ettevõtte juhiks. Orjal oli lubatud sõlmida pekuuliumisse puudutavaid tehinguid., kuid neis ei esinenud ori õigussubjektina, tehingud sooritati isanda nimel. Hagi sai esitada Isanda vastu. Isanda vastutus piirnes nende tehingute juures pekuuliumi väärtusega. Orjad vabastati, testamendi teel, orjapidaja poolt. 15.Kolonaat Printsipaadi aja algul oli väikepõllupidamine peaaegu täielikult välja tõrjutud orja tööjõuga majandavate suurmajapidamiste latifundumide poolt. Latifundiumid jaotati väikesteks maalappideks, mis anti välja pärilikele rentnikele või omanikele kes esinesid valitsejatena ja said endale töötasuks teatava osa aastasaagist. Nii tekib sõltuv maarahvastik nn.koloonid.Koloonideks muutusid linnaelanikud, kes majandusliku kriisi ajal asusid maale.Alates IV sajandist loodi õiguslik alus talupoegade maa külge kinnistamisele. Selle tulemusena kolonaat muutub sunduslikuks ja pärilikuks talupoegade maakülge kinnistamiseks
Lääne-Rooma riigis, mis viitab paremale keskmisele elutasemele Ida-Roomas. See oli tingitud sellest, et juba Hellenismi ajast oli idas kujunenud välja arenenud tsivilisatsioon oma infrastruktuuriga ja traditsioonidega. Peamise osa elanikkonnast moodustasid vabad kodanikud, ehk käsitöölised ja talupojad. Orjade osakaal juba sellel etappil oli suhteliselt väike, kuna võrreldes Läänega olid latifundiumid idas vähelevinud just nende samade eelpoolmainitud arenenud traditsioonide tõttu. Antud asjaolu on eriti tähtis, kuna latifundiumite baasil arenes tormiliselt veel Keisririigi lõppaastail Lääne- Roomas feodaalühiskond. Seda arengut veel lisaks kiirendasid Lääne-Rooma vallutanud germaanlaste hõimude algsed feodalismi tunnused. Kuna Idas latifundiume polnud, oli feodalismi areng Bütsantsis tugevasti aeglustatud ning seega Diocletianuse süsteemi kriis saabus seal hiljem, kui Läänes.
· Idapäraste joontega kreekapärane ilme romaniseerunud) · Kreeka keelel põhinev kultuur · Tsivilisatsioon Vahemerest eemal ei · Ladina keel vaid riigivalitsemises ja olnud mõjus: säilis põllumajanduslik õigusemõistmises iseloom · Isiklikku või renditud maad harivad · Latifundiumid orjatööl põhinevad väiketalupojad suurmaavaldused (esialgu toodang müügiks, hiljem, HKK, majandasid end ise) Roomas valitses peamiselt põllumajanduslik ühiskond, enamus oli talupoegi ning käsitöö oli peamiselt kõrvaline. Peale vallutusi aga kasvas kaubanduslik tähtsus sisserändajate tõttu.
Ajalugu I Kursus Vanaaeg 2.Peatükk .Tsivilisatsiooni tekkimine 1.Millised olid tsivilisatsiooni tekke eeldused ja võimalikud põhjused? Enam ei tegelnud tööjõulised liikmed toidu hankimisega. Kujunes välja ühiskondlik tööjaotus, mille järgi osad inimesed tegid põlluharimise või karjakasvatuse asemel käsi- või kirjatööd, juhtisid riiki, pidasid ühendust jumalatega jne. Selleks oli vaja aga toota toiduks tarvilikku rohkem ,kui otsesed tootjad ise vajasid. Niisuguse ülejäägi tekkeks piisava tööviljakuse saavutas inimkond ilmselt põlluharimisele ja karjakasvatusele ülemineku ning metallist tööriistade kasutuselevõtuga. Viljelusmajandust ja metallitöötlemist võib pidada tsivilisatsiooni tekke ühtedeks peamisteks eeldusteks. Tsivilisatsiooni teket ei saagi seletada ühe põhjusega. Mitme soodsa teguri kokkulangemine võis anda otsustava touke inimühiskonna arenguks suurema korraldatuse poole ning viia tsivilisatsiooni ja riigi tekkele. Tekke p...
Ajalugu I Kursus Vanaaeg 2.Peatükk .Tsivilisatsiooni tekkimine 1.Millised olid tsivilisatsiooni tekke eeldused ja võimalikud põhjused? Enam ei tegelnud tööjõulised liikmed toidu hankimisega. Kujunes välja ühiskondlik tööjaotus, mille järgi osad inimesed tegid põlluharimise või karjakasvatuse asemel käsi- või kirjatööd, juhtisid riiki, pidasid ühendust jumalatega jne. Selleks oli vaja aga toota toiduks tarvilikku rohkem ,kui otsesed tootjad ise vajasid. Niisuguse ülejäägi tekkeks piisava tööviljakuse saavutas inimkond ilmselt põlluharimisele ja karjakasvatusele ülemineku ning metallist tööriistade kasutuselevõtuga. Viljelusmajandust ja metallitöötlemist võib pidada tsivilisatsiooni tekke ühtedeks peamisteks eeldusteks. Tsivilisatsiooni teket ei saagi seletada ühe põhjusega. Mitme soodsa teguri kokkulangemine võis anda otsustava touke inimühiskonna arenguks suurema korraldatuse poole ning viia tsivilisatsiooni ja riigi tekkele. Tekke p...
Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ARUTLE JA ANALÜÜSI 1....
elukombeid. Rahvatribuunid kaitsesid lihtrahva huve. Diktaatorid määrati ametisse välisohu puhul pooleks aastaks. Nobliliteet Kitsas ring mõjukaid Rooma perekondi, kes palka saamata valitsesid riiki. Vabariigi languse põhjused: Talupoegade laostumine, kes pidevate sõdade tõttu ei saanud maad harida. Tekkisid orjatööl baseeruvad latifundiumid suurmaavaldused, kus kasvatati viinamarju ja oliivipuid. Vendade Gracchuste reformide nurjumine, kes püüdsid taastada elujõulist talupoegkonda (maavalduste ülempiir 125 ha). Palgaarmee kujunemine, mis oli truu eeskätt oma väepealikule mitte Rooma riigile. Kodusõjad, milles lõpuks väljus võitjana keisririigile aluse pannud Octavianus. Varana keisririik võimujagamine senati ja keisri vahel.
ning jälgisid elukombeid. Rahvatribuunid kaitsesid lihtrahva huve. Diktaatorid määrati ametisse välisohu puhul pooleks aastaks. Nobliliteet Kitsas ring mõjukaid Rooma perekondi, kes palka saamata valitsesid riiki. Vabariigi languse põhjused: Talupoegade laostumine, kes pidevate sõdade tõttu ei saanud maad harida. Tekkisid orjatööl baseeruvad latifundiumid suurmaavaldused, kus kasvatati viinamarju ja oliivipuid. Vendade Gracchuste reformide nurjumine, kes püüdsid taastada elujõulist talupoegkonda (maavalduste ülempiir 125 ha). Palgaarmee kujunemine, mis oli truu eeskätt oma väepealikule mitte Rooma riigile. Kodusõjad, milles lõpuks väljus võitjana keisririigile aluse pannud Octavianus. Varana keisririik võimujagamine senati ja keisri vahel.
ning jälgisid elukombeid. Rahvatribuunid kaitsesid lihtrahva huve. Diktaatorid määrati ametisse välisohu puhul pooleks aastaks. Nobliliteet – Kitsas ring mõjukaid Rooma perekondi, kes palka saamata valitsesid riiki. Vabariigi languse põhjused: Talupoegade laostumine, kes pidevate sõdade tõttu ei saanud maad harida. Tekkisid orjatööl baseeruvad latifundiumid – suurmaavaldused, kus kasvatati viinamarju ja oliivipuid. Vendade Gracchuste reformide nurjumine, kes püüdsid taastada elujõulist talupoegkonda (maavalduste ülempiir 125 ha). Palgaarmee kujunemine, mis oli truu eeskätt oma väepealikule mitte Rooma riigile. Kodusõjad, milles lõpuks väljus võitjana keisririigile aluse pannud Octavianus. Varana keisririik – võimujagamine senati ja keisri vahel.
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultraviole...
Kui isandaks oli latiin või vabastamisel ei peetud kinni reeglitest, siis ori sai kalatiini seisundi:puudusid poliitilised õigused, ei tohtinud abielluda Rooma kodanikuga, puudus testamendi tegemise õigus. 33. Peregrini dediticii-Roomale alla andnud kogukondade liikmed. Kui oli orja omanikuks siis ori muutus vabastamisel ka peregrini dediticii, huve kaitsesid vaid ius gentiumi normid. 34. Latifundium-orjadega varustatud suurmajapidamine 35. Partsellid- latifundiumid jaotati väikesteks maalappideks, mis anti välja pärilikele rentnikele ja omanikele, kes esinesid valitsejana ja said endale teatava osa aastasaagist. 36. Koloonid- maarahavastik. Linnaelanikud, kes majandusliku kriisi ajal asusid maale. a. Koloonideks muutusid barbarid, kes asusid Rooma riiki b. Orjad, kes olid saanud kasutamiseks maatükke Koloonid kinnistati maa külge ja neid nimetati ka maaorjadeks- servi terrae. Ta olid õigused:
vallasvarana, isandale tuli trahvi maksta kehalise vigastumise tõttu. Kui roomas olid orjad mitteroomlased, siis nad olid pärit ennekõike sõjakäikudelt. Mida aeg edasi, seda rohkem toodi. Uusi orje imporditi ka sisse, röövimise käigus toodi samuti. Orjad siiski Roomas kallid, kõik endale orja lubada ei saanud. Samas orja hind sõltus ka tema oskustest. 2 saj ekr hakkasid Roomas tekkima suurmaavaldused.Villad pigem keskmise suurusega u 25 ha. Tavaliselt omati mitut villat. Latifundiumid hakkasid tekkima alles 1saj lõpukümnenditel , eriti keisririigi ajal, mis olid tohutult suured liidetud maavaldused. Villades ja latifundiumites oli kaht liiki majvõtteid: otse orjatööjõul ning kuna ise ei oldud kohapeal, siis kohapealne mõisa valitseja oli villikus, kes oli sageli ka ise ori, kuid ta oli usaldusväärne. Pidi juhatama ka orjade tööd ja mõisa kohapealseid asju. II tüüp oli see kui osa mõisa maast renditi välja tp (või kogu maa renditi) ja tulu saadi rendina
Vana-Rooma ajalugu ja kultuur Kirjandus: ,,Vana Rooma inimene" Sissejuhatus Milleks on vaja Rooma ajalugu tunda? Milleks üldse ajalugu tunda? Selle küsimuse tõstatasid esmakordselt kreeklased. Üheks vastuseks oli see, et ajalugu on vaja tunda, sest see teeb meist paremad inimesed ja aitab meil ennast paremini tunda. Ajalugu on õpetanud inimest ennast ja ühiskonda paremini mõistma. Aga Rooma ja Kreeka ajalugu on vaja tunda, sest nendest on kujunenud terve tänapäeva ühiskond. Rooma ajalugu hõlmab endas perioodi, mis vältab umbes 4000 aastat. Vana-Rooma ajaloo põhiperioodid Rooma ajalugu algab Rooma linna asutamisega, mida erinevad Rooma ajaloolased on dateerinud erinevalt. Tunnustatuim nendest aastatest on 753 eKr. See aastaarv pärineb Rooma ajaloolasest Marcus ___ Varro. Sellest sündmusest sai alguse Rooma ajaarvamine. Rooma ajaloos on ka teisi ajaarvamise viise. Nt dateeritakse ühe või teise keisri valitsusaastatega, või dateeritakse...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
