rasked haigused. 9. Kellelt sellisest olukorras abi paluda? Kindlasti paluda abi lasteabitelefonilt see on avatud ööpäevaringselt. See on kõigile helistajatele tasuta ja anonüümne, kuid kõned salvestatakse. Telefonile vastavad spetsialistid nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Ühtlasi võimaldab see telefon lastele ja lastega seotud isikutele esmast sotsiaalset nõustamist ning vajadusel kriisinõustamist. 10. Mis on teatamiskohustus? Iga inimese kohustus on lastekaitse seadusest tulenevalt abivajavast lapsest teatada. Teatad tuleb politseisse, linna-või vallavalitsusele , lastekaitsetöötajale.
Distsiplini tagamine lasteaias. Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmisteks igapäevaelus ja koolis. Kui last ümbritsevad süsteemi osad toimivad harmooniliselt, käitub laps tasakaalukalt. Eesti Vabariigi lastekaitse seadus (01.01.1993) ütleb: Lubamatu on lapse alavääristamine, hirmutamine või karistamine viisil, mis valmistab talle piina, tekitab talle kehalisi kahjustusi või ohustab kuidagi teisiti tema vaimset või kehalist tervist ( §31 Lapse kohtlemise üldpõhimõte, lõige 1 ) Distsipliini tagamisel on väga tähtis osa lastekeskse õpikeskkonna loomisel. Selleks on oluline - - Hoolikas planeerimine ja individualiseerimine. - Meeskonnatöö ja läbi mõeldud töökorraldus, st
Nendest kasvavad inimesed, kes ei austa kaasinimest kui inimest, kes ei austa elu kui looduse kingitust. Neil on vaid oma ego: teeb, mida tahab. Maailma terviklikkus aga eeldab korda. 7 Kasutatud kirjandus: 1. Raamatud ''Kiusamiskäitumise mitu tahku'' K. Kõiv ''Kuidas aidata uimastiprobleemidega last.'' P. D. Rogers ja L. Goldstein ''Ei vägivallale'' Lastekaitse Liidu konverentsi materjalid 2. Internet http://www.koolielu.ee/ 8
See kõik ei pruugi tähendada, et ta ei ela leina läbi. Lapses võivad emotsioonid ja lein välja luua ka nt aasta pärast surma. Kindlasti palju sõltub ka lapse vanusest ja emotsionaalse sideme tugevusest lahkunuga. Kui võrrelda nüüd laste toimetulekut lähedase surmaga Nõukogude Eestis ning tänapäeval, siis kindlasti tänapäeval me oskame rohkem lapses toimuvaid muutusi näha ning teda abistada. Nõukogude ajal ei olnud tugiteenused ja lastekaitse veel arenenud. Tänapäeval meditsiiniline abi on parimal tasemel, sügavas leinas last me saame viia spetsialisti juurde. Tänapäeval on olemas mitmeid tõhusaid tehnikaid traumatiiliste sündmuste läbitöötamiseks, üks nendest on nt liivateraapia. Noorukid võivad saada lisatuge ka sotsiaalvõrgustikes suhtlemisest, kuna suur osa nende igapäevasest elust on kolinud suhtluskanalitesse ning sõpradega toimuva arutamine ilma silmast-silma suhtlemiseta on omamoodi vabastav.
Perekonnaõigus Inimene ja õigus 10. klass Tartu Tamme Gümnaasium (2014) Reguleerivad õigusaktid • EV põhiseadus (§ 24, 26, 27, 28) • Abieluvararegistri seadus • Lastekaitse seadus • Notariaadiseadus • Perekonnaseadus • Perekonnaseisutoimingute seadus Perekonnaseisuasutus • Registreerib sünde ja surmi • Kinnitab abielude sõlmimist ja lahutamist • Teeb rahvastikuregistrisse neist tulenevaid perekonna- ja nimeõiguslikke muudatusi kajastavaid kandeid • Muudab ja parandab rahvastikuregistrisse kantud andmeid Perekonnaseisuasutused • Valla- ja linnavalitsus • Maavalitsus • Eesti välisesindus • Siseministeerium
19.saj: pediaatriast eraldi teadus, õppeaine järjest keerulisemaks, areng toimub üles poole. KK mõjutab kõike. 1802- I lastehaigla Pariisis Assimilatsioon e sarnastumine-KK mõjutab organismi 1834- lastehaigla Peterburis Akommadatsioon e kohastumine-paindlik muutumine 1920: naised peavad saama sama hariduse; lastekaitse liidud (1784- I LKL P-Am- protest L tööjõu, ebainimlik) *GESELL areng on primaarselt juhitud protsesside kogum; 20-50ndad: pedagoogika+lastepsühholoogia areng, Bioloogiline mehhanismide kompleks küpsemine; möödapääsmatu teaduslikud uurimised; arutelu-kehaline karistus normaalsetes tingimustes= taju+motoorika areng 1962: KEMPE- ,,läbipekstud lapse sündroom" L füüsiline väärkohtlemine,hooletusse jätmine
3 ,,Riik, see olen mina", või, ,,Mina olen riik." meile tasakaalukad ühiskonnaliikmed. Afektilise hirmu ja füüsilise sunnita väljendab õigus lühematel ajavahemikel ühiskonnas alati korralduslikku kasutegurit. Selleks, et saavutada eelkirjeldatud reglement, on vajalik vanemate tarkus ja lapsele stabiilne perekond. i Mis on õigus?, URL = http://www.eesti.ee/est/oigusabi/oigusest_uldiselt/mis_on_oigus/ ii Eesti Vabariigi lastekaitse seadus, I osa Üldsätted, §2. Lapse vanus, URL = https://www.riigiteataja.ee/akt/741888 iii Smith K., Peter; Cowie, Helen; Blades, Mark (2008): Laste arengu mõistmine, 4. Väljaanne , Tallinn: TLÜ Kirjastus iv Puberty, URL = http://en.wikipedia.org/wiki/Puberty, http://puberty101.com/boys/stages-of-puberty/ ja Adolescence and the problems of puberty, URL = http://www.psychologytoday.com/blog/surviving-your-childs- adolescence/201004/adolescence-and-the-problems-puberty v
16. Demograafilise ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse probleemid: * rahvastikutaaste probleem ehk rahvas vananeb ja väheneb - Iga järgnev põlv peab olema arvukam. * Rahvastiku kvaliteet- iga järgnev põlv peab olema targem ja tervem. 17. Jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb planeerida arengut pikema perioodi peale. Loodud on: Ülemaailmne keskkonnastrateegia ,,Agenda 21'', rahvuslik arengustrateegia, valdkonnastrateegia nagu näiteks Eestis Lastekaitse strateegia aastani 2015 ja eelnevalt on olnud ka näiteks narkomaania ennetamise riiklik strateegia aastani 2012.
Koolivägivald Mida peetakse vägivallaks? Vägivald on jõu kasutamine kas füüsilise või vaimse vigastuse tekitamise eesmärgil ja vastu vägivalla ohvri tahtmist. ( allikas Vikipeedia ) Vägivald jaotub omakorda: füüsiliseks ( löömine, peksmine, togimine, vigastamine ); verbaalseks ( sõnadega ähvardamine, alandamine ); sotsiaalseks ( ignoreerimine, põlastamine, asjade peitmine, rikkumine, varastamine ); psühholoogiliseks ( manipuleerimine, kuulujuttude levitamine, jälitamine ). Koolivägivald saab alguse kodukeskkonnast ja ühiskonnast. Last mõjutavad suhted kodus. Kas ta peab võitlema tähelepanu ja armastuse eest või elab ta kodus, kus talle jagatakse piisavalt hellust ja hoolivust. Lastekaitse Liidu projekti " Ei vägivallale " raames viidi 2002a läbi uurimus, milles selgus, et õpilased olid kõige sagedamini kogenud eakaaslastepoolset korduvat kiusamist järgmi...
Endiselt jääb võimalus direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada vaheajad oma äranägemise järgi. Tingimuseks on, et koolis peab õppeaasta jooksul olema vähemalt neli vaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat ning suvine koolivaheaeg peab kestma vähemalt kaheksa järjestikust nädalat. Seega vaheaja lisandumine vähendaks koolistressi nii õpilastes kui ka õpetajates ning õpitulemused paraneksid, seda väidab ka MTÜ Lastekaitse Liit. Suureneb perega koos veedetud aeg, kuna osadel lapsevanematel pole võimalik puhkust võtta suvekuudel, et perega väike reis teha või lihtsalt mõnusalt aega veeta, pakub vaheaja lisamine peredele just selle võimaluse. Ka õpetajate koormus terve aasta vältel on tasakaalukas, sest õppetöö on ühtlasemalt jagatud, kaob ära kiirustamine hinnete välja panekul või mure, et enne vaheaega ei jõuta hindeid välja panna.
TERVISERISKIDE PROGRAMM (TE02) Annaliisa Toit, Egeriin Kala, Piret Saul-Gorodilov, Eerika Porro ST18KÕ1 Mõdriku 2019 Saame teada.. · Programm on koostatud rahvastiku tervise arengukava 2009-2020 elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks. · Programmi elluviimise perioodiks on 2018-2021 ning eesmärgiks ebasoovitavate tervisemõjude ja riskikäitumiste vähendamine ning tervisenäitajate parendamine. Alaeesmärgid: · Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused (Sotsiaalne sidusus on suurenenud ja ebavõrdsus tervises vähenenud) · Laste ja noorte turvaline areng (Laste ja noorte suremus ja psüühika- ning käitumishäirete esmahaigestumus on vähenenud ning noored annavad oma tervisele järjest positiivsema hinnangu) · Tervislik elu-, töö- ja õpikeskkond (Elu-, õpi- ja töökeskkonnast tulenevad ...
3 Kuigi praeguseks üldine hoiak mõistab vägivalla lapse suhtes hukka, siis on jätkuvalt palju lapsevanemaid, kelle arvates ilma vitsata ei saagi last kasvatada ning vaimset vägivalda selle märkamatuse tõttu kasutatakse piiranguteta4. Ohvriabi käsiraamat defineerib lapse väärkohtlemist nii: ,,Lapse väärkohtlemine on kompleksne nähtus, mis hõlmab mitmeid, sageli omavahel läbipõimunud väärkohtlemise 1 Verhellen, E. Lapse õiguste konventsioon. Tallinn: Lastekaitse Liit. 2000. lk 10. 2 Sealsamas, lk 11. 3 Rosental, M; Tilk, K. Lapse seksuaalne väärkohtlemine Eestis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastuse Trükikoda. 1999. lk 12. 4 Lapsed Eestis. Tallinn: ÜRO. 2000. lk 39. vorme. Lapse väärkohtlemine on mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi" 5. Lapse väärkohtlemine võib esineda eri vormides ja raskusastmetes. Põhiliste väärkohtlemise
Eesti võimalused jätkusuutlik riigina 1970.aastail peeti jätkusuutlikuks arengust rääkides silmas ühiskonna ja looduse harmooniat. Kuid nüüd on see vaatenurk mingil määral muutunud. Enam ei vaielda majanduskasvu ja keskkonna ühendamise vahel, vaid püütakse neid kahte omavahel ühendada. Asja tuumaks on muutunud inimene ise ja teda ümbritsev keskkond. Jätkusuutlik areng on niisugune arengu tee, mis rahuldab praeguse põlvkonna probleemid, vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Jätkusuutlik areng lähtub mitmetest punktidest: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõjuga loodusele, silmas tuleb pidada majanduslike ja poliitiliste otsuste mõju järgmistele põlvedele, keskkonnakaitse jne. Kas Eesti on üldse jätkusuutlik riik? Kas väike Eesti riik suudaks tulla toime kõigi nende punktidega? Jätkusuutlikus riigis mängib väga suurt rolli valitsemine. Vali...
17. Moraal- tavade ja reeglite kogum, mis reguleerib inimeste käitumist, seotud isiklike tõekspidamistega, nt kümme käsku. 18. Õigusakt- juriidilist väljendusviisi kasutades kirjapandud õigusnorm. 19. Konstitutsioon- - riigi põhiseadus, mis korraldab riigi valitsemist, inimeste õigusi ja kohustusi, kõige tähtsam õigusakt. (Eestis neljas põhiseadus) 20. Seadus- õigusakt, mille võtab vastu parlament ja mis reguleerib erinevate eluvaldkondade tegevust, nt. Lastekaitse seadus, reklaamiseadus, jt 21. Määrus, otsus- õigusakt, mis täpsustab seaduses kirjapandud põhimõtteid, nt. Haridusministri määrus (hindamismäärus) 22. Eeskirjad- Reguleerivad käitumist, mingis ühiselu valdkonnas või asutuses, nt. Kooli sisekorra eeskiri, liikluseeskiri, käitumiseeskiri, jt. 23. Riigiteataja- ajakiri, milles avaldatakse kõik seadused, määrused ja otsused. 24. Riik- Hästi organiseeritud kogukond oma territooriumi, valitseja, seaduste, kirjakeele
meid ümbritsevas keskkonnas erinevalt. Mina näen ühe väga suure probleemina meie ühiskonnas laste väärkohtlemist. Võib öelda, et kuigi alates 1989.aastast, mil Eesti ühines ÜRO Lapse Õiguste Konventsiooniga on hakatud tähelepanu pöörama ka laste õigustele ja vabadustele, on Eestis laste väärkohtlemine üpriski uus mõiste ning selle vastu võitlemine on veel arengujärgus. Eesti Vabariigi lastekaitse seadus ei täida oma funktsioone ehk ei kaitse laste huve täielikult. Sellel puudub rakendusseadus ja kuigi see peaks olema üks suurimaid osi laste väärkohtlemise ärahoidmisel ning vähendamisel, on Eesti Vabariigi õiguskantsler antud seadust kritiseerinud abstraktseks ning öelnud, et jääb selline mulje, et mis puudutab laste õigusi, siis see oleks nagu õigusloome tolmune nurgatagune, kuhu seadusemeister eriti ei vaata (http://www.postimees.ee/? id=271485)
6 6 http://www.rakvere.ee/galerii.php?lang=est&id=74 05.06.2009 Huvitavamaid hooneid Esimesed hooned Vabadusplatsi äärde ehitati 1929-19317 Rakvere esimene lasteaiahoone Esimene linna lasteaed loodi 1919. a juuni algul. See oli mõeldud 6-10aastastele, tegutses tuletõrje aias Pikk tn 49 ja oli avatud vaid suvekuudel. Kõige olulisemaks kujunes eestiaegsete lasteaedade arenguloos lastekaitseühingute tegevus. Aastal 1919 rajatud Virumaa Lastekaitse Ühing, mille tööd juhtis Heinrich Aviksoo (linnapea 1930-1940), avas oma esimese lasteaia novembris 1925. See asus Jakobsoni uues elumajas Vabaduse tänavas (nüüd Koidula 8). Et kulud osutusid ühingule üle jõu käivaks, suleti see juba järgmisel kevadel. Edasi jätkas nimetatud lasteaia pidamist uus ühing ja nimelt Rakvere Lastekaitse Ühing (eesotsas oli aastatel 1921-1930 linnapea Aleksander Pääro), kes tegeles sellega kuni 1930. aastani.
ühte liiki ahistamise. Enamikul kurjategijatest on arvukalt ohvreid, sageli nii poisse kui tüdrukuid. Suurem osa kurjategijaid on pikaajalised retsidivistid. On sageli öeldud, et pedofiilid on "lastega head" ja just see teebki nad nii ohtlikuks, sest seda "headust" on raske eristada heast vanemlikkusest. Enamik seadusandlikke muudatusi laste seksuaalse ärakasutamise tõkestamiseks on toimunud noorsoopolitsei, Lastekaitse Liidu ja Tartu Laste Tugikeskuse ning Rootsi Lastekaitse organisatsiooni Rädda Barnen initsiatiivil. See koostöö on võimaldanud paremini kaitsta laste huve, kuid on veel väga palju ära teha riiklike ja ühiskondlike organisatsioonide, kohalike omavalitsuste ning elanike koostöös. Nende sõnul peab muutma ühiskonnas valitsevaid väärtushinnanguid, seda eriti igasuguse laste vastu suunatud vägivalla suhtes.
finantseerivad haigekassat tööandjad, kuid teenuseid tarbivad töövõtjad, kellel puudub ravikindlustuse maksemäära ja kogutud ressursside jaotamise vastu otsene huvi, vahendas liit tööandjate seisukohti. Edendamisrühmad Naisõiguslaste,Lastekaitsel Lastekaitse liit saatis avaliku pöördumise, iit,Invaühingud,Karskuseli milles nõuab, et Eesti riik realiseeriks it,Keskkonnakaitsjad. põhiseadusega võetud kohustuse tagada iga inimese isikupuutumatus ja väärikus. Riik peab looma vägivalla vähendamise arengukavale
dele keskenduda Pärilikud tunnused saame oma vanematelt kromosoomidega. Inimene saab kaasa 23 kromosoomi isa spermist ja 23 kromosoomi ema munarakust. Neist 46 kromosoomist moodustub 23 kromosoomipaari. Kromosoomid koosnevad geenidest, mille arv ühes kromosoomis võib küündida tuhandeni. Meestel ja naistel erineb ainult 23 kromosoomipaar. Naistel on selles kaks X- kromosoomi (XX) ja meestel on selles üks X ja üks Y kromosoom. Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse § 2 kohaselt on laps alla 18-aastane inimene. Igal lapsel on sünnipärane õigus elule ja tervisele ning laps tuleb kohe pärast sündi tervishoiuasutuses arvele võtta. Sünnihetkest alates on igal lapsel õigus oma nimele, rahvusele, rahvuskultuurilisele üldharidusele, oma vanematele ja hooldamisele oma vanemate poolt (§ 9). Inimese kasvamise märkimisväärne omadus on ka selle aeglus. Jutt on arenguperioodidest, millest igasse järgmisesse jõudmiseks tuleb läbida eelnev. 1
Kust saada nõu ja abi? Ø ATL (Alkohoolikute Täiskasvanud Lapsed): o Meeste ja naiste anonüümne sõpruskond, mille liikmed tahavad terveneda, teadvustades endale oma hävitavaid käitumismalle. o Jagatakse üksteisega oma kogemusi, jõudu ja lootust . o Elavrühm Tallinnas + internetirühm Kasutatud Kirjandus 1. Hellsten, T. 2006. Jõehobu elutoas. Tallinn. Pilgrim. 2. 2005. Alkoholismi ja narkomaania ennetamise käsiraamat. Tartu. OÜ Dada AD. 3. 2008. Lastekaitse Liidu infovoldik: "Alkoholivaba lapsepõlve eest!" 4. http://www.alkoinfo .ee/et/mojud/sotsiaalsedmojud 5. http://tervis.tostamaa.ee/ul/PEREKOND_LAPS_ALKOHOL.pdf 6. http://www.hot.ee/alanon/ 7. http://www.hot.ee/atlaps/ 8. http://www.alkoinfo.ee/et/kustsaadanoujaabi 9. http://noortehaal.delfi.ee/news/pipar/alkoholeimojutavaidmeidendid.d?id=39402381 10. http://www.eestiarst.ee/static/files/029/alkoholismist_kaas soltuvuses_oleva_inimese_vaimne_tervi 11. http://www.sm
Lasteombudsman kaitseb laste õigusi suhetes avalikke ülesandeid täitvate inimeste ja asutustega. Lasteombudsmani ülesanded on: seista selle eest, et kõik inimesed austaksid laste õigusi ning lähtuksid lapse parimatest huvidest; lahendada lapse õigusi puudutavaid avaldusi suhetes riigivõimuga; kontrollida lapsi puudutavate õigusaktide vastavust seadusele ja põhiseadusele; tutvustada lapse õigusi; juhtida erapooletult tähelepanu lastekaitse probleemidele; korraldada lapse õigustega seotud uuringuid; aidata lastel ja noortel tõstatada neile olulistel teemadel diskussioone ühiskonnas. 4) Õiguskantsler täidab ka ühte osa EV ennustusasutuste rollist, mille eesmärgiks on väärkohtlemise ennetamine. Nende ülesannete hulka kuuluvad: korrapäraselt kontrollida kinnipidamiskohtades vabaduse kaotanud isikute kohtlemist, et vajaduse korral tõhustada nende kaitset väärkohtlemise vastu;
3. Soodustuusikute jaotus tegevusloaga noortelaagrite lõikes: JRK NOORTELAAGER SOODUSTUUSIKUGA LAPSI LASTEKODULAPSI KOKKU Plaan / Fakt Plaan / Fakt Lapsi / Summa 1. Luunja Noortelaager 544 / 544 9/9 553 / 666 288.- 2. Urumarja Noortelaager 404 / 404 35 / 35 439 / 524 880.- 3. Lastekaitse Liidu Laste- 443 / 443 90 / 90 533 / 556 704.- laagrite OÜ Remniku Laste- ja Noortelaager 4. Valgemetsa Noortelaager 498 / 498 498 / 645 408.- 5. Kurtna Noortelaager 185 / 184 183 / 183 367 / 625 368.- 6. Romaskino Tiigrid 191 / 191 191 / 330 048.- Noortelaager 7
Kaotatud vanema roll läheb üle ühiskonnale, kust laps võib saada mitmeid valesid eeskujusid või õpetusi, kuid ühiskond ise ei võta vastutust. Lapsevanema amet on kindlasti üks raskemaid maailmas. Igapäevaselt olla kellelegi toeks, aidata ja tema pärast muret tunda ei ole kerge. Tänapäeval teeb vanemaks olemise raskeks ka laste teadmised oma õigustest, kuid ei tunda oma kohustusi. Samuti on ka pisiasjade tõttu lapsevanemad lastekaitse ning õpetajate huviorbiidis. Pidevalt olla jälgimise all ja samal ajal kasvatada lapsi efektiivselt on keeruline, kuna hea kasvatus nõuab vahel ka ranget olekut. Tihti mõistetakse vanemaid hukka ka vanuse pärast. Üha enam saadakse lapsi ühiskonna arust kas liialt noorelt või hoopis vanalt ning astudes üle nende nii-öelda normide, vaatavad nii mõnedki inimesed värskete vanemate peale viltu. Minu arvates ei ole vanemate väärtustamine riigi tasandil piisav. Seda tõestavad ka
Sotsiaalalal töötaja eetikakoodeks ja sotsiaaltöötaja kutsestandard Sotsiaaltöötajal on mitmeid ülesandeid, mis aitavad kaasa sotsiaalsetele muutustele ja arengule nii üksikisiku, organisatsiooni ja ka ühiskonna tasandil ning samuti ka probleemide ennetamine. Siin kohal on väga oluline roll sotsiaalsetel õiglustel ja inimõigustel. Kutsestandardit läbi lugedes tekkis esimese mõttena võrdlusmoment advokaadiga, kuna nii sotsiaaltöötaja kui ka advokaadi eesmärgiks on oma klienti aidata parimal võimalikul viisil ning siinkohal on oluline kliendi ning vastava spetsialisti vaheline usaldus. Sotsiaaltöötajat (edaspidi sotsiaaltöötaja) ja advokaati seob ka see, et mõlemad peavad tundma seadusandlust. Sotsiaaltöötaja puhul saab eristada kahte taset, milleks on tase 6 ja tase 7. Nende vahe on see, et tasemel 6 sotsiaaltöötaja põhiülesanneteks on ennetustöö, klientide ja nende lähedaste nõustamine ning nendega koostöös toetavate tegevuste ...
Praktikakoht sai valitud eesmärgiga tutvuda kohalikus omavalitsuses sotsiaaltööd korraldava tööga ning täpsemalt töö osaga, mis puudutab toetuste ja teenuste määramist. Kõige olulisemaks eesmärgiks on tutvuda sotsiaaltoetuste määramise, menetlemise ja väljamaksmise süsteemiga läbi STAR-i keskkonna. See on üks põhivaldkondi omavalitsuste töös kus ka järelvalvete korras on avastatud enam puudusi. Teine on töö uute sihtrühmadega. Lastekaitse spetsialisti töös on klientide ring üpris täpselt määratletud ja muude sihtrühmadega ei puutu kokku. Pikaajalised töötud ja puuetega inimesed on suur rühm omavalituste klienditöös ja nendega töötamisel vajan praktilist kogemust. Tahaksin saada ülevaate oma teoreetilise ettevalmistuse sobivust antud praktilise soorituse edukaks läbimiseks. Saaksin sõnastada ettepanekud praktikakoha töö paremaks korraldamiseks, näha ja nimetada kiiduväärset ning ära tunda kitsaskohad.
suhtes järgida õiguskantsleri büroo poolt välja antud juhiseid. (Abivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse 2012) 1.2.1 Laste väärkohtlemise juhtudel on sotsiaaltöötaja roll aktiivravi üksustes on: (a) osutada emotsionaalset (ja informatiivset) abi lapsele ja/või tema vanemale, (b) vestelda lapse ja/või teistega ja lisada järeldusi arstliku läbivaatuse tulemustele ja viia läbi psühhosotsiaalne hindamine; (c) koordineerima asutuse tegevusi kohaliku õiguskaitse organite ja/või lastekaitse spetsialistidega. Tihti pole laste vigastused selgelt seotavad väärkohtlemisega. Väärkohtlemise avastamiseks on meedikutel tihti vaja toetuda testidele või kahtlustele. Kui meedikud tunnevad ennast kindlalt meditsiinilistes küsimustes, siis väärkohtlemise juhtudel sõltub nende kindlus väga palju isiklikest suhtumistest seksuaalsusesse ja suhetest tunnistamisse kohtusaalis. Siin peaks meedikutele osutama abi sotsiaaltöötaja nii teadlikkuse kui ka kindluse tõstmiseks.
Sisukord Ühiskonnaeksam 2005.........................................................................................................2 1. Nimetage kolm igaühele kuuluvat õigust või vabadust Eesti Vabariigis...............2 2. Kuidas saavad välismaalased Eesti Vabariigi kodakondsuse?...............................2 3. Nimetage kolm õigust või kohustust, mis ei laiene Eesti Vabariigis mittekodanikele. ....................................................................................................................................2 4. Selgitage, miks enamikes riikides on kodanikel rohkem õigusi kui mittekodanikel.. 2 5.Jaani inimõigusi on Eesti vabariigis tema arvates rikutud ja ta ei ole rahul riigisisese kohtusüsteemi lahendiga. Mis kohtusse võiks ta veel pöörduda oma õiguste kaitseks? ....................................................................................................................................2 ...
perekonnakogemusi. Lapsed käivad tugiperedes nädalavahetustel, koolivheaegadel ja suvepuhkuse ajal. Anu Lehtla oma uurimustöös on tugipere kohta kirjutanud et, Tugipereks on isikud, kes toetavad last või last kasvatavat perekonda. Tugipere eesmärgiks ei ole lapse kasvatamine väljaspool tema kodu, vaid lapse või tema pere toetamine probleemide tekkimisel, et võimaldada lapsel kasvada ja elada oma kodus. Tugipere korral vastastikuseid õigusi ja kohustusi ei teki. Küll aga on lastekaitse seaduses kirjas, et sotsiaaltalitus sõlmib tugiperekonnaga lepingu. Täpsemalt ei ole aga tugiperede tegevus seadustega reguleeritud (Kaseoja 1997). Adoptiivpere Adoptiivperes kasvab kohtu poolt seaduslikult lapsendatud laps. Peresse jõuavad lapsed maavalitsuse kaudu, kes pärast lapsendamist hoiab lapsega kahe aasta jooksul kontakti, veendumaks lõplikult, et laps on saanud normaalse kodu. Pärast lapsendamist kaotab bioloogiline vanem kõik õigused ja kohustused lapse suhtes ja
võrdsus, kuid samas see tähendab suuremaid riske ja varieeruvust pereloomelises käitumises. Laste väärtuskasvatus algab kodust ja lasteaiast! Lasteaed.net, 6.06.2012 9:38 , Uudised | Kommenteeri » Lastekaitse Liit soovib tänasel lastekaitsepäeval tänada kõiki lastevanemaid, kes kasvatavad oma järeltulijates väärtusi, nagu armastus, hoolivus ja austus üksteise vastu. Ainult nii tagame laste heaolu. Meil on rõõm teatada, et MTÜ Lastekaitse Liit väärtusarendust ja laste väärtuskasvatust edendav projekt ,,Kiusamisest vaba lasteaed" esimene laienemisring hõlmab 340 lasteaeda kõikides maakondades. Projektiga saab liituda 1. juunist 2012 maavalitsuste kaudu. Vägivald on sotsiaalne nähtus. Arenenud ühiskond taunib rusikaõigust. Selle vähendamiseks on ainult üks tee. ,,Julged, hoolivad ja teisi austavad lapsed kasvavad turvalises keskkonnas.
lapse õiguste konventsioon, millega Eesti ühines 1991. aastal. Selles konventsoonis on mainitud ka lapse õigus tervisele ning heaolule. Artikkel 3 ütleb, et osalisriikidel on eesmärk tagada lapsele tema heaoluks vajalik hooldus ja kaitse ning artikli 24 järgi tunnustavad osalisriigid lapse õigust võimalikult heale tervisele, ravivahenditele ja tervise taastamisele, tagades ka selle, et ükski laps ei jääks ilma õigusest tervishoiuteenustele. Eesti siseselt on aga loodud lastekaitse seadus, mis uuenes 1. jaanuaril 2016. Paragrahv 5 hõlmab lapse õiguste ja heaolu tagamise põhimõtted, milleks on lapse õigused elule, arengule, võrdsele kohtlemisele ja iseseisvaks seisukohaks. Samuti tuleb kõigis lapsi puudutavates ettevõtmistes seada esikohale lapse huvid. 4 2. TERVISE KÄSITLUS Tervise mõistet saab defineerida nii lühidalt või pikemalt kui ka positiivselt või negatiivselt.
Kontrolltöö ,,Demokraatia kolm sammast" 1. Parlament 1.0 Mis on parlamendi ülesanded? Algatada, menetleda ja võtta vastu seaduseid; esindada erinevaid huvisid ühiskonnas; valida president; võtta vastu riigieelarve; kontrollida valitsuse tööd. 1.1 Kuidas toimub parlamendid seaduse vastuvõtmine Kes võib algatada seaduse eelnõud? Riigikogu, valitsus ja president. Kus menetletakse seaduse eelnõud ja kes vastutab selle eest? Seaduse eelnõu antakse Riigikogu juhatusele, kes määrab antud küsimuses juhtivkomisjoni. Mitu lugemist peab seaduse eelnõu läbima? Mis on täiskogu lugemiste sisu? Vähemalt 2 lugemist peab seaduse eelnõu läbima. Kokku on 3 lugemist. 1.Lugemine = kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivakomisjoni ettekanded ja otsustatakse, kas eelnõu arutlemist jätkata. 2.Lugemine = kui probleemi ei ole, siis läheb seadus lõpphääletusele, kui aga ei jõuta kokkuleppele, siis läheb edasi 3. lugemisele 3.Lugemine = ...
Huvisid kaaludes omistab Euroopa Inimõiguste Kohus erilise tähtsuse lapse parimatele huvidele, mis võivad iseloomu ja mõju tõttu lapsevanema õiguse perekonnaelule üles kaaluda. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest - seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. See säte puudutab nii perekonna seesmist kaitset kui ka laste kaitset, kui vanemad ei hoolitse nende eest, või kohtlevad neid halvasti. Samuti peab seadus kaitsma ka vanemaid. Lastekaitse on antud linna- ja vallavalitsuse pädevusse. Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Perekonnaelu puutumatust võib riivata lapse äravõtmine vanemalt, samuti vanema õiguste äravõtmine. Perekonnaseadus näeb ette, et vanema õiguseid ära võtta, last ära võtta või lapsele eestkostjat määrata võib ainult kohus. Vanema õiguste äravõtmine peab olema põhjalik ja põhistatud tegevus. Põhiseaduse sätestab, et riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet
Rohkemate testide läbiviimiseks pole antud kooli psühholoogil teadmisi ega oskusi, seega kui need selgust ei anna, siis kasutatakse ka teise tasandi teenuseid ning konsulteeritakse Rajaleidja spetsialistidega ning edasine tegevusplaan käib nende juhtnööride ja soovituste kaudu. Kui on potentsiaalsed lahendused probleemile leitud, siis asub psühholoog välja töötama plaani Mardi edasise tegevuse paranemiseks ning aitamiseks. Koduste probleemide puhul kaasab psühholoog lastekaitse, et koos leida ühine lahendus Mardi olukorra parandamiseks ning õpitegevuste soodustamiseks. Õpiraskuste ja madalama intelligensuse puhul kontakteerub psühholoog eripedagoogi, kooli juhtkonna ning omavalituses ja rajaleidjakeskusega, et koos leida Mardile sobivad lahendused ning võib - olla ka efektiivsem õpikeskond. Piirkonnas asub ka õpiraskustega laste kool, seega kaasatakse võimalike lahenduste leidmiseks ka selle kooli juhtkond. Tähelepanuhäirete ja depressiooni
Tartu Ülikooli Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Silja Luht AÜEP1 Laste hoolekanne Eestis Juhendaja: Sulev Alajõe Pärnu 2009 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Riiklikud sotsiaaltoetused ja teenused.................................................................................... 4 1.1. Peretoetused................................................................................................................. 4 1.2. Lapsendamine............................................................................................................... 4 1.3. Asenduskodu teenus..................................................................................................... 4 1.4. lapsehoiut...
et tänu eesti keele õpetaja vahetamisele saad õpilane ainest nüüd palju paremini aru kui vanasti.( osa 10 22.54). On kindlasti oluline ka õpetajal teada, et ta saab oma tööga hakkama( lk 163). Kuigi raamatus mainitakse kolleegide poolset toetust on kindlasti hea ka õpilaste toetus ja head sõna on alati hea kuulda vahet ei ole kas tegemist on lapsega või täiskasvanuga. Kuigi tänapäeval on väga aktuaalne teema lastekaitse ja moraalne ahistamine, tõlgendavad paljud lapsed seda valesti, austus vanemate isikute vast peaks olema ikkagi aktuaalne. Eks eksimusi tuleb ju kõigil selleks me inimesed ju ka oleme, et õppida enda eksimustest ja vigadest. Kuigi jah oma eesmärki see katse ei täitnud kuid usun tänu keskkonda muutmist said õpilased väga hästi hakkama. Eksami hinded olid suhtelised head ja kõik said oma lõputunnistused kätte. Mõned õpilased läksid isegi gümnaasiumisse edasi. Hea oleks
· ajataju suhteliselt kindel · Kasutab lihtsat kõnet · saab aru lihtlausetest · Õivad lugema mõningaid sõnu · katsetab eksimuse hinnaga Sügav · · · · Seadusandlus 1. Loetle sotsiaaltöö alusdokumendid. · ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon · ÜRO lapse õiguste konvensioon · Parandatud ja täiendatud sotsiaalharta Eesti sotsiaaltööd reguleerivad järgmised dokumendid : · põhiseadus · sotsiaalhoolekande seadus · lastekaitse seadus · erekonnaseadus · kutseseadus 2. Oska kirjeldada sotsiaalhoolekandelisi mõisteid (toimetulek, sotsiaalhoolekanne, vältimatu sotsiaalabi...) · Sots. Teenus- mitterahaline, toimetuleku soodustamiseks · Sots. Korter- munitsipaalkorter- eluruum abivajajale · Sots. Hoolekanne- toetuste, teenuste, abi osutamise ja määramise süsteem · Vältimatu abi- tagab vähemalt ajutise toidu, peavarju, riided · Toimetulek- Võime igapäevases elus toime tulla
1. Õigus elule ja arengule 6. Õigus nimele ja kodakondsusele 2. Õigus kaitsele 7. Õigus emakeelele ja kultuurile 3. Õigus tervise kaitsele 8. Õigus haridusele 4. Õigus privaatsusele 9. Õigus vabalt väljendada oma arvamust 5. Õigus mõlema vanema hoolitsusele 10. Õigus mängu- ja puhkeajale Eesti Vabariigi Lastekaitse seadus südametunistuse-, usu- ja sõnavabadus. * Elule ja arengule Organisatsioonid, liikumised * Arstiabile * Õigus privaatsusele * Saada abi ja hooldust * Osa võtta lastekaitseprogrammide * Sotsiaalsed õigused- mõtte-, väljatöötamisest 2. Kas lapselt tohib ära võtta pudeli konjakit, mille ta on laagrisse kaasa võtnud? Põhjenda.
välja tuua, millest ta peab loobuma selleks, et eesmärki saavutada. Näiteks inimene, kes soovib loobuda narkootikumidest, peab selleks loobuma mõningatest sotsiaalsetest kontaktidest, et vältida sõltlastega läbikäimist. Kavatsetava eesmärgi erinevate mõjudega tutvumine aitab klientidel suuremal määral neile pühenduda. Vahel juhtub siiski, et kliendil tuleb muuta oma käitumist ning saavutada eesmärke, mis on püstitatud abistaja poolt. Seda tuleb ette lastekaitse juhtumite puhul, kus lähtutakse kindlatest 3 seaduslikest raamidest. Egan rõhutab siiski, et ka sellistel juhtudel tuleks vaadata, mida klient saaks teha, et need eesmärgid oleks tema enda omad. Abistaja peab aitama kliendil seatud eesmärke omaks võtta ning klient peab ise uskuma, et eesmärgi saavutamine on miski, mida ta ise tahab. Samuti peaks klient mõistma, et muutus toimub tema kasuks.
nõustajad annavad esmased juhised situatsioonis käitumiseks ning viivad läbi esmase kriisinõustamise. Kadunud laste telefon teeb tihedat koostööd Politsei- ja Piirivalveametiga. Telefon 116 000 töötab 24 tundi ning on kõigile helistajatele tasuta. · Lisaks tagavad nõustamist, abi ja turvalisust laste tugikeskused (lastekeskused) Tallinnas ja Tartus. Ühiskondliku organisatsioonina Lastekaitse Liit ja sihtasutus Too näiteid (4-5) ülalpidamuskohustustest perekonnas. · Vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. · Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. · Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla
10,4% lastest · võtan kiusamisest osa: sageli või mõnikord -- 40%, mitte kunagi -- 44% lastest · mind kiusatakse: sageli või mõnikord -- 35%, mitte kunagi -- 47,1% lastest · suhted on head: sageli või mõnikord -- 89%, mitte kunagi -- 3,1% lastest (s.o. 57 last) · 19-nel lapsel küsitletutest polnud ühtegi sõpra 2001. aastal viidi Kristi Kõivu juhendamisel läbi küsitlus koolivägivalla uurimiseks 11 erinevas koolis. Küsitluse tulemustest räägiti Lastekaitse Liidu poolt korraldatud konverentsil "Ei vägivallale", mis toimus 1. novembril 2001. a. Reval Hotell Centralis. Kristi Kõivu artikkel küsitluse tulemustest on avaldatud konverentsi materjalide kogumikus (Lastekaitse Liit 2001). Küsitleti 2255 põhikoolis õppijat 59 klassini, kellest 38,3% olid poisid ja 61,7% tüdrukud. Kristi Kõivu tõlgenduses on vägivalla tähendus õpilastele kolmetahuline: 1. vägivalla väärtushinnanguline iseloom 2
LAPSE ÕIGUSED KOOSTAJA: Villu Päid Lapse õigused Eesti lastekaitse seaduse koostamisel on arvestatud ÜRO lapse õiguste konventsiooni põhimõtetega. Lapse õiguste konventsioon, millega Eesti ühines 26. septembril 1991, toetub neljale põhimõttele: Igal lapsel on õigus osalemisele Tegutseda tuleb lapse huve esikohale seades Diskrimineerimine ei ole lubatud Igal lapsel on õigus elule ja arengule. Lapse õigused ja kohustused Lapse õigused on inimõigused. Need on õigused, mis kehtivad kõigile hoolimata vanusest, soost,
erinevused kindlasti suuremad. Elizabethi juhtumi puhul ei pruugiks Eesti sotsiaalosakond ja lastekaitse osakond teha sellest suurt numbrit, kui suvisel ajal elab ema koos lapsega paadis või kui lapse hambad ei ole kõige paremas korras. Eestis tekiks kindlasti küsimus, kus on lapse isa ja millisel moel ta lapse heaolule kaasa aitab ja, kui ei aita siis, kas oleks võimalik, et ta last ka rahaliselt toetab. Antud juhtumis Hollandi lastekaitse kommentaare ei jaganud ja isa osalus on teadmata. Käesoleva juhtumi puhul mängib rolli see, et kultuurid on erinevad, standardid on Hollandis kõrgemad, kui Eestis. Kui Elizabeth elaks koos lapsega nt Tais või mõnes muus riigis, kus elataksegi hurtsikutes siis ei oleks võimude jaoks probleemi. Sotsiaalse konstruktsionismi järgi sõltubki viis, kuidas me maailmast aru same ajaloolis- kultuurilisest kontekstist. Kõik teadmiste vormid, mis mingil ajal mingis kultuuris leiduvad,
Jätkusuutlikkuse tagamine eeldab arengu planeerimist pikema perioodi peale. 1992. aastal peetud ÜRO arengu- ja keskkonnakonverents võttis vastu ülemaailmse keskkonnastrateegia ,,Agenda 21" ning soovitas igal riigil koostada rahvusliku arengu strateegia. Paljud riigid on seda ka teinud. Lisaks rahvuslikele strateegiatele koostatakse ka valdkonnastrateegiaid umbes kümneaastaseks perioodiks. Iga strateegiaga peaks kaasnema ka tegevuskava. Näiteks Eestis on vastu võetud riiklik lastekaitse strateegia aastani 2015, narkomaania ennetamise riiklik strateegia ja mitmeid teisi. TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Maarja Põllu NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE JA TUNNUSJOONED Referaat Juhendaja: Mart Saarmets TALLINN 2013 Sisukord Sissejuhatus 1. Tööstusühiskonnast 1.1 Tööstusühiskonna põhijooned 1
KOKKUVÕTE Miks kirjutasin Venemaa kohta? Pakkus huvi Venemaa karistuspoliitika. Kogemata lugesin ,, "-st loo alaealiste kohta, kes viibisid internaatkoolis. Olles olnud lugenud ,,Gulag"-i nõukogude koonduslaagrite ajalugu ja ka osaliselt internetis materjale otsides märkasin, kuigi alaealised on eraldatud täiskasvanutest, on karistused ja ka internaatkoolid julmad. Sest neid lapsi ei kohelda kunagi inimlikult. Kergekäeliselt määratakse neile vangla karistus. Alaealiste komisjonid, lastekaitse jne organisatsioonid võiks ju sellele tähelepanu pöörata. Nad tulevad noorte paranduskolooniast, kuid varsti on tagasi vanglas. Kuna Venemaal on hetkel demograafiline kriis ja rahvastik on vananev, siis on probleemiks ka kinnipeetavate äärmiselt noor keskmine vanus (33 aastat). Jaanuarikuu (2009) seisuga oli Vene FPES andmetel 8 875 000 inimest kandmas vanglakaristust kellest 7 343 000 peetakse kinni kolooniates ja 1 447 000 eeluurimisvanglates, 85 000 on
Lapsehoiuteenus; Perekonnas hooldamine Proteesid, ortopeedilised ja muud abivahendid Puudega inimeste hooldus Muud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavad sotsiaalteenused / Päevakeskuse teenused Tugiisikuteenus; Erihoolekandeteenused Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus / Täiskasvanute hooldamine hoolekandeasutuses Lastekaitse / Vanemliku hoolitsuseta ja abivajavad lapsed Hoolekandeasutus; Sotsiaaltransporditeenus Võlanõustamisteenus
kurvalt tundud intervjuu: Courtney ütles ajakirjanikkule, et ta tarvitas geroiini juba kui oli rase, aga sel hetkel ta ei teadnud veel, et ootab lapse. Ajakirjanik aga pani oma ajaleheartikkli sisse kirja kõik teistpidi: ta kirjutas, et Courtney vaba tahtlikult tarvitas narkootikume, kui teadis juba, et ta on rase. Cobainid mitte koheselt said aru, et see artikkel tekitab nendele palju probleeme tulevikkus. Varsti pärast tütarlaste sündi, Cobeinid pidid kohtuma Los- Angeles´e lastekaitse departamentiga, nad tahtsid võtma ära kõik vanemate õigused Kurtil ja abikaasal. Kohtulik arutamine toimus mitu kuud, resultaatis vanematele tagastati lapse kasvatamise õigust, aga nad mõlemad pidid regulaarselt käima narkootikute kontrollides. 6 Kurt oli väga solvatud selle juhtumiga ja järgmises albumis «In Uetro» mitu tekste on pühendatud just sellele ajakirjanikule ja üldse situatsioonile.
htm 26.09.2011 · Põhja politseprefektuur (2011). Tuttav internet? Voldik. · Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus (2009). Lapsi ähvardavad ohud internetis. http://www.netiohud.ee/peamine/lapsi-ahvardavad-ohud-internetis.html 26.09.2011 · Unicef (2008). Lapsed ja internet: huvitavaid fakte. http://www.unicef.ee/page/91 26.09.2011 · Vassiltsenko, L. (1996). Laps ja TV. Konverentsi ,,Meie lapse mured: laps ja meedia" ettekannete kogumik. Tln: Lastekaitse Liit · Vinter, K. Siibak, A. Kruuse, K. (2010). Meedia mõjud ja meediakasvatus eelkoolieas. Haridus 4, 11-17. · Väärtused koolieelses eas: väärtuskasvatus lasteaias. (2010). Koostanud M.Veisson. Tartu: Tartu Ülikooli eetikakeskus ja Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste instituut Avaldamata materjalid: · Andersalu-Targo, A. (2011). Tarbimine, raha ja reklaam. Loengukonspekt. Tallinna Ülikooli Õpilasakadeemia.
See aga ei oma tähtsust, sest ma olen lepinguga sõlmitud.'' 1992. aastal Vanity Fair'i artiklis tunnistas Love, et rasedana tarbis ta heroiini. See kahjustas laastavalt ta lavakarjääri. Kuna Cobaini ja Love romanss oli alati meedia tule all, leidis paar end tagaaetuna tabloidi reporteritest, kes vallandasid artikleid nende lapse kaasasündinud narkosõltuvuse kohta. Courtney ja Kurt olid kõigi silmis hoolimatud ja lohakad lapsevanemad. Los Angelese lastekaitse võttis tütre neilt ära ja tüdrukutrits saadeti paariks nädalaks Courtney õe, Jamie juurde elama. Peale paari nädalat taotlesid nad uuesti lapse hooldusõigust, kuid pidid selleks tegema erinevaid narkoreste ja taluma sotsiaaltöötajate külastusi ning puurivaid pilke. Peale suuremat kauplemist said nad lõpuks taaskord lapse täisõiguslikeks vanemateks. 6 Cobaini narkosõltuvus ja viimsed nädalad Kurt Cobain narkootikumidest:
täitist kuni ühe aasta eest ka tagant järgi. · Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui vabariigi valitsuse kohetestatud kuupalga alammäärast (2013.a 160 eurot). 12. Üldine õigussuhe vanemate ja lapse vahel · Siin sisalduvad vanemate ja laste ühised vastastikuse toetamise ja lugupidamise ning üksteise huvidega sarvestamise kohustus. Sarnased põhimõtted sisalduvad käesoleval ajal ka lastekaitse seaduses. Paragrahviga 115 antakse õiguslik alus sooritustele, mida teeb laps oma vanematega koos elav täisealine laps majapidamiskulutuste katteks: vaidluse korral tuleb eeldada, et tegu on kinkelaadse suhtega, mille puhul lapsel ei ole õigust vanematelt midagi nõuda. 13. Vanema õigused ja kohustused · Tegemist on eelkõige vanemate vastutusega selle eest, et lapsele oleks tagatud kõik eluks ja arenguks vajalik. Seega sisalfub hoolgusõiguses ka sellele vastav vanema
§ 3. Sotsiaalhoolekande põhimõtted Sotsiaalhoolekandelise abi andmisel: 1) lähtutakse esmajärjekorras isiku vajadusest; 2) eelistatakse abimeetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ja isiku suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt; 3) nõustatakse isikut abimeetme valikul ja kohandamisel ning vajaduse korral abi kasutamisel vastava erialase ettevalmistusega spetsialisti poolt; 4) lähtutakse abimeetme rakendamise tulemuslikkusest abi vajava isiku ning vajaduse korral pere ja kogukonna seisukohast; 5) kaasatakse abi andmise kõikidel etappidel abi vajavat isikut ning vajaduse korral ka tema perekonnaliikmeid, kui isik on selleks nõusoleku andnud; 6) tagatakse abimeetmed isikule võimalikult kättesaadaval moel. Eesmärgid- Sotsiaalhoolekanne- sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmise või määramisega seotud toimingute süsteem, mille eesmärk on toetada inimese iseseisvat t...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
