sagedamini. Madalama sotsiaal-maj. staatusega vanemad kasutavad direktiivset kõnet – räägivad selleks, et lapse käitumist suunata ja reguleerida. Seda aga ei peeta lapse kõne arengu seisukohalt soodsaks. *Lasteaia osa kõne arengul. Lasteaia kvaliteet mõjutab lapse kõne arengu kiirust rohkem kui see, palju aega laps lasteaias veedab. Eriti oluline on see, kui palju on lapsel võimalik täiskasvanuga suhelda – mida rohkem, seda parem. Enamasti sõltub see, kas lasteaed mõjub lapsele hästi või halvasti ikkagi vanematest. Kui laps on suures rühmas või veedab lasteaias vähe aega, kuid vanemad tegelevad lapsega kodus piisavalt palju, siis ei ole põhjust lapse kõne arengu pärast muretseda. Kõne arendamiseks peab laps saama suhelda endast vanematega, kelle keele tase on tema enda omast palju kõrgem. Individuaalsed erinevused kõne arengus *Kolmandast kuni neljanda eluaastani on lastel suuri individuaalseid erinevusi nende kõne arengu kiiruses,
............................................4 Kokkuvõte..........................................................................................................................4 Kasutatud allikad...............................................................................................................6 Pedagoogika kujunemine Reggio Emilia pedagoogika tekkis 1945. aastal Itaalias Reggio-Emilia nimelises linnas. Majanduslik olukord ei olnud linnas kiita, kuid lapsevanemate soovil ehitati lasteaed nendest materjalidest, mida leida oli. Lasteaias hakkas tööle noor õpetaja Loris Malaguzzi, kes oli ennast kurssi viinud erinevate eelkäijate pedagoogiliste ideedega. Tema idee aga seisnes selles, et tulge kohale, vaadake, mida tehakse, ja looge pärast oma. Tallinna Ülikooli lektor Maire Tuul ütleb, et Reggio pedagoogika lähtub lapsest kui partnerist, keda usaldatakse ning kelle arvamusega arvestatakse. Veel lisab lektor, kuidas Reggio
aktsepteerimine; sobiva valmistab raskusi rohkem tegevuse valimine. poiste kui tüdrukute seas. Kasutatud kirjandus Tropp, K., Saat, H. (2008). Sotsiaalsete oskuste areng. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Saarits, Ü. (2005) Sotsiaalne areng ja eeldatavad oskused. Laps ja lasteaed. . Tartu, Atlex. Einon, D. (2003). Loov laps. Kirjastus Varrak. Einon, D. (2004). Mängime ja õpime. Kirjastus Varrak. Lasteaiaõpetaja käsiraamat. 2003. Õppe- ja kasvatustööst kuni kolmeaastaste lastega.
Iga lapse arenguetapis on erinevad võtted ning käitumisviisid, mida tuleb kasutada. Autor on valinud 3.- 6.eluaasta vahelise perioodi, sest tulevase alushariduse pedagoogina tahab aidata lapsepõlved uuel generatsioonil võimalikult muretuks teha koostöös koduga. Kuidas kasvatada õnnelikku last 3.-6.eluaastal? Umbes 3.eluaasta paiku tuleb selle perioodi esimene aspekt, millega peab töötama lapse rahulolu nimel. Igapäevasesse elukorraldusesse lisandub kodu kõrvale nüüd lasteaed, kus on võõrad inimesed ja olukorrad. Oluline on last toetada ning anda talle aega kohanemiseks. Vanemad peaksid koos lapsega olema lasteaias seni kuni laps tunneb, et vajab neid (Heineman Pieper & Pieper, 2009). Reaalsuses tihtipeale saab aga olla koos ainult nii kaua kui kaua vanema töö seda lubab, mistõttu tuleb ka näiteks need paar päeva lasteaias muuta võimalikult turvaliseks tundeks. Esimeste uute sõprade tekkimisel võib laps õppida uusi kuid ebaviisakaid sõnu (mitte
lugu. 5 Kasutatud materjal: https://www.tlu.ee/opmat/rk/2009/Lehte%20Tuuling%20-%20RKA6022%20M%E4ng%20ja %20lapse%20areng/5.%20teema/MANGULIIGID.pdf http://www.eetika.ee/sites/default/files/eetikakeskus/kulvi_teder._loovus.pdf Meheks, isaks ja härrasmeheks. Atlex (57 – 66); Niiberg, Moodle õppematerjal 5,pt “Mäng on mehe tõsine töö”. Koolieelsest kasvatusest lasteasutuses. Pt. Laste mäng ( lk. 28-34). Laps ja Lasteaed. Lasteaiaõpetaja käsiraamat. (lk 154-171), (2005). Koost. Kivi, L., Sarapuu, E. Tartu: Kirjastus Atlex Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Eve Kikas (lk 120-137) Mäng kuueaastaste laste klassis H. Sarapuu (1988) http://www.lasteaed.net/2011/12/11/loovmang/ 6
Ingrid Meister ,,Avastagem laps" Montessori pedagoogika Ettevalmistav keskkond ja õpetaja Ettevalmistatud keskkond on Montessori mõiste, mille kohaselt kohandatakse keskkond lapse vajadusi silmas pidades. Kõigil lastel on võime püstitada eesmärke, kuid eesmärgi valib laps ise. Hea oleks kui täiskasvanu segab end lapse tegemistesse äärmisel juhul. Kõik vahendid ja mänguasjad peavad olema lapsele kättesaadavad. Õpetaja kiidab lapse ilusat joonistust lapsest enesest lähtuvalt: ,, Sul on kindlasti hea meel, et see nii kenasti välja tuli." Õpetaja rõõmustab koos lapsega tema edu üle, kuid ei anna mõista, et iga kordaläinud tegevust kiidetakse. Motessori õpetuse kohaselt on õpetaja lapsele saatjaks kasvamise teel, kes austab last, oma märkamatult tema kõrval ja aitab vajadusel, on maitsekalt riietunud, räägib vaikse häälega ja hoolitseb segamatu töörahu, korra ja ilu eest. Ta läheneb lapsele kui uurija, vaatleb teda märkamatult ja tem...
kasutada.E.Lausvee (1999) väidab ,et vahel võib hüperaktiivsel tekkida niinimetatud suletud ring :lapse kärsitus,püsimatus ja üliaktiivsus teeb vanemad ,eriti ema närviliseks,põhjustab lapse lähedaste vahel erimeelsusi.Vanemate tasakaalutus süvendab omakorda lapse üliaktiivsust.Siinkohal teame juba,et vanem on lapse käitumismustriks ning kui vanem on närviline ja karjub,siis laps järgib kõike seda ning peab seda normiks.Eriti probleemseks etapiks saab olema lasteaed ja kool,kus laps peab teiste lastega suhtlema ning kui ta seda ei oska viisakalt ja normi päraselt teha,tembeldatakse laps probleemseks.Siinkohal eriti tähtis on hüperaktiivne laps,kuna kasvatajatel ja õpetajatel on niigi raske sellise häirega toime tulla,oleks omakorda vanemate poolt karuteene oma lapsele häire süvendamine.Samas saan aru vanematest,kelle lapsele ei ole veel diagnoosi pandud ning vanem lihtsalt ei mõista,miks ta laps teda nii öelda kiusab
.28 KASUTATUD KIRJANDUS………………………………………………...29 SISSEJUHATUS Liikumine on lapsele väga omane eneseväljendusviis ning füsioloogiliselt loomulik ja lõbus tegevus. Laps sünnib tema jaoks juba valmis maailma. Sünnimomendist saab alguse tema kui isiksuse areng nii füsioloogilisel, emotsionaalsel, sotsiaalsel kui ka intellektuaalsel tasandil. Last tema arengus mõjutavad koolieelsel perioodil paralleelselt kodu (perekond) ja lasteaed ( Reinap 1992 ). Missuguseid elamuslikke kogemusi kogeb laps liikumiskasvatuses kodus ja enda lähiümbruses ning kodu ja lasteaia vahel saavad suurel määral mõjutama lapse minapilti ja eneseväärikustunnet ka edaspidises elus. Lapse kehaline ja vaimne areng on omavahel tihedalt seotud. Teema valik sai määravaks minu jaoks eelkõige sellepärast, et olen ise muusika- ja liikumisõpetaja ning liikumistegevused pakuvad rohkesti
närvisüsteem, mis juhib teiste organite arengut ja hakkab tuksuma südamealge; 5) kujuneb loode, kes sarnaneb väliselt inimesega; 6) emaka lihaseliste kokkutõmmetega algab sünnitus. 4.Idulase ja loote staadium; erinevused. 5.Inimese sünnijärgse arengu etapid, kliiniline ja bioloogiline surm. 0-1a imikuiga: kaal kasvab kiirelt, ajuareng sõnades ja kõnnakus, õrn nahk, nutmine, tähtsaimaks ema, tekkivad hambad, lihased tugevnevad. 1-12a lapseiga: mängimine, lasteaed, kool, õppimine, jäävhambad, jätkub kiire kehaline ja vaimne areng õpib liikuma, kõnelema, lugema, kirjutama, arvutama. 12-18a murdeiga: teised sugutunnused, tujukus, sõbrad, probleemid, kiire kasv. 18-21a noorukiiga: jätkub kehaline areng (aeglustub), lõpuks on organism vaimselt ja kehaliselt välja kujunenud, arenetakse täiskasvanuks. 21-...a täiskasvanuiga : 21 60a küpsusiga: organismi kujunenud, rohkem ei muutu; võimed arenevad maksimumini; lõpuks
Samuti suurenesid sel aastal töö- ealiste puuetega inimeste toetused 30% võrra." Uskudes sotsiaalministrit on lootust, et erivajadustega inimestega arvestatakse üha rohkem, luuakse üha rohkem tingimusi täisväärtuslikuks eluks tervete kõrval. Kasutatud kirjandus: 1. Allik, J., Rauk, M. Psühholoogia gümnaasiumile, 2006 2. Almqvist, F., Ebeling, H. jt. Laste ja noortepsühhiaatria, 2004 3. Eripedagoogika alusharidus nr. 27, märts 2007 4. Laps ja lasteaed, lasteaiaõpetaja käsiraamat, 2005 5. Neare, V. Varajane sekkumine, Tea ja toimeta nr.32
autoriteeti, häid rollimudeleid; · Püstita lapse jaoks eesmärgid; · Säilita huumorimeel; · Ole läheduses, aga jäta ruumi. Lapsed vajavad paindlikkust ja järjekindlust; 4 · Leia aega, et olla oma lastega koos. Kasutatud allikad http://www.siilats.com/psych/freud%20ja%20sisse.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Erik_Erikson Laps ja lasteaed. Lasteaiaõpetaja käsiraamat. Tartu 2005 Lapse arengu hindamine ja toetamine. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Tallinn 2009 Üldoskuste areng koolieelses eas. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Tallinn 2009 5
Rühmas võiks olla nn roheline nurk - vaadelda loodusraamatuid või -pilte, uurida pikemaajaliste katsete käiku jne. Nõuded ruumile: tuleb hoolega jälgida ruumi õhutatust, valgustust ja mööbli otstarbekust. Õuealal on pidevalt võimalik jälgida ilmastikunähtusi, aastaaegade vaheldumisega seotud muutusi looduses, taimede kasvamist ja arenemist ning erinevate liikide kooselu.Seetõttu võiks iga õpetaja või vähemalt iga lasteaed oma õuealale kujundada oma õpperaja, millel on kindlad vaatluspunktid - õpetataks lapsi loodust märkama ja uurima ning selle muutusi tähele panema ning vastastikuseid seoseid mõistma. Igapäevases ja tuttavas olukorras on laste tunded ja taju kõrvaliste tegurite poolt vähem eksitatud. Õues tehakse rohkem ja räägitakse vähem. Õppekäigul peaks arvestama, et see nõuab pikemat ja põhjalikumat ettevalmistust.
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond Piret Kala PEREKONNA TÄHTSUS LAPSE KASVUKESKKONNAS Essee Õpperühm: TPALB-1KÕ Tallinn 2015 Üldjuhul vaadeldakse arengukeskkonnana perekonda, kaaslaste rühma ning elukeskkonda. Lapse esmaseks ja samas ka kõige mõjuvõimsamaks ning spetsiifilisemaks arengukeskkonnaks ja –faktoriks on kahtlemata perekond. Eakaaslaste ja muu koduväliste arengukeskkonna mõju lisandub alles hiljem. (Krull 2000) Alates keskajast on lapse kasvukeskkond muutunud järjest turvalisemaks ja sõbralikumaks. Läbi järgnevate sajandite kasvatati lapsi küll karmilt ja neist püüti vormida korralikke inimesi, aga neile sai järjest enam osaks ka siirast hellust. Aga alles 1900ndatel aastatel seati kasvatusele eesmärke, mis toetasid lapse oma isiksuse arengut. Tänapäeval näeme last juba väärika indiviidi...
Sellistel lastel on suurenenud nõgusus ehk lordoos selgroo alumises osas (nimmeosas) ning suurenenud küür ehk küfoos ülemises osas (rinnaosas). Rühi parandamiseks harjumusliku asendi või nõrga lihaskonna korral on kasulik eelkõige rohke liikumine ja lapse kehaasendi jälgimine. Väike laps ei suuda ise veel teadlikult oma kehaasendit jälgida ning seetõttu vajab ta vanema abi. (Soopõld) Kasutatud kirjandus Karvonen, P. (2007). Liikumisrõõm. Ilo. Kivi, l. S. (2005). Laps ja lasteaed. Tartu: Atlex. Luuri, J. (31. jaanuar 2013. a.). Lapse kehalise minapildi kujunemine. Allikas: teatoimeta: http://www.teatoimeta.ee/Lapse_kehalise_minapildi_kujunemin_763.htm Niiberg, T. L. (2007). Laps läheb lasteaeda. Tartu: AS Atlex. Soopõld, T. L. (kuupäev puudub). Lapse füüsiline areng. Lapse Areng. Varava, L., & Hermlin, K. (kuupäev puudub). Lapse motoorne areng. rmt: L. Varava, & K. Hermlin, Lapse rühi kujundamine.Tervise Arengu Instituut (lk 7). Ecoprint AS.
algab juba sõimerühmas lapse arengu jälgimisest ja hindamisest (Lilleoja, 2012). Vajadusel kaasab õpetaja arengu jälgimise ja hindamise protsessi ka spetsialistid. Saadud info kohaselt saab aimu, millise erivajaduse alaliigiga on tegemist ning millised on lapse vajadused ja edasised tegevusplaanid. Erivajadusega laps vajab arendamiseks eritingimusi: spetsialistid, teenused, abivahendid ja erinev arendustegevus (Häidkind, Kuusik, 2009). Kõiki neid eritingimusi ei suuda lasteaed üksi pakkuda, selleks peab kaasama mitmeid vastavaid huvigruppe: erialaspetsialistid väljaspool lasteaeda, nõustamiskomisjonid, perekond. Mil viisil vastavat koostööd korraldatakse, sõltub lasteasutuse juhtkonnast, kohaliku omavalitsuse võimalustest, meeskonna liikmetest ja erivajadustega lapse eripärast arendustegevus (Häidkind, Kuusik, 2009). Mida ulatuslikum on lapse erivajadus, seda suurem peaks olema temaga tegelev meeskond (Häidkind, 2007).
Mitmusliku sisuga ainsuse omastav Mitu omastavalist täiendit: (tikutoos, raamaturiiul, elu ja surma küsimus marjakorjamine). vase ja tina sulam ooperi- ja balletiteater hinna- ja turupoliitika. Vahel kolm või enam tüve (aedviljakonserv, jalgpallikohtunik, laevaremonditehas, kingsepatöökoda, allmaaraudteejaam). Kokku: lasteaed, naistepäev, meestesärk, noorteõhtu, häälteenamus, keeltekool, käterätik, maadeuurija, meeltesegadus jt – kaks silpi, omaette tähendus. Pikemad kindlakskujunenud ühendid (hingedepäev, surnutepüha, pühadekaart, rahvastepall, saadikutekoda, teenetemärk, vanadekodu, võõrastemaja). Sageli on parem ainsuse omastav: loengute sari: loengusari lihaste põletik: lihasepõletik pisikute kandja: pisikukandja autode hooldus: autohooldus
teadmisi, mida on võimalik tunnetada. Õppetöös kasutatakse ja puudutakse kõike nelja elementi maa, õhk, vesi, tuli. Eurütmia tuleb kreeka keelsest sõnast ja tähendab ilusaid harmoonilisi liigutusi. Selliseid tunde tehakse lastele kord nädalas 15-20 min. Lapsed saavad kujutada end erinevate asjade ja olenditena ja liiguvad vastavalt. Loetakse luuletusi ja räägitakse muinasjutte. Elatakse ja näideldakse erinevaid emotsioone. See omakorda toetab kõnearengut. Steineri lasteaed ei valmista mitte ainult kooliks ette vaid eluks üldse. Kooliks ettevalmistumise alla peetakse silmas sotsiaalset, füüsilist ja vaimset arengut ja sellega tegeletakse kogu lasteaia aja vältel. Kujutlusvõime on lugemaõppimise eelduseks. Fantaasia ja kujutlusvõime arendamine paneb aluse loovusele.
HARIDUSSÜSTEEM SUURBRITANNIAS Ainealane uurimistöö TALLINN 2011 SISUKORD Sisukord.................................................................................................................2 1. Sissejuhatus............................................................................................................3 1.1 Teema aktuaalsus, eesmärk, ainestik...............................................................3 2. Suurbritannia hariduse ajalugu..............................................................................4 3. Haridussüsteemi jooned Suurbritannias.................................................................6 3.1 Algkool............................................................................................................6 3.2 Keskkool..........................................................................................................6 3.3 Hin...
12-15 Junior middle school Yes 6-12 Primary school põhiharidus, kõrgemharidus ja täiskasvanu haridus. Kohustuslik haridusseadus on ette määranud et iga laps peab saamavähemalt 9 aastat haridust. Põhiharidus Hiina põhiharidus hõlmab eelkooli haridust, esmast ja teist haridust. Eelkool, lasteaed võib kesta kuni 3 aastat, kus juures lapsed lähevad sinna juba kolme aastaselt, kuni kuue aastaseks saamiseni siis nad tavaliselt lähevad alkooli. Nende akadeemiline aasta on jagatud kaheks semestriks. Teiseastme haridus on jagatud akadeemiliseks teise astme hariduseks ja erialane/kutse/tehniline teiseastme haridus. Akadeemiline teiseastme haridus on ära määratud algkooli tulmuste põhjal. Madalama tulemusega
Enesehinnang Mis nähtus on enesehinnang? -See on arvamus/kujutlus endast. Minapilt. Mis aitab enesehinnangut kujundada? - Teised inimesed - Enda oskused/teadmised - Läbielamised Enesehinnang on ...osa kasvutööst Ühiskond muutub järjest keeruisemaks ja väljakutsuvamaks. Uute ohtude ja pingetega puutuvad kokku ka lapsed Enesehinnanu toetamine ja selle tõstmine on tähtis eelkõige sellepärast, et korras, hea enesehinnang aitab kujuneda tasakaalukaks inimeseks. Lapse kasvades areneb ja kujuneb ta minapilt. Temperament Erineva temperamendiga inimesed käituvad erinevalt Kui neid oskuslikult toetada, võib igaühest kujuneda end väärtustav, endaga rahul olev inimene,, kes on end leidnud ja on isikupärane. Eneseväärikustunne on selgroog, mis aitab elus tuultele ja tormidele vastu seista. Laps, kellel enesehinnanguga on ..kõik korras, on omaenese nahas rahul ..ta on rahul sellega, milline ta on ..ta teab, mida teeb ja saavutab oma eesmärgid ...
ravida. Samuti on sellega seotud erinevad probleemid nt. hammastega, halb nägemine ja kuulmine ning mitmeid teisi defekte. 12 Kasutatud kirjandus · Mida oodata: esimene eluaasta, H.Murkoff, A. Eisenberg ja Sandee Hathaway, õenduse magister, teaduskonsultant: Sharon Mazel, 2003. · Mis on vaimupuue? Eest Vabariigi Sotsiaalministeeium, 1993. · Laps ja lasteaed, lasteaiaõpetajate käsiraamat, L. Kivi, H. Sarapuu, 2005. · Lapse terviseentsüklopeedia, P. Abrahams, 2006 · Õpiraskustega lapsed, M. Flynn, P.Flynn, 1998. · http://et.wikipedia.org/wiki/Downi_s%C3%BCndroom#Prognoos · http://www.inimene.ee/? disease=d&sisu=disease&did=468&idr=OVz64f1t6V7OKkbi8oms4snflu1 13
Leelo Tungal Kaisa Lohu KELA 1 AÜ Eesti luuletajanna, tuntud lastekirjanik ja tõlkija Leelo Tungal on sündinud 22. juunil 1947. aastal Tallinnas Ruila kooliõpetajate perekonnas. 1962. aastal lõpetas Ruila 8- klassilise kooli, millele järgnes koolitee Tallinna 42. Keskkoolis. L. Tungal on lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia erialal 1972. aastal. On töötanud paljudes erinevates kohtades: Ruila 8.-klassilises koolis eesti keele õpetajana, Tallinna 36. Keskkoolis samuti õpetajana, erinevate ajakirjade ,,Pioneer" ja ,,Täheke" toimetustes, filmilaenutuskontori korrektorina, väljaande ,,Meie repertuaar" toimetajana, Nukuteatris kirjandusala juhatajana, ajalehe ,,Eesti maa" kultuuritoimetajana. Alates 1994. aastast ajakirja ,,Hea Laps" peatoimetaja ja seda siiamaani. On ka MT...
Alus-, põhi- ja keskharidus Üldharidus hõlmab alusharidust, põhiharidust ja keskharidust. Kõikidel haridusastmetel toimub õppetöö ühtse riikliku õppekava alusel, millest lähtudes kujundab iga õppeasutus oma õppekava. Alusharidus loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja valmistab lapsed ette kooliks. Alusharidust saab omandada eelkooliealistele mõeldud lasteasutustes. Nendeks lasteasutusteks on: lastesõim (kuni kolmeaastastele lastele), lasteaed (kuni seitsmeaastatele lastele), erilasteaed (kuni seitsmeaastatele erivajadustega lastele) ja lasteaiaga ühendatud algkool või põhikool. Põhiharidus on kõigile aga kohustuslik üldharidusmiinimum. Põhiharidust on võimalik omandada kolme erineva riikliku õppekava alusel: põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava (normintellektiga õpilased), põhihariduse lihtsustatud (abiõppe) õppekava (kerge vaimupuudega
Suurema osa käitumisest õpime tahtmatu õppimise käigus, siia alla käib ka käitumismustrite ja väärtushinnangute omandamine. Psühholoog Riina Türkeli sõnul käitub laps kellest kodus hoolitakse ja kelle vajadustega on arvestatud üldjoontes paremini kui laps keda ei mõisteta ja keda ignoreeritakse. Kuid kehv kodupoolne toetus, kitsad majanduslikud olud ja impulsiivsem reageerimine pole alati käitumishäirete ainupõhjustajad. Oma suurt osa mängib ka lasteaed, kool ja eakaaslased. See on see keskkond, millel on võimalus geneetilisi eelsoodumusi kas leevendada või hoopis võimendada. Esimesed käitumisprobleemide alged saavad alguse juba lasteaias, kuid enamasti ei pöörata sellele suuremat tähelepanu, välja arvatud eriti ekstreemsetel juhtudel. Arvatakse, et väikesed lapsed on impulsiivsemad ja kuna tavaliselt ilmnevad käitumisprobleemid poistel, siis üldlevinud arvamuse kohaselt ongi poisid ju ühed parajad marakratid
Rühmas võiks olla nn roheline nurk - vaadelda loodusraamatuid või -pilte, uurida pikemaajaliste katsete käiku jne. Nõuded ruumile: tuleb hoolega jälgida ruumi õhutatust, valgustust ja mööbli otstarbekust. Õuealal on pidevalt võimalik jälgida ilmastikunähtusi, aastaaegade vaheldumisega seotud muutusi looduses, taimede kasvamist ja arenemist ning erinevate liikide kooselu. Seetõttu võiks iga õpetaja või vähemalt iga lasteaed oma õuealale kujundada oma õpperaja, millel on kindlad vaatluspunktid - õpetataks lapsi loodust märkama ja uurima ning selle muutusi tähele panema ning vastastikuseid seoseid mõistma. Igapäevases ja tuttavas olukorras on laste tunded ja taju kõrvaliste tegurite poolt vähem eksitatud. Õues tehakse rohkem ja räägitakse vähem. Õppekäigul peaks arvestama, et see nõuab pikemat ja põhjalikumat ettevalmistu st.
Loomulikult tahab iga lapsevanem oma lapsele head ja muretut lapsepõlve, mis paraku ei tähenda seda, et laps võib täiesti süüdimatult ja vastutustundetult, ilma igasuguste kohustusteta päevad läbi ringi joosta ja mängida. Ema-isa enda kohustus on last kasvatada ja suunata tema moraali normatiive ning vastutus- ja kohusetunnet, arendada last, anda juhiseid, kuidas tuleks ja kuidas mitte teatud olukordades käituda. Tänapäevases ühiskonnas on lasteaed koht, kuhu laps jätta sellal, kui ise tööl ollakse. laps on siis täiskasvanute järelvalve all ning talle antakse teatud määral arendavat tegevust. See 12 tegevus aga ei asenda mitte mingilgi määral vanemlikku tegevust lastega. Lasteaias antakse ka koduseid tegevusi, mis lapsel tuleks ära teha koos vanemaga.
Laev Allure of the Seas M/S Allure of the Seas on Oasis-klassi kuuluv alus, mis ületab pikkuselt oma sõsarlaeva , Oasis of the Seas`i, 50mm ehk kõigest 5cm, asetades ta maailma kõige suuremaks kruiisilaevaks. Valmistati see meie põhjanaabrite juures Soomes. Valmis ta aastal 2009. Hinnaks kujunes 1,2 miljardit dollarit. Mida kõike see ujuv linn endas hõlmab? Olemas on amfiteater, mitmed basseinid, kasiino, hulk restorane, baare ja kaupluseid. Lastevanematele on olemas lasteaed, kuhu panna oma väiksed lapsed. Samuti on liuväli, korv-, võrk- ja golfiväljak, 2 mägironimisseina, 2 surfisimulaatorit, täisvarustuses jõusaal, 700 meetrine jooksurada ja spaa. Laeval on park 56 puuga ja enam kui 12 tuhande taimega. Pargis on hulgaliselt müügikohti, sealhulgas niinimetatud tõusu ja mõõna baar, mida saab tõsta ja langetada 3 teki võrra. 11 Ainukordsed atraktsioonid:
viia läbi arenguvestlus perega. Erinevalt tavarühmadest on lapsega tegelev meeskond suurem ning esimesel arenguvestlusel on vajalik kõikide meeskonnaliikmete osalemine, et perele oma valdkonda ja rolli tutvustada. Mida suurem on lapsega tegelev meeskond, seda enam on vajalik, et meeskonna tegevust koordineeriks eraldi inimene. Arenguvestluse tulemusena tuleb panna paika pikaajalisemad ja lühemad eesmärgid, mille suunas lasteaed erivajadusega lapse arengut toetades liigub. Läbi tuleb arutada ka töövormid, näiteks lepitakse kokku individuaalse arenduskava vajadus, milliseid teenuseid saab pakkuda lasteaed ja mida on vaja perekonnal lisaks teha või kust abi saada. Seega on nii tava- kui ka sobitus- ja erirühmades vajalik kõigepealt lapse arengutaset hinnata, seejärel olukorda arutada lasteaiatöötajatel omavahel ning koos lapsevanemaga.
vastuolus. Sellest hoolimata on kõikidel ôpilastel vôimalus osa vôtta konfessioonide usuôpetuse või vaba kristliku õpetuse tundidest. Steinerkooli korraldus ja struktuur. Haridusastmed sõltuvad lapse vanusest ning arvestavad vastavas vanuses oleva lapse vajadusi. Ehkki kool moodustab ühe terviku, on astmeline jaotus põhjendatud. Selle aluseks on inimese areng 7 aastaste tsüklitena. Kolm selgelt eristatavat kooliastet järgivad lapse arengu etappe. Milleks on: 1. Lasteaed ehk eelkool lapsed alustavad 4 või 5 aasta vanuselt ning jäävad sinna kuni 6 aastaseks saamiseni. Vaba mäng on tegevus, mille kaudu koolieelses eas inimene saab ennast leida, järele proovida ja ära tunda. Inimeseks saamise juures on see ülioluliseks. Mulle meeldib, kuidas neid vaba mängu juures suunatakse. Lapsi lastakse eksida, kuid kunagi ei halvustata. Hinnanguid ei anta, küll aga juhitakse lapse tähelepanu rahulikult sellele, millised on tema teo tagajärjed. 2
Kool Rakvere vald referaat Nimi VPG 2011 Omavalitsuse nimi ja asukoht geograafiliselt Rakvere vald asub Põhja-Eestis, Lääne-Virumaal. Lähemad naabrid on Haljala, Sõmeru, Vinni, Tamsalu ja Kadrina vallad ning Rakvere linn. Suurus. elanike arv Valla territoorium on 127,7 km2, seal asub 19 küla ja üks alevik. Elanikke on vallas 01.01.2010 seisuga 2228 inimest. Rakvere linnas on 16913 Omavalitsuse juht Omavalitsuse juht on Aivar Aruja. (Toomas Rajamäe) Omavalitsuse volikogu koosseis Volikogu esimees Toomas Rajamäe Aseesimees Marek Stern Volikogu liikmed Viktor Aaver Mare Al...
haigused( punetised ja toksoplasma eluohtlikud), meelemürgid Laps annab emale: jääkained, süsihappegaas,hormoonid, vesi. Abort raseduse katkemine, Eestis ~12 nädalani. Pereplaneerimine: 1) kondoom 90% 2)Hormoontabletid 80% 3)Spiraal 70% 4) Füsioloogiline meetod 50% 5) Katkestatud suguühe 20% ELUETAPID : 0-1a imikuiga : kaal kasvab kiirelt, ajuareng sõnades ja kõnnakus, õrn nahk, nutmine, tähtsaimaks ema 1-12a lapseiga : mängimine, sotsialiseerumine, lasteaed, kool, õppimine, jäävhambad 12-18a murdeiga : teised sugutunnused, tujukus, sõbrad, probleemid, kiire kasv 18-21a noorukiiga : kasv peatub, valikud 21-...a täiskasvanuiga : (21-36a varane küpsus : töö, lapsed, pere.36-60a hiline küpsus : karjäär, keskeakriis.60-75a elatanuiga : pension, tervise halvenemine.75-90a vanuriiga.90-...a raugaiga) Surm 1) Kliiniline 5-6min, võimalik elustada, keha lõtv 2)Bioloogiline ei saa elustada, keha kange ja külm, koolnulaigud.
Ains om olev täiendsõna, Raamaturiiul, mis on sisult mitmuslik puukoorem pingirida Kuude ja ilmakaarte Jaanuarikuu, aprilliilm, nimetused idanaaber Mitmuse om olev täiendsõna, Võõrastemaja, Mitmuse omastavas olev Vigade parandus, mägede kui väljendatakse omaette vanematearmastus, täiendsõna tipud, puude oksad kindlakskujunenud mõistet vanadekodu, lasteaed, käterätik, teadetetahvel OMADUS-, ARV-, ASE- JA MÄÄRSÕNA + NIMISÕNA Omadus-, arv-ja asesõna, kui Suurlinn (suur linn), omadus-,arv- ja asesõna Suur tuba, kolmas raamat, tolle need koos nimisõnaga pikkpoiss(pikk poiss), (esimene sõna käändub) aja, oma aja, selle aja, teist
Kindlaid asitõendeid nende vastu pole . Ühel päeval kui Berta Michelle lateaeda viis , märkas ta et Yanne ning Marie olid kuidagi erakordselt närvilised . Berta ei hakanud neilt põhjust pärima , jättis Michelle lasteaeda ning suundus tööle , nagu igal harilikul tööpäeval . Michelle oli olnud juba mitu tundi lasteaias , kuid ühtegi last polnud peale teda tulnud . Yanne ja Marie olid saatnud kõigile teistele peale Berta kirja , et lasteaed on täna suletud . Michelle oli väga arukas ning rahulik laps . Ta ei hakanud midagi pärima , vaid ootas et kasvatajad ise selgitama hakkaks . Peale pikka vaikust seisis Yanne äkitselt Michelle kõrval , ning jälgis teda hoolega . Michelle kaelas oli kaelakee , mis maksis üle mitme saja tuhande , mille Marie ja Yanne olid juba ammu kavatsenud endale saada . Michelle oli seda kaelakeed väga hoolega hoidnud , sest selle kinkis talle tema isa . Nüüd otsustasid Yanne ning Marie
hierarhilisele struktuurile ja kalduvust autokraatliku juhtimisstiili poole, siis uuem mõtteviis arvestab pidevate muutustega, eelistab võrgutaolist struktuuri ja eelistab autokraatset juhtimisstiili. Oma töös püüan lahti mõtestada oma organisatsiooni juhtimisstiili Golemani juhtimisskaalal. Lisaks vaatlen grupi arengufaase Wilfred Bioni käsitluses (Krips 2010). xxx Kooli juhtimisstiilid Koolist üldiselt Kool tegutseb lasteaed põhikoolina, kus töötab 16 kooliõpetajat ja 4 lasteaia õpetajat, koolitöötajaid 7. Koolis käib 50 last ja 20 lasteaia last. Kooli juhtimine toimub kahel tasandil: kooli direktor üldine juhtimine ja õppejuht, õppetööga seonduvad probleemid. Mõlemad juhid on ametis esimest aastat. Eelnevat töö kogemust juhtidena ei oma. Organisatsiooni arvamus juhtide tööst Selleks, et paremini mõista organisatsioonis juhtide käitumist ja rahuolu, viisin läbi
Tootsi Lasteaed- Põhikool Võhandu jõgi Referaat Autor: Maris Ennusaar Klass: 9. klass Detsember 2012 Asukoht Võhandu jõgi Muud nimed: Pühajõgi, Väike-Võhandu jõgi (lähtest kuni Vagula järveni); Suur-Võhandu, Voo jõgi (Vagula järvest väljumisest kuni suudmeni). Pühajõe eri osade kohalikud nimed: Alaküla oja (lähtest kuni Jõksi järveni), Ritsike, Lajavangu, Kärgula, Linnamäe, Osula, Sõmerpalu jõgi. Eesti pikim jõgi, paikneb Kagu-Eestis Põlva ja Võru maakonnas ning omab arvukalt lisajõgesid. Algab Saverna külast 0,5 km edela pool ja suubub Lämmijärve. Pikkus 162 km, valgala 1420 ruutkilomeetrit. Suurem osa jõe ülemjooksust asub Otepää kõrgustiku idaosas, ülemjooksu alumine ja keskjooksu ülemine osa Võru orundis, keskjooksu alumine osa ja alamjooksu alumine osa Peipsi nõos. Lisajõgede (Rõuge, Iskna) kaudu hõlmab jõgikond ka osa Haanja kõrgustikust. Lähte...
elluviimise eest Valitsemisinstitutsioonide tunnused: *Neil on kindel sisemine struktuur ja hierarhia *Nad moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks *Nad saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest *Nende töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud (avalikud teenistujad) EV 7 põhiseaduslikku institutsiooni: * Kool * Vallavalitus * Lasteaed * Kaitsevägi * Televisioon *Politsei * Haiglad Avalik haldus/haldusjuhtimine: Avalik haldus-riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke. Esikohale tõusnud sotsiaalkindlustusamet, maksuamet. Valitsemises väiksem tähelepanud sõjavägi, politsei, vanglad. Avalik-õiguslikud institutsioonid EV-s: Paljud ei allu otseselt riigile (mõnele ministeeriumile), vaid
Esimesena lugesin Peter K. Smithi, Helen Cowie, Mark Blades'i raamatut "Laste arengu mõistmine". Raamatu tegid huvipakkuvaks arvukad näited ja lastega läbiviidud katsed. Järgmisena tutvusin raamatuga, milleks oli Dorithy Einoni "Meie tark laps". Selles raamatus on palju õpetlikku lapse arengu kohta ning soovitusi, milliseid mänge mingis eas mängida. Raamatut oli kerge lugeda. Kolmandana valisin Toivo Niibergi ja Mare Linnase "Laps läheb lasteaeda" ning seda seepärast, et tavaliselt on lasteaed esimene keskkond väljaspool kodu, kus laps pikema aja päevast veetma peab. Eelnevalt olin juba lugenud Johan Huizinga teost "Mängiv inimene" - kultuuri mänguelemendi määratlemise katse. Samuti tutvusin mitmete erinevate materjalidega internetikeskkonas. Referaadi alateemad olen valinud just sellised, mis aitavad mul mõista mängu olemust. Püüdsin jääda etteantud mahu piiridesse ja teha lühidalt ja kokkuvõtlikult ülevaate mängu tähtsusest lapse arengus.
Alkohoolseid jooke on keelatud tarvitada avalikus kohas, välja arvatud nendes kohtades kus teostatakse alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarvitamiseks. Sellistes kohtades, kus müüakse alkohoolseid jooke kohapeal tarvitamiseks, võib tarvitada vaid samast müügikohast ostetud alkohoolseid jooke. TUBAKATOOTED (1): Suitsetamine on keelatud: 1. laste hoolekandeasutuse ruumides ja asutuse piiratud maa alal; 2. Koolieelse lasteasutuse, lasteaed algkooli, algkooli, põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, huvialakooli, avatud noortekeskuse või noorte ja projektilaagri ruumides ning nendega piiratud maa alal; TUBAKATOOTED (2) 3. Apteegi ruumides; 4. Ettevõtte tootmis ja laoruumis; 5. Kaupluse ja rändkaupluse müügisaalis; 6. Toitlusettevõttes, välja arvatud suitsetamiseks ettenähtud kohas; 7. Sportimiseks ettenähtud ruumis; 8. Riietusruumis ja tualettruumis, kui need ei
Loodus:Sakala kõrgustik,Soomaa,Soomaa rahvuspark,Viljandi järv,Võrtsjärv Pindala: 3422,49 km² Elanikke: 49 255 (1.01.2012) Maakonnalinn: Viljandi Marsruut: JõhviTartuValga/Tee nr 3 266 km, 4 tundi ja pausid Ajakava: tulek 06.00- 10.00 tagasi 17.00-21..00 Objektid: Abja-Paluoja muuseum Muuseum asutati aastal 1999. Alalises ekspositsioonis on stendid ja vitriinid - muinasaeg, mulgid, kultuurielu, haridus, postiteenistus, tuletõrje, lasteaed, sport, haigla, raamatukogu, teedevalitsus, linavabrik, piimatööstus, mõisad, jt. Muuseum asub endises Panga /Postkontori hoones. Abja Mõis Varasemad teated Abja mõisa (Abia) kohta pärinevad aastast 1504. 17. sajandil kuulus mõis von Fersenitele, pärast Põhjasõda oli see Carl Magnus von Posse valduses. Selle Rootsi päritolu perekonna käes püsis Abja kuni 1780. aastani, mil haldusõigus maanõunik Carl Magnus von Posse poegadelt nende õemehele Friedrich Adolph von
Oma sünnimaja ema ei mäleta, sest vanemad kolisid päris mitu korda. Minu ema peres oli neli inimest, minu vanaema Riina ja vanaisa Urmas, minu ema ja ema vend Tauno. Oma lapsepõlve mäletab ema alles Rakverest, kuigi pere elas veel enne seda Kohtla-Järvel. Kui ema Rakveres elas oli tema naabriks Feeliks Kark,kes käis neil päris tihti külas ja kellega oli tore nädalavahetustel mängida. Nädala sees käis aga ema Lasila laste- aias, see oli selline lasteaed, kus esmaspäeva hommikul viidi sind lasteaeda ja alles reede õhtul said koju. Hiljem sai ema aga Rakverre Lille tänavale lasteaeda. Mängukaaslasteks oli omast majast paar aastat vanem vene perekonnast üks tüdruk ja paar maja edasi lasteaia rühmakaaslane, kellega sai koos mängitud. Peamiselt mängiti ikka nukkudega kodu, muidugi ka juuksurit, sest kõigil olid pikad juuksed. Eriti hästi on aga emale meelde jäänud üks õnnetus. Lille tänava lasteaias olid,
Võrumaa Kutsehariduskeskus LEELO TUNGAL Referaat Sisukord 2 Sissejuhatus Leelo Tungalt tuntakse kui Eesti luuletajannat, tuntud lastekirjanikku ja tõlkijat. Ta sündis 22. juunil 1947 aastal, Tallinnas Ruila kooliõpetajate perekonnas. Ta abiellus helilooja Raimo Kangroga ning nende peres kasvab kolm tütart. Tungla hariduskäik algas 8- klassilises koolis ja jätkus Tallinna 42. keskkoolis. Lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1972. aastal eesti keele filoloogia erialal. Vaatamata tema kõrgharidusele on töötanud ta väga paljudes eri kohtades, alustas oma töökäiku Ruila 8.-kl kooli eesti keele õpetajana, pürgides aina kõrgemale, töötas ta ka Tallinna 36. Keskoolis eesti keele õpetajana. Töötanud on ajakirjade "Täheke" , "Pioneer" , "Eesti Maa" ja "Hea laps" toimetajana, 1981- 1984 oli Tungal Eesti Riikliku Nukuteatri juhataja. Tuntuks saanud on ta oma vabakutselise kirjaniku tööga. Alates 1979. aprillist kuulu...
oma lapse tugevad küljed, mitte heita meelt, kui tema laps on sõbranna omaga võrreldes masendavalt keskpärane või sootuks vähem arenenud. Kõik, kes on kokku puutunud andekate lastega teavad, ühelt poolt on nad kerged lapsed. Veidi lähemal läbikäimisel selgub, et nad on hoopis haprad lapsed, kellele on kerge liiga teha. Kõige tihedamini võivad esineda murekohad väljaspool kodu olgu selleks kohaks kas kool või lasteaed. · Õppetööga seotud mured. Ebaühtlase tasemega klassis tavaliselt õpitakse just laisklemist ja unistamist sest koolitöö ei pakku neile piisavalt väljakutset. · Läbisaamine koolikaaslastega on ka üks mure koht sest võib esineda kadedust. · Raskused mängukaaslaste leidmisel. Tihti jäävad andekad lapsed üksi sest enda sarnast mängukaaslast on raske leida. Andekad lapsed eelistavad lärmakatele mängudele lugemist ja sportmängudest sageli kindlate reeglitega mänge.
PERIOOD: 19 sajandi viimane veerand Iseloomustus: Eesti lastekirjanduse areng on tugevate saksa kirjanduse mõjutustega. Oluline osa on tõlkekirjandu ne ja lasteraamatute väljaandmine (vaimulik ja ilmalik). Iseloomulikud jooned: puhtõpetusliku eesmärgiasetusega luule ja proosa, kuid hakkas tugevnema Esmakordselt tunnistati lastekirjandust, kui omaette nähtust, mida püüti lahti mõtestada, teoreetilis Kirjanikud Tegevus Olulisus / iseloomulikkus Juhan Liiv Luuletaja ja jutukirjanik. "Sakala" -lastele peaks kirjutama küpses eas kirjani- 1864-1913 kud. Rõhutas lastepärasust, tegelaste ja keelekasutu- se lihtsust, luulelisust ja vooruslikkust. Romaanid ja luulet...
AJA VAIM JA LAPSEPÕLV Kodu vastuseis ja vastukaja Perekond ei tooda endale toitu jm eluksvajalikku, vaid ainult tarbib seda. Primaarkogemused on asendatud sekundaarkogemustega. Traditsiooninormidest loobumine on toonud ebakindluse ja autoriteedi purunemise. Täiskasvanu ja lapsemaailma vaheline joon on ebaselge. Individualism ja privaatsusvajadus on suurenenud. Laste elu on lasteaed ja kool, mitte niivõrd enam kodu. Mäletusi Paradiisiaiast Last ümbritsevad värvid olgu mahedad ja soojad, hääled rahulikud ja harmoonilised, vormid pehmed ja ümarad ning kodumiljöö moraalne. Lapse läheduses tuleb elada elamisväärset elu, toimeta arukalt ja närvitsemata. Jonniva lapsega tuleks olla kannatlik ja enesekindel. Väga raske on leida keskteed lapse haavamise ja liigse tunnustamise vahel. Ta ei tohi tunda end maailmanabana, kuid mitte ka
Teooriates välja toodud aspekte saame aga meie, lasteaiaõpetajad oma töös arvestada. 17 ALLIKAD Cowie, H., Blades M., Smith, P.K. (2008). Laste arengu mõistmine. Neljas väljaanne. Tallinn: TLÜ Kirjastus. Elkonin, D.B. (1978). Mängu psühholoogia. Moskva: Pedagoogika, (vene keeles). Elkonin, D.B. (1999). Mängu psühholoogia. Moskva: Vlados ,(vene keeles). Kivisalu, K.(2005). Miljon mängu eest. Pere ja Kodu.4,6-7. Laps ja lasteaed. Lasteaiaõpetaja käsiraamat.(2005). Koost. Kivi, L., Sarapuu, H. Tartu: AS Atlex. Saar, A. (1997). Laps ja mäng. Tallinn: EKK Trükikoda. Salum, M. (1983). Mäng koolieelses eas. Tallinn: Eesti NSV Haridusministeerium. Spivakovskaja, A. (1986). Mäng on tõsine asi. Tallinn: Valgus. Ugaste, A. (2005). Laps ja lasteaed. Lasteaiaõpetaja käsiraamat. Tartu: AS Atlex. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas.(2008). Toimet. Kikas, E. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
www.kv.ee www.city24.ee Vahendajate portaalides Uudiskirjad olemasolevale kliendibaasile Oleme kokku kogunud varasemate klientide ja huviliste e-maili aadressid ( listi on ennast võimalik lisada meie kodulehel). Saadame laiali tutvustava uudiskirja meie projekti kohta. Uudiskirjas toome välja kortermaja välisilme, näidiskorterite pildid, kliendipäevade ajad ja elamurajooni tuleviku (rajatav lasteaed, kõrghaljastust, teised kortermajad). Samuti kõik kontaktid, kellega huvi korral ühendust võtta. Uudiskirjas ei too välja konkreetset maksumust, vaid viitame väga kvaliteetsele projektile koos hinnas sisalduvate lisadega ja palume uudiskirjas vastata küsimusele, mis lugeja meelest 2- toaline korter kortermajas maksab. Vastaja suunatakse elurajooni mikrosaidile. Muud kanalid Pangakontorites on üleval vastavad reklaamiriiulid, kus on väljas infovolidikud elurajooni kohta
lemmiklooma- või muinasjututegelaste pildid. Samuti peaks klassiruumis olema sünnipäeva kalender, mis aitaks lastel meeles pidada seda kõige tähtsamat päeva, mil on oodata ka toredaid kingitusi või muid sünnipäevaga seotud traditsioone. Kõigi eelpool loetletud tabelite juures on oluline see, et laps neid mõistaks. Leian, et Eestis võiks klassi ülesehitus olla veidi tagasihoidlikum, kui näitena toodud lasteaed Ameerikas. Mõtlen siinkohal just värvuste rohkust, kuna liiga kirju keskkond võibmõjuda lapse silmale ja vaimule häirivalt ja ärritavalt. ' Klassis võiks nii õpetajal kui ka lastel olla oma asjade jaoks nimelised hoiukohad, kuhu olulised paberid, joonistusvihikud või tööd kenasti tallele panna, mis aitaks omakorda ka vajadusel asju hõlpsasti üles leida. Erinevate klassitööde arhiveerimiseks võib
d, Livelink, Meridio (Dokumendihalduses ... 2011). GoPro on Eestis sobilik, seda näitab ka tema kasutatavus. Programm on kasutusel näiteks: · Tarbijakaitseametis (http://www.tka.riik.ee/meist/index.php); · Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis (http://www.mkm.ee/); · Võru linnavalitsuses (http://www.voru.ee/); · Tartu linnavalitsus (http://www.tartu.ee/?lang_id=1); · Riigikantseleis (http://www.valitsus.ee/et/riigikantselei); · Võru I Keskkool; · Pääsupesa lasteaed Tartus. GoPro on sobilik nii suurtele kui ka väiksematele asutustele (Dokumendihaldus 2011). Seda näitab ka asjaolu, et tarkvara on kasutusel eri suurusega asutustes, isegi koolides ja lasteaedades. GoPro sobib töötamiseks kõigile töötajatele, kes puutuvad oma töös kokku dokumentidega ja nende saatmise ja sisestamisega. See on lihtne ja loogiline 9 tarkvara, mille mõistmise teeb lihtsamaks see, et seda on võimalik kasutada ka eesti
,,Postimehe" toimetaja K.A.Hermanni laulukooris ja tema majas liikuvas seltskonnatutvus ta muusikaandelise teoloogiateaduskonna üliõpilase Jaan Lellepiga.Vastastikusest kiindamusest puhkenud tunded ajendasid 1885-1886 Haava kirjutama armastuslauale. Need tunded kujunesid tema esimese loominguperioodi tähtsaimaks inspiratsiooniallikaks. Koos luulepuhanguga algas 20-aastasel Haaval tolleaegse haritud naise raske võitlus teenistuse leidmiseks. Tema tööjõudu vajas esialgu ainult lasteaed. Tutvunud seal kasvatustööga, asutas Haava ise väikese kostikodu koolilastele ja andis lisaks eratunde. Samal ajal tegi ,,Postimees" Anna Haava kirjanikunime all 1886. aastal debüteerinud laulikneiu üle maa tuttavaks. ,,Laulu- ja Mängulehes" läksid mitmed tema luuletused juba viisistatult rahva hulka. 1888. aastal ilmus ,,Luuletused" 1, millele kiiresti järgnes ,,Luuletused" 2 (1890) ja hiljem ,,Luuletused" 3 (1897). Soome ajakirjanduses avaldati kõrvuti Koidula luuletustega
tüüpprojektidega. Samas on linna asukoht erakordselt maaliline, võimaldades luua kommunistliku õnne kujundit." Suurelamud hrustsovkad 1950.-60. aastatel rajatud esimene suurelamukvartal, mis paikneb kesklinnas, on hoonesatud viiekordsete tüüpelamutega (nn hrustsovkad). See on planeeritud ajastule iseloomuliku vabaplaneeringulise printsiibi järgi. Elamud paiknevad tänavate suhtes diagonaalselt, kvartali keskel on abihooned, staadion ja lasteaed. Turismiraport Sillamäe linn & Toila vald (Ida-Viru maakond) välisturistide külastus ajavahemikus jaanuar 2010 detsember 2010 Ajavahemikul jaanuar 2010 - detsember 2010 külastas haldusüksust kokku umbes 51 100 välisturisti. Külastavuse poolest on esikohal järgmised päritolumaad: Venemaa, Soome, Läti. Välisturiste on olnud kõige enam: juuli 2010 (6 300) ja kõige vähem: oktoober 2010 (2 900).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
