtlikud teiste rahvaste mõjudele (Viirand 1984: 39). Roomlased olid rahvuselt latiinid ja kõnelesid ladina keelt. Rooma hiilgeajal alistati kõik Vahemere maad. Ladina keel muutus poliitiliseks kõnekeeleks kõikjal Vahemere rannikul. Siia asus inimesi kogu impeeriumist, mistõttu keisririigi hiilgeajal ulatus Rooma elanike arv võib-olla isegi üle miljoni (Viirand 1984: 39), (Kõiv 2006: 137), (Kõiv 2006: 160). Itaalia piirkond oli algselt madalamal arengutasemel, kui mõned vallutatud alad. Väga palju mõjutasid rooma kultuuri etruskid ja kreeklased
Kr, sellest ajast hakkasid roomlased oma aega arvama, linnaline asula 10. saj. eKr (Villanova kultuur), linn seitsmel künkal Palatium, Kapitoolium, Quirinalis, Aventinus, Viminalis, Esquilinus, Caelius. o · Kuningate aeg 753-510 eKr - 7 kuningat - Romulus, Numa Pompilius, Tullus Hostilius, Ancus, Marcius, Tarquinius Priscus, Servius Tullius ja Tarquinius Superbus, viimased kolm neist etruskid - Rooma etruskide mõju all, rahvas - latiinid + sabiinid, ühiskond - populus Romanus -> 3 triibust -> 3 x 10 kuuriat -> 30 x 10 genus't (sugukonda), seisused - patriitsid ja plebeid, kliendid ja patroonid, valitsemine kuningas, senat (=sugukondade vanemad), rahvakoosolek (komiits) · Rooma vabariigi valitsemine o SENAT - u 300 liiget e senaatorit (sugukondade vanemad + end. konsulid; hiljem ka tegevad magistraadid), ülesanded - kujundas sise- ja
merel, hea ehituskunst (hauakambrid, naiste tähtsus).6 sajandil eKr aeti etruski valitseja Roomast välja ning aeglaselt läksid etruskide linnad roomlaste võimu alla. Jumalaid on etruskidel palju. Etruskide õpetus-jumalike ennete tõlgendamine(jumalate tahte uurimine).Pöörati suurt tähelepanu elule pärast surma- järgnes midagi meeldivat. Rooma linna tekkimine ja kuningate aeg Roomas. Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Latiinid elasid seal(ld keel). 7saj võeti kasutusele ladina tähestik(ld.k Rooma ametlik keel).Terviklik linnakompleks kujunes alles 6saj eKr. * 7 kuningat, 3 viimast etruskid. Küngastele rajati just etruskide ajal ehitised, orgu foorum ning Kapitooliumi künkale kindlus. Müürid tehti 4saj eKr. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja valitses koos senatiga(vanemate nõukogu). LEGEND:753a asutati Rooma.Romuluse ja Remuse onu käskis kaksikud jõkke visata, et mitte ise võimu kaotada
nad linnaelu ja kaubandust. Ka Rooma linna ja riikluse kujunemisel etendasid etruskid tähtsat osa. Mitmed roomlaste kombed, eriti religiuoossed tavad, olid etruski päritolu. Alates V sajandist e. Kr. langesid etruskid järkjärgult üha tugevneva Rooma riigi võimu alla. Rooma riigi kujunemine: Kuningate aeg 753 – 509 a.eKr Rooma linn tekkis Laatiumi maakonnas, Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul. Laatiumi maakonnas elas üks itaalikute haru – latiinid. Karjuste ja maaharijate kogukondadest kujunesid seal aja jooksul suuremad linnataolised asulad – riiklike moodustiste keskused. Rooma oli üks paljudest latiini linnadest. Latiinid moodustasid ka järkjärgult tugevnema hakanud rooma rahva tuumiku. Latiini ehk ladina keelest sai hiljem Rooma riigi ametlik keel. VII sajandil võtsid latiinid (sealhulgas ka roomlased) etruskide ja kreeklaste eeskujul kasutusele tähestiku. Kujunes nn ladina tähestik, mida me kasutame tänapäevani.
LADINA JURIIDILINE TERMINOLOOGIA Merike Ristikivi [email protected] Kohustuslik :M.Ristikivi ,,Ladina keel juristidele" Tallinn:Juura,2003,2006 või 2009 22.10 kontrolltöö Ladina keele ajalooline ülevaade Ajalooline traditsioon Latiumi maakond, latiinid (Latini) Ladina keel lingua Latina 753 eKr Rooma rajamine, asutas Romulus (7 valitsejat/kuningat) 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp 510 eKr hakati valima konsuleid Rooma rahvas jagunes kahte klassi: patricii (aristokraadid) ja plebs (lihtrahvas). Lisandus veel üks klass: equites (ratsanikud). Honores = magistratus (sünonüümid) Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduseelse ladina keele aeg 6-3 saj eKr
kui Kreekas. Apenniini poolsaare geograafilised olud lõid ka paremad eeldused ühtse riigi tekkeks. Itaalia rahvad sattusid varakult foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju alla. VIII- VI sajandil eKr rajasid kreeklased hulga linnu, suurimad olid Tarentum Itaalias ja Sürakuusa Sitsiilias. Itaalia Keskosas Latiumi maakonnas hakkas VIII sajandil eKr esile kerkima Rooma linn. Roomlased olid rahvuselt latiinid ja kõnelesid ladina keelt. Järgnevatel sajanditel alistasid roomlased esmalt Itaalia ja seejärel kõik Vahemere maad. Roomlased võtsid palju üle kreeka kultuurist: kujundasid kreeka alfabeedi põhjal oma tähestiku, olid tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest, kirjandusest ja filosoofiast ning üldisest elulaadist. Etruskid ja Rooma riigi algus Etruskid Muistne Itaalia polnud etniliselt ühtne. Suuremat osa poolsaare kes- ja lõunaosast
nii palju marmorit ei kuluks. 19.Miks nimetatakse Vana-Roomas kõneldud keelt ladina, mitte aga rooma keeleks, samas kui Vana-Kreekas kõneldu on vanakreeka, Prantsusmaal prantsuse, Inglismaal inglise keel? Roomlased võtsid oma keele nimetuse üle neid ümbritsevas Latiumi maakonnas elavatelt latiinidelt. Ladina keel on alguse saanud ühe maakonna keelest- Latiumi maakond tiberi ja Lirise jõe vahel, mille pealinn oli Rooma. Latiumi elanikud olid latiinid u 500 eKr tungisid mujalt Itaaliast hõimud Rooma suunas, sundisid kõik Latiumi elanikud Rooma alale kokku. See olukord kestis üle 150.a. 338eKr hakkasid Rooma elanikud omakorda peale tungima. Selle 160a.-ga oli Rooma elanike keele nimeks kinnistunud ladina keel- lingua latina. 1.saj eKr kui ladina keel oli juba väljapoole Itaaliat levinud võttis Cicero kasutusele uue sõna: latinitas. Lingua latina oli teatud määral devalveerunud mõiste; Latinitas märkis, et ladina
19. Miks nimetatakse VanaRoomas kõneldud keelt ladina, mitte aga rooma keeleks, samas kui VanaKreekas kõneldu on vanakreeka, Prantsusmaal prantsuse, Inglismaal inglise keel? Roomlased võtsid oma keele nimetuse üle neid ümbritsevas Latiumi maakonnas elavatelt latiinidelt. Ladina keel on alguse saanud ühe maakonna keelest Latiumi maakond Tiberi ja Lirise jõe vahel, mille pealinn oli Rooma. Latiumi elanikud olid latiinid. u 500 eKr tungisid mujalt Itaaliast hõimud Rooma suunas, sundisid kõik Latiumi elanikud Rooma alale kokku. See olukord kestis üle 150 a. 338 eKr hakkasid Rooma elanikud omakorda peale tungima. Selle 160 a-ga oli Rooma elanike keele nimeks kinnistunud ladina keel Lingua Latina. 1. saj-ks eKr, kui ladina k. oli juba väljapoole Itaaliat levinud, võttis Cicero kasutusele uue sõna: Latinitas. Lingua Latina oli teatud määral
kuulus ka antiikaja enda juurde. nt hilisemal rooma ajal, kui keisrid kiiresti vahetusid, tehti neist kujud vahetatavate peadega, et nii palju marmorit ei kuluks 19. Miks nimetatakse Vana-Roomas kõneldud keelt ladina, mitte aga rooma keeleks, samas kui Vana-Kreekas kõneldu on vanakreeka, Prantsusmaal prantsuse, Inglismaal inglise keel? Vastus: Ladina keel on alguse saanud ühe maakonna keelest Latiumi maakond Tiberi ja Lirise jõe vahel, mille pealinn oli Rooma. Latiumi elanikud olid latiinid. u 500 eKr tungisid mujalt Itaaliast hõimud Rooma suunas, sundisid kõik Latiumi elanikud Rooma alale kokku. See olukord kestis üle 150 a. 338 eKr hakkasid Rooma elanikud omakorda peale tungima. Selle 160 a-ga oli Rooma elanike keele nimeks kinnistunud ladina keel Lingua Latina. 1. saj-ks eKr, kui ladina k. oli juba väljapoole Itaaliat levinud, võttis Cicero kasutusele uue sõna: Latinitas. Lingua Latina oli teatud määral
kohta. Hõredaim asustus on Alpides Prantsusmaa piiri ääres, kus km2 kohta leidub keskmiselt vaid 1-4 inimest. Enamik Itaalia rahvastikust elab põhjas, peamiselt Po jõe orus ja selle ümbruses, mis on koduks üle 25 miljonile inimesele. Enamik siinseid inimesi on kõrge elatustasemega.Lõuna-Itaalia on palju agraarsem, linnad on väiksemad ja elu on tihti palju raskem. Itaalia rahvastik on sama mitmekesine kui riigi maastik. Itaallaste esivanemad latiinid ja etruskid on aja jooksul segunenud mitmete 10 rahvastega - kreeklaste, langobardide, normannide, prantslaste ja hispaanlastega. Immigrante on sellel kingakujulisel maal kuskil 5% Kuigi Itaalia rahvastik koosneb paljudest eri rahvastest, on seal siiski säilinud rahvustunne ja kohalik identiteet. Kõige paremini on näha isamaalist ühtsustunnet siis, kui rahvas elab kaasa jalgpalli rahvuskoondisele.
harutada. Gougamela lahing 331 eKr - Aleksandri armeel oli vastas tunduvalt suurem Pärsia armee, kuid Makedoonia kuningas võitis. Selle lahingu võit sümboliseerib kreeka kultuuri võitu aasia kultuuri üle. Pärsia kuningas Dareios I põgenes. 325 eKr tõi Aleksander oma väed Indiast tagasi, kuid suri. Egiptus jäi Ptolemaiostele, Süüria Seleukiididele, Makedoonia Antiigenostele. 3. VANA ROOMA Roomat läbibi Tiberi jõgi. Rooma linna koha põlised asukad olid latiinid ehk sillaehitajad. Rooma linn rajati Tiberi jõe ääres asuvale seitsmele kõrgendikule. Neist ühe nimi oli kapitoolium. Cloaca Maxima - Rooma kanalisatsiooni süsteem. Ostia - linna sadam. 9 Po tasandikul ja Alpidest põhjas (praegusel Prantsusmaal) elasid Gallialased. Tiberi jõe ümber oli Latsiumi maakond, kus riigikeeleks oli ladina keel. Etruskid - appenniini põhjaosa elanikud. Gallialaste ja latiinide vahel elasid.
rannajooned, nagu Kreekas neid leida võis. Elanikud suhtlesid omavahel tihedalt. Itaalia geograafiline terviklikkus lõi paremad eeldused ühtse riigi tekkeks. ~ 2000.a. eKr rändasid Apenniini poolsaarele indo-eurooplased. Itaalia rahvad sattusid juba üsna varakult Vaheme keskosa ning ka lääneosas kaubelnud ning kolooniaid rajanud foiniiklaste ja kreeklaste kultuusimõju alla. Apenniini poolsaare kesk- ja lõunaosas elasid itaallased, Kesk-Itaalias elas üks itaallaste haru latiinid. Itaalia lõunaosas oli palju kreeklaste kolooniaid, kreeklased tõid endaga kaasa linnriikliku elukorralduse, tähestiku, suulise pärandi, usundi, mütoloogia ja aristokraatliku elulaadi. Apenniini poolsaare loodeosas elasid etruskid (seni tundmatut päritolu rahvas) selle üle vaidlesid õpetlased juba vanalajal, Ühed väitsid, et nad olid rännanud sisse Väike-Aasiast, teised aga pidasid neid Itaalia põliselanikeks. Etruskid olid
Kassettlagi - korrapäraselt raamistatud kassettidest tasapinnaline või võlvitud lagi. Profaanarhitektuur - ilmaliku otstarbega arhitektuur, võrdluseks on Sakraalarhitektuur - religioosne arhitektuur. Termid - avalik saun Vana-Roomas. Foorum - turuplats, kohtu- ja koosolekuväljak Vana-Roomas. Monument - mälestus- või ausammas, minevikumälestis. ROOMA LINNA RAJAMINE Kesk-Itaalias Tiberi jõe kallastel elas vanaajal Latiini rahvas. Nad kõnelesid ladina keelt. Tiberi jõe kaldale rajasid latiinid Rooma linna. Roomlased uskusid, et nende linna rajas Romulus. Hiljem arvestasid Rooma õpetlased välja, et see oli toimunud aastal 753 eKr. Pärimuse järgi olid Romulus ja tema kaksikvend Remus kohaliku kuninga tütre Rhea Silvia ja roomlaste sõjajumala pojad. Nende kuri onu oli õige kuninga minema kihutanud ja ise valitsejaks hakanud. Kartes, et poisid suureks sirgudes ta võimult kukutavad, käskis julm valitseja vastsündinud kaksikud Tiberi jõkke heita. Kuid korv, millesse
VANA-ROOMA GEOGRAAFIA JA OLUSTIK Võrreldes Kreekaga leidub Itaalias rohkem põlluharimiseks sobilikku maad, rannajoon pole sedavõrd liigendatud ning see tingis ulatuslikult elatuse teenimiseks põlluharimise valimise. Just geograafia lõi ka eeldused ühtse riigi tekkeks. Siiski elasid Itaalias mitmed eri rahvad. · ITAALIKUD asustasid poolsaare kesk- ja lõunaosa. · Latiinid: asustasid Latiumi mk. Nad on roomlaste esivanemad ning latiinide keelest sai Rooma riigi ametlik keel. Tegelesid põllumajandusega, veidi spartalik elukorraldus ja maailmavaade. · Etruskid: asustasid Apenniini ps loodeosa Ertuuria mk. Nende päritolu pole teada. Nad kasutasid kreeka tähestikku, mida nad oma keelele kohandasid. Seetõttu oskame seda kirja lugeda, kuid keelt ei tunne. Nad sõitsid merd ja kauplesid, ehitasid (teid,
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
Ajaloo mõisted aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid...
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
Lucretia surmateade pahandab rahvast. Rahva etteotsa saab Iunius Brutus, tema eestvedamisel saadeti kuningas välja. Brutus tähistas rahvale türannitapjat. Roomlaste jaoks oli eksiil kõige rängem karistus, rängem kui surm, sp et varasemates ühiskondades ei saanud üksikisik eksisteerida, ta pidi kuuluma kogukonda. 3. võimalus ja kõige tõenäolisem, et oli aristrokraatlik vandenõuga. Oli keskse kuningavõimu vastu. Etruskide kultuur oli urbaanne kultuur. Latiinid ja sabiinid. Nende põhitegevus karjakasvatamine. Nende keskused olid linnad. Tänapäeva etruuria. Campania vallutamine, oli viljakas piirkond. Latium jäi nö tee peale ette, seal elasid latiinid ja sabiinid. Lindude vaatlemine on etruskide komme ja seda nimetatakse auspicium, ennustamiseks. 1)Vaadeldi juhuslikke linde, lennusuunda, missugused nad olid. Hiljem olid roomas pühad kanad, jälgiti nende söömist. Mida aeg edasi, seda rohkem hakati seda vaatlemist umbusaldama
tulevase lapse sündi, vb ka keiser augustust, või kristuse sündi. ,,Georgica" ,,Aeneis" 43. Milline teos rooma kirjanduses algab alljärgnevate ridadega? Relvade ning mehe auks seda laulan, mismoodi ta Troojast saatusest aetuna lahkus ja muiste Lavinia rannal maabus Itaalias. Maid pidi, merd pidi vintsutas kaua taevaste võim teda (sest pidas vimma ju raevukas Juno), võitlusevaevagi suurt nägi, enne kui lõi oma linna ning pani paika penaadid sel maal, kust tõusnud latiinid, niisama taatide Alba ja kõrguva Roomagi müürid. 44. Millised olid Horatiuse põhimõtted elus ja loomingus? Millistele varasematelt luuletajatelt on Horatius oma loomingus mõjutusi saanud? Milliseid motiive oskate Horatiuse loomingust välja tuua? Noorpõlves kuulus Horatiuse sümpaatia vabariiklastele ning ta osales 42. a Philippi lahingus. * värsskirjad tuntuim neist ,,Läkitud Pisodele" e ,,Luulekunst" ( ,,Ars Poetica" ) *Carmen saeculare ( kultushümn pidustuste jaoks )
See ennustab ette tulevast Kartaago ja Rooma vahelist vaenu. 43. Milline teos rooma kirjanduses algab alljärgnevate ridadega? Relvade ning mehe auks seda laulan, mismoodi ta Troojast saatusest aetuna lahkus ja muiste Lavinia rannal maabus Itaalias. Maid pidi, merd pidi vintsutas kaua taevaste võim teda (sest pidas vimma ju raevukas Juno), võitlusevaevagi suurt nägi, enne kui lõi oma linna ning pani paika penaadid sel maal, kust tõusnud latiinid, niisama taatide Alba ja kõrguva Roomagi müürid. Vergilius ,,Aeneis" 44. Millised olid Horatiuse põhimõtted elus ja loomingus? Millistelt varasematelt luuletajatelt on Horatius oma loomingus mõjutusi saanud? Milliseid motiive oskate Horatiuse loomingust välja tuua? * Eluideaal ,,kuldne kesktee" isikliku õnne taotlemine rahulikus, vaimselt rikkas ja ilma auahnete püüdlusteta elus. * Loobumine usust nagu mõjutaksid jumalad inimeste elu
Ühenduseks ka maismaateed. Tekkis sisemiselt ühtne riik. Ala jagunes erinevateks rahvasteks: · Latiinind - kesk-itaalias, Latiumi maakond · Etruskid - etruuria maakonnas · Itaalikud - lõunaosas Etruskid: · Elualad Põlluharijad Meresõitjad Ehitusmeistrid Metallitöötlejad · Andsid Vanaroomale Jumalad Uskumus surmajärgsesse Gladiaatorite võistlused Korrapärane linnaplaan Sildade ja võlvide ehitus Veejuhtmed Latiinid: · Panid aluse rooma linnale 7-10 saj · 753-510 kuningate aeg Kolm viimast etruskid · Talupojaühiskond Aristrokraatlik Täisväärtuslikud olid maaomanikud Maavaldus pidi tagama jõukuse relvastuse hankimiseks Sõjaväeteenistus Rikkad ratsa Teised jala · Proletaarid Vaesemad maata kodanikud Väeteenistusest vabad Kasu nende lastest Piiratud õigused kuid siiski kodanikud · Patroon
Ladina juriidiline terminoloogia Ajalooline traditsioon · Latiumi maakond, latiinid (Latini) · Latiini maakonna keskus oli Rooma linn. · Ladina keel lingua Latina · 753 eKr Rooma rajamine · 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp · 3.sajandil algas Rooma riigi suurenemine · Hakkasid toimuma sõjakäigus väljapoole Itaalia piire peale 3.sajandit pKr · Kontinentaal õigussüsteem baseerum Rooma õigusel, käib manrdiosa kohta · Anglo-Ameerika õigussüsteem ehk case law õigussüsteem, veidi teistsugune terminoloogia
1000 eKr varasel rauaajal , selle kuninga sarkofaagil tekst, kes sinna maetud ja sajatused. Seda kirja kirjutati papüürusel, mis hävis, aga edaspididses arengus osutus produktiivselt. ( varase rauaajal algul võeti siin mugavndatuna semiidi keelde omaks 10 saj heebrea tähestik ,siusliselt mugavndus, aramea tähestik mugavndus, 800 võtsid omaks selle kreeklased ja kujundasid oma alphabeetid , 8 saj etruskid , latiinid jne .) Egiptus Kujunes palesitiina läheduses, polnud sademeid, tähendas seda et looduslikel sademetel polnud põlluharimisel võimalik, põllu harimise algus 6 at. Karjakasvatus on kindlasti varasem 8 at., karja kasvatati ida ja lääne poolsetel kuivadel aladel , kuivad stepd või poolkõrbed, polnud liivakõrb. Kaljujoonisd, kultuskohad. Selle perioodi vältel 8 at – edasi kliima kuivenes,muutusid vähem
Teaduse areng Eratosthenes arvutas välja maa ligikaudse ümbermõõdu. Ta koostas kogu varasemat kreeka ajalugu hõlmava kronoloogilise süsteemi. Aristarchos oli astronoom, kes esitas esimesena päikesekeskse maailmapildi. 4. Rooma 4.1 Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus Esimesel aastatuhandel e.Kr. elasid Itaalia kesk- ja lõunaosas itaalikud. Latiumi maakonnas elas üks itaalikute haru latiinid, kellest pärinesid roomlased. Itaalia lõunarannikul ja sitsiilias elasid kreeklased. Etruskid Etruskid võtsid üle kreeka tähestiku, kuid nende keel on arusaamatu. Nad rajasid 12 suuremat linnriiki. Nad uskusid paljusid jumalaid ja surmajärgsesse ellu. Oluline oli ennustuskunst, eriti ohvrilooma maksa põhjal. Rooma linna tekkimine Rooma linn tekkis kesk-Itaalias Tiberi jõe kallastel seitsmel künkal. Umbes 600a. e.Kr. moodustus ühtne asula, mida peetakse linnaks
hingesurematust) VANA-ROOMA Nimetusena säilis Rooma, mitte Itaalia. Mis aitasid kaasa ühtse riigi kujunemisele Itaalias? 1. Liigendamata rannajoon 2. Ühendusteed kulgesid mööda maismaad · Teisel aastatuhandel eKr rändasid itaalikute hõimud Itaaliasse.(indoeurooplased)Asusid eeskätt elama Kesk ja Lõuna Itaaliasse. Palju erinevaid hõime: 1. Latiinid asusid elama Tiberi jõe ümbrusesse, maakonda, kuhu nad elama asusid hakati kutsuma Latiumi maakonnaks 2. Sabiinid 3. Samniidid 4. Brutid · 900. aastal eKr rändasid Itaaliasse etruskid, asusid elama Arno jõe äärde. Kohta kuhu nad elama asusid hakati nimetama Etruuriaks. · Põhja Itaalia: Appenniini poolsaar, Po jõgi · Aastatel 750-550 eKr asusid Itaaliasse elama kreeklased. Kolooniad tekkisid eeskätt lõunarannikule.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
